—

Madaus GmbH, esindaja: Rechtsanwalt G. Eder,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wasmeier, A. Caeiros ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada kombineeritud nomenklatuuri alamrubriike 3824 90 97 ja 2106 90 92, mis asuvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 (ELT 2012, L 304, lk 1).

2

Taotlus on esitatud Madaus GmbH ja Hauptzollamt Bremeni (Bremeni peatolliamet, Saksamaa, edaspidi „toll“) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul kaltsiumitablettide valmistamiseks mõeldud lähteaine tähistusega „DESTAB Calcium Carbonate 90SE Ultra 250“ tariifset klassifitseerimist kombineeritud nomenklatuuris.

3

Kaupade tolliotstarbel klassifitseerimist liidus reguleerib tariifi- ja statistikanomenklatuur.

4

Määruse nr 2658/87, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357), artikkel 12 näeb ette, et Euroopa Komisjon võtab igal aastal määruse vormis vastu koondnomenklatuuri täieliku variandi koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu tuleneb nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. See määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

5

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on kohaldatav määrus nr 927/2012. Samas selgub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et vaidlusalune vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon on tehtud 11. aprillil 2014. Neil tingimustel on põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatav tariifi- ja statistikanomenklatuuri redaktsioon see, mis jõustus 1. jaanuaril 2014 ja mis tuleneb komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1001/2013 (ELT 2013, L 290, lk 1) (edaspidi „KN“). Sellele vaatamata on nende kahe määruse sisu asjaomaste rubriikide osas identne.

6

KNi esimeses osas „Eelsätted“ asub I jagu „Üldreeglid“, mille A osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ näeb eelkõige ette:

„Kaupade klassifitseerimine [KNi] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]“

7

KNi teine osa, kus asub tollimaksude loend, jaguneb jaotisteks. Selle osa IV jaotises asub KNi grupp 21 „Mitmesugused toiduvalmistised“.

8

Gruppi 21 kuuluv KNi rubriik 2106 on struktureeritud järgmiselt:

„2106 Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10 – valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

[…]

2106 90 – muud:

[…]

2106 90 92 – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5% piimarasva, alla 5% sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5% glükoosi või tärklist

[…]“

9

KNi teises osas asub ka VI jaotis, mis puudutab keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooteid. Selles jaotises asub KNi grupp 38 „Mitmesugused keemiatooted“, mille kohta on lisatud järgmine märkus:

[…]“

10

Gruppi 38 kuuluv KNi rubriik 3824 on struktureeritud järgmiselt:

„3824 Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

[…]

3824 90 – muud

[…]

3824 90 97 – – – – muud.“

11

Komisjoni 8. aprilli 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 328/2013 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2013, L 102, lk 10) lisas asub kolmest tulbast koosnev tabel, millest esimeses on toodud iga asjaomase kauba määratlus, teises sellele KNis antud klassifikatsioon ja kolmandas selle klassifikatsiooni põhjendused.

12

Sellest lisast tuleneb, et pulbriline toode, mis koosneb 97% osas kaltsiumkarbonaadist ja 3% osas modifitseeritud tärklisest, on klassifitseeritud KNi rubriiki 2106 90 92. Toodete määratlust puudutavas tulbas on seda toodet kirjeldatud järgmiselt:

„Pulbriline toode, mille koostis (massiprotsentides) on järgmine:

Toode sobib kasutamiseks mitmes eri valdkonnas, näiteks toiduainetes, ravimites ja värvide täitematerjalina.

Toode sobib kaltsiumitablettide valmistamiseks.“

13

Tulbas, mis puudutab klassifikatsiooni põhjendust, on märgitud, et „[k]lassifikatsioon määratakse kindlaks [KNi] klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 38 märkusega 1b ning [KN]‑koodide 2106, 2106 90 ja 2106 90 92 sõnastusega“.

14

Selles tulbas on kirjas ka järgmised kaalutlused:

„Kuna toode sisaldab ainet, mida ei hõlma grupi 28 märkuse 1 alapunktid a, d või e, ei või toodet klassifitseerida sellesse gruppi.

[…]

Toote koostist arvestades ei või toodet klassifitseerida gruppi 38 osutatud grupi märkuse 1 punkti b tõttu (vt ka HSi selgitavad märkused, grupp 38, üldised märkused).

