|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2024/4131 |
28.6.2024 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2024/4131)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Petit Chablis“
PDO-FR-A0656-AM01
Teate kuupäev: 22.4.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Maksimaalne saagikus ja saagis
I peatüki VIII punkti alapunktis 1 on maksimaalset saagikust hektari kohta suurendatud 70 hektoliitrilt 75 hektoliitrile.
Maksimaalset saagikust on suurendatud selleks, et võtta arvesse kliimamuutusi, mis toovad kaasa ikaldusi põhjustavaid ettenägematuid tingimusi.
Muudetakse koonddokumendi punkti 5.
2. Viinamarjaistanduse pidamine
Tootespetsifikaadi 1. peatüki VI osa („Viinamarjaistanduse pidamine“) punkti 1 alapunktid a ja c on asendatud järgmisega:
|
„a) |
Istutustihedus
|
|
„c) |
Viinapuude toestamist ja taimede kõrgust käsitlevad eeskirjad
|
Alates 20. sajandi algusest hakkasid Chablis’ viinamarjakasvatajad looma läbipääse, mille puhul juuriti viinapuude hooldamise mehhaniseerimiseks välja iga kuues viinapuu. Seejärel istutasid nad seda kasvatusmeetodit järgides uusi viinapuid.
Need vanad tavad ei kajastunud algses tootespetsifikaadis.
Tootespetsifikaati muudetakse nende tavade arvessevõtmiseks, kehtestades nõuded, mille kohaselt
|
— |
minimaalne istutustihedus on jätkuvalt 5 500 taime hektari kohta, |
|
— |
ridade keskmine vahekaugus on maksimaalselt 1,2 meetrit, |
|
— |
ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit. |
Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses istutustihedust käsitlevate uute eeskirjadega.
3. Üleminekumeetmed
Järgmised kaks üleminekumeedet on aegunud ja on seetõttu tootespetsifikaadi 1. peatüki XI jaotisest välja jäetud.
|
— |
Töötlemine, valmistamine, laagerdamine, pakendamine, ladustamine |
Järgmisi sätteid kohaldatakse alates 1. novembrist 2014:
|
— |
kääritusmahutite mahutavust käsitlevad sätted; |
|
— |
laagerdamise etapil mahutite temperatuuri kontrollimist käsitlevad sätted; |
|
— |
villitud veinide kaitstud ladustamiskohta käsitlevad sätted; |
|
— |
erisätted. |
Täiendava individuaalse mahu rakendamise põhimõtet on reguleeritud 20. oktoobri 2005. aasta dekreediga, mida on muudetud 29. novembri 2007. aasta dekreediga ja 23. novembri 2010. aasta dekreediga.
Koonddokumenti ei muudeta.
4. Kontrolliasutuse muutumine
Tootespetsifikaadi III peatüki II punkti esimest lõiku on muudetud koostamiseeskirjade läbivaatamise tõttu.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus (nimetused)
Petit Chablis
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
4. Veini(de) kirjeldus
LÜHIKIRJELDUS
Veinid on vaiksed kuivad valged veinid.
|
a) |
Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 9,5 mahuprotsenti. |
|
b) |
Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 12,5 mahuprotsenti. |
|
c) |
Tarbimisvalmis veinide maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus on: – 3 grammi liitri kohta – või 4 grammi liitri kohta, kui üldhappesus on 55,10 milliekvivalenti liitri kohta või rohkem. |
Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.
„Petit Chablis“ on elav ja puuviljane vein, mida iseloomustavad mineraalsus ja kergus. Happesus ja mineraalsus annavad veinile värskuse. Tegemist on varajase veiniga, mis ei vaja laagerdamist, et seda oleks meeldiv juua.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistamise eritavad
1. Veinivalmistamise eritava
|
a) |
Puutükkide kasutamine on keelatud. |
|
b) |
Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 12,5 mahuprotsenti. |
Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.
2. Viljelustava
a) Istutustihedus
|
— |
Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 500 puud hektari kohta ja ridade keskmine vahekaugus on kuni 1,20 meetrit, välja arvatud juhul, kui viinapuud on istutatud vähemalt 40 % kaldega nõlvadele, kus ridade vahekaugus võib olla kuni 1,60 meetrit. Kui vahekaugus on ebakorrapärane, ei tohi ridade vahe olla suurem kui 2 meetrit. |
|
— |
Samas reas olevate viinapuude vahekaugus on 0,80 meetrit või rohkem. |
b) Viinapuude tagasilõikamise eeskirjad
Veini valmistamiseks võib kasutada viinamarju järgmiste nõuete kohaselt lõigatud viinapuudelt.
