<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-114/17 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0114</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:309">EU:C:2018:309</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Sharpstoni Ettepanek – Kohtuasi C‑114/17 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180508">8. mail 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑114/17 P</HT></P><P>Hispaania Kuningriik</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Abi maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks Castilla–La Mancha autonoomse piirkonna äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades</KEYWORD><KEYWORD>Maapealseid digitaaltelevisiooniplatvorme kasutavate operaatorite toetamine</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, millega abimeetmed tunnistatakse siseturuga osaliselt kokkusobimatuks</KEYWORD><KEYWORD>Muutmisotsuse vastuvõtmine komisjoni poolt</KEYWORD><KEYWORD>Uued väited</KEYWORD><KEYWORD>Nõuete muutmine</KEYWORD><KEYWORD>Asjaomase liikmesriigi õigus olla enne selle muutmisotsuse vastuvõtmist ära kuulatud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas apellatsioonimenetluses palub Hispaania Euroopa Kohtul tühistada tervikuna Üldkohtu otsus kohtuasjas Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, T‑808/14 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), ei avaldata, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:734">EU:T:2016:734</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kus Üldkohus jättis rahuldamata Hispaania hagi, milles taotleti komisjoni otsuse C(2014) 6846 tühistamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Komisjoni otsus C(2014) 6846 riigiabi SA.27408 (C 24/10, ex NN 37/10 (ex CP 19/09)) kohta, mida Castilla–La Mancha ametiasutused andsid maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades Castilla–La Manchas (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>otsus C(2014) 6846<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>algne otsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> Hispaania põhjendab apellatsioonkaebust eeskätt sellega, et komisjon rikkus otsust C(2014) 6846 muutnud otsuse C(2015) 7193<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Komisjoni <DATE ISO="20151020">20. oktoobri 2015. aasta</DATE> otsus C(2015) 7193, millega parandatakse teatavad vead komisjoni otsuses C(2014) 6846) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>otsus C(2015) 7193<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>muutmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>). Otsuse C(2014) 6846 muudetud redaktsioon avaldati 17. augustil 2016 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="222" PAGE.FIRST="52" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 222, lk 52</REF.DOC.OJ>). Muutmisotsus C(2015) 7193 ei kuulunud eraldi avaldamisele.</P></NOTE> vastuvõtmisel tema õigust olla ära kuulatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on Euroopa Kohtul võimalus kujundada kohtupraktikat selle kohta, millise ulatusega on Euroopa Komisjoni kohustus asjaomane liikmesriik riigiabi kontrolli menetluses ära kuulata, enne kui ta võtab vastu otsuse, millega <HT TYPE="ITALIC">muudetakse</HT> tema varasemat otsust sama riigiabi kohta. Euroopa Kohtu otsus käesolevas asjas võib anda kasulikke suuniseid kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Gmina Miasto Gdynia ja Port Lotniczy Gdynia Kossakowo (C‑56/18 P),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Näib, et nimetatud kohtuasjas jättis komisjon asjaomase liikmesriigi ära kuulamata, enne kui ta võttis vastu oma varasemat riigiabiotsust <HT TYPE="ITALIC">asendava</HT> otsuse.</P></NOTE> mis on praegu Euroopa Kohtu menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kõigepealt aga tuleb Euroopa Kohtul selgitada, millistel tingimustel on lubatav esitada komisjoni riigiabiotsuse peale esitatavas tühistamishagis argumente seda otsust muutva akti vastu. Selleks peab Euroopa Kohus selgitama Üldkohtu kodukorra artiklite 84 ja 86 tähendust ning omavahelist suhet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik taust</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Üldkohtu kodukord</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 84 kohaselt võib menetluse käigus uue väite esitada üksnes juhul, kui see tugineb faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Asjaomane menetluspool peab esitama sellise väite niipea, kui ta on nendest asjaoludest teada saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Artikli 86 lõikes 1 on ette nähtud, et: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Kui akt, mille tühistamist nõutakse, on asendatud või muudetud teise aktiga, millel on sama ese, võib hageja selle uue asjaolu arvesse võtmiseks muuta