<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-12-202512C118202307310-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0731-23-202504756-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="18/02/2026 14:56:23" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="CUaj2ozwgAgYr4Bp9XD+u6ajs1kPE5WNe3r0UOqACCZxZjtF62h5aPsi7Icpa/JoD74qpfoIYNltO0AGFs0UW5qpEs35cGil+NS08WaQGcC6GWnq3Fu+64nQJFgF1ftdUq/wBqvbCE23W9H32IR5ZgyowU2tXTBe6YhZuko0cDc=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="0bc826ee-b229-4e29-9015-4051ab1b1967" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0731" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 08-05-25 13:27:41" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2025-07-15T12:41:26Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="43a64620d4fd45f2a1894a7fe6c57712" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0731" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Emiliou ettepanek – Kohtuasi C‑731/23 P</div>
      <div id="rId21" style="default">Nicoventures Trading jt vs. komisjon</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      NICHOLAS EMILIOU
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 12. juunil 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑731/23 P
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Nicoventures Trading Ltd,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      British American Tobacco (Saksamaa) GmbH,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      British American Tobacco Italia SpA (BAT Italia),
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      British American Tobacco Polska Trading sp. Z o.o.,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      British American Tobacco España, SA,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      P.J. Carroll &amp; Company Ltd
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-11" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-12" title="page-1">
      Euroopa Komisjon
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-13" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Rahvatervis – Direktiiv 2014/40/EL – Delegeeritud direktiiv (EL) 2022/2100 – Kuumutatavad tubakatooted – ELTL artikkel 263 – Kaebeõigus – Isiklik puutumus – Plaumanni kohtupraktika – Kohtupraktika süstematiseerimine ja läbivaatamine – Suletud rühma kriteerium
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">„Seaduse ees seisab väravavaht. Selle väravavahi juurde tuleb mees maalt ja palub sissepääsu seaduse juurde. Kuid väravavaht ütleb, et ta ei saa teda praegu sisse lasta. Mees mõtleb järele ja küsib siis, kas ta ei tohiks ehk hiljem sisse pääseda. „Võib-olla küll,“ ütleb väravavaht, „aga praegu mitte.“ […] Niisuguseid raskusi mees maalt ei oodanud; seadus peaks ju alati ja igaühele olema kättesaadav, mõtleb tema“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See lõik Franz Kafka lühijutust „Seaduse ees“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) näib mulle üsna asjakohane, et ilmestada raskusi, millega seisavad silmitsi hagejad, kui nad püüavad esiteks mõista, kas liidu õigusakt puudutab neid „isiklikult“ ELTL artikli 263 tähenduses, ja seejärel tõendada seda liidu kohtutes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Isikliku puutumuse tingimuse põhikriteerium töötati – nagu on hästi teada – esimest korda välja 1963. aastal Plaumanni kohtuasjas: isikud, kes ei ole meetme adressaadid, ei saa väita, et nad on ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses „isiklikult puudutatud“, välja arvatud juhul, kui meede mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga (edaspidi „Plaumanni vormel“). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hilisemas kohtupraktikas ei ole Euroopa Kohus seda vormelit mitte ainult pidevalt kinnitanud, vaid ka üsna rangelt kohaldanud (edaspidi „Plaumanni kohtupraktika“). Euroopa Kohus on teinud seda hoolimata mõnest institutsioonisisesest ettepanekust seda muuta ja õiguskirjanduses väljendatud (mõnikord üsna karmist) kriitikast. Kuigi peamiselt kritiseeritakse Plaumanni kohtupraktikat seetõttu, et see on liiga piirav, kurdavad vaatlejad ka selle ebamäärasuse ja keerukuse ning mõningate vastuolude üle selle kohaldamisel aastate jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse selle kohtupraktika juurde tagasi pöörduda. Apellandid paluvad tühistada 20. septembri 2023. aasta kohtumääruse Nicoventures Trading jt vs. komisjon, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) milles Üldkohus tunnistas vastuvõetamatuks nende tühistamishagi komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2022/2100 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) peale, kuna see puudutab apellante otseselt, kuid mitte isiklikult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu analüüs näitab, et Plaumanni kohtupraktika range ja formalistliku kohaldamise korral ei saa käesoleva asja apellante pidada vaidlusalusest meetmest „isiklikult puudutatuks“, samas kui selle nõtkema ja realistlikuma kohaldamise korral nad seda oleksid. Õigupoolest arvan, et just see oleks kohtuasja õiglane lahendus: neil peaks olema võimalik vaidlusalune meede liidu kohtutes vaidlustada. Kui asuda seisukohale, et nad ei ole sellest meetmest „isiklikult puudutatud“, võib see olla kooskõlas teatud liidu kohtute pretsedentidega, kuid minu arvates oleks see vastuolus ELTL artikli 263 neljanda lõigu õige tõlgendusega, seda eelkõige Lissaboni lepingu järgses liidu õiguskorras.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda arvestades on käesoleva ettepaneku eesmärk eelkõige teha Euroopa Kohtule ettepanek, et umbes 60 aastat pärast kohtuotsuse Plaumann kuulutamist on aeg küps, et kaaluda, kas ja mil määral peaks uksehoidja seaduse ukse avama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuvaidluse faktiline ja õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust on esitatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 2–6. Käesoleva menetluse jaoks võib sellest teha järgmise kokkuvõtte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nicoventures Trading Ltd, British American Tobacco (Saksamaa) GmbH, British American Tobacco Italia SpA (BAT Itaalia), British American Tobacco Polska Trading sp. z o.o., British American Tobacco España SA ja P.J. Carroll &amp; Company Ltd (edaspidi „apellandid“) kuuluvad kontserni British American Tobacco (edaspidi „BAT kontsern“), mis toodab ja turustab tubakatooteid. Apellandid tegelevad liidus mittepõlevate toodete, sealhulgas kuumutatavate tubakatoodete arendamise ja turustamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2014/40/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) reguleerib tubakatoodete turuleviimist. Selle eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad muu hulgas tubakatoodete koostisosi, märgistamist ja pakendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2014/40 artikli 7 lõigetes 1 ja 7 on sätestatud, et liikmesriigid keelavad turule viia tubakatooteid, millel on eristav maitse või lõhn, ja tooteid, mis sisaldavad maitse- ja lõhnaaineid oma koostisosades. Enne vaidlusaluse meetme muutmist tehti nimetatud direktiivi artikli 7 lõikega 12 muude tubakatoodete kui sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka suhtes erand selle sätte lõigetes 1 ja 7 sätestatud keeldudest. Sellega sarnaselt oli direktiivi 2014/40 artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus, enne kui seda vaidlusaluse meetmega muudeti, sätestatud, et liikmesriigid võivad lubada muu suitsetatava tubakatoote kui sigarettide, isevalmistatavate sigarettide tubaka ja vesipiibutubaka puhul erandit teatud märgistamise suhtes kehtestatud nõuete täitmisest ning teatud hoiatuste, teabe ja terviseohu ühendhoiatuste kohustuslikust pakendil kasutamisest. Lisaks on selle direktiivi artikli 7 lõikes 12 ja artikli 11 lõikes 6 sätestatud, et Euroopa Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, et lõpetada artiklis 7 nimetatud erand või kaotada artiklis 11 osutatud võimalus teha erand konkreetse tootekategooria puhul, kui olukord on oluliselt muutunud, mida kinnitab komisjoni aruanne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon avaldas 15. juunil 2022 aruande, milles kinnitas olukorra olulist muutumist kuumutatavate tubakatoodete puhul vastavalt direktiivile 2014/40. Selle aruande põhjal võttis komisjon 29. juunil 2022 vastu vaidlusaluse meetme. Vaidlusaluse meetme artikliga 1 muudeti direktiivi 2014/40 artikli 7 lõiget 12 ja artikli 11 lõiget 1. Alates 23. oktoobrist 2023, mil vaidlusaluse meetmega ette nähtud meetmed peavad olema üle võetud, ei kuulu kuumutatavad tubakatooted enam direktiivi 2014/40 artiklites 7 ja 11 sätestatud erandi kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 263 alusel Üldkohtule esitatud hagis taotlesid hagejad vaidlusaluse meetme tühistamist, esitades oma hagi põhjendamiseks kaks väidet. Komisjon esitas omalt poolt hagi vastuvõetamatuse vastuväite.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtumäärusega tunnistas Üldkohus hagi vastuvõetamatuks ja mõistis kohtukulud välja apellantidelt. Nagu juba eespool nimetatud, leidis Üldkohus, et vaidlusalune meede puudutab apellante otseselt, kuid mitte isiklikult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandid paluvad oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul: i) tühistada vaidlustatud kohtumäärus; ii) kui menetlusstaadium seda võimaldab, lükata komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi, tunnistada hagi vastuvõetavaks ja saata asi tagasi Üldkohtule asjas sisulise otsuse tegemiseks, ning iii) mõista kohtukulud välja komisjonilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon palub Euroopa Kohtul lükata apellatsioonkaebus tagasi ja mõista kohtukulud välja apellantidelt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu presidendi 25. aprilli 2024. aasta otsusega lubati Prantsuse Vabariigil astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt võib olla kasulik meelde tuletada, et ELTL artikli 263 kohaselt võivad eesõiguseta hagejad vaidlustada õiguslikke tagajärgi tekitavaid liidu akte, kui akt: i) on neile adresseeritud; ii) puudutab neid otseselt ja isiklikult; või iii) on üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ja puudutab neid otseselt. Käesolev kohtuasi puudutab eespool nimetatud teist võimalust ja üksnes „isikliku puutumuse“ tingimuse tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandid põhjendavad oma apellatsioonkaebust ühe väitega, mis on jaotatud kaheks osaks ja mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta hindas, kas vaidlusalune meede puudutab neid isiklikult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne apellantide argumentide käsitlemist (jaotised B ja C) leian, et on kasulik üldiselt analüüsida Plaumanni kohtupraktikat (jaotis A).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused: Plaumanni kohtupraktika minevik, olevik ja tulevik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepaneku käesolevas jaotises püüan esiteks Plaumanni kohtupraktikat süstematiseerida. Teiseks käsitlen selle kohtupraktika suhtes esitatud kriitikat. Kolmandaks selgitan, miks olen seisukohal, et Plaumanni vormeli aluseks olev põhiidee on üldjoontes õige ja seetõttu ei tohiks sellest loobuda. Viimaks selgitan, et vahel on selle kriteeriumi konkreetne kohaldamine olnud ülemäära range ja ebajärjekindel. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha märgiline kohtuotsus, milles ta käsitleb uuesti, selgitab ja võimalusel täpsustab Plaumanni kohtupraktika kohaldamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Plaumanni kohtupraktika praeguses õiguslikus raamistikus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu juba sissejuhatuses selgitatud, on Euroopa Kohus alates kohtuotsusest Plaumann järjepidevalt leidnud, et isikud, kes ei ole meetme adressaadid, on „isiklikult puudutatud“ siis, kui see meede mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tähendab üsna selgelt, et selleks, et hagejat saaks käsitada vaidlusalusest meetmest isiklikult puudutatuna, ei pea ta olema ainus isik, keda see mõjutab. Küll aga peaks hageja tõendama, et esineb olukord, mis vaidlusaluse sätte seisukohast eristab teda kõikidest teistest isikutest, keda see meede mõjutab. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhimõtteliselt ei peeta hagejaid isiklikult puudutatuks meetmetest, mida kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordade suhtes ja mis loovad õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt silmas peetud isikute kategooriate suhtes. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) Asjaolu, et vaidlustatud akt on normatiivne või üldine, ei takista siiski iseenesest seda, et see võib selle konkreetseid adressaate isiklikult mõjutada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii on see näiteks juhul, kui hagejaid on aktis endas sõnaselgelt mainitud nii, et see akt on samal ajal nii üldkohaldatav akt, kuna see mõjutab üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud adressaatide kategooriat, kui ka aktis nimetatud isikuid mõjutavate üksikotsuste kogum. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks võib meede, mis mõjutab isikute rühma üldiste ja abstraktsete kriteeriumide alusel, isegi kui puudub sõnaselge viide konkreetsetele isikutele, siiski mõjutada teatud puudutatud isikuid isiklikult. Euroopa Kohus on märkinud, et kui meede puudutab isikute rühma, kes olid selle akti vastuvõtmise hetkel rühma liikmetele omaste kriteeriumide põhjal, võivad need isikud olla sellest aktist isiklikult puudutatud, kuna nad kuuluvad mõjutatud isikute piiratud ringi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>) See tähendab sisuliselt, et meetme isikulisse kohaldamisalasse kuuluvate isikute üldise ringi sees on võimalik tuvastada ühe või mitme isiku alamhulk, kellel on eripärased tunnused, mis eristavad neid teistest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) Viitan sellele kriteeriumile kui „suletud rühma kriteeriumile“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selguse huvides: kõigest võimalus enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arv ja isegi isikud, kellele meedet kohaldatakse, ei tähenda mingil moel, et seda meedet tuleb pidada neid isiklikult puudutavaks, kui seda kohaldatakse vaidlusaluse aktiga määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>) Selleks, et pidada potentsiaalset hagejat isiklikult puudutatuks, on seega vaja midagi enamat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib, et Euroopa Kohus on suletud rühma kriteeriumi alusel nõustunud isikliku puutumusega nelja liiki olukordades. Nii on see juhul, kui liidu akt mõjutab hagejat, sest see akt võis i) jätta hageja olukorra arvesse võtmata; ii) rikkuda hageja sisulist õigust; iii) rikkuda hageja menetluslikku õigust ja iv) kahjustada oluliselt hageja õigustatud huvi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne selle kohta üksikasjalikuma teabe esitamist soovin selgitada kahte punkti. Esiteks kasutan tegusõna „võib“, sest see, kas vaidlustatud aktiga on tegelikult rikutud hageja õigust või kahjustatud põhjendamatult tema õigustatud huvi, on – ilmselgelt – küsimus, mis puudutab hagi põhjendatust, mitte selle vastuvõetavust. Hageja puhul piisab, kui tõendada, et esitatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid arvestades on võimalik, et tema õigust võidakse rikkuda või tema õigustatud huvi põhjendamatult kahjustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks viitan „õigustatud huviga“ laias laastus liidu õigusega kaitstud olukordadele, mida ei saa kvalifitseerida kitsamas tähenduses subjektiivsete õigustega seotud olukordadeks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>) See mõiste vastab olukordadele, kus liidu õigus tagab hagejale vabaduse või annab talle õiguse või puutumatuse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>) Näiteks võivad ettevõtjad teatud tingimustel pöördud liidu kohtusüsteemi poole, et kaitsta oma huve, mida mõjutavad liidu meetmed, mis võivad moonutada konkurentsi siseturul. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui tulla tagasi eespool punktis 28 viidatud olukordade juurde, siis märgin, et kohtupraktika esimene suund puudutab juhtumeid, kus Euroopa Kohus leidis, et hagejad on isiklikult puudutatud ja võivad vaidlustada akti, mille vastuvõtmine nõudis kohaldatava õiguse kohaselt seda, et asjasse puutuv institutsioon kaaluks sellise konkreetse isikute rühma olukorda, kuhu hageja kuulub. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) Need otsused kujutavad endast eespool punktis 25 viidatud kohtupraktika loogilist jätku. Nende põhjendus on selge: mõned puudutatud isikud ei pruugi olla aktis nimetatud, kuid seadusandja ise on nende erilise olukorra siiski sõnaselgelt välja toonud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine kohtupraktika suund hõlmab juhtumeid, mil hagejatel lubati vaidlustada liidu akt, millel oli vastupidi enamikule huvitatud isikutele tagasiulatuv mõju hagejate omandatud õigustele või kestvatele õigussuhetele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) Seda kohtupraktika suunda võib minu arvates pidada mitme liidu õiguse üldpõhimõtte tulemiks: õiguskindlus, etteaimatavus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse kaitse. Ütlematagi on selge, et keegi Euroopa Liidus ei saa eeldada, et liidu õigusnormid jäävad muutumatuks. Samal ajal peaks isikutel, kes on viinud oma tegevuse kooskõlla kehtivate seadustega, olema teatud kindlustunne minevikus kujunenud õiguslike olukordade ja juba sõlmitud õigussuhete stabiilsuse suhtes, välja arvatud juhul, kui erandlikud asjaolud õigustavad vastupidist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika kolmas suund puudutab hagejate menetlusõigusi, mida võidi rikkuda mõnes liidu menetluses, näiteks neis, mis on sätestatud liidu eeskirjades riigiabi üle teostatava kontrolli valdkonnas. Nii on see näiteks juhul, kui komisjon kiidab abimeetme selle esialgse uurimise käigus alusetult heaks, jättes sellega huvitatud isikud ilma võimalusest olla põhjaliku uurimise käigus ära kuulatud. Nendel juhtudel on huvitatud isikuid järjepidevalt peetud komisjoni otsusest isiklikult puudutatuks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Kui liidu õigusaktid annavad teatud isikutele konkreetsed menetlusõigused, on loogiline, et kõiki nende õiguste rikkumist puudutavaid vaidlusi menetleb otse liidu kohtusüsteem, kus menetlust reguleerib täielikult liidu õigus ja see toimub liidu tasandil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kohtuasjade rühm hõlmab ka neid kohtuasju, milles Euroopa Kohus nõustus, et on olemas isiklik puutumus hageja puhul, kes vaidlustab liidu akti, mis küll ei ole temale adresseeritud, kuid võeti vastu sellise menetluse tulemusel, mis oli ajendatud tema suhtlusest kõnealuse liidu institutsiooniga, ja põhines suuresti sellel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>) Neil juhtudel on võimalik, et hagejal ei olnud asjakohaste liidu õigusaktide alusel konkreetseid menetluslikke õigusi. Võttes aga arvesse hageja otsustavat rolli menetluses, võis kõnealune institutsioon rikkuda mõnda tema õigust, mis tuleneb õigusest heale haldusele (mis on nüüd sätestatud harta artiklis 41).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks koondatakse kohtupraktika neljandasse suunda need kohtuasjad, milles Euroopa Kohus on leidnud, et need puudutavad isiklikult hagejaid, kelle turuseisundit vaidlustatud akt oluliselt mõjutas. Need juhtumid on tavaliselt puudutanud konkurentsiõiguse, riigiabi, koondumiste kontrolli ja dumpinguvastaste meetmete valdkonda, aga ka põllumajandust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) Nendes valdkondades võib vastutav institutsioon tavaliselt ad hoc haldusmenetluse lõpus kasutada oma kvaasiseadusandlikke, täidesaatvaid või jõustamisvolitusi, et käsitleda väga konkreetset olukorda (mis hõlmab faktiliste ja õiguslike hinnangute andmist), mis puudutab vähemalt ühte tuvastatud või tuvastatavat isikut. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) Lisaks on selles rühmas kohtuasjad, kus institutsioon on – jällegi vastusena väga konkreetsele olukorrale ja konkreetset menetlust järgides – võtnud vastu akti, millel on vähemalt formaalselt seadusandlik olemus ja kohaldamisala, kuid samas ka teatud otsustuslik sisu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellistel juhtudel on isikud, keda otsuste sisu otseselt puudutab, ilmselgelt üsna erinevas olukorras. Lisaks tähendab võimalus, et institutsioon võib eelistada ühe või mitme (tuvastatud või tuvastatava) isiku tegevust, peaaegu vältimatult seda, et ühe või mitme (tuvastatud või tuvastatava) isiku tegevust ei soosita või vastupidi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) On loogiline, et negatiivselt mõjutatud isikutel on teatud tingimustel lubatud vaidlustada kõnealune liidu meede otse liidu kohtutes. Seevastu – nagu seda käsitletakse järgmises jaotises – ei ole Euroopa Kohus nõustunud kriteeriumiga, mis põhineb liidu aktide „olulisel mõjul“, mis on nii vormiliselt kui ka sisuliselt üldist laadi ja seega tõelise poliitikakujundamise tegevuse tulemus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles lühidalt kirjeldanud Plaumanni kohtupraktika põhijooni, käsitlen nüüd selle kõige levinumat kriitikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Plaumanni vormeli kriitika</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võib liialdamata öelda, et kohtuotsus Plaumann on üks Euroopa Liidu kohtu otsusest, mille üle on selle kohtu ligi seitsmekümneaastase ajaloo jooksul enim arutletud. Samuti on see vaieldamatult otsus, mida on kõige karmimalt kritiseeritud, eriti kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade vaatlejate poolt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sageli keskendutakse kriitikas sellest kohtuotsusest lähtuva kohtupraktika piiravale mõjule. „Peaaegu ületamatu takistus [mida ületada] või „[võrk], millest keegi läbi ei libise“, põhineb „majanduslikult ebareaalsel [kriteeriumil]“, pakub pooltele „vähe [juhiseid]“ ja „viib absurdsete tulemusteni“: Plaumanni kohtupraktika kommentaaride põhjalikul lugemisel leiab hulgaliselt liialdusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama tõsi on aga ka see, et selle kohtupraktika põhjalik analüüs näib maalivat üsna sünge pildi, et on väga vähe neid asjaolusid, mis on isikliku puutumuse tuvastamisel asjasse puutuvad. Liidu kohtud on tõepoolest leidnud, et „isikliku puutumuse“ tuvastamist ei õigusta iseenesest järgmised asjaolud: i) hageja on ainuke isik või üks vähestest, keda vaidlusalune akt mõjutab; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>) ii) vaidlusalune akt mõjutab hagejat eriti rängalt; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>) iii) hageja sai osaleda või osales tegelikult menetluses, mille tulemusel võeti vastu vaidlusalune akt; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>) iv) vaidlusalune akt toob kaasa „konkreetseid eri tagajärgi erinevatele isikutele, kelle suhtes see on kohaldatav“; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>) v) vaidlusalune akt sisaldab piiranguid ja erandeid üldkohaldatavatest eeskirjadest või ettevõtjate suletud rühmaga seotud üleminekusätetest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) ja vi) liidu õiguse erisätete kohaselt oli tegutseval institutsioonil kohustus „võtta arvesse kavandatava akti tagajärgi konkreetsete isikute olukorrale“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige peavad autorid kahetsusväärseks, et üksikisikutel ja ühingutel ei ole võimalik tegutseda omamoodi avalike kaitsjatena meetmete vastu, mis kahjustavad teatud inimrühma. Sellega seoses viitavad nad sageli selle kriteeriumi tekitatud paradoksile: mida ulatuslikum ja kahjulikum on meede (nagu sageli keskkonnameetmete puhul), seda ebatõenäolisem on, et Plaumanni kohtupraktika kohaselt on vähemalt üks (füüsiline või juriidiline) isik isiklikult puudutatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>) Selle illustreerimiseks tuuakse välja hiljutine kohtuotsus Carvalho (mis puudutab liidu meetmeid seoses kliimamuutustega). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine Plaumanni kohtupraktika kriitikasuund puudutab selle väidetavat ebaselgust, mis omakorda viib ebajärjekindlate otsusteni. Mõne autori arvates keskendus Plaumanni vormeli tegelik kohaldamine mõnel juhul rohkem vaidlustatud akti vormilistele elementidele ja teistel juhtudel aktist tulenevatele sisulistele kohustustele. Mitmes kohtuotsuses, sealhulgas põhimõttelise tähtsusega kohtuotsustes ei ole sellekohased põhjendused just selguse musternäidis. Selle hermeneutilise heterogeensuse ja mitmeti mõistetavuse tulemuseks on väidetavalt võrdlemisi killustunud ja kasuistlik otsuste kogum, mille läbivat joont on raske leida. Seetõttu nõuab eraõiguslike hagejate poolt ELTL artikli 263 alusel esitatud hagide vastuvõetavuse hindamine sageli pikki arutelusid liidu kohtute otsustes. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool toodud kriitikaga nõustus suures osas kohtujurist Jacobs, kes selgitas oma ettepanekus kohtuasjas UPA üksikasjalikult, miks ta oli seisukohal, et Euroopa Kohus peab Plaumanni kohtupraktika uuesti läbi vaatama, ja tegi selleks ettepaneku võtta vastu uus isikliku puutumuse kriteerium: „[liidu] õigusakt puudutab isikut isiklikult, kui see meede kahjustab või võib oma eriliste asjaolude tõttu oluliselt kahjustada tema huve.“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Natuke aega pärast nimetatud ettepaneku esitamist tegi (praegune) Üldkohus oma otsuse kohtuasjas Jégo-Quéré, milles jõuti seoses kohtupraktika läbivaatamise vajadusega sarnaste järeldusteni, leides, et „eraõiguslikele isikutele tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks tuleb füüsilist või juriidilist isikut pidada teda otseselt puudutavast üldkohaldatavast [liidu] õigusaktist isiklikult puudutatuks, kui kõnealune meede mõjutab tema õiguslikku seisundit nii tegelikult kui ka vahetult, piirates tema õigusi või pannes talle kohustusi“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus ei nõustunud siiski ei kohtujuristi ega Üldkohtu analüüsi ega ettepanekutega. Oma kohtuotsuses UPA Euroopa Kohus i) kinnitas Plaumanni vormelit; ii) rõhutas, et aluslepingutes ette nähtud „täielik õiguskaitsevahendite süsteem“ tugineb eelkõige tühistamishagide ja eelotsusemenetluste teineteist täiendavatele ülesannetele; iii) selgitas, et liikmesriikide ülesanne on luua õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mis tagab õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele; iv) tunnistas, et üksikisikute esitatud hagi vastuvõetavuse tingimusi tuleb tõlgendada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte valguses, rõhutades samas, et see ei saa faktiliselt kaasa tuua nende tingimuste eiramist, mis on aluslepingutes sõnaselgelt sätestatud; ja v) sedastas, et kuigi on võimalik ette kujutada liidu üldkohaldatavate meetmete seaduslikkuse kohtuliku kontrolli süsteemi, mis erineb asutamislepinguga kehtestatud süsteemist, on liikmesriikide kui aluslepingute koostajate ülesanne kehtivat süsteemi reformida. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva jaotise järgmises osas selgitan, miks – hoolimata sellest, et äsja arutatud kiitika on mõnevõrra põhjendatud – olen seisukohal, et Plaumanni vormel on endiselt asjakohane ja seetõttu ei pea Euroopa Kohus sellest loobuma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Plaumanni vormeli kaitseks</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Millised teised võimalused?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt pean märkima, et Plaumanni vormeli suhtes väljendatud kriitika on sageli „tulemuspõhine“: lihtsustatult öeldes on kriteerium liiga range ja ei saa seega olla õige (või teise võimalusena ei ole see sobiv). Ent vaid harva selgitavad kommentaatorid seda, kus Euroopa Kohus ELTL artikli 263 neljanda lõigu tõlgendamisel eksib ja kuidas siis tuleks „isikliku puutumuse“ tingimust tõlgendada. Juhul, kui alternatiivne kriteerium ka välja pakutakse, siis on selle puhul lähtutud kas riigisiseses õiguses kehtivatest sätetest või sellest, mis sarnaneb (suuremal või vähemal määral) eespool punktides 43 ja 44 nimetatud kriteeriumiga, mille on välja pakkunud kohtujurist Jacobs ja Üldkohus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses locus standi eeskirjadega liikmesriigi tasandil pean ütlema, et mis puudutab kõige sagedamini viidatud õigusnorme, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) siis neid reguleerivad sätted, mis on sõnastatud ELTL artikli 263 neljandast lõigust üsna erinevalt ning toimivad õigussüsteemide raames, mis erinevalt liidu süsteemist on iseseisvad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kohtujurist Jacobsi ja Üldkohtu pakutud ning nendest inspireeritud kriteeriumeid, siis on neil tõepoolest mõned märkimisväärsed eelised. Eelkõige võimaldaks need Euroopa Kohtul selle kindlakstegemisel, kas hageja olukord on piisavalt eristuv, võtta igal juhul arvesse i) asjasse puutuda võivate õiguslike ja faktiliste asjaolude mitmekesisust ja ii) vaidlustatud meetme avaldatud mõju tõsidust. Lisaks on teoreetilisel tasandil raske vastu vaielda arusaamale, et isikutel, kes kannatavad olulise kahjuliku mõju all või keda liidu meede kindlalt ja otseselt kahjustab, peaks tavaliselt olema võimalik seda meedet vaidlustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on aga otsustanud selliseid kriteeriume mitte kasutada. Ka mina näen neis kahte olulist puudujääki.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on nendel kriteeriumidel teatud struktuurilised piirangud, mida on raske ületada. Välja pakutud vormelid on mõningal määral raskesti prognoositavad, kuna nad kõik tuginevad juhtumipõhisele hindamisele. Samuti põhinevad nad omadussõnadel (oluline, kindel, otsene), mis ei ole väga täpsed ja mida võib seega tõlgendada ja kohaldada üsna erinevalt. Isikliku puutumuse nõue muutub praktikas mõju „ulatuse“ küsimuseks. Sellisel juhul võib vastus küsimusele, kuhu tõmmata piir piisavalt oluliseks peetava mõju ja sellise mõju vahele, mida ei saa selliseks pidada, paljudel juhtudel osutuda subjektiivseks valikuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei ole ilmne, et neid kriteeriume on võimalik ELTL artikli 263 neljandast lõigust välja lugeda. See toob mind järgmise punkti juurde.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 263 grammatiline ja ajalooline tõlgendamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib, et Plaumanni vormel on peaaegu kõigis aluslepingu keeleversioonides kasutatud mõiste „isiklik“ kõige usaldusväärsem ja mõistlikum tõlgendus. Tavakeeles on mõiste „isiklik“ kõige tavalisemad sünonüümid üksik, konkreetne, eriline, eristav ja eraldiseisev.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõustun täielikult sellega, et seoses konkreetse liidu aktiga võib rohkem kui üks isik leida end olukorras, mis on sedavõrd eripärane, et seda võiks pidada ainulaadseks või peaaegu ainulaadseks. Samal ajal aga arvan, et on liiga kaugeleminev öelda, et „selliste teiste isikute arv ja olukord, keda [vaidlustatud] meede samuti mõjutab või võib mõjutada, ei oma tähtsust“, nagu Üldkohus leidis kohtuotsuses Jégo-Quéré vs. komisjon. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>) Kui väljenduda lihtsalt ja skemaatiliselt: üks inimene võib olla eriline, ka kümme inimest võivad tõenäoliselt kõik olla erilised, kuid oleks vaja väga kaalukaid argumente, et veenda mind selles, et iga tuhande- või miljoniliikmelise rühma liige võiks olla eriline ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses. Mida suurem on erilisele mõjule tuginevate inimeste arv, seda väiksem on minu arvates tõenäosus, et neid kõiki saab pidada „isiklikult puudutatuks“: näib, et kõnealust meedet kohaldatakse üldiselt abstraktsete kriteeriumide alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">47</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõiste „isiklik“ ajalooline tõlgendamine räägib samuti selle võrdlemisi kitsa tõlgenduse kasuks. Ei tohi unustada, et (praegu tähtsuse kaotanud) ESTÜ asutamislepingu artikli 33 lõike 2 kohaselt oli eraõiguslikul hagejal õigus vaidlustada „neid puudutavaid üksikotsuseid ja soovitusi või […] üldotsuseid ja soovitusi, mille puhul ta leiab, et see hõlmab teda mõjutavat võimu kuritarvitamist“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">48</a>
</span>) Pariisi lepingu koostajad soovisid võimaldada eraõiguslikel hagejatel vaidlustada otsuseid, mis on sisuliselt üksikotsused, mis on maskeeritud üldisemalt kohaldatavateks aktideks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">49</a>
</span>) Oma esimestes otsustes lähtus Euroopa Kohus eraõiguslike hagejate kaebeõiguse laiast tõlgendusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">50</a>
</span>) Seetõttu näib, et Rooma lepingu üle peetavatel läbirääkimistel võtsid lepingu koostajad seoses kaebeõigusega taotluslikult vastu rangema sõnastuse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">51</a>
</span>) Ajaloolistest dokumentidest nähtub, et sooviti (taas kord) võimaldada eesõiguseta hagejatel vaidlustada üksnes neid isiklikult puudutavaid otsuseid, sealhulgas juhul, kui need on „maskeeritud“ määrusteks või kolmandatele isikutele adresseeritud otsusteks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-52" href="#t-52">52</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Huvitaval kombel tõstatati „isikliku puutumuse“ nõude võimaliku leevendamise küsimus aluslepingu muutmise kaudu enne erinevaid valitsustevahelisi konverentse või nende käigus. Aluslepingute koostajad – kes küll olid täiesti teadlikud kohtuotsusel Plaumann põhineva kohtupraktika „kivikõvast“ olemusest – otsustasid aga lõpuks seda mitte muuta. Näiteks 2002.–2003. aasta Euroopa Tuleviku Konvendi ajal moodustatud Euroopa Kohtu töökorralduse töögrupis tekkis lahkarvamus seoses sellega, kas isikliku puutumuse nõue tuleb tunnistada kehtetuks (või seda muuta), samas kui enamik selle liikmeid nõustus muude selle sätte muudatustega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-53" href="#t-53">53</a>
</span>) Tegelikult jõudsid kõigepealt kavandatavasse Euroopa põhiseaduse lepingusse ja seejärel Lissaboni lepingusse ainult viimati nimetatud muudatused. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-54" href="#t-54">54</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus märkis seda oma otsuses kohtuasjas Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu, milles hagejad taotlesid sõnaselgelt, et Euroopa Kohus vaataks uuesti läbi Plaumanni vormeli ja asendaks selle „olulise kahjuliku mõju“ kriteeriumiga. Eelkõige leidis Euroopa Kohus, et „puuduvad igasugused andmed selle kohta, nagu oleksid Lissaboni lepingu autorid soovinud muuta juba [ELTL artikli 263] neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimuste ulatust“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-55" href="#t-55">55</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaksin, et samuti ei ole ühtegi tekstist tulenevat või ajaloolist asjaolu, mis viitaks sellele, et aluslepingute koostajad soovisid (Rooma lepingu vastuvõtmisel või hilisemal muutmisel) (praeguse) ELTL artikli 263 abil võimaldada eraõiguslikel hagejatel esitada teatud vormis actio popularist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-56" href="#t-56">56</a>
</span>) või põhiseaduslikku kaebust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-57" href="#t-57">57</a>
</span>) või anda neile eriõiguse pöörduda kohtusse seoses nende põhiõiguste väidetava rikkumisega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-58" href="#t-58">58</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende tekstipõhiste ja ajalooliste asjaolude kõrval on olemas ka süstemaatiline element, mis soosib isikliku puutumuse nõude ettevaatlikku tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 263 süstemaatiline tõlgendamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu kohtusüsteemil on eripärane kahest sambast koosnev struktuur, mis tuleneb asjaolust, et Euroopa Liit ei ole tüüpiline rahvusvaheline organisatsioon ega rahvusriik. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-59" href="#t-59">59</a>
</span>) Seda eripära väljendab esiteks ELL artikli 19 lõige 1, milles – andes Euroopa Liidu Kohtule ülesande „[tagada], et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust“ – on sedastatud, et „liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades“. Nimetatud sättest tuleneb, et liidu õigusest tulenevate õiguste kaitset taotlevate kodanike puhul on liikmesriigi kohtud liidu üldkohtud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-60" href="#t-60">60</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb ELL artikli 13 lõike 2 kohaselt igal liidu institutsioonil tegutseda „talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele“. Seda sätet tuleb tõlgendada lähtudes liidu institutsioonilisele struktuurile omasest institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõttest, mille kohaselt on nõutav, et iga institutsioon arvestab oma pädevuse teostamisel teiste institutsioonide pädevusega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-61" href="#t-61">61</a>
</span>) Mis puudutab Euroopa Liidu Kohut, siis ei tohi unustada, et talle on antud selgelt määratletud kohtualluvus: ELTL artikli 274 kohaselt „[k]ui pädevus ei ole […] antud [Euroopa Kohtule], ei loeta vaidlusküsimusi, mille üheks pooleks on liit, sel põhjusel väljaspool liikmesriikide kohtute pädevust olevaks“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud sätetest nähtub, et sellel, kuidas Euroopa Kohus saab tõlgendada talle ELTL artikliga 263 antud pädevuse ulatust, on (ilmselgelt) olemas piirid. Samuti on nendega väljendatud liidu kohtute ja liikmesriikide kohtute vahelist lahutamatut seost ja vastastikust sõltuvust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-62" href="#t-62">62</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Euroopa Kohus leidis arvamuses 1/09 „tagavad liidu õiguskorra ja kohtusüsteemi austamise Euroopa Kohus ja liikmesriikide kohtud“; ning riigisisesed kohtud koos Euroopa Kohtuga „[täidavad] […] ülesannet, mis neile mõlemale on antud, et tagada õiguse järgimine liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-63" href="#t-63">63</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tegelikult põhineb liidu õigusaktide seaduslikkuse kontroll kahel teineteist täiendaval kohtumenetlusel: hagid (mille hulgas on eelkõige tühistamishagi) ja kehtivust käsitlev eelotsusemenetlus. Nagu Euroopa Kohus on korduvalt oma kohtupraktikas rõhutanud, on aluslepingutega, esiteks ELTL artiklitega 263 ja 277 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-64" href="#t-64">64</a>
</span>) ning teiseks ELTL artikliga 267 kehtestatud „õiguskaitsevahendite ja menetluste täielik süsteem, [mis tagab] liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse [kontrolli]“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-65" href="#t-65">65</a>
</span>) EIK on leidnud, et see eripärane struktuur vastab sisuliselt standarditele, mida EIK nõudis tuntud kohtuasjas Bosphorus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-66" href="#t-66">66</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigil eelnimetatud põhjustel ei ole ma veendunud, et Plaumanni vormel on ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud isikliku puutumuse nõude vale tõlgendus. Selle nõude kohtulikult või kohtuväliselt pakutud alternatiivsed tõlgendused i) ei paku piisavat õiguskindlust ja ii) ei ole täielikult kooskõlas selle aluslepingu sätte kujunemisloo, mõtte ja sõnastusega. Lõpuks olen ka seisukohal, et ei ole ebamõistlik, et paljudel juhtudel tuleb liidu õigusaktide kehtivuse küsimusega pöörduda kõigepealt liikmesriigi kohtusse, kes tegutseb filtrina, et otsustada, kas need küsimused – mis ei ole esmapilgul põhjendamatud – tuleb esitada ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas see tähendab seda, et Euroopa Kohtu praktikas „isikliku puutumuse“ kohta on – kui parafraseerida Voltaire’i Candide’i (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-67" href="#t-67">67</a>
