EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.7.2021
COM(2021) 372 final
2021/0184(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.7.2021
COM(2021) 372 final
2021/0184(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
22. juunil 2018 1 volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“) ühinemise üle.
Konventsiooni artikli 24 lõike 2 punkti a kohaselt võivad konventsiooniosalised konsensuse alusel kutsuda konventsiooniga ühinema piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone, kelle kalalaevad soovivad konventsioonialal kalapüügiga tegeleda.
Liit esitas konventsiooniga ühinemise taotlused aastatel 2018, 2019, 2020 ja 2021. Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC), mis on konventsiooniga hõlmatud alal kalapüügi majandamiseks loodud organ, ei saavutanud vastavalt 2018. ja 2019. aasta neljandal ja viiendal istungjärgul liidu 2018. ja 2019. aasta taotluste suhtes üksmeelt. 2020. aastal COVID-19 pandeemia tõttu iga-aastast istungjärku ei toimunud ja seepärast NPFC liidu 2020. aasta taotlust ei kaalunud. Neljandal istungjärgul, mis toimus 23. kuni 25. veebruarini 2021, kiitis NPFC liidu taotluse heaks ja kutsus teda üles andma ratifitseerimiskirjad hoiule hoiulevõtja ehk Korea Vabariigi valitsuse kätte.
Konventsiooniga ühinemise kaudu püüab liit rahuldada asjaomaste liikmesriikide ja liidu laevade huvi saada juurdepääs konventsiooniala kalavarudele. Samuti püüab liit tagada mere bioloogiliste ressursside ja NPFC hallatava merekeskkonna säästva kasutamise, majandamise ja kaitse.
Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu otsust konventsiooniga ühineda pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid (RFMOd): rahvusvahelised riikide (millest osad on rannikuriigid) organisatsioonid, piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, nagu Euroopa Liit, ja kalandusüksused, kellel on konkreetses piirkonnas kalapüügihuvid. Mõned piirkondlikud kalandusorganisatsioonid majandavad kõiki konkreetse piirkonna kalavarusid, samas kui teised keskenduvad konkreetsetele pika rändega liikidele (eelkõige tuunile) suurel geograafilisel alal. Mõnel neist on ainult nõuandev roll, kuid enamikul on majandamispädevus, mis võimaldab määrata kindlaks püügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud, tehnilised meetmed ja kontrollikohustused.
Kooskõlas komisjoni teatisega piirkondlikes kalandusorganisatsioonides osalemise kohta, 2 määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 3 artiklitega 28 ja 29 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta, 4 osaleb Euroopa Liit, keda esindab komisjon, aktiivselt kuues piirkondlikus tuunikalandusorganisatsioonis ja 11 muude liikide kui tuuniga tegelevas piirkondlikus kalandusorganisatsioonis.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatise „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 5 ja nõukogu 3. aprilli 2017 aasta järeldustega selle ühisteatise kohta edendatakse piirkondlike kalandusorganisatsioonide toetamise ja nende tegevuse tõhustamise meetmeid ning vajaduse korral nende juhtimise parandamist. See on ELi keskne teema neil foorumitel
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Liidu ühinemine konventsiooniga on täielikult kooskõlas nõukogu 23. oktoobri 2020. aasta järeldustega komisjoni teatise kohta, milles käsitletakse ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030 6 .
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingul, eriti selle artikli 43 lõikel 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei ole asjakohane.
•Proportsionaalsus
Ei ole asjakohane.
•Vahendi valik
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt peab komisjon tegema nõukogule ettepaneku võtta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist vastu käesolev otsus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei ole asjakohane.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Liikmesriigid ja mitu liidu kalandusettevõtjat palusid 2017. aasta lõpus komisjonil alustada ühinemisläbirääkimisi. Asjaomaste organisatsioonide ja huvirühmadega konsulteeriti 2018. aasta alguses, tagamaks et nende seisukohti võetakse arvesse läbirääkimistel, mida peetakse tulevikus liidu võimaliku konventsiooniga ühinemise üle. Konsultatsioonid hõlmasid liikmesriikide haldusasutuste, ELi kalandussektori ja valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, nagu ka ELi kodanikke ja tarbijaid. Konsultatsioonide käigus kutsus ELi kalandussektor ELi institutsioone üles tagama ELi laevastikule kokkulepe alustada püügitegevust konventsioonialal niipea kui võimalik. Kalandussektori arvates oleks see kõige kiiremini saavutatav kaheastmelise lähenemisviisiga, millega saab liit esimeses astmes mittelepinguosaliseks koostööpartneriks, kes on avaldanud soovi saada peagi NPFC täisliikmeks. Konsultatsioonide käigus muid märkusi ei laekunud.
