|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2024/6185 |
15.10.2024 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2024/6185)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Côtes du Rhône“
PDO-FR-A0325-AM05
Teate kuupäev: 24.7.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Viinamarjasordid
Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punktis 1 „Viinamarjasordid“ esitatud teiseste viinamarjasortide loetelu on täiendatud.
a) Valged veinid
Lisatud on sordid „Carignan B“, „Floréal B“ ja „Rolle B“, mida võib viinapuude seas olla kuni 5 % ja segudes kuni 10 %.
b) Punased ja roosad veinid
Lisatud on sordid „Carignan B“, „Floréal B“, „Rolle B“ ja „Vidoc N“, mida võib viinapuude seas olla kuni 5 % ja segudes kuni 10 %.
Nende sortide lisamine on päritolunimetusega veinide puhul üks võimalik lahendus, et kohaneda kliimamuutustega ja vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Need teiseste sortidena kasutusele võetud sordid on kooskõlas päritolunimetusega veinide kirjeldusega ning aitavad tulla toime põua ja seenhaigustega. Need sordid võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.
Koonddokumendi osa „Veiniviinamarjasordid“ on täiendatud, et lisada eelpool nimetatud sordid.
Tootespetsifikaadi V osa punktis 2 „Sortide kasutamise osakaalu nõuded“ on täpsustatud, et sorti „Carignan B“, „Floréal B“, „Rolle B“ ja „Vidoc N“ võib kuuluda kuni 5 % viinapuudest. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
Tootespetsifikaadi IX osa punktis 1 „Viinamarjasortide segu veinis“ on täpsustatud, et sortide „Carignan B“, „Floréal B“, „Rolle B“ ja „Vidoc N“ osatähtsus segus on 10 %. See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
2. Märgistamiseeskirjad
Tootespetsifikaadi I peatüki XII osas „Turustamise ja märgistamise eeskirjad“ on täpsustatud nõudeid suurema geograafilise piirkonna Vignobles de la Vallée du Rhône märke kohta. Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.
See muudatus on lisatud koonddokumendi osasse „Lisatingimused“.
Tootespetsifikaadi I peatüki XII osas „Turustamise ja märgistamise eeskirjad“ on nähtud ette, et kohandamise eesmärgil huvipakkuvaid sorte „Carignan B“, „Floréal B“, „Rolle B“ ja „Vidoc N“ ei tohi märgistusel nimetada.
See muudatus on lisatud koonddokumendi osasse „Lisatingimused“.
3. Deklareerimiskohustused
Tootespetsifikaadi II peatükk, milles käsitletakse aruandlusnõudeid, on viidud kooskõlla nimetuse kontrollikavaga.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
4. Viide kontrolliasutuse kohta
Tootspetsifikaadi III peatükis on lihtsustatud kontrolliasutust käsitlevat osa täpsustamaks, et tootespetsifikaadi järgimist kontrollitakse heakskiidetud kontrollikava alusel ning seda teeb kontrolliasutuse INAO delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.
See täpsustus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Côtes du Rhône
2. Geograafilise tähise tüüp:
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1 |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
Punased, roosad ja valged veinid
LÜHIKIRJELDUS
Tegemist on vaiksete kuivade veinidega.
Suurema osa toodangust (93 %) moodustavad punased veinid. Need on puuviljased, külluslikud ja intensiivse värvusega, nende säilitamisaeg on erinev, sõltudes mullatüübist (liiv- ja liivsavimuldadel kergemad, kivistel või savistel muldadel rikkamad ja tanniinisemad) ning tootja oskusteabe alusel kindlaks määratavast viinamarjasortide segust.
Roosad veinid (4 % toodangust) said teatavates sektorites, kiiresti tuntuks. Need veinid on puuviljased või lillelised.
Valgetes veinides (3 % toodangust) on õistaimede varjundeid, maitse on pehme ja võib teatavatel juhtudel hõlmata eksootiliste puuviljade maitsenüansse.
