EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.7.2021
COM(2021) 372 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.7.2021
COM(2021) 372 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga
LISA
VAIKSE OOKEANI PÕHJAOSA AVAMERE
KALAVARUDE KAITSE JA MAJANDAMISE
KONVENTSIOON
KONVENTSIOONIOSALISED,
kohustudes tagama Vaikse ookeani põhjaosa kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise ning selle kaudu kaitsma mereökosüsteeme nende varude asukohas;
meenutades asjakohaseid rahvusvahelise õiguse sätteid, mida kajastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe ning 24. novembri 1993. aasta kokkulepe, millega kutsutakse avamerekalalaevu üles täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning võttes arvesse ka vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsi 28. istungil 31. oktoobril 1995, samuti avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelisi suuniseid, mille FAO võttis vastu 29. augustil 2008;
võttes teadmiseks ÜRO Peaassamblee resolutsioonides 61/105 ja 64/72 tehtud üleskutse astuda samme, et kaitsta ohualteid mereökosüsteeme ja nendega seotud liike hävitavate tagajärgedega püügitavade kahjuliku mõju eest, ning resolutsiooni 60/31, milles kannustatakse riike, kui see on asjakohane, tunnistama, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepet tuleks kohaldada ka avamere üksikute kalavarude suhtes;
tunnistades vajadust koguda teadusandmeid, et mõista piirkonna merekeskkonna elurikkust ja ökoloogilisi olusid ning hinnata kalanduse mõju mereliikidele ja ohualdistele mereökosüsteemidele;
olles teadlikud vajadusest vältida kahjulikku mõju merekeskkonnale, kaitsta elurikkust, säilitada mereökosüsteemide terviklikkus ja vähendada püügitoimingute pikaajalisest või pöördumatust mõjust tulenevat ohtu;
tundes muret reguleerimata põhjapüügi võimaliku kahjuliku mõju pärast Vaikse ookeani põhjaosa avamere mereliikidele ja ohualdistele mereökosüsteemidele;
olles jätkuvalt kohustunud tegelema vastutustundliku kalapüügiga ja tegema tulemuslikku koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) ning sellest maailma kalavarudele ja nende asukohaks olevatele ökosüsteemidele tuleneva kahjuliku mõju vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„1982. aasta konventsioon“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsioon;
(b)„1995. aasta kokkulepe“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe;
(c)„põhjapüük“ – kalapüük, kus püügivahendid puutuvad tavaliste püügitoimingute käigus tõenäoliselt kokku merepõhjaga;
(d)„konsensus“ – asjaolu, et otsuse tegemise ajal ei ole esitatud ühtegi ametlikku vastuväidet;
(e)„konventsiooniosaline“ – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes see konventsioon kehtib;
(f)„konventsiooniala“ – piirkond, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõikele 1;
(g)„FAO rahvusvahelised suunised“ – avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelised suunised, mille FAO võttis vastu 29. augustil 2008 ja mida võidakse aeg-ajalt muuta;
(h)„kalavarud“ – kõik konventsioonialal kalalaevadega püütud kalad, molluskid, koorikloomad ja muud mereliigid, v.a:
i)sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide suveräänsete õiguste alla vastavalt 1982. aasta konventsiooni artikli 77 lõikele 4, ja ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid, mis on loetletud või vastu võetud vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 13 lõikele 5;
ii)katadroomsed liigid;
iii)mereimetajad, -roomajad ja -linnud ning
iv)muud mereliigid, mis juba kuuluvad olemasolevate kalanduse majandamist käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide pädevusalasse;
(i)„kalapüük“ – järgmine tegevus:
i)kalavarude tegelik otsimine, püüdmine, väljatõmbamine või nende saagi kogumine, samuti nende otsimise, püüdmise, väljatõmbamise või nende saagi kogumise katse;
ii)iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlakstegemine, nende püüdmine, väljatõmbamine või nende saagi kogumine mis tahes eesmärgil;
iii)nende varude töötlemine merel ja nende ümberlaadimine merel või sadamas ning
iv)merel tehtavad toimingud, millega toetatakse vahetult või valmistatakse ette punktides i–iii kirjeldatud tegevust, v.a toimingud, mis on seotud hädaolukordadega, milles on kaalul meeskonnaliikmete tervis ja ohutus või kalalaevade ohutus;
(j)„kalalaev“ – laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalapüügiks, sh kalatöötlemislaevad, abilaevad, transpordilaevad ja muud laevad, mis on sellise kalapüügiga otseselt seotud;
(k)„ETR-kalapüük“ – tegevus, mis on määratud kindlaks FAO 2001. aasta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava punktis 3, ning muu tegevus, mille komisjon võib määrata kindlaks oma otsuses;
(l)„ettevaatusprintsiip“ – 1995. aasta kokkuleppe artiklis 6 sätestatud ettevaatusprintsiip;
(m)„piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on üle andnud volitused käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, sh õiguse teha neis küsimustes oma liikmesriikide jaoks siduvaid otsuseid, ning
(n)„ümberlaadimine“ – konventsioonialal püütud kalavarude või sellistest kalavarudest saadud toodete laadimine ühelt kalalaevalt teisele kas merel või sadamas.
Artikkel 2
Eesmärk
Käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada konventsiooniala kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning kaitsta nende kalavarude asukohaks olevaid mereökosüsteeme Vaikse ookeani põhjaosas.