</span>) – kõik kõige paremini ja et liidul on parim võimalik kohtusüsteem?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mina nii ei arva.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Plaumanni kohtupraktika ülevaatamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leian, et kuigi Plaumanni vormel on õige, ei ole kohtupraktika kaugeltki selge ja veel enam, mõned selle vormeli tõlgendused on olnud ülemäära piiravad ja neid ei saa ühitada ELTL artikli 263 neljanda lõigu mõistliku tõlgendusega, eriti Euroopa Liidus aastal 2025. Seega esitan nüüd Euroopa Kohtule kolm ettepanekut ja teen siis mõne lõppmärkusega järelduse selle kohta, miks oleks Plaumanni kohtupraktika uuesti läbivaatamine teostatav, soovitav ja ajakohane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika süstematiseerimine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu esimene ettepanek Euroopa Kohtule on süstematiseerida kohtupraktika, et anda nii potentsiaalsetele hagejatele kui ka Üldkohtule rohkem selgust erinevate asjaolude suhtes, mille korral võib isikuid pidada liidu aktiga „isiklikult puudutatuks“. Ei ole ebatavaline, et Euroopa Kohus teeb märgilise kohtuotsuse, milles ta ajakohastab ja koondab mitmeid kohtupraktika suundi, et esitada ühtne ja ammendav raamistik konkreetses menetluslikku laadi küsimuses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-68" href="#t-68">68</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Inimesele, kes ei ole liidu õiguse asjatundja, võib tunduda üllatav, et paljudes liidu kohtute otsustes nõuab hagi vastuvõetavuse hindamine pikka ja keerulist arutelu. Ideaalis peaks vastuvõetavust olema suhteliselt lihtne kontrollida. Süsteemis, kus paljude kohtuasjade puhul tuleb nende vastuvõetavust analüüsida põhjalikumalt ja sisulisi küsimusi hoopis lühemalt, on midagi olemuslikult veidrat. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-69" href="#t-69">69</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõenäoliselt tõi just selle küsimuse keerukus kaasa kohtuotsusel Boehringer põhineva kohtupraktika, milles Euroopa Kohus nõustus, et kui see on põhjendatud korrakohase õigusemõistmisega, on võimalik jätta ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi sisuliselt rahuldamata, ilma et tehtaks otsust teise poole esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-70" href="#t-70">70</a>
</span>) Selline kohtupraktika pakub pragmaatilise lahenduse sellisest keerukusest tulenevatele probleemidele. Kuigi see võib olla menetlusökonoomia seisukohast õigustatud, ei oleks selle olemasolu vähem keerulises süsteemis tõenäoliselt põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ebakindlus, mis tuleneb isikliku puutumuse analüüsi keerukusest, võib samuti tekitada küsimusi seoses kohtuotsusel TWD Textilwerke Deggendorf põhineva kohtupraktikaga. Nimetatud kohtupraktikas on Euroopa Kohus sisuliselt leidnud, et õiguskindluse põhimõttega oleks vastuolus see, kui isikul, kes oleks kahtlemata võinud liidu õigusakti vaidlustada liidu kohtutes ja kes on lasknud mööda ELTL artiklis 263 selleks ette nähtud kohustusliku tähtaja, võimaldatakse seada kahtluse alla selle akti õiguspärasus liikmesriigi kohtus hagi raames, mis on esitatud meetmete peale, mida liikmesriigi ametiasutused on võtnud selle akti rakendamiseks. Mis tahes muu toimimisviis võimaldaks hagejal vältida seda, et vaidlustatud akt peab pärast hagi esitamise tähtaja lõppemist muutuma tema suhtes lõplikuks. Seega on sellise akti kehtivuse kohta esitatud eelotsusetaotlus neil asjaoludel vastuvõetamatu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-71" href="#t-71">71</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates võib õigustatult öelda, et vaatamata sellele, et kõnealustele isikutele antakse eelis („kahtlemata”), ei ole kohtuotsusel TWD Textilwerke Deggendorf põhinevas kohtupraktikas nõutud analüüsi lihtne läbi viia. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-72" href="#t-72">72</a>
</span>) See tähendab selgelt, et paljudel juhtudel peavad isikud, keda meede puudutab, alustama igaks juhuks kahte menetlust: ühte riigisisestes kohtutes ja teist liidu kohtutes. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-73" href="#t-73">73</a>
</span>) Just see on tegelikult toimunud käesolevas menetluses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-74" href="#t-74">74</a>
</span>) Menetluste paljusus ühes ja samas küsimuses koos sellest tulenevate suuremate kuludega nii menetlusosalistele kui ka ühiskonnale on midagi, mida ei tohiks ilmselgetel põhjustel juhtuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu leian, et Euroopa Kohtul on iseäranis head põhjused tuua isiklikku puutumust käsitlevasse kohtupraktikasse enam selgust, tehes märgilise kohtuotsuse. Loodan, et eespool välja pakutud süstematiseerimine võib Euroopa Kohtule selles osas teatud määral abiks olla. Selguse huvides olgu märgitud, et sellise süstematiseerimisega ei püüta ammendavalt näitlikustada kõiki võimalikke olukordi, mis võivad tingida „isikliku puutumuse“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, vaid üksnes kajastada olemasolevat kohtupraktikat. Nagu kohtujurist Bobek sedastas kohtuasjas Nord Stream 2, „on [Plaumanni] kriteerium kindlasti range, kuid vähemalt pealtnäha ka suhteliselt avatud ja paindlik“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-75" href="#t-75">75</a>
</span>) Isikliku puutumuse nõue ei sõltu mitte ainult hageja konkreetsest olukorrast, vaid ka akti vormist ja sisust ning menetlusest, mille käigus see akt vastu võetakse. Nagu ilmestab nn Århusi määrus, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-76" href="#t-76">76</a>
</span>) võivad liidu õigusaktid luua uusi isikute kategooriaid, keda teatavad liidu institutsioonide aktid „isiklikult puudutavad“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-77" href="#t-77">77</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega kuigi kohtupraktika praegune süstematiseerimine ei välista, et tulevikus võib Euroopa Kohus leida muid juhtumeid, kus teatud liiki liidu õigusakt võib isikute rühma isiklikult puudutada, annaks ta siiski selgeid juhiseid kehtiva õiguse kohta ja seda mitte ainult potentsiaalsetele hagejatele, vaid ka Üldkohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Suletud rühma kriteeriumi täpsustamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool 3. osas olen selgitanud, miks leian, et Plaumanni vormel kujutab endast ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud isikliku puutumuse nõude usutavat tõlgendust. Sellest tulenevalt leian ka, et suletud rühma kriteerium on Plaumanni vormeli mõistlik rakendus. Tuletan meelde, et selle tavaliselt üldist laadi meetmete puhul kasutatava kriteeriumi kohaselt võivad olukorras, kus meede puudutab isikute rühma, kes olid selle akti vastuvõtmise hetkel tuvastatud või tuvastatavad rühma liikmetele omaste kriteeriumide põhjal, need isikud olla sellest aktist isiklikult puudutatud, kuna nad kuuluvad puudutatud isikute piiratud ringi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Raske on vaielda vastu seisukohale, et kui isikuid, keda liidu akt puudutab, ei ole tuvastatud ega tuvastatavad, on see akt vastu võetud selleks, et käsitleda teatud abstraktselt ja üldistest poliitilistest kaalutlustest lähtudes ette nähtud asjaolusid. Samal ajal pean mõistlikuks ka seda, et pelk asjaolu, et kõik isikud, keda liidu akt puudutab, olid selle akti vastuvõtmise ajal tuvastatud või tuvastatavad, ei ole iseenesest piisav selleks, et neid isikuid saaks pidada isiklikult puudutatuks. Tegelikult ei ole ebatavaline, et konkreetsel turul on ametiasutustele ja üldsusele hästi teada vaid mõned ettevõtjad. Isikliku puutumuse kriteeriumi ei saa kohaldada teisiti, kui akt puudutab näiteks advokaadi- või arstiteenuste osutamist või siis suurte õhusõidukite või soomussõidukite tootmist. Olukord võib siiski olla teistsugune, kui sellest hoolimata, et meede on sõnastatud üldiselt ja seda kohaldatakse vahet tegemata kõigile asjaomastele isikutele, on see peamiselt kohandatud ühe või mitme konkreetse isiku olukorrale. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-78" href="#t-78">78</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on märgitud eespool punktis 27, on seega vajalik midagi enamat kui pelk asjaolu, et mõjutatud isikud on tuvastatud või tuvastatavad. Seetõttu nõuab kohtupraktika, et need isikud kuuluksid suletud gruppi, millel on seoses vaidlustatud sättega teatud eristavad tunnused. See on kooskõlas selle sätte mõttega, milleks, nagu juba selgitatud, on alati olnud käsitleda olukorda, kus liidu akt mõjutab ühe või mitme isiku õiguslikku olukorda nii, et see läheb kaugemale mõjust, mida see õigusakt avaldab ülejäänud mõjutatud isikutele. Isiklikult puudutatud isikutele ja isikutele, kelle puhul isiklik puutumus puudub, avalduva mõju erinevus ei saa seisneda (üksnes või peamiselt) mõju ulatuses, vaid peaks sõltuma (vähemalt suures osas) selle laadist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-79" href="#t-79">79</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates on isiklikku puutumust tunnustanud kohtuasjade läbiv joon see, et tegutsev institutsioon on (otseselt või kaudselt) või oleks pidanud – mingite konkreetsete sätete või liidu õiguse üldpõhimõtete alusel – enne vaidlustatud akti vastuvõtmist arvesse võtma hagejate erilist olukorda. Nii on see sisuliselt siis, kui poliitilisi põhjusi, mis ajendasid institutsiooni tegutsema, oli vaja ühitada teatud isikute õiguste ja huvidega, mida mingil konkreetsel põhjusel ei saa täielikult samastada teiste mõjutatud isikute õiguste ja huvidega. Asjaolu, et kõnealune institutsioon ei olnud teadlik nende isikute arvust või identiteedist, ei ole oluline, kui tal oleks olnud võimalik vajalik teave hankida. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-80" href="#t-80">80</a>
</span>) Mulle näib, et eespool punktis 28 viidatud neli juhtumit pakuvad selle kohta häid näiteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistan, et on olemas mõned Euroopa Kohtu otsused, mis näivad selle järeldusega vastuolus olevat. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-81" href="#t-81">81</a>
</span>) Need kohtuasjad on siiski üsna spetsiifilised ja Euroopa Kohtu väiteid selles küsimuses ei ole võimalik üldistada. Kõnealused kohtuasjad puudutasid hagisid, mille ei olnud esitanud mitte üksikisikud oma õiguste kaitsmiseks, vaid üks piirkondlik valitsus (üks kolmest Madalmaade Kuningriigi territooriumil), kes tegutses üldistes huvides oma pädevuse piires majandus- ja sotsiaalküsimuste eest vastutava üksusena, meetme vastu, millel oli tema majandusele üsna piiratud mõju. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-82" href="#t-82">82</a>
</span>) Sellega seoses tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei piisa ainuüksi asjaolust, et piirkonnal või mõnel muul kohalikul üksusel on oma territooriumil majandus-, sotsiaal- või keskkonnaküsimustes pädeva organina teatud pädevus liidu üldkohaldatava aktiga reguleeritavas valdkonnas, et seda piirkonda saaks pidada „puudutatuks“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-83" href="#t-83">83</a>
</span>) Pealegi sisaldasid asjaomased liidu õigusaktid kõnealustes kohtuasjades üksnes ebamääraseid ja üldisi viiteid sellele, et tegutsev institutsioon peab erinevate asjasse puutuvate tegurite hulgas võtma arvesse kavandatava meetme mõju mõjutatud piirkondadele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-84" href="#t-84">84</a>
</span>) Ja nagu Üldkohus tuvastas, ei erinenud vaidlustatud meetme mõju hageja jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil mõjust, mis tekkis teistel mõjutatud territooriumidel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-85" href="#t-85">85</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu ei arva ma, et need kohtuotsused võiksid minu eeltoodud kaalutlused kahtluse alla seada. Nende otsuste kaugeleulatuvat tõlgendust ei oleks tegelikult mitte üksnes keeruline ühitada ülejäänud Plaumanni kohtupraktikaga, vaid see oleks küsitav ka süstemaatilisest küljest. Nimelt kui liidu institutsioon on seaduse alusel kohustatud võtma arvesse ühe või mitme konkreetse isiku olukorda, siis on neil isikutel vastav õigus, et nende seisukohta arvestataks. Mõistagi ubi ius ibi remedium: kui on olemas õigus, siis on olemas ka õiguskaitsevahend. Seega peaks puudutatud isikutel olema võimalik tagada selle õiguse kaitse kohtus, vaidlustades meetme, mille puhul ei ole nende olukorda väidetavalt arvesse võetud või on seda tehtud vääralt. Just see õigus (isiku olukorra arvesse võtmine) – kui meenutada Plaumanni vormelit – eristab hagejaid „[isiklikult] sarnaselt meetme adressaadiga“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-86" href="#t-86">86</a>
</span>) Sisuliselt võis tegutsev institutsioon konkreetse meetme võtmisega mitte ainult kehtestada üldised ja abstraktsed eeskirjad, mida kohaldatakse kindlaks määramata arvu isikute suhtes, vaid käsitleda ka ühe või mitme tuvastatud või tuvastatava isiku olukorda nii, nagu ta oleks neile adresseerinud mingi konkreetse otsustussisuga akti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas on suletud rühma kriteeriumil üks tahk, mida ma pean üpris hämmastust tekitavaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõnes otsuses on liidu kohtud nõudnud (või tundunud nõudvat), et vaidlustatud meetmega mõjutatud isikute kategooria, millesse hageja väidab end kuuluvat, koosneb kindlast arvust isikutest, mis ei saa pärast vaidlusaluse meetme vastuvõtmist suureneda (edaspidi „tuleviku aspekt“). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-87" href="#t-87">87</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on mul kaks vastuväidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks, teoreetilisel tasandil ei näi tuleviku aspekt olevat kooskõlas Plaumanni kohtupraktika alusloogikaga. Sisuliselt nõuab see, et võrreldaks ühelt poolt konkreetse hageja (või isikute rühma, kuhu ta kuulub) olukorda ja teiselt poolt nende isikute olukorda, keda vaidlustatud akt mingil hetkel tulevikus võib mõjutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Plaumanni kohtupraktika kohaselt ei pea liidu kohus siiski läbi viima sellist võrdlust. „Isikliku puutumuse“ võrrandis on kaks tegurit: i) vaidlustatud meetmest mõjutatud isikute üldine rühm, kes tuleb tuvastada abstraktselt selle meetme isikulise kohaldamisala alusel (edaspidi „üldsus“), ja ii) selle alamhulk, st väiksem mõjutatud isikute rühm (kuhu kuulub hageja), keda teatud eriliste tunnuste alusel saab väidetavalt üldsusest eristada („piiratud rühm”). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-88" href="#t-88">88</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piiratud rühma olemasolu tuleb hinnata konkreetselt, võttes arvesse kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis võivad iseloomustada sellesse kuuluvate isikute olukorda. Plaumanni vormel paneb sõnaselgelt liidu kohtule kohustuse analüüsida hageja konkreetseid „tunnuseid“ ja „asjaolusid“. Nimelt on Euroopa Kohus selgitanud, et i) isiklik puutumus tuleb kindlaks teha „isiku konkreetse olukorra alusel võrreldes kõigi teiste isikutega“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-89" href="#t-89">89</a>
</span>) ja ii) see võrdlus tuleb teha „vaidlusaluse sätte seisukohast“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-90" href="#t-90">90</a>
</span>) „vaidlusaluse [sätte] kuupäeval“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-91" href="#t-91">91</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui see on nii, siis on selle analüüsi käigus oluline teha kindlaks, kas selle mõju laad, mida meede avaldab mõlemale rühmale (üldsus versus piiratud rühm), on erinev. See, mis ülesanne või kaal peaks tuleviku aspektil selle analüüsi kontekstis olema, jääb mulle võrdlemisi selgusetuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige on mul raske mõista, miks ühe või mitme isiku õigus vaidlustada konkreetset õigusakti, mis on vastu võetud (väidetavalt) ilma, et kõnealune liidu institutsioon oleks nõuetekohaselt arvesse võtnud nende eristavat seisundit, peaks sõltuma teiste isikute (näiteks nende, kes võivad ette võtta konkreetse tegevuse, asutada konkreetse ettevõtte või kolida konkreetsele territooriumile liidu piires) hüpoteetilisest käitumisest tulevikus. Õigusühiskonnas, mis – nagu ma hiljem selgitan – peegeldab vabal ja avatud turumajandusel põhinevate liberaalsete demokraatiate põhiideid, mis rõhutavad individuaalset autonoomiat ja kaitsevad põhiõigusi, on äärmiselt haruldane, et mõnd tegevust teostavate isikute kategooria oleks tulevikus muutumatu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-92" href="#t-92">92</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tuleviku aspekt tuleneb minu arvates Plaumanni kohtupraktika väärast kohaldamisest. See on sellise analüüsi tagajärg, mis keskendub liigselt sellise vaidlustatud akti isikulisele kohaldamisalale, mis ei võta piisavalt arvesse asjaomase alamrühma tegelikke omadusi. See tähendab, et olemasoleva tegeliku olukorra arvelt antakse otsustav kaal teoreetilist ja hüpoteetilist laadi teguritele. Minu arvates ei saa sellist lähenemist kuidagi ühitada eespool punktis 87 viidatud Euroopa Kohtu praktikaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei ole ma praktilisest seisukohast kindel, et tuleviku aspekti kaalumine võib olla mõistlik ja kasulik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleviku aspekt on tõepoolest omadus, mis on omane kõigile neile olukordadele, kus kriteerium, mis eristab piiratud rühma üldsusest, puudutab minevikusündmusi, näiteks eespool punktis 32 nimetatud olukordades. Sellistel juhtudel aga ei paku selle aspekti kontrollimine Euroopa Kohtule mingit lisaväärtust, just seetõttu, et see on vältimatult olemas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ka muudel juhtudel, st kui kriteerium, mis määrab kindlaks piiratud rühma, ei ole seotud minevikus toimunud sündmustega, võib selle aspekti kontrollimine olla eksitav või kasutu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühest küljest võib see põhjustada mõningaid vastuolusid: hageja, kes on mõne meetme osas tegelikult üldsusest selgelt erinevas olukorras, i) võib olla isiklikult puudutatud ka siis, kui mõni teine isik on samas olukorras, kuid ii) ta ei saa olla isiklikult puudutatud, kui mõni teine isik võib tulevikus olla sarnases olukorras. Sellise eristuse tegemise põhjus jääb mulle arusaamatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisest küljest tekib mul küsimus, kas piiratud rühma õige määratlemine (st selline, mis tehakse in concreto, hinnates kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid) ei muuda – taas kord – tuleviku aspekti kontrollimist tarbetuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Näiteks käesolevas asjas keskendus Üldkohus oma analüüsis kuumutatavate tubakatoodete tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele, analüüsides vaidlusaluse meetme esemelist ja isikulist kohaldamisala. Kahtlemata on nii hagejad kui ka kõik ettevõtjad, kes tulevikus asjaomasel turul tegutsevad, sarnased selles mõttes, et nende kõigi suhtes kohaldatakse samu eeskirju ja seetõttu „kannatavad“ nad vaidlustatud meetmega kehtestatud tegevuse piirangute all.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Aga kas sellel turul tegutsevad praegused ja tulevased ettevõtjad on tegelikult sarnases olukorras ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses? Minu arvates on ilmselge, et nii see ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ma apellantide apellatsioonkaebuse väite hindamisel üksikasjalikumalt selgitan, kuuluvad apellandid nende ettevõtjate hulka, kes tõid liidu turule uudse toote ja tegid selleks märkimisväärseid investeeringuid, mis hõlmavad uue tehnoloogia väljatöötamist, uute turustuskanalite loomist ning kampaaniat, et muuta toode klientidele tuntuks ja huvipakkuvaks. Lisaks kehtestati vaidlusalune meede – lihtsustatult öeldes – just sel põhjusel, et hagejad olid oma püüdlustes üsna edukad ja seega suurenes uue toote müük suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärselt. Lisaks tuvastas komisjon selle kasvu ja seega vaidlusaluse meetme kehtestamise vajalikkuse ja asjakohasuse, kasutades muu hulgas hagejate endi esitatud müügiandmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuidas saaks ettevõtjaid, kes võivad ühel päeval sellele turule siseneda – näiteks lõigates kasu apellantide tehtud investeeringute pealt – pidada apellantide olukorraga tõeliselt sarnases olukorras olevaks?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes olen seisukohal, et tuleviku aspekti ei ole võimalik ühitada Plaumanni kohtupraktika peamiste põhimõtetega ning pealegi võib seda kergesti valesti tõlgendada ja kohaldada. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku kinnitada suletud rühma kriteerium, kuid loobuda nõudest, et kõnealust isikute rühma ei tohi pärast vaidlustatud akti vastuvõtmist laiendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigi isikute võrdväärne kohtlemine seoses kõigi õigustega</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu kolmas ja viimane soovitus Euroopa Kohtule on kohaldada Plaumanni kohtupraktikat erinevates talle esitatavates kohtuasjades sidusamalt, olenemata hageja või mõjutatud õiguste või huvide liigist. Mulle näib, et Plaumanni kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid on kord kohaldatud rangemalt ja kord leebemalt kohtuasjades, mis – vähemalt tänapäeva perspektiivist vaadates – on suures osas sarnased. Võib väita, et kuigi see oli õigustatud 1963. aasta Euroopa Majandusühenduses, ei ole see enam nii 2025. aasta Euroopa Liidus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuni 1980. aastate lõpuni või 1990. aastate alguseni tegeles toonane Euroopa Ühendus peamiselt kaubanduse ja majandusega. Enamik kohtuasju, mis jõudsid Plateau de Kirchbergile, puudutasid selliseid küsimusi nagu vaba liikumine, konkurents, kaubanduspoliitika ja kaubanduskaitse, toll, põllumajandus ja kalandus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-93" href="#t-93">93</a>
