<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-388/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0388</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:738">EU:C:2018:738</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez‑Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑388/17</HT></P><P>SJ</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180919">19. septembril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑388/17</HT></P><P>Konkurrensverket</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>SJ AB</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Riigihankelepingud raudteeveosektoris</KEYWORD><KEYWORD>Võrkude pakkumine või käitamine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>võrk<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Rongide koristamise hankelepingu sõlmimine raudteeveo-ettevõtja poolt, mille kogu kapital kuulub riigile</KEYWORD><KEYWORD>Eelneva hankemenetluse puudumine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>SJ AB (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>SJ<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) on aktsiaselts, mis osutab reisijate raudteeveo teenuseid ja mille kogu kapital kuulub Rootsi riigile. Ta sõlmis 2012. aastal kaks rongide koristamise lepingut ilma eelnevalt riigihanget korraldamata, mis on Konkurrensverketi (Rootsi konkurentsiamet) hinnangul vastuolus direktiiviga 2004/17/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Riigi osalusega ettevõtja ja konkurentsiameti vahelise vaidluse keskmes on direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 tõlgendamine. Konkreetselt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellel tuleb see vaidlus lahendada, selgitada nimetatud artiklis sätestatud mõisteid, mille tõlgendamine võimaldab kindlaks teha, kas riigi osalusega ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenuseid, kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Sellega seoses arutatakse kahte küsimust:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ühelt poolt mõistet raudteeveo <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>võrk<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> selle sätte tähenduses;</P></ITEM><ITEM><P>teiselt poolt juhtudel, kui on olemas võrk, milline tähendus on nimetatud sättes kasutatud väljenditel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>võrkude pakkumine või käitamine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/17</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">riigi osalusega äriühingud</HT> – kõik institutsioonid, mille suhtes tellivad asutused võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtjaid reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.</TXT><P>Eeldatakse, et tellivatel asutustel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist või</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat direktiivi kohaldatakse ostjate suhtes, kes:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on tellivad asutused või riigi osalusega ettevõtted ja kes tegutsevad ühel artiklites 3–7 viidatud aladest;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Artiklis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi rakendatakse tegevustele, mis on seotud niisuguste võrkude pakkumise või käitamisega, mis pakuvad elanikkonnale teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.</ALINEA><ALINEA>Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, pakutavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artiklis 30 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="030.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepingutele artiklites 3‑7 mainitud tegevuse võimaldamiseks ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="030.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Ostjad võivad paluda, et komisjon teeks lõike 6 alusel otsuse lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, kui seda näevad ette asjaomase liikmesriigi seadused. […]</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2012/34/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121121">21. novembri 2012. aasta</DATE> direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="343" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 343, lk 32</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>raudteeinfrastruktuuri majandamise ja liikmesriigis asutatud või asutatavate raudteeveo-ettevõtjate raudteevedude suhtes kohaldatavad eeskirjad (II peatükk);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kriteeriumid, mida liikmesriigid kohaldavad liidus registreeritud või registreeritavale raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade väljaandmise, pikendamise või muutmise suhtes (III peatükk);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja kogumise ning raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja menetlused (IV peatükk).</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse raudteeinfrastruktuuri kasutamisel riigisisesteks ja rahvusvahelisteks raudteevedudeks.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>raudteeveo-ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – vastavalt käesolevale direktiivile tegevusloa saanud avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja, kelle peamine tegevusala on osutada raudtee-kaubaveoteenuseid ja/või raudtee-reisijateveo teenuseid ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse; see hõlmab ka ainult veduriteenust osutavaid ettevõtjaid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse ning juhtkäskude ja signaalimise eest; võrgustiku või selle osaga seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanded võib anda teistele asutustele või ettevõtjatele;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>raudteeinfrastruktuur<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – I lisas loetletud elemendid;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>24)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>infrastruktuuri läbilaskevõime<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> – taotletud rongiliinide teatava ajavahemiku jooksul teatavale infrastruktuuri osale paigutamise potentsiaal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>25)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>võrgustik<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> – kogu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja majandatav raudteeinfrastruktuur;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>27)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>rongiliin<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> – infrastruktuuri läbilaskevõime, mis on vajalik rongi liikumiseks ühest punktist teise teatava ajavahemiku jooksul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>28)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>liiklusgraafik<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> – andmed kõikide kavandatud rongi- ja veeremiliikumiste kohta, mis liiklusgraafikuperioodil asjasse puutuval infrastruktuuril toimuvad;</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="4"?