Nõukogu volitustega on ette nähtud võimalus pidada läbirääkimisi NPFCga, et liit saaks mittelepinguosaliseks koostööpartneriks. Eelistati siiski võtta eesmärgiks täisliikmeks saamine, kuna mittelepinguosalise koostööpartneri staatus ei kajastaks piisavalt kaasatuse taset ja intensiivsust, millega liit kavatseb NPFC töös osaleda.
Sidusrühmadega tehti tihedat koostööd ka liidu ühinemistaotluste ettevalmistamisel ning samuti enne NPFC 2018., 2019. ja 2021. aasta istungjärkudel peetud ühinemisarutelusid ja nende ajal.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei ole asjakohane.
•Mõjuhinnang
Ei ole asjakohane.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei ole asjakohane.
•Põhiõigused
Ei ole asjakohane.
4.MÕJU EELARVELE
Konventsiooniga ühinemiseks peab liit tasuma NPFC-le eelarverealt 08 05 02 (kohustuslikud osamaksud piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele) iga-aastase rahalise toetuse, mille suurus on hinnanguliselt umbes 60 000 eurot aastas. Liidu rahaline toetus võib suureneda olenevalt tema edasistest püügitegevusest konventsioonialal. Täpsed vajadused moodustavad osa summadest, mis pannakse paika asjaomastel eelarveridadel iga-aastase eelarvemenetluse käigus.
Tõenäolised on ka vabatahtlikud toetused NPFC eelarvesse eelarverealt 08 04 02, eelkõige teadusuuringute edendamiseks. Nende toetuste suurus on hinnanguliselt ligikaudu 200 000 eurot aastas. Nimetatud eelarverealt võimaldatakse ka tehnilist abi, et toetada teaduslike nõuannete andmist NPFC koosolekutel. Kõnealune kulu on hinnanguliselt 10 000 eurot aastas. Täpsed vajadused moodustavad osa summadest, mis pannakse paika asjaomastel eelarveridadel iga-aastase eelarvemenetluse käigus.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei ole asjakohane.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei ole asjakohane.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei ole asjakohane.
2021/0184 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 7
ning arvestades järgmist:
(1)22. juunil 2018 8 volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama läbirääkimisi Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoniga Euroopa Liidu ühinemiseks Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“).
(2)Liidu pädevuses on võtta ühise kalanduspoliitika alusel vastu meetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitsmiseks ning sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(3)Vastavalt nõukogu otsusele 98/392/EÜ 9 on liit osaline Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsioonis, millega kohustatakse rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas.
(4)Vastavalt nõukogu otsusele 98/414/EÜ 10 on liit osaline Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kokkuleppes.
(5)Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon kutsus 23.–25. veebruarini 2021 toimunud kuuendal istungjärgul Euroopa Liitu konventsiooniga ühinema 11 .
(6)Konventsiooniga ühinemine aitaks järjepidevamalt järgida liidu kaitsealast lähenemisviisi kõigil maailma ookeanidel ning suurendada liidu pühendumust kalavarude pikaajalisele säilitamisele ja säästvale kasutamisele maailmas. Vastavalt ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ning nõukogu järeldustele selle ühisteatise kohta on piirkondlike kalandusorganisatsioonide toetamise ja nende tegevuse tõhustamise meetmete edendamine ning vajaduse korral nende juhtimise parandamine liidu keskne teema neil foorumitel 12 .
(7)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 13 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […].
(8)Seepärast peaks Euroopa Liit konventsiooniga ühinema,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ühinemine Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“).
Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Komisjon annab liidu nimel ratifitseerimiskirjad hoiule Korea Vabariigi valitsusele, kes on vastavalt konventsiooni artikli 24 lõikele 4 konventsiooni hoiulevõtja, et väljendada liidu nõusolekut kõnealuse konventsiooniga ühineda.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval 14 .
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
Sisu
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Üldeesmärgid
1.4.2.Erieesmärgid
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4.Tulemusnäitajad
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Parem ookeanide majandamine rahvusvahelisel tasandil
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:
X uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 15
◻ olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Üldeesmärgid
Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse:
1) Euroopa roheline kokkulepe
–2) Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine
1.4.2.Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Säästvam ja konkurentsivõimelisem kalandus kogu maailmas aastaks 2024
Erieesmärk nr 2
Säästvam kalandus kogu maailmas ja parem ookeanide majandamine aastaks 2024
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
ELi liikmesriikidel ja ettevõtjatel peaks olema juurdepääs konventsioonialale, mida majandab Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC), mis on sel eesmärgil konventsiooniga loodud organ.
