<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-802/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0802</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:269">EU:C:2020:269</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200402">2.4.2020</DATE> – Kohtuasi C‑802/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20200402">2. aprill 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 45</KEYWORD><KEYWORD>Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 883/2004</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 1 punkt i</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Võrdne kohtlemine</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalsed soodustused</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/38/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 punkt 2</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 492/2011</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Peretoetus</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Mitteresidendist töötaja abikaasa lapse väljajätmine</KEYWORD><KEYWORD>Erinev kohtlemine võrreldes residendist töötaja abikaasa lapsega</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑802/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel conseil supérieur de la sécurité sociale’i (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon, Luksemburg) <DATE ISO="20181217">17. detsembri 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20181219">19. detsembril 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Caisse pour l’avenir des enfants</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">FV,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">GW,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Safjan, kohtunikud C. Toader ja N. Jääskinen (ettekandja),</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Caisse pour l’avenir des enfants, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> R. Jazbinsek ja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> A. Rodesch,</P></ITEM><ITEM><P>FV ja GW, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> P. Peuvrel,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: B.‑R. Killmann ja C. Valero,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 45, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punkti 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="166" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 166, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 1 punkti i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 7 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud vaidluses, mille üks pool on Caisse pour l’avenir des enfants (laste tuleviku kassa, Luksemburg) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>CAE<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja teine pool piirialatöötaja FV ja tema abikaasa GW ning mis puudutab CAE keeldumist maksta peretoetusi GW esimesest abielust sündinud lapse eest, kuna laps ei põlvne FV‑st.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/38</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 artikkel 2 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">liidu kodanik</HT> – isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">pereliige:</HT></TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>abikaasa;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>partner, kellega liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kooselu, kui vastuvõtva liikmesriigi õigus käsitleb registreeritud kooselu abieluga võrdsena, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimustega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>alanejad lähisugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad, ja punktis b määratletud abikaasa või partneri alanejad sugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 883/2004</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 883/2004 artikli 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">pereliige:</HT></TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>isik, keda määratletakse või tunnistatakse pereliikmena või leibkonna liikmena nendes õigusaktides, mille alusel hüvitisi antakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>mitterahaliste hüvitiste puhul vastavalt III jaotise 1. peatükile nagu haigus‑, sünnitus‑ ja sellega samaväärsed isadushüvitised, isik, keda määratletakse või tunnistatakse pereliikmena või leibkonna liikmena nende liikmesriikide õigusaktides, kus ta elab;</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>kui lõike 1 alusel kohaldatavates liikmesriigi õigusaktides ei eristata pereliikmeid ja teisi isikuid, kelle suhtes neid õigusakte kohaldatakse, loetakse pereliikmeteks abikaasat, alaealisi lapsi ja täisealiseks saanud ülalpeetavaid lapsi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>kui lõigete 1 ja 2 alusel kohaldatavates õigusaktides loetakse isik pereliikmeks või leibkonna liikmeks üksnes siis, kui ta elab kindlustatud isiku või pensionäriga samas leibkonnas, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik põhiosas on kindlustatud isiku või pensionäri ülalpeetav;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>z)</NO.P><TXT>perehüvitised – kõik mitterahalised või rahalised hüvitised perekulude katteks, välja arvatud I lisas nimetatud ülalpidamistoetuste ning spetsiaalsete sünnitus‑ ja lapsendamistoetuste ettemaksed.