ÜLDTINGIMUSED
Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 14 punga ja ruutmeetri kohta kuni 10 punga:
|
— |
võrsete lühikeseks lõikamine (Royat’ nöörpuu vorm); |
|
— |
pikk (ühe- ja kaheõlaline Guyot’ lõikus ja Chablis’ lõikus). |
ERISÄTE
Olenemata lõikamismeetodist võib viinapuude lõikamisel jätta lisapungi, tingimusel et taime kasvuetapis, mis vastab 11 või 12 lehele, ei ületa viljakandvate okste arv aastas tüve kohta viinapuude lõikamise eeskirjades sätestatud pungade arvu.
c) Niisutus
Kastmine on keelatud.
5.2. Maksimaalne saagikus
„Petit Chablis“
75 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Yonne'i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Beine, Béru, Chablis, La Chapelle-Vaupelteigne, Chemilly-sur-Serein, Chichée, Collan, Courgis, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Maligny, Poilly-sur-Serein, Préhy, Villy ja Viviers.
7. Veiniviinamarjasort või -sordid
„Chardonnay B“ (hele)
8. Seos(t)e kirjeldus
a) Seose looduslike tegurite kirjeldus
Geograafiline piirkond hõlmab mitmesuguseid nõlvu, mis asuvad Pariisi nõos Auxerre'i platoo keskosas. Chablis’ on väike täpselt määratletud piirkond, mis piirneb Yonne’i lisajõe Sereini oruga, kui jõgi voolab läbi Côte des Barsi veinipiirkonna.
Geograafiline piirkond hõlmab seega Yonne’i departemangu 17 kommuuni, mis asuvad Auxerre’ist ida pool.
Côte des Barsi veinipiirkond asub kulumisastangutel, mis on suur geomorfoloogiline struktuur, kus paljastuvad Ülem-Juura ajastu setted; reljeefi kujundab kõva lubjakivi (Barrois’ piirkonna lubjakivi), mis moodustab pika karniisi nõlva kohal, mille pinnas koosneb kompaktsest ja veekindlast merglist (savine lubjakivi), mis sisaldab exogyra virgula kodasid – need on komakujulised väikesed austrikarbid, mis on andnud mergliliigile nime.
Mergli all moodustab lubjakivikiht (nn Astartesi lubjakivi) oru põhjas väikese tagasiasteserva. Mergel, millest nõlv koosneb, on enamasti kaetud rusuga, kus on segunenud väikese ja suurema fraktsiooniga lubjakiviklibu. Nõlvade suhteline kõrgus on 120 kuni 130 meetrit, kusjuures kõrgus merepinnast on mõõdukas. Platoo kõrgeim punkt ei ole kõrgemal kui 320 meetrit üle merepinna. Geograafilise piirkonna kirdeosas asuvad lubjakiviplatoode peal kriidiajastu kihistused, mis koosnevad austrikarpe sisaldavast savist ja merglist.
Chablis’ maastik on väga omapärane. Viinapuudega kaetud laiade, kergelt nõguste nõlvade kohal kõrgub lubjakivikarniis, millel kasvav mets varjab vaated. Vaid Sereini oru joonel on vaated avaramad. Nõlvadesse lõikub hulgaliselt väikeseid orge, mis kulgevad eri suundades ja on enamasti kuivanud. Need orud võetakse kasutusele ja nende järsemad nõlvad tavaliselt metsastatakse, jättes viinapuud ainult kõige sobivamasse suunda avanevatele nõlvadele.
Viinamarjade koristamiseks piiritletud maatükkide asukohad on mitmekesised:
|
— |
nõlvad, peamiselt hästi vett läbi laskva pinnasega merglinõlvad; |
|
— |
aga ka madalamal Astartesi lubjakivist astangute nõlvad või mäekülgede alumised osad, mis on kaetud kolluviaalsettega; |
|
— |
õhukeste ja väga kiviste lubjakivimuldadega platooservad, mis soojenevad kiiresti ja kompenseerivad sellega varju puudumisest tulenevad ebasoodsad ilmastikutingimused. |
Mullastik on mitmekesine, kuid alati lubjarikas. Platool (mida kohalikus kõnepruugis kutsutakse petites terres) on mullad õhukesed ja väga kivised, hästi vett läbilaskvad ja lubjarikkad, mäekülgedel ja jalamil aga savikamad.
Geograafilise piirkonna loodeosas on mõned viinamarjaistandused rajatud kriidiajastu kihistustele, mis katavad nn Barrois’ lubjakivi. Sealne pinnas ei lase vett läbi ja kuivab tänu nõlva kaldele.
Chablis’ piirkonda hellitab ookeaniline kliima, millel on pisut kontinentaalseid jooni. Seda kliimat iseloomustab mõõdukas ja korrapärane sademete hulk (Auxerre’is ainult 650 millimeetrit aastas), iga-aastase suvise põua puudumine ja üsna jahe temperatuur, mille aasta keskmine on 10,8 °C.