><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artiklis 10 on täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Raudteeveo-ettevõtjatele tagatakse võrdsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääsuõigus raudteeinfrastruktuurile kõigis liikmesriikides iga liiki raudtee-kaubaveoteenuste osutamiseks. Kõnealune õigus hõlmab juurdepääsu mere- ja siseveesadamaid ning muid II lisa punktis 2 osutatud teenindusrajatisi ühendavale infrastruktuurile ja rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavale või teenindada võivale infrastruktuurile.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Artiklis 27 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="027.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötab pärast huvitatud isikutega konsulteerimist välja ning avaldab võrgustiku teadaande […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="027.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Võrgustiku teadaandes esitatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadused ning see sisaldab teavet raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimuste kohta. Samuti sisaldab võrgustiku teadaanne teavet raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võrgustikuga ühendatud teenindusrajatistele juurdepääsu tingimuste kohta ning nendes rajatistes osutatavate teenuste kohta või viitab veebisaidile, millel kõnealune teave on elektroonilises vormingus tasuta kättesaadav. Võrgustiku teadaande sisu on esitatud IV lisas.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 44 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="044.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Taotlejad võivad avaliku õiguse või eraõiguse alusel taotleda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt lepingu sõlmimist, mis annab õiguse kasutada IV peatüki 2. jaos sätestatud kasutustasu eest raudteeinfrastruktuuri.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Artiklis 45 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="045.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahuldab võimaluste piires kõik infrastruktuuri läbilaskevõime taotlused […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liiklusgraafikute koostamisel ja kooskõlastamisel võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eelistada eriotstarbelisi teenuseid, kuid üksnes artiklites 47 ja 49 sätestatud korras.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja konsulteerib liiklusgraafiku kavandi osas huvitatud isikutega ning annab neile oma seisukohtade esitamiseks aega vähemalt üks kuu. Huvitatud isikud on kõik infrastruktuuri läbilaskevõimet taotlenud isikud ja muud isikud, kes soovivad, et neil lubataks avaldada arvamust seoses liiklusgraafiku mõjuga nende võimalustele liiklusgraafikuperioodil raudteeveoteenuseid osta.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Artiklis 46 on täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="046.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Artiklis 45 sätestatud liiklusgraafikute koostamise käigus püüab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhul, kui eri taotluste vahel tekib vastuolu, taotluste kooskõlastamise kaudu tagada kõikide nõudmiste parima ühildamise.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="046.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kooskõlastamist nõudva olukorra tekkimisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus mõistlikes piires pakkuda taotletud läbilaskevõimest erinevat infrastruktuuri läbilaskevõimet.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Seadus (2007:1092) hangete kohta vee-, energia-, transpordi- ja postiteenuste sektoris<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Lagen (2007:1092) om upphandling inom områdena vatten, energi, transporter och posttjänster; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>riigihangete seadus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Riigihangete seaduse 2. peatüki § 20 alusel kuuluvad hankijate hulka eeskätt kõik ettevõtjad, kelle suhtes võib ametivõimust hankija avaldada valitsevat mõju. Valitsevaks mõjuks loetakse olukorda, kus ametivõimust hankija otseselt või kaudselt omab ettevõtjas rohkem kui pooli aktsiaid või osalusi või kontrollib aktsiate või osaluste kaudu või muul moel rohkem kui pooli häältest või võib nimetada rohkem kui pooled äriühingu juhatuse või samalaadse organi liikmetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Riigihangete seaduse 1. peatüki § 8 lõikes 1 on ette nähtud, et tegevus on seadusega hõlmatud juhul, kui see kujutab endast avaliku transpordivõrgu – eeskätt raudteevõrgu – pakkumist või käitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Riigihangete seaduse 1. peatüki § 8 lõikest 2 nähtub, et veoteenuste võrk on olemas, kui teenust pakutakse vastavalt pädeva asutuse seatud tingimustele, mis on seotud teenindatavate liinide, pakutava läbilaskevõime, teenindussageduse ja muude sarnaste tingimustega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Raudteeseadus (2004:519)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Järnvägslagen (2004:519).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Raudteeseaduse 5. peatüki § 2 kohaselt on Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis asutatud raudtee-veoettevõtjatel õigus käitada ja korraldada teenuseid Rootsi raudteevõrgus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>6. peatüki §-s 7 on märgitud, et iga üksus, kellel on õigus käitada või korraldada teenuseid Rootsi raudteevõrgus, võib taotleda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamist rongiliinide osas vastavalt raudteevõrgu teadaandele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>6. peatüki §-d 1, 7 ja 9 käsitlevad infrastruktuuri läbilaskevõime kohta teabe taotlemist ning infrastruktuuri läbilaskevõime taotluste läbivaatamist ja nende kohta otsuse tegemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>6. peatüki §-s 9 on märgitud, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama laekunud taotluste põhjal liiklusgraafiku kavandi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Raudteeseaduse 6. peatüki §-st 10 tuleneb, et infrastruktuuri-ettevõtja peab püüdma lahendada kooskõlastamise teel kõik võimalikud läbilaskevõime jaotamisel tekkivad huvide konfliktid. Kui see ei ole võimalik, peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuma kiiret vaidluste lahendamise menetlust (6. peatüki § 12).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>6. peatüki §-d 14 ja 15 käsitlevad raudteevõrgu teadaandes kehtestatud prioriteetsuskriteeriume.