Artikkel 3
Üldpõhimõtted
Käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks tehakse vastavalt vajadusele kas eraldi või üheskoos järgmist:
(a)edendatakse kalavarude optimaalset kasutamist ja tagatakse nende pikaajaline jätkusuutlikkus;
(b)parima olemasoleva teadusteabe põhjal võetakse vastu meetmeid, millega tagatakse kalavarude säilitamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel või nende taastamine sellele tasemele, võttes seejuures arvesse püügitavasid, varude omavahelist sõltuvust ning üldiselt soovitatavaid rahvusvahelisi allpiirkondlikke, piirkondlikke või üleilmseid miinimumnõudeid;
(c)võetakse vastu ja rakendatakse meetmeid, järgides ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalanduses ning rahvusvahelise õiguse asjakohaseid eeskirju, mida kajastavad eelkõige 1982. aasta konventsioon, 1995. aasta kokkulepe ja muud asjakohased rahvusvahelised õigusaktid;
(d)hinnatakse kalapüügi mõju liikidele, mis kuuluvad samasse ökosüsteemi või sõltuvad sihtliikide varudest või on nendega seotud, ning võetakse vajaduse korral vastu kõnealuste liikide kaitse ja majandamise meetmeid, et taastada nende populatsioonid suuremaks tasemest, millest allapoole jäämine võib tõsiselt ohustada nende paljunemist;
(e)kaitstakse merekeskkonna elurikkust, vältides muu hulgas olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele, ning võetakse seejuures arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja suuniseid, sh FAO rahvusvahelisi suuniseid;
(f)hoitakse ära või lõpetatakse ülepüük ja liigne püügivõimsus ning tagatakse, et püügikoormus ja saagikogus põhineb parimal olemasoleval teadusteabel ega ületa kalavarude säästvale kasutamisele vastavat taset;
(g)tagatakse, et kalapüügi kohta, sh kõigi siht- ja mittesihtliikide püügi kohta konventsioonialal, kogutakse ja jagatakse õigel ajal ning sobival viisil täielikke ja täpseid andmeid;
(h)tagatakse, et püügikoormuse suurendamine, uue või uurimusliku püügitegevuse arendamine ega olemasolevas püügitegevuses kasutatavate püügivahendite muutmine ei toimu ilma eelnevalt hindamata sellise kalapüügi mõju kalavarude pikaajalisele jätkusuutlikkusele ja kindlaks tegemata, et selline püük ei avalda olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele, või tagatakse, et kõnealune püük toimub sellist mõju vältival viisil või et seda püüki ei lubata;
(i)kooskõlas 1995. aasta kokkuleppe artikliga 7 tagatakse, et avamere piirialade kalavarude suhtes kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmed sobivad kokku riikliku jurisdiktsiooni all olevate alade suhtes kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmetega, et tagada nende kalavarude kaitse ja majandamine tervikuna;
(j)tagatakse kaitse- ja majandamismeetmete järgimine ning piisavalt karmid karistused rikkumiste eest, et tulemuslikult tagada nõuete järgimine, hoida ära rikkumisi kõikjal, kus need esineda võivad, ja võtta rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud hüved;
(k)vähendada nii palju kui võimalik kalalaevadelt pärit reostust ja jäätmeid, tagasiheidet, kaotatud või mahajäetud püügivahenditega toimuvat püüki ning mõju muudele liikidele ja mereökosüsteemidele, võttes meetmeid, mis hõlmavad niivõrd kui see on võimalik selektiivsete, keskkonnaohutute ja kulutõhusate püügivahendite ja -tehnikate arendamist ja kasutamist, ning
(l)kohaldada käesolevat konventsiooni õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 4
Kohaldamisala
1.Käesolevat konventsiooni kohaldatakse Vaikse ookeani põhjaosa avamerepiirkonna vete suhtes, v.a Beringi mere avamerepiirkonnad ja muud avamerepiirkonnad, mida ümbritseb üheainsa riigi majandusvöönd. Kohaldamisala piirneb lõunas pideva joonega, mis algab Ameerika Ühendriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete merepoolsest piirist Põhja-Mariaani Ühenduse ümber kahekümnendal (20.) põhjalaiuskraadil, kulgeb seejärel ida suunas ja ühendab järgmisi koordinaate:
·20°00’00” N, 180°00’00” E/W;
·10°00’00” N, 180°00’00” E/W;
·10°00’00” N, 140°00’00” W;
·20°00’00” N, 140°00’00” E/W ning
·sealt edasi ida suunas Mehhiko kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvate vete merepoolse piirini.
2.Ükski käesoleva konventsiooni säte ega käesoleva konventsiooni kohane tegu või tegevus ei ole aluseks ühegi konventsiooniosalise nõudmiste või seisukohtade tunnustamisele seoses sellise konventsiooniosalise taotlustega vete ja piirkondade õigusliku seisundi ja ulatuse suhtes.
Artikkel 5
Komisjoni loomine
1.Käesolevaga luuakse Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (edaspidi „komisjon“). Komisjon töötab kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega. Iga konventsiooniosaline on komisjoni liige.
2.Konventsioonis osutatud kalandusüksus võib osaleda komisjoni töös kooskõlas lisaga. Kalandusüksuse osalemine komisjoni töös ei kujuta endast kõrvalekaldumist rahvusvahelise õiguse, sh 1982. aasta konventsiooni üldtunnustatud kohaldamisest.
3.Komisjon peab vähemalt iga kahe aasta tagant tema valitud ajal ja kohas korralise koosoleku ning võib pidada muid koosolekuid, mis võivad olla vajalikud tema ülesannete täitmiseks käesoleva konventsiooni alusel.
4.Igal komisjoni liikmel on õigus soovida komisjoni koosoleku kokkukutsumist ning kokkukutsumine toimub komisjoni liikmete enamuse konsensuse alusel. Eesistuja kutsub seejärel sellise koosoleku aegsasti kokku ajal ja kohas, mille ta on määranud pärast komisjoni liikmetega nõu pidamist.
5.Komisjon valib konventsiooniosaliste esindajate hulgast eesistuja ja ase-eesistuja, kellest kumbki esindab eri konventsiooniosalist. Nad valitakse kaheks aastaks ja neid võib tagasi valida, kuid nad ei või järjest samas ametis olla kauem kui neli aastat. Eesistuja ja ase-eesistuja on ametis kuni nende ametijärglaste valimiseni.
6.Komisjon rakendab komisjoni ja selle allorganite koosolekute sageduse, kestuse ja kavandamise suhtes kulutõhususe põhimõtet.
7.Komisjon on rahvusvaheline juriidiline isik sellise õigus- ja teovõimega, mis on vajalik tema ülesannete ja eesmärkide täitmiseks. Komisjoni ja selle ametnike privileegid ja immuniteedid konventsiooniosalise territooriumil määratakse kindlaks komisjoni ja asjaomase konventsiooniosalise vahelise lepinguga.
8.Kõigil komisjoni ja tema allorganite koosolekutel võivad osaleda volitatud vaatlejad komisjoni poolt vastu võetava töökorra kohaselt. Seotud dokumendid tehakse sellise töökorra kohaselt üldsusele kättesaadavaks.
9.Komisjon võib luua alalise sekretariaadi, millesse kuuluvad täitevsekretär ja muud komisjonile vajalikud töötajad, ja/või sõlmida teenuste osutamise lepingu mõne olemasoleva organisatsiooni sekretariaadiga. Täitevsekretär määratakse ametisse konventsiooniosaliste heakskiidul.
Artikkel 6
Allorganid
1.Käesolevaga luuakse teaduskomitee ja tehniline vastavuskomitee. Komisjon võib konsensuse alusel aeg-ajalt luua muid allorganeid, kes aitavad käesoleva konventsiooni eesmärki täita.
2.Iga allorgan esitab iga koosoleku järel komisjonile oma töö kohta aruande, mis hõlmab vajaduse korral komisjonile antavaid nõuandeid ja soovitusi.
3.Allorganid võivad luua töörühmi ja kasutada välisekspertide nõuandeid kooskõlas komisjoni juhistega.
4.Allorganid vastutavad komisjoni ees ja tegutsevad komisjoni töökorra kohaselt, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.
Artikkel 7
Komisjoni ülesanded
1.Komisjon täidab kooskõlas artiklis 3 sätestatud põhimõtetega ning parima olemasoleva teadusteabe ja teaduskomitee nõuannete põhjal järgmisi ülesandeid:
(a)võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada konventsiooniala kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus, sh nende kalavarude lubatud kogupüük või nende suhtes rakendatav kogu lubatud püügikoormus, mida komisjon peab vajalikuks;
(b)tagab, et lubatud kogupüük või kogu lubatud püügikoormus on kooskõlas teaduskomitee nõuannete ja soovitustega;
(c)võtab vajaduse korral vastu samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikide kaitse ja majandamise meetmeid;
(d)võtab vajaduse korral vastu mis tahes kalavarude ja samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikide majandamise strateegiaid, mis võivad olla vajalikud käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks;
(e)võtab selleks, et vältida olulist kahjulikku mõju konventsiooniala ohualdistele mereökosüsteemidele, vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:
i)meetmed selliste mõju hindamiste läbiviimiseks ja -vaatamiseks, millega selgitatakse välja, kas kalapüük avaldab konkreetses piirkonnas kõnealustele ökosüsteemidele kõnealust mõju;
ii)meetmed sellise olukorra käsitlemiseks, kus tavapärase põhjapüügi käigus puututakse ootamatult kokku ohualdiste mereökosüsteemidega, ning
iii)vajaduse korral meetmed selliste asukohtade kindlaksmääramiseks, kus kalapüügiga ei tohi tegeleda;
(f)määrab kindlaks olemasolevas püügitegevuses osalemise laadi ja ulatuse, sh kalapüügivõimaluste eraldamise kaudu;
(g)näeb konsensuse alusel ette konventsioonialal toimuva uue püügitegevuse tingimused ning sellises püügitegevuses osalemise laadi ja ulatuse, sh kalapüügivõimaluste eraldamise kaudu, ning
(h)lepib kokku vahendites, millega võtta arvesse uute konventsiooniosaliste kalapüügihuvisid viisil, mis on kooskõlas vajadusega tagada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus.
