<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-06-202506C124202303510-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0351-23-202505451-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="22/08/2025 12:13:30" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="EDZkwOgND8R77aJhfeP6UKkluW0OZKTMBmVLKlrN3MmZXhbOe3pD1U8fvUeiaapituHekwpfu20Sn6Zymv2bRUDUpCWSp2h2wv0nTgMelqdE3cPIPC9ORfGasFI7fu6Uk0z7uM3b3Jkd3wP59kgvUkjTjM4jnTN6XU5dszs95Vs=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mlt" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0351" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mlt" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 04-06-25 13:46:42" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="a45656812b634cbeb44402da32ac18fb" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0351" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtuotsus 24.6.2025 – Kohtuasi C‑351/23</div>
      <div id="rId22" style="default">GR REAL</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      24. juuni 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 6 lõige 1 – Artikli 7 lõige 1 – Tarbijakrediidileping – Leping, mida tagab tarbija pere eluasemeks olevale kinnisasjale seatud pant – Lepingu ülesütlemine – Selle kinnisasja müük kohtuvälisel enampakkumisel – Riigisisesed õigusnormid, mis lubavad müügi läbi viia, ilma et kohus asjasse puutuvat nõuet eelnevalt kontrolliks – Müügitehingu tühisuse alused, mille hulgast on ebaõiglaste tingimuste olemasolu välja jäetud – Tarbijatele antud kaitse tõhusus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 47
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑351/23,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Krajský súd v Prešove (maakonnakohus Prešovis, Slovakkia) 11. mai 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. juunil 2023, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      GR REÁL s. r. o.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      PO,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      RT,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-10" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (suurkoda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident T. von Danwitz, kodade presidendid C. Lycourgos, I. Jarukaitis, M. L. Arastey Sahún, A. Kumin ja N. Jääskinen, kohtunikud E. Regan, N. Piçarra, I. Ziemele, O. Spineanu-Matei (ettekandja), B. Smulders, M. Condinanzi, F. Schalin ja S. Gervasoni,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtujurist: L. Medina,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">GR REAL s. r. o., esindaja: advokát M. Krutek,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PO ja RT, esindaja: advokátka Z. Pitoňáková,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Slovakkia valitsus, esindajad: E. V. Larišová ja A. Lukáčik,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lindenthal, P. Ondrůšek ja N. Ruiz García,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      olles 14. novembri 2024. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-22" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22), artikleid 5, 8 ja 9.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on ühelt poolt GR REAL s. r. o. ning teiselt poolt PO ja RT ning mis puudutab esiteks viimaste väljatõstmist nende pere eluasemest pärast seda, kui nimetatud äriühing omandas selle kohtuvälisel enampakkumisel, ning teiseks vastuhagi, millega PO ja RT vaidlustavad selle kinnisasja omandiõiguse ülemineku õiguspärasuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 93/13</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 93/13 kahekümne neljandas põhjenduses on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-2">
      „liikmesriikide kohtutel või haldusasutustel peavad olema piisavad ja tõhusad vahendid, et ebaõiglaste tingimuste seadmist tarbijalepingutes takistada“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 6 lõige 1 näeb ette:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-2">
      „Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on […] tarbijaga sõlminud, ei ole [siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel] tarbijale siduvad ning [leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta].“ [täpsustatud sõnastus]
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-2">
      „Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2005/29</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2005/29 artikkel 5 sätestab:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-2">
      „1. Ebaausad kaubandustavad on keelatud.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-2">
      2. Kaubandustava on ebaaus, kui see:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-2">
      a) on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-39" title="page-2">
      ja
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-2">
      b) seoses mingi tootega moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes tootega kokku puutub või kellele see on suunatud, või tarbijarühma keskmise liikme majanduskäitumist, kui kaubandustava on suunatud teatavale tarbijarühmale.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-2">
      4. Eelkõige on ebaausad need kaubandustavad, mis:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-2">
      b) on agressiivsed vastavalt artiklitele 8 ja 9.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-2">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikkel 8 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-2">
      „Kaubandustava loetakse agressiivseks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid, ahistamise, sunni, sealhulgas füüsilise jõu kasutamise, või liigse mõjutamise kaudu kahjustab märkimisväärselt või tõenäoliselt kahjustab märkimisväärselt keskmise tarbija valikuvabadust või käitumist toote suhtes ning paneb või tõenäoliselt paneb ta seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikkel 9 näeb ette:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-2">
      „Otsustades, kas kaubandustava raames kasutatakse ahistamist, sundi, sealhulgas füüsilist jõudu, või liigset mõjutamist, võetakse arvesse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-50" title="page-2">
      a) selle ajastust, asukohta, olemust või pealekäivust;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-2">
      b) ähvardava või solvava keelekasutuse või käitumise kasutamist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-2">
      c) tarbija otsustusvõimet kahjustava tõsise õnnetusjuhtumi või eriliste asjaolude ärakasutamist ettevõtja poolt, millest ettevõtja on teadlik, eesmärgiga mõjutada tarbija otsust toote suhtes;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-53" title="page-2">
      d) koormavate või ebaproportsionaalsete lepinguväliste tõkete kehtestamist ettevõtja poolt, kui tarbija soovib kasutada lepingulisi õigusi, sealhulgas õigust leping lõpetada või vahetada toodet või ettevõtjat;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-54" title="page-2">
      e) ähvardust meetmete võtmiseks, mida seaduslikult pole võimalik võtta.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Slovakkia õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse nr 40/1964 tsiviilseadustiku kohta (zákon č. 40/1964 Zb. Občiansky zákonník; edaspidi „tsiviilseadustik“) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis oli § 53 lõikes 9 ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-2">
      „Kui tarbijaga sõlmitud leping täidetakse osamaksete kaupa, võib müüja või teenuste osutaja kasutada tsiviilseadustiku §-st 565 tulenevat õigust kõige varem kolme kuu möödumisel osamakse maksmisega viivitamisest ja tingimusel, et ta on enne selle õiguse kasutamist teatanud tarbijale vähemalt 15 päeva ette.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku § 151j lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-2">
      „Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta nõuetekohaselt ja õigeaegselt, võib võlausaldaja, kelle kasuks pant on seatud, nõuda sissenõude pööramist tagatisvarale. Tagatisvarale sissenõude pööramisel võib võlausaldaja, kelle kasuks pant on seatud, oma nõude rahuldada lepingus sätestatud viisil või tagatisvara müümisega enampakkumisel vastavalt eriseadusele […], või nõuda oma nõude rahuldamist tagatisvara müügi teel vastavalt eriseadustele […], kui käesolevas seadustikus või mõnes eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlusest nähtub, et see säte sisaldab pärast sõnu „vastavalt eriseadusele“ esimest joonealust märkust, milles viidatakse seadusele nr 527/2002, mis käsitleb vabatahtlikke enampakkumisi ja millega täiendatakse Slovakkia rahvuskogu seadust nr 323/1992 notarite ja notari tegevuse kohta (notariaadiseadus) (zákon č. 527/2002 Z. z. o dobrovoľných dražbách a o doplnení zákona Slovenskej národnej rady č. 323/1992 Zb. o notároch a notárskej činnosti (Notársky poriadok) v znení neskorších predpisov), mida on muudetud (edaspidi „vabatahtlike enampakkumiste seadus“), ning pärast sõna „eriseadustele“ teist joonealust märkust, milles viidati seadusele nr 99/1963 varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta (zákon č. 99/1963 Zb., Občiansky súdny poriadok), mis asendati alates 1. juulist 2016 seadusega nr 160/2015 tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta (zákon č. 160/2015 Z. z. Civilný sporový poriadok, edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“), ja teisi seadusi muutvale ja täiendavale seadusele nr 233/1995 kohtutäiturite ja sundtäitemenetluste kohta (täitemenetlusseadustik) (zákon č. 233/1995 Z. z., o súdnych exekútoroch a exekučnej činnosti (Exekučný poriadok) a o zmene a doplnení ďalších zákonov).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku § 565 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-2">