ELi ühinemine konventsiooniga edendab lisaks liidu kaitsealase lähenemisviisi kohaldamist kõigil maailma ookeanidel ning suurendab liidu pühendumust kalavarude pikaajalisele säilitamisele ja säästvale kasutamisele maailmas.
1.4.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Püügiga tegelevate ELi kalalaevade arv
ELi püügimaht
Varude parem pikaajaline jätkusuutlikkus
Nende NPFC koosolekute arv, millel EL osaleb
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
ELi ettevõtjad Madalmaades, Leedus, Lätis, Poolas ja Saksamaal soovivad laiendada oma püügitegevust Vaikse ookeani põhjaossa, et veelgi kindlustada oma osatähtsust maailmas. Suurendatakse ka mastaabisäästu, kuna ELi laevastik tegeleb juba püügiga lõunanaabruses asuvas piirkondlikus kalandusorganisatsioonis, nimelt Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis.
ELi osalemine NPFC töös aitab kaasa ka kalavarude pikaajalisele jätkusuutlikkusele ning toetab Vaikse ookeani põhjaosa jaoks olulisi teadusuuringuid kooskõlas ühise kalanduspoliitika (ÜKP) väliseesmärkidega.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)
Mere bioloogiliste ressursside kaitse kuulub vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktile d ELi ainupädevusse.
Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artikliga 28 on ELi peamine eesmärk konventsiooniga ühinemisel
a) saada juurdepääs NPFC pädevusvaldkonda kuuluvatele kalavarudele;
b) toetada aktiivselt teaduslike teadmiste ja nõuannete edasiarendamist ning aidata sellele kaasa;
c) parandada liidu algatuste poliitilist sidusust, eelkõige keskkonna-, kaubandus- ja arengukoostööalases tegevuses, ning tugevdada arengukoostöö ning majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö kontekstis võetud meetmete sidusust;
d) soodustada säästvat püügitegevust, mis on majanduslikult elujõuline ja edendab liidus tööhõivet;
e) tagada, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel ühise kalanduspoliitika valdkonnas, edendades liidu ja kolmandate riikide käitajate jaoks võrdseid võimalusi;
f) edendada ja toetada kõigis rahvusvahelistes valdkondades meetmeid, mis on vajalikud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kaotamiseks;
g) edendada riigipõhise vastavusmehhanismi loomist ja tugevdamist.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Komisjoni rahvusvaheline tegevus ja kahepoolsed meetmed moodustavad tähtsa osa ELi prioriteedist tugevdada oma rolli maailmas. ELi seisukohad piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille osaline EL on, tuginevad kõik parimatele olemasolevatele teaduslikele nõuannetele, ühise kalanduspoliitika normidele ja põhimõtetele ning meie rahvusvahelisele lähenemisviisile ookeanide majandamise suhtes. Siiski ei võimalda teiste konventsiooniosaliste seisukohad ELile alati täielikku toetust tagada. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide koosolekutel esindab ELi komisjon, mistõttu on merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat võtnud endale kõigiks asjakohasteks läbirääkimisteks juhtrolli, tagades järjepidevalt asjakohased konsultatsioonid liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, et edendada ühise kalanduspoliitika eesmärke maailmas.
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Ettepanek toetab kogu maailmas säästvat kalandust edendavat ülemaailmset ja mitmepoolset tegevuskava, et käsitleda selliseid üliolulisi küsimusi nagu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi likvideerimine ning liigse püügivõimsuse vähendamine.
Ettepanek aitab kaasa kalandus-, arengu-, keskkonna-, kaubandus- ja teiste põhimõtete paremale integreerimisele, et edendada säästva ja vastutustundliku majandamise eesmärke.
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
NPFC eelarvesse ajavahemikul 2021–2027 makstav rahaline toetus tuleb vabatahtlike osamaksude (toetused) korral Euroopa Merendus- ja Kalandusfondilt (EMKF) ning kohustuslikest osamaksudest rahvusvahelistele organisatsioonidele (mõlemad kuuluvad otsese täitmise alla).
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
◻ piiratud kestusega
–◻ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
–◻ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
X piiramatu kestusega
–Rakendamine alates kuupäevast, mil liit konventsiooniga ühineb, mis on tõenäoliselt 2022. aasta alguses.