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artikli 2 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi kodanike, liikmesriigis elavate kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes, kes on või on olnud sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega hõlmatud ühes või mitmes liikmesriigis, samuti nende pereliikmete ning nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse artikli 3 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad järgmisi sotsiaalkindlustusliike:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT>perehüvitised.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 883/2004 artikkel 67 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Teises liikmesriigis elavad pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Isikul on õigus perehüvitistele kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega, sealhulgas oma teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks, nagu elaksid nad esimesena nimetatud liikmesriigis. Pensionäril on õigus perehüvitistele vastavalt tema pensioni suhtes pädeva liikmesriigi õigusaktidele.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 492/2011</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive‑ ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2014/54/EL</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140416">16. aprilli 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="128" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 128, lk 8</REF.DOC.OJ>), põhjendus 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Töötajate vaba liikumine on liidu kodanike põhiõigus ja üks liidu siseturu alustala, mis on sätestatud [ELTL] artiklis 45. Selle õiguse rakendamist on täiendavalt käsitletud liidu õiguses, mille eesmärk on tagada liidu kodanikele ja nende pereliikmetele antud õiguste täielik kasutamine. Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> tuleks käsitada […] direktiivi [2004/38] artikli 2 punktis 2 määratletud mõiste tähenduses ning seda kohaldatakse ka piirialatöötajate pereliikmete suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/54 artikkel 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted, mis hõlbustavad [ELTL] artiklist 45 ning määruse [nr 492/2011] artiklitest 1–10 tulenevate õiguste ühetaolist kohaldamist ja tegeliku kaitse tagamist. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõnealuseid õigusi kasutavate liidu kodanike ja nende pereliikmete […] suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 2 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötajate vaba liikumisega seotud ja määruse [nr 492/2011] artiklites 1–10 osutatud järgmiste valdkondade suhtes:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>juurdepääs sotsiaal‑ ja maksusoodustustele;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi kohaldamisala on identne määruse [nr 492/2011] kohaldamisalaga.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Luksemburgi õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Asjasse puutuvad sätted on sotsiaalkindlustusseadustiku (code de la sécurité sociale, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>seadustik<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) artiklid 269 ja 270 redaktsioonis, mis kehtib alates <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE>, mil jõustus <DATE ISO="20160723">23. juuli 2016. aasta</DATE> seadus, millega muudetakse sotsiaalkindlustusseadustikku, <DATE ISO="19671204">4. detsembri 1967. aasta</DATE> muudetud seadust tulumaksu kohta ja tunnistatakse kehtetuks lapseraha käsitlev <DATE ISO="20071221">21. detsembri 2007. aasta</DATE> muudetud seadus (<HT TYPE="ITALIC">Mémorial</HT> A 2016, lk 2348, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/><DATE ISO="20160723">23. juuli 2016. aasta</DATE> seadus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Seadustiku <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE> kehtiva redaktsiooni artikli 269 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Käesolevaga sätestatakse toetus laste tuleviku heaks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>peretoetus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</P><P>Peretoetusele on õigus:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>igal lapsel, kes elab tegelikult ja katkematult Luksemburgis ja kellel on siin alaline elukoht;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artiklis 270 määratletud sellise isiku pereliikmetel, kes kuulub Luksemburgi õiguse kohaldamisalasse ja kes kuulub ühtlasi ka Euroopa Liidu määruste või mõne muu Luksemburgi poolt sotsiaalkindlustuse valdkonnas sõlmitud kahe‑ või mitmepoolse lepingu kohaldamisalasse, mis näeb ette peretoetuste maksmise töökohajärgse riigi õigusnormide alusel. Pereliikmed peavad elama riigis, mida peetakse silmas kõnealuste määruste või lepingutega.