      „Kui täitmine toimub osamaksete kaupa, ei ole võlausaldajal ühe kuumakse tasumata jätmise tõttu õigust nõuda kogu võlgnetava summa tasumist, välja arvatud juhul, kui pooled on selles kokku leppinud või kui see tuleneb otsusest. Võlausaldaja võib aga seda õigust kasutada ainult kuni järgmise osamakse tasumise tähtpäevani.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 325 lõikes 1 ja lõike 2 punktis d on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-66" title="page-2">
      „1. Kohus võib otsustada hagi tagada, kui teatavat olukorda on vaja viivitamatult parandada või kui on oht, et kohtuotsuse täitmine on raskendatud.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-2">
      2. Hagi tagamiseks võib kohus vaidluse poolt eelkõige:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-68" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-69" title="page-2">
      d) kohustada tegema teatud tegu või kohustada teatud tegudest hoiduma või lasta teha teatud toiming“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vabatahtlike enampakkumiste seadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vabatahtlike enampakkumiste seaduse § 6 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-72" title="page-2">
      „Enampakkumise läbiviija on isik, kes korraldab enampakkumise, kes vastab käesolevas seaduses ja eriseaduses sätestatud tingimustele ning kellel on õigus vastaval tegevusalal tegutseda. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vabatahtlike enampakkumiste seaduse § 19 lõike 1 punktid a ja b on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-74" title="page-2">
      „Enampakkumise läbiviija on kohustatud enampakkumise läbiviimisest loobuma hiljemalt enampakkumise alguses, kui:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-75" title="page-2">
      a) enampakkumise taotleja seda kirjalikult palub;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-76" title="page-2">
      b) enampakkumise läbiviijale tõendatakse täitedokumendi jõuga otsusega, et enampakkumise taotlejal ei ole õigust esitada enampakkumise läbiviimise taotlust; kui tegemist on kohtu otsustatud hagi tagamise abinõuga, piisab sellest, kui enampakkumise läbiviijale näidatakse, et selle on määranud kohus.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vabatahtlike enampakkumiste seaduse § 21 lõikes 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-78" title="page-2">
      „Pandi seadmise lepingu kehtivuse vaidlustamise või käesoleva seaduse sätete rikkumise korral võib isik, kes väidab, et see rikub tema õigusi, esitada kohtule müügitehingu tühisuse tuvastamise nõude. Õigus nõuda enampakkumisel müügi tühistamist aegub kolme kuu möödumisel alates pakkumise parimaks tunnistamisest, välja arvatud juhul, kui enampakkumise tühisuse põhjus on seotud kuriteo toimepanemisega ja kui enampakkumisel müüdi elamu või korter, kus enampakkumisel müüdud vara endine omanik oli pakkumise parimaks tunnistamise ajal registreerinud oma alalise elukoha vastavalt kohaldatavatele erinormidele; […] sellisel juhul võib enampakkumisel müügi tühisuse tuvastamist nõuda ka pärast nimetatud tähtaja möödumist. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Slovenská sporiteňa, a.s. (edaspidi „pank“) sõlmis 7. aprillil 2011 põhikohtuasja vastustajatega krediidilepingu summas 63 000 eurot. Vastustajad kohustusid selle summa tagasi maksma 424,41 euro suuruste igakuiste osamaksetena alates 20. juunist 2011 kuni viimase osamakseni, mille tähtpäevaks lepiti kokku 20. jaanuar 2030. Panga kohaldatavates tüüptingimustes oli maksega hilinemise korral ette nähtud lepingu ülesütlemine. Laenatud summat tagas vastustajate pere eluasemeks olevale kinnisasjale seatud hüpoteek.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja vastustajad viivitasid igakuiste osamaksete tasumisega, ütles pank 3. novembri 2016. aasta kirjaga lepingu üles ja palus vastustajatel tasuda kogu lepingu alusel võlgnetav summa, st 56 888,08 eurot. Samuti taotles pank sundtäitmist hüpoteegitud tagatisvara arvelt „vabatahtliku“ enampakkumise teel, see tähendab selle kinnisasja müümist kohtuvälisel enampakkumisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">21. aprillil 2017 esitasid põhikohtuasja vastustajad Okresný súd Prešovile (Prešovi piirkondlik kohus, Slovakkia) hagi, milles nad palusid, et panka kohustataks kohtuvälise enampakkumise teel tagatisvarale sissenõuet mitte pöörama, ja hagi tagamise abinõuna see tagatisvarale sissenõude pööramine peatada kuni kohtuasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Vastustajad põhjendasid oma hagi sellega, et pangal ei olnud vastava kokkuleppe puudumisel õigust lepingut üles öelda ning et hoolimata nende taotlusest laenu tagasimaksegraafikut muuta, pööras pank tagatisvarale sissenõude vabatahtlike enampakkumiste seaduse alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">25. aprillil 2017 toimus esimene enampakkumise voor, kus keegi pakkumist ei esitanud. Selles voorus esitas PO müügi suhtes vastuväite, selgitades, et sissenõude pööramise tõkestamiseks on käimas kohtumenetlus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Okresný súd Prešov (Prešovi esimese astme kohus) jättis 26. mai 2017. aasta määrusega põhikohtuasja vastustajate hagi tagamise taotluse rahuldamata, vastamata nende vastuväitele, et lepingu ülesütlemise tingimust kohaldades rikkus pank nende õigusi. Vastustajad esitasid selle määruse peale määruskaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Krajský súd v Prešovele (maakonnakohus Prešovis, Slovakkia).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enampakkumise teine voor toimus 18. juulil 2017, enne kui see kohus oli jõudnud määruskaebuse lahendada. Selles voorus teatas PO uuesti, et käimas on kohtumenetlus eesmärgiga tõkestada hüpoteegitud tagatisvarale sissenõude pööramist. Siiski omandas vaidlusaluse kinnisasja põhikohtuasja hageja, kes on muu hulgas krediidi ning kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse valdkonnas tegutsev äriühing ning kes hiljem kanti kinnistusraamatusse selle kinnisasja omanikuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Krajský súd v Prešove (maakonnakohus Prešovis) tühistas 9. augusti 2017. aasta kohtumäärusega Okresný súd Prešovi (Prešovi piirkondlik kohus) 26. mai 2017. aasta määruse, millega piirkondlik kohus oli jätnud põhikohtuasja vastustajate esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamata, ning määras, et see taotlus tuleb uuesti läbi vaadata muu hulgas põhjusel, et piirkondlik kohus oleks pidanud analüüsima vastustajate neid vastuväiteid, mida Krajský súd v Prešove (maakonnakohus Prešovis) peab põhjendatuks ja mis käsitlevad lepingu ülesütlemise tingimuses kokkuleppe puudumist. Maakonnakohus tuvastas samuti, et piirkondlik kohus ei olnud analüüsinud proportsionaalsuse põhimõtte järgimist hüpoteegitud tagatisvarale sissenõude pööramise taotluse seisukohast, kuna ta ei võtnud arvesse ei nõutud summa suurust võrreldes väärtusega, mis oli vastustajate pere eluasemeks olnud kinnisasjal, vastustajate isikut ega ka seda, kas neil oleks olnud võimalik see nõue rahuldada muul viisil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja vastustajad loobusid 19. detsembril 2017 käesoleva kohtuotsuse punktis 19 nimetatud hagist – milles nad olid nõudnud, et panka kohustataks kohtuvälisel enampakkumisel müügi teel tagatisvarale sissenõuet mitte pöörama –, kuna müük oli juba aset leidnud ja hagi ese oli ära langenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu lõpetas Okresný súd Prešov (Prešovi piirkondlik kohus) 11. jaanuari 2018. aasta kohtumäärusega menetluse ja mõistis selle menetluse kohtukulud välja põhikohtuasja vastustajatelt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastustajad keeldusid kinnisasja vabastamast. See on nende ainus eluase, kus nad elavad koos oma lastega, kellest kaks on väidetavalt raske psüühikahäirega alaealised lapsed. Põhikohtuasja hageja esitas seejärel Okresný súd Prešovile (Prešovi piirkondlik kohus) hagi nende väljatõstmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asja esimest korda menetledes jättis piirkondlik kohus hagi rahuldamata kohtuotsusega, mille Krajský súd v Prešove (maakonnakohus Prešovis) apellatsiooniastmes muutmata jättis. Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) tühistas 8. aprilli 2021. aasta määrusega nende kahe kohtu otsused ja saatis kohtuasja tagasi Okresný súd Prešovile (Prešovi piirkondlik kohus), et viimane analüüsiks põhikohtuasja hageja omandiõiguse küsimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asja teist korda menetledes rahuldas Okresný súd Prešov (Prešovi piirkondlik kohus) selle hagi ja kohustas põhikohtuasja vastustajaid asjaomase kinnisasja vabastama. Kohus jättis rahuldamata nende vastuhagi, milles oli vaidlustatud kõnealuse kinnisasja omandiõiguse ülemineku õiguspärasus, põhjendusega, et see kinnisasi omandati kohtuvälisel enampakkumisel ja et ta ei ole pädev otsustama selle müügi kehtivuse üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii põhikohtuasja hageja kui ka põhikohtuasja vastustajad esitasid selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Krajský súd v Prešovele (maakonnakohus Prešovis) osas, mis puudutab vastavalt kohtukulude välja mõistmata jätmist vastustajatelt ja vastuhagi rahuldamata jätmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maakonnakohtus, kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, väidavad põhikohtuasja vastustajad, et rikutud on nende kui tarbijate õigusi ja õigust eluasemele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud kohus möönab, et krediidilepingus ette nähtud igakuiste maksete tasumata jätmine on käsitatav tarbijale sellest lepingust tuleneva lepingulise kohustuse raske rikkumisena. Ta leiab siiski, et liidu õigusega tarbijatele antud kaitse ei ole tagatud, kui lepingu ülesütlemise tagajärjed on kohustuse rikkumist arvestades äärmiselt ebaproportsionaalsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tema menetluses olevale kohtuasjale eriomased asjaolud eristavad kohtuasja teistest kohtuasjadest, milles Euroopa Kohus on teinud otsuseid tarbijakaitse valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus selles, kas lepingu ülesütlemise tingimus, mis viis põhikohtuasjas müügini kohtuvälisel enampakkumisel, on kooskõlas läbipaistvuse nõudega, nii nagu Euroopa Kohus täpsustas seda eelkõige 21. märtsi 2013. aasta kohtuotsuses RWE Vertrieb (C‑92/11, EU:C:2013:180). Ta märgib sellega seoses, et panga tüüptingimustes oli selline tingimus, kuid pank sellest põhikohtuasja vastustajatele ei teatanud, samas kui lepingu ülesütlemise tingimust on võimalik kohaldada ainult siis, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasja vastustajad vaidlustasid oma pere eluaseme müügi kohtuvälisel enampakkumisel hagiga, milles paluti kohustada panka hüpoteegitud tagatisvarale sissenõuet mitte pöörama. Selles menetluses taotlesid nad hagi tagamise abinõuna ka tagatisvarale sissenõude pööramise peatamist, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ainus menetluslik õiguskaitsevahend, mis võimaldas selle sissenõude pööramise peatada. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib samuti, et esimese astme kohtu määruse, milles otsustati mitte kohaldada taotletud hagi tagamise abinõud, tühistas apellatsioonikohus eelkõige seetõttu, et ei olnud analüüsitud väidet, et lepingu ülesütlemise tingimus on direktiivi 93/13 arvestades tühine. Müük viidi aga läbi enne tühisuse tuvastamist ja seega enne, kui esimese astme kohus jõudis hagi tagamise taotluse uuesti läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus sellele, et Slovakkia kohtupraktikas omistatakse suurt tähtsust heas usus tegutseva kolmandast isikust ostja kaitsele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et heausksust ei tule tunnustada siis, kui kolmanda isiku olukord on seotud „kaheldavate asjaoludega“. Ent eelotsusetaotluse esitanud kohus peab „väga kaheldavaks“ asjaoluks seda, et kohtuvälisel enampakkumisel kinnisasja omandamise ajal teavitati parima pakkumise teinud äriühingut pooleli olevast kohtumenetlusest, mille ese on enampakkumisel müügi aluseks olnud lepingutingimuse kehtivus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tekib direktiivi 93/13 tõlgendamise küsimus, et teada saada, kas sellisel parima pakkumise teinud äriühingul tekib absoluutne kaitse või kas see kaitse võib olla piiratud, arvestades eelkõige puudutatud tarbijate aktiivset tegutsemist ja kahtlusi selle äriühingu heausksuse suhtes. See küsimus on veelgi olulisem siis, kui sundtäitmine tagatisvara arvel puudutab tarbija eluaset, kuna õigus eluasemele on põhiõigus, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 7.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandana kinnitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas esinev olukord ja 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsuse Banco Santander (C‑598/15, EU:C:2017:945) aluseks olnud kohtuasjas esinenud olukord erinevad märkimisväärselt. Esiteks müüdi viimati nimetatud kohtuasjas vaidlusalune kinnisasi enampakkumisel ja sellega seotud asjaõigused võõrandati, ilma et tarbija oleks kasutanud tema käsutuses olnud õiguskaitsevahendeid. Seevastu käesoleval juhul olid põhikohtuasja vastustajad aktiivsed ja kasutasid ainsat neile kättesaadavat ennetavat õiguskaitsevahendit, et takistada nende pere eluaseme müümist kohtuvälisel enampakkumisel. Nad loobusid küll hiljem oma hagist, kuid alles pärast seda, kui sissenõude pööramise tulemusel läks kohtuvälise enampakkumisel müügi käigus selle eluaseme omandiõigus üle põhikohtuasja hagejale. Teiseks, erinevalt menetluslikust kontekstist kohtuasjas, milles tehti viidatud kohtuotsus, vastasid põhikohtuasja vastustajad käesolevas asjas väljatõstmise hagile vastuhagiga, vaidlustades omandiõiguse ülemineku õiguspärasuse, kuivõrd põhikohtuasja hagejal on Slovakkia õiguse kohaselt õigus end niisuguse vastuhagi raames kaitsta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viienda ja viimasena rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sellistel tarbijatel nagu põhikohtuasja vastustajad on tagantjärele esitatava enampakkumisel müügi tühistamise hagiga väga raske oma õigusi maksma panna, kuna vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõikes 2 on ette nähtud ainult kolm tühisuse alust, milleks on selle seaduse rikkumine, pandi seadmise lepingu tühisus ja kuriteo toimepanemine, ning välja on jäetud tarbijate kaitse krediidilepingu õigusvastaste tingimuste eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendel asjaoludel otsustas Krajský súd v Prešove (maakonnakohus Prešovis) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-103" title="page-2">
      „1. Kas direktiivi [93/13] artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1 on kohaldatavad niisuguses menetluses nagu põhikohtuasja menetlus, mille algatas isik (parim pakkuja), kelle poolt enampakkumisel kinnisasjale tehtud pakkumine tunnistati parimaks, ja milles tarbija esitas ka vastuhagi pakkumise parimaks tunnistamise eelse seisundi taastamise nõudes, kusjuures enne kohtuvälisel enampakkumisel müüki kasutas tarbija tagatisvarale sissenõude pööramise peatamiseks õiguskaitsevahendeid, taotledes kohtult hagi tagamise abinõude kohaldamist, ning teavitas ka enne enampakkumisel müüki sel pakkumisel osalejaid käimasolevast kohtumenetlusest, et vältida tagatisvarale sissenõude pööramist vabatahtlikul enampakkumisel müügi teel, kuid hoolimata kohtumenetlusest viidi enampakkumisel müük siiski läbi?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-104" title="page-2">
      2. Kas direktiivi [93/13] tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitletav norm, mis juhul, kui eraõiguslike enampakkumiste läbiviimisega tegelev ettevõtja (edaspidi „enampakkumise läbiviija“) pöörab sissenõude tagatisvarale, milleks on tarbija kinnisasi, et rahuldada tarbijakrediidilepingust tulenev panga nõue,
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-105" title="page-2">
      a) ei võimalda tarbijal, kes soovib enampakkumisel müügi edasilükkamist, tulemuslikult esitada enampakkumise läbiviijale oma vastuväidet, et lepingutingimused, millel panga nõue [põhineb], on õigusvastased, kuigi see nõue põhineb õigusvastastel lepingutingimustel, eelkõige lepingu ülesütlemist puudutaval lepingutingimusel;
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-106" title="page-2">
      b) ei võimalda tarbijal hoida ära tema omandis ja tema elukohaks oleva kinnisasja müüki enampakkumisel, kuigi tarbija on teavitanud enampakkumise läbiviijat ja sellel osalevaid isikuid asjaolust, et pooleli on kohtumenetlus, milles on taotletud hagi tagamise abinõuna ettekirjutust enampakkumine ära jätta, kuid kohus ei ole taotluse kohta veel lõplikku otsust teinud, ning et hagi tagamise abinõu kohaldamine on tarbija jaoks ainus võimalus saada ajutine kohtulik kaitse õigusvastaste lepingutingimuste [täitmiseks] läbi viidava kinnisasja enampakkumisel müügi vastu;
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-107" title="page-2">
      c) ei võimalda tarbijal eelnevates punktides viidatud asjaoludel täiel määral kasutada [direktiivi 93/13] ülevõtmisest tulenevaid õigusi ja saavutada selle direktiivi eesmärke, sest [riigisisene] õigusnorm võimaldab enampakkumisel müügi tühisuse tunnustamise nõude esitada vaid kolmel alusel[, milleks on]:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">pandi seadmise lepingu tühisus,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">[vabatahtliku enampakkumise seaduse] rikkumine,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">[kuriteo toimepanemine]?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-111" title="page-2">