Veinid vastavad järgmistele analüütilistele kriteeriumidele:
|
1. |
naturaalne alkoholisisaldus 10,5 % mahuprotsenti; |
|
2. |
fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus ei ületa 3 g/l, kui naturaalne alkoholisisaldus on alla 14 mahuprotsendi; |
|
3. |
fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus ei ületa 4 g/l, kui naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi; |
|
4. |
punaste veinide puhul: õunhappe sisaldus kuni 0,4 g/l pakendamisetapis on värvuse modifitseeritud intensiivsus (DO 420 + 520 + 620 nm) vähemalt 4,5; pakendamisetapis on polüfenoolide koguindeks (OD 280 nm) vähemalt 35. |
Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud piirnorme.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 14,5 |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 16,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1. Ridade- ja viinapuudevaheline laius
Viljelustava
Viinapuuridade vahekaugus on kuni 2,50 meetrit. Iga taime kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Sama rea viinapuude vaheline kaugus on 0,80–1,25 meetrit.
2. Viinapuude lõikamine
Viljelustava
Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 6 võrset. Võrsel võib olla kuni 2 punga. Nöörpuu peab moodustuma kuni 2 aasta jooksul: viinapuu lõikamine toimub samalaadselt sordi „Viognier B“ lõikamisega.
Viinamarjasorti „Viognier B“ kuuluva taime lõikamisel võib jätta kas kuni 8 punga pikale võrsele ja 1–2 kahe pungaga külgvõrset või kuni 6 punga igale pikale võrsele ja 1–2 kahe pungaga oksa.
3. Niisutamine
Viljelustava
Niisutamine võib olla lubatud.
4. Viljelustavad füüsilise ja bioloogilise keskkonna omaduste säilitamiseks
Viljelustava
Et säilitada füüsikalised ja bioloogilised keskkonnaomadused, mis on piirkondliku veini eripärade aluseks, on kehtestatud järgmised eeskirjad:
|
— |
pöörderibadel on keemiline umbrohutõrje keelatud; |
|
— |
keemiline umbrohutõrje on keelatud üle 50 % viinamarjaistanduse maatükkide pindalast, välja arvatud pöörderibad; |
|
— |
plastmultši kasutamine on keelatud; |
|
— |
kaitstud päritolunimetusega toote valmistamiseks kasutatavate kasvatusalade pinnavormide ja loodusliku pinnase koostise oluline muutmine on keelatud. |
5. Rikastamine
Konkreetsed veinivalmistustavad
Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 10 %.
Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamise käigus lubatud üksnes pressitud virde puhul ning osakaalus, mis võib olla kuni 20 % asjaomase ettevõtja selle koristusperioodi jooksul valmistatud veini kogusest.
5.2. Maksimaalne saagikus
|
1. |
Vein 60 hektoliitrit hektari kohta |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine toimub 2022. aasta ametliku geograafilise indeksi alusel järgmiste kommuunide territooriumil:
|
— |
Ardèche'i departemang: Andance, Ardoix, Arras-sur-Rhône, Bourg-Saint-Andéol, Champagne, Charnas, Châteaubourg, Cornas, Félines, Glun, Guilherand-Granges, Lemps, Limony, Mauves, Ozon, Peyraud, Saint-Désirat, Saint-Etienne-de-Valoux, Saint-Jean-de-Muzols, Saint-Julien-en-Saint-Alban, Saint-Just-d’Ardèche, Saint-Marcel-d’Ardèche, Saint-Martin-d’Ardèche, Saint-Péray, Sarras, Sécheras, Serrières, Talencieux, Toulaud, Tournon-sur-Rhône, Vion; |
|
— |
Drôme’i departemang: Beaumont-Monteux, Bouchet, Chanos-Curson, Crozes-Hermitage, Erôme, Gervans, Larnage, Livron-sur-Drôme, Mercurol-Veaunes pour le seul territoire de la commune déléguée Mercurol, Mérindol-les-Oliviers, Mirabel-aux-Baronnies, Mollans-sur-Ouvèze, Montbrison-sur-Lez, Nyons, Le Pègue, Piégon, Pont-de-l’Isère, La Roche-de-Glun, Rochegude, Rousset-les-Vignes, Saint-Maurice-sur-Eygues, Saint-Pantaléon-les-Vignes, Serves-sur-Rhône, Suze-la-Rousse, Tain-l’Hermitage, Taulignan, Tulette, Venterol, Vinsobres; |