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Seadustiku <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE> kehtiva redaktsiooni artiklis 270 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[a]rtikli 269 lõike 1 punkti b kohaldamisel loetakse isiku pereliikmeteks, kellel tekib õigus peretoetustele, abielust sündinud lapsed, väljaspool abielu sündinud lapsed ja isiku poolt lapsendatud lapsed<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Seadustiku <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE> kehtiva redaktsiooni artikli 272 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>[p]eretoetuse suurus on 265 eurot lapse kohta kuus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>FV töötab Luksemburgis ja elab Prantsusmaal koos oma abikaasa GW ja nende kolme lapsega, kellest üks – HY – on sündinud GW endisest kooselust. HY ainuhooldusõigus kuulub GW‑le. Kuni <DATE ISO="20160723">23. juuli 2016. aasta</DATE> seaduse jõustumiseni sai leibkond peretoetusi kolme lapse eest FV töötamise tõttu piirialatöötajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Alates kuupäevast, mil jõustus <DATE ISO="20160723">23. juuli 2016. aasta</DATE> seadus, millega muudeti seadustikku, jättes artiklis 270 määratletud mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> välja muu hulgas abikaasa või elukaaslase lapsed, ei saa leibkond enam kõnealust toetust HY eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Nimelt leidis CAE <DATE ISO="20161108">8. novembri 2016. aasta</DATE> otsuses, tuginedes eelkõige määruse nr 883/2004 artiklile 67 ning seadustiku artiklitele 269 ja 270 redaktsioonis, mis hakkas kehtima <DATE ISO="20160723">23. juuli 2016. aasta</DATE> seaduse jõustumisest, et FV‑l ei ole enam õigust saada alates <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE> peretoetust HY eest, kes on sündinud <DATE ISO="20001205">5. detsembril 2000</DATE> ja kes kasvab leibkonnas, mille FV ja GW alates 2008. aasta juulist moodustavad. Kuna laps on sündinud GW eelmisest kooselust ning ta ei põlvne FVst, ei ole ta nimetatud sätete tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, mistõttu puudub õigus saada selle lapse eest Luksemburgi peretoetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Conseil arbitral de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon, Luksemburg), kellele FV esitas selle otsuse peale kaebuse, tunnistas <DATE ISO="20171117">17. novembri 2017. aasta</DATE> otsusega kaebuse põhjendatuks osas, milles paluti peretoetuse edasimaksmist HY eest pärast <DATE ISO="20160731">31. juulit 2016</DATE>. Conseil arbitral de la sécurité social (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon) leidis, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Luksemburgi perehüvitised kujutavad endast sotsiaalset soodustust määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tähenduses; need on seotud töötamisega, sest nende saamiseks peab FV olema töötaja, kelle suhtes kohaldatakse Luksemburgi õigusakte; vahet ei tule teha selle põhjal, kas kõnealune sotsiaalne soodustus kujutab endast – nagu perehüvitiste puhul – lapse enda õigust, mis annab talle õiguse neid hüvitisi saada, või FV õigust saada neid hüvitisi, kes kannab ülalpidamiskulud ja kelle suhtes kohaldatakse Luksemburgi õigusakte, olenemata sellest, kas ta on riigi kodanikust töötaja või mitte;</P></ITEM><ITEM><P>seadustiku <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE> kehtiva redaktsiooni artiklitega 269 ja 270 kehtestatud kord näeb ette erineva kohtlemise asjaomase lapse elukoha alusel, kuivõrd sotsiaalsete soodustuste andmisel koheldakse peretoetuste saajaid erinevalt sõltuvalt sellest, kas tegemist on riigi kodanikust töötajaga, kelle ülalpidamisel on abikaasa Luksemburgis elav laps, või tegemist on piirialatöötajaga, kelle ülalpidamisel on abikaasa laps, kelle elukoht ei ole Luksemburgis, vaid kõnealuse piirialatöötaja päritoluliikmesriigis; see on määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 vastuolus, ning</P></ITEM><ITEM><P>kuigi määruse nr 883/2004 artikli 1 punktis i viidatakse taotluse saanud liikmesriigi riigisisestele õigusaktidele mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> määratlemiseks, on riigisisene seadus, millele viidatakse, s.o seadustiku artikkel 270 redaktsioonis, mis kehtib alates <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE>, määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 vastuolus.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>CAE kaebas <DATE ISO="20171229">29. detsembril 2017</DATE> conseil arbitral de la sécurité sociale’i (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon) <DATE ISO="20171117">17. novembri 2017. aasta</DATE> otsuse edasi conseil supérieur de la sécurité sociale’ile (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon, Luksemburg). Ta ei olnud nõus, et perehüvitisi samastatakse sotsiaalse soodustusega, ning väitis, et arvesse ei võetud objektiivseid asjaolusid, mis võiksid väidetavat erinevat kohtlemist põhjendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>FV väitis vastu, et võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et liidu kodanikel, kes elavad ühes liikmesriigis ja liiguvad töötamiseks teise liikmesriiki, on õigus sotsiaalsetele hüvitistele, sotsiaalsetele ja maksusoodustustele ning sotsiaalabile, mis on vastuvõtvas liikmesriigis kättesaadavad oma kodanikele. FV hinnangul tuleks tema leibkonna puhul lähtuda analoogia alusel samast arutluskäigust, mida