      3. Kas direktiivi [2005/29] tuleb tõlgendada nii, et sissenõude pööramine tagatisvarale õigusvastase lepingutingimuse alusel, mis näeb ette tarbijakrediidilepingust tuleneva kogu nõude ennetähtaegse sissenõudmise võimaluse – [mis tähendab] seega, et maksmisega viivitamise tõttu tasumisele kuuluv summa on ebaõige –, võib olla käsitatav ebaõiglase kaubandustavana selle direktiivi artikli 5 tähenduses, täpsemalt agressiivse kaubandustavana selle direktiivi artiklite 8 ja 9 tähenduses, ning sellest tulenevalt, et vastutus tekib nii pangal kui ka enampakkumise läbiviijast äriühingul, kes panga kasuks tagatisvarale sissenõude pööramist läbi viib, ja et direktiivi [2005/29] eesmärgid kehtivad ka nende suhtes?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse Slovakkia valitsuse poolt Euroopa Kohtule esitatud teavet Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) kohtupraktika kohta, millest tulenevalt on kaitse tarbijalepingutes sisalduvate ebaõiglaste tingimuste eest üks vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõikes 2 ette nähtud kohtuvälisel enampakkumisel müügi tühisuse alustest, küsis Euroopa Kohus 9. aprillil 2024 eelotsusetaotluse esitanud kohtult Euroopa Kohtu kodukorra artikli 101 alusel selgitusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjas, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 13. mail 2024, täpsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas arutluse all oleva enampakkumisel müügi toimumise ajal ei olnud niisugust Slovakkia kohtute väljakujunenud praktikat, et vabatahtlikul enampakkumisel müügi saab tühistada direktiivi 93/13 rikkumise tõttu, ning et senini ei ole veel ühtegi kohtuotsust, millega oleks enampakkumisel müük sel põhjusel tühistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kinnitusel on Slovakkia valitsuse viidatud kohtupraktika, milleks on kaks kohtumäärust, mis tehti 2022. aastal ehk viis aastat pärast põhikohtuasjas kõne all olevat enampakkumisel müüki, jäänud ainsateks lahenditeks isegi Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) praktikas, mistõttu ei saa põhikohtuasja vastustajatele ette heita, et nad ei esitanud oma – direktiivist 93/13 tulenevate – õiguste kaitsmiseks selle enampakkumisel müügi tühisuse tuvastamise nõuet, vaid otsustasid vastuhagiga vaidlustada põhikohtuasja hageja omandiõiguse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene ja teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitamata küll esimese ja teise küsimuse kohta formaalset vastuvõetamatuse vastuväidet, väidab põhikohtuasja hageja sisuliselt, et direktiiv 93/13, mille tõlgendamist nendes küsimustes palutakse, teda käesoleval juhul ei puuduta, kuna ta ei olnud põhikohtuasja vastustajate poolt panga vastu algatatud kohtumenetluse pool, ning ta leiab, et Euroopa Kohus ei peaks nendele küsimustele vastama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks kahtleb Slovakkia valitsus teise küsimuse vastuvõetavuses osas, milles see käsitleb direktiivi 93/13 võimalikku vastuolu riigisiseste õigusnormidega, mis jätavad kohtuvälisel enampakkumisel toimunud kinnisasja müügi tühisuse aluste hulgast välja ebaõiglaste tingimuste esinemise lepingus, mille alusel toimub sundtäitmine hüpoteegiga tagatud kinnisasja arvelt. Slovakkia valitsus rõhutab, et põhikohtuasja vastustajad ei ole esitanud põhikohtuasjas kõne all oleva enampakkumisel müügi tühisuse tuvastamise nõuet, mistõttu ei ole selge, miks Euroopa Kohtu vastus on vajalik selleks, et see kohus saaks põhikohtuasjas otsuse teha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses on üksnes põhikohtuasja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval liikmesriigi kohtul iga kohtuasja erisusi arvesse võttes õigus hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud neile vastama. Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamisest keelduda vaid siis, kui on ilmne, et taotletav liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (29. juuli 2024. aasta kohtuotsus LivaNova, C‑713/22, EU:C:2024:642, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent esiteks tuleb märkida, et põhikohtuasja ese on hageja poolt vastustajate vastu esitatud väljatõstmishagi ja vastustajate vastuhagi, millega viimased vaidlustavad nende pere eluasemeks oleva kinnisasja hagejale võõrandamise õiguspärasuse. Võõrandamine toimus kohtuvälisel enampakkumisel müügi tulemusel, mis viidi läbi selleks, et pöörata sissenõue vastustajate ja panga vahel sõlmitud krediidilepingus ette nähtud hüpoteegitud tagatisvarale, ja riigisiseste õigusnormide alusel, mille osas eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas need vastavad direktiivist 93/13 tulenevale nõudele kaitsta tarbijaid tõhusalt ebaõiglaste lepingutingimuste eest. Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, on põhikohtuasja hagejal Slovakkia õiguse kohaselt õigus end sellise vastuhagi menetluses kaitsta. Sellest tuleneb, et asjaolu, et hageja ei olnud pool kohtumenetluses, mille põhikohtuasja vastustajad algatasid panga vastu, ei välista kuidagi seda, et direktiivi tõlgendus, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus palub, on sellele kohtule vajalik põhikohtuasjas otsuse tegemiseks käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis viidatud kohtupraktika tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 42, märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus oma vastuses Euroopa Kohtu palvele anda selgitusi, et põhikohtuasja vastustajatele ei saa Slovakkia õiguse praegu kehtivaid sätteid arvestades ette heita seda, et nad ei esitanud põhikohtuasjas kõne all oleva enampakkumisel müügi tühistamise hagi põhjendusel, et pangaga sõlmitud laenulepingus on ebaõiglane tingimus. Teise küsimuse kolmanda osaga, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus oma vastuses sõnaselgelt kinnitas, soovitakse just nimelt kindlaks teha, kas asjaolu, et vastustajatel ei ole võimalik sellist nõuet esitada, on vastuolus direktiivi 93/13 sätetega. Järelikult on see küsimus tihedalt seotud põhikohtuasja esemega, mis puudutab eelkõige selle enampakkumisel müügi kehtivust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et esimene ja teine küsimus on vastuvõetavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena olgu meelde tuletatud, et direktiiviga 93/13 rakendatud kaitsesüsteem lähtub eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja tal on vähem teavet (17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2022:394, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis ja harta artiklis 38 sätestatud tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks peab liikmesriigi kohus, kasvõi omal algatusel, hindama, kas direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane või mitte, ja sel moel korrigeerima tarbija ja müüja või teenuste osutaja vahelist ebavõrdsust, kui talle on teada selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud (21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gutiérrez Naranjo jt, C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15, EU:C:2016:980, punkt 58, ning 9. novembri 2023. aasta kohtuotsus Všeobecná úverová banka, C‑598/21, EU:C:2023:845, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud, et ebaõiglased lepingutingimused ei ole tarbijale siduvad, on liikmesriigi kohtud kohustatud jätma need tingimused kohaldamata, et need ei tekitaks tarbijale siduvaid tagajärgi, välja arvatud juhul, kui tarbija on sellele vastu (vt selle kohta 26. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Abanca Corporación Bancaria ja Bankia, C‑70/17 ja C‑179/17, EU:C:2019:250, punkt 52, ning 15. juuni 2023. aasta kohtuotsus Getin Noble Bank (krediidilepingu täitmise peatamine), C‑287/22, EU:C:2023:491, punkt 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 93/13 artikli 7 lõikest 1 koostoimes direktiivi kahekümne neljanda põhjendusega tuleneb liikmesriikide kohustus näha ette piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste kasutamine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad (vt selle kohta 14. juuni 2012. aasta kohtuotsus Banco Español de Crédito, C‑618/10, EU:C:2012:349, punkt 68, ja 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2022:394, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriikide kohustus tagada õigussubjektidele liidu õigusest tulenevate õiguste tõhusus tähendab direktiivist 93/13 tulenevate õiguste puhul nimelt ka tõhusa kohtuliku kaitse nõuet – mida on kinnitatud selle direktiivi artikli 7 lõikes 1 ja mis on sätestatud ka harta artiklis 47 –, mis kehtib muu hulgas sellistele õigustele tuginevate hagide menetlemise korra kehtestamisel (17. mai 2022. aasta kohtuotsus SPV Project 1503 jt, C‑693/19 ja C‑831/19, EU:C:2022:395, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika; 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Impuls Leasing România, C‑725/19, EU:C:2022:396, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Unicaja Banco, C‑869/19, EU:C:2022:397, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb meelde tuletada, et arvestades direktiiviga 93/13 tarbijatele tagatud kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemust ja olulisust, tuleb selle direktiivi artikli 6 lõiget 1 pidada võrdväärseks liikmesriigi normidega, mis on liikmesriigi õiguskorras avaliku korra normide tasemel (6. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones, C‑40/08, EU:C:2009:615, punkt 52, ja 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Unicaja Banco, C‑869/19, EU:C:2022:397, punkt 24). Ka selle direktiivi artikli 7 lõige 1 on selle avaliku huviga otseselt seotud (vt selle kohta 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gutiérrez Naranjo jt, C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15, EU:C:2016:980, punkt 56).