Piirkonnas on üsna suur talve- ja kevadkülmade oht, mis võivad viinapuid kõvasti kahjustada. Suhteliselt järskude nõlvadega maastik suurendab külmade ohtu orgudes, samal ajal kui platool on viinapuudele ohuks jäised talvised tuuled.
b) Seose inimtegurite kirjeldus
Viinapude kasvatamise kohta Chablis’ veinipiirkonnas leiab kinnitust juba keskajast pärit ürikutest. Chablis’ klooster rajati 510. aastal, 867. aastal loovutati see Toursi Püha Martini munkadele, kes põgenesid viikingite sissetungi eest. Ilmselt rajasid mungad küla ümbrusesse viinamarjaistandused.
1114. aastal ehitasid tsistertslased Chablis’ lähedale Pontigny kloostri. Nad laiendasid järk-järgult viinamarjaistandusi ja asutasid Chablis’ linna veinikeldri Petit Pontigny, mille hooned on praegugi veel olemas. Lisaks vaimulikele kuuluvatele istandustele, mida majandati kuni Prantsuse revolutsioonini, olid edukad ka eraisikutele kuuluvad istandused, mille toodang oli samuti keskendunud väliskaubandusele. Tavapäraselt turustati veine Pariisis ja Põhja-Euroopas.
Oma ajaloo jooksul on valge kuiva veini kategooriasse kuuluva ja nimetusega „Chablis“ hõlmatud veini omadused püsinud märkimisväärselt stabiilsetena. 1186. aastal annetati Pontigny kloostrile Chablis’ lähedal asuv viinamarjaistandus, mille viinamarjadest valimistati valget hästi säilivat veini. Ka 19. sajandi autorid tõstavad esile nimetusega „Chablis“ hõlmatud veini eripära viinamarjakasvatussektoris, kus valdava osa moodustavad punased veinid ja klaretid.
Viinapuutäi, ebajahukaste ja jahukaste räsisid tugevasti Chablis’ piirkonda ning taastumine võttis aastakümneid. Viinamarjaistanduste taastamine sai hoo sisse alles 20. sajandi teisel poolel ning sellele aitas kaasa viinamarjakasvatuses toimunud areng, mehhaniseerimine ja külmakaitse meetodite rakendamine. Istanduste taastamisel lähtutakse kohalikust tavast, kusjuures viinamarjaistandused on ette nähtud üksnes kuivade valgete veinide tootmiseks.
Nimetust „Petit Chablis“ on kasutatud alates 20. sajandi algusest, samal ajal kui tootjad asutasid 1908. aastal esimese ühingu, et võidelda tõhusalt nimetuse kuritarvitamise vastu. Nimetus „Petit Chablis“ esineb mitmes kohtuotsuses, millega kinnitatakse, et kaitstud päritolunimetusega „Chablis“ tähistatakse Chablis’ piirkonnas toodetud kuivi valgeid veine, mis on valmistatud muudest viinamarjasortidest kui „Beaunois“ (piirkonnas nimetati nii sorti „Chardonnay B“ (1920. aasta kohtuotsus)), või veine, mis on valmistatud sordist „Beaunois“, kuid korjatud muutelt kui Ülem-Juura ajastu tüüpi pinnasega maatükkidelt (1923).
Kontrollitud päritolunimetust „Petit Chablis“ tunnustati 1944. aasta dekreediga.
Veini „Petit Chablis“ valmistatakse ainult sordist „Chardonnay B“, mis on Burgundia kuulsate valgete veinide tooraine.
Veine toodetakse peamiselt lubjakivimuldadega platoodele istutatud viinapuudelt korjatud viinamarjadest, loodes asuvad istandused kriidiajastu savikatel nõlvadel. Piirkonnas rajatakse istandusi ka madalamal asuvatele raskete muldadega nõlvadele.
Viinapuudele, millelt saadakse veini „Petit Chablis“, jäetakse traditsiooniliselt pikad võrsed. Traditsiooniline, nn Chablis’ lõikus sobib hästi keeruliste ilmastikutingimustega, tagades samal ajal korrapärase ja mõõduka toodangu.
Piirkonnas kasutatakse ka ühe- või kaheõlalist Guyot’ lõikust, mis on 19. sajandil levinud kõigis Burgundia viinamarjaistandustes. Klonaalne selektsioon, mis tagab parima taimse materjali, soodustab lühikest lõikust, mis võimaldab taimekasvu nõuetekohaselt reguleerida. Viinapuud toestakse ja need istutatakse tavaliselt nõlva kulgemise suunas. Kuigi see nõue lihtsustab savimulla kuivamist, kaasnevad sellega erosiooniprobleemid, mida kompenseerib naasmine teatavate maaharimismeetodite juurde ja ridade vahele rohukatte jätmine.
