<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-830/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0830</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:275">EU:C:2020:275</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200402">2.4.2020</DATE> – Kohtuasi C‑830/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Landkreis Südliche Weinstraße</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (üheksas koda)</P><P><DATE ISO="20200402">2. aprill 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 492/2011</KEYWORD><KEYWORD>Piirialatöötajate lapsed</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalsed soodustused</KEYWORD><KEYWORD>Koolitranspordi kulude hüvitamise süsteem</KEYWORD><KEYWORD>Liidumaal elamise eeldus</KEYWORD><KEYWORD>Selliste sel liidumaal koolis käivate laste väljajätmine, kes elavad muus liikmesriigis kui see, kus asub nende haridusasutus</KEYWORD><KEYWORD>Teistes liidumaades elavate sama riigi kodanike väljajätmine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-830/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberverwaltungsgericht Rheinland-Pfalzi (Rheinland-Pfalzi liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) <DATE ISO="20181211">11. detsembri 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20181228">28. detsembril 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Landkreis Südliche Weinstraße</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">PF jt,</HT></P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Vertreter des öffentlichen Interesses,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (üheksas koda),</P><P>koosseisus: koja president S. Rodin, kohtunikud D. Šváby ja N. Piçarra (ettekandja),</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: C. Hödlmayr ja B.-R. Killmann,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 7 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud PF‑i ja Landkreis Südliche Weinstraße vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb piirialatöötajate laste koolitranspordi kulude kandmist liidumaa poolt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 492/2011 põhjendustes 3–5 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>(3)</NO.P><TXT>Tuleks ette näha sätted, mis võimaldavad saavutada [ELTL] artiklites 45 ja 46 seatud eesmärke liikumisvabaduse alal.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Liikumisvabadus on töötajate ja nende perede põhiõigus. […] Kinnitada tuleks kõigi liikmesriikide töötajate õigust töötada liidu piires oma valitud alal.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Seda õigust peaksid saama ilma diskrimineerimiseta kasutada alalised, hooaja- ja piirialatöötajad ning need, kes teevad tööd seoses teenuste osutamisega.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse artiklis 7 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artiklis 10 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Teise liikmesriigi territooriumil töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku lapsi, kes elavad selle riigi territooriumil, võetakse selle riigi üldhariduskooli, töö käigus toimuva väljaõppe kursustele ja kutseõppekursustele samadel tingimustel kui selle riigi kodanikke.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid aitavad kaasa kõigile pingutustele, mille eesmärgiks on anda nendele lastele võimalikult head tingimused koolituses osaleda.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT><DATE ISO="20040330">30. märtsi 2004. aasta</DATE> Rheinland-Pfalzi liidumaa kooliseaduse (Rheinland-pfälzisches Schulgesetz (<HT TYPE="ITALIC">GVBl</HT>. RP 2004, lk 239)), mida viimati on muudetud <DATE ISO="20160216">16. veebruari 2016. aasta</DATE> seaduse (<HT TYPE="ITALIC">GVBl</HT>. RP 2016, lk 37) §‑ga 10, § 56 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Koolikohustuslik isik on iga laps, nooruk ja noor täiskasvanu, kelle alaline elukoht või harilik viibimiskoht on Rheinland-Pfalzi liidumaa; see ei mõjuta rahvusvahelise õiguse sätete ja riikidevaheliste kokkulepete kehtivust.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle seaduse §‑s 69, mis käsitleb õpilaste vedamise teenust, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="069.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Maakonnad (Landkreise) ja maakonna koosseisu mittekuuluvad linnad on kohustatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse raames korraldama Rheinland-Pfalzi liidumaal elavate õpilaste koolitranspordi nende territooriumil asuvasse alg-, põhi- ja erikooli, kui neilt õpilastelt ei saa mõistlikult eeldada, et nad läheksid kooli transpordivahendita.