</span>) Seega pole üllatav, et Plaumanni kohtupraktika oli avatum võimalike majanduslike õiguste rikkumiste suhtes, mille peale kaebasid majanduslikult aktiivsed isikud: töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud. Lõppude lõpuks oli Euroopa Ühenduste peamine eesmärk sel ajal ühisturu loomine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Aastaks 2025 on olukord Euroopa Liidus märkimisväärselt muutunud. Selleks, et saavutada oma üldisi eesmärke (edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste heaolu), ei ole liit kohustatud üksnes looma ja tugevdama siseturgu, vaid muu hulgas ka „pakkuma oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala“, „tegutsema säästva arengu nimel“, „püüdlema täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi ning keskkonna kvaliteedi kõrgetasemelise kaitse ja parandamise poole“ ning „edendama teaduse ja tehnoloogia arengut“. Euroopa inimeste majandusliku heaolu suurendamine ei ole enam Euroopa Liidu (üks ja ainus) juhtmõte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei saa liidu kodanike majanduslikud õigused olla liidu õigussüsteemis primus inter pares, kuna nad on teist laadi (kodaniku-, poliitiliste, sotsiaalsete jne) õiguste ja vabadustega võrdse tähtsusega. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ükski õiguste kategooria ei ole liidu õiguskorras mõne teise suhtes ülimuslik. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-94" href="#t-94">94</a>
</span>) Kui kaalul on erinevad õigused, tuleb nende nõuded võimalikult suures ulatuses ühitada, saavutades nende vahel õiglase tasakaalu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-95" href="#t-95">95</a>
</span>) Otsese vastuolu korral sõltub see, millised õigused on ülimuslikud, konkreetsetest asjaoludest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-96" href="#t-96">96</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks sellele ei ole mul vaja rõhutada, et liidu kodanike kavatsus järgida oma ühiseid huve juriidilise isiku loomise kaudu on hartaga kaitstud nii majanduslikku kui ka muud laadi huvide puhul. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-97" href="#t-97">97</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et võib osutuda vajalikuks teatud määral tasakaalustada seda, kuidas Plaumanni kohtupraktikat erinevates kohtuasjades kohaldatakse. Nimelt tuleks isikliku puutumuse analüüsimisel i) mittetulunduslikke üksusi (nagu ühingud ja valitsusvälised organisatsioonid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-98" href="#t-98">98</a>
</span>)) üldiselt käsitleda samade standardite alusel, mida kohaldatakse kasumit taotlevate üksuste (näiteks äriühingute) suhtes; ning ii) see, kas hagejate õigused või huvid, mida vaidlustatud meetmed mõjutavad, on majanduslikku või muud laadi, ei tohiks olla asjakohane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Toon nüüd kaks hüpoteetilist näidet, et ilmestada, mida see tähendaks praktikas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks, liidu meede, mis kalavarude kaitseks keelab pikema aja jooksul kõige tulusama püügi ühe kauge saare (remota insula) ümbruses, võib minu arvates puudutada isiklikult väikekalurite kohalikku ühingut, mis esindab kõigi nende inimeste huve, kelle elatusvahendid sõltuvad täielikult nende püügitegevusest, kuid mitte teisi isikute kategooriaid, keda meede samuti erineval määral mõjutab: saare elanikud, kohalikud restoraniomanikud ja kalatööstuses tegutsevad suurettevõtted (kes saavad hõlpsasti oma laevu mujale saata).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, liidu meede, mis mõjutab tõsiselt Natura 2000 põlismetsas (antiqua silva) elavat linnuliiki (avis avium), ei pruugi isiklikult puudutada erinevaid lähedal elavaid isikuid, amatööridest linnuvaatlejaid ega rahvusvahelisi keskkonnaühendusi. Siiski mõjutab see meede kindlasti väga eristaval viisil kohalikku ühingut, mille põhikirjajärgne ülesanne on just selle linnuliigi kaitsmine põlismetsas asuvas elupaigas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Erinevus selle vahel, mil viisil mõjutab kõnealune liidu meede oletatavat ühingut ja teisi inimesi, ei seisne määras, vaid puudutab selle meetme mõju laadi. Mõjutatud huvi võib (esimene näide), kuid ei pruugi (teine näide) olla majanduslikku laadi. Mõlemal juhul puudutab meede ühingu enda põhitegevust, mõjutades huvi, mis läheb kaugemale sellesse ühingusse kuuluvate isikute huvist. Seega peaks ühingul vastavalt eespool 98. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktikale olema kaebeõigus, arvestades mõju, mida hüpoteetiline meede avaldab tema kui ühingu huvidele. Kui asuda seisukohale, et need meetmed ei mõjuta neid juriidilisi isikuid isiklikult – ainuüksi seetõttu, et nad ei ole ainsad, keda need meetmed mõjutavad, ja/või et neil ei ole asjasse puutuvate huvide kaitse üle de jure või de facto monopoli –, siis ei oleks see üksnes formalistlik, vaid ka tegelikkusest irdunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei näe mingit olulist erinevust nende hüpoteetiliste juhtumite ja näiteks selliste äriühingute algatatud menetluste vahel, kes ei ole liidu konkurentsi- ja riigiabieeskirjade alusel vastu võetud otsuste adressaadid ega neis otsustes nimetatud, kuid kes on nende otsustega seotud äriühingute potentsiaalsed või tegelikud konkurendid või äripartnerid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes on minu kolm ettepanekut Euroopa Kohtule järgmised: i) süstematiseerida Plaumanni kohtupraktika, et anda võimalikele hagejatele ja Üldkohtule suurem selgus; ii) täpsustada suletud rühma kriteeriumit, loobudes selle ülemäära rangest kohaldamisest ja iii) tagada kõigi isikute võrdväärne kohtlemine seoses kõigi õigustega. Käesoleva ettepaneku järgmises kolmes alajaotises selgitan, miks on Plaumanni kohtupraktika läbivaatamine minu arvates teostatav, soovitav ja õigeaegne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">d)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõppmärkused (I): miks on võimalik Plaumanni kohtupraktika uuesti läbi vaadata</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Erinevalt kriteeriumidest, mille on välja pakkunud kohtujurist Jacobs, Üldkohus ja osa õiguskirjandust, ei erine minu ettepanekud ELTL artikli 263 neljanda lõigu tõlgendamise kohta kohtuasjas Plaumann tehtud otsusest. Samuti ei tee ma ettepanekut suletud rühma kriteeriumist, mida liidu kohtud on järjepidevalt kasutanud selleks, et teha kindlaks isiklik puutumus üldkohaldatavate meetmete puhul, loobuda või seda oluliselt muuta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tegelikult on minu ettepanekud süstemaatilist laadi ja võrdlemisi tagasihoidliku ulatusega. Euroopa Kohus võib need heaks kiita, jäädes samal ajal mugavalt piiridesse, mis on määratletud olemasolevas kohtupraktikas, sealhulgas sellistes põhimõttelise tähtsusega ja hiljutistes kohtuasjades nagu UPA, Inuit või Carvalho. Kõrvale tuleks jätta vaid võrdlemisi piiratud ja kõrvaline kohtupraktika suund.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tulenevalt usun ka, et mis tahes mure seoses sellega, et minu ettepanek „päästaks valla tulvaveed“, mille tulemusel kasvaks plahvatuslikult liidu kohtute töökoormus, on suuresti liialdatud. Esiteks ei tohiks unustada asjaolu, et isikud, kes vastavad isikliku puutumuse kriteeriumile, peavad täitma ka „otsese puutumuse“ kriteeriumi ja tõendama, et neil on „huvi“ menetlust alustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-99" href="#t-99">99</a>
</span>) Lisaks sellele puudub mul vajadus lisada, et hagejatel on liidu õigusakti vaidlustamiseks kindlaksmääratud ajavahemik: nad peavad seda tegema kahe kuu jooksul alates õigusakti avaldamisest, teatavakstegemisest või päevast, mil nad sellest teada said. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-100" href="#t-100">100</a>
</span>) Teiseks, seda, et vastuvõetavate kohtuasjade arv mõnevõrra suureneb, kompenseeriksid minu hinnangul kuhjaga selle küsimuse selge süstematiseerimise tulemusel säästetavad Euroopa Kohtu ressursid. Kolmandaks, kuna Üldkohus koosneb 54 kohtunikust, siis peaks kohtuasjade arvu mõningane suurenemine olema igati hallatav. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-101" href="#t-101">101</a>
</span>) Neljandaks ja viimasena (aga mitte vähem tähtsana): kui Euroopa Kohus kontrollib liidu õigusaktide kehtivust, siis jätab ta liidu institutsioonidele liidu õigusaktide kehtivuse kontrollimisel suhteliselt suure kaalutlusruumi poliitiliste valikutele ja keerulistele tehnilistele hinnangutele (Euroopa Kohtu nn marginaalne kontroll). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-102" href="#t-102">102</a>
</span>) Sellest tuleneb, et isegi nende kohtuasjade hulgas, mida loetakse vastuvõetavaks, on oluline osa, mille sisuline lahendamine läheb kiiresti, kuna asjasse puutuv institutsioon ei ole ületanud oma kaalutlusõiguse piire, mis oleks toonud kaasa ilmse hindamisvea.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">e)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõppmärkused (II): miks on soovitav Plaumanni kohtupraktika uuesti läbi vaadata</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu hinnangul on olemas eelis, mis lisandub juba eespool käsitletutele. See tuleneb sellest, et mõnel ühingul võib otse liidu kohtutele esitatud vaidlustes olla suurem roll.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu kohtujurist Sharpston sisuliselt täheldas: süsteem, mis julgustab inimesi lahendama vaidlusi (nt keskkonnakaitset edendavate) ühenduste kaudu, „tunnista[b], et need asutused ei koorma kohtuid ega takista [kohtute] tööd. Pigem [ühendab see] paljude isikute kaebused üheksainsaks hagiks, [luues seeläbi] filtri […], mis pikemas perspektiivis hakkab kohtute tööd hõlbustama.“ Lisaks märkis ta, et „neil üksustel on tehnilised teadmised, mis eraisikutel tavaliselt puuduvad [ja] nendepoolse tehnilise teabe jagamine menetluse käigus [on] positiivne asjaolu, mis asetab lõppotsuse tegemist silmas pidades kohtu paremale positsioonile“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-103" href="#t-103">103</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mul ei ole neile väga mõistlikele kaalutlustele suurt midagi lisada. Ühingute tugevama rolli puhul on tegemist aspektiga, mis aitab mõningal määral lahendada ka eespool punktis 41 nimetatud paradoksi, mille kohaselt mida üldisem ja kollektiivsem on kaalul olev huvi ja mida kahjulikum on meede, seda ebatõenäolisem on, et hagejad tunnistatakse Plaumanni kohtupraktika alusel isiklikult puudutatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen siiski teatud määral nõus kohtujurist Cosmase argumentidega, mille kohaselt võidakse seda, kui Euroopa Kohus leevendab kaebeõiguse kriteeriumeid ühingute kasuks, (i) kuritarvitada, kuna füüsilised isikud, kellel puudub kaebeõigus, võivad püüda sellest menetluslikust takistusest mööda hiilida, luues selleks konkreetse ja sihtotstarbelise ühingu, mida kasutatakse menetlusvahendina, ning ii) esitada võimalikud vastuväited potentsiaalselt suure ja määramata arvu ühingute kaudu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-104" href="#t-104">104</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need vastuväited saab aga hõlpsasti ületada. Esiteks oleks kindlasti asjakohane nõuda, et kõnealune ühing oleks tegelik ja tõendaks oma varasemat tegevust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-105" href="#t-105">105</a>
</span>) Teiseks ei piisaks sellest, et ühing tegutseb üldiselt vaidlusaluse meetmega mõjutatud valdkonnas või sellest, et ühingu eesmärkide hulgas sellise huvi kaitsmine, mida see meede väidetavalt mõjutab. Selline lähenemine laiendaks tõepoolest märkimisväärselt asjasse puutuvate ühingute ringi, mis oleks Plaumanni aluseks oleva loogikaga selges vastuolus. Nagu juba selgitatud, on vajalik teha kindlaks, et vaidlusalune meede võib oluliselt mõjutada ühingu põhikirjas määratletud põhiülesannet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tegelikult näib, et mitmes liikmesriigis on riigisisesed kohtud tõlgendanud oma menetlusnorme (sh vajaduse korral kaebeõigust puudutavaid menetlusnorme) nii, et oleks võimalik vaidlustada meetmeid, millega on väidetavalt kahjustatud kollektiivseid huve, eriti kui need on esitanud esindavad ühingud. Mõni neis kohtuasjades tehtud kohtuotsus on eriti märkimisväärne selles osas, mil määral need kaitsevad avalikku huvi, mida vaidlustatud aktid põhjendamatult mõjutavad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-106" href="#t-106">106</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on ka EIK hiljuti liikunud samas suunas. Tegelikult arvan, et Euroopa Kohus võiks ammutada inspiratsiooni kohtuotsustest, mille Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda tegi 2024. aasta aprillis kolmes kliimamuutusi käsitlevas kohtuasjas. Kuigi EIK leidis, et üksikute kaebajate esitatud kaebused on vastuvõetamatud, leidis ta, et ühingul on õigus esitada kaebus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-107" href="#t-107">107</a>
</span>) Sisuliselt leidis Strasbourgi kohus, et arvestades hagejate kaitstava huvi kollektiivset laadi on oluline, et ühingud saaksid esitada hagi, selle asemel et tugineda üksnes iga isiku enda nimel algatatud menetlusele. Selleks nõudis Euroopa Inimõiguste Kohus siiski, et kaebaja vastaks kolmele kriteeriumile, nimelt peaks ühing tõendama, et: i) ta on asjaomases jurisdiktsioonis seaduslikult asutatud või tal on õigus seal tegutseda; ii) ta taotleb asjaomases jurisdiktsioonis oma põhikirjajärgsetest eesmärkidest tulenevat sihtotstarbelist eesmärki ning iii) teda võib pidada tegelikult pädevaks ja representatiivseks, et tegutseda selles jurisdiktsioonis liikmete või muude mõjutatud isikute nimel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib, et need kolm kriteeriumit vastavad mutatis mutandis neile, mille ma pakkusin välja eespool punktis 120, mis puudutavad vajadust kontrollida ühingu põhikirjajärgset põhiülesannet ja kontrollida selle tegevuse tegelikku olemust. Eespoolt punktides 101–112 esitatud põhjustel näib pakutud lähenemisviis olevat Plaumanni kohtupraktikaga hästi kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis lisaksin möödaminnes, et ka teised rahvusvahelised kohtud aktsepteerivad sarnaseid hagisid. Näiteks 2024. aasta mais esitas Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus kliimamuutusi käsitleva nõuandva arvamuse. Esiteks kinnitas ta vaatamata mõne menetlusosalise vastupidisele arvamusele oma pädevust teha oma põhikirja artikli 21 alusel otsus ning otsustas seejärel, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni osalistel on konkreetsed kohustused „võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida, vähendada ja kontrollida inimtekkelistest [kasvuhoonegaaside] heitkogustest tulenevat merereostust“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-108" href="#t-108">108</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võib küsida, kas ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud kaebeõigust käsitlevate eeskirjade liiga kitsas kohaldamine ei vähenda tõenäosust, et Euroopa Kohus saaks menetleda sarnaseid küsimusi käsitlevaid vaidlusi. Sageli ei vaidlusta eesõigusega hagejad liidu kohtutes üldkohaldatavaid meetmeid, sest tavaliselt osalevad nad vaidlusaluse akti vastuvõtmisel kas otseselt (liidu institutsioonid) või kaudselt (liikmesriigid nõukogu liikmetena).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu sõltub Euroopa Kohtu võimalus selliseid kohtuasju menetleda enamikul juhtudel nende riigisiseste kohtute heast tahtest, kellele mõni üksikisik on esitanud hagi, tavaliselt just selleks, et see tingiks eelotsusetaotluse esitamise ELTL artikli 267 alusel. Loomulikult ei ole kindel, et see juhtub, ja ka menetlus võib olla pikk. See oleks äärmiselt kahetsusväärne, kuna sellised küsimused on väga olulised Euroopa Liidu tulevases tegevuses teatud valdkondades, kus Euroopa Kohus on varem olnud teerajaja. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-109" href="#t-109">109</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">f)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõppmärkused (III): miks on Plaumanni kohtupraktika uuesti läbi vaatamine ajakohane</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguskindlus, mis eeldab õiguse selguse ja stabiilsuse kõrget taset, on enamikus õigussüsteemides põhiseadusliku tähtsusega põhimõte ning selle kaitsmine on iga kohtu põhiülesanne. Kõigis õigussüsteemides tekib aga hetk, mil kõrgeimatel kohtutel võib olla vaja seada kahtluse alla mingid eeldused ja vaadata uuesti läbi väljakujunenud kohtupraktika. Kas kohtupraktika on endiselt kooskõlas õigussüsteemi kui terviku põhialustega ning kas see kajastab selle poliitilise süsteemi väärtusi ja veendumusi, mille väljenduseks see on?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EIK viitab sellega seoses EIÕK-le kui elavale instrumendile. Euroopa Kohus laenas seda väljendit ja kasutas seda seoses hartaga, millele ta viitas kui „elav[ale] instrumen[dile], mida tuleb tõlgendada lähtuvalt praegusest elukorraldusest ja nüüdsel ajal demokraatlikes riikides valitsevatest arusaamadest […], mistõttu tuleb arvesse võtta liikmesriikides nii ühiskondlikul kui ka õiguslikul tasandil väärtustes ja arusaamades toimunud arengut“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-110" href="#t-110">110</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaevalt on vaja rõhutada, et väljakujunenud kohtupraktika läbivaatamine ei tähenda tingimata selle ümberlükkamist või kehtetuks tunnistamist, vaid üksnes selles määratletud peamiste põhimõtete uuesti läbi vaatamist, võttes arvesse uut õiguslikku ja sotsiaalset konteksti. Näiteks hiljuti vaatas Euroopa Kohus kohtuasjas Consorzio Italian Management üle oma pikaajalise CILFITi kohtupraktika. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-111" href="#t-111">111</a>
</span>) Lõpuks otsustas Euroopa Kohus kinnitada üldist lähenemisviisi selles küsimuses, esitades samal ajal mitmeid selgitusi ja tehes sellesse teatud kohandusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-112" href="#t-112">112</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvan, et nüüd on Euroopa Kohtul aeg oma Plaumanni kohtupraktika uuesti läbi vaadata. Mitte ainult seetõttu, et käesolev kohtuasi pakub selleks võimalust, vaid eelkõige seetõttu, et – nagu eespool mainitud – praegune õiguskord on väga erinev sellest, mis kehtis kohtuotsuse Plaumann kuulutamise ajal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui võrrelda 1963. aasta Euroopa Majandusühendust ja 2025. aasta Euroopa Liitu, siis see, mis on muutunud, ei ole niivõrd liikmete ja geograafilise ulatuse kasv või pädevuste laienemine ja institutsioonide volituste suurenemine. Selle aja jooksul on muutunud pigem see kangas ise, millest (tänane) liit on kootud. Tollane Euroopa Majandusühendus loodi peamiselt majandusorganisatsioonina ning asutamislepingus ei olnud ühtegi sõnaselget viidet põhiõigustele ega õigusriigile. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-113" href="#t-113">113</a>