hagiavaldust […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>. Artikli 86 lõikes 2 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[h]agiavalduse muutmine peab toimuma eraldi dokumendiga ning hagiavalduse muutmise tinginud akti peale tühistamishagi esitamiseks ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaja jooksul<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>. Artikli 86 lõike 4 kohaselt peab muutmisavaldus sisaldama nõudeid, mida muudetakse, ning vajaduse korral väiteid ja argumente, mida muudetakse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus 2015/1589</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Vastavalt määruse (EL) 2015/1589<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 248, lk 9</REF.DOC.OJ>). Põhjendustes 17 ja 18 on rõhutatud puudutatud liikmesriikide õigust menetlustes osaleda ja olla menetluste kestel ära kuulatud.</P></NOTE> artikli 15 lõikele 1 võidakse võimaliku ebaseadusliku abi kontrollimise tagajärjel otsustada algatada ametlik uurimismenetlus. Kui niisugune menetlus algatatakse, tuleb see lõpetada artiklis 9 ette nähtud otsusega. Artikli 9 lõike 8 kohaselt peab komisjon enne otsuse tegemist andma asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada seisukohti <HT TYPE="ITALIC">seoses teabega</HT>, mida komisjon on uurimise käigus saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artikkel 11, mis on artikli 15 lõikest 3 tulenevalt niisuguse menetluse suhtes kohaldatav, lubab komisjonil sellise otsuse tühistada, kui selle otsuse tegemisel määrav teave oli ebaõige. Artikli 11 kohaselt peab komisjon enne niisugust tühistamist ja enne uue otsuse vastuvõtmist algatama ametliku uurimismenetluse ja andma asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada märkusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud ja Üldkohtu menetlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Aastatel 2005–2008 võttis Hispaania rea meetmeid, et toetada maapealse digitaaltelevisioonilevi süsteemi kasutuselevõttu oma territooriumi äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades, sealhulgas Castilla–La Mancha autonoomses piirkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Pärast kahelt televisiooni operaatorilt kaebuste saamist teatas komisjon <DATE ISO="20100929">29. septembri 2010. aasta</DATE> kirjas Hispaaniale, et ta on otsustanud algatada nende meetmete suhtes ametliku uurimismenetluse. Selle menetluse käigus sai komisjon huvitatud isikutelt märkusi ja edastas need Hispaaniale kommenteerimiseks. Hispaania esitas mitmel puhul omad märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20141001">1. oktoobril 2014</DATE> vastu otsuse C(2014) 6846 Castilla–La Mancha autonoomse piirkonna territooriumil antud riigiabi kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Samuti võttis ta vastu eraldi otsuse ülejäänud Hispaania territooriumi kohta. Vt komisjoni <DATE ISO="20130619">19. juuni 2013. aasta</DATE> otsus riigiabi SA.28599 (C 23/10 (ex NN 36/10, ex CP 163/09)) kohta, mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades (väljaspool Castilla–La Manchat) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="217" PAGE.FIRST="52" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 217, lk 52</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Selle otsuse artikli 1 esimeses lõigus on märgitud, et kahele televisiooni operaatorile – TelecomCLM ja Abertis – ülekandejaamade ajakohastamiseks, uute ülekandejaamade ehitamiseks ning digitaalteenuste osutamiseks, käitamiseks või hooldamiseks Castilla–La Mancha II piirkonnas abi andes on Hispaania rikkunud ELTL artikli 108 lõiget 3 ning see abi on siseturuga kokkusobimatu. Artikli 1 teises lõigus on korratud sedasama järeldust seoses satelliitsignaali edastajale Hispasatile antud abiga satelliitvastuvõtjate paigaldamiseks sellesse piirkonda signaali edastamise tarvis. Artikli 3 lõikes 1 nõuti, et Hispaania nõuaks nõnda määratletud abi nendelt kolmelt ettevõtjalt tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Hispaania pöördus <DATE ISO="20141212">12. detsembril 2014</DATE> Üldkohtusse hagiga, milles palus otsuse C(2014) 6846 tühistada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>See kohtuasi registreeriti tunnuse ja numbriga T‑808/14.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Ka Hispasat esitas <DATE ISO="20150123">23. jaanuaril 2015</DATE> Üldkohtusse hagi palvega see otsus tühistada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>See kohtuasi registreeriti tunnuse ja numbriga T‑36/15.