2.Komisjon võtab vastu meetmeid, millega tagatakse tulemuslik seire, kontroll ja järelevalve ning käesoleva konventsiooni sätete ja selle kohaselt vastu võetud meetmete järgimine ja nende järgimise tagamine. Sel eesmärgil komisjon
(a)kehtestab korra, mille alusel reguleeritakse ja jälgitakse konventsioonialal püütud kalavarude või sellistest kalavarudest saadud toodete ümberlaadimist, sh teatatakse komisjonile ümberlaadimise koht ja ümberlaaditud kogus;
(b)töötab välja Vaikse ookeani põhjaosa kalandusalaste vaatlejate programmi (edaspidi „vaatlejate programm“) ja rakendab seda, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja suuniseid;
(c)kehtestab konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale mineku ja inspekteerimise korra;
(d)kehtestab tulemuslikuks seireks, kontrolliks ja järelevalveks asjakohased koostöömehhanismid, millega kindlustatakse komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamine, sh ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise mehhanismid;
(e)töötab välja standardid, spetsifikatsioonid ja korra, mille kohaselt komisjoni liikmed teatavad konventsioonialal kalapüügiga tegelevate laevade liikumisest ja tegevusest, kasutades reaalajas asukoha määramise satelliitsaatjaid, ning järgides kõnealust korda, koordineerib liikmete laevaseire satelliitsüsteemidest kogutud andmete õigeaegset levitamist;
(f)kehtestab korra, mille alusel teatatakse komisjonile õigel ajal selliste kalalaevade konventsioonialale sisenemisest ja sealt väljumisest, millega püütakse konventsioonialal kalavarusid või kavatsetakse seda teha;
(g)kehtestab, kui see on asjakohane, rahvusvahelisele õigusele vastavaid mittediskrimineerivaid turumeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ning
(h)kehtestab korra, mille alusel vaadatakse läbi käesoleva konventsiooni sätete ja selle kohaselt vastu võetud meetmete järgimine.
3.Komisjon
(a)võtab konsensuse alusel vastu oma koosolekute läbiviimiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad, sh töökorra, finantseeskirjad ja muud eeskirjad, ja/või muudab neid vajaduse korral konsensuse alusel;
(b)võtab vastu teaduskomitee, tehnilise vastavuskomitee ning vajaduse korral muude allorganite töökava ja pädevusulatuse;
(c)pöördub teaduskomitee poole kõigi küsimustega, mis puudutavad teaduslikku alust otsustele, mida komisjonil võib olla vaja teha kalavarude ning samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikide kaitse ja majandamise kohta ning kalapüügist ohualdistele mereökosüsteemidele tuleneva mõju hindamise ja käsitlemise kohta;
(d)kehtestab konventsioonialal toimuva katselise, teadusliku ja uurimusliku kalapüügi tingimused ning määrab kindlaks kalavarusid, ohualteid mereökosüsteeme ja samasse ökosüsteemi kuuluvaid või sihtliikide varudest sõltuvaid või nendega seotud liike käsitlevate koostööpõhiste teadusuuringute ulatuse;
(e)võtab vastu loetelu ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikidest, mille sihtpüük on keelatud, ja muudab seda loetelu aeg-ajalt;
(f)korraldab komisjoni välissuhteid ning
(g)viib ellu muid ülesandeid ja muud tegevust, mis võivad olla vajalikud käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks.
Artikkel 8
Otsuste tegemine
1.Üldjuhul teeb komisjon otsused konsensuse alusel.
2.Kui komisjoni eesistuja leiab, et kõikidest pingutustest hoolimata ei saavutata konsensust, ja kui käesolevas konventsioonis ei ole otseselt sätestatud, et otsus võetakse vastu konsensuse alusel, toimitakse järgmiselt:
(a)menetlusküsimusi käsitlevad komisjoni otsused võetakse vastu poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete häälteenamusega ning
(b)sisulisi küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
3.Kui tekib vaidlus selle üle, kas küsimus on sisulist laadi või mitte, käsitatakse seda sisulisena.
4.Otsuseid tehakse vaid siis, kui otsuse tegemise ajal viibib kohal kahest kolmandikust komisjoni liikmetest koosnev kvoorum.
Artikkel 9
Komisjoni otsuste rakendamine
1.Komisjoni siduvad otsused jõustuvad järgmisel viisil:
(a)komisjoni eesistuja teatab kirjalikult kõikidele komisjoni liikmetele sellisest otsusest kohe, kui komisjon on selle vastu võtnud;
(b)otsus muutub kõigile komisjoni liikmetele siduvaks üheksakümmend (90) päeva pärast edastamiskuupäeva, mis on täpsustatud punkti a kohases eesistuja teates otsuse vastuvõtmise kohta komisjoni poolt, kui otsuses ei ole teisiti määratud;
(c)komisjoni liige võib esitada otsuse suhtes vastuväiteid üksnes põhjusel, et otsus ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppe sätetega või et see on vastuväite esitanud liikme suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv;
(d)kui komisjoni liige esitab vastuväite, teatab ta sellest komisjoni eesistujale kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne kuupäeva, mil asjaomane otsus muutub siduvaks kooskõlas punktiga b; sel juhul ei ole otsus täpsustatud määral asjaomase liikme suhtes siduv; otsus jääb aga kõigi teiste liikmeste suhtes siduvaks, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti;
(e)komisjoni liige, kes esitab punkti d kohase teate, täpsustab, kas otsus ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppe sätetega või kas see on tema suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv, ning esitab samal ajal oma seisukoha kirjaliku põhjenduse. Kõnealune liige peab ühtlasi võtma vastu ja rakendama alternatiivseid meetmeid, millel on samaväärne toime kui otsusel, mille kohta ta on esitanud vastuväite, ning mida kohaldatakse samast kuupäevast alates;
(f)eesistuja saadab viivitamata kõigile komisjoni liikmetele punktide d ja e kohaselt saadud teate ja põhjenduse üksikasjad;
(g)kui komisjoni liige tegutseb punktides d ja e sätestatud korras, toimub ükskõik millise muu liikme taotlusel komisjoni koosolek, et vaadata läbi otsus, mille kohta vastuväide on esitatud; komisjon kutsub omal kulul sellele koosolekule kaks või rohkem eksperti, kes on muu kui komisjoni liikmeks oleva riigi kodanikud ning kellel on kalandusega seotud rahvusvahelise õiguse ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide toimimise kohta piisavalt teadmisi, et anda komisjonile asjaomases küsimuses nõu. Need eksperdid valitakse ja nad tegutsevad komisjoni poolt vastu võetavas korras;
(h)komisjoni koosolekul kaalutakse, kas komisjoni liikme poolt esitatud vastuväite põhjendused on õigustatud ja kas vastuvõetud alternatiivsetel meetmetel on samaväärne toime kui otsusel, mille kohta on vastuväide esitatud;
(i)kui komisjon ei pea otsust, mille kohta vastuväide on esitatud, vastuväite esitanud komisjoni liikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ega leia, et otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppega, kuid leiab, et asjaomastel alternatiivsetel meetmetel on samaväärne toime kui komisjoni otsusel ning et komisjon peaks need sellisena heaks kiitma, on need alternatiivsed meetmed vastuväite esitanud liikmele siduvad otsuse asemel, mille kohta vastuväide on esitatud, ning
(j)kui komisjon ei pea otsust, mille kohta vastuväide on esitatud, vastuväite esitanud liikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ega leia, et otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppega, kuid leiab, et asjaomastel alternatiivsetel meetmetel ei ole samaväärset toimet kui otsusel, mille kohta asjaomane liige on vastuväite esitanud, võib vastuväite esitanud liige:
i)esitada komisjonile kaalumiseks muud alternatiivsed meetmed;
ii)rakendada neljakümne viie (45) päeva jooksul algse otsuse, mille kohta ta on vastuväite esitanud, või
iii)algatada vaidluste lahendamise menetluse vastavalt artiklile 19 või lisa punktile 4.