Seepärast tuleb toode klassifitseerida rubriiki 2106 kui muu, mujal nimetamata toiduvalmistis.“

15

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon [World Customs Organization], edaspidi „WCO“) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HS‑konventsioon“), mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

16

KNi rubriikide 2106 ja 3824 sõnastus kordab SH rubriikide 2106 ja 3824 sõnastust.

17

WCO töötab HSi selgitavad märkused välja HS‑konventsiooni sätete kohaselt.

18

HSi selgitavad märkused grupi 38 kohta sisaldavad muu hulgas järgmist:

„Üldine

[…]

Grupi märkuse 1 punktis b väljendi all toiduained ja muud toiteväärtusega ained mõeldakse söödavaid tooteid I kuni IV jaotistes.

See väljend hõlmab veel mõningaid muid aineid, näiteks grupi 28 tooted mineraaltäienditena toiduainetes, rubriigi 2905 suhkru alkoholid, rubriigi 2922 eeterlikud aminohapped, rubriigi 2923 letsiin, rubriigi 2936 provitamiinid ja vitamiinid, rubriigi 2940 suhkrud, rubriigi 3002 loomade verefraktsioonid kasutamiseks toiduvalmististes, rubriigi 3501 kaseiinid ja kaseinaadid, rubriigi 3502 albumiinid, rubriigi 3503 söödav želatiin, rubriigi 3504 söödavad proteiinained, rubriigi 3505 dekstriinid ja muud söödavad modifitseeritud tärklised, rubriigi 3824 sorbitool, grupi 39 söödavad produktid (nagu rubriigi 3913 amülopektiin ja amüloos). Tuleb meeles pidada, et see toodete nimekiri on ainult illustreeriv ja seda ei peaks võtma täielikuna.

Toiduainete või muude toiteväärtusega ainete olemasolu mingis segus ei tähenda veel, et see segu oleks grupist 38 märkuse 1 punkti b tõttu välja arvatud. Aineid, mille toiteväärtus on võrreldes nende otstarbega keemiatootena pelgalt teisejärguline ning mida kasutatakse näiteks toidulisandina või töötlemise abiainena, ei käsitata käesoleva märkuse tähenduses toiduainetena või muude toiteväärtusega ainetena. Segud, mis selle märkuse kohaselt on grupist 38 välja jäetud, kuuluvad nende toodete kategooriasse, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mis on mõeldud inimtoiduks ja mille väärtus põhineb nende toiteväärtusel.“

19

Eelotsusetaotlusest selgub, et Madaus esitas 11. aprillil 2014 deklaratsiooni Ameerika Ühendriikide päritolu kaltsiumkarbonaadi vabasse ringlusse lubamiseks. Selles deklaratsioonis oli vaidlusalune toode klassifitseeritud KNi alamrubriiki 2836 50 00.

20

See toode on lähteaine, mis on mõeldud tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul kaltsiumitablettide valmistamiseks. See kaup kannab tähist „DESTAB Calcium Carbonate 90SE Ultra 250“ ning koosneb kindla keemilise koostisega pulbrilisest kaltsiumkarbonaadist ja modifitseeritud tärklisest.

21

Hageja taotlusel lubati imporditud kaup vabasse ringlusse ning vormistati 5protsendilise tollimaksumääraga, mida kohaldatakse KNi alamrubriigi 2836 50 00 suhtes.

22

HB lasi kõnealuseid tooted siiski analüüsida. Tariifse klassifikatsiooni ekspertiisist selgub, et need tooted tuli klassifitseerida KNi alamrubriiki 2106 90 92. Tehtud analüüsidest ilmneb, et kuna modifitseeritud tärklise sisaldus on alla 5%, siis see lisatud tärklis ei ole toote oluline koostisosa.

23

Kuna sellele tariifi alamrubriigile vastav tollimaksu määr on 12,8%, siis saatis HB 24. juunil 2014 hagejale võlgnetava maksusumma kohta maksuteate.

24

Kui selle maksuteate peale esitatud vaie oli rahuldamata jäetud, esitas Madaus eelotsusetaotluse esitanud kohtule selle maksuteate peale tühistamiskaebuse. Ta väidab oma kaebuse põhjenduseks sisuliselt, et põhikohtuasjas käsitletav toode oleks tulnud klassifitseerida mitte KNi alamrubriiki 2836 50 00, vaid KNi alamrubriiki 3824 90 97. Ta täpsustab ühelt poolt, et kõnealuse toote tärklisesisaldus ületab 5% tema kogumassi kohta, ja teiselt poolt, et tärklist ei ole lisatud mitte selle toiteväärtuse pärast, vaid seda kasutatakse abiainena, et lihtsustada kaltsiumitablettide valmistamist. Asjaolu, et lisatud tärklisel on madal toiteväärtus, on teisejärguline.