</span>) Ranged nõuded eraisikute otsesele juurdepääsule ühenduse kohtusüsteemile olid selles kontekstis igati mõistlikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsuses, mis tehti varsti pärast kohtuotsust Plaumann, lükkas Euroopa Kohus tagasi hagejate argumendi, et „kui [tollase EMÜ artikli 173] kohaldamisest keeldutakse selle sõnastuse kitsa tõlgendamise tõttu, jääksid üksisikud ilma igasugusest kohtulikust kaitsest nii ühenduse kui ka riigisisese õiguse alusel, mis oleks vastuolus kõiki liikmesriike reguleerivate aluspõhimõtetega‟. Euroopa Kohus ei pidanud selle argumendi arutamist isegi vajalikuks, kuna see „tühistaks artikli 173 selgelt piirava sõnastuse, mille kohaldamine on Euroopa Kohtu ülesanne‟. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-114" href="#t-114">114</a>
</span>) Selline minimalistlik kohtulik lähenemisviis oleks tänapäeval mõeldamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses ei tohi unustada, et kohtuotsus Plaumann tehti mõni kuu pärast kohtuotsust van Gend &amp; Loos ja aasta enne kohtuotsust Costa vs. ENEL. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-115" href="#t-115">115</a>
</span>) (Tollase) EMÜ õiguskorra autonoomia kehtestamine – mis sel hetkel oli värskelt kuulutatud „uueks rahvusvahelise õiguse õiguskorraks“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-116" href="#t-116">116</a>
</span>) – oli hoone, mille ehitamine oli vaevalt alanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmistel aastakümnetel on Euroopa Kohus siiski (toonases) EMÜ õiguskorras võtnud järk-järgult kasutusele sellised põhimõtted nagu demokraatia, põhiõiguste austamine ja õigusriik. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-117" href="#t-117">117</a>
</span>) Seejärel on liikmesriigid Euroopa Kohtu lähenemise asutamislepingu järjestikuste muudatustega „konstitutsionaliseerinud“. Selle protsessi kulminatsioonina võeti vastu Lissaboni leping, millega eelkõige i) tõsteti demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine ELL artiklis 2 Euroopa Liidu aluseks olevate väärtuste hulka, ii) muudeti harta siduvaks esmaseks õigusaktiks ja iii) lisati aluslepingutesse mitu põhimõtet, mis kajastavad Euroopa Liidu demokraatlikku olemust. Eelkõige viitan neile, millega soodustatakse kodanike, nende esindusühenduste ja üldisemalt kodanikuühiskonna sisukamat kaasamist Euroopa Liidu demokraatlikku ellu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-118" href="#t-118">118</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid konstitutsioonilisi muutusi ei saa jätta tähelepanuta, kui tekivad küsimused, mis puudutavad üksikisikute õigust pöörduda kohtusse. Eelkõige tuleb edasi arendada õigusriigi põhimõtet (ELL artikkel 2) ja põhiõigust tulemuslikule õiguskaitsele (ELL artikli 19 lõige 1 ja harta artikkel 47).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistagi vastab tõele, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa liidu kohtud „oma pädevust ületamata tõlgendada üksikisiku poolt liidu õigusakti peale hagi esitamise tingimusi viisil, mis tähendaks nende ELTL‑s otsesõnu ette nähtud tingimuste eiramist, isegi kui arvestada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-119" href="#t-119">119</a>
</span>) Tegelikult on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et harta artiklis 47 sätestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte kodifitseerimise eesmärk ei ole „muuta aluslepingutes ette nähtud kohtuliku kontrolli süsteemi ja eelkõige otse [liidu kohtutele] esitatavate hagide vastuvõetavusega seotud norme“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-120" href="#t-120">120</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal ajal on Euroopa Kohus siiski sõnaselgelt tunnistanud, et õigusnorme, mis käsitlevad tema pädevust ja üldisemalt üksikisikute võimalust kohtusse pöörduda, tuleb tõlgendada nii palju kui võimalik tõhusa kohtuliku kaitse ja õigusriigi põhimõtteid silmas pidades. See oli nii enne Lissaboni lepingut (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-121" href="#t-121">121</a>
</span>) ja vastab seda enam tõele nüüd, kui need põhimõtted on sõnaselgelt kodifitseeritud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mitmes hiljutises kohtuasjas on Euroopa Kohus tegelikult nendele põhimõtetele tuginenud, tõlgendades liidu õigusnorme, mis käsitlevad i) Euroopa Liidu Kohtu pädevuse piire ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastavalt ELL artikli 24 lõikele 1 ja ELTL artiklile 275; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-122" href="#t-122">122</a>
</span>) ii) mõistet „juriidiline isik“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-123" href="#t-123">123</a>
</span>) ning iii) üksikisikute õiguslikku esindamist liidu kohtutele esitatavates hagides vastavalt Euroopa Kohtu põhikirjale ja Üldkohtu kodukorrale. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-124" href="#t-124">124</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte täieliku potentsiaali ärakasutamine on see, mida Euroopa Kohus on nõudnud riigisisestelt kohtutelt, et tagada üksikisikutele ja neid esindavatele ühendustele õiguskaitse kättesaadavus. Mitmes kohtuasjas läks Euroopa Kohus tõepoolest üsna kaugele, nõudes, et liikmesriikide kohtud tõlgendaksid oma menetlusnorme kooskõlas asjaomaste liidu sätetega või jätaksid need normid kohaldamata, kui need takistavad liidu õiguse täielikku toimet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-125" href="#t-125">125</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pean nõustuma kohtujuristide Jääskenini ja Bobekiga, et siin on vajalik ühetaoline lähenemine: seda, mida nõutakse riigisisestelt kohtutelt, tuleb nõuda ka liidu kohtutelt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-126" href="#t-126">126</a>
</span>) Kui Euroopa Kohus kasutab tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte kohaldamisel ettevaatlikku lähenemist, võib see jätta mulje topeltstandarditest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-127" href="#t-127">127</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ei pea olema selgeltnägija prognoosimaks, et tuleviku maailmas ei ole peamised riskid, millega liidu kodanikud kokku puutuvad, (ainult või peamiselt) majandusliku iseloomuga, vaid võivad puudutada õigusi ja vabadusi, näiteks inimväärikuse, sõnavabaduse, privaatsuse ja inimese tervisega seotud õigusi ja vabadusi. Samuti võib Euroopa Liidul olla vaja leida lahendus mitmele väljakutsele, et kaitsta ja edendada oma väärtusi, sealhulgas demokraatiat, solidaarsust, õigusriiki ja keskkonnakaitset. Euroopa Liidu Kohtu ülesanne jääb samaks, kuid talle esitatud küsimused erinevad kindlasti (tänasest veelgi rohkem) enamikust neist, mida ta pidi käsitlema toonaste EMÜ või EÜ asutamislepingute alusel. Seda arvestades on mõistlik, et teatud juhtumeid, mis nõuavad, et hoolikalt hinnatakse, kuidas on Euroopa Liidu pädevust teostatud leidmaks tasakaal konkureerivate eesmärkide vahel, peaksid menetlema otse liidu kohtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma ettepanekus kohtuasjas UPA selgitas kohtujurist Jacobs üksikasjalikult, miks ta on seisukohal, et liidu õigusakti kehtivuse põhjaliku kontrolli tagamiseks on liidu kohtutele esitatud hagi mitmel põhjusel sobivam kui eelotsusetaotluse esitamine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-128" href="#t-128">128</a>
</span>) Minu hinnangul kehtivad need põhjused, mida ei ole vaja siin arutada, suures osas ka täna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leevendaks minu ettepanek probleemi – mida rõhutas kohtujurist Wathelet –, et isegi pärast Lissaboni lepinguga ELTL artiklisse 263 tehtud muudatusi võib esineda juhtumeid, kus puudub võimalus esitada hagi, et lahendada selliseid küsimusi riigisisesel tasandil. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-129" href="#t-129">129</a>
</span>) Dogma, mille kohaselt on aluslepingutega sisse seatud täielik õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, millega on tagatud Euroopa Liidu aktide õiguspärasuse kohtulik kontroll, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-130" href="#t-130">130</a>
</span>) ei ole nendel juhtudel absoluutne tõde (kui kasutada oksüümoroni).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende lünkade täitmine on äärmiselt oluline ka siis, kui Euroopa Liit ühineb EIÕK‑ga, nagu on nõutud ELL artikli 6 lõikes 2. Nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on järjepidevalt märkinud, on EIÕK artikkel 6, mis käsitleb õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, muu hulgas säte, millega i) kehtestatakse üks demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtetest; ii) mida ei saa tõlgendada kitsalt; iii) millega tagatakse mitte „teoreetilised või illusoorsed“, vaid „praktilised ja tõhusad“ õigused; ning iv) mille nõudeid tuleb igal juhul täita. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-131" href="#t-131">131</a>
</span>) Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Klimaseniorinnen (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-132" href="#t-132">132</a>
</span>) ning harta artikli 47 ja EIÕK artikli 6 vahelist seost, tundub selle küsimuse arutamine olevat eriti õigeaegne. Pärast muudetud lepingu üle peetud läbirääkimiste edukat lõpuleviimist 2023. aasta märtsis (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-133" href="#t-133">133</a>
</span>) ning Euroopa Kohtu kohtuotsuse KS ja KD (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-134" href="#t-134">134</a>
</span>) kuulutamist on mõned vaatlejad seisukohal, et tee ühinemise suunas võib olla taas avatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-135" href="#t-135">135</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud kaalutlusi arvestades käsitlen nüüd argumente, mille apellandid on esitanud käesolevas kohtuasjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väite esimene osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">146.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma väite esimeses osas, mis on suunatud vaidlustatud kohtumääruse punktide 45–52 vastu, väidavad apellandid, et Üldkohus tõlgendas vääralt ELTL artikli 263 neljandat lõiku ja kvalifitseeris vääralt faktilisi asjaolusid, kui ta leidis, et vaidlusalune määrus ei puuduta neid isiklikult ja seetõttu on nende tühistamishagi vastuvõetamatu. Nende arvates tegi Üldkohus vea, kui ta hindas nende tõendite õiguslikku tähtsust, millele nad Üldkohtus tuginesid, ja järeldas, et need tõendid ei olnud isikliku puutumuse tõendamiseks piisavad. Apellantide sõnul ei analüüsinud Üldkohus apellantide olukorda üldiselt, vaid hindas iga nende poolt esitatud asjaolu eraldi. Nad väidavad, et selline lähenemine on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb tuvastada tõendite kogum või faktiliste ja õiguslike asjaolude kogum, mis võib eristada hageja teistest puudutatud isikutest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">147.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon on seisukohal, et apellantide esimese väite esimene osa ei ole põhjendatud. Ta väidab eelkõige, et asjaolu, et Üldkohus analüüsis apellantide esitatud argumente süstemaatiliselt ja struktureeritult, ei tähenda, et Üldkohus jättis arvesse võtmata tõendite kogumi kui terviku. Komisjon väidab, et esimeses kohtuastmes esitasid apellandid oma isikliku puutumuse väite põhjendamiseks suhteliselt piiratud arvu argumente, sisuliselt: i) et nad moodustasid delegeeritud direktiivi vastuvõtmise ajal ettevõtjate suletud rühma, mis on direktiivi 2014/40 artiklite 5 ja 19 alusel esitatud deklaratsioonide ja teadete põhjal tuvastatav ja tegelikult tuvastatud; ning ii) et delegeeritud direktiiv võib oluliselt mõjutada nende turupositsiooni. Komisjon leiab, et neid kahte argumenti on vaidlustatud kohtumääruses nõuetekohaselt käsitletud. Lisaks märgib komisjon, et apellandid väidavad ekslikult, et Üldkohus järeldas, et vaidlusalusel meetmel on kõigile ettevõtjatele sama mõju. Nimelt leidis Üldkohus komisjoni sõnul, et selline meede mõjutab ettevõtjaid, kellel on luba kuumutatavaid tubakatooteid turustada, samamoodi nagu neid ettevõtjaid, kellel sellist luba ei ole, kuid kes kavatsevad selliseid tooteid turule viia.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">148.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Prantsuse valitsus toetab komisjoni argumente. Eelkõige rõhutab ta, et ainuüksi asjaolu, et apellandid kuuluvad tuvastatud ettevõtjate rühma, ei tõenda iseenesest, et vaidlusalune meede puudutab neid isiklikult. Prantsuse valitsus lisab, et tegemist on üldkohaldatava meetmega, mida kohaldatakse kõigile kuumutatavate tubakatoodete turustamisega seotud või sellest huvitatud ettevõtjatele, olenemata sellest, kas nad on saanud müügiloa või seda taotlenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">149.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen seisukohal, et see väiteosa on põhjendatud, kuna Üldkohus tõlgendas ja kohaldas ELTL artikli 263 neljandat lõiku vääralt. Olles lühidalt kokku võtnud vaidlustatud kohtumääruse asjakohased lõigud (a), selgitan, miks selles esitatud põhjendused isikliku puutumuse nõude kohta ei ole veenvad (b). Selgitan, miks oleks Üldkohus, kui ta oleks Plaumanni kohtupraktikat õigesti kohaldanud, jõudnud selles küsimuses teistsugusele järeldusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtumäärus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">150.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtumääruse punktides 34–46 tuletas Üldkohus kõigepealt meelde Plaumanni kohtupraktika põhijooned. Seejärel arutas ta lühidalt direktiivis 2014/40 liidu turul tubakatoodete müügiks ette nähtud süsteemi asjakohaseid tahke. Selles kontekstis rõhutas ta, et „tootjad ja importijad võivad turule viia ainult neid tubakatooteid, mis vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ja mille kohta on esitatud direktiivis ette nähtud teave ja andmed või vajaduse korral loasüsteemi kehtestanud liikmesriikide antud load“. Sellega seoses on kohustused, mida kohaldatakse eelkõige uudsete tubakatoodete tootjate ja importijate suhtes, sätestatud – nagu märkis Üldkohus – direktiivi 2014/40 artiklites 5 ja 19.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">151.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel analüüsis Üldkohus, kas asjaolu, et apellandid olid esitanud selle teabe ja andmed pädevatele asutustele ning lisaks see, et mõnele neist anti müügiluba eristava maitse või lõhnaga kuumutatavatele tubakatoodetele (liikmesriikides, kus on kehtestatud lubade andmise süsteem), on piisav tegur, et neid Plaumanni kohtupraktika tähenduses individuaalselt eristada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">152.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus vastas sellele küsimusele eitavalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">153.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt leidis nimetatud kohus, et ainuüksi asjaolust, et ettevõtjad, kes olid esitanud teavet või andmeid või kellel oli luba, olid vaidlustatud õigusakti vastuvõtmise ajal tuvastatavad, ei piisa, kui seda meedet kohaldatakse üldistel ja abstraktsetel kaalutlustel. Lisaks märkis Üldkohus, et komisjon ei olnud kohustatud vaidlustatud akti vastuvõtmisel nende olukorda konkreetselt arvesse võtma. Lisaks märkis Üldkohus, et tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vaidlusalune meede mõjutab praegu vaid väheseid ettevõtjaid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">154.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus leidis samuti, et kuigi „eristava maitse või lõhnaga kuumutatud tubakatoodete turustamise täielik keeld, mis tuleneb vaidlustatud õigusaktist, sea[ks] tingimata kahtluse alla mõne hageja load“, ei saa seda asjaolu käsitada nii, et see „erista[b] […] loaomanike seisundit“. Üldkohtu sõnul oli selle põhjuseks see, et kõnealused load ei andnud nende omanikele „omandatud õigusi“. Vaidlustatud meetme mõju ilmnes – selle kohtu hinnangul – kõigile praegustele ja tulevastele turuosalistele. Lisaks täheldas Üldkohus, et liikmesriikide väljastatud lubasid „antakse ilma ainuõigusteta üksnes toodete vastavuse alusel, nagu ei tulene ka mingit ainuõigust ettevõtjate esitatud teabest või andmetest“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">155.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus rõhutas lõpuks, et direktiivis 2014/40 on ette nähtud, et erinevates delegeeritud õigusaktides võib täpsustada või muuta selle kohaldamisalasse kuuluvate tubakatoodete turustamise tingimusi, sealhulgas tühistada kõnealuseid erandeid. Üldkohus leidis, et sellest järeldub, et „teatud hagejate lube eristava maitse või lõhnaga kuumutatud tubakatoodete turustamiseks ei saa pidada tähtajatuteks, nagu ka õigust turustada neid tooteid vastavalt esitatud teabele või andmetele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtumääruses esinevad õigusnormi rikkumised</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">156.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt võib olla kasulik märkida, et vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusalune meede on põhimõtteliselt üldkohaldatav akt, kuna see mõjutab paljusid üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjaid (tubakatoodete, eelkõige kuumutatavate tubakatoodete tootjaid ja importijaid). Samuti on selge, et vaidlustatud meetmes ega põhiõigusaktis, mida sellega muudetakse, nimelt direktiivis 2014/40 ei viidata sõnaselgelt ühelegi konkreetsele ettevõtjale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">157.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda silmas pidades pean mõistlikuks, et Üldkohus märkis vaidlustatud kohtumääruses, et selleks, et apellante saaks pidada vaidlusalusest meetmest isiklikult puudutatuks, peavad nad tõendama, et nad vastavad suletud rühma kriteeriumile. Selleks analüüsis Üldkohus – jällegi minu arvates õigesti – seda, kas apellandid olid meetme vastuvõtmise ajal i) nende isikute hulgas, keda see meede mõjutab; ning ii) kuulusid piiratud ettevõtjate ringi, keda oli võimalik ülejäänud mõjutatud isikutest piisavalt eristada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">158.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles analüüsinud menetlusosaliste esitatud asjaolusid, jõudis Üldkohus järeldusele, et: i) apellandid kuulusid tõepoolest nende isikute hulka, keda meede mõjutas; kuid ii) neid ei ole võimalik piisavalt eristada kõigist teistest sellest meetmest puudutatud ettevõtjatest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">159.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi Üldkohtu esimene järeldus on selgelt õige, on teine minu arvates mitmel põhjusel küsitav. See ei tähenda, nagu ei toetaks Üldkohtu järeldusi liidu kohtute mõned otsused. Sellegipoolest näib mulle üsna selge, et kui analüüsida kohtupraktikat tervikuna ja kohaldada seda realistlikult ja mitteformaalselt, ei saa nende järeldustega nõustuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">160.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastab tõele, nagu märkis Üldkohus, et vaidlusalune meede mõjutab apellante seetõttu, et nad on ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega (kuumutatavate tubakatoodete tootmine ja/või turustamine), mida saavad nii praegu kui ka tulevikus teha kõik ettevõtjad, kes soovivad sellel turul tegutseda. Seega abstraktsel analüüsitasandil, st kui vaadelda üksnes vaidlusaluse meetme isikulist kohaldamisala, on õige, et vaidlusaluse meetme mõju apellantide tegevusele ei ole erinev mõjust, mis avaldub igale praegusele ja tulevasele turuosalisele. Sisuliselt muudab meede võimatuks maitse- ja lõhnaainetega toodete müügi liidu turul ning kohustab sellel turul tegutsevaid ettevõtjaid lisama pakendile teatud hoiatused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">161.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui aga Üldkohus analüüsis apellantide tegelikku olukorda – seda, kas eksisteeris puudutatud isikute piiratud ring –, tegi ta seda minu hinnangul puudulikult ja ebatäielikult. Minu arvates on Üldkohus i) vääralt hinnanud apellantide esitatud teatud asjaolude olulisust ja ii) jätnud arvesse võtmata muud asjaolud, millele apellandid tuginesid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">162.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tegelikult näib mulle, et üldiselt vastab käesolev kohtuasi Plaumanni kohtupraktika aluseks olevale loogikale: võimaldada isikutel vaidlustada õigusakte, mille puhul tegutsev institutsioon on enne akti vastuvõtmist võtnud (otseselt või kaudselt) arvesse nende erilist olukorda või oleks pidanud seda tegema. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-136" href="#t-136">136</a>