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viis(id) 16
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–X rakendusametite kaudu
◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetada);
–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
–◻ avalik-õiguslikele asutustele;
–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
Alates 2022. aastast haldab NPFC-le makstavaid rahalisi toetusi Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA). 2021. aastal NPFC-le makstavaid rahalisi toetusi haldab Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat.
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
NPFC peab vähemalt iga kahe aasta tagant korralise koosoleku, kuigi tegelikult kohtutakse igal aastal. Igal korralisel koosolekul võtab NPFC konsensuse alusel vastu mõlema järgmise kahe aasta eelarve. Komisjon tutvub NPFC korra kohaselt põhjalikult NPFC sekretariaadi poolt NPFC-le heakskiitmiseks esitatud eelarveprojektiga, kontrollib seda ja esitab selle kohta märkusi.
NPFC sekretariaat koostab igal aastal aruande NPFC eelarve täitmise kohta. NPFC kontrollib igal korralisel koosolekul ka eelarve täitmist.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.
NPFC eelarve jagatakse selle liikmete vahel vastavalt kokku lepitud valemile. Komisjoni liige, kes on saanud liikmeks eelarveaasta jooksul, maksab eelarvesse summa, mis on proportsionaalne aasta järelejäänud täiskuudega alates kuupäevast, mil ta liikmeks sai.
Iga-aastased (kohustuslikud) rahalised toetused, mida EL maksab piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, mille liige ta on, tasutakse otsese eelarve täitmise eelarverealt (08 05 02). Peale selle tasutakse vabatahtlikud toetused, mida EL maksab piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, mille liige ta on, ja ka kulutused tehnilisele abile, millega toetatakse teaduslike nõuannete andmist piirkondlike kalandusorganisatsioonide koosolekutel, EMKFi otsese eelarve täitmise elemendiga seotud eelarverealt (08 04 02).
Kõiki ELi toetuse elemente rakendatakse otsese eelarve täitmise raames. Rakendamise mehhanismide, makseviiside ja tehingute kontrolli puhul järgitakse finantsmääruses (määrus (EL, Euratom) 2018/1046) sätestatud põhimõtteid ja eeskirju.
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
NPFC liikmed tasuvad oma osamaksud NPFC eelarvesse korrapäraselt ja praegu ühelgi liikmel võlgnevusi ei esine. Liikmed, kes ei ole kaks järjestikust aastat osamakse täielikult tasunud, ei või osaleda otsuste tegemises ega esitada NPFC otsuste kohta vastuväiteid, kuni ta on täitnud oma rahalised kohustused.
NPFC finantsolukorra vaatab igal aastal läbi rahandus- ja halduskomitee. Igal aastal auditeerivad välisaudiitorid aruandeid heakskiidetud kulukohustuste ja kulude põhjal ning auditi tulemused esitatakse NPFC-le.
2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
Kõikide NPFCga seotud meetmete rakendamise – nii kohustuslike toetuste (liikmemaksud) kui ka vabatahtliku panusena makstud toetuste puhul – delegeerib komisjon Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametile (CINEA). Kui eelarve täitmine delegeeritakse CINEA-le, toob see märkimisväärset kasu merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadile protsesside optimeerimise ja mastaabisäästu näol, võimaldades peadirektoraadil keskenduda poliitikaga seotud ülesannetele.
Tänu iga-aastastele väikestele summadele ja tehingute laadile (liikmemaksud ja otsetoetused) on kaasnev veamäär eeldatavalt väga madal.
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
NPFC eelarve ja kulude prognoosi valmistab ette sekretariaat igal aastal, pärast mida vaatab selle läbi ja kiidab heaks NPFC rahandus- ja halduskomitee, kes esitab NPFC-le soovituse selle kinnitamise kohta. Igal aastal auditeerivad välisaudiitorid aruandeid heakskiidetud kulukohustuste ja kulude põhjal ning auditi tulemused esitatakse NPFC-le.
Kõigi käesoleva otsusega hõlmatud ja ELi eelarvest rahastatud meetmete puhul tuleb järgida kehtestatud kontrollimenetlust ning nende suhtes kohaldatakse komisjoni finantsauditeid (sh siseauditi talitus) ja Euroopa Kontrollikoja auditeid.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata 17 . |
EFTA riigid 18 |
kandidaatriigid 19 |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
3 |
08 01 03 01 |
Liigendamata |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 02 |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 05 02 |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
7 |
20 02 06 01 |
Liigendamata |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
7 |
20 01 02 01 |
Liigendamata |
EI |
EI |
EI |
EI |
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
Aastakulude suurus oleneb toetuse suurusest, mille EL peab tasuma NPFC eelarvesse ja mis määratakse kindlaks NPFC aastakoosolekul kokkulepitud valemi alusel. Toetuse suuruseks prognoositakse praegu maksimaalselt 60 000 eurot aastas, kuid see võib suureneda olenevalt ELi laevastiku iga-aastasest püügitegevusest.