|
— |
Gard’i departemang: Aiguèze, Aramon, Bagnols-sur-Cèze, Carsan, Castillon-du-Gard, Cavillargues, Chusclan, Codolet, Comps, Connaux, Cornillon, Domazan, Estézargues, Fournès, Gaujac, Laudun-l’Ardoise, Laval-Saint-Roman, Lirac, Montfaucon, Montfrin, Orsan, Le Pin, Pont-Saint-Esprit, Pougnadoresse (osa, mis on hõlmatud katastri A-osa 1934. aasta uuendusega), Pouzilhac, Pujaut, Remoulins, Rochefort-du-Gard, Roquemaure, La Roque-sur-Cèze, Sabran, Saint-Alexandre, Saint-André-d’Olérargues, Saint-Etienne-des-Sorts, Saint-Géniès-de-Comolas, Saint-Gervais, Saint-Hilaire-d’Ozilhan, Saint-Julien-de-Peyrolas, Saint-Laurent-de-Carnols, Saint-Laurent-des-Arbres, Saint-Marcel-de-Careiret, Saint-Michel-d’Euzet, Saint-Nazaire, Saint-Paul-les-Fonts, Saint-Paulet-de-Caisson, Saint-Pons-la-Calm, Saint-Victor-la-Coste, Sauveterre, Saze, Tavel, Théziers, Tresques, Valliguières, Vénéjan, Villeneuve-lès-Avignon; |
|
— |
Loire’i departemang: Chavanay, Malleval, Saint-Michel-sur-Rhône, Saint-Pierre-de-Bœuf, Vérin; |
|
— |
Rhône’i departemang: Ampuis, Condrieu, Saint-Cyr-sur-le-Rhône, Tupin-et-Semons; |
|
— |
Vaucluse’i departemang: Avignon, Beaumes-de-Venise, Bédarrides, Bollène, Buisson, Cairanne, Camaret-sur-Aigues, Caumont-sur-Durance, Châteauneuf-de-Gadagne, Châteauneuf-du-Pape, Courthézon, Faucon, Gigondas, Grillon, Jonquerettes, Jonquières, Lafare, Lagarde-Paréol, Mondragon, Morières-lès-Avignon, Mornas, Orange, Piolenc, Puyméras, Rasteau, Richerenches, Roaix, La Roque-Alric, Sablet, Sainte-Cécile-les-Vignes, Saint-Marcellin-lès-Vaison, Saint-Romain-en-Viennois, Saint-Roman-de-Malegarde, Saint-Saturnin-lès-Avignon, Sarrians, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Sorgues, Suzette, Travaillan, Uchaux, Vacqueyras, Vaison-la-Romaine, Valréas, Vedène, Villedieu, Violès, Visan. |
7. Veiniviinamarjasort (-sordid)
Bourboulenc B – Doucillon blanc
Brun argenté N – Vaccarèse
Caladoc N
Carignan N
Carignan blanc B
Cinsaut N – Cinsault
Clairette B
Clairette rose Rs
Counoise N
Couston N
Floreal B
Grenache N
Grenache blanc B
Grenache gris G
Marsanne B
Marselan N
Mourvèdre N – Monastrell
Muscardin N
Piquepoul blanc B
Piquepoul noir N
Roussanne B
Syrah N – Shiraz
Terret noir N
Ugni blanc B
Vermentino B – Rolle
Vidoc N
Viognier B
8. Seos(t)e kirjeldus
8.1. Loodus- ja inimtegurid, mis aitavad luua seost
Geograafiline piirkond vastab Rhône’i jõe oru looduslikule piirkonnale. Selle keskmes on jõgi, mis on võimaldanud avada selle olulise ühendustee.
Geograafiline piirkond, mis ulatub Vienne’ist Avignonini, hõlmab kuut departemangu Rhône’i lääne- ja idakaldal.
Tertsiaarajastul oli Rhône’i org Vahemere fjord, mis ulatus kuni Vienne’i linnani. Sel ajavahemikul tekkisid järjestikku asuvad setetega täitunud nõod, mis olid avatud lõunasse ja mida ümbritses keskaegkonna kõrgustik. Pärast seda, kui meri kvaternaarajastul erosiooni (vihm, tuul, jõgede erosioon) tagajärjel taandus, kujunesid välja selle maastiku praegused morfoloogilised jooned. Nii domineerivad siin nõlvad ja terrassid.
Mullad on mitmekesised:
|
— |
jõe terrassidel tekkinud muld; |
|
— |
merglil ja pehmel lubjakivil tekkinud muld; |
|
— |
erosiooni käigus tekkinud muld (mergel, liiv, liivakivi või murend). |
Rhône’i oru lõunaosa kliima on vahemereline, suved on palavad ja kuivad ning aastane sademete hulk on väike. Oru põhjaosas on mõõdukas kontinentaalne kliima, sademete hulk on sarnane lõunaosa sademetehulgaga.