</span>) Konkreetsemalt: kui analüüsida apellantide õiguslikku ja faktilist olukorda varasema kohtupraktika alusel, ilmneb palju ühisjooni selliste kohtuasjadega, milles liidu kohtud on tuvastanud, et hagejad on isiklikult puudutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">163.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on käesoleval juhul vaevalt vaieldav, et kohaldatavate õigusnormide kohaselt pidi komisjon vaidlustatud akti vastuvõtmisel võtma arvesse konkreetse turuosaliste kategooria olukorda: nimelt neid, kes toodavad ja turustavad uudset tubakatoodet, mille suhtes erandid tühistati. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-137" href="#t-137">137</a>
</span>) Komisjoni sõnul (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-138" href="#t-138">138</a>
</span>) tingis nende erandite tühistamise nende ettevõtjate müügi kogumaht ja nende klientide vanus – mis arvutatakse ettevõtjate endi esitatud andmete alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">164.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On selge, et käesolevas asjas võttis komisjon enne vaidlusaluse meetme vastuvõtmist muu hulgas arvesse apellantide müügimahtu ja noorte tarbijate osakaalu kliendibaasis. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-139" href="#t-139">139</a>
</span>) Küsimus, kas ta tegi seda õigesti, on siiski vaieldav, ja on üks apellantide esimeses kohtuastmes esitatud väidetest. See on käesoleva kohtuasja ja käesoleva kohtuotsuse punktis 31 viidatud kohtuasjade ühine element.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">165.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks sarnaneb käesolev kohtuasi ka mõnede kohtuasjadega, milles liidu kohtud on – nagu on selgitatud eespool punktis 32 – aktsepteerinud isiklikku puutumust isikute puhul, kes on tõendanud, et vaidlustatud meede mõjutas omandatud õigust. Nii nagu Üldkohus leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 47, „ei ole kahtlust, et eristava maitse või lõhnaga kuumutatud tubakatoodete turustamise täielik keeld, mis tuleneb vaidlustatud õigusaktist, seab tingimata kahtluse alla mõne hageja load“, mille liikmesriikide ametiasutused on direktiivi 2014/40 artikli 19 lõike 3 kohaselt andnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">166.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses ei nõustu ma Üldkohtuga, kes leidis, et selliste lubade omamine ei ole asjakohane, kuna i) need ei ole mõnes liikmesriigis nõutavad; ii) need anti ilma ainuõiguseta ja iii) neid „ei saa pidada tähtajatuteks“, kuna direktiivi 2014/40 sätted võimaldasid komisjonil tühistada kuumutatavatele tubakatoodetele tehtud erandid. Ükski nimetatud kaalutlustest ei ole minu hinnangul veenev.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">167.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks ei näe ma, miks peaks asjaolu, et teatud liikmesriigid otsustasid mitte kehtestada uudsete tubakatoodete turustamiseks eelneva loa süsteemi, olema välistav tegur. Jagatud pädevuse valdkonnas, kus liidu seadusandja on selle valdkonna vaid osaliselt ühtlustanud, jättes liikmesriikidele vabaduse reguleerida teatud konkreetseid küsimusi (asjakohaste liidu õigusnormidega, käesoleval juhul direktiivi 2014/40 artikliga 19 sätestatud piirides), ei ole põhjust asuda seisukohale, et liidu tasandil väärivad erikaitset üksnes liidu ametiasutuste antud ja/või kogu liidu territooriumiga seotud õigused. Kui konkreetne liidu meede rikub isiku omandatud õigust, peaks sellel isikul olema võimalik kõnealust meedet vaidlustada, olenemata selle õiguse päritolust või territoriaalsest kohaldamisalast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">168.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei ole minu arvates ELTL artikli 263 neljanda lõigu seisukohast oluline, kas vaidlustatud aktiga väidetavalt rikutud õigused on ainuõigused või mitte. Nagu on selgitatud eespool punktides 23–26, ei pea Plaumanni kohtupraktika kohaselt olema hageja ainuke isik, keda vaidlustatud meede mõjutab, ega ka ainuke, keda see mõjutab eristaval viisil. Piisab sellest, et ta kuulub piiratud isikute ringi, keda see sel moel mõjutab. See, et õigused on ainuõigused, on ilmselgelt asjaolu, mis võib olla oluline „isikliku puutumuse“ analüüsimisel (nagu vaidlustatud kohtumääruses viidatud kohtuotsuses Infront (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-140" href="#t-140">140</a>
</span>)), kuid kindlasti ei ole tegemist sine qua non tingimusega (nagu nähtub sellistest kohtuasjadest nagu Stichting Woonpunkt, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-141" href="#t-141">141</a>
</span>) mida vaidlustatud kohtumääruses samuti nimetatakse).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">169.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks tekitab kontseptuaalsest vaatenurgast segadust ka tingimus, et õigus peab olema omandatud tähtajatult. Sellega seoses on selge, et teatud piirides saavad liikmesriikide seadusandjad ja liidu seadusandja alati võtta meetmeid, mis muudavad isikutele kehtivate õigusnormidega antud õiguste kestust, ulatust või laadi. Seetõttu eeldan, et vaidlustatud kohtumääruse selles lõigus soovis Üldkohus rõhutada asjaolu, et apellandid olid (või oleksid pidanud olema) teadlikud sellest, et kuumutatavatele tubakatoodetele tehtud erandid võidakse teatud tingimuste täitmise korral vastavalt direktiivi 2014/40 sätetele tühistada. Üldkohtule esitatud hagis aga väitsid apellandid, et i) selle direktiivi sätted, mis lubasid erandid tühistada, ei ole uudsete tubakatoodete suhtes kohaldatavad; ja ii) igal juhul ei olnud selles sätestatud tühistamise tingimused käesoleval juhul täidetud. Mulle näib, et apellantidel peaks olema õigus sellele, et liidu kohtud hindaksid neid nõudeid. Nende nõuete juhuslik ja kaudne kontrollimine, mille Üldkohus tegi möödaminnes (vaidlustatud määruse punktis 50), kui ta tegi otsuse hagi vastuvõetavuse kohta, ei ole kindlasti kooskõlas apellantide õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">170.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tegelikult on käesolev kohtuasi mõnevõrra sarnane kohtuasjaga, milles tehti kohtuotsus Belga ja Forum 187 vs. komisjon, milles Euroopa Kohus tuvastas, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel on isiklikult puudutatud erinevad ettevõtjad, kellel oli luba, mida vaidlusaluse liidu õigusakti tõttu enam ei pikendatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-142" href="#t-142">142</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">171.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks on käesolev kohtuasi küllalt sarnane eespool punktides 33 ja 34 meenutatud kohtuasjadega, milles on tunnistatud isiklikku puutumust isikute suhtes, kellel oli vaidlusaluse akti vastuvõtmiseni viinud menetluses otsustav roll. Eelkõige on apellantide olukord minu arvates samaväärne nende ettevõtjate omaga, kelle andmeid kasutati oluliste parameetrite arvutamiseks dumpinguvastaste menetluste käigus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-143" href="#t-143">143</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">172.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle asjaolu jättis Üldkohus tähelepanuta, hoolimata sellest, et üks kahest apellantide esitatud tühistamisväitest puudutas just seda, kuidas komisjon kasutas apellantide esitatud andmeid. Kuna BAT kontsern on üks kahest kuumutatavate tubakatoodete juhtivast tootjast ja müüjast liidu turul, anti tema esitatud andmetele komisjoni arvutustes selgelt väga oluline kaal, et teha kindlaks, kas asjaolud on direktiivi 2014/40 tähenduses oluliselt muutunud. Seetõttu peaks apellantidel olema õigus sellele, et liidu kohtud kontrolliksid neid arvutusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">173.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks, vaidlustatud meede ei ole akt, mille on vastu võtnud liidu seadusandja, kes kasutab oma poliitikakujundamise volitusi konkreetse majandustegevuse üldiseks ja abstraktseks reguleerimiseks. Vaidlustatud akt on üldkohaldatav akt, mille komisjon on vastu võtnud talle liidu seadusandja delegeeritud volituste alusel menetluses, mis ei ole seadusandlikku laadi ja mis on ajendatud väga erilisest olukorrast (kuumutatavate tubakatoodete müügi kasv). Seega, kuigi vaidlusalune meede on oma laadilt kvaasiseadusandlik, on tal selgelt teatud otsustuslik sisu (sarnaselt haldusotsusele). Seega näib mulle, et käesolev kohtuasi kuulub selgelt eespool punktides 35 ja 36 viidatud kohtupraktika suunda, mis puudutab olukordi, kus liidu kohtud on tunnistanud, et isikutel, kelle turupositsiooni vaidlustatud meetmed tõsiselt mõjutasid, on õigus neid vaidlustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">174.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellantide väide, et vaidlusalune meede mõjutas oluliselt nende seisundit turul, on vähemalt esmapilgul mõistlik, arvestades nende maitsestatud kuumutavate tubakatoodete müügi mahtu liidu turul. Lähen aga siit veel edasi ja leian, et ka sellest vaatevinklist mõjutas see neid üsna ainulaadsel viisil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">175.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses kohtuastmes viitasid apellandid sellele (ja esitasid tõendid selle kohta), kui ulatuslikke investeeringuid on viimastel aastatel tehtud seoses kuumutatavate tubakatoodetega. Üldkohus aga jättis selle asjaolu – minu arvates ekslikult – üldse tähelepanuta. Tegelikult on selge, et hagejad kuuluvad (väga üksikute) ettevõtjate hulka, kes tõid liidu turule uudse tubakatoote. Selleks pidid nad tegema märkimisväärseid investeeringuid, et muu hulgas arendada uut tehnoloogiat, luua uusi turustuskanaleid ning teha toode klientidele tuntuks ja huvipakkuvaks. Ei oleks ekslik väita, et vaidlustatud meede kehtestati – nagu ma eespool punktis 98 märkisin – just sel põhjusel, et hagejatel õnnestus seda teha, mistõttu kasvas kõnealuse toote müük järsult suhteliselt lühikese aja jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">176.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda arvestades on majanduslikust seisukohast absurdne leida, et ettevõtjad, kes on hiljuti sisenenud või tulevikus sisenevad liidu kuumutatavate tubakatoodete turule – võimalik, et apellantidega sarnaste ettevõtjate tehtud investeeringuid ära kasutades–, on apellantidega võrreldavas olukorras.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">177.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustest nähtub, et Plaumanni kohtupraktikat arvestades on neli erinevat põhjust, miks oleks tulnud asuda seisukohale, et vaidlusalune meede puudutab apellante isiklikult. On võimalik, et igaüks neist põhjustest oleks selleks piisav. Seda enam on see nii olukorras, kui käsitleda neid põhjuseid koos, mida liidu kohtud on järjepidevalt teinud, nagu rõhutavad hagejad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-144" href="#t-144">144</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">178.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega järeldan, et apellantide esimese väite esimene osa on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väite teine osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">179.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse väite teises osas kritiseeritakse vaidlustatud kohtumääruse punkte 54 ja 55, milles Üldkohus käsitleb nende argumenti, mille kohaselt tuleks neid pidada isiklikult puudutatuks „turupositsiooni olulise kahjustamise“ kriteeriumi põhjal. Apellandid rõhutavad, et i) liidu kuumutatavate tubakatoodete turul on ainult kaks peamist ettevõtjat, kes müüvad peaaegu kõiki Euroopa Liidus ostetud kuumutatavaid tubakatooteid (üle 99%), ning ii) BAT kontserni kuumutatud tubakatoodete portfell liidus on tugevalt suunatud maitse- ja lõhnaainetega toodetele (ligikaudu 70% nende müügist).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">180.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon ja Prantsuse valitsus leiavad, et need argumendid ei ole „individuaalse puutumuse“ tuvastamiseks piisavad. Vaidlusaluse meetme mõju apellantide turupositsioonile, isegi kui see on oluline, ei õigusta iseenesest sellist järeldust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">181.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna ma olen järeldanud, et apellantide väite esimene osa on põhjendatud, ei ole ilmselgelt vaja käsitleda selle väite teist osa. Igal juhul on selge, et eespool punktides 35, 36 ja 173–176 esitatud põhjustel on ka apellantide väite teine osa minu arvates põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">182.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui aga Euroopa Kohus ei nõustu minu hinnanguga apellatsioonkaebuse väite esimesele osale, tähendaks see, et ka selle väite teine osa tuleks põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. Sellisel juhul pean nõustuma komisjoni ja Prantsuse valitsusega, et ainuüksi asjaolu, et vaidlusalune meede mõjutab eriti rängalt apellantide majandustegevust – sest neil on märkimisväärne turuosa liidu turul ja/või seetõttu, et asjasse puutuvad tooted on nende portfelli kuuluvate tootete hulgas eriti olulised –, ei ole iseenesest asjaolu, mis õigustaks nende isiklikku puutumust ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-145" href="#t-145">145</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">VI.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnangu tagajärjed</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">183.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna hagejate väide on põhjendatud, tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">184.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus pärast Üldkohtu otsuse tühistamist suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks või, kui menetlusstaadium lubab, teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">185.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul olen seisukohal, et menetlusstaadium lubab Euroopa Kohtul võtta apellandi poolt Üldkohtusse esitatud tühistamishagi vastuvõetavuse suhtes lõpliku seisukoha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">186.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtumääruse punktides 18–33 lükkas Üldkohus tagasi komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite osas, milles see institutsioon väitis, et vaidlustatud meede ei puuduta hagejaid otseselt. Kohtumääruse selle osa suhtes ei ole apellatsioonkaebust esitatud ja see on seega lõplik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">187.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kuna vaidlustatud meede puudutab hagejaid nii isiklikult kui ka otseselt, tuleneb sellest, et nende esimeses kohtuastmes esitatud hagi on vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">188.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu ei võimalda menetlusstaadium Euroopa Kohtul hagi sisuliselt läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">189.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtule esitatud hagiavalduses esitasid apellandid vaidlusaluse meetme vastu kaks väidet. Nende väidete hindamiseks tuleb üksikasjalikult hinnata kõikide menetlusosaliste esitatud õiguslikke ja faktilisi argumente, võttes arvesse nende esitatud tõendeid. Kuna vaidlustatud kohtumääruses ei ole niisugust hindamist läbi viidud, ei ole Euroopa Kohtul kohane käesolevas asjas lõplikku kohtuotsust teha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">190.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tuleb suunata asi tagasi Üldkohtusse ja otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">VII.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">191.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada 20. septembri 2023. aasta kohtumäärus Nicoventures Trading jt vs. komisjon (T‑706/22, EU:T:2023:579);</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tunnistada hagi vastuvõetavaks;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">saata asi tagasi Üldkohtusse sisulise otsuse tegemiseks, ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">määrata, et kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Kafka, F., „Seaduse ees“ teoses Aruanne akadeemiale, tlk Sang, A, Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 = Kafka, F., Vor dem Gesetz, Selbstwehr, 1915.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) 15. juuli 1963. aasta kohtuotsus Plaumann vs. komisjon (25/62, EU:C:1963:17, lk 107; edaspidi „kohtuotsus Plaumann“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) T‑706/22, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus“, EU:T:2023:579.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Komisjoni 29. juuni 2022. aasta delegeeritud direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL seoses teatavate erandite tühistamisega kuumutatud tubakatoodete puhul (ELT 2022, L 283, lk 4) (edaspidi „vaidlusalune meede“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT 2014, L 127, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt hiljutist kohtupraktikat, nt 12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu (C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 156; edaspidi „kohtuotsus Nord Stream 2“) ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu ja nõukogu vs. Front Polisario (C‑779/21 P ja C‑799/21 P, EU:C:2024:835, punkt 107).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt 18. mai 1994. aasta kohtuotsus Codorniu vs. nõukogu (C‑309/89, EU:C:1994:197, punkt 22; edaspidi „kohtuotsus Codorniu“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt selle kohta 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ning komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Vt nt kohtuotsus Codorniu, punkt 19.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt selle kohta 23. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Gbagbo jt vs. nõukogu (C‑478/11 P–C‑482/11 P, EU:C:2013:258, punkt 56). Vt ka 29. oktoobri 1980. aasta kohtuotsus Roquette Frères vs. nõukogu (138/79, EU:C:1980:249, punktid 15 ja 16) ning 17. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Flaherty jt vs. komisjon (C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P, EU:C:2008:230, punktid 26, 27 ja 41; edaspidi „kohtuotsus Flaherty“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt muu hulgas 13. märtsi 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Infront WM (C‑125/06 P, EU:C:2008:159, punkt 71; edaspidi „kohtuotsus Infront“) ja 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Stichting Woonpunkt jt vs. komisjon (C‑132/12 P, EU:C:2014:100, punkt 59; edaspidi „kohtuotsus Stichting Woonpunkt“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Sellega sarnaselt Hartley, T. C., The Foundations of European Union Law, 8th ed., Oxford University Press, 2014, lk 373, ja Gratsias, D., „Άμεση δικαστική προστασία των ιδιωτών κατά το άρθρο 263 ΣΛΕΕ: Μερικές σκέψεις“, teoses Το Δικαστήριο της ΕΕ- Εγγυητής της εύρυθμης λειτουργίας της Ευρωπαϊκής Ένωσης και των δικαιωμάτων των πολιτών, Sakkoulas, 2016, lk 19–44.