25

Madause sõnul kuulub kõnealune toode eeltoodust lähtudes KNi gruppi 38. Selle grupi kohaldamisalast teatavate toodete väljajätmine, mis on nimetatud märkuse 1 punktis b, mis puudutab „kemikaalide ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segusid“, ei ole põhikohtuasjas käsitletava toote suhtes kohaldatav, kuna tegemist ei ole seguga, mis koosneks eelkõige toiduainetest või muudest toiteväärtusega ainetest. HSi gruppi 38 puudutavate selgitavate märkuste kohaselt ei tähenda toiduainete ja muude toiteväärtusega ainete – nagu antud juhul modifitseeritud tärklis – olemasolu mingis segus veel, et see segu oleks KNi grupist 38 välja arvatud, kuna nende selgitavate märkuste kohaselt ei saa ainet, mille toiteväärtus on võrreldes tema funktsioonina abiainena teisejärguline, pidada toiteväärtusega aineks. Lõpuks lisab Madaus, et rakendusmäärus nr 328/2013 on kehtetu, kuna see eirab KNi grupi 38 märkuse 1 punkti b ulatust.

26

HB väidab, et need kaks põhikohtuasjas käsitletava toote koostisosa – kaltsiumkarbonaad ja modifitseeritud tärklis – on nimetatud märkuse kohaselt toiteväärtusega ained ning et seetõttu on tegemist toiduvalmistisega KNi rubriigi 2106 tähenduses.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb, et põhikohtuasjas käsitletav toode koosneb kaltsiumkarbonaadist, mis KNi rubriigi 3824 sõnastuse kohaselt on vaieldamatult keemiatoode, ja modifitseeritud tärklisest.

28

Nagu juba kirjeldatud, on KNi grupi 38 märkuse 1 punkti b kohaselt sellest grupist välja jäetud „kemikaalide ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segud, mida kasutatakse toidukaupade valmistamiseks“.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus nendib, et tema menetluses oleva vaidluse lahendus sõltub küsimusest, kas see teine koostisosa kujutab endast selle märkuse tähenduses toiduainet või muud toiteväärtusega ainet.

30

See kohus leiab, et põhikohtuasjas käsitletav toode kuulub KNi gruppi 38, kuna selle peamine koostisosa kaltsiumkarbonaat on keemiatoode ning modifitseeritud tärklis on lisatud üksnes kaltsiumitablettide valmistamise lihtsustamiseks. Seetõttu on ta seisukohal, et modifitseeritud tärklis on põhikohtuasjas käsitletavas tootes vaid abiaine ega anna sellele tootele toiteväärtust.

31

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tugineb selles osas HSi selgitavatele märkustele grupi 38 kohta, mis on toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 18 ning mille kohaselt, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, „[ei tähenda] toiteväärtusega ainete olemasolu mingis segus […] veel, et see segu oleks grupist 38 märkuse 1 punkti b tõttu välja arvatud, kui selle aine toiteväärtus on võrreldes selle otstarbega keemiatootena pelgalt teisejärguline“.

32

Tal on rakendusmäärust nr 328/2013 arvestades siiski kahtlusi, kas põhikohtuasjas käsitletav toode võib kuuluda KNi gruppi 38. Ta märgib, et selles määruses grupi 38 kohta toodud märkuse 1 punktis b kohaselt ei kuulu sellesse gruppi teatavad kemikaalide ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segud. Niisiis ei kuulu põhikohtuasjas käsitletava toote sarnane toode mitte KNi gruppi 38, vaid KNi gruppi 21 ning seetõttu tuleb see klassifitseerida KNi rubriiki 2106. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et see määrus võib olla tühine samadel põhjustel nagu need, mis näivad õigustavat põhikohtuasjas käsitletava toote klassifitseerimist KNi gruppi 38 ning seega seetõttu, et on eiratud seda gruppi puudutava märkuse 1 punkti b ulatust.