kasutati <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et piirialatöötaja abikaasa või vastuvõtvas liikmesriigis tunnustatud elukaaslase lapsi võib pidada piirialatöötaja lasteks, mistõttu neil on õigus saada kõrgkooliõpinguteks rahalist abi, mida peetakse sotsiaalseks soodustuseks määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas conseil supérieur de la sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon) kohtuasjas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.P><TXT>Kas [seadustiku <DATE ISO="20160801">1. augustist 2016</DATE> kehtiva redaktsiooni] artiklite 269 ja 270 alusel antavat Luksemburgi peretoetust tuleb samastada sotsiaalse soodustusega ELTL artikli 45 ja määruse [nr 492/2011] artikli 7 lõike 2 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas samastamise korral on määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i alusel kohaldatav mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> vastuolus [direktiivi 2004/38] artikli 2 punktis 2 ette nähtud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> laiema määratlusega, kuna viimati nimetatud direktiiv välistab liikmesriigi igasuguse autonoomia pereliikme määratlemisel vastupidi sellele, mida näeb ette kooskõlastamise määrus, ega näe teise võimalusena ette mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>põhiosas ülalpidamine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>? Kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i tähenduses peab seetõttu olema kaalukam, arvestades selle iseärasust sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kontekstis, ja kas eelkõige liikmesriik on pädev määratlema pereliiget, kellel on õigus perehüvitisele?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui perehüvitistele, täpsemalt Luksemburgi peretoetustele kohaldatakse [direktiivi 2004/38] artikli 2 punkti 2, saab abikaasa lapse välistamist mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> pidada kaudseks diskrimineerimiseks, mis on põhjendatud liikmesriigi riikliku eesmärgiga kehtestada lapse isiklik õigus ja vajadusega kaitsta töökohaliikmesriigi haldusasutusi, arvestades, et isikulise kohaldamisala laienemine koormab põhjendamatult Luksemburgi perehüvitiste süsteemi, mis ekspordib nimelt umbes 48% oma perehüvitistest?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artiklit 45 ja määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust nende sätete tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et ELTL artikli 45 lõike 2 kohaselt nõuab töötajate vaba liikumine igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. See säte on konkreetsemalt väljendatud määruse<?PAGE NO="7"?> nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2, mis täpsustab, et liikmesriigi kodanikust töötajal on teise liikmesriigi territooriumil samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel (<DATE ISO="20170302">2. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eschenbrenner</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑496/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:152">EU:C:2017:152</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 taotletud võrdse kohtlemise eesmärgist tuleneb, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>sotsiaalne soodustus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, mida sama sättega laiendatakse teiste liikmesriikide kodanikest töötajatele, hõlmab kõiki soodustusi, mis olenemata sellest, kas need on seotud töölepinguga või mitte, antakse tavaliselt selle liikmesriigi töötajatele peamiselt nende objektiivse töötaja staatuse või pelgalt nende liikmesriigis asuva alalise elukoha alusel ja mille laiendamine töötajatele, kes on teise liikmesriigi kodanikud, on seetõttu asjakohane selleks, et hõlbustada nende liikuvust liidus ja seega nende lõimumist vastuvõtvas liikmesriigis (<DATE ISO="20191218">18. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generálny riaditeľ Sociálnej poisťovne Bratislava jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1098">EU:C:2019:1098</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on leidnud, et määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikele 2 peavad ilma vahet tegemata saama tugineda nii vastuvõtvas liikmesriigis elavad võõrtöötajad kui ka piirialatöötajad, kes küll töötavad kõnealuses liikmesriigis, kuid elavad teises liikmesriigis (<DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191218">18. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generálny riaditeľ Sociálnej poisťovne Bratislava jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1098">EU:C:2019:1098</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega saab määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikele 2 tugineda selline töötaja nagu FV, kes töötab küll Luksemburgis, kuid elab Prantsusmaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kontrollida, kas selline toetus nagu põhikohtuasjas kõne all olev peretoetus kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>sotsiaalne soodustus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> alla määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellega seoses ei saa selles sättes tehtud viidet sotsiaalsetele soodustustele tõlgendada kitsendavalt (<DATE ISO="20191218">18. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generálny riaditel’ Sociálnej poisťovne Bratislava jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1098">EU:C:2019:1098</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et põhikohtuasjas kõne all olev peretoetus, mis kujutab endast soodustust, on sellise piirialatöötaja nagu FV puhul seotud töötamisega Luksemburgis. Esialgu anti seda toetust FV‑le vaid sel alusel, et ta oli piirialatöötaja, kelle suhtes kohaldatakse Luksemburgi õigusakte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Niisuguse toetuse näol on seega tegemist sotsiaalse soodustusega määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 45 ja määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust nende sätete tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine ja kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja direktiivi 2004/38 artikli 2 punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende töötamisega liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, samas kui seda toetust on õigus saada kõikidel lastel, kes asjaomases liikmesriigis elavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Mis puudutab määruse nr 883/2004 kohaldatavust niisugustele asjaoludele, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis tuleb kontrollida, kas selline toetus nagu põhikohtuasjas käsitletav peretoetus kuulub selle määruse esemelisse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt seisneb määruse nr 883/2004 kohaldamisalast välja jäävate ja sinna kuuluvate hüvitiste erinevus peamiselt iga hüvitise koostisosades, eelkõige selle eesmärgis ja määramise tingimustes, mitte asjaolus, kas hüvitis loetakse riigisiseses õiguses sotsiaalkindlustushüvitiseks või mitte (<DATE ISO="20191218">18. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generálny riaditeľ Sociálnej poisťovne Bratislava jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1098">EU:C:2019:1098</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Hüvitist saab seega pidada sotsiaalkindlustushüvitiseks, kui seda antakse esiteks hüvitise saajatele seaduses määratletud olukorra alusel isiku vajadusi individuaalselt ja kaalutlusõiguse alusel hindamata, ning teiseks siis, kui see on seotud ühega riskidest, mis on määruse nr 883/2004 artikli 3 lõikes 1 sõnaselgelt loetletud (<DATE ISO="20191218">18. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generálny riaditeľ Sociálnej poisťovne Bratislava jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1098">EU:C:2019:1098</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb sotsiaalkindlustushüvitistena käsitada hüvitisi, mida antakse automaatselt peredele, kes vastavad teatavatele objektiivsetele kriteeriumidele, mis on seotud eelkõige pere suuruse, sissetuleku ja kapitaliressurssidega, ilma et hinnataks individuaalselt ja kaalutlusõiguse alusel isiklikke vajadusi, ning mis on mõeldud perekulude katteks (<DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑308/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:436">EU:C:2016:436</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170621">21. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martinez Silva</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑449/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:485">EU:C:2017:485</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas konkreetne hüvitis kuulub määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 1 punktis j silmas peetud perehüvitiste hulka, siis tuleb märkida, et vastavalt selle määruse artikli 1 punktile z tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>perehüvitised<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> kõiki mitterahalisi või rahalisi hüvitisi perekulude katteks, välja arvatud määruse I lisas nimetatud ülalpidamistoetuse ning spetsiaalsete sünnitus‑ ja lapsendamistoetuste ettemaksed. Euroopa Kohus on leidnud, et väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>perekonna väljaminekute katmine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> tuleb tõlgendada niisuguses tähenduses, et selle eesmärk on eelkõige avaliku sektori panus perekonna eelarvesse, mis on mõeldud lapse ülalpidamisega seotud kulude katmiseks (<DATE ISO="20170621">21. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martinez Silva</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑449/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:485">EU:C:2017:485</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjas kõne all olevat toetust, siis ilmneb Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust esiteks, et seda toetust makstakse kõikide Luksemburgis elavate laste ja mitteresidendist töötajate laste eest, kes nendest töötajatest põlvnevad. Seda hüvitist antakse seega seaduses määratletud olukorra alusel isiku vajadusi individuaalselt ja kaalutlusõiguse alusel hindamata. Teiseks näib, et kõnealune hüvitis kujutab endast avaliku sektori panust perekonna eelarvesse laste ülalpidamisega seotud kulude katmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et selline toetus nagu põhikohtuasjas kõne all olev peretoetus kujutab endast sotsiaalkindlustushüvitist, mis kuulub määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 1 punktis j nimetatud perehüvitiste hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Lisaks kuulub selline töötaja nagu FV määruse nr 883/2004 isikulisse kohaldamisalasse, mida vastavalt selle määruse artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse liikmesriigis elavate liikmesriigi kodanike suhtes, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades on määrus nr 883/2004 kohaldatav sellistele asjaoludele, nagu on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Lisaks ei saa välistada selle määruse ja määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 koostoimes kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on nimelt leidnud, et kuigi on tõsi, et nõukogu <DATE ISO="19681015">15. oktoobri 1968. aasta</DATE> määrusel (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1968">EÜT 1968, L 257, lk 2</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15) ja nõukogu <DATE ISO="19710614">14. juuni 1971. aasta</DATE> määrusel (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust<?PAGE NO="9"?> ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, mida on muudetud ja ajakohastatud nõukogu <DATE ISO="19961202">2. detsembri 1996. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 118/97 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 28, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>määrus nr 1408/71<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>) – mis on tunnistatud kehtetuks ja asendatud vastavalt määrustega nr 492/2011 ja nr 883/2004 –, ei ole sama isikuline kohaldamisala, siis võttes arvesse, et määrus nr 1612/68 on töötajate vaba liikumist puudutavas osas üldkohaldatav, võib selle määruse artikli 7 lõige 2 siiski olla kohaldatav sotsiaalsetele soodustustele, mis kuuluvad samal ajal ka määruse nr 1408/71 konkreetsesse kohaldamisalasse (<DATE ISO="20110505">5. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑206/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:283">EU:C:2011:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt samuti selle kohta <DATE ISO="19980512">12. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martínez Sala</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑85/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:217">EU:C:1998:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Nii on Euroopa Kohus näiteks asunud seisukohale, et selline hüvitis nagu lapsehooldustasu, mis on mõeldud perekulude katmiseks, kuulub liidu õiguse esemelisse kohaldamisalasse perehüvitisena määruse nr 1408/71 artikli 4 lõike 1 punkti h tähenduses ja sotsiaalse soodustusena määruse nr 1612/68 artikli 7 lõike 2 tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="19980512">12. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martínez Sala</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑85/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:217">EU:C:1998:217</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Need kaalutlused kehtivad <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> määruste nr 883/2004 ja nr 492/2011 kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seega tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata nii määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 kui ka määruse nr 883/2004 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Mis puudutab esmalt määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2, siis nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 32, kujutab selline toetus nagu põhikohtuasjas käsitletav peretoetus endast sotsiaalset soodustust selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohtu praktikas asutud seisukohale, et võõrtöötaja pereliikmed saavad kaudselt tugineda võrdsele kohtlemisele, mis on määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 sellele töötajale ette nähtud (vt analoogia alusel <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et ELTL artiklit 45 ja määruse nr 492/2011 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada viimati nimetatud sättes mainitud sotsiaalseid soodustusi, tuleb pidada mitte üksnes last, kes sellest töötajast põlvneb, vaid ka töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleneb viimati nimetatud nõue faktilisest olukorrast, mida peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi kohtud asjaomase isiku esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha ülalpidamises osalemise põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus (vt selle kohta <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on leidnud, et mõiste piirialatöötaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, kes võib määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 alusel kaudselt tugineda võrdsele kohtlemisele, vastab mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 tähenduses, mis hõlmab abikaasat või partnerit, kellega liidu kodanik on sõlminud registreeritud kooselu, alanejaid lähisugulasi, kes on alla 21‑aastased või ülalpeetavad, ning abikaasa või partneri alanejaid sugulasi. Siinkohal võttis Euroopa Kohus arvesse eelkõige direktiivi 2014/54 põhjendust 1, artiklit 1 ning artikli 2 lõiget 2 (vt selle kohta <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas nähtub