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetselt sundtäitmise menetluste suhtes on Euroopa Kohus korduvalt ning direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 nõudeid arvesse võttes täpsustanud viisi, kuidas peab liikmesriigi kohus tagama tarbijatele nendes menetlustes sellest direktiivist tulenevate õiguste kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kuna neid menetlusi ei ole ühtlustatud, tuleb nende õiguste rakendamise kord ette näha vastavalt liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttele liikmesriikide oma õiguskorras. See kord peab siiski vastama kahele tingimusele: see ei tohi olla vähem soodsam kui kord, mis kehtib samalaadsete riigisisese õigusega reguleeritavate olukordade suhtes (võrdväärsuse põhimõte) ja see ei tohi muuta liidu õigusega tarbijatele antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte) (vt selle kohta eelkõige 26. juuni 2019. aasta kohtuotsus Addiko Bank, C‑407/18, EU:C:2019:537, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhususe põhimõtte kohta – millele ainsana eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab – tuleb märkida, et iga juhtumit, mille puhul tekib küsimus, kas mingi riigisisene menetlusnorm muudab liidu õiguse kohaldamise võimatuks või ülemäära keeruliseks, tuleb analüüsida nii, et arvesse võetakse selle normi kohta menetluses, menetluse kulgu ja erisusi tervikuna, arvestades vajaduse korral liikmesriigi õigussüsteemi aluseks olevaid põhimõtteid, nagu kaitseõiguste tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse korrakohane läbiviimine. Ent menetluste erisused ei saa kujutada endast tegurit, mis võib mõjutada õiguskaitset, mis peab olema tagatud tarbijatele direktiivi 93/13 sätete alusel (17. mai 2022. aasta kohtuotsus Impuls Leasing România, C‑725/19, EU:C:2022:396, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et tõhususe põhimõtte järgimine ei saa siiski minna nii kaugele, et korrigeerida tervenisti asjaomase tarbija täielikku passiivsust (17. mai 2022. aasta kohtuotsus Unicaja Banco, C‑869/19, EU:C:2022:397, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on samuti rõhutanud, kui oluline on näha riigisiseses õiguses ette võimalus paluda kohtul hinnata lepingutingimuse ebaõiglust enne sellist tingimust sisaldaval lepingul põhineva sundtäitmise menetluse lõpuleviimist. Ta on seoses sellega otsustanud, et kui see menetlus viiakse lõpule enne, kui kohus teeb asjas sisulise otsuse, milles tuvastatakse sundtäitmise aluseks oleva lepingutingimuse ebaõiglane laad ja tuvastatakse seega sundtäitmise menetluse tühisus, ei saa see kohtuotsus anda asjaomasele tarbijale muud kaitset kui tagantjärele kahju hüvitamine, mis on aga põhimõtteliselt ebatäielik ja ebapiisav ega kujuta endast piisavat ega tõhusat vahendit, mis lõpetab niisuguse lepingutingimuse kasutamise, vastupidi sellele, mis on ette nähtud direktiivi 93/13 artikli 7 lõikes 1 (vt selle kohta 14. märtsi 2013. aasta kohtuotsus Aziz, C‑415/11, EU:C:2013:164, punkt 60, ja 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Impuls Leasing România, C‑725/19, EU:C:2022:396, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiviga 93/13 taotletud kaitse tõhususe tagamiseks rõhutas Euroopa Kohus, kui oluline on, et asja menetleval liikmesriigi kohtul oleks õigus kohaldada hagi tagamise abinõusid, mis võimaldavad ebaseadusliku sundtäitmise menetluse peatada või seda takistada, seda enam, kui tegemist on sundtäitmise menetlusega, milles pööratakse sissenõue hüpoteegitud tagatisvarale ja mis võib lõppeda tarbija ja tema perekonna väljatõstmisega nende pere eluasemest, kuna õigus eluasemele on harta artikliga 7 tagatud põhiõigus, mida see kohus peab selle direktiivi kohaldamisel arvesse võtma (vt selle kohta 9. novembri 2023. aasta kohtuotsus Všeobecná úverová banka, C‑598/21, EU:C:2023:845, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama. Asjaolu, et liikmesriigi kohus on eelotsuse küsimuses vormiliselt viidanud liidu õiguse teatud sätetele, ei takista Euroopa Kohut esitamast sellele kohtule kogu tõlgenduslikku teavet, mis võib viimasel aidata menetletavat kohtuasja lahendada, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus on neile aspektidele oma küsimustes viidanud või mitte. Sellisel juhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaolude kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada. Euroopa Kohus võib eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks võtta arvesse neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus oma küsimuses ei ole viidanud (20. märtsi 1986. aasta kohtuotsus Tissier, 35/85, EU:C:1986:143, punkt 9, ning 6. märtsi 2025. aasta kohtuotsus ONB jt, C‑575/23, EU:C:2025:141, punkt 57).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb harta artikleid 7 ja 47 arvestades tõlgendada nii, et nende kohaldamisalasse kuulub kohtumenetlus, milles esiteks nõuab tarbija väljatõstmist äriühing, kes parima pakkujana omandas tarbija pere eluasemeks oleva kinnisasja kohtuvälises sundtäitmise menetluses, kus pöörati sissenõue tagatisvarale, millele tarbija oli seadnud kutselise laenuandja kasuks hüpoteegi, ja milles teiseks on tarbija esitanud vastuhagi, vaidlustades parima pakkumise teinud äriühingule selle kinnisasja omandiõiguse ülemineku õiguspärasuse, kuivõrd see toimus vaatamata kohtumenetlusele, mis oli omandi ülemineku ajal veel pooleli ja milles nõuti tagatisvarale sissenõude pööramise peatamist põhjusel, et sissenõude aluseks olev leping sisaldas ebaõiglasi tingimusi, millest see tarbija oli parima pakkumise teinud äriühingut eelnevalt teavitanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et selleks, et teha kindlaks, kas liikmesriigi kohtu menetluses saab tulemuslikult tugineda direktiivile 93/13, tuleb analüüsida selle menetluse eset ja selles läbivaadatava vaidluse eripära (vt selle kohta 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander, C‑598/15, EU:C:2017:945, punktid 39, 42 ja 49).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest kohtupraktikast nähtub samuti, et direktiivi 93/13 sätetele ei saa tulemuslikult tugineda, kui puuduvad üksteist toetavad kaudsed tõendid ebaõiglase tingimuse esinemise kohta hüpoteegiga tagatud laenulepingus, mis on kohtuvälise sundtäitmise menetluse ese (vt selle kohta 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander, C‑598/15, EU:C:2017:945, punkt 48).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esimesena menetluse eset, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1 ei ole üldjuhul tulemuslik tugineda vaidluses, mis ei käsitle mitte tarbija ning müüja või teenuste osutaja vahelises laenulepingus ette nähtud sissenõude pööramist hüpoteegitud tagatisvarale sundtäitmise menetluses, vaid nende asjaõiguste kaitset, mis on seotud selle müüja või teenuste osutaja poolt enampakkumisel müügil õiguspäraselt saadud omandiga (vt selle kohta 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander, C‑598/15, EU:C:2017:945, punktid 44 ja 47).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisugustel asjaoludel võib see, kui lubada kinnisasjale hüpoteegi seadmisega nõustunud võlgnikul esitada kinnisasja omandajale vastuväiteid, mis tulenevad hüpoteegiga tagatud laenulepingust, mille suhtes see omandaja võib olla kolmas isik, tõepoolest kahjustada tekkinud omandisuhete õiguskindlust (vt selle kohta 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander, C‑598/15, EU:C:2017:945, punkt 45).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et olukorras, kus hüpoteegitud tagatisvarale sissenõude pööramise menetlus on lõppenud ja kinnisasja omandiõigus on üle antud kolmandale isikule, ei saa kohus omal algatusel või tarbija nõudel enam kontrollida lepingutingimuste ebaõiglast laadi, mis võiks tuua kaasa omandiõiguse üleandmise tehingute tühisuse tuvastamise ja seada seega kahtluse alla selle omandiõiguse ülemineku õiguskindluse, mille õiguspärasust ei ole vaidlustatud (vt selle kohta 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2017:394, punkt 57).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasi puudutab siiski kahte hagi, mille õiguslik ese erineb nendest, mida arutati kohtuasjades, milles tehti käesoleva kohtuotsuse punktides 65–67 viidatud kohtuotsused. Esiteks on eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud põhikohtuasja vastustajate pere eluasemest väljatõstmise hagi, mille põhikohtuasja hageja esitas nende õiguste maksmapanekuks, mis on tal tulenevalt omandiõigusest, mille ta sai selle eluaseme omandamisel kohtuvälisel enampakkumisel toimunud müügil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks lahendatakse selles vaidluses vastuhagi, millega põhikohtuasja vastustajad vaidlustavad selle eluaseme omandiõiguse põhikohtuasja hagejale üleandmise õiguspärasuse põhjendusel, et vabatahtliku enampakkumise seadus ei vasta tõhusa kohtuliku kaitse nõudele, mida on kinnitatud direktiivi 93/13 artikli 7 lõikes 1 ja mis on sätestatud ka harta artiklis 47. Need vastustajad väidavad, et see seadus võimaldas hüpoteegitud tagatisvarale sissenõude pööramiseks sundtäitmise jätkamist hoolimata sellest, et kohtule on esitatud hagi tagamise taotlus sundtäitmise peatamiseks. Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 37 ja 46, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et põhikohtuasja hagejal on Slovakkia õiguse alusel õigus end sellise hagi menetluses kaitsta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, erinevalt vaidlusest, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander (C‑598/15, EU:C:2017:945), ei puuduta põhikohtuasi mitte ainult nende asjaõiguste kaitset, mis on omandatud kinnisasja suhtes parima pakkumise esitamisega, vaid ka seda, mis tingimustel võib hüpoteegitud kinnisasjale sissenõude pööramiseks korraldatud sundtäitmise menetlus lõppeda nende õiguste üleminekuga parima pakkumise teinud äriühingule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei tugine põhikohtuasja vastustajad oma vastuhagis kinnisasja omandaja vastu – kes ei ole seda kinnisasja puudutava hüpoteegiga tagatud laenulepingu pool – selle lepingu või selle teatavate tingimuste tühisuse põhjustele, vaid nad vaidlustavad selle kinnisasja omandiõiguse omandajale ülemineku enda õiguspärasuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis teisena puudutab vaatlusaluses menetluses lahendatava vaidluse erisusi, siis on Euroopa Kohus oma kohtupraktikas juba võtnud arvesse asjaolu, et tarbijal on olnud sundtäitmise menetluse käigus, milles toimub sissenõude pööramine hüpoteegitud tagatisvarale, võimalus sellele menetlusele vastu vaielda või taotleda selle peatamist ebaõiglase tingimuse tõttu laenulepingus, mille tagamiseks see pant seati, ning seda, kas see tarbija on selliseid õiguskaitsevahendeid kasutanud (vt selle kohta 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander, C‑598/15, EU:C:2017:945, punkt 49).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses järeldas Euroopa Kohus, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1 ei ole kohaldatavad vaidluses, mille ese on kinnisasjale parima pakkumise teinud isiku seaduslikult omandatud asjaõiguste kaitse, kui need õigused anti üle ilma, et tarbija oleks kasutanud selles kontekstis ette nähtud õiguskaitsevahendeid (vt selle kohta 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander, C‑598/15, EU:C:2017:945, punkt 50).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei saa tarbijate suhtumist seoses kohtuvälise sundtäitmise menetlusega pidada täiesti passiivseks. Vastupidi, esiteks esitasid põhikohtuasja vastustajad hagi, mille eesmärk oli tõkestada selle menetluse jätkamist, esitades koos selle hagiga hagi tagamise taotluse nimetatud menetluse peatamiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul oli see õiguskaitsevahend ainus viis, kuidas kohtuvälisel enampakkumisel müümisele vastu vaielda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangust ei tulene teisiti, ei sea asjaolu, et pärast enampakkumisel müügi toimumist loobusid põhikohtuasja vastustajad oma hagist, kahtluse alla järeldust, et need vastustajad ei jäänud passiivseks. Nimelt, nagu nähtub eelotsusetaotlusest, oli nende hagi eesmärk saavutada see, et panka kohustataks mitte pöörama hüpoteegitud tagatisvarale sissenõuet kohtuvälise enampakkumisel müügi teel ning paluti ka seda, et see sissenõude pööramise menetlus peatataks. Vastustajad võisid seega mõistlikult asuda seisukohale, et hagi ese on pärast enampakkumisel müüki ära langenud, kuna kohus ei saanud sel hetkel enam teha kohtuotsust, et tagatisvarale sissenõude pööramist takistada või see peatada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, nagu väidavad põhikohtuasja hageja ja Slovakkia valitsus, ei ole põhikohtuasja vastustajad tõesti esitanud vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõike 2 alusel nimetatud müügi tühistamise nõuet. Sellega seoses tuleb ühelt poolt märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt võimaldab see säte nõuda vabatahtliku enampakkumise teel toimunud müügi tühisust üksnes kolmel alusel, mille hulka ei kuulu tarbija sõlmitud krediidilepingu tingimuste õigusvastasus. Teiselt poolt viitas Slovakkia valitsus kahele Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) 2022. aastal tehtud kohtumäärusele, millest tuleneb, et kaitse tarbijalepingutes sisalduvate ebaõiglaste tingimuste eest on üks selles sättes ette nähtud kohtuvälisel enampakkumisel toimunud müügi tühisuse alustest. Võttes siiski arvesse vastust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus temalt selle kohta küsitud selgitustele andis, ja mida on käsitletud käesoleva kohtuotsuse punktides 41 ja 42, ei saanud keskmiselt tarbijalt – kes on määratletud kui piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas isik (4. juuli 2024. aasta kohtuotsus Caixabank jt (läbipaistvuse kontroll kollektiivhagi raames), C‑450/22, EU:C:2024:577, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika) – oodata, et ta ennetab seda, kuidas Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) viis aastat pärast põhikohtuasjas kõne all oleva müügi toimumist tõlgendab vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõiget 2. Seda tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul siiski vajalikus ulatuses kontrollida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasja vastustajad teavitasid asjasse puutuva kinnisasja enampakkumise teises voorus põhikohtuasja hagejat ja enampakkumise läbiviijat sellest, et on esitatud hagi tagamise taotlus hüpoteegitud tagatisvarale sissenõude pööramiseks korraldatud sundtäitmise peatamiseks. Kuigi on tõsi, et hageja vaidleb oma kirjalikes seisukohtades vastu sellele, et teda sellise taotluse esitamisest teavitati, tuleb meelde tuletada, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses, mis põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, kuulub kohtuasja faktiliste asjaolude hindamine liikmesriigi kohtu pädevusse (19. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Rustrans, C‑392/23, EU:C:2024:1052, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika), mistõttu on see hinnang Euroopa Kohtule siduv.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti on üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne põhikohtuasja sisulise lahendamise käigus kindlaks teha, kas põhikohtuasjas vaadeldava enampakkumisel müügi läbiviimise asjaoludest – mida ta peab „kaheldavaks“ muu hulgas seetõttu, et parima pakkumise teinud äriühingut, kes tegutseb laenude ning kinnisvara halduse ja korrashoiu valdkonnas, teavitati kohtus pooleli oleva niisuguse menetluse olemasolust, milles on esitatud nõue tuvastada, et lepingu ülesütlemise tingimus, mille alusel see enampakkumisel müük toimus, on ebaõiglane – võib järeldada, et see äriühing tegutses enampakkumisel osaledes pahauskselt ja kui see oli nii, siis tegema riigisiseses õiguses pahausksuse kohta sätestatust järeldused enampakkumisel müügi seaduslikkuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda ja viimasena tuleb kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktis 64 viidatud kohtupraktikaga märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates olid põhikohtuasjas kõne all oleva enampakkumisel müügi ajal olemas kokkulangevad kaudsed tõendid selle kohta, et leping, millest tulenevalt toimus sundtäitmine hüpoteegitud tagatisvara arvelt, võis sisaldada ebaõiglast tingimust. Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 33, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus selles, kas lepingu ülesütlemise tingimus, mis tõi kaasa sundtäitmise, on kooskõlas läbipaistvuse nõudega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et erinevalt kohtuasjast, milles tehti 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander (C‑598/15, EU:C:2017:945), ei jäänud põhikohtuasja vastustajad kohtuvälises sundtäitmise menetluses passiivseks, vaid vastupidi, nad kasutasid sundtäitmise takistamiseks Slovakkia õigusnormides ette nähtud õiguskaitsevahendeid, teavitades samas oma toimingutest isikuid, keda see sissenõue puudutas. Menetlust siiski jätkati ja see lõppes nende pere eluaseme müümisega enampakkumisel ilma igasuguse kohtuliku kontrollita selle nõude põhjendatuse üle, mille rahuldamist pank nõudis, ja seda hoolimata asjaolust, et olid olemas üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et lepingu ülesütlemise tingimus, mis oli sissenõude pööramise aluseks, võis olla ebaõiglane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent vaidluses, milles esinevad kõik need asjaolud, nõuavad direktiiviga 93/13 tarbijale antud kaitse täielik tõhusus ja harta artiklis 47 ette nähtud tõhusa kohtuliku kaitse tingimus, et asjasse puutuvad tarbijad saaksid sellise vastuhagi menetluses, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tugineda nimetatud direktiivi artikli 6 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1, et vaidlustada kinnisasja omandiõiguse üleminek parima pakkumise teinud äriühingule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleneb eeltoodust, et niisugustel asjaoludel ei saa juba toimunud kolmandale isikule omandiõiguse ülemineku õiguskindluse kaitset, millele Euroopa Kohus viitas nende kohtuasjade kontekstis, milles tehti 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Banco Santander (C‑598/15, EU:C:2017:945) ja 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco (C‑600/19, EU:C:2022:394), pidada absoluutseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesele küsimusele tuleb seega vastata, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb harta artikleid 7 ja 47 arvestades tõlgendada nii, et nende kohaldamisalasse kuulub