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuvaidluse faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>SJ sõlmis 2012. aasta jaanuaris oma rongide koristamiseks kaks lepingut (maksumus vastavalt 56 ja 60 miljonit Rootsi krooni) riigihankemenetlust korraldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Konkurentsiamet esitas 2013. aasta jaanuaris Förvaltningsrätten i Stockholmile (Stockholmi esimese astme halduskohus, Rootsi) kaebuse nõudega määrata SJ-ile trahv, leides, et selle ettevõtja tegevus kuulub riigihangete seaduse 1. peatüki § 8 alla. SJ esitas kaebaja nõuetele vastuväited, mis lükati tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Konkurentsiamet esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Kammarrätten i Stockholmile (Stockholmi apellatsiooniastme halduskohus, Rootsi), mis jäeti samuti rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Apellatsioonikohtu otsuse peale esitati kassatsioonkaebus Högsta förvaltningsdomstolenile (Rootsi kõrgeim halduskohus), kes esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et on olemas raudteeveo võrk juhul, kui riigi majandatavas raudteevõrgus pakutakse veoteenuseid riigisiseseks ja rahvusvaheliseks liikluseks vastavalt direktiivi 2012/34 ülevõtvatele liikmesriigi õigusnormidele, mille kohaselt raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse raudteeveo-ettevõtjate taotluste alusel ja kõik taotlused tuleb võimaluste piires rahuldada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et direktiivi 2012/34 tähenduses raudteeveo-ettevõtja tegevus avalikkusele veoteenuste pakkumisel raudteevõrgus kujutab endast võrgu pakkumist või käitamist selle sätte tähenduses?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte seisukohtade kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Konkurentsiamet on seisukohal, et kuna direktiivis 2004/17 ei ole määratletud, mida tuleb mõista transporditeenuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>võrgu<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>võrkude pakkumise või käitamise<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> all, on nende terminite tähendus ja ulatus need, mis vastavad nende sisule tavakeeles, vastavalt kontekstile, milles neid kasutatakse, ja taotletavatele eesmärkidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Konkurentsiamet rõhutab ohtu, et avaliku sektori hankijad kalduvad liikmesriikide mõju all eelistama kodumaiseid ettevõtjaid, rikkudes vaba liikumist ja konkurentsi kaitset käsitlevaid Euroopa Liidu toimimise lepingu eeskirju. Direktiivis 2004/17 ette nähtud hankemenetlustega püütakse seda ohtu neutraliseerida. Ilma sellise ette nähtud korrata võimaldaks konkurentsi vähenemine, mis tuleneb võrgu läbilaskevõimele omastest piiridest, hankijatel lepingu sõlmimisel majanduslikud kaalutlused unustada, et keskenduda riigieelistuse kriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Ta väidab, et direktiiv 2012/34 reguleerib raudteeveo-ettevõtjate (nagu SJ) juurdepääsu piiratud läbilaskevõimega tehnilisele võrgule. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestab selle võrgu rongiliinide eraldamisel tingimused muu hulgas teenindatavate liinide, pakutava läbilaskevõime või teenindussageduse kohta. Asjaolu, et võrguettevõtja peab püüdma raudteeveo-ettevõtjate taotlusi rahuldada, selle võrgu läbilaskevõime piire ei muuda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Konkurentsiamet tunnistab, et direktiivi 2004/17 artikliga 30 on lubatud direktiivi mitte kohaldada, kui selle kohaldamisalasse kuuluv tegevus on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Selline võimalus nõuab aga komisjoni otsust pärast sellele eelnevat vastavat menetlust, mida käesoleval juhul aga ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>SJ märgib, et erinevalt teistest riikidest, kus raudteeveos on säilinud monopol, on see Rootsis täielikult liberaliseeritud ja toimub võrdse konkurentsi korras.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>SJ märgib, et kuigi ta on äriühing, mille kogu kapital kuulub Rootsi riigile, ei rahastata teda sugugi mitte riigi vahenditest ja ta ei saa muid riiklikke eeliseid. Ta saab oma tulu piletimüügist ning tal ei ole mingeid eelisõigusi rongiliinide eraldamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>SJ arvab, et direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada kitsendavalt, nagu tuleneb kohtupraktikast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Ta tugineb <DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ing. Aigner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑393/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:213">EU:C:2008:213</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ei piisa sellest, et juriidilise isiku suhtes avaldatakse sellist valitsevat mõju, nagu on märgitud direktiivi 2004/17 artikli 2 lõike 1 punktis b. Vaja on, et direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimused oleks kehtestanud ühepoolselt liikmesriigi pädev asutus, et need mõjutaksid vahetult ja oluliselt potentsiaalselt kasutajat, mõjutades otseselt ja konkreetselt raudteeveo-ettevõtja poolt raudteeveoteenuse osutamise viisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>SJ lisab, et nii tema kui ka ülejäänud raudteeveo-ettevõtjad, kes Rootsis tegutsevad, määravad ise ärilistest kriteeriumidest lähtuvalt liinid, rongid, mida nad kasutavad, sõidugraafikud, väljumiste arvu, peatused ja piletihinnad. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ei ole rohkem volitusi kui need, mida on direktiivis 2012/34 tunnustatud, ja tema ülesanne piirdub raudteeinfrastruktuurile võrdsetel tingimustel juurdepääsu tagamisega ning ei hõlma raudteeveo-ettevõtjate veoteenuste osutamise konkreetsete tingimuste kehtestamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 teise lõigu sõnastuse eesmärk oli väljendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>võrgu<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> laia mõistet. See võib esineda mitte ainult siis, kui on olemas füüsiline infrastruktuur (nii on see raud- ja trammiteede puhul), vaid ka selle puudumisel, kui on omavahel ühendatud liinide võrk, mida kasutavad sõidukid ametiasutuste kehtestatud tingimustel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Ta viitab selles tähenduses oma teatisele ühenduse riigihangete korra kohta välistatud sektorites: vesi, energia, transport ja telekommunikatsiooniteenused (KOM/88/376).