</P></NOTE> Hagiavalduses väitis ta, et ei ole kunagi Hispaania riigilt ega selle kohalikelt asutustelt mingisugust abi saanudki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Vahepeal asusid Hispaania ja komisjon seoses otsuse C(2014) 6846 rakendamisega lahknevatele seisukohtadele küsimuses, kas selle otsuse kohaldamisalasse kuulub digitaalseadmete (mida Castilla–La Mancha kohalikud ametiasutused olid telesignaali ülekandmiseks soetanud) maksumus ja kas seega tuleb Hispaanial see asjaomastelt ettevõtjatelt tagasi nõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20151020">20. oktoobril 2015</DATE> vastu otsust C(2014) 6846 muutva otsuse C(2015) 7193. Otsuse sissejuhatavas osas märkis ta, et selle muudatuse eesmärk on parandada Hispasati puudutavad vead. Muutmisotsusega arvati Hispasat riigiabist kasu saanud isikute hulgast välja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Selle eesmärgi saavutamiseks tunnistati kehtetuks algse otsuse artikli 1 teine lõik, kustutati artikli 3 lõikest 1 viide Hispasatile ning eemaldati preambulist (põhjendustest 44, 45, 108, 113, 115, 118, 130, 170 ja 198–200) kõik viited Hispasatile.</P></NOTE> Samuti asendati algse otsuse artikli 1 esimeses lõigus sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>digitaal<HT TYPE="ITALIC">teenuste</HT> osutamiseks, käitamiseks või säilitamiseks<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> sõnadega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>digitaal<HT TYPE="ITALIC">seadmete</HT> pakkumiseks ja/või jaamade hooldamiseks ja käitamiseks<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Üldkohtule saadetud <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kirjas esitas Hispaania kohtuasjas T‑808/14 menetluse käigus uue väite (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Hispaania uus väide<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). Ta argumenteeris, et muutmisotsuses mindi sõnastatud eesmärgist – Hispasat algse otsuse kohaldamisalast välja arvata – kaugemale ja laiendati tagastamisele kuuluva abi mahtu suurel määral, arvates selle hulka seadmete tarnimiseks antud abi (32,5 miljonit eurot). Hispaania väitel rikkus komisjon seda tehes õiguskindluse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Komisjon esitas oma seisukohad <DATE ISO="20160128">28. jaanuaril 2016</DATE>. Ta argumenteeris, et muutmisotsus kujutas endast pelgalt algse otsuse parandust ning et muutmisotsusega ei pandud Hispaaniale uusi kohustusi. Ta lisas, et Hispaania uus väide on vastuvõetamatu, sest see ei ulatu kaugemale argumentidest, millele Hispaania varem õiguskindluse põhimõtte rikkumist puudutavat väidet põhjendades tugines.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kohtumäärusega Hispasat <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20160114">14. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑36/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:73">EU:T:2016:73</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> määras Üldkohus, et pärast otsuse C(2014) 6846 muutmist on selle kohtuasja ese ära langenud ja seega ei ole enam vaja Hispasati hagi lahendada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidlustatud kohtuotsus ja apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses otsustas Üldkohus, et kõik Hispaania hagiavalduses esitatud väited on põhjendamatud ning jättis seetõttu hagi tervikuna rahuldamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Hispaania uue väite kohta märkis ta, et see on suunatud tegelikult muutmisotsuse vastu ja seetõttu vastuvõetamatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Punktid 34–37.</P></NOTE> Seejärel tuvastas Üldkohus omal algatusel, et jättes andmata Hispaaniale võimaluse enne selle otsuse vastuvõtmist seisukohti esitada, on komisjon rikkunud tema õigust olla ära kuulatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Punktid 41–46.</P></NOTE> Samuti otsustas Üldkohus, et kuna digitaalseadmete tarnimiseks antud abi kuulus algusest peale algse otsuse kohaldamisalasse, ei asetatud muutmisotsusega Hispaaniale ühtegi uut kohustust ning kõnealune rikkumine ei anna seega alust muutmisotsuse tühistamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Punktid 47–49.</P></NOTE> Seetõttu lükkas Üldkohus Hispaania uue väite tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses palub Hispaania Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus, tühistada otsus C(2014) 6846 ja mõista kohtukulud välja komisjonilt. Hispaania on põhjendanud apellatsioonkaebust kolme väitega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Hispaania märgib, et <HT TYPE="ITALIC">esiteks</HT> rikkus Üldkohus otsuse C(2014) 6846 algredaktsiooni artiklit 1 tõlgendades õigusnormi ja tõlgendas valesti Hispaania võetud riigiabimeetme olemust ning riigiabi mõistet ELTL artikli 107 tähenduses. Samuti rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta jättis märkimata, et sellega, kui rikuti Hispaania õigust olla ära kuulatud, kaasnes hea halduse põhimõtte ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine. <HT TYPE="ITALIC">Teiseks</HT> rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta märkis, et Hispaania ei ole järginud kohtuotsuses Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20030724">24. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑280/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:415">EU:C:2003:415</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ette nähtud esimest ja neljandat tingimust. <HT TYPE="ITALIC">Kolmandaks</HT> rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, kui ta leidis, et Hispaaniale antud abi on siseturuga kokkusobimatu seetõttu, et nimetatud liikmesriik kohtles maapealse televisioonilevi tehnoloogiat soodsamalt kui satelliittehnoloogiat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Muu hulgas väidab ta, et kui Euroopa Kohus nõustub apellatsioonkaebuse esimese väitega, ei saaks sellega kaasneda enamat kui muutmisotsuse tühistamine, samas kui apellatsioonkaebuses taotletakse algse otsuse tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20180307">7. märtsil 2018</DATE>, esitasid Hispaania ja komisjon oma suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu palvel piirdun käesolevas ettepanekus apellatsioonkaebuse esimese väite analüüsiga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse esimese väite vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimese väite loomuliku tõlgenduse kohaselt näib selle ese olevat algne otsus. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud see, kuidas Üldkohus tõlgendas nimetatud otsuse artiklit 1 muutmisotsuse vastuvõtmisele eelnenud redaktsioonis. Apellatsioonkaebuse esimese väite põhjenduseks esitatud argumentides aga vaieldakse vastu Üldkohtu järeldustele, mis puudutavad <HT TYPE="ITALIC">muutmis</HT>otsuse vastuvõtmise menetluse õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Hispaania esitas Üldkohtusse hagiavalduse enne <HT TYPE="ITALIC">muutmis</HT>otsuse vastuvõtmist ning seega sai tema hagi olla esitatud ainult <HT TYPE="ITALIC">algse</HT> otsuse peale. Apellatsioonkaebuse nõuetes on sõnaselgelt mainitud vaidlustatud kohtuotsuse ja <HT TYPE="ITALIC">algse</HT> otsuse tühistamist, kuid mitte <HT TYPE="ITALIC">muutmis</HT>otsuse tühistamist. Kohtuistungil märkis Hispaania esindaja, et uut väidet esitades püüdis Hispaania laiendada menetluse eset, et taotleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>algse otsuse muudetud redaktsiooni<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> tühistamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel analüüsin kõigepealt, kas käesolev menetlus hõlmab <HT TYPE="ITALIC">muutmis</HT>otsust ja seega kas Euroopa Kohus on pädev analüüsima seda otsust käsitlevaid Hispaania argumente.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kuna see on avalikku huvi pakkuv küsimus, peaks Euroopa Kohus analüüsima seda küsimust omal algatusel, olgugi et ükski pool ei ole seda tõstatanud (vt selle kohta <DATE ISO="20151112">12. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elitaliana <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eulex Kosovo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑439/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:753">EU:C:2015:753</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Planet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑564/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:124">EU:C:2015:124</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas menetluse ese hõlmab <HT TYPE="NORMAL">ipso facto</HT> muutmisotsust selle vastuvõtmise kuupäeva seisuga</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kas saab väita, et menetluse ese hõlmas <HT TYPE="ITALIC">ipso facto</HT> muutmisotsust selle vastuvõtmise kuupäeva seisuga?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Komisjoni väitel ei ulatu muutmisotsuse tagajärjed kaugemale pelgalt algses otsuses leidunud kirjavigade ja ilmsete ebatäpsuste parandamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kui komisjonil oleks õigus, ei oleks muutmisotsusel autonoomseid õiguslikke tagajärgi ning see ei oleks niisugune otsus, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ELTL artikli 263 tähenduses. Seega ei saaks selle peale esitada eraldi tühistamishagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Arvan, et kui olukord oleks selline, saaks muutmisotsust tühistamishagi seisukohast käsitada algse otsusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>liituvana<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> ja seega sellega koos jagamatut tervikut moodustavana. Sel juhul saaks Hispaania hagiavaldust ja apellatsioonkaebust tõesti pidada <HT TYPE="ITALIC">ipso facto</HT> niisugusteks, mis on esitatud algse otsuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>parandatud<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> redaktsiooni peale, ilma et kohtumenetluses oleks vaja algset nõuet muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kuigi mõned muudatused kujutavad endast tõepoolest lihtsalt algse otsuse teksti vigade parandusi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Põhjendustes 98, 131, 132, 146 ja 165 on parandatud tekstisiseseid viiteid.