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Nr |
3 Loodusvarad ja keskkond |
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
|
• Tegevusassigneeringud |
|||||||||||
|
Eelarverida 08 05 02 |
Kulukohustused |
(1a) |
0,030 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,39 |
|
|
Maksed |
(2a) |
0,030 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,39 |
||
|
Eelarverida 08 04 02 |
Kulukohustused |
(1b) |
0 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
1,2 |
|
|
Maksed |
(2b) |
0 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
1,2 |
||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 20 |
|||||||||||
|
Eelarverida 08 01 03 01 |
(3) |
0 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,060 |
||
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi
|
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,030 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
1,65 |
|
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,030 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
1,65 |
||
|
|
Kulukohustused |
(4) |
0,030 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
1,59 |
|
Maksed |
(5) |
0,030 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
1,59 |
|
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,060 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,030 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
1,65 |
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,030 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
0,270 |
1,65 |
|
|
|
7 |
„Halduskulud“ |
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat |
||||||||||
|
• Personalikulud |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,322 |
||
|
• Muud halduskulud |
0,008 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,128 |
||
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU |
Assigneeringud |
0,054 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,450 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,054 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,450 |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
0,084 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
2,1 |
|
|
Maksed |
0,084 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
0,336 |
2,1 |
||
3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩ |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||||||||||||
|
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||||||
|
Liik 21 |
Keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
||||
|
ERIEESMÄRK nr 1 22 „Säästvam ja konkurentsivõimelisem kalandus kogu maailmas aastaks 2024 |
|||||||||||||||||||||
|
– Väljund 1 |
Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel püütud varude arv |
0,020 |
0,040 |
0,040 |
0,040 |
0,040 |
0,040 |
0,040 |
0,260 |
||||||||||||
|
– Väljund 2 |
ELi laevastiku kasumlikkus |
0,010 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,130 |
||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
0,030 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,060 |
0,390 |
|||||||||||||
|
ERIEESMÄRK nr 2 „Säästvam kalandus kogu maailmas ja parem ookeanide majandamine aastaks 2024“ |
|||||||||||||||||||||
|
– Väljund |
Teaduslike nõuannete alusel võetud kaitsemeetmed |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
1,2 |
|||||||||||||
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
0,200 |
1,2 |
||||||||||||||
|
KULUD KOKKU |
0,030 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
0,260 |
1,59 |
|||||||||||||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||||
|
Personalikulud |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,046 |
0,322 |
|
Muud halduskulud |
0,008 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,128 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
0,054 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,450 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
23
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud
|
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
|
KOKKU |
0,054 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,066 |
0,450 |
Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus
–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta 2023 |
Aasta 2024 |
Aasta 2025 |
Aasta 2026 |
Aasta 2027 |
|||
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
||
|
20 01 02 03 (delegatsioonides) |
|||||||||
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
|||||||||
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 24 |
|||||||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
|||||||||
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |
|||||||||
|
XX 01 xx yy zz 25 |
– peakorteris |
||||||||
|
– delegatsioonides |
|||||||||
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
KOKKU |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
0,3 |
||
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
Panustada mere bioloogiliste ressursside säästvasse majandamisse ja kaitsesse rahvusvahelistes vetes ning NPFC tulemuslikumasse tegevusse vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele, selle välismõõtmele ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi prioriteetidele. Edendada ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja norme kaitse-, kontrolli- ja täitemeetmete jaoks NPFCs ning kõnealuses kontekstis arendada välja läbirääkimisstrateegiad ELi eesmärkide saavutamiseks. Teha analüüs ning luua kalapüügiga seotud kaitse- ja majandamismeetmed piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, tagades samas poliitika koordineerimise ühise kalanduspoliitika rakendamisel. Pidada korrapärast dialoogi sidusrühmadega ning säilitada konstruktiivseid suhteid muude institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
|
Koosseisuväline personal |
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
–X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.
–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
–X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
||||||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
||||||||
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
◻ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
◻ omavahenditele
◻ muudele tuludele
◻ palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 27 |
||||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
|
Artikkel …. |
||||||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Puudub
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
Puudub