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Komisjon nimetab direktiivi 2012/34 kui õigusakti, mis lisaks raudteeliikluses osalejate määratlemisele võimaldab tagada, et raudteeveo-ettevõtjatel on läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs infrastruktuurile. Ta juhib erilist tähelepanu IV peatüki 3. jaole, milles on infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamist käsitledes kirjeldatud, kuidas tuleb kehtestada niisugused nagu direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 teises lõigus ette nähtud tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Komisjon on arvamusel, et kuna Trafikverket (transpordiamet, Rootsi) kinnitab võrgustiku teadaande, teeb otsuseid rongiliinide eraldamise küsimuses ja määrab kindlaks liiklusgraafiku, kehtestab ta ka raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimused. Eespool öeldut ei takista kuidagi asjaolu, et see amet peab võimalust mööda rahuldama taotlejate taotlused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Konkurentsiamet on seisukohal, et kui rongiliiklus eeldab juurdepääsu piiratud läbilaskevõimega tehnilisele võrgule, siis on olemas veoteenuste võrk direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 teise lõigu tähenduses. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>käitamine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> tähendab tema sõnul selles raudteevõrgus liikluse otseses mõttes teostamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Ta tugineb kohtujurist Mischo ettepaneku kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Concordia Bus Finland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑513/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:686">EU:C:2001:686</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 48, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>võrgu käitamine tähendab selle ise toimima panemist põhimõtteliselt oma enda töötajate ja bussidega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>SJ on seisukohal, et tema ei vastuta raudteeinfrastruktuuri eest ja et tema tegevus piirdub avalikkusele seda infrastruktuuri kasutavate veoteenuste pakkumisega. Seega ei osale ta Rootsi raudteevõrgu pakkumises ega käitamises, mistõttu ei kuulu tema tegevus direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Komisjon juhib tähelepanu sellele, et artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus eristatakse võrgu pakkumist ja käitamist. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Pakkumist<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ei olnud nimetatud ei esimeses riigihankedirektiivis (direktiiv 90/531/EMÜ)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Nõukogu <DATE ISO="19900917">17. septembri 1990. aasta</DATE> direktiiv veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetluste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="297" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 297, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ega direktiivis 93/38/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Nõukogu <DATE ISO="19930614">14. juuni 1993. aasta</DATE> direktiiv, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="84" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 199, lk 84</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194).</P></NOTE>. See sõna toodi sisse direktiivis 2004/17 eesmärgiga katta füüsilise võrgu majandamine ja eristada neid kahte tegevust, mida teostavad tavaliselt eri ettevõtjad, tagades, et mõlemad kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates hõlmab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> raudteeveoteenuste tegelikku osutamist, samas kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> viitab teiste isikute poolt võrgu kasutamiseks võrgule juurdepääsu võimalusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis <DATE ISO="20170629">29. juunil 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid konkurentsiamet, SJ ja Euroopa Komisjon, kes olid esindatud kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20180613">13. juunil 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Nii menetluse pooled kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohus kasutavad vaidluse piiritlemiseks ja direktiivi 2004/17 artikli 5 lõikes 1 kasutatud väljendite tähenduse <HT TYPE="ITALIC">väljaselgitamiseks</HT> direktiivi 2012/34.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Leian, et see lähenemisviis on õige. 21. novembri direktiivi 2012/34 kui sellist ei saa aga <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldada niisugustele lepingutele, nagu on käesolevas kohtuvaidluses vaidluse esemeks, mis sõlmiti sama aasta jaanuaris. Selle vastuväite saab jätta tähelepanuta, arvestades et direktiivi 2012/34 eesmärk oli teised varasemad direktiivid, mis olid nende lepingute sõlmimise ajal kehtivad, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>selguse huvides uuesti sõnastada ja koondada üheks õigusaktiks<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Põhjendus 1, <HT TYPE="ITALIC">in fine</HT>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Lisaks ei ole vaidlust selles, et SJ on raudteeveo-ettevõtja vastavalt direktiivi 2012/34 artikli 3 punkti 1 määratlusele, ega selles, et ta võiks sellise äriühinguna, mille kogu kapital kuulub riigile, olla hankija (konkreetselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>riigi osalusega äriühing<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> direktiivi 2004/17 artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Asja arutav kohus kahtleb siiski, kas SJ tegevust võib käsitada direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 kirjeldusele vastavana. Ainult juhul, kui see nii on, oleks see direktiiv kohaldatav, sest selle artikli 2 lõike 2 punkt a nõuab, et hankijad teostaksid mõnda selle direktiivi artiklites 3–7 nimetatud tegevustest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/17 artikli 5 lõikes 1 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>transpordivõrk<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>loetakse, et võrk on olemas<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>) seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>teenus[e] osuta[misega] vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, pakutavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust, kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle ülesanne on rongiliinide eraldamine, seab oma volituste teostamisega tegelikult raudteeveo-ettevõtjatele tingimusi, mis võivad mõjutada niisuguseid aspekte nagu liinid, pakutav läbilaskevõime või teenindussagedus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Küsimus on esitatud kontekstis, kus raudteeveo-ettevõtjad, olgu need siis avalik- või eraõiguslikud, osutavad veoteenust ärilistel alustel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Direktiivi 2012/34 põhjenduses 5 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>[r]audteevedude tõhusaks ja teiste veoliikidega konkurentsivõimeliseks muutmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et raudteeveo-ettevõtjatel on iseseisva ettevõtja staatus, mis võimaldab neil äritegevust turuvajadustega kohandada<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</P></NOTE> kuid ei ole ise raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad. Seega tuleb esiteks analüüsida, mida tähendab võrk, et seejärel analüüsida, kuidas see mõjutab käesolevat kohtuasja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vaatamata sellele, et SJ märgib, et Rootsis on üle 320 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, tuleb rõhutada, et käesoleva kohtuasja esemeks olev võrk kuulub riigile. Nii tuleneb määruse (2010:185), millega antakse Rootsi Transpordiametile juhised (förordningen (2010:185) med instruktion för Trafikverket), § 2 punktist 9, mis näeb ette, et Rootsi riigile kuuluva raudteevõrgu infrastruktuuri-ettevõtja on transpordiamet, kui ei ole sätestatud teisiti. See on põhikohtuasjas infrastruktuuri osas lepinguid sõlmima pädev asutus (eelotsusetaotluse punkt 27).