kohtumenetlus, milles esiteks nõuab tarbija väljatõstmist äriühing, kes parima pakkujana omandas tarbija pere eluasemeks oleva kinnisasja kohtuvälises sundtäitmise menetluses, kus pöörati sissenõue tagatisvarale, millele tarbija oli seadnud kutselise laenuandja kasuks hüpoteegi, ja milles teiseks on tarbija esitanud vastuhagi, vaidlustades parima pakkumise teinud äriühingule selle kinnisasja omandiõiguse ülemineku õiguspärasuse, kuivõrd see toimus vaatamata kohtumenetlusele, mis oli omandi ülemineku ajal veel pooleli ja milles nõuti tagatisvarale sissenõude pööramise peatamist põhjusel, et sissenõude aluseks olev leping sisaldas ebaõiglasi tingimusi, millest see tarbija oli parima pakkumise teinud äriühingut eelnevalt teavitanud. See on nii juhul, kui vaidlusaluse müügi kuupäeval olid olemas üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et need tingimused võivad olla ebaõiglased, ja kui tarbija on kasutanud õiguskaitsevahendeid, mille kasutuselevõttu võis mõistlikult oodata nende tingimuste kohtulikku kontrolli soovivalt keskmiselt tarbijalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb harta artikleid 7 ja 47 arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad jätkata tarbija pere eluasemeks oleva kinnisasja suhtes kohtuvälise sundtäitmise menetlust, kus pöörati sissenõue tagatisvarale, millele tarbija oli seadnud kutselise laenuandja kasuks hüpoteegi – vaatamata sellele, et samal ajal on menetluses hagi tagamise taotlus selle sundtäitmise peatamiseks – ning mis ei näe ka ette mingit võimalust nõuda selle sundtäitmine tühisuse tuvastamist ebaõiglaste tingimuste esinemise tõttu lepingus, millest tulenevalt see sissenõudmine toimub.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohta tuleb märkida, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 57, et iga olukorda, mille puhul kerkib küsimus, kas riigisisene menetlusnorm muudab liidu õiguse kohaldamise praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks, tuleb analüüsida nii, et arvesse võetakse eelkõige selle sätte kohta menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja erisusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, võimaldab vabatahtliku enampakkumise seadus, mille kooskõla direktiiviga 93/13 eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtluse alla seab, kutselisel laenuandjal pöörata sissenõude tagatisvarale, ilma et kohus eelnevalt sekkuks ja kontrolliks asjaomase nõude põhjendatust, sealhulgas juhul, kui tegemist on hüpoteegiga, mis on seatud tarbija pere eluasemele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi direktiiviga 93/13 ei ole iseenesest vastuolus kohtuvälised sundtäitmise menetlused, mida viivad läbi muud isikud kui kohtud ja mille käigus tarbijad ei saa tugineda ebaõiglastele tingimustele täitemenetluse aluseks olevas lepingus (vt analoogia alusel rolli kohta, mis võib olla notaril ebaõiglaste lepingutingimuste kontrollimisel, 1. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus ERSTE Bank Hungary, C‑32/14, EU:C:2015:637, punktid 47, 48 ja 65), peavad liikmesriigid siiski andma tarbijatele piisavad ja tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tagavad, et need tingimused ei oleks tarbijatele siduvad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Aga seoses vabatahtliku enampakkumise seadusega tuleb ka märkida, et Euroopa Kohus on otsustanud, et direktiiviga 93/13 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib müüja või teenuste osutaja tarbijakrediidilepingus sisalduva lepingu ülesütlemise tingimuse rakendamisel nõuda selle tingimuse alusel võlgnetavad summad sisse nii, et ta müüb tarbija pere eluaseme väljaspool igasugust kohtumenetlust (vt selle kohta 9. novembri 2023. aasta kohtuotsus Všeobecná úverová banka, C‑598/21, EU:C:2023:845, punktid 84 ja 90).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et selleks, et vaielda vastu müügile kohtuvälisel enampakkumisel ja tugineda võimalikule ebaõiglasele tingimusele selle müügi aluseks olevas lepingus, peab tarbija algatama kohtumenetluse, milles ta võib ka taotleda hagi tagamiseks selle müügi peatamist kuni hagi sisulise lahendamiseni. Siiski tuleneb seaduse vabatahtliku enampakkumise kohta § 19 lõike 1 punkti b teisest lausest, et enampakkumise läbiviija on kohustatud müügist loobuma üksnes juhul, kui kohus on otsustanud sellekohase hagi tagamise meetme võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See säte võimaldab – nagu näitab põhikohtuasjas esinev olukord – sundtäitmist jätkata isegi siis, kui kohtu menetluses on hagi tagamise taotlus, milles palutakse see täitmine peatada, ja seega võimaldab kinnisasja omandiõiguse üleminekut – sealhulgas juhul, kui tegemist on tarbija pere eluasemega – enne, kui kohus selle taotluse lahendab, ja isegi kui on olemas üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et lepingus, millest tulenevalt toimub sundtäitmine, võib sisalduda ebaõiglane tingimus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 325 võimaldab kohtul määrata niisuguse hagi tagamise abinõu – nagu kohtuvälisel enampakkumisel müügi peatamine –, tuleb tõdeda, et see õiguskaitsevahend ei näi andvat tarbijale tõhusat võimalust saavutada see, et enne müüki tehtaks kohtulik kontroll sissenõude pööramise aluseks oleva lepingu potentsiaalselt ebaõiglaste tingimuste üle või vähemalt prima facie kontroll hagi tagamise taotluse menetlemise käigus, ja seda isegi mitte siis, kui hagi tagamine on vajalik hagi sisu kohta tehtava otsuse täitmise tagamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 59 viidatud kohtupraktikast, nõuab direktiivi 93/13 artikli 7 lõige 1, et tarbijalt ei võetaks tegelikku võimalust saavutada sellise täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse peatamine, mis põhineb lepingutingimusel, mille kehtivus on kohtus vaidlustatud selle ebaõiglase laadi tõttu, kui selle menetluse peatamata jätmise korral annab hagi sisu kohta tehtav kohtulahend, milles tuvastatakse, et see tingimus on ebaõiglane, tarbijale tagantjärele kaitse üksnes kahju hüvitamise näol, mis on ebatäielik ja ebapiisav, ning seega ei kujuta endast ei sobivat ega tõhusat vahendit selle tingimuse kasutamise lõpetamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 60 viidatud kohtupraktikast, on see nõue veelgi enam põhjendatud juhul, kui – nagu põhikohtuasjas – sundtäitmise menetluse esemeks on tarbija ja tema perekonna eluase, mille kaitse kuulub harta artikliga 7 tagatud era- ja perekonnaelu austamise põhiõiguse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab tarbijatele antud võimalust heastada kohtuvälisel enampakkumisel müügi tagajärjed tagantjärele, siis on vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõikes 2 ette nähtud õigus nõuda müügi tühistamist kolme kuu jooksul alates pakkumise parimaks tunnistamisest, kui vaidlustatakse asjaomase pandi seadmise lepingu kehtivus või kui on rikutud selle seaduse sätteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustas, et see säte ei võimalda tarbijatel nõuda kohtuvälisel enampakkumisel müügi tühisuse tuvastamist põhjusel, et sundtäitmise aluseks olevas lepingus olid ebaõiglased tingimused, ning et käesoleval juhul ei olnud põhikohtuasjas kõne all oleva enampakkumisel müügi toimumise kuupäeval Slovakkias tehtud ühtegi kohtuotsust, milles oleks tuvastatud niisuguse müügi tühisus sel põhjusel. Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 41, täheldas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ka veel praegu ei ole selle kohta piisavalt juurdunud kohtupraktikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas leidis Slovakkia valitsus oma kirjalikes seisukohtades, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tõlgenda vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõiget 2 õigesti. Sellega seoses viitas Slovakkia valitsus Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) kohtupraktikale, mille näiteks toodi selle kõrgeima kohtu 2022. aasta kaks kohtumäärust, milles see kohus tõlgendas nimetatud sätet nii, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille alusel toimub kohtuväline sundtäitmine, on käsitatavad ühe põhjusena, mis võimaldab tunnistada sundtäitmise raames toimunud müügi tühiseks. Selline tõlgendus on vajalik, kuna enampakkumisel müügile ei pruugi olla eelnenud rahuldatava nõude kohtulikku kontrolli.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma vastuses kodukorra artikli 62 alusel esitatud küsimustele lisas Slovakkia valitsus, et Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) on seda kohtupraktikat kinnitanud uues, 27. novembri 2023. aasta kohtuotsuses, milles ta leidis, et menetlustes, milles arutatakse kohtuvälisel enampakkumisel toimunud müügi tühisuse tuvastamise nõuet, on kohus tarbijate piisava õiguskaitse tagamiseks kohustatud omal algatusel kontrollima, ega tarbijaga sõlmitud tagatisleping ei sisalda ebaõiglasi tingimusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses väärib märkimist, et ELTL artikli 267 alusel algatatud menetluses ei saa Euroopa Kohus teha otsust riigisiseste õigusnormide tõlgendamise kohta, kuna nende tõlgendamine kuulub liikmesriigi kohtute ainupädevusse (28. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Gradbeništvo Korana, C‑579/17, EU:C:2019:162, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui aga eeldada, et Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) tõlgendab vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõiget 2 käesoleva kohtuotsuse punktides 96 ja 97 kirjeldatud viisil – mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus –, ei mõjuta see asjaolu, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 79, küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all oleval enampakkumisel toimunud müügi kuupäeva arvestades võisid põhikohtuasja vastustajad mõistlikult eeldada selle müügi tühisuse tuvastamist hagi alusel, mille nad pidid nimetatud sättele tuginedes esitama kolme kuu jooksul alates müügitehingu esemeks oleva kinnisasja suhtes tehtud pakkumise parimaks tunnistamisest. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, näib nimetatud sätte tõlgendust, milleni jõudis Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus), põhjendavat just vajadus täita selles sättes olev õiguslünk, nimelt igasuguse märke puudumine võimaluse kohta taotleda enampakkumisel müügi tühistamist põhjusel, et müügi aluseks olev leping sisaldas ebaõiglaseid tingimusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et õiguskaitsevahendid, mis olid põhikohtuasja vastustajatele kättesaadavad põhikohtuasjas käsitletaval enampakkumisel toimunud müügi kuupäeval, ei vastanud tõhusa kohtuliku kaitse nõudele, kuna need ei andnud ei tegelikku võimalust peatada seda müüki sundtäitmise raames, et võimaldada kohtulikku kontrolli sundtäitmise aluseks olevas lepingus sisalduva võimaliku ebaõiglase tingimuse üle, kuigi kohtu menetluses oli asjakohane peatamise taotlus, ega võimalust nõuda müügi tühistamist nimetatud tingimuse esinemise tõttu, ja seda hoolimata sellest, et on olemas üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et see tingimus võis olla ebaõiglane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt käesoleva eelotsusetaotluse raames esile toodud aspektid, mida on käsitletud eelkõige käesoleva kohtuotsuse punktis 95, näitavad seega, et vähemalt kuupäeval, mil toimus põhikohtuasjas kõne all olev enampakkumisel müük, muutsid vabatahtliku enampakkumise seaduse sätted nende õiguste kaitse praktikas ülemäära keeruliseks või isegi võimatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus võimalikkuse kohta tõlgendada vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõiget 2 kooskõlas direktiivi 93/13 sätetega, tuleb märkida, et arvestades Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) hiljutist kohtupraktikat, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktides 96 ja 97 nagu seda esitles Slovakkia valitsus, ei näi selline tõlgendus olevat välistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab järeldusele, et ta saab vabatahtliku enampakkumise seaduse § 21 lõiget 2 selles ette nähtud tühistamise aluste seisukohast tõlgendada kooskõlas direktiiviga 93/13, tuleb märkida, et § 21 lõige 2 näeb samuti ette, et tühisuse tuvastamise nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul alates pakkumise parimaks tunnistamise kuupäevast. Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 76 ja 99, ei saanud mõistlikult eeldada – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et põhikohtuasja vastustajad esitaksid selle sätte alusel asjaomase enampakkumisel müügi tühisuse tuvastamise nõude. Ent selle direktiiviga tarbijatele antud kaitse aluseks oleva avaliku huvi olulisus ja vajadus tagada nimetatud direktiivist õigussubjektidele tulenevate õiguste tõhusus – mis eeldab muu hulgas tõhusa kohtuliku kaitse nõuet –, õigustavad seda, et kui puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid, mis võimaldanuks neil enne pakkumise parimaks tunnistamise kuupäeva kasutada oma sellest direktiivist tulenevaid õigusi, saavad põhikohtuasja vastustajad ilma aegumist kohaldamata põhikohtuasjas vaidlustada sundtäitmise, mille raames see müük toimus (vt analoogia alusel 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2022:394, punktid 45, 49 ja 50).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, kuna kõigest eeltoodust tuleneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohus võib olla sunnitud tuvastama põhikohtuasjas kõne all oleva enampakkumisel müügi tühisuse ja järelikult taastama põhikohtuasja vastustajate ja panga vahelised õigussuhted nii, nagu need olid enne enampakkumisel müügi toimumist, peab see kohus kohaldatavast riigisisesest õigusest lähtudes analüüsima võimalust lubada pangal menetluses osaleda vastavalt sobivale menetluskorrale, eelkõige paludes tal vabatahtlikult menetlusse astuda või vajaduse korral teha see talle kohustuslikuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb harta artikleid 7 ja 47 arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad jätkata tarbija pere eluasemeks oleva kinnisasja suhtes kohtuvälise sundtäitmise menetlust, kus pöörati sissenõue tagatisvarale, millele tarbija oli seadnud kutselise laenuandja kasuks hüpoteegi – vaatamata sellele, et kohtus on samal ajal menetluses hagi tagamise taotlus selle sundtäitmise peatamiseks ning esinevad üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et lepingus, millest tulenevalt toimub sundtäitmine, võib sisalduda ebaõiglane tingimus – ja mis ei näe ka ette mingit võimalust nõuda kohtult selle sundtäitmise tühisuse tuvastamist ebaõiglaste tingimuste esinemise tõttu selles lepingus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2005/29 tuleb tõlgendada nii, et sissenõude pööramine tagatisvarale õigusvastase lepingutingimuse alusel, mis näeb ette tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ennetähtaegse sissenõudmise, kujutab endast ebaausat kaubandustava selle direktiivi artikli 5 tähenduses, eelkõige nimelt agressiivset kaubandustava selle direktiivi artiklite 8 ja 9 tähenduses, mis võib kaasa tuua nii kutselise laenuandja vastutuse kui ka selle enampakkumisi läbi viiva äriühingu vastutuse, kes tagatisvarale sissenõude pöörab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja hageja, Slovakkia valitsus ja Euroopa Komisjon paluvad, et see küsimus tunnistataks vastuvõetamatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei täpsusta põhjusi, miks on vastus sellele küsimusele käesoleva kohtuotsuse punktis 45 viidatud kohtupraktika tähenduses vajalik tema menetluses olevas kohtuasjas otsuse tegemiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, nagu väidab komisjon oma kirjalikes seisukohtades, on kaubandustava eesmärk juba oma olemuselt ajendada tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud. Eelotsusetaotluses ei ole aga selgelt märgitud, milline oli põhikohtuasja vastustajate tehtud tehinguotsus, mida pank või lausa enampakkumise läbiviija muutis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna vastus kolmandale küsimusele väljub seega Euroopa Kohtule ELTL artikliga 267 pandud õigusemõistmise ülesande piiridest, on see küsimus vastuvõetamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse nimetatud kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-193" title="page-2">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 47 arvestades</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-195" title="page-2">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-196" title="page-2">
      nende kohaldamisalasse kuulub kohtumenetlus, milles esiteks nõuab tarbija väljatõstmist äriühing, kes parima pakkujana omandas tarbija pere eluasemeks oleva kinnisasja kohtuvälises sundtäitmise menetluses, kus pöörati sissenõue tagatisvarale, millele tarbija oli seadnud kutselise laenuandja kasuks hüpoteegi, ja milles teiseks on tarbija esitanud vastuhagi, vaidlustades parima pakkumise teinud äriühingule selle kinnisasja omandiõiguse ülemineku õiguspärasuse, kuivõrd see toimus vaatamata kohtumenetlusele, mis oli omandi ülemineku ajal veel pooleli ja milles nõuti tagatisvarale sissenõude pööramise peatamist põhjusel, et sissenõude aluseks olev leping sisaldas ebaõiglasi tingimusi, millest see tarbija oli parima pakkumise teinud äriühingut eelnevalt teavitanud. See on nii juhul, kui müügi kuupäeval olid olemas üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et need tingimused võivad olla ebaõiglased, ja kui tarbija on kasutanud õiguskaitsevahendeid, mille kasutuselevõttu võis mõistlikult oodata nende tingimuste kohtulikku kontrolli soovivalt keskmiselt tarbijalt.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb põhiõiguste harta artikleid 7 ja 47 arvestades</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-198" title="page-2">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-199" title="page-2">
      nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad jätkata tarbija pere eluasemeks oleva kinnisasja suhtes kohtuvälise sundtäitmise menetlust, kus pöörati sissenõue tagatisvarale, millele tarbija oli seadnud kutselise laenuandja kasuks hüpoteegi – vaatamata sellele, et kohtus on samal ajal menetluses hagi tagamise taotlus selle sundtäitmise peatamiseks ning esinevad üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et lepingus, millest tulenevalt toimub sundtäitmine, võib sisalduda ebaõiglane tingimus – ja mis ei näe ka ette mingit võimalust nõuda kohtult selle sundtäitmise tühisuse tuvastamist ebaõiglaste tingimuste esinemise tõttu selles lepingus.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-200" title="page-2">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: slovaki.</p>
</body>
</html>