Sademeid esineb peamiselt sügisel ja talve lõpus.
Viinapuude kasvuperioodil kompenseerivad aurustumist vaid vähesed suvised äikesevihmad. Veepuudus vähendab järk-järgult mulla veevarusid, mistõttu taimede kasv aeglustab ja lõpuks peatub.
Kliimat iseloomustab ka sageli tugeva ja alati kuivatava põhjatuule mistraali mõju. See tuul puhub keskmiselt 120 päeva aastas, tuues kaasa pilvitu taeva ja soodustades eredat päikesepaistet (rohkem kui 2 500 tundi aastas). Orgu raamivad mäed ja künkad tekitavad koridoriefekti (Rhône’i koridori Venturi efekt), mis suurendab tuule tugevust.
Kaitstud päritolunimetus registreeriti juba 1937. aastal. Prantsusmaa suuruselt teise veinitootmispiirkonna keskmes on kaitstud päritolunimetusega „Côtes du Rhône“ hõlmatud ala, mille tähtsust Rhône’i orus asuvatele viinamarjaistandustele võib võrrelda Rhône’i jõe tähtsusega kogu piirkonnale.
2010. aastal toodeti ligikaudu 1,5 miljonit hektoliitrit veini, sealhulgas 60 000 hektoliitrit roosasid ja 45 000 hektoliitrit valget veini.
Kaitstud päritolunimetusega „Côtes du Rhône“ hõlmatud veini toodetakse peamiselt geograafilise piirkonna lõunaosas Avignonist Donzère’ini, põhjaosas toodetakse eelkõige kaitstud päritolunimetusega „Crus des Côtes du Rhône“ hõlmatud veine. Selleks et võtta arvesse loodustegureid ja viinamarjakasvatuse oskusteavet nendes istandustes, mis asuvad nn Montélimari paralleelist põhja pool (44° 33 ′), on vaja kohandada kaitstud päritolunimetusega „Côtes du Rhône“ hõlmatud veinide tootmispiirkonnas viinamarjasortidele ja viinamarjade küpsusele seatud nõudeid.
8.2. Põhjuslikud seosed
Kaitstud päritolunimetusega „Côtes du Rhône“ hõlmatud tootmispiirkonna viinamarjaistandused on erakordselt mitmekesised ning on kujunenud ühise ajaloo ja oskusteabe jagamise koosmõjul, sealne tootjate kogukond soovib hoida jõe ümbruses kujunenud ühtsust, võttes samal ajal arvesse piirkonnas ja lähipiirkonnas kujunenud mikropiirkondade eripära.
Valmistatud veinid annavad seega tunnistust ja tulenevad sellest ainulaadsest mitmekesisusest, mida kasutavad tootjad, kes on suutnud kohandada sortide koosluse ja valida istanduste kohad, kasutada ära soodsaid ilmastikuolusid ja väärtustada Rhône’i jõe mõju.
Sorti „Grenache N“ on ajalooliselt kasvatatud geograafilise piirkonna lõunaosas, samas kui põhjaosas eelistatakse sorti „Syrah N“, kuna see on temperatuuri suhtes vähem nõudlik. Veini valmistamisel kasutada lubatud sordid võimaldavad viinamarjakasvatajatel arvestada istanduste asukohaga ning lähtuda mullaomadustest ja iga maatüki asukohast ilmakaarte suhtes.
Rhône’i-äärne kliima pakub häid kasvatustingimusi: tugeval, külmal ja kuival mistraalil on tervendav mõju – see tuul kaitseb viinapuid seenhaiguste eest, kuid tagab ka viinamarjade hea küpsusastme, sest päikest on palju, sademeid parajalt (pidevalt puhuv mistraal mõjutab ka sademete hulka).
Eripärane kliima võimaldab toota rikkalikke, tugeva värvusega ja hästi struktureeritud punaseid veine, millel on puuviljased aromaatsed noodid, samuti lillelõhnalisi roosasid ja valgeid veine.
Rhône’i tee (sillon rhodanien), mis oli peamine ühendustee, st veetee ning seejärel raudtee ja maantee, on võimaldanud veinidega kaubelda juba Kreeka kolonisatsiooni ajast peale ning seega on viinamarjakasvatustraditsioon siin püsinud üle 2 000 aasta.