33

Neil tingimustel otsustas Finanzgericht Bremen (Bremeni maksukohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [KNi] tuleb tõlgendada nii, et tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul valmistatavate kaltsiumitablettide lähteaine tähistusega „DESTAB Calcium Carbonate 90SE Ultra 250“, mis koosneb kindla keemilise koostisega pulbrilisest kaltsiumkarbonaadist ja sellele lisatud modifitseeritud tärklisest, mis lihtsustab tablettide vormimist, ja mille tärklisesisaldus, mis on arvutatud vastavalt komisjoni 9. veebruari 2010. aasta määrusele (EL) nr 118/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 900/2008, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate kaupade suhtes impordikorra rakendamiseks vajalikud analüüsimeetodid ja muud tehnilised sätted (ELT 2010, L 37, lk 21), on väiksem kui 5% massist, tuleb klassifitseerida [KNi] alamrubriiki 3824 90 97?“

34

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et selline toode nagu põhikohtuasjas käsitletav tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul valmistatavate kaltsiumitablettide lähteaine, mis koosneb kindla keemilise koostisega pulbrilisest kaltsiumkarbonaadist ja sellele lisatud modifitseeritud tärklisest, mis lihtsustab tablettide vormimist, ja mille tärklisesisaldus on väiksem kui 5% massist, tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 2106 kui toiduvalmistis või KNi rubriiki 3824 kui keemiatoode.

35

Kõigepealt tuleb rõhutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuse kauba ise klassifitseerimise asemel pigem liikmesriigi kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel selle kauba õigesti KNis klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on siseriiklikul kohtul kõnealuseks klassifitseerimiseks igal juhul paremad võimalused (kohtuotsus, 17.9.2015, Kyowa Hakko Europe, C‑344/14, EU:C:2015:615, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Edasi on sobilik meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavad kriteeriumid oleks üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (kohtuotsus, 17.2.2016, Salutas Pharma, C‑124/15, EU:C:2016:87, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Niisiis on KNi grupi märkused olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks. Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KNi sätetega ega tohi muuta nende ulatust (vt kohtuotsus, 17.2.2016, Salutas Pharma, C‑124/15, EU:C:2016:87, punkt 30).

38

Lisaks aitavad WTO poolt väljatöötatud HSi selgitavad märkused ja komisjoni väljatöötatud KNi selgitavad märkused oluliselt kaasa eri tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent need pole siiski õiguslikult siduvad (kohtuotsus, 17.2.2016, Salutas Pharma, C‑124/15, EU:C:2016:87, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Kohasesse rubriiki klassifitseerimiseks on oluline veel meenutada, et objektiivne klassifitseerimiskriteerium võib olla toote otstarve, juhul kui see tuleneb asjaomase toote olemusest – seda asjaolu peab olema võimalik hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (kohtuotsused, 20.6.2013, Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 41, ja 4.3.2015, Oliver Medical, C‑547/13, EU:C:2015:139, punkt 47). Toote otstarve on asjakohane kriteerium aga vaid siis, kui klassifitseerida ei ole võimalik ainult toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (kohtuotsused, 16.12.2010, Skoma-Lux, C‑339/09, EU:C:2010:781, punkt 47, ja 28.4.2016, Oniors Bio, C‑233/15, EU:C:2016:305, punkt 33).

40

Käesolevas asjas selgub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletav toode koosneb keemiatootest kaltsiumkarbonaadist ja toiteväärtusega ainest modifitseeritud tärklisest, proportsioonides vastavalt ligikaudu 95% ja 5%. Põhikohtuasjas käsitletavat toodet kasutatakse inimtarbimiseks mõeldud kaltsiumitablettide valmistamisel lähteainena. Järelikult kuulub see toode tema objektiivseid tunnuseid ja omadusi arvestades KNi gruppi 38 „Mitmesugused keemiatooted“.

41

Samas tuleneb grupi 38 märkuse 1 punkti b sõnastusest, et sellest grupist on välja jäetud „kemikaalide ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segud, mida kasutatakse toidukaupade valmistamiseks (peamiselt rubriik 2106)“.

42

Segu koostise kriteeriumi hindamiseks tuleb grupi 38 märkuse 1 punkti b tõlgendada seda puudutavaid selgitavaid märkusi arvesse võttes.

43

Selles osas sõltub kemikaalide ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segu klassifitseerimine KNi gruppi 38 või gruppi 21 selle segu koostisest, nagu ilmneb selle segu objektiivsetest tunnustest ja omadustest.