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Terviklikkuse huvides lisan, et mõnda aega kohaldas Euroopa Kohus suletud rühma kriteeriumi paralleelselt teise (alternatiivse) kriteeriumiga, mida sageli nimetatakse abstraktse terminoloogia kriteeriumiks. See kriteerium seisnes sisuliselt selle kontrollimises, kas vaidlustatud akt oli tegelik otsus, mitte üldkohaldatav akt (vt nt 5. mai 1977. aasta kohtuotsus Koninklijke Scholten Honig vs. nõukogu ja komisjon (101/76, EU:C:1977:70, punktid 7 ja 8) ning 17. juuni 1980. aasta kohtuotsus Calpak ja Società Emiliana Lavorazione Frutta vs. komisjon (789/79 ja 790/79, EU:C:1980:159, punktid 7 ja 8). See alternatiivne kriteerium põhines toonase EÜ artikli 173 sõnastusel, milles viidati kui „[otsusele], mis [hagejat] otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see teisele isikule adresseeritud määrus või otsus“ (kohtujuristi kursiiv). Sellest kriteeriumist loobuti pärast 1980. aastate lõppu, kuna see oli vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on (praeguse) ELTL artikli 263 kohaselt oluline akti sisu, mitte selle vorm. Igal juhul praegu oleks see lähenemisviis vastuolus ELTL artikli 263 uue sõnastusega pärast seda, kui Lissaboni lepinguga asendati mõiste „otsus“ mõistega „akt“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vt muu hulgas kohtuotsus Nord Stream 2, punkt 157.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vt selle kohta 17. jaanuari 1985. aasta kohtuotsus Piraiki-Patraiki jt vs. komisjon (11/82, EU:C:1985:18, punktid 20 ja 21; edaspidi „kohtuotsus Piraiki-Patraiki“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) See oli selge juba algusest peale: vt nt Bebr, G., Judicial Control of the European Communities, Stevens &amp; Sons, 1962, lk 69–76.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Minu terminid on suuresti inspireeritud W. N. Hohfeldi töödest. Vt sellelt autorilt nt „Some Fundamental Legal Conceptions as Applied in Judicial Reasoning“, Yale Law Journal, Vol. 23, 1913, lk 16–59, lk-l 30.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Kuigi liidu õigus ei näe sellega seoses ette ühtegi konkreetset õigust, on moonutamata konkurentsi kord siseturu rajamiseks hädavajalik (vt ELL artikkel 3 ja protokoll (nr 27) siseturu ja konkurentsi kohta) ning seda võib pidada ka osaks ettevõtlusvabadusest (mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16). Vt aga 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 43).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt muu hulgas 26. juuni 1990. aasta kohtuotsus Sofrimport vs. komisjon (C‑152/88, EU:C:1990:259, punkt 11); kohtuotsus Piraiki-Patraiki, punktid 15–19, ja 11. veebruari 1999. aasta kohtuotsus Antillean Rice Mills jt vs. komisjon (C‑390/95 P, EU:C:1999:66, punktid 25–30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt nt kohtuotsus Codorniu, punkt 21; kohtuotsus Infront, punkt 72, ja kohtuotsus Stiching Woonpunkt, punktid 61 ja 62. Seda mõtet rõhutab õiguskirjanduses Craig, P. ja De Burca, G., EU Law: Text, Cases, and Materials, 4th ed., Oxford University Press, 2008, lk 513.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) See ei tähenda seda, et hageja olukord peab olema minevikus täielikult kristalliseerunud. Vt nt 27. novembri 1984. aasta kohtuotsus Agricola commerciale olio jt vs. komisjon (232/81, EU:C:1984:358, punktid 10 ja 11) ning kohtuotsus Flaherty, punktid 40 ja 41.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vt nt 19. mai 1993. aasta kohtuotsus Cook vs. komisjon (C‑198/91, EU:C:1993:197, punktid 23–26) ja 24. mai 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kronoply ja Kronotex (C‑83/09 P, EU:C:2011:341, punktid 45–48).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Vt 25. oktoobri 1977. aasta kohtuotsus Metro SB-Großmärkte vs. komisjon (26/76, EU:C:1977:167, punkt 13); 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon (264/82, EU:C:1985:119, punktid 13–16); 28. jaanuari 1986. aasta kohtuotsus Cofaz jt vs. komisjon (169/84, EU:C:1986:42, punktid 24 ja 25); 3. aprilli 2003. aasta kohtuotsus BaByliss vs. komisjon (T‑114/02, EU:T:2003:100, punktid 92–95) ja 11. juuli 2007. aasta kohtuotsus Alrosa vs. komisjon (T‑170/06, EU:T:2007:220, punkt 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Vt muu hulgas 16. mai 1991. aasta kohtuotsus Extramet Industrie vs. nõukogu (C‑358/89, EU:C:1991:214); 3. aprilli 2003. aasta kohtuotsus BaByliss vs. komisjon (T‑114/02, EU:T:2003:100, punktid 87–117); 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus British Aggregates vs. komisjon (C‑487/06 P, EU:C:2008:757, punktid 46–57) ja 20. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Deutsche Lufthansa vs. komisjon (C‑594/19 P, EU:C:2022:40, punktid 74–76).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt nt 6. novembri 1990. aasta kohtuotsus Weddel vs. komisjon (C‑354/87, EU:C:1990:371, punktid 20–23). Harly, T. C. on sellega seoses viidanud „kvaasiseadusandlikku laadi aktidele“ (vastandina „pelgalt poliitikal ja kaalutlusõigusel põhinevatele aktidele“). Vt eespool 13. joonealune märkus, lk 371.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Nii oli see eelkõige dumpinguvastaste tollimaksude puhul, mis enne seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 37/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlustega (ELT 2014, L 18, lk 1), kehtestati nõukogu määrustega. Vt paljude hulgas 21. veebruari 1984. aasta kohtuotsus Allied Corporation jt vs. komisjon (239/82 ja 275/82, EU:C:1984:68, punkt 11).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt nt 30. juuni 1988. aasta kohtuotsus CIDA jt vs. nõukogu (297/86, EU:C:1988:351, punkt 13), 24. märtsi 1994. aasta kohtuotsus Air France vs. komisjon (T‑3/93, EU:T:1994:36, punkt 82) ja 14. juuli 2022. aasta kohtuotsus Itaalia ja Comune di Milano vs. nõukogu ja parlament (Euroopa Ravimiameti asukoht) (C‑106/19 ja C‑232/19, EU:C:2022:568, punktid 69–72 ja 76).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Vt kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu (C‑583/11 P, EU:C:2013:21, punkt 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Vt muu hulgas Barav, A., „Direct and Individual Concern: An Almost Insurmountable Barrier to the Admissibility of Individual Appeal to the EEC Court“, Common Market Law Review, 1974, lk 191; Enchelmaier, S., „No-One Slips Through the Net? Latest Developments, and Non-Developments, in the European Court of Justice’s Jurisprudence on Art. 230(4) EC“, Yearbook of European Law, 2005, lk 173; Craig, P., De Burca, G., 21. joonealune märkus, op. cit. lk 512, ja Kombos, C.C., „The Recent Case Law on Locus Standi of Private Applicants under Art. 230 (4) EC: A Missed Opportunity or A Velvet Revolution?“, European Integration online Papers, No. 17, 2005.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vt nt 29. jaanuari 1985. aasta kohtuotsus Münchener ImporT‑Weinkellerei Binderer vs. komisjon (147/83, EU:C:1985:26, punktid 10 ja 13); 11. septembri 2002. aasta kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu (T‑13/99, EU:T:2002:209, punkt 89) ja 1. aprilli 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Jégo-Quéré (C‑263/02 P, EU:C:2004:210, punkt 46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt nt 30. aprilli 2003. aasta kohtumäärus VVG International jt vs. komisjon (T‑155/02, EU:T:2003:125, punktid 43 ja 44) ja 13. novembri 2008. aasta kohtumäärus Lemaître Sécurité vs. komisjon (T‑301/06, EU:T:2008:495, punkt 24) (edaspidi „kohtumäärus Lemaître“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Vt kohtumäärus Lemaître, punkt 25, ja 5. mai 2009. aasta kohtumäärus WWF-UK vs. nõukogu (C‑355/08 P, EU:C:2009:286, punktid 44 ja 45) ning 28. veebruari 2002. aasta kohtuotsus BSC Footwear Supplies jt vs. nõukogu (T‑598/97, EU:T:2002:52, punkt 61).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Vt 18. detsembri 1997. aasta kohtumäärus komisjon vs. Sveriges Betodlares ja Henrikson (C‑409/96 P, EU:C:1997:635, punkt 37) ja 10. detsembri 2002. aasta kohtuotsus komisjon vs. Camar ja Tico (C‑312/00 P, EU:C:2002:736, punkt 77).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Vt 29. juuni 1993. aasta kohtuotsus Gibraltar vs. nõukogu (C‑298/89, EU:C:1993:267, punkt 18) ja 15. septembri 1998. aasta kohtumäärus Michaïlidis jt vs. komisjon (T‑100/94, EU:T:1998:197, punkt 60).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Vt 22. novembri 2001. aasta kohtuotsus Nederlandse Antillen vs. nõukogu (C‑452/98, EU:C:2001:623, punktid 70–75; edaspidi „kohtuotsus Nederlandse Antillen“) ja 10. aprilli 2003. aasta kohtuotsus komisjon vs. Nederlandse Antillen (C‑142/00 P, EU:C:2003:217, punktid 70–75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt nt Gormley, L.W., „Judicial review in EC and EU law – Some architectural malfunctions and design improvements?“, Cambridge Yearbook of European Legal Studies, 2001, lk 174, ja Winter, G., „Plaumann withering: standing before the EU General Court underway from distinctive to substantial concern“, European Journal of Legal Studies, 2023, lk 85.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) 25. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Carvalho jt vs. parlament ja nõukogu (C‑565/19 P, EU:C:2021:252; edaspidi „kohtuotsus Carvalho“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Vt nt Krämer, L., „The Environment before the European Court of Justice“, teoses Voigt, C. (ed.), International Judicial Practice on the Environment, Cambridge University Press, 2019, lk 25, ja Arnull, A., „Private Applicants and the Action for Annulment since Codorniu“, Common Market Law Review, 2001, lk 8 ja 9.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Ettepanek kohtuasjas Unión de Pequeños Agricultores vs. nõukogu (C‑50/00 P, EU:C:2002:197, punktid 33–103) (edaspidi „ettepanek kohtuasjas UPA“). Naasen mõne kohtujurist Jacobsi esitatud argumendi juurde käesoleva ettepaneku ülejäänud osas.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) 3. mai 2002. aasta kohtuotsus Jégo-Quéré vs. komisjon (T‑177/01, EU:T:2002:112, punktid 27–51).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) 25. juuli 2002. aasta kohtuotsus Unión de Pequeños Agricultores vs. nõukogu (C‑50/00 P, EU:C:2002:462, punktid 34–75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Vt nt „hageja huvi kahjustava akti“ kriteerium, mille on välja pakkunud Arnull, A., „Challenging Community Acts – An Introduction“, teoses Micklitz, H.W., Reich, N. (eds), Public Interest Litigation Before European Courts, Nomos, 1996, lk 51, ning „isikliku ja tõsise puutumuse“ kriteerium, mille on välja pakkunud Winter, G., 37. joonealune märkus, lk 105 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) Vt näiteid, mis on toodud muu hulgas teoses Kombos, C., „Locus Standi of Representative Groups in the Shadow of Plaumann: Limitations and Possible Solutions“, Acta Juridica Hungarica, Vol. 47, No. 4, 2006, lk 375, ja Winter, G., eespool 37. joonealune märkus, lk 95 ja 107.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Nagu selgitan allpool käesoleva ettepaneku punktides 60–64.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) 3. mai 2002. aasta kohtuotsus Jégo-Quéré vs. komisjon (T‑177/01, EU:T:2002:112, punkt 51) (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">47</a>
</span>) Sellegipoolest võib esineda erandlikke olukordi, mille puhul võib võrdlemisi suur hulk inimesi olla „isiklikult puudutatud“. Kohtuasi Danielsson on minu arvates selline paradigmaatiline kohtuasi. See kohtuasi puudutas kolme Prantsuse Polüneesia kodaniku esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, milles nad vaidlustasid Euratomi asutamislepingu sätete alusel vastu võetud komisjoni otsuse seaduslikkuse, mis sisuliselt ei olnud vastu Prantsuse ametivõimude tuumakatsetustele Polüneesia atollidel Mururoal ja Fangataufal. Toonase Esimese Astme Kohtu president aga tunnistas selle taotluse isikliku puutumuse puudumise tõttu ilmselgelt vastuvõetamatuks. Ta leidis, et „isegi kui eeldada, et hagejad võivad kannatada isiklikku kahju, mis on seotud kõnealuste tuumakatsetuste väidetava kahjuliku mõjuga keskkonnale või elanikkonna tervisele, ei piisa ainuüksi sellest asjaolust nende individuaalseks eristamiseks […], kuna selline kahju, millele nad viitavad, võib samamoodi mõjutada kõiki isikuid, kes elavad kõnealuses piirkonnas“. Seejärel märkis ta, et hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks esmapilgul järeldada, et vaidlustatud otsus mõjutas neid mingil konkreetsel põhjusel. Vt 22. detsembri 1995. aasta kohtumäärus Danielsson jt vs. komisjon (T‑219/95 R, EU:T:1995:219, punktid 71 ja 72).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">48</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">49</a>
</span>) Vt kohtujurist Lagrange’i ettepanek kohtuasjas Assider vs. High Authority (3/54, EU:C:1954:6, lk 171).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">50</a>
</span>) Vt eelkõige 11. veebruari 1955. aasta kohtuotsus Assider vs. High Authority (3/54, EU:C:1955:2, lk 69) ja 29. novembri 1956. aasta kohtuotsus Fédération charbonnière de Belgique vs. High Authority (8/55, EU:C:1956:11, lk 257 ja 258).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">51</a>
</span>) Vt 14. detsembri 1962. aasta kohtuotsus Confédération nationale des producteurs de fruits ja légumes jt vs. nõukogu (16/62 ja 17/62, EU:C:1962:47, lk 478) ja üksikasjalikumalt kohtujurist Lagrange’i ettepanek samades liidetud kohtuasjades (EU:C:1962:40, lk 482 ja 483).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-52" href="#c-52">52</a>
</span>) Vt muu hulgas Catalano, N., „La protezione giurisdizionale nel sistema del trattato C.E.E. nei confronti degli atti non normativi“, Foro Italiano, 1965, part V, col 77. Vt ka koos viidetega täiendavatele ajakohastele dokumentidele Boerger-De Smedt, A., „La Cour de Justice dans les négociations du traité de Paris instituant la CECA“, Journal of European Integration History, 2008, lk 7, ja Arena, A., „The Community system of judicial protection: a tale of two legal revolutions“, Yearbook of European Law, 2025, lk 13–20.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-53" href="#c-53">53</a>
</span>) Vt Euroopa Konvent, Euroopa Kohtu töökorralduse töögrupi lõpparuanne, CONV 636/03, punktid 17–27.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-54" href="#c-54">54</a>
</span>) Vt Euroopa Konvent, presiidium, Articles on the Court of Justice and the High Court, CONV 734/03, lk 17–21.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-55" href="#c-55">55</a>
</span>) 3. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu (C‑583/11 P, EU:C:2013:625, punktid 69–71). Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-56" href="#c-56">56</a>
</span>) Nagu kohtujurist Cosmas tõdes oma ettepanekus kohtuasjas Greenpeace Council jt vs. komisjon (C‑321/95 P, EU:C:1997:421, punkt 53), „ei tunnusta [liidu] õiguskord actio popularis’t“. Lisaksin, et see on enamiku liikmesriikide õigussüsteemides tundmatu hagiliik. Vt nt Eliantonio, M., et al., „Standing up for your right(s) in Europe – A comparative study on legal standing (Locus Standi) before the EU and Member States’ courts“, Euroopa Parlament, uurimus, 2012, lk 60.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-57" href="#c-57">57</a>
</span>) Eesõigusega ja eesõiguseta hagejate eristamine on selle arusaamaga ilmselgelt vastuolus. Sellist liiki menetlus ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni („EIÕK“) artikli 6 kohaselt nõutav. Nagu Euroopa Inimõiguste Kohus („EIK“) on leidnud: „artikkel 6 […] ei taga õigust pöörduda kohtusse, millel on pädevus tunnistada kehtetuks või tühistada seadusandja kehtestatud seadus“ (24. septembri 2002. aasta kohtuotsus Posti ja Rahko vs. Soome, CE:ECHR:2002:0924JUD002782495, § 52).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-58" href="#c-58">58</a>
</span>) Vt veel kord Euroopa Kohtu töökorralduse töögrupi lõpparuanne (eespool 53. joonealune märkus), punkt 19. Vt ka kohtuotsus Carvalho, punktid 47 ja 49 ja 10. septembri 2024. aasta kohtuotsus KS jt vs. nõukogu (C‑29/22 P ja C‑44/22 P, EU:C:2024:725, punkt 73) (edaspidi „kohtuotsus KS ja KD“) ning 14. jaanuari 2021. aasta kohtumäärus Sabo jt vs. parlament ja nõukogu (C‑297/20 P, EU:C:2021:24, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-59" href="#c-59">59</a>
</span>) Vt eelkõige 18. detsembri 2014. aasta arvamus 2/13 (Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga) (EU:C:2014:2454, punktid 157 ja 158).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-60" href="#c-60">60</a>
</span>) Vt koos täiendavate viidetega minu ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Ühendkuningriik (kõrgeima kohtu kohtuotsus) (C‑516/22, EU:C:2023:857, punkt 76).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-61" href="#c-61">61</a>
</span>) Vt muu hulgas 22. novembri 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu (ühinemine Genfi redaktsiooniga) (C‑24/20, EU:C:2022:911, punkt 83).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-62" href="#c-62">62</a>
</span>) Vt selle kohta Eliantonio, M. ja Lees, E. (eds), The Legitimacy of EU Environmental Governance and the Role of the European Courts, Oxford University Press, 2025, eelkõige peatükk 7.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-63" href="#c-63">63</a>
</span>) 8. märtsi 2011. aasta arvamus 1/09 (ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomist käsitlev kokkulepe) (EU:C:2011:123, punktid 66 ja 69).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-64" href="#c-64">64</a>
</span>) ELTL artiklis 277 on sätestatud „õigusvastasuse vastuväide“, mis võimaldab täiendavalt kontrollida liidu õigusaktide seaduslikkust. See võimaldab igal poolel menetluses, milles on vaidluse all liidu üldakt, tugineda aluslepingus ette nähtud kehtetuse alustele, et tugineda selle akti kohaldamatusele ka pärast selle tähtaja möödumist, mille jooksul akt on vaidlustatav.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-65" href="#c-65">65</a>
</span>) Vt selle kohta 23. aprilli 1986. aasta kohtuotsus Les Verts vs. Euroopa Parlament (294/83, EU:C:1986:166, punkt 23) (edaspidi „kohtuotsus Les Verts“), kohtuotsus Inuit, punkt 92, ja 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus FBF (C‑911/19, EU:C:2021:599, punkt 60).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-66" href="#c-66">66</a>
</span>) 30. juuni 2005. aasta kohtuotsus Bosphorus Hava Yolları Turizm ve Ticaret Anonim Şirketi vs. Iirimaa (CE:ECHR:2005:0630JUD004503698, punktid 159–165).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-67" href="#c-67">67</a>
</span>) Voltaire, Candide, ehk, Optimism, tlk A. Saareste, Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1928 = Arouet, F.‑M. (alias Voltaire), Candide, ou l’Optimism, Genf, 1759.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-68" href="#c-68">68</a>
</span>) Selle üks näiteid on 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ullens de Schooten (C‑268/15, EU:C:2016:874).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-69" href="#c-69">69</a>
</span>) Sellega sarnaselt Bobek, M., „Why is it better to treat every provision of a directive as a (horizontally) directly effective one“, International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations, 2023, lk 220. Vt ka ettepanek kohtuasjas UPA, punktid 64–67.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-70" href="#c-70">70</a>
</span>) Viitega 26. veebruari 2002. aasta kohtuotsusele nõukogu vs. Boehringer (C‑23/00 P, EU:C:2002:118, punkt 52). Vt muu hulgas 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Club Hotel Loutraki jt vs. komisjon (C‑131/15 P, EU:C:2016:989, punkt 68).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-71" href="#c-71">71</a>
</span>) Kohtupraktika, mis tuleneb 9. märtsi 1994. aasta kohtuotsusest TWD Textilwerke Deggendorf (C‑188/92, EU:C:1994:90, punktid 17 ja 18). Hiljutisemast kohtupraktikast vt 5. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Banco Privado Português ja Massa Insolvente do Banco Privado Português (C‑667/13, EU:C:2015:151, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Georgsmarienhütte jt (C‑135/16, EU:C:2018:582, punktid 43 ja 44).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-72" href="#c-72">72</a>
</span>) Vt nt kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek liidetud kohtuasjades Atzeni jt (C‑346/03 ja C‑529/03, EU:C:2005:256, punkt 88).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-73" href="#c-73">73</a>