</ALINEA><ALINEA><P>Sama kehtib transpordi puhul</P><P>1. lähimasse keskharidusasutusse […]</P></ALINEA><ALINEA>Kui õpilane käib koolis väljaspool Rheinland-Pfalzi liidumaad, siis kannab transpordikulud õpilase elukohaks olev maakond või maakonna koosseisu mittekuuluv linn.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="069.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Õpilaselt ei saa mõistlikult eeldada, et ta läheks kooli transpordivahendita, kui koolitee on eriti ohtlik või kui kõige lühem jalgsi läbitav ja mitte eriti ohtlik tee õpilase kodu ning alg- ja põhikooli vahel on pikem kui kaks kilomeetrit ning kodu ja keskharidusasutuse vahel pikem kui neli kilomeetrit. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="069.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Kui õpilane õpib mõnes muus kui oma elukohale lähimas (elukohajärgses) koolis lõike 1 [teise lõigu punkti 1] tähenduses, siis tuleb katta üksnes kulud, mis ei ületa õpilase transpordikulusid elukohale lähima kooli puhul. Elukohale lähima koolina võetakse arvesse ainult valitud esimese võõrkeelega koole. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="069.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Ülesanne täidetakse eelkõige vajalike ühistranspordikulude ülevõtmisega. Kui puuduvad mõistlikud ühistranspordiühendused, tuleb käiku panna koolibussid. Muude transpordivahendite kulud tuleb katta ainult summas, mis tekiks esimese lause põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT><DATE ISO="19951117">17. novembri 1995. aasta</DATE> Rheinland-Pfalzi liidumaa seaduse kohaliku ühistranspordi kohta (Rheinland-pfälzisches Landesgesetz über den öffentlichen Personennahverkehr (<HT TYPE="ITALIC">GVBl</HT>. RP 1995, lk 450)), mida on viimati muudetud <DATE ISO="20151222">22. detsembri 2015. aasta</DATE> seaduse §-ga 12 (<HT TYPE="ITALIC">GVBl</HT>. RP 2015, lk 516), § 5 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Vastavalt § 1 lõike 2 punktile 1 vastutavad kohaliku linna ja linnalähedase ühistranspordi eest maakonnad ja maakonna koosseisu mittekuuluvad linnad. Nad täidavad seda ülesannet enesekorraldusõiguse raames ja oma finantssuutlikkuse piires. […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Saksa kodanik PF elab Prantsusmaal koos oma vanematega, kes on samuti Saksa kodanikud. Ta õpib Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaa koosseisu kuuluva Landkreis Südliche Weinstraße keskharidust andvas õppeasutuses. Tema ema töökoht on samuti Saksamaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>PFi koolitranspordi kulud 2014.–2015. õppeaastani kandis Landkreis, kus ta koolis käis. Landkreis teatas <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega, et õppeaasta 2015–2016 eest PFi koolitranspordikulusid vastavalt Rheinland-Pfalzi liidumaal kehtivatele õigusnormidele enam ei hüvitata. Neis õigusnormides on nimelt ette nähtud, et Landkreis peab koolitranspordi korraldama üksnes sellel liidumaal elavatele õpilastele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>PF esitas Landkreisi otsuse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Seejärel esitas ta selle vaideotsuse peale, millega vaie rahuldamata jäeti, kaebuse Verwaltungsgericht Neustadt an der Weinstraβele (Neustadt an der Weinstraβe halduskohus, Saksamaa). See kohus rahuldas kaebuse, sest leidis, et PF-l kui piirialatöötaja lapsel on määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 alusel õigus sellele, et tema koolitranspordi kulud kaetaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Landkreis esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Oberverwaltungsgericht Rheinland-Pfalzile (Rheinland-Pfalzi liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa). See kohus soovib teada, kas niisugune säte nagu Rheinland-Pfalzi liidumaa kooliseaduse § 69 lõike 1 teise lõigu punkt 1 on vastuolus määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et viimati nimetatud säte on tema menetluses olevas kohtuasjas kohaldatav. Esiteks on ta seisukohal, et põhikohtuasjas kõne all olev koolitranspordi kulude kandmine kujutab endast sotsiaalset soodustust määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Teiseks osutab ta <DATE ISO="19980512">12. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martínez Sala</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-85/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:217">EU:C:1998:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mille kohaselt käib see kõigi soodustuste kohta, mis – olenemata sellest, kas need on töölepinguga seotud või mitte – antakse selle liikmesriigi töötajatele nende objektiivse töötaja staatuse või liikmesriigis asuva alalise elukoha alusel ja mille laiendamine töötajatele, kes on teise liikmesriigi kodanikud, on asjakohane selleks, et hõlbustada nende liikuvust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib siiski, kas põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene meede toob kaasa võõrtöötajate kaudse diskrimineerimise määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Siinkohal rõhutab ta eelkõige, et Euroopa Kohtu lahendatud kohtuasjades laienes elukohanõue kogu asjaomase liikmesriigi territooriumile. Kuna käesolevas kohtuasjas piirdub elukohanõue aga Saksamaa territooriumi ühe osaga, välistab riigisisene meede peaaegu eranditult selles liikmesriigis elavate töötajate lapsed põhikohtuasjas käsitletava sotsiaalkindlustushüvitise saajate hulgast, samas kui see puudutab vaid piiratud arvu võõrtöötajate lapsi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Kui seda riigisisest meedet tuleb siiski pidada kaudselt diskrimineerivaks, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kõnealust riigisisest meedet saab põhjendada ülekaaluka üldise huviga, milleks käesoleval juhul on vajadus tagada haridussüsteemi tõhus korraldus. See õiguspärane eesmärk kuulub koolikohustuse alla, mille eesmärk on tagada õigus haridusele, mis on sätestatud ÜRO Peaassamblee poolt <DATE ISO="19481210">10. detsembril 1948</DATE> vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 26 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et haridussüsteemi korraldus ja territoorium on omavahel lahutamatult seotud, nii et sellega on võimalik põhjendada põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides ette nähtud elukohanõuet. Ta viitab siinkohal määruse nr 492/2011 artiklile 10, mis seab üldhariduskoolis õppimise õiguse sõltuvusse liikmesriigis elamise eeldusest, nagu Euroopa Kohus on tõdenud <DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hadj Ahmed</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-45/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:390">EU:C:2013:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib veel, et sellisest elukohanõudest on raske loobuda. Õpilase puhul, kes elab muus liikmesriigis kui see, kus asub tema õppeasutus, oleks keeruline määrata kindlaks elukohale lähimat kooli, et arvutada välja see koolitranspordi kulude summa, mis tuleb hüvitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Oberverwaltungsgericht Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.P><TXT>Kas […] määruse […] nr 492/2011 […] artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormil, mille kohaselt peab kohalik omavalitsusüksus (Landkreis (maakond)) koolitranspordi korraldamise kohustust täitma üksnes asjaomase kõrgemalseisva föderaalse üksuse (Bundesland (liidumaa)) elanike suhtes, on kaudselt diskrimineeriv mõju isegi juhul, kui juhtumi asjaolude põhjal on kindlaks tehtud, et elukohanõude tõttu jäävad hüvitisest ilma enamasti need isikud, kes elavad selle liikmesriigi ülejäänud territooriumil?</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="5"?><P>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas haridussüsteemi tõhus korraldus kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis võib kaudset diskrimineerimist õigustada?<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Esimese eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on liidumaa poolt koolitranspordi eest hoolitsemise tingimuseks selle liidumaa territooriumil elamine, on kaudselt diskrimineeriv meede.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esiteks ühelt poolt täpsustada, et kõik liidu kodanikud, sõltumata nende elukohast ja kodakondsusest, kes on kasutanud töötajate vaba liikumise õigust ja kes teostavad kutsetegevust mõnes muus liikmesriigis kui elukohariik, kuuluvad ELTL artikli 45 – ehk sätte, mida määrusega nr 492/2011 täpsustatakse – kohaldamisalasse (vt selle kohta <DATE ISO="20060221">21. veebruari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ritter-Coulais</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑152/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:123">EU:C:2006:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Niisiis kuulub liikmesriigi kodanik, kes on asunud elama teise liikmesriiki, kuid säilitanud oma töökoha päritoluliikmesriigis, EL toimimise lepingu töötajate vaba liikumist käsitlevate sätete ja järelikult ka määruse nr 492/2011 sätete kohaldamisalasse (vt selle kohta nõukogu <DATE ISO="19681015">15. oktoobri 1968. aasta</DATE> määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1968">EÜT 1968, L 257, lk 2</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15), mis tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 492/2011, käsitlev <DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hartmann</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑212/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:437">EU:C:2007:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Teiselt poolt tuleb osutada sellele, et see määrus soodustab piirialatöötajaid, nagu nähtub selle määruse põhjendustest 4 ja 5, mille kohaselt peaks kõigi liikmesriikide töötajate õigust töötada liidu piires oma valitud alal saama ilma diskrimineerimiseta kasutada alalised, hooaja- ja piirialatöötajad ning need, kes teevad tööd seoses teenuste osutamisega. Samuti viitab määruse nr 492/2011 artikkel 7, mis kordab sõna-sõnalt määruse nr 1612/68 artikli 7 sõnastust, piiranguteta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>töötajale, kes on liikmesriigi kodanik<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> (<DATE ISO="19971127">27. novembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meints</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑57/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:564">EU:C:1997:564</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Geven</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑213/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:438">EU:C:2007:438</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et liikmesriigi kodanik, kes on asunud elama teise liikmesriiki, kuid säilitanud oma töökoha päritoluliikmesriigis ja töötab sellest ajast peale piirialatöötajana, võib tugineda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>võõrtöötaja<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> staatusele määruse nr 492/2011 tähenduses (vt selle kohta määrust nr 1612/68, mis tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 492/2011, käsitlev <DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hartmann</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑212/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:437">EU:C:2007:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Käesoleval juhul puudutab põhikohtuasi Saksamaa kodanikku, kes töötab Saksamaal, kuid elab Prantsusmaal. Seotus liidu õigusega seisneb järelikult selle töötaja elukohas, mis on muus liikmesriigis kui tema kodakondsuse liikmesriik. Kuna kõnealune töötaja on kasutanud oma liikumisvabadust, on tal seega õigus tugineda määrusele nr 492/2011 – mille eesmärk on rakendada töötajate vaba liikumist liidu piires – ja eelkõige selle määruse artikli 7 lõikele 2 selle liikmesriigi vastu, mille kodanik ta on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 võõrtöötajale ette nähtud võrdne kohtlemine soodustab kaudselt võõrtöötaja pereliikmeid (vt selle kohta seoses määruse nr 1612/68 artikli 7 lõikega 2 (nüüd määruse nr 492/2011 artikli 7 lõige 2) <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C-20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Mis puudutab selle määruse artikli 7 lõike 2 kasutatud sotsiaalse soodustuse mõistet, siis see hõlmab kõiki soodustusi, mis on seotud töölepinguga või mitte ja mis on selle riigi kodanikest töötajatele üldiselt antud pelgalt elukoha tõttu riigi territooriumil, ja mille laiendamine teiste liikmesriikide<?PAGE NO="6"?> kodanikest töötajatele hõlbustab nende liikumist (vt eelkõige <DATE ISO="19980512">12. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martínez Sala</NAME.CASE>, <NO.CASE>C-85/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:217">EU:C:1998:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C-20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Selle alusel tuleb teha järeldus, et pereliikme koolitranspordi eest hoolitsemine kujutab endast sotsiaalset soodustust selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Kolmandaks olgu rõhutatud, et määruse nr 492/2011 artikli 7 lõige 2 on sotsiaalsete soodustuste andmise spetsiifilises valdkonnas ELTL artiklis 45 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte konkreetne väljendus ning seetõttu tuleb seda tõlgendada samamoodi nagu viimati nimetatud artiklit (<DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krah</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑703/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:850">EU:C:2019:850</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt seoses määruse nr 1612/68 artikli 7 lõikega 2 (nüüd määruse nr 492/2011 artikli 7 lõige 2) ka <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise põhimõte keelab nii ilmselge diskrimineerimise kodakondsuse alusel kui ka igasuguse varjatud diskrimineerimise, mis mõne muu tunnuse järgi vahet tehes toob