44

Teiselt poolt täpsustab gruppi 38 puudutavate HSi selgitavate märkuste viimase lõigu viimane lause, et sellest grupist on välja jäetud segud, „mis kuuluvad nende toodete kategooriasse, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mis on mõeldud inimtoiduks ja mille väärtus põhineb nende toiteväärtusel“.

45

Mõiste „segu“ viimase lõigu tähenduses viitab niisiis kemikaalide ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segule kui sellisele, eristamata seda, millistest ainetest segu koosneb.

46

Seega tuleb kõnealuse toote tariifse klassifitseerimise kriteeriumina kasutada mitte ainult seda kriteeriumi, mis puudutab selle toote objektiivseid tunnuseid ja omadusi, nagu eelkõige segu kui sellise toiteväärtus, vaid ka seda kriteeriumi, mis puudutab toote kasutusotstarvet, nagu asjaolu, et seda segu kasutatakse toiduainete valmistamisel.

47

Antud juhul tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas käsitletav toode on keemiatootest kaltsiumkarbonaat ja toiteväärtusega ainest modifitseeritud tärklis koosnev segu. Euroopa Kohus on sellega seoses leidnud, et toiteväärtusega aine mõistet võib kasutada ka keemiatoodete puhul (kohtuotsus, 30.1.1992, SuCrest, C‑14/91, EU:C:1992:48, punkt 10). Niisiis ei takista see, et selline aine nagu kaltsiumkarbonaat on keemiatoode, selle käsitamist toiteväärtusega ainena.

48

Eelotsusetaotlusest selgub veel, et hageja deklareeris põhikohtuasjas käsitletava toote esialgu määratlusega „Kaltsiumkarbonaat – toidulisand“. Euroopa Kohus on aga juba leidnud, et KNi rubriiki 2106 sõnastus mainib mujal nimetamata toiduvalmistisi ning et HSi selgitavad märkused selle rubriigi kohta täpsustavad, et sellesse rubriiki kuuluvad eelkõige valmistised, mis on määratletud kui „toidulisandid“ ja mida esitletakse pakendis, millele on märgitud, et need on mõeldud üldise tervise säilitamiseks (kohtuotsus, 17.12.2009, Swiss Caps, C‑410/08–C‑412/08, EU:C:2009:794, punkt 31).

49

Vaidlust ei ole selles, et põhikohtuasjas käsitletavat toodet kasutatakse inimtarbimiseks mõeldud tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul kaltsiumitablettide valmistamiseks. Nagu komisjon oma seisukohtades märkis, aitavad kaltsiumitabletid kaasa seedemahlade eritumise reguleerimisele, et stimuleerida ja lihtsustada seedimist ning üldiselt säilitada inimorganismi tervist ja heaolu.

50

Seega on selline segu nagu põhikohtuasjas käsitletav selle objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel mõeldud inimtoiduks kasutatavate toodete valmistamiseks.

51

Eeltoodut arvestades kuulub selline toode nagu põhikohtuasjas käsitletav KNi grupi 38 märkuse 1 punktis b ette nähtud erandite alla ega kuulu seega mingil juhul gruppi „Mitmesugused keemiatooted“.

52

Järelikult kuulub selline segu nagu põhikohtuasjas käsitletav KNi gruppi 21 „Mitmesugused toiduvalmistised“ ning tuleb seega klassifitseerida KNi rubriiki 2106 „Mujal nimetamata toiduvalmistised“, millele viitab sõnaselgelt KNi grupi 38 märkuse 1 punkt b.

53

Kõigist eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et KNi tuleb tõlgendada nii, et selline toode nagu põhikohtuasjas käsitletav tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul valmistatavate kaltsiumitablettide lähteaine, mis koosneb kindla keemilise koostisega pulbrilisest kaltsiumkarbonaadist ja sellele lisatud modifitseeritud tärklisest, mis lihtsustab tablettide vormimist, ja mille tärklisesisaldus on väiksem kui 5% massist, tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 2106.

54

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Kombineeritud nomenklatuuri, mis asub nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013, tuleb tõlgendada nii, et selline toode nagu põhikohtuasjas käsitletav tavaliste tablettide, lahustuvate tablettide ja närimistablettide kujul valmistatavate kaltsiumitablettide lähteaine, mis koosneb kindla keemilise koostisega pulbrilisest kaltsiumkarbonaadist ja sellele lisatud modifitseeritud tärklisest, mis lihtsustab tablettide vormimist, ja mille tärklisesisaldus on väiksem kui 5% massist, tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 2106.