Veinidele „Côtes du Rhône“ tagab nende eripära tootjate poolt põlvkondade jooksul omandatud oskusteave ja piirkonna maastik, kus iga tootmisse võetud maatükk on hoolikalt valitud. Geograafilise piirkonna sees eristatakse kaitstud päritolunimetusi „Côtes du Rhône Villages“, millele võib olla lisatud täiendav kohanimi, ja „Crus des Côtes du Rhône“, millest esimest kasutatakse vastavalt piirkonna lõunaosas ja teist piirkonna põhjaosas.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Turustamise ja märgistamise eeskirjad
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamist käsitlevad lisasätted
Tingimuse kirjeldus
|
a) |
Veinidele, millel on märge „primeur“ (noor) või „nouveau“ (toorvein), on kohustuslik märkida aastakäik. |
|
b) |
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Vignobles de la Vallée du Rhône (Rhône’i oru viinamarjakasvatusala) tingimustel, mis on nähtud ette asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes. Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest. |
|
c) |
Kohandamise eesmärgil huvipakkuvaid sorte „Carignan B“, „Floréal B“, „Rolle B“ ja „Vidoc N“ ei tohi märgistusel nimetada. |
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2022. aasta ametlike geograafiliste indeksite alusel:
|
— |
Ardèche'i departemang: Alboussière, Arlebosc, Baix, Beauchastel, Bidon, Boffres, Bogy, Champis, Charmes-sur-Rhône, Cheminas, Colombier-le-Cardinal, Eclassan, Etables, Flaviac, Gilhac-et-Bruzac, Gras, Labastide-de-Virac, Peaugres, Plats, Le Pouzin, Quintenas, Rompon, Saint-Barthélemy-le-Plain, Saint-Cierge-la-Serre, Saint-Cyr, Saint-Georges-les-Bains, Saint-Laurent-du-Pape, Saint-Montan, Saint-Remèze, Saint-Romain-d’Ay, Saint-Romain-de-Lerps, Saint-Symphorien-sous-Chomérac, Saint-Vincent-de-Durfort, Savas, Soyons, Thorrenc, Vernosc-lès-Annonay, Vinzieux, La Voulte-sur-Rhône; |
|
— |
Drôme’i departemang: Albon, Aleyrac, Allex, Ambonil, Andancette, Aubres, La Baume-de-Transit, Beausemblant, Benivay-Ollon, Bourg-lès-Valence, Chamaret, Chantemerle-les-Blés, Chantemerle-les-Grignan, Châteauneuf-de-Bordette, Châteauneuf-sur-Isère, Chavannes, Clansayes, Clérieux, Colonzelle, Condorcet, Donzère, Etoile-sur-Rhône, La Garde-Adhémar, Grane, Granges-les-Beaumont, Les Granges-Gontardes, Grignan, Laveyron, Loriol-sur-Drôme, Mercurol-Veaunes pour le seul territoire de la commune déléguée de Veaunes, Montaulieu, Montjoux, Montoison, Montségur-sur-Lauzon, La Penne-sur-l’Ouvèze, Pierrelatte, Pierrelongue, Le Poët-Laval, Les Pilles, Ponsas, Propiac, Roche-Saint-Secret-Beconne, Roussas, Saint-Barthélemy-de-Vals, Saint-Donat-sur-l’Herbasse, Saint-Gervais-sur-Roubion, Saint-Jean-de-Galaure pour le seul territoire de la commune déléguée de La Motte-de-Galaure, Saint-Paul-Trois-Châteaux, Saint-Rambert-d’Albon, Saint-Restitut, Saint-Uze, Saint-Vallier, Salles-sous-Bois, Solérieux, Teyssières, Triors, Valaurie, Valence; |
|
— |
Gard’i departemang: Les Angles, Argilliers, La Bastide-d’Engras, Beaucaire, Bellegarde, La Capelle-et-Masmolène, Collias, Flaux, Le Garn, Goudargues, Issirac, Jonquières-Saint-Vincent, Meynes, Pougnadoresse (välja arvatud osa, mis on hõlmatud katastri A-osa 1934. aasta uuendusega), Saint-André-de-Roquepertuis, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Laurent-la-Vernède, Salazac, Sernhac, Vallabrix, Verfeuil, Vers-Pont-du-Gard; |
|
— |