2.Komisjoni liige, kes kasutab lõike 1 kohast vastuväite esitamise õigust, võib oma vastuväidet käsitleva teate igal ajal tagasi võtta ja seega muutub asjaomane otsus tema suhtes siduvaks kohe, juhul kui see on juba jõus, või siis, kui see käesoleva artikli kohaselt jõustub.
Artikkel 10
Teaduskomitee
1.Teaduskomitee annab teaduslikke nõuandeid ja soovitusi kooskõlas komitee pädevusulatusega, mis võetakse vastu komisjoni esimesel korralisel koosolekul ja mida võidakse aeg-ajalt muuta.
2.Kui komisjon ei otsusta teisiti, tuleb teaduskomitee kokku vähemalt iga kahe aasta tagant ja enne komisjoni korralist koosolekut.
3.Teaduskomitee teeb kõik võimaliku, et võtta oma aruanded vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalik on tehtud ja konsensust ei ole saavutatud, sisaldab aruanne enamuse ja vähemuse seisukohti ning võib sisaldada liikmete esindajate lahknevaid seisukohti aruande kõigi või mis tahes osade kohta.
4.Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:
(a)soovitab komisjonile teadusuuringute kava, sh konkreetsed teemad ja küsimused, mida vastavalt vajadusele kas teaduseksperdid või muud organisatsioonid või üksikisikud peavad käsitlema, ning teeb kindlaks andmevajadused ja koordineerib nende vajaduste täitmiseks vajalikku tegevust;
(b)kavandab korrapäraselt ning viib ja vaatab korrapäraselt läbi konventsiooniala kalavarude seisundi teaduslikke hindamisi, teeb kindlaks nende varude kaitseks ja majandamiseks vajalikud meetmed ning annab komisjonile nõuandeid ja soovitusi;
(c)kogub, analüüsib ja levitab asjakohast teavet;
(d)hindab kalapüügi mõju kalavarudele ja samasse ökosüsteemi kuuluvatele või sihtliikide varudest sõltuvatele või nendega seotud liikidele;
(e)töötab välja ohualdiste mereökosüsteemide kindlakstegemise protsessi, sh selleks kasutatavad asjakohased kriteeriumid, ning teeb parima olemasoleva teadusteabe põhjal kindlaks alad või elemendid, kus sellised ökosüsteemid teatavasti või tõenäoliselt esinevad, ja põhjalähedase kalapüügi asukoha seoses nende alade või elementidega, ning võtab seejuures nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust;
(f)teeb kindlaks ohualdiste mereökosüsteemide täiendavad indikaatorliigid, mille sihtpüük on keelatud, ja annab komisjonile nende kohta nõu;
(g)kehtestab teaduspõhised standardid ja kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas põhjapüük avaldab tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju teatava ala ohualdistele mereökosüsteemidele või -liikidele, võttes aluseks rahvusvahelised standardid, nagu FAO rahvusvahelised suunised, ning soovitab meetmeid sellise mõju vältimiseks;
(h)vaatab läbi hinnanguid, otsuseid ja majandamismeetmeid ning esitab vajalikke soovitusi käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks;
(i)töötab komisjonile vastuvõtmiseks välja eeskirjad ja standardid selliste andmete kogumise, kontrollimise, edastamise, turvalisuse, vahetamise, juurdepääsetavuse ja levitamise kohta, milles käsitletakse konventsioonialal esinevaid kalavarusid ja samasse ökosüsteemi kuuluvaid või sihtliikide varudest sõltuvaid või nendega seotud liike ning konventsioonialal toimuvat kalapüüki;
(j)koostab komisjonile niivõrd kui see on võimalik alternatiivsete kaitse- ja majandamismeetmete analüüse hinnanguga selle kohta, mil määral võimaldaks iga alternatiivne meede saavutada nende majandamisstrateegiate eesmärke, mille komisjon on vastu võtnud või mida ta kaalub, ning
(k)annab komisjonile muid teaduslikke nõuandeid, mida ta peab asjakohaseks või mida komisjon nõuab.
5.Teaduskomitee võib vahetada vastastikust huvi pakkuvate küsimustega seotud teavet muude asjakohaste teadusorganisatsioonidega või muude asjakohaste korralduste raames kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille komisjon on võtnud vastu lõike 4 punkti i ja artikli 21 kohaselt.
6.Teaduskomitee ei dubleeri muude selliste teadusorganisatsioonide poolt ja muude selliste teaduskorralduste raames läbiviidavat tegevust, mis hõlmavad konventsiooniala.
Artikkel 11
Tehniline vastavuskomitee
1.Tehniline vastavuskomitee täidab järgmisi ülesandeid:
(a)jälgib ja vaatab läbi komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimist ning esitab komisjonile vajalikke soovitusi ning
(b)vaatab läbi komisjoni poolt seire, kontrolli, järelevalve ning nõuete järgimise tagamise valdkonnas vastu võetud koostöömeetmete rakendamise ja esitab komisjonile vajalikke soovitusi.
2.Komisjon otsustab, millal toimub tehnilise vastavuskomitee esimene koosolek. Kui komisjon ei otsusta teisiti, tuleb tehniline vastavuskomitee seejärel kokku vähemalt iga kahe aasta tagant ja enne komisjoni korralist koosolekut.
3.Tehniline vastavuskomitee teeb kõik võimaliku, et võtta oma aruanded vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalik on tehtud ja konsensust ei ole saavutatud, sisaldab aruanne enamuse ja vähemuse seisukohti ning võib sisaldada liikmete esindajate lahknevaid seisukohti aruande kõigi või mis tahes osade kohta.
4.Oma ülesannete täitmisel teeb tehniline vastavuskomitee järgmist:
(a)toimib foorumina, kus vahetatakse teavet selle kohta, mil viisil rakendavad komisjoni liikmed komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid konventsioonialal ning vajaduse korral täiendavaid meetmeid sellega piirnevates vetes;
(b)toimib foorumina, kus vahetatakse teavet nõuete järgimise tagamise, sh nõuete järgimise tagamise meetmete, strateegiate ja kavade kohta;
(c)võtab kõigilt komisjoni liikmetelt vastu aruanded meetmete kohta, mida iga liige on võtnud käesoleva konventsiooni sätete rikkumise ja konventsiooni kohaselt vastu võetud meetmete järgimata jätmise juhtude jälgimiseks, uurimiseks ning nende korral karistuste määramiseks;
(d)esitab komisjonile oma tähelepanekud või järeldused kaitse- ja majandamismeetme järgimise ulatuse kohta;
(e)esitab komisjonile soovitusi seire, kontrolli, järelevalve ja nõuete järgimise tagamisega seotud küsimustes;
(f)töötab välja eeskirjad ja korra andmete ning muu teabe kasutamise kohta seire, kontrolli ja järelevalve eesmärgil ning
(g)kaalub ja/või uurib muid küsimusi, millega komisjon palub tal tegeleda.