eelotsusetaotlusest, et lapse bioloogiline isa ei maksa lapse emale elatist. Seega näib, et FV, kes on HY ema abikaasa, peab seda last ülal, ent seda tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seega tuleb kindlaks teha, kas määruse nr 492/2011 artiklis 7 sätestatud reegliga, mis keelab kodakondsuse alusel diskrimineerimise seoses sotsiaalsete soodustustega, on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis takistavad piirialatöötajal saada niisugust toetust nagu põhikohtuasjas kõne all olev peretoetus oma abikaasa lapse eest, kes sellest piirialatöötajast ei põlvne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>ELTL artiklis 45 ja määruse nr 492/2011 artiklis 7 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte keelab mitte ainult otsese diskrimineerimise kodakondsuse alusel, vaid ka igasuguse kaudse diskrimineerimise, mis mõne muu tunnuse järgi vahet tehes toob faktiliselt kaasa samasuguse tagajärje (<DATE ISO="20100413">13. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bressol jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑73/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:181">EU:C:2010:181</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aubriet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑410/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:582">EU:C:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt samuti analoogia alusel <DATE ISO="20161214">14. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bragança Linares Verruga jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑238/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:949">EU:C:2016:949</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide kohaselt võivad kõik Luksemburgis elavad lapsed taotleda kõnealust peretoetust, mis tähendab, et kõik Luksemburgis elava töötaja leibkonda kuuluvad lapsed võivad taotleda samasugust toetust, sealhulgas selle töötaja abikaasa lapsed. Seevastu mitteresidendist töötajad saavad seda toetust taotleda üksnes oma lastele, kuid mitte abikaasa lastele, kes nendest töötajatest ei põlvne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Selline elukoha alusel eristamine, mis võib kahjustada peamiselt teiste liikmesriikide kodanikke, kuna just need isikud, kelle elukoht ei ole liikmesriigis, ei ole enamasti selle riigi kodanikud, on kodakondsusel põhinev kaudne diskrimineerimine, mida saab lubada ainult juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (vt selle kohta <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aubriet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑410/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:582">EU:C:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormidega on õigus põhikohtuasjas kõne all olevale peretoetusele antud otse Luksemburgis elavale lapsele, samas kui mitteresidendist töötajate puhul on see õigus töötajale antud nendes õigusnormides määratletud pereliikmete jaoks, ei oma siinkohal tähtsust. Nimelt tuleneb kohtupraktikast, et perehüvitisi ei saa juba nende olemusest tulenevalt käsitleda kui õigusi, mis kuuluvad üksikisikule sõltumata tema perekondlikust olukorrast (vt selle kohta <DATE ISO="20020205">5. veebruari 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Humer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑255/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:73">EU:C:2002:73</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20091126">26. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slanina</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑363/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:732">EU:C:2009:732</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Olemaks põhjendatud, peab selline kaudne diskrimineerimine olema sobiv õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ega tohi minna kaugemale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust (vt selle kohta <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aubriet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑410/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:582">EU:C:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib sellega seoses esiteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>riiklikku eesmärki kehtestada lapse isiklik õigus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ja teiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>vajadust kaitsta töökohaliikmesriigi haldusasutusi, arvestades, et isikulise kohaldamisala laiendamine koormaks põhjendamatult Luksemburgi perehüvitiste süsteemi, mis ekspordib nimelt peaaegu 48% oma perehüvitistest<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Mis puudutab riiklikku eesmärki kehtestada lapse isiklik õigus, siis selline eesmärk ei näi põhjendavat põhikohtuasjas kõne all olevat kaudset diskrimineerimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Nimelt, nagu märkis Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades, kuigi põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormidega on õigus põhikohtuasjas kõne all olevale peretoetusele antud otse Luksemburgis elavale lapsele, siis näib, et mitteresidendist töötajate puhul on see õigus töötajale antud tema pereliikmete jaoks, kes on nendes õigusnormides