faktiliselt kaasa samasuguse tagajärje (<DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krah</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑703/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:850">EU:C:2019:850</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt seoses määruse nr 1612/68 artikli 7 lõikega 2 (nüüd määruse nr 492/2011 artikli 7 lõige 2) ka <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Niisiis kujutab liikmesriigi territooriumil elamise nõue, mis on riigisiseste õigusnormidega kehtestatud lapsehooldustasu saamiseks, endast kaudset diskrimineerimist, kui see võib oma olemuselt mõjutada pigem võõrtöötajaid kui selle riigi kodanikest töötajaid ning kui seetõttu tekib oht, et esimesena mainituid koheldakse halvemini (vt selle kohta määrust nr 1612/68, mis tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 492/2011, käsitlev <DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hartmann</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑212/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:437">EU:C:2007:437</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et põhikohtuasjas kõne all olev riigisisene meede, mille kohaselt on koolitranspordi kulude hüvitamise eelduseks liidumaal elamine, võib oma olemuselt seada ebasoodsamasse olukorda pigem teises liikmesriigis elavad piirialatöötajad. Järelikult on tegemist kaudse diskrimineerimisega, mis on määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 kohaselt keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellist järeldust ei saa kahtluse alla seada see, et riigi kodanikest töötajad, kes elavad teistes liidumaades, kannatavad samuti selle riigisisese meetme all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Esiteks olgu osutatud sellele, et kui on tõendatud, et riigisisesed õigusnormid võivad juba oma olemuselt mõjutada rohkem piirialatöötajaid kui selle riigi kodanikest töötajaid, ei ole kaudse diskrimineerimisena kvalifitseerimise seisukohast oluline, et riigisisene meede puudutab – olenevalt olukorrast – nii liikmesriigi kodanikke, kes ei saa seda kriteeriumi täita, kui ka piirialatöötajaid. Selleks et meedet saaks pidada kaudselt diskrimineerivaks, ei ole vaja, et meetmega soodustataks kõiki liikmesriigi kodanikke või seataks ebasoodsamasse olukorda üksnes piirialatöötajad, mitte aga selle riigi kodanikud (vt selle kohta <DATE ISO="20190313">13. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeinsamer Betriebsrat EurothermenResort Bad Schallerbach</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑437/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:193">EU:C:2019:193</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta ka määrust nr 1612/68, mis tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 492/2011, käsitlev <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teiseks, kuna põhikohtuasjas kõne all oleva diskrimineerimise põhjuseks on liikmesriigi territooriumi teatud osas elamise nõue, mitte nõue omada kodakondsust, ei ole käesoleva kohtuotsuse punktides 30 ja 31 määratletud diskrimineerimise olemasolu kindlakstegemisel oluline, et see elukohanõue diskrimineerib ka oma riigi kodanikest töötajaid, kes elavad teisel liidumaal. Nende olukord kuulub vastavas olukorras <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>vastupidise<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> diskrimineerimise mõiste alla ja seda liidu õigus arvesse ei võta (vt selle kohta <DATE ISO="20080619">19. juuni 2008. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kurt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑104/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:357">EU:C:2008:357</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Igal juhul kujutab selline riigisisene meede endast töötajate liikumisvabaduse piirangut, mis on määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 keelatud, kuna isegi vahet tegemata kohaldatuna võib see takistada või pärssida liikmesriigi kodanikust töötaja lahkumist tema päritoluriigist, et kasutada oma vaba liikumise õigust (vt selle kohta <DATE ISO="19951215">15. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑415/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:463">EU:C:1995:463</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on liidumaa poolt koolitranspordi eest hoolitsemise eeldus selle liidumaa territooriumil elamine, kujutavad endast kaudset diskrimineerimist, sest see võib oma olemuselt mõjutada pigem võõrtöötajaid kui selle riigi kodanikest töötajaid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Teise eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et haridussüsteemi tõhusa korralduse tagamise vajadus kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, millega võib põhjendada kaudseks diskrimineerimiseks kvalifitseeritud riigisisest meedet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Tuleb silmas pidada, et kaudne diskrimineerimine on põhimõtteliselt keelatud, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. See peab olema sobiv õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ega tohi minna kaugemale, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik (<DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aubriet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑410/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:582">EU:C:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus juba asunud seisukohale, et liikmesriigi meetmega, millega liikmesriik püüab tagada tema territooriumil elavate elanike kõrget haridustaset, taotletakse õiguspärast eesmärki, mis võib õigustada kaudset diskrimineerimist, ning et kõrgharidusõpingute jätkamine on liidu tasandil tunnustatud üldise huvi eesmärk (<DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aubriet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑410/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:582">EU:C:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt käesolevas kohtuasjas mainitud eesmärk, milleks on haridussüsteemi tõhus korraldus, võib osas, mis puudutab harta artikliga 14 tagatud õigust haridusele, kujutada endast õiguspärast eesmärki käesoleva kohtuotsuse punktis 39 viidatud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Samas tuleb esiteks tõdeda, et kuigi põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid kuuluvad Rheinland-Pfalzi liidumaa kooliseadusesse, on neis käsitletud üksnes koolitranspordi korraldamist sellel liidumaal. Teiseks, ainuüksi asjaolu, et kooliseaduse §-s 69 on ette nähtud, et kui õpilane käib koolis väljaspool Rheinland-Pfalzi liidumaad, siis kannab transpordikulud õpilase elukohaks olev maakond või maakonna koosseisu mittekuuluv linn, näitab, et koolitranspordi korraldamine liidumaa tasandil ja selle liidumaa haridussüsteemi korraldamine ei ole tingimata üksteisega seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seega, nagu märgib Euroopa Komisjon, ei ole käesolevas põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid piisavalt tihedalt haridussüsteemi korraldusega seotud, et saaks asuda seisukohale, et neil sätetel on niisugune õiguspärane eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Igal juhul ei saa põhikohtuasja poolte suhtes kohaldatavat elukohanõuet pidada koolitranspordi planeerimisel ja korraldamisel vältimatuks, kuna – nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus – võidakse kaaluda ka muid meetmeid. Iseäranis saaks hüvitamisele kuuluvate koolitranspordi kulude summa arvutamisel pidada õpilase elukohaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kohta, kus tegeliku elukoha ja lähima õppeasutuse vahele linnulennult veetud trajektoor puudutab riigipiiri<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline rõhutada, et ainuüksi eelotsusetaotluse esitanud kohtu mainitud asjaolust, et niisuguseid alternatiivseid meetmeid oleks liikmesriikide ametiasutustel palju keerukam rakendada, ei piisa selleks, et õigustada EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduse riivet (vt selle kohta <DATE ISO="20160526">26. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kohll ja Kohll-Schlesser</NAME.CASE>, <NO.CASE>C-300/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:361">EU:C:2016:361</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning seega õigustada piirangut seoses määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele eelotsuse küsimusele vastata, et määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et praktilised raskused, mis on seotud liidumaal koolitranspordi tõhusa korraldusega, ei kujuta endast ülekaalukat üldist huvi, millega võib põhjendada kaudseks diskrimineerimiseks kvalifitseeritud riigisisest meedet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on liidumaa poolt koolitranspordi eest hoolitsemise eeldus selle liidumaa territooriumil elamine, kujutavad endast kaudset diskrimineerimist, sest see võib oma olemuselt mõjutada pigem võõrtöötajaid kui selle riigi kodanikest töötajaid.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et praktilised raskused, mis on seotud liidumaal koolitranspordi tõhusa korraldusega, ei kujuta endast ülekaalukat üldist huvi, millega võib põhjendada kaudseks diskrimineerimiseks kvalifitseeritud riigisisest meedet.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>