Viinamarjaistanduste pindala moodustas 2009. aastal ligikaudu 850 hektarit; keskmine aastane kogutoodang on 50 000 hektoliitrit.
„Petit Chablis“ on kuiv, elav ja puuviljane valge vein, mida iseloomustavad mineraalsus ja kergus. Happesus ja mineraalsus annavad veinile värskuse;. tegemist on varajase veiniga, mis ei vaja laagerdamist, et seda oleks meeldiv juua.
Kaitstud päritolunimetus „Petit Chablis“ hõlmab eranditult valgeid veine, mis tänu geograafilise piirkonna jahedapoolsele ookeanilisele kliimale on elavad ja mineraalsed.
Mesoklimaatilised tingimused mõjutavad viinamarjade potentsiaali ja veinide väljendusrikkust ning veinid sõltuvad suurel määral konkreetse aasta ilmastikutingimustest.
Chablis’ piirkonna veinidel on Burgundias eriline koht, see on seotud piirkonna suhtelise eraldatusega muudest kuulsatest Burgundia viinamarjaistandustest, piirkonna lihtsa geoloogilise ehitusega ning asjaoluga, et kasvatatakse vaid üht sorti viinamarju ja valmistatakse vaid üht tüüpi veini.
Põlvkondade jooksul on tootjad töötanud välja erilise oskusteabe, mis võimaldab neil selles keerulises keskkonnas saada sordist „Chardonnay B“ parimat veini. Nad on näiteks arendanud välja lõikuse, mis võimaldab saagikust kõige paremini reguleerida ja tagab seega optimaalse küpsuse, ning samuti on nad töötanud välja meetodid, et kaitsta viinapuid külma eest.
Veini „Petit Chablis“ valmistatakse peamiselt viinamarjadest, mis kasvavad jaheda kliimaga platoodel, madalatel nõlvadel või savimuldadel asuvatel maatükkidel. Sellised looduslikud tingimused soodustavad viinamarjade kontrollitud küpsemist ja tagavad, et veinidel on piisav happesus ja et need omandaksid iseloomuliku elavuse.
Kaitstud päritolunimetusega „Petit Chablis“ hõlmatud veinid on kaitstud päritolunimetuste „Chablis“ ja „Chablis grand cru“ kõrval osa Chablis’ viinamarjaistanduste toodangust, need veinid moodustavad ühe perekonna, mida ühendab sama viinamarjasort, keskkonnatingimused ja tootjate oskusteave. Kummalgi neist on siiski oma iseloomulikud jooned. Vein „Petit Chablis“ on kergem ja elavam. Seda juuakse noore veinina ning see eristub näiteks veinist „Chablis grand cru“, mis sobib suurepäraselt säilitamiseks.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik:
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik:
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmise erand
Tingimuse kirjeldus:
Vahetus läheduses asuv ala, mille suhtes kohaldatakse veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi:
|
— |
Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chambœuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-le-Grand, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Vauchignon, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée ja Vougeot; |
|
— |
Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville, Belmont d’Azergues, Blacé, Le Bois-d’Oingt, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dareizé, Denicé, Dracé, Emeringes, Fleurie, Frontenas, Gleizé, Jarnioux, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Liergues, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Nuelles, Odenas, Oingt, Les Olmes, Le Perréon, Pommiers, Pouilly-le-Monial, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-sur-l’Arbresle, Saint-Jean-d’Ardières, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Laurent-d’Oingt, Saint-Loup, Sainte-Paule, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux ja Villié-Morgon; |
|
— |
Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-lès-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-National, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, La Loyère, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Massy, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse, Vinzelles ja Viré; |
|
— |
Yonne'i departemang: Accolay, Aigremont, Annay-sur-Serin, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Bernouil, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Champlay, Champs-sur-Yonne, Champvallon, Chamvres, Charentenay, Châtel-Gérard, Cheney, Chevannes, Chitry, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Cravant, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lucy-sur-Cure, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Mouffy, Moulins-en-Tonnerois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Pontigny, Quenne, Roffey, Rouvray, Sacy, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Sainte-Pallaye, Saint-Père, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villiers-sur-Tholon, Vincelles, Vincelottes, Volgré ja Yrouerre. |
Õigusraamistik:
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik:
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
Kui märgisel on esitatud viinamarjasordi nimi, ei või see märge olla kohustusliku teabega samas vaateväljas ning peab olema esitatud tähemärkidega, mille suurus ei ületa 2 millimeetrit.
Link tootespetsifikaadile
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4131/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)