5.Tehniline vastavuskomitee täidab oma ülesandeid vastavalt korrale ja suunistele, mida komisjon võib aeg-ajalt vastu võtta.
Artikkel 12
Eelarve
1.Kõik komisjoni liikmed kannavad ise oma kulud, mis on seotud komisjoni ja selle allorganite koosolekutel osalemisega.
2.Igal korralisel koosolekul võtab komisjon konsensuse alusel vastu mõlema järgmise kahe aasta eelarve. Täitevsekretär edastab nende kahe aasta eelarveprojektid liikmetele koos osamaksude maksmise ajakavaga hiljemalt kuuskümmend (60) päeva enne komisjoni korralist koosolekut, kus neid eelarveid arutatakse. Kui komisjon ei jõua teatava aasta eelarve vastuvõtmise suhtes konsensusele, kantakse sellesse aastasse üle komisjoni eelmise aasta eelarve.
3.Eelarve jagatakse komisjoni liikmete vahel vastavalt valemile, mille komisjon võtab vastu konsensuse alusel. Komisjoni liige, kes on saanud liikmeks eelarveaasta jooksul, maksab eelarvesse summa, mis on proportsionaalne aasta järelejäänud täiskuudega alates kuupäevast, mil ta liikmeks sai.
4.Täitevsekretär teatab igale komisjoni liikmele tema osamaksu summa. Osamaks makstakse nelja kuu jooksul pärast kõnealuse teate kuupäeva selle riigi vääringus, kus asub komisjoni sekretariaat. Komisjoni liige, kel ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, põhjendab seda komisjonile.
5.Komisjoni liige, kes ei ole oma täit osamaksu maksnud kaks järjestikust aastat, ei või osaleda komisjoni otsuste tegemises ega esitada komisjoni otsuste kohta vastuväiteid, kuni ta on täitnud oma rahalised kohustused komisjoni ees.
6.Komisjoni rahanduslikku olukorda kontrollivad igal aastal komisjoni valitud välisaudiitorid.
Artikkel 13
Lipuriigi kohustused
1.Iga konventsiooniosaline võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita:
(a)järgivad konventsioonialal tegutsedes käesoleva konventsiooni sätteid ja konventsiooni kohaselt vastu võetud meetmeid ega osale tegevuses, mis kahjustab nende meetmete tulemuslikkust, ning
(b)ei tegele loata kalapüügiga muu riigi jurisdiktsiooni all olevatel aladel, mis piirnevad konventsioonialaga.
2.Konventsiooniosaline ei luba kasutada kalalaeva, millel on õigus tema lipu all sõita, konventsioonialal kalapüügiks, kui selle konventsiooniosalise asjakohane ametiasutus või asjakohased ametiasutused ei ole andnud laevale vastavat luba. Konventsiooniosaline lubab kasutada laevu, millel on õigus tema lipu all sõita, konventsioonialal kalapüügiks vaid seal, kus ta on suuteline tulemuslikult täitma talle käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta kokkuleppega pandud kohustusi kõnealuste laevade suhtes.
3.Konventsiooniosaline tagab, et kalapüük, millega on tegelenud kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, ja millega on rikutud käesoleva konventsiooni sätteid ja konventsiooni kohaselt vastu võetud meetmeid ning lõike 2 kohast luba, on tema õigusraamistiku kohaselt rikkumine.
4.Konventsiooniosaline nõuab kalalaevadelt, millel on õigus tema lipu all sõita ja mis tegelevad konventsioonialal kalapüügiga, järgmist:
(a)kasutada konventsioonialal tegutsemise ajal reaalajas asukoha määramise satelliitsaatjaid vastavalt korrale, mis on välja töötatud artikli 7 lõike 2 punkti e kohaselt;
(b)teatada komisjonile oma kavatsusest konventsioonialale siseneda ja sealt väljuda vastavalt korrale, mis on välja töötatud artikli 7 lõike 2 punkti f kohaselt, ning
(c)teatada komisjonile konventsioonialal püütud kalavarude või sellistest kalavarudest saadud toodete ümberlaadimise asukohad, kuni komisjon on võtnud vastu ümberlaadimise reguleerimise ja jälgimise korra vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a.
5.Konventsiooniosaline keelab laevadel, millel on õigus tema lipu all sõita, sihilikult püüda seltside Alcyonacea, Antipatharia, Gorgonacea ja Scleractinia isendeid ning muid ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliike, mille teaduskomitee võib aeg-ajalt kindlaks määrata ja komisjon vastu võtta.
6.Konventsiooniosaline saadab selliste kalalaevade pardale, millel on õigus tema lipu all sõita ja mis tegutsevad konventsioonialal, vaatlejad kooskõlas vaatlejate programmiga, mis kehtestatakse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile b. Vaatlejate programmi alusel hõlmab vaatlemine sadat (100) protsenti konventsioonialal põhjapüügiga tegelevatest kalalaevadest. Konventsioonialal muud liiki kalapüügiga tegelevaid kalalaevu hõlmab vaatlemine ulatuses, mille määrab kindlaks komisjon.
7.Konventsiooniosaline tagab, et kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, lubavad pardale nõuetekohaselt volitatud inspektorid vastavalt konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale mineku ja inspekteerimise korrale, mille komisjon on vastu võtnud artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt. Nõuetekohaselt volitatud inspektorid järgivad kõnealust korda.
8.Et kõnealust konventsiooni tulemuslikult rakendada, teeb konventsiooniosaline järgmist:
(a)peab kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud teabenõuete, eeskirjade, standardite ja korraga registrit kalalaevade kohta, millel on õigus tema lipu all sõita ja mida on lubatud konventsioonialal kalapüügiks kasutada;
(b)esitab komisjonile igal aastal vastavalt komisjoni poolt kehtestatavale korrale komisjoni nõutud teabe iga kalalaeva kohta, mis on kantud registrisse, mida tuleb käesoleva lõike kohaselt pidada, ning teavitab komisjoni viivitamata kõigist selle teabe muudatustest, ning
(c)esitab komisjonile artikli 16 kohase iga-aastase aruande raames selliste registrisse kantud laevade nimed, mis tegelesid eelmisel kalendriaastal kalapüügiga.
9.Konventsiooniosaline teatab komisjonile viivitamata:
(a)kõigist registri täiendustest ning
(b)kõigist registrist kustutamistest, märkides ühe järgmistest põhjustest:
i)kalalaeva omaniku või käitaja vabatahtlik loobumine kalapüügiloast;
ii)kalalaevale lõike 2 kohaselt antud kalapüügiloa tühistamine või uuendamata jätmine;
iii)asjaolu, et asjaomasel kalalaeval ei ole enam õigust sõita tema lipu all;
iv)asjaomase kalalaeva lammutamine, kasutuselt kõrvaldamine või hukkumine, või
v)muu täpselt selgitatud põhjus.
10.Komisjon peab ka ise kalalaevade registrit talle lõigete 8 ja 9 kohaselt esitatud teabe põhjal. Komisjon teeb selle registri kokkulepitud viisil üldsusele kättesaadavaks, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust kooskõlas iga konventsiooniosalise riigisiseste tavadega. Peale selle edastab komisjon igale konventsiooniosalisele selle taotluse korral sellise teabe komisjoni registrisse kantud mis tahes laeva kohta, mis ei ole muidu üldsusele kättesaadav.