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võrgu haldamine ja infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Direktiiv 2012/34 sisaldab eeskirju, mida kohaldatakse ühelt poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise ja teiselt poolt raudteeveo-ettevõtjate tegevuse suhtes. Viimati nimetatud eeskirjade hulgas on normid, mis reguleerivad tegevuslubade andmise ja sellistele ettevõtjatele infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise õiguslikku korda, kes peavad infrastruktuuri kasutamise eest maksma tasusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Raudteeinfrastruktuuride läbilaskevõime on, nagu on loogiline, piiratud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Direktiivi 2012/34 põhjenduses 58 on see nii välja toodud, kui on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>[k]asutustasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise skeemide puhul tuleks arvesse võtta infrastruktuuri läbilaskevõime üha suurenevat kasutust ning lõpuks läbilaskevõime ammendumist<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</P></NOTE> sest tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>loomuliku monopoliga<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Direktiivi 2012/34 põhjendus 71.</P></NOTE>, mida ei ole mõtet mitu korda rajada. Direktiiv 2012/34 eelistab määratlemise asemel kirjeldada nende komponente, mis on üksikasjalikult loetletud direktiivi I lisas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Need hõlmavad raudteevõrgu rajamiseks ja kasutamiseks vajalikku materiaalset baasi, nagu maa, käitamisehitised ja rööbasteeplatvormid, reisi- ja kaubaplatvormid, teepeenrad ja jalgteed, piirded, kaitserajatised, tehnorajatised (sillad või tunnelid), raudteeületuskohad, pealisehitised, juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, rööbastee, jaama ja sorteerimisjaama ohutus-, signalisatsiooni- ja telekommunikatsioonirajatised, valgustusseadmed ja elektrivoolu muundamise ja juhtimise kontaktvõrgustik rongide veojõu ja infrastruktuuri huvides kasutatavate hoonete jaoks.</P></NOTE> Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>võrk<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> on nende infrastruktuuridega seotud: raudteevõrk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>kogu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja majandatav raudteeinfrastruktuur<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 3 punkt 25.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Raudteeinfrastruktuuri (mis on seotud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>rongiliin<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Infrastruktuuri läbilaskevõime all mõeldakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>taotletud rongiliinide teatava ajavahemiku jooksul teatavale infrastruktuuri osale paigutamise potentsiaal[i]<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> (artikli 3 punktid 24 ja 27).</P></NOTE> majandab infrastruktuuri-ettevõtja, kes vastutab selle käitamise, hooldamise ja uuendamise eest. Need, kes on varem saanud tegevusloa, millega nad on kvalifitseeritud raudteeveo-ettevõtjateks, peavad temalt taotlema selle infrastruktuuri teatava läbilaskevõime kasutamise õiguse tunnustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise protsessile eelneb niinimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>võrgustiku teadaanne<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, milles raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab üksikasjalikult hankelepingu sõlmimisele kohaldatavad üldeeskirjad, tähtajad, menetlused ja kriteeriumid. Direktiiviga 2012/34 on jäetud selles suhtes suur hulk eriaspekte selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määratleda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Nii näiteks kehtestab tema kasutustasude määramise eeskirjad (artikli 29 lõige 3), määrab kindlaks nõuded, mida peavad taotlejad täitma, (artikli 41 lõige 2) kehtestab kooskõlastusmenetlust reguleerivad põhimõtted ja vaidluste lahendamise süsteemi (artikli 46 lõiked 4 ja 6) ning lõpuks ülekoormatud infrastruktuuri puhul järgitavad menetlused ja kriteeriumid ja määrab kindlaks kasutuskünnise (artikli 47 lõige 6 ja artikli 52 lõige 2).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Aluspõhimõte on, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahuldab võimaluste piires kõik infrastruktuuri läbilaskevõime taotlused, mille ta saab. Kui see ei ole võimalik, kohaldab ta muid lepingu sõlmimise kriteeriumeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tuvastab, et eri taotluste vahel tekib vastuolu, püüab ta taotluste kooskõlastamise kaudu tagada kõikide nõudmiste parima ühildamise ning võib mõistlikes piires pakkuda taotletud läbilaskevõimest erinevat infrastruktuuri läbilaskevõimet.</P></NOTE> Ta peab lisaks koostama liiklusgraafiku kavandi ja edastama selle huvitatud isikutele, et nad esitaksid selle kohta oma seisukohad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kõikide otsuste põhjal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kuigi direktiivis ei ole otsuseid infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta sõnaselgelt nimetatud, eeldatakse nende vastuvõtmist. Artikli 46 lõikes 6 on ette nähtud vaidluste lahendamise süsteem (ilma et see piiraks vastavat edasikaebamist vastavalt artiklile 56).</P></NOTE> infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta saab liiklusgraafiku kehtivusajal rongide ja veeremi infrastruktuuril liikumiste kavandamise teel selle liiklusgraafiku lõplikult kinnitada. Direktiivi 2012/34 VII lisa punktis 2 on ette nähtud liiklusgraafiku muutmise või kohandamise võimalus, mis näitab selle paindlikkust ja kohandatavust muutuvatele oludele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohaldamine käesolevas asjas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin, väidab SJ, et Rootsis määravad raudteeveo-ettevõtjad kindlaks oma rongide liinid, sõidugraafikud, väljumiste arvu ning ka peatused. Ta arutleb, et kui see õigus on piiratud, siis lihtsalt seetõttu, et infrastruktuuri füüsilisel läbilaskevõimel on piirid, kuid mitte seepärast, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on volitus raudteeveo-ettevõtjate teenuse osutamise haldamisviisi ühepoolselt kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole SJ-i arutluskäik veenev. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegutseb reaalsetes tingimustes, mis pakuvad (ruumiliselt ja ajaliselt) piiratud võimalusi taotlevate ettevõtjate taotluste rahuldamiseks. Kuna liinid piirduvad maha pandud rööbasteedega ja sõltuvad teenindusrajatiste suutlikkusest, peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõikide raudteeveo-ettevõtjate veoteenuste osutamist tingimata kooskõlastama. Sama kehtib ka Rootsi riiklikus võrgus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Tegelikult on raudteeveo-ettevõtjate, nagu SJ, vabadus pakkuda üldsusele liine, mida nad eelistavad, ja rongide sõidugraafikuid, mis neile kõige paremini sobivad, kookõlas asjaoluga, et need pakkumused sõltuvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tehtud kooskõlastamisotsustest. Lõppkokkuvõttes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>kehtestab<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> lõppkokkuvõttes viimane (isegi kui ta rahuldab ettevõtjate taotlused) niinimetatud teenuse osutamise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tingimused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Direktiivis 2012/34 on palju juhtumeid, mille puhul on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale antud volitused seoses nende tingimustega. Artiklis 3 määratletud mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>alternatiivne marsruut<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>otstarbekas alternatiiv<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>ülekoormatud infrastruktuur<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> kajastuvad hiljem määruses, mille alusel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib sekkuda – ja peab – osalema raudteevõrgu kasutamise tingimuste kehtestamises, olgu see siis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>pakutava läbilaskevõime<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, oma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>liinide<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>teenindussageduse<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> osas, et vältida topeltarvestamist või ülekoormatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20161214">14. detsembri 2016. aasta</DATE> direktiiv (EL) 2016/2370, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="352" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 352, lk 1</REF.DOC.OJ>), kinnitab seda seisukohta. Selle põhjenduses 28 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>liikmesriigid [võivad] seada raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu õiguse suhtes eritingimusi, et teha võimalikuks integreeritud liiklusgraafiku süsteemi rakendamine riigisisestele raudtee-reisijateveoteenustele<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Ka võrgustiku teadaanne, mille peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldama, võimaldab tal muuta elemente, mida ei saa <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> kindlaks määrata. Lisaks võib ta jaotada läbilaskevõimet, mis erineb sellest, mida taotleti, mis näitab, et raudteeveoteenuseid osutavate ettevõtjate kaalutlusõigus on kammitsetud teatud kindla arvu võimalustega, mis on tingitud nende olemasolevate ressursside piiratusest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab majandama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Lõpuks on raudteetranspordis lubatud kehtestada avaliku teenindamise kohustus, mis võib infrastruktuurile juurdepääsu tingimusi veelgi enam mõjutada. Direktiivis 2012/34 on ette nähtud, et liikmesriikide raudteevõrkudes osutatakse samal ajal avatud juurdepääsu õigusega teenuseid ja teenuseid avaliku teenindamise lepingute alusel, kusjuures ülekoormatud infrastruktuuri olukorras kehtestatakse prioriteetsuskriteeriumid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Direktiivi 2012/34 artikli 47 lõike 4 teises lõigu on nimetatud avalike teenustega seotud vajadusi. Samamoodi on direktiivi 2016/2370 põhjenduses 24 kinnitatud liikmesriikide õigust juurdepääsuõigust piirata juhul, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>kui nimetatud õigus ohustaks avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tähendab vajadus piiratud raudteeressursse majandada ja jaotada, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema õigus kehtestada ettevõtjatele, kes neid kasutavad, oma teenuste osutamise tingimusi seoses pakutava läbilaskevõime, liinide ja nende teenuste sagedusega. Just seda direktiivi 2004/17 artikli 5 lõige 1 nõuabki selleks, et oleks olemas transpordivõrk.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Asja arutaval kohtul on vaja selgitada direktiivi 2004/17 artikli 5 lõikes 1 kasutatud mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>võrkude pakkumine või käitamine<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> tähendust. Konkreetselt soovib ta teada, kas raudteeveo-ettevõtjate tegevus raudteeveoteenuse osutamisel kuulub kummagi nende mõiste alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Küsimuste keskmes on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Näib, et valitseb üksmeel selles, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>võrkude pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, mitte veoettevõtjate eesõigus. Keskendun seega mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>käitamine<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> tõlgendamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Komisjoni välja pakutud variant näib keelitav, sest see on väga selge: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> vastab infrastruktuuri-ettevõtja ülesannetele, samas kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> oleks pigem raudteeveo-ettevõtjate tegevusala. Seda kinnitab väidetavalt õigusloome areng, mis viis välja direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 sellise sõnastuseni: erinevalt eelnevate erisektorite riigihankedirektiivide<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Direktiiv 90/531 ja direktiiv 93/38.