määratletud, ehk laste jaoks, kes sellest töötajast põlvnevad, kuid mitte tema abikaasa laste jaoks, kes temast ei põlvne. Seega näib, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid ei anna mitteresidendist töötajate lastele mingit isiklikku õigust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Mis puudutab eesmärki kaitsta töökohaliikmesriigi haldusasutusi, arvestades, et peretoetuste isikulise kohaldamisala laiendamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>koormaks põhjendamatult Luksemburgi perehüvitiste süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, siis eeldusel, et seda eesmärki võib pidada põhjendatuks, ei tundu põhikohtuasjas kõne all olev kaudne diskrimineerimine Luksemburgi perehüvitiste ülekandmisega seotud väidetava probleemi lahendamiseks igal juhul sobiv ega vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Nimelt, andes esiteks põhikohtuasjas kõne all olevat peretoetust kõikidele lastele, kes piirialatöötajatest põlvnevad, ilma et oleks vaja tõendada ühise leibkonna või põhiosas ülalpidamise olemasolu, on Luksemburgi seadusandja ise selle toetuse saajate ringi laialt tõlgendanud. Teiseks võib seda eesmärki saavutada meetmetega, mis mõjutavad vahet tegemata nii residendist töötajaid kui ka piirialatöötajaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Järelikult on määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad mitteresidendist töötajad saada sellist toetust nagu põhikohtuasjas kõne all olev peretoetus üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Mis puudutab seejärel määrust nr 883/2004, siis selle artiklis 67 on ette nähtud, et isikul on õigus perehüvitistele kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega, sealhulgas oma teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks, nagu elaksid nad esimesena nimetatud liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Vastavalt määruse nr 883/2004 artikli 1 punktile i tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>pereliige<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> selle määruse tähenduses isikut, keda määratletakse või tunnustatakse pereliikmena või leibkonna liikmena nendes õigusaktides, mille alusel hüvitisi antakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Sellele määratlusele ja <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trapkowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑378/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:720">EU:C:2015:720</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuginedes väidab CAE, et pädeva liikmesriigi ülesanne on määratleda pereliikmed, kellel on õigus peretoetusele. Liikmesriigi seadusandja on seega pädev piirama perehüvitiste maksmist, mistõttu perehüvitisi makstakse ainult laste eest, kes töötajast põlvnevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Sellega seoses on tõsi, et järgides määruse nr 883/2004 eesmärki, milleks on tagada erinevate riigisiseste süsteemide kooskõlastamine ühist sotsiaalkindlustusskeemi loomata, on Euroopa Kohus otsustanud, et isikud, kellel on õigus perehüvitisi saada, määratakse kindlaks vastavalt riigisisesele õigusele (<DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trapkowski</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑378/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:720">EU:C:2015:720</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Selle pädevuse teostamisel peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust, käesoleval juhul töötajate vaba liikumist käsitlevaid sätteid (vt analoogia alusel <DATE ISO="20171207">7. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zaniewicz‑Dybeck</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:946">EU:C:2017:946</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2, mis on sotsiaalsete soodustuste andmise konkreetses valdkonnas ELTL artikli 45 lõikes 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte konkreetne väljendus ja mida tuleb tõlgendada samamoodi nagu viimati nimetatud sätet (<DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191218">18. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generálny riaditel’ Sociálnej poisťovne Bratislava jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1098">EU:C:2019:1098</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), on aga vastuolus – nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 64 järeldati – liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad mitteresidendist töötajad saada sellist toetust nagu põhikohtuasjas kõne all olev peretoetus üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i ja artiklit 67 koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja direktiivi 2004/38 artikli 2 punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende<?PAGE NO="12"?> töötamisega selles liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">ELTL artiklit 45 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust nende sätete tähenduses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 1 punkti i ja artiklit 67 koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 2 punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende töötamisega selles liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>