11.Konventsiooniosaline, kes ei esita artikli 16 lõikes 3 nõutud andmeid ja teavet mis tahes aasta kohta, mil kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, on konventsioonialal kalapüügiga tegelenud, ei osale asjakohases püügitegevuses, kuni need andmed ja teave on esitatud. Käesoleva lõike rakendamisel juhindutakse täiendavalt komisjoni poolt vastu võetavast töökorrast.
Artikkel 14
Sadamariigi kohustused
1.Konventsiooniosalisel on õigus ja kohustus võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega meetmeid, et suurendada allpiirkondlike, piirkondlike ning üleilmsete kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust.
2.Konventsiooniosaline:
(a)jõustab sellised komisjoni poolt vastu võetud sadamariigi meetmed seoses konventsioonialal kalapüügiga tegelenud kalalaevade sisenemisega tema sadamatesse ja tema sadamate kasutamisega, mis hõlmavad muu hulgas kalavarude lossimist ja ümberlaadimist, kalalaevade, dokumentide, pardal leiduva saagi ja püügivahendite inspekteerimist ning sadamateenuste kasutamist, ning
(b)abistab lipuriike, kui see on mõistlikult võimalik ja kooskõlas tema riigi ja rahvusvahelise õigusega, kui kalalaev viibib vabatahtlikult tema sadamas ning laeva lipuriik palub konventsiooniosalise abi, et tagada käesoleva konventsiooni sätete ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.
3.Kui konventsiooniosalisel on põhjust arvata, et tema sadamaid kasutav kalalaev on rikkunud käesoleva konventsiooni sätet või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeedet, teatab ta sellest asjaomasele lipuriigile, komisjonile ja muudele asjakohastele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Konventsiooniosaline esitab lipuriigile ja vajaduse korral komisjonile kõik kõnealust küsimust käsitlevad tõendid, sh kõik inspekteerimisega seotud dokumendid.
4.Käesolev artikkel ei mõjuta kuidagi konventsiooniosaliste suveräänsete õiguste kasutamist nende territooriumil asuvate sadamate suhtes kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sh õigus keelata sisenemine nende territooriumil asuvatesse sadamatesse ning õigus võtta vastu rangemaid sadamariigi meetmeid kui need, mille komisjon on käesoleva konventsiooni kohaselt vastu võtnud.
Artikkel 15
Kalandusüksuste kohustused
Artiklit 13 ning artikli 14 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis kõigi kalandusüksuste suhtes, kes on kooskõlas lisaga kinnitanud kindla kohustuse võtmist.
Artikkel 16
Andmete kogumine, koostamine ja vahetus
1.Komisjon töötab 1995. aasta kokkuleppe I lisa ning artiklite 10 ja 11 asjakohaseid sätteid täielikult arvesse võttes välja standardid, eeskirjad ja korra muu hulgas selleks, et
(a)komisjoni liikmed koguksid ja kontrolliksid kõiki asjakohaseid andmeid ning teataksid need õigel ajal komisjonile;
(a)komisjon koostaks ja haldaks täpseid ja täielikke andmeid, et lihtsustada tõhusat varude hindamist ning tagada seega, et on võimalik anda parimat teaduslikku nõu;
(b)vahetada andmeid komisjoni liikmete vahel, teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja teiste piirkondlike kalanduskorralduste raames ning muude asjakohaste organisatsioonidega, sh andmeid ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade kohta ja vajaduse korral nende kalalaevade tulusaavate omanike kohta, eesmärgiga konsolideerida selline teave tsentraliseeritud vormingusse, et seda vajaduse korral levitada;
(c)hõlbustada piirkondlike kalandusorganisatsioonide vahel ja eri piirkondlike kalanduskorralduste raames koordineeritud dokumentatsiooni ja andmete jagamist, sh laevaregistreid ja vajaduse korral turumeetmeid käsitlevate andmete vahetuse korda, ning
(d)auditeerida regulaarselt seda, kuidas komisjoni liige andmekogumise ja -vahetuse nõudeid täidab, ning võtta meetmeid, kui auditiga on välja selgitatud nõuetele mittevastavused.
2.Komisjon tagab järgmiste andmete kättesaadavuse üldsusele: konventsioonialal tegutsevate kalalaevade arv, käesoleva konventsiooni alusel majandatavate kalavarude seisund, kalavarude hindamine, konventsioonialal rakendatavad uurimisprogrammid ning piirkondlike ja üleilmsete organisatsioonidega tehtava koostöö algatused.
3.Komisjon kehtestab kõigi komisjoni liikmete esitatava iga-aastase aruande vormi. Kõik komisjoni liikmed esitavad komisjonile viivitamata oma iga-aastase aruande kõnealuses vormis. Iga-aastane aruanne sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas komisjoni liige on rakendanud komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning seire, kontrolli, järelevalve ja nõuete järgimise tagamise korda, sh liikme poolt artikliga 17 seoses võetud mis tahes meetmete tulemusi, samuti teavet muude teemade kohta, mille määrab kindlaks komisjon.
4.Komisjon kehtestab eeskirjad, et tagada andmete, sh reaalajas asukoha määramise satelliitsaatjate kaudu edastatud andmete turvalisus, juurdepääsetavus ja levitamine, säilitades samas vajaduse korral andmete konfidentsiaalsuse ning võttes nõuetekohaselt arvesse konventsiooniosaliste riigisiseseid tavasid.
Artikkel 17
Nõuete järgimine ja järgimise tagamine
1.Kõik komisjoni liikmed tagavad käesoleva konventsiooni ja komisjoni mis tahes asjakohaste otsuste sätete järgimise.
2.Iga komisjoni liige uurib omal algatusel või muu komisjoni liikme taotlusel ja asjakohase teabe saamise korral täielikult kõiki väiteid, mille kohaselt on kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, rikkunud mõnd käesoleva konventsiooni sätet või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeedet.
3.Kui on piisavalt teavet käesoleva konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete väidetava rikkumise kohta kalalaeva poolt, millel on õigus komisjoni liikme lipu all sõita, siis
(a)teatatakse asjaomasele komisjoni liikmele viivitamata väidetavast rikkumisest ning
(b)asjaomane komisjoni liige võtab asjakohaseid meetmeid kooskõlas oma õigusnormidega, sh algatab viivitamata menetluse ja peab vajaduse korral asjaomase laeva kinni.
4.Kui komisjoni liikme õigusnormide kohaselt on kindlaks tehtud, et kalalaev, millel on õigus kõnealuse liikme lipu all sõita, on osalenud käesoleva konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetme tõsises rikkumises, annab see komisjoni liige asjaomasele kalalaevale korralduse tegevus lõpetada ning kui see on asjakohane, konventsioonialalt kohe lahkuda. Kõnealune komisjoni liige tagab, et asjaomane laev ei tegele konventsioonialal kalavarude püügiga seni, kuni on täidetud kõik karistused, mis see liige on rikkumise eest määranud.
5.Käesoleva artikli tähenduses on tõsised rikkumised 1995. aasta kokkuleppe artikli 21 lõike 11 punktides a–h sätestatud rikkumised ning muud rikkumised, mille komisjon võib kindlaks määrata.
6.Kui komisjon ei suuda kolme (3) aasta jooksul alates käesoleva konventsiooni jõustumisest kokku leppida konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale mineku ja inspekteerimise korda, kohaldatakse 1995. aasta kokkuleppe artikleid 21 ja 22 nii, nagu need oleksid käesoleva konventsiooni osa. Konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale minnakse ja neid inspekteeritakse ning sellest tulenevaid nõuete järgimise tagamise meetmeid võetakse neis artiklites sätestatud korras ja muu praktilise lisakorra kohaselt, mille komisjon on kindlaks määranud.