Isère’i departemang: Chonas-l’Amballan, Les Côtes d’Arey, Le-Péage-de-Roussillon, Reventin-Vaugris, Les Roches-de-Condrieu, Sablons, Saint-Alban-du-Rhône, Saint-Clair-du-Rhône, Saint-Maurice-l’Exil, Salaise-sur-Sanne, Seyssuel, Vienne; |
|
— |
Loire’i departemang: Bessey, La Chapelle-Villars, Chuyer, Lupe, Maclas, Pélussin, Roisey, Saint-Romain-en-Jarez; |
|
— |
Rhône’i departemang: Les Haies, Loire-sur-Rhône, Longes, Sainte-Colombe, Saint-Romain-en-Gal; |
|
— |
Vaucluse’i departemang: Althen-les-Paluds, Aubignan, Le Barroux, Beaumont-du-Ventoux, Bédoin, Blauvac, Brantes, Caderousse, Caromb, Carpentras, Cavaillon, Le Crestet, Crillon-le-Brave, Entraigues-sur-la-Sorgue, Entrechaux, Flassan, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Loriol-du-Comtat, Malaucène, Malemort-du-Comtat, Mazan, Méthamis, Modène, Monteux, Mormoiron, Pernes-les-Fontaines, Le Pontet, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Léger-du-Ventoux, Saint-Pierre-de-Vassols, Savoillan, Le Thor, Villes-sur-Auzon. |
jätkub … Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
|
— |
Isère’i departemang: Chonas-l’Amballan, Le-Péage-de-Roussillon, Reventin-Vaugris, Les Roches-de-Condrieu, Sablons, Saint-Alban-du-Rhône, Saint-Clair-du-Rhône, Saint-Maurice-l’Exil, Salaise-sur-Sanne, Seyssuel, Vienne; |
|
— |
Loire’i departemang: Bessey, La Chapelle-Villars, Chuyer, Lupe, Maclas, Pélussin, Roisey, Saint-Romain-en-Jarez; |
|
— |
Rhône’i departemang: Les Haies, Loire-sur-Rhône, Longes, Sainte-Colombe, Saint-Romain-en-Gal; |
|
— |
Vaucluse’i departemang: Althen-les-Paluds, Aubignan, Le Barroux, Beaumont-du-Ventoux, Caderousse, Caromb, Carpentras, Cavaillon, Le Crestet, Entraigues-sur-la-Sorgue, Entrechaux, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Loriol-du-Comtat, Malaucène, Mazan, Monteux, Pernes-les-Fontaines, Le Pontet, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Léger-du-Ventoux, Le Thor.“ |
jätkub … Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
|
— |
Drôme’i departemang: Albon, Aleyrac, Allex, Ambonil, Andancette, Aubres, La Baume-de-Transit, Beausemblant, Benivay-Ollon, Bourg-lès-Valence, Chamaret, Chantemerle-les-Blés, Chantemerle-les-Grignan, Châteauneuf-de-Bordette, Châteauneuf-sur-Isère, Chavannes, Clansayes, Clérieux, Colonzelle, Condorcet, Donzère, Etoile-sur-Rhône, La Garde-Adhémar, Grane, Granges-les-Beaumont, Les Granges-Gontardes, Grignan, Laveyron, Loriol-sur-Drôme, Montjoux, Montoison, Montaulieu, Montségur-sur-Lauzon, La Motte-de-Galaure, La Penne-sur-l’Ouvèze, Pierrelatte, Pierrelongue, Le Poët-Laval, Les Pilles, Ponsas, Propiac, Roche-Saint-Secret-Beconne, Roussas, Saint-Barthélemy-de-Vals, Saint Donat sur l’Herbasse, Saint-Gervais-sur-Roubion, Saint-Paul-Trois-Châteaux, Saint-Rambert-d’Albon, Saint-Restitut, Saint-Uze, Saint-Vallier, Salles-sous-Bois, Solérieux, Teyssières, Triors, Valaurie, Valence, Veaunes; |
|
— |
Gard’i departemang: Les Angles, Argilliers, La Bastide-d’Engras, Beaucaire, Bellegarde, La Capelle-et-Masmolène, Collias, Flaux, Le Garn, Goudargues, Issirac, Jonquières-Saint-Vincent, Meynes, Montfaucon, Saint-André-de-Roquepertuis, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Laurent-la-Vernède, Salazac, Sernhac, Vallabrix, Verfeuil, Vers-Pont-du-Gard. |
Link tootespetsifikaadile
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6185/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)