</P></NOTE> vastavatest artiklitest, milles oli juttu ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>võrkude käitamisest<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, on 2004. aasta direktiivi lisatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>[nende samade võrkude] pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul lisati <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> selleks, et katta direktiiviga füüsilise võrgu haldamine ja eristada kahte erinevat tegevust: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> hõlmab tema sõnul tegelikku raudteeveoteenust, mida osutavad ettevõtjad, samas kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> viitab võrgule juurdepääsu võimalusele võrgu kasutamiseks muu isiku poolt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Komisjoni teesile on aga üks takistus: direktiivis 2012/34 eristatakse selgelt ühelt poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>veoteenuste osutamist<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> ja teiselt poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>infrastruktuuri [käitamist (<HT TYPE="ITALIC">explotación</HT>)]<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Direktiivi 2012/34 põhjendus 6. Samas tähenduses on põhjenduses 26 märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>tuleks eristada raudteeveoteenuste osutamist ja teenindusrajatiste käitamist<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.</P></NOTE> Viimane on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanne, samas kui veoteenuseid osutavad ettevõtjad, kellele antakse selleks tegevusluba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Direktiivis 2012/34 kasutatakse korduvalt mõistet raudteeveo <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>teenuste [käitamine (<HT TYPE="ITALIC">explotación</HT>)]<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, määratledes seda niisuguste ettevõtjate tegevusena, kellel on raudteeveo-ettevõtja tegevusluba ja kes osutavad neid teenuseid üldsusele. Kuid selle direktiivi terminoloogias on üks asi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>teenuse [käitamine (<HT TYPE="ITALIC">explotación</HT>)]<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> ja teine asi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>infrastruktuuri [käitamine (<HT TYPE="ITALIC">explotación</HT>)]<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>Infrastruktuuri [käitamine (<HT TYPE="ITALIC">explotación</HT>)]<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> on direktiivi 2012/34 kohaselt ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja enda ülesanne, kes mitte ainult ei paku seda veoteenust osutavatele ettevõtjatele, vaid ka hooldab<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Artikli 7 lõikega 1 on siiski liikmesriikidel lubatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>määrata raudteeveo-ettevõtjatele […] vastutus[…] raudteeinfrastruktuuri arendamisele kaasa aitamise eest, näiteks investeeringute, hoolduse ja rahastamise kaudu<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>.</P></NOTE> ja käitab seda, kasutades võrku talle nimetatud direktiivi artikliga 7 määratud ülesannete täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>See kahepoolne skeem nähtus juba mõistetest, mida sisaldas direktiivi 2012/34 algredaktsioon. Selle direktiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>[K]ogu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja majandatav raudteeinfrastruktuur<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>.</P></QUOT.S></NOTE> mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>võrgustik<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> järeldus, et selle käitamine on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanne. Hilisemad õigusnormid on samas liinis veel edasi läinud:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ühelt poolt seob rakendusmäärus 2015/909, mis on kohaldatav kasutustasudega kaetavate käitamiskulude välja arvutamiseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Komisjoni <DATE ISO="20150612">12. juuni 2015. aasta</DATE> rakendusmäärus, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="148" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 148, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> raudteeveo-ettevõtjad rongiveoteenuste käitamisega (põhjendus 18), vastandina põhjenduses 2 nimetatud binoomile raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja – võrgu käitamine (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>[t]aristuettevõtjatel on kohustus käitada võrku<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>);</P></ITEM><ITEM><P>teiselt poolt lisati direktiivi 2012/34 muutmisel 2016. aastal selle artikli 3 punkti 2 uus lõik, mille kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>raudteeinfrastruktuuri käitamine […] rongiliinide jaotamine, liiklusjuhtimine ja infrastruktuuri kasutustasude määramine<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20161214">14. detsembri 2016. aasta</DATE> direktiiviga (EL) 2016/2370 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="352" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 352, lk 1</REF.DOC.OJ>) lisatud artikli 3 punkt 2b.</P></NOTE> Need ülesanded on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal, mitte veoettevõtjatel.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sellisel juhul on kaks tõlgendamisvarianti. Esimene on tõlgendada direktiivi 2004/17 artikli 5 lõiget 1 hilisemate õigusaktide seisukohast, mis reguleerivad konkreetsemalt ühtset raudteepiirkonda (eriti direktiiv 2012/34 ja selle muudatused).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kui lähtuda sellest seisukohast, tuleks kooskõlastada direktiivi 2004/17 artikli 5 lõikes 1 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>[raudtee]võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> direktiivi 2012/34 mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>raudteeinfrastruktuuri [käitamine (<HT TYPE="ITALIC">explotación</HT>)]<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>. Raudteeveoteenuse käitamine selle alla ei kuuluks, kui lähtuda direktiivi 2012/34 – direktiiviga 2016/2370 antud redaktsioonis – artikli 3 punktis 2b (nüüd) määratletud tähendusest. Teisisõnu ei hõlmaks võrgu käitamine raudteeveoteenuse käitamist, mis vastab raudteeveo-ettevõtjate poolt veoteenuste osutamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Teine variant lähtub direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> autonoomsest tõlgendusest, mida normatiivsed raskused, mida ma eespool nimetasin, ei mõjuta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuistungil komisjon nõustus selle teesiga.