7.Ilma et see piiraks lipuriigi vastutuse ülimuslikkust, teeb iga komisjoni liige oma õigusnormidega kooskõlas järgmist:
(a)võtab võimalikult suures ulatuses meetmeid ja teeb koostööd tagamaks, et tema riigi kodanikud ja tema riigi kodanike omanduses olevad või nende poolt käitatavad või kontrollitavad kalalaevad järgivad käesoleva konventsiooni sätteid ning kõiki komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, ning
(b)uurib omal algatusel või muu komisjoni liikme taotlusel ja asjakohase teabe saamise korral viivitamata täielikult kõiki rikkumisi, mille tema riigi kodanikud või tema riigi kodanike omanduses olevad või nende poolt käitatavad või kontrollitavad kalalaevad on väidetavalt käesoleva konventsiooni sätete või mõne komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetme suhtes toime pannud.
8.Kõik uurimised ja kohtumenetlused viiakse läbi kiiresti. Komisjoni liikmete asjakohastes õigusnormides ettenähtud karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult tagada nõuete järgimine ja hoida ära rikkumisi kõikjal, kus need esineda võivad, ning nendega võetakse rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud hüved.
9.Taotluse esitanud komisjoni liikmele ja komisjonile esitatakse niipea kui võimalik ja igal juhul kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest aruanne lõike 2, 3, 4 või 7 kohaste uurimiste edenemise kohta, mis hõlmab ka väidetava rikkumise suhtes võetud või kavandatud meetmete üksikasju. Pärast uurimise lõppu esitatakse taotluse esitanud komisjoni liikmele ja komisjonile uurimise tulemust käsitlev aruanne.
10.Käesolev artikkel ei piira
(a)komisjoni liikmete õigusi vastavalt nende õigusnormidele kalanduse valdkonnas ning
(b)konventsiooniosaliste õigusi seoses nõuete järgimist ja järgimise tagamist käsitlevate sätetega, mis sisalduvad asjakohastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes ega ole vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni ega 1995. aasta kokkuleppe sätetega.
Artikkel 18
Läbipaistvus
Komisjon edendab oma otsustusprotsesside ja muu tegevuse läbipaistvust. Käesoleva konventsiooni rakendamisse puutuvate küsimustega seotud valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatele antakse võimalus osaleda komisjoni ja selle allorganite koosolekutel vaatlejana või muul viisil, nagu komisjon liikmed peavad asjakohaseks ja nagu on ette nähtud komisjoni poolt vastu võetavas töökorras. Selle küsimusega seotud kord ei tohi olla põhjendamatult piirav. Kõnealustele valitsustevahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele antakse õigel ajal juurdepääs asjakohasele teabele vastavalt eeskirjadele ja korrale, mille komisjon võib vastu võtta. Kõik komisjoni või allorganite kindlaks määratud kaitse-, majandamis- ja muud meetmed või küsimused tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.
Artikkel 19
Vaidluste lahendamine
Konventsiooniosaliste vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse 1995. aasta kokkuleppe VIII osa kohaseid vaidluste lahendamise sätteid mutatis mutandis olenemata sellest, kas nad on ka 1995. aasta kokkuleppe osalised.
Artikkel 20
Koostöö konventsiooniga ühinemata osalistega
1.Komisjoni liikmed vahetavad teavet selliste konventsioonialal tegutsevate kalalaevade tegevuse kohta, millel on õigus sõita käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise lipu all.
2.Komisjon juhib käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise tähelepanu mis tahes tegevusele, mida viivad läbi tema kodanikud või kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, ning mis komisjoni arvates mõjutab käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamist.
3.Komisjon palub lõike 2 kohasel konventsiooniga ühinemata osalisel komisjoniga igati koostööd teha kas konventsiooniosaliseks saamise teel või nõustudes rakendama komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid. Vastavalt tingimustele, mille komisjon võib kehtestada, võib selline koostööd tegev käesoleva konventsiooniga ühinemata osaline saada asjaomases püügitegevuses osalemisest hüvesid määral, mis vastab muu hulgas tema pühendumisele järgida asjaomaste kalavarude kaitse ja majandamise meetmeid ja nende tegelikule järgimisele ning komisjonile tehtavale rahalisele panusele.
4.Kõik komisjoni liikmed võtavad meetmeid kooskõlas käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni, 1995. aasta kokkuleppe ja muu asjakohase rahvusvahelise õigusega, et takistada sellistel laevadel, millel on õigus sõita käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise lipu all, tegevust, mis kahjustab komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust.
5.Kõik komisjoni liikmed võtavad oma õigusnormidega kooskõlas asjakohaseid meetmeid, et takistada laevadel, millel on õigus nende lipu all sõita, kanda oma registreering üle käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise juurde, et vältida käesoleva konventsiooni sätete järgimist.
Artikkel 21
Koostöö muude organisatsioonidega või muude korralduste raames
1.Komisjon teeb vastastikku huvi pakkuvates küsimustes vajaduse korral koostööd FAOga, ÜRO muude spetsialiseeritud asutustega ning asjakohaste piirkondlike organisatsioonidega või asjakohaste piirkondlike korralduste raames, eriti selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega või selliste piirkondlike kalanduskorralduste raames, mille vastutusse kuulub konventsiooniala lähedal asuvatel või sellega piirnevatel merealadel toimuv püügitegevus.
2.Komisjon võtab arvesse kaitse- ja majandamismeetmeid või soovitusi, mis on vastu võetud selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt ja selliste piirkondlike kalanduskorralduste raames ning muude selliste asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonide poolt, mille pädevus on seotud konventsioonialaga piirnevate aladega või käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse mittekuuluvate kalavarude ja samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikidega, ning mille eesmärgid on kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärgiga ja toetavad seda.
3.Komisjon püüab arendada koostöösuhteid ja võib selleks sõlmida lepinguid valitsustevaheliste organisatsioonidega, kes võivad tema tööle kaasa aidata ning on pädevad tagama elusressursside ja nende ökosüsteemide pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise. Ta võib paluda neil organisatsioonidel saata oma või oma allorganite koosolekutele vaatlejaid. Ta võib vajaduse korral püüda osaleda nende organisatsioonide koosolekutel.
4.Komisjon püüab võtta sobivaid abinõusid konsultatsioonide pidamiseks ja koostööks muude piirkondlike kalandusorganisatsioonidega või muude piirkondlike kalanduskorralduste raames, et kasutada olemasolevaid institutsioone niipalju kui võimalik käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks. Sellega seoses püüab komisjon luua nõuete järgimise tagamise tegevusega seotud koostöösuhteid nende organisatsioonidega, kes konventsioonialal sellist tegevust läbi viivad, või nende korraldustega, mille raames seda tehakse.
Artikkel 22
Läbivaatamine
1.Komisjon korraldab korrapäraseid läbivaatamisi, et hinnata tema poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust ja järgimist käesoleva konventsiooni eesmärgi täitmisel. Selline läbivaatamine võib hõlmata konventsiooni enda sätete tulemuslikkuse uurimist.
2.Komisjon määrab kindlaks selliste läbivaatamiste pädevusulatuse ja metoodika, mille kohaselt
(a)võetakse arvesse muudes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kasutatavaid tulemuslikkuse läbivaatamise tavasid;
(b)kasutatakse vajaduse korral allorganite kaasabi ning
(c)osaleb (osalevad) tegevuses komisjoni liikmetest sõltumatu(d) tunnustatud pädevusega isik(ud).