</span>) Vt muu hulgas 17. märtsi 2011. aasta kohtuotsus AJD Tuna (C‑221/09, EU:C:2011:153) ja 14. veebruari 2012. aasta kohtumäärus AJD Tuna vs. komisjon (T‑329/08, EU:T:2012:72). Vt sellega seoses Mastroianni, R. ja Pezza, A. „Striking the right balance: Limits on the right to bring an action under Article 263(4) of the Treaty on the Functioning of the European Union“, American University International Law Review, 2015, lk 743. Vt ka hiljutine kohtujurist Ćapeta ettepanek kohtuasjas WhatsApp Ireland vs. EDPB (C‑97/23 P, EU:C:2025:210, punktid 174 ja 175).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-74" href="#c-74">74</a>
</span>) Käesolev menetlus toimub tegelikult paralleelselt menetlusega kohtuasjas C‑759/23, PJ Carroll ja Nicoventures Trading, milles esitasin oma ettepaneku 30. jaanuaril 2025 (C‑759/23, EU:C:2025:44) ja mis on praegu Euroopa Kohtus pooleli.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-75" href="#c-75">75</a>
</span>) C‑348/20 P, EU:C:2021:831, punkt 191. Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-76" href="#c-76">76</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13), muudetud redaktsioonis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-77" href="#c-77">77</a>
</span>) Vt kohtujurist Kokott’i ettepanek liidetud kohtuasjades EIB vs. ClientEarth ja komisjon vs. EIB (C‑212/21 P ja C‑223/21 P, EU:C:2022:1003, punktid 47–57).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-78" href="#c-78">78</a>
</span>) Vt selle kohta kohtuotsus Nord Stream 2, punktid 159–163.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-79" href="#c-79">79</a>
</span>) Vt selle kohta kohtuotsus Carvalho, punkt 40. Vt samuti 2. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Arcelor vs. parlament ja nõukogu (T‑16/04, EU:T:2010:54, punkt 104). Küll aga võib see, kui tõsine on vaidlustatud meetme mõju hageja olukorrale, olla üks tegureid, mida võib teiste tegurite hulgas isikliku puutumuse tuvastamisel arvesse võtta. Vt selle kohta 18. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus Zippo Manufacturing ja Zippo vs. komisjon (T‑402/20, EU:T:2023:640, punkt 26).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-80" href="#c-80">80</a>
</span>) Vt selle kohta 1. juuli 1965. aasta kohtuotsus Toepfer ja Getreide-Import Gesellschaft vs. komisjon (106/63 ja 107/63, EU:C:1965:65, lk 411) ja kohtuotsus Piraiki-Patraiki, punkt 31.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-81" href="#c-81">81</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku 36. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjad.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-82" href="#c-82">82</a>
</span>) Vt eelkõige kohtuotsus Nederlandse Antillen, punkt 57 ja punktid 62–64.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-83" href="#c-83">83</a>
</span>) Vt koos viidetega kohtupraktikale kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Région de Bruxelles-Capitale vs. komisjon (C‑352/19 P, EU:C:2020:588, punkt 62; edaspidi „ettepanek kohtuasjas Région de Bruxelles-Capitale“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-84" href="#c-84">84</a>
</span>) Vt nõukogu 25. juuli 1991. aasta otsus 91/482/EMÜ ülemeremaade ja ‑territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT 1991, L 263, lk 1) artikkel 109 ja IV lisa.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-85" href="#c-85">85</a>
</span>) Vt eelkõige kohtuotsus Nederlandse Antillen, punktid 73 ja 74.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-86" href="#c-86">86</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 3 (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-87" href="#c-87">87</a>
</span>) Vt nt 14. juuli 1983. aasta kohtuotsus Spijker Kwasten vs. komisjon (231/82, EU:C:1983:220, punkt 9) ja 28. märtsi 1996. aasta kohtumäärus Kik vs. nõukogu ja komisjon (C‑270/95 P, EU:C:1996:155, punkt 36) ja 12. detsembri 2003. aasta kohtumäärus Bactria vs. komisjon (C‑258/02 P, EU:C:2003:675, punktid 35 ja 36). Vt ka kohtujurist Lenzi ettepanek kohtuasjas Codorniu vs. nõukogu (C‑309/89, EU:C:1992:406, punkt 38) ja kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu (C‑348/20 P, EU:C:2021:831, punkt 190).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-88" href="#c-88">88</a>
</span>) Vt kohtujurist Lenzi ettepanek kohtuasjas Codorniu, punktid 39 ja 52.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-89" href="#c-89">89</a>
</span>) Vt 11. veebruari 1999. aasta kohtuotsus Antillean Rice Mills jt vs. komisjon (C‑390/95 P, EU:C:1999:66, punktid 28) (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-90" href="#c-90">90</a>
</span>) Vt kohtuotsus Codorniu, punkt 22 (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-91" href="#c-91">91</a>
</span>) Vt kohtuotsus Flaherty, punktid 26 ja 41 (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-92" href="#c-92">92</a>
</span>) Vt paljude hulgast Craig, P. ja De Burca, G., 21. joonealune märkus, op. cit., lk 512.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-93" href="#c-93">93</a>
</span>) Vt nt Euroopa Kohtu esimene aastaaruanne, mis avaldati 1998. a (mis puudutas kohtu tegevust aastal 1997), eelkõige lk 172 ja 178.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-94" href="#c-94">94</a>
</span>) Vt selle kohta 9. novembri 2010. aasta kohtuotsus Volker und Markus Schecke ja Eifert (C‑92/09 ja C‑93/09, EU:C:2010:662, punkt 85).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-95" href="#c-95">95</a>
</span>) Vt selle kohta 17. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Centraal Israëlitisch Consistorie van België jt (C‑336/19, EU:C:2020:1031, punkt 65).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-96" href="#c-96">96</a>
</span>) Vt selle kohta 4. mai 2016. aasta kohtuotsus Philip Morris Brands jt (C‑547/14, EU:C:2016:325, punktid 152–156).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-97" href="#c-97">97</a>
</span>) Vt eelkõige harta artikkel 12 („Kogunemis- ja ühinemisvabadus“) ja artikkel 16 („Ettevõtlusvabadus“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-98" href="#c-98">98</a>
</span>) Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ühendused võivad hagi esitada kolmes täpselt määratletud olukorras: esiteks, kui ühendus esindab ettevõtjate huve, kellel endal on õigus kohtusse pöörduda ja seega õigus esitada hagi; teiseks, kui seda ühendust iseloomustab asjaolu, et tema enda huve on mõjutatud, ja kolmandaks, kui õigusnormis on sõnaselgelt antud talle teatavad menetlusõigused. Vt kohtujurist Medina ettepanek kohtuasjas China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products jt vs. komisjon (C‑478/21 P, EU:C:2023:117, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-99" href="#c-99">99</a>
</span>) See tähendab, et välja pakutud kohtupraktika tagasihoidlik laiendamine i) puudutab peamiselt olukordi, kus hagejal ei ole tõenäoliselt võimalik pöörduda liikmesriigi kohtusse, kes võiks esitada Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotluse kõnealuse liidu õigusakti kehtivuse kohta (kuna riigisiseseid rakendusmeetmeid ei pruugi olla), ning ii) välistab tühistamishagi kasutamise actio popularis’ena.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-100" href="#c-100">100</a>
</span>) See tähendab ka seda, et vaidlustatud aktide õiguskindlus suureneks, kuna kõik kehtivusega seotud küsimused esitatakse liidu kohtutele lühikese aja jooksul, erinevalt ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule esitatud kohtuasjadest, mis võib võtta mitu aastat.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-101" href="#c-101">101</a>
</span>) Vt kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Région de Bruxelles-Capitale, punkt 142.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-102" href="#c-102">102</a>
</span>) Vt selle kohta üksikasjalikumalt minu ettepanek kohtuasjas ECB vs. Crédit lyonnais (C‑389/21 P, EU:C:2022:844, punktid 41–74).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-103" href="#c-103">103</a>
</span>) Ettepanek kohtuasjas Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening (C‑263/08, EU:C:2009:421, punkt 62).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-104" href="#c-104">104</a>
</span>) Ettepanek kohtuasjas Greenpeace Council jt vs. komisjon (C‑321/95 P, EU:C:1997:421, punkt 117).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-105" href="#c-105">105</a>
</span>) Sellega sarnaselt Harding, C., „The private interest in challenging community action“, European Law Review, 1980, lk 354.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-106" href="#c-106">106</a>
</span>) Vt nt Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus), 20. septembri 2019. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. Stichting Urgenda (19/00135, NL:HR:2019:2007); Bundesverfassungsgerichti (Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus) 24. märtsi 2021. aasta kohtumäärus Klimabeschluss (1 BvR 2656/18, 1 BvR 288/20, 1 BvR 96/20, 1 BvR 78/20, DE:BVerfG:2021:rs20210324.1bvr265618) ja Conseil d’État (Prantsusmaa riiginõukogu) 1. juuli 2021. aasta otsus Commune de Grande-Synthe vs. Prantsusmaa (nr 427301, FR:CECHR:2021:427301.20210701).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-107" href="#c-107">107</a>
</span>) 9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Verein Klimaseniorinnen Schweiz jt vs. Šveits (CE:ECHR:2024:0409JUD005360020) (edaspidi „kohtuotsus Klimaseniorinnen“) ja 9. aprilli 2024. aasta otsus Duarte Agostinho jt vs. Portugal ja 32 teist menetlusosalist (CE:ECHR:2024:0409DEC003937120) ja 9. aprilli 2024. aasta otsus Carême vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2024:0409DEC000718921).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-108" href="#c-108">108</a>
</span>) 21. mai 2024. aasta nõuandev arvamus, juhtum nr 31/2022, väikeste saareriikide komisjoni esitatud taotlus kliimamuutuste ja rahvusvahelise õiguse kohta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-109" href="#c-109">109</a>
</span>) Ühe näitena: juba 1985. aastal tunnistas Euroopa Kohus keskkonnakaitse „üheks Euroopa Ühenduse peamiseks eesmärgiks“ (7. veebruari 1985. aasta kohtuotsus ADBHU, 240/83, EU:C:1985:59, punkt 13) vaatamata sellele, et tolleaegsetes ühenduse asutamislepingutes ei olnud ühtegi sõnaselget viidet keskkonnale. Tänapäeval tuleb Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja kvaliteedi parandamine (ELL artikkel 3) ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsest tulenevad nõuded (ELTL artiklid 9 ja 11).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-110" href="#c-110">110</a>
</span>) 17. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Centraal Israëlitisch Consistorie van België jt (C‑336/19, EU:C:2020:1031, punkt 77).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-111" href="#c-111">111</a>
</span>) 6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsus Cilfit jt (283/81, EU:C:1982:335) ja 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi (C‑561/19, EU:C:2021:799).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-112" href="#c-112">112</a>
</span>) Vt minu ettepanek kohtuasjas KUBERA (C‑144/23, EU:C:2024:522, punktid 90–99).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-113" href="#c-113">113</a>
</span>) Vt põhjalikumalt Mancini, G. F. ja Keeling, D. T., „Democracy and the European Court of Justice“, The Modern Law Review, March 1994, No. 2, lk 175–190.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-114" href="#c-114">114</a>
</span>) 1. aprilli 1965. aasta kohtuotsus Sgarlata jt vs. komisjon (40/64, EU:C:1965:36, lk 227).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-115" href="#c-115">115</a>
</span>) 5. veebruari 1963. aasta kohtuotsus van Gend &amp; Loos (26/62, EU:C:1963:1) ja 15. juuli 1964. aasta kohtuotsus Costa (6/64, EU:C:1964:66).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-116" href="#c-116">116</a>
</span>) 5. veebruari 1963. aasta kohtuotsus van Gend &amp; Loos (26/62, EU:C:1963:1, lk 12) (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-117" href="#c-117">117</a>
</span>) 12. novembri 1969. aasta kohtuotsus Stauder (29/69, EU:C:1969:57, punkt 7); 29. oktoobri 1980. aasta kohtuotsus Roquette Frères vs. nõukogu (138/79, EU:C:1980:249, punkt 33), ja kohtuotsus Les Verts, punkt 23.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-118" href="#c-118">118</a>
</span>) Vt eelkõige ELL artikkel 11 ja ELTL artikkel 15.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-119" href="#c-119">119</a>
</span>) Vt hiljutine kohtuotsus Carvalho, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-120" href="#c-120">120</a>
</span>) Vt 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. komisjon (C‑575/18 P, EU:C:2020:530, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-121" href="#c-121">121</a>
</span>) Vt nt kohtuotsus Les Verts, punkt 33; kohtuotsus UPA, punkt 44, ja 3. septembri 2008. aasta kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EU:C:2008:461, punktid 281 ja 316).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-122" href="#c-122">122</a>
</span>) Vt eelkõige 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus H vs. nõukogu jt (C‑455/14 P, EU:C:2016:569, punkt 58); 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft (C‑72/15, EU:C:2017:236, punktid 72–75) ja kohtuotsus KS ja KD, punkt 77 ja 115–119.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-123" href="#c-123">123</a>
</span>) Vt 22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Venezuela vs. nõukogu (kolmanda riigi puutumus) (C‑872/19 P, EU:C:2021:507, punktid 48–52).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-124" href="#c-124">124</a>
</span>) Vt 5. novembri 2019. aasta kohtuotsus EKP jt vs. Trasta Komercbanka jt (C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P, EU:C:2019:923, punktid 54–63).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-125" href="#c-125">125</a>
</span>) Vt muu hulgas 3. detsembri 1992. aasta kohtuotsus Oleificio Borelli vs. komisjon (C‑97/91, EU:C:1992:491, punkt 13); 15. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening (C‑263/08, EU:C:2009:631, punkt 45); 8. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Lesoochranárske zoskupenie (C‑240/09, EU:C:2011:125, punktid 30 ja 31); 5. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Asociación de Consumidores Independientes de Castilla y León (C‑413/12, EU:C:2013:800, punkt 13); 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov (C‑556/17, EU:C:2019:626, punkt 78) ja 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Unicaja Banco (C‑869/19, EU:C:2022:397, punktid 39 ja 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-126" href="#c-126">126</a>
</span>) Vt vastavalt ettepanekud liidetud kohtuasjades nõukogu ja parlament vs. komisjon ning komisjon vs. Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht (C‑401/12 P–C‑403/12 P, EU:C:2014:310, punkt 132) ja kohtuasjas Région de Bruxelles-Capitale, punkt 117.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-127" href="#c-127">127</a>
</span>) Vt nt Arnull, A., „The action for annulment: A case of double standards?“, teoses O’Keeffe; D. ja Bavasso, A. (eds), Judicial review in the European Union, Kluwer, 2000, lk 185, ja Krämer, L., „Access to environmental justice: the double standards of the ECJ“, Journal for European Environmental &amp; Planning Law, 2017, lk 159.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-128" href="#c-128">128</a>
</span>) Vt ettepanek kohtuasjas Unión de Pequeños Agricultores vs. nõukogu (C‑50/00 P, EU:C:2002:197), punktid 45–48: muu hulgas täielik seisukohtade vahetamine poolte vahel, kolmandate isikute suurem võimalus sekkuda, suurem õiguskindlus, mis tuleneb nõudest vaidlustada akt lühikese aja jooksul.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-129" href="#c-129">129</a>
</span>) Ettepanek kohtuasjas Stichting Woonpunkt jt vs. komisjon (C‑132/12 P, EU:C:2013:335, punktid 59–63).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-130" href="#c-130">130</a>
</span>) Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 45 ja 64.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-131" href="#c-131">131</a>
</span>) Vt muu hulgas 9. oktoobri 1979. aasta kohtuotsus Airey vs. Iirimaa (CE:ECHR:1979:1009JUD000628973, punkt 24); 8. detsembri 1983. aasta kohtuotsus Pretto jt vs. Itaalia (CE:ECHR:1983:1208JUD000798477, punkt 21); 23. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Moreira de Azevedo vs. Portugal (CE:ECHR:1990:1023JUD001129684, punkt 66); 27. oktoobri 1993. aasta kohtuotsus Dombo Beheer B.V. vs. Madalmaad (CE:ECHR:1993:1027JUD001444888, punkt 33) ja 17. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Biryukov vs. Venemaa (CE:ECHR:2008:0117JUD001481002, punkt 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-132" href="#c-132">132</a>
</span>) Vt eespool käesoleva ettepaneku joonealune märkus 107.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-133" href="#c-133">133</a>
</span>) Ühinemisdokumentide projektide lõplik konsolideeritud versioon 46+1(2023)36, mille 46+1 rühm kiitis ajutiselt heaks oma 18. koosolekul 17. märtsil 2023 (kättesaadav Euroopa Nõukogu veebisaidil).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-134" href="#c-134">134</a>
</span>) Vt eespool käesoleva ettepaneku joonealune märkus 58.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-135" href="#c-135">135</a>
</span>) Vt nt Iglesias Sánchez, S., „The jurisdiction of European courts in the CFSP: Between exceptionalism and consistency of legal remedies in a Union based on the rule of law’, EU Law Live, Week-end Edition, 9. mai 2025.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-136" href="#c-136">136</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 79.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-137" href="#c-137">137</a>
</span>) Vt direktiivi 2014/40 artikli 2 punkt 28, artikli 5 lõiked 6 ja 7, artikli 7 lõige 12, artikli 11 lõige 6 ja artikli 28 lõiked 2 ja 3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-138" href="#c-138">138</a>
</span>) Apellandid vaidlevad aga sellele vastu. Vt käesoleva ettepaneku punkt 169.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-139" href="#c-139">139</a>
</span>) Vt vaidlusaluse meetme põhjendused 5 ja 6 ning põhjenduses 5 viidatud komisjoni raport (vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 12).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-140" href="#c-140">140</a>
</span>) Vt nimetatud kohtuotsuse punktid 73–77 (millele on viidatud vaidlustatud kohtumääruse punktis 41).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-141" href="#c-141">141</a>
</span>) Vt nimetatud kohtuotsuse punktid 60–62 (millele on viidatud vaidlustatud kohtumääruse punktis 41).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-142" href="#c-142">142</a>
</span>) 22. juuni 2006. aasta kohtuotsus (C‑182/03 ja C‑217/03, EU:C:2006:416, punktid 61–64).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-143" href="#c-143">143</a>
</span>) Vt muu hulgas 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon (264/82, EU:C:1985:119, punktid 14 ja 15); 11. juuli 1990. aasta kohtuotsus Neotype Techmashexport vs. komisjon ja nõukogu (C‑305/86 ja C‑160/87, EU:C:1990:295, punktid 19 ja 20) ja 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Valimar (C‑374/12, EU:C:2014:2231, punktid 30–32). Vt ka üldisemalt kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas Philips Lighting Poland ja Philips Lighting vs. nõukogu (C‑511/13 P, EU:C:2015:206, punktid 92–106).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-144" href="#c-144">144</a>
</span>) Vt selle kohta muu hulgas 16. mai 1991. aasta kohtuotsus Extramet Industrie vs. nõukogu (C‑358/89, EU:C:1991:214, punkt 17); 18. mai 2022. aasta kohtuotsus Uzina Metalurgica Moldoveneasca vs. komisjon (T‑245/19, EU:T:2022:295, punktid 66 ja 69); 18. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus Zippo Manufacturing ja Zippo vs. komisjon (T‑402/20, EU:T:2023:640, punktid 26 ja 28) ja 20. juuni 2024. aasta kohtuotsus Euranimi vs. komisjon (C‑252/23 P, EU:C:2024:538, punktid 38–40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-145" href="#c-145">145</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 36, 43–45, 57 ja 78 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
</body>
</html>