</P></NOTE> Selle tõlgenduse kohaselt ei takistaks miski raudteeveo-ettevõtjatel ka võrku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>käitada<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> tähenduses, et nad saavad sellest kasu, kasutavad seda ära või kasutavad seda raudteeveoks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Selle teise variandi poolt räägib mitu argumenti. Esiteks komisjoni argument selle kohta, kuidas kujunes välja direktiivi 2004/17 artikli 5 lõige 1, millega näib, et võrgu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>käitamisest<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> eraldi omaette mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>võrgu pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> kasutusele võtmisega laiendati esimese mõiste semantilist ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Teiseks on grammatiliselt termini <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>käitamine<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> eri tähenduste hulgas tähendus, mille kohaselt see tähendab millestki kasutamise teel kasu saamist. Ettevõtted, mis osutavad reisijatele raudteeveoteenust, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>käitavad<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> võrku, milles nende rongid liiklevad, see tähendab kasutavad seda või kasutavad seda ära sellest oma avaliku teenindamise tegevusele omase kasu saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei oleks teleoloogilisest käsitlusviisist lähtudes mõttekas, et direktiivi 2004/17 artikli 5 lõige 1 välistab selle direktiivi kohaldamisalast üldiselt veoteenuseid osutavad ettevõtjad, kuna ei loe seda tegevust võrgu käitamiseks, selleks, et kohe pärast (selle artikli lõige 2) kinnitada, et direktiivi ei kohaldata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>elanikkonnale bussitransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele, mis olid direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast välja jäetud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 4 põhjal<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>. Kui sellist sõnaselget täpsustust on vaja, siis just sellepärast, et ülejäänud ettevõtetele, mis osutavad veoteenuseid, on direktiiv 2004/17 põhimõtteliselt kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Neljandaks ja viimaseks on direktiivi 2004/17 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>I–X lisas […] toodud mitteammendavad loendid ostjatest [selle] direktiivi tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Direktiivi 2004/17 artikkel 8 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>Ostjate loendid<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>).</P></NOTE>. IV lisas, mis käsitleb hankijaid raudteeteeninduse sektoris, on märgitud eri liikmesriikide riigi osalusega ettevõtjad, kes neid teenuseid osutavad. Konkreetselt Rootsi puhul käsitatakse sellisena muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>[r]iiklik[ke] üksuse[i]d, kes osutavad raudteeteenuseid kooskõlas õigusaktidega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>Järnvägslagen (2004:519)<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>Järnvägsförordningen (2004:526)<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/><QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Komisjoni <DATE ISO="20081209">9. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ lisasid seoses ostjate loeteludega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="349" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 349, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Seda laadi üksuste (kelle hulka kuulub SJ) lisamine direktiivi 2004/17 IV lisasse näitab, et liidu seadusandja jaoks kuulub nende ettevõtjate tegevus, kes osutavad üldsusele veoteenuseid raudteevõrgu abil, nimetatud võrgu käitamise mõiste alla selle direktiivi artikli 5 lõike 1 tähenduses, mistõttu juhul, kui ka teised tingimused on täidetud, peavad nad kasutama direktiivis 2004/17 ette nähtud hankemenetlusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kuigi <DATE ISO="20171005">5. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LitSpecMet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑567/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:736">EU:C:2017:736</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) Euroopa Kohus ei käsitlenud siin tõstatatud probleemi, mida ei olnud eelotsusetaotluses tõstatatud, tuvastas ta, et selle kohtuasja tingimustel ja teatud reservatsioonidega reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) niisuguse tütarettevõtja tegevust, mille kogu kapital kuulub Leedu raudteeveo-ettevõtjale, kellele ta tarnis raudteetehnikat, mis oli tingimata vajalik viimase raudteeveotegevuse jaoks, mis oli mõeldud üldise huvi vajaduste rahuldamiseks. Oma ettepanekus samas kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑567/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:319">EU:C:2017:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) väitsin ühe poole argumendi kohta, milles see pool tugines direktiivi 2004/17 kohaldamisele, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>kuna nii direktiivi 2004/17 artikli 2 lõike 1 punkt a kui ka direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 9 teine lõik sisaldavad identset mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>avalik-õiguslik asutus<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/> […] määratlust, on võimalik Vilniaus apygardos teismasi (Vilniuse ringkonnakohus[, Leedu]) küsimustele vastata, välistamata kohe kummagi direktiivi kohaldatavust<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes, isegi kui tunnistada, et ühtset Euroopa raudteepiirkonda käsitlevates õigusnormides (direktiiv 2012/34 ja sellega seonduvad sätted) ja direktiivis 2004/17 kasutatud mõisted ei ole teatud määral sidusad, ei sõltu viimati nimetatud direktiivi artikli 5 lõikes 1 kasutatud väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> tõlgendamine esimestes määratletud mõistetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Lõpuks, SJ rõhutas, et ta on ettevõtja, kes tegutseb rangelt ärilistel eesmärkidel, konkureerides teiste raudteeveo-ettevõtjatega, mis tema arvates välistab võimaluse käsitada teda hankijana, kellele kehtib direktiivi 2004/17 kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Direktiivis 2004/17 on selline juhus ette nähtud artiklis 30 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>). Piisab sellest, kui märkida, et käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et niisugune menetlus oleks algatatud, mistõttu ei saa selle direktiivi kohaldamisest välistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Esitatud arutluskäigust lähtuvalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Högsta förvaltningsdomstoleni (Rootsi kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>võrk<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/> on olemas, kui ettevõtjatele, kes osutavad veoteenuseid, pakutakse raudteeinfrastruktuuri, mida majandab riik, selle riigi pädeva astutuse kehtestatud tingimustel, isegi kui see asutus peab võimaluse piires rahuldama kõik kõnealuste ettevõtjate esitatud läbilaskevõime jaotamise taotlused;</P></ITEM><ITEM><P>riigi osalusega ettevõtja tegevus, mis seisneb avalike veoteenuste osutamises raudteevõrku kasutades, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>võrkude käitamine<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>