3.Komisjon võtab arvesse sellistest läbivaatamistest tulenevaid soovitusi ning võtab vajaduse korral meetmeid, sh muudab asjakohaselt oma kaitse- ja majandamismeetmeid ning nende rakendamise mehhanisme. Käesoleva konventsiooni sätete muutmise ettepanekuid, mis tulenevad sellistest läbivaatamistest, käsitletakse vastavalt artiklile 29.
4.Sellise läbivaatamise ja sellele järgneva komisjonipoolse hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast nende esitamist komisjonile.
Artikkel 23
Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine ja heakskiitmine
1.Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Seoulis 1. aprillil 2012 riikidele, kes osalesid Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude majandamist käsitlevatel mitmepoolsetel kohtumistel, ja jääb allakirjutamiseks avatuks kaheteistkümneks (12) kuuks.
2.Allakirjutajad peavad käesoleva konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Korea Vabariigi valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid. Hoiulevõtja teatab kõikidele allakirjutajatele ja konventsiooniosalistele kõigist hoiule antud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjadest ning täidab muid rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini 1969. aasta konventsioonis ja rahvusvahelises tavaõiguses sätestatud ülesandeid.
Artikkel 24
Ühinemine
1.Konventsioon on ühinemiseks avatud artikli 23 lõikes 1 osutatud riikidele.
2.Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võivad konventsiooniosalised konsensuse alusel kutsuda konventsiooniga ühinema
(a)muid riike või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone, kelle kalalaevad soovivad konventsioonialal kalavarude püügiga tegeleda, ning
(b)muid konventsiooniala rannikuriike.
3.Konventsiooniosaline, kes lõikega 2 seotud konsensusega ei ühine, esitab komisjonile selle kohta kirjaliku põhjenduse.
4.Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teatab kõikidele allakirjutajatele ja konventsiooniosalistele kõigist ühinemistest.
Artikkel 25
Jõustumine
1.Konventsioon jõustub sada kaheksakümmend (180) päeva pärast seda, kui hoiuleandja on kätte saanud neljanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.
2.Nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise kirja hoiule andnud pärast jõustumisnõuete täitmist, kuid enne jõustumise kuupäeva, jõustub ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine või ühinemine konventsiooni jõustumise kuupäeval või kolmkümmend (30) päeva pärast kirja hoiule andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
3.Nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva, jõustub konventsioon kolmkümmend (30) päeva pärast kirja hoiule andmise kuupäeva.
Artikkel 26
Reservatsioonid ja erandid
Konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone ega erandeid.
Artikkel 27
Deklaratsioonid ja avaldused
Artikkel 26 ei takista riiki ega piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma õigusnorme konventsiooni sätetega, tingimusel et selliste deklaratsioonide või avaldustega ei vähendata ega muudeta konventsiooni õiguslikku toimet selle kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes.
Artikkel 28
Seos muude lepingutega
1.Konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest konventsiooniga kooskõlas olevatest lepingutest ja mis ei mõjuta teistel konventsiooniosalistel konventsioonist tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist.
2.Konventsioon ei kahjusta kuidagi konventsiooniosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad 1982. aasta konventsioonist või 1995. aasta kokkuleppest. Konventsiooni tõlgendatakse ja kohaldatakse 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta kokkuleppe alusel ning viisil, mis on nendega kooskõlas.
Artikkel 29
Muudatused
1.Konventsiooni muutmise ettepanek saadetakse kirjalikult komisjoni eesistujale vähemalt üheksakümmend (90) päeva enne selle arutamiseks kavandatud koosoleku kuupäeva ning komisjoni eesistuja edastab selle viivitamata kõigile komisjoni liikmetele. Konventsiooni muutmise ettepanekuid arutatakse komisjoni korralisel koosolekul, kui komisjoni liikmete enamus ei soovi muudatusettepanekut arutada erakorralisel koosolekul. Erakorralise koosoleku kokkukutsumise etteteatamisaeg on vähemalt üheksakümmend (90) päeva.
2.Konventsiooniosalised võtavad komisjoni poolt konventsiooni tehtavad muudatused vastu konsensuse alusel. Hoiulevõtja edastab vastuvõetud muudatuste teksti kõigile konventsiooniosalistele.
3.Muudatus jõustub kõigi konventsiooniosaliste suhtes sada kakskümmend (120) päeva pärast edastamiskuupäeva, mis on märgitud hoiulevõtja teates selle kohta, et ta on kõigilt konventsiooniosalistelt kätte saanud kirjaliku teate heakskiitmise kohta.
4.Kõik riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest on saanud käesoleva konventsiooni osaline pärast muudatuse vastuvõtmist kooskõlas lõikega 2, loetakse olevat selle muudatuse heaks kiitnud.
Artikkel 30
Lisa
Lisa on konventsiooni lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, hõlmab viide konventsioonile ka viidet selle lisale.
Artikkel 31
Väljaastumine
1.Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni osaliste hulgast välja astuda mis tahes aasta 31. detsembril, teatades sellest sama aasta 30. juunil või varem hoiulevõtjale, kes edastab selle teate koopiad teistele konventsiooniosalistele.
2.Mis tahes muu konventsiooniosaline võib seejärel sama aasta 31. detsembril käesoleva konventsiooni osaliste hulgast välja astuda, teatades sellest hoiulevõtjale ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi lõike 1 kohaselt esitatud väljaastumisteate koopia.
SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.
KOOSTATUD kahekümne neljandal veebruaril 2012 Tokios inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Lisa
Kalandusüksused
1.Pärast konventsiooni jõustumist võib iga kalandusüksus, kelle kalalaevad on tegelenud või kavatsevad tegeleda kalavarude püügiga, kinnitada hoiulevõtjale saadetud kirjaliku teatega, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi ning järgida kõiki selle konventsiooni kohaselt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid. Selline kohustus jõustub kolmkümmend (30) päeva pärast kõnealuse teate kättesaamist. Iga selline kalandusüksus võib sellisest kohustusest taanduda mis tahes aasta 31. detsembril, teatades sellest sama aasta 30. juunil või varem hoiulevõtjale.
2.Iga punktis 1 osutatud kalandusüksus võib hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega kinnitada, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi artikli 29 lõike 3 kohaselt muudetavas vormis. See kohustus jõustub alates artikli 29 lõikes 3 osutatud kuupäevadest või käesolevas lõikes osutatud kirjaliku teate kättesaamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
3.Kalandusüksus, kes on kooskõlas punktiga 1 kinnitanud, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi ning järgida kõiki selle konventsiooni kohaselt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, peab täitma komisjoni liikmete kohustusi ja võib osaleda komisjoni töös, sh otsuste tegemises, kooskõlas konventsiooni sätetega. Konventsiooni kohaldamisel hõlmavad viited komisjonile või komisjoni liikmetele ka sellist kalandusüksust.
4.Sellise vaidluse korral, mis hõlmab kalandusüksust, kes on käesoleva lisa kohaselt kinnitanud, et on võtnud kohustuse siduda end konventsiooni tingimustega, ja mida ei ole võimalik lahendada rahumeelsel viisil, taotletakse vaidlusele mis tahes vaidlusosalise nõudel lõplikku ja siduvat otsust vastavalt alalise vahekohtu asjakohastele eeskirjadele.
5.Käesoleva lisa sätted kalandusüksuse osalemise kohta on ette nähtud üksnes käesoleva konventsiooni jaoks.