</P></NOTE> näivad teised seda künnist ületavat ja mõjutavat selle otsuse sisu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Selles küsimuses on pooled kardinaalselt lahknevatel seisukohtadel. Vaidlusaluse otsuse õige tõlgendamine on õigusküsimus. Seetõttu on argument, millele tuginedes on Hispaania vaidlustanud Üldkohtu tõlgenduse algse otsuse artikli 1 kohta, apellatsiooniastmes vastuvõetav (vt selle kohta <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Andersen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑303/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:647">EU:C:2015:647</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kahtlemata on see nii selles osas, mis puudutab kõikide Hispasatile osutanud viidete kustutamist. Selle muudatuse tulemusel jäi Hispasat vaidlusalusest riigiabist kasu saanud isikute hulgast välja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Algses otsuses valis komisjon võimalike kasusaajate üldise ja abstraktse määratlemise asemel kõikide tegelike kasusaajate nimetamise. On selge, et Hispasati väljaarvamine nende hulgast avaldab mõju mitte ainult Hispaania õiguslikule olukorrale, sest see mõjutab tema kohustust antud abi tagasi nõuda, vaid ka kasusaaja õiguslikule olukorrale, keda algne otsus otseselt ja isiklikult puudutas, samas kui muutmisotsus seda ei tee.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Loomuliku tõlgenduse kohaselt mõjutab algse otsuse sisu ka algse otsuse artikli 1 esimeses lõigus sisaldunud sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>teenused<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> asendamine sõnaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>seadmed<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>. Kui tagasihoidlikult väljenduda, ei ole need sõnad sünonüümid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Muutmisotsuse <HT TYPE="ITALIC">vorm</HT> kinnitab muljet, et selle sisu ei piirdu pelgalt parandustega. Kohtuistungil selgitas komisjoni esindaja, et muutmisotsuse võttis vastu volinike kolleegium. Ta selgitas, et seda korda järgitakse siis, kui komisjon võtab vastu materiaalõiguslikke riigiabiotsuseid, samas kui üksnes parandusi sisaldavad otsused võtab vastu komisjoni peasekretär. Komisjoni esindaja möönis, et käesoleval juhul oli menetluse valik ajendatud sellest, et muutmisotsus algse otsuse kohaldamisala oluliselt kitsendas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Lõpuks saab seda, kas ja mil määral muudab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>teenuste<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> asendamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>seadmetega<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> sisuliselt Hispaania kohustuse ulatust abi tagasinõudmisel, kindlaks teha üksnes artikli 1 algse ja muudetud redaktsiooni võrdluses, võttes nende tõlgendamisel arvesse aluseid, millele komisjon kummaski otsuses on osutanud. Muutmisotsuses aga ei ole osutatud ühelegi alusele, mistõttu on niisugune analüüs (välja arvatud Hispasati osas) sama hästi kui võimatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Tulen käesoleva ettepaneku punktides 67–69 selle küsimuse juurde tagasi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kõike arvestades näib tõenäoline, et muutmisotsus siiski tekitas autonoomseid õiguslikke tagajärgi, mis sisuliselt mõjutasid õiguslikku olukorda, milles Hispaania oli algse otsuse vastuvõtmise ajal. Sel juhul kujutaks muutmisotsus endast õigusakti, mille peale saab esitada eraldi tühistamishagi. Kui Hispaania sooviks oma algset hagi muutmisotsusele laiendada, peaks ta ametlikult hagi muutma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Analüüsin nüüd, kas Hispaanial õnnestus seda teha, kui ta esitas Üldkohtu menetluses oma uue väite.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas Hispaania tegelikult laiendas oma hagi ulatust?</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 76 punkti d kohaselt peab hageja hagiavalduses märkima hagi eseme. Menetluspoolel ei ole põhimõtteliselt lubatud seda eset menetluse käigus muuta ning hagi põhjendatust tuleb uurida ainult lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõuetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20101111">11. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑543/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:669">EU:C:2010:669</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artiklites 84 ja 86 on ette nähtud kaks erandit sellest reeglist. Artiklit 84 kohaldatakse juhul, kui menetluse käigus tuleb ilmsiks uus õiguslik või faktiline asjaolu. Artikkel 86 on oma kohaldamisalalt palju kitsam: sellele võib tugineda üksnes juhul, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>uus asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> seisneb vaidlusaluse akti asendamises või muutmises teise aktiga, millel on sama ese.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Artikkel 84 lubab hagejal ainult esitada uusi väiteid (koos neid toetavate argumentide ja tõenditega), artikkel 86 aga on kaugemaleulatuv: see lubab hagejal ka muuta hagi eset, st sõnastada nõudeid ümber nii, et pooleliolevas menetluses vaidlustatakse uus akt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Artikli 86 loogika on kahetine: esiteks ei vastaks see, kui hageja oleks kohustatud esitama Euroopa Kohtule uue hagiavalduse ja seega taotlema eraldi menetluse algatamist, korrakohase õigusemõistmise ega menetlusökonoomia huvidele; teiseks ei oleks õiglane, kui vaidlustatud akti autor (käesoleval juhul komisjon) saaks Euroopa Kohtu menetluses vaidlustatud akti muuta või selle teise aktiga asendada eesmärgiga menetlus ammendada (vt selle kohta <DATE ISO="19820303">3. märtsi 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alphasteel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>14/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:76">EU:C:1982:76</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19880714">14. juuli 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stahlwerke Peine Salzgitter <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>103/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:398">EU:C:1988:398</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Artiklis 86 on kodifitseeritud kohtupraktika, mis on välja kujunenud viimatistes vaidlustes seoses nõukogu ja komisjoni võetud piiravate meetmetega Euroopa Liidu ühise välis‑ ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Vt selle kohtupraktika näidet <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chyzh jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑276/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:748">EU:T:2015:748</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Artikli 86 lisamine kodukorda 2015. aastal tähendas nõutava formaalsustaseme tõstmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Sellele sättele eelnenud kohtupraktikas, millele on viidatud eelnevas joonealuses märkuses, ei nõutud kuigi palju formaalsust. Muu hulgas oli hagejal lubatud hagiavaldust kohtuistungil muuta. Vt nt <DATE ISO="20130906">6. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iran Insurance <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑12/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:401">EU:T:2013:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20150512">12. mai 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ternavsky <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑163/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:271">EU:T:2015:271</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171005">5. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ben Ali <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑149/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:693">EU:T:2017:693</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Nii on artikli 86 lõigetes 2 ja 4 sõnaselgelt nõutud, et selline muudatus tuleb esitada eraldi kirjalikus dokumendis, mis sisaldab <HT TYPE="ITALIC">nõuet</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Muidugi ei kehti artiklis 86 sätestatud vorminõuded nende endi pärast, vaid on ette nähtud selleks, et tagada võistlev kohtumenetlus ja korrakohane õigusemõistmine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HX <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑423/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:848">EU:C:2017:848</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohtu menetluses esitatakse menetlusdokument eesmärgiga hagiavaldust muuta, on see samaväärne hagiavalduse teel tühistamishagi esitamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19820303">3. märtsi 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alphasteel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>14/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:76">EU:C:1982:76</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti näitena kohtuasjast, kus Üldkohus seda kohtupraktikat kohaldas, <DATE ISO="20160718">18. juuli 2016. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arbuzov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑195/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:445">EU:T:2016:445</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Seetõttu on analoogia alusel kohaldatav väljakujunenud kohtupraktika, kus on ette nähtud nõuded niisuguse hagi vormi ja sisu suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Järelikult peavad muutmisavalduses olema ühemõtteliselt ning piisavalt selgelt ja täpselt märgitud hagi ese, põhilised õiguslikud ja faktilised asjaolud, millel hagi põhineb, ning nõuded, et vältida seda, et Euroopa Kohus otsustab <HT TYPE="ITALIC">ultra petita</HT> või jätab mõne väite kohta seisukoha võtmata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑211/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:340">EU:C:2010:340</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171114">14. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British Airways <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑122/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:861">EU:C:2017:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seevastu ei piisa hagi eseme muutmiseks avaldusest, mis sisaldab uusi väiteid või argumente, kuid ei vasta kõikidele artiklis 86 või eespool viidatud kohtupraktikas ette nähtud nõuetele. Sellel ei ole muid õiguslikke tagajärgi peale artiklis 84 ettenähtute, s.o peale uute väidete või argumentide esitamise <HT TYPE="ITALIC">sama eseme</HT> suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Artikkel 86 toimib seepoolest erinormina artikli 84 suhtes: kui menetluspool soovib minna kaugemale ja muuta menetluse käigus vaidluse ulatust, peab ta täitma artiklis 86 sätestatud rangemad tingimused.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul võttis komisjon veidi rohkem kui aasta pärast algse otsuse vastuvõtmist ja selle otsuse tühistamise hagi menetluse kestel vastu seda otsust muutva akti (otsus C(2015) 7193). Seepeale esitas Hispaania Üldkohtule oma uue väite.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Pooled ei vaidle selle üle, et muutmisotsuse ese oli sama, mis algsel otsusel (riigiabi SA.27408). Järelikult kohaldus artikkel 86.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Artikkel 86 jõustus <DATE ISO="20150424">24. aprillil 2015</DATE> ja on seega asjakohane Hispaania uue väite, mis esitati <DATE ISO="20151223">23. detsembril 2015</DATE>, tagajärgede hindamisel.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Üldkohus märkis täpsemate selgitusteta, et kuna alates oma uue väite esitamisest on Hispaania vaidlustanud <HT TYPE="ITALIC">muutmis</HT>otsuse, on uus väide vastuvõetav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkti 36 lõpp ja punkt 37.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Ma ei saa Üldkohtu loogikast aru ega nõustu sellega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Hispaania uue väite sõnastus viitab sellele, et Hispaania <HT TYPE="ITALIC">ei tahtnud</HT> vaidlustada muutmisotsust, isegi kui mõned tema väitega seoses esitatud argumendid seda puudutasid. Oma uue väite viimases lõigus jäi Hispaania sõnaselgelt algse nõude, s.o <HT TYPE="ITALIC">algse</HT> otsuse tühistamise nõude juurde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebus näib kinnitavat, et: (i) apellatsioonkaebuse esimene väide puudutab <HT TYPE="ITALIC">algset otsust selle muutmiseelses redaktsioonis</HT> ning (ii) nõudes on sõnaselgelt viidatud <HT TYPE="ITALIC">algse</HT> otsuse tühistamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seetõttu ei arva ma, et Üldkohus sai Hispaania uut väidet õiguspäraselt tõlgendada kui sellist – ja liigitada selle ümber niisuguseks –, millega tegelikult taotleti <HT TYPE="ITALIC">muutmis</HT>otsuse tühistamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20051213">13. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Aktionsgemeinschaft Recht und Eigentum</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑78/03 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:761">EU:C:2005:761</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Tühistamishagi olemasolu ja samamoodi selle ulatuse muutmise avalduse olemasolu ei saa kunagi eeldada ning arvesse võib võtta ainult sõnaselge nõude.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19650708">8. juuli 1965. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krawczynski <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>83/63</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1965:70">EU:C:1965:70</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0002">2</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Hagi põhjendatust peab uurima üksnes hagiavalduses või selle muutmise avalduses esitatud nõuete põhjal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="19790925">25. septembri 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>232/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:215">EU:C:1979:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Hagi, mis ühtegi nõuet ei sisalda, on vastuvõetamatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20150212">12. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meister <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑327/14 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:99">EU:C:2015:99</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Ma ei nõustu Hispaania esindaja poolt kohtuistungil väljapakutuga, et niisugune lähenemisviis on ülemäära formaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Samuti ei arva ma, et Üldkohus oli kohustatud paluma Hispaanial selgitada, kas ta tahtis vaidlustada muutmisotsust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Erinevalt kohtuasjast HX <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (<DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑423/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:848">EU:C:2017:848</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nimetatud kohtuasja faktilised asjaolud olid aga vägagi teistsugused. HXi esindaja sai hagiavalduses vaidlustatud akti muutva (üldkohaldatava) õigusakti olemasolust teada alles kohtuistungil. Tal oli põhjust uskuda (kohtumenetluse keelele vastava kodukorra keeleversiooni tõttu, mis oli selles keeles ebatäpne), et nõude muutmiseks ei ole vaja esitada kirjalikku avaldust ning seetõttu jättis ta enda varem samal kohtuistungil <HT TYPE="ITALIC">väljendatud</HT> soovi nõuet muuta kirjalikult <HT TYPE="ITALIC">kinnitamata</HT>. Euroopa Kohus märkis, et Üldkohus oli kohustatud teavitama apellanti tema veast ja andma talle võimaluse seda parandada.</P></NOTE> Faktilisi asjaolusid arvestades oleks see olnud samaväärne sellega, kui Hispaaniat oleks kutsutud täiendama tema tühistamishagi olulist osa vastuolus ELTL artiklis 263 ette nähtud tähtajaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Muutmisotsus võeti vastu <DATE ISO="20151020">20. oktoobril 2015</DATE>. Hispaania esitas oma uue väite <DATE ISO="20151223">23. detsembril 2015</DATE>, mil Üldkohus oli jõuluvaheajal. Seega möödus tähtaeg veel enne, kui Üldkohus sai 2016. aasta jaanuari algul oma tegevust jätkata.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Eespool punktides 45, 46 ja 55 viidatud kohtupraktika ei paku veenvaid põhjendusi vastuvõetavusnõuete lõdvendamiseks. Kui liikmesriigile teatatakse – nagu käesolevas asjas – otsusest, peab ta leppima tagajärgedega, mis tekivad sellest, kui ta ei täpsusta ettenähtud aja jooksul Üldkohtu menetluses nõuet selle otsuse suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spliethoff’s Bevrachtingskantoor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon järeldas kohtujurist Kokott oma ettepanekus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑635/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:28">EU:C:2018:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et tühistamishagi <HT TYPE="ITALIC">ulatuse</HT> laiendaval tõlgendamisel võib lähtuda põhiõigusest tõhusale kohtulikule kaitsele. Käesolevas asjas on faktilised asjaolud teistsugused ning sellele õigusele artikli 86 tagajärgede leevendamiseks tugineda ei saa.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seega ei õnnestunud Hispaanial uue väite esitamisest hoolimata menetluse eset laiendada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Järeldus apellatsioonkaebuse esimese väite vastuvõetavuse kohta</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Eelnevast tulenevalt käesolev menetlus muutmisotsust ei hõlma. Seega püütakse apellatsioonkaebuse esimeses väites, mis on seotud selle otsusega, vaidluse eset laiendada. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 170 lõike 1 kohaselt on see apellatsiooniastmes lubamatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20100921">21. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rootsi jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. API ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. API</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:541">EU:C:2010:541</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0126">126</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellatsioonkaebuse esimene väide tagasi lükata. Samuti teen Euroopa Kohtule ettepaneku järeldada, et laiendades enda menetluses oleva vaidluse ulatust Hispaania uue väite põhjal, tõlgendas Üldkohus valesti Hispaania esitatud argumente ja seetõttu rikkus õigusnormi, tehes otsuse <HT TYPE="ITALIC">ultra petita</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20131210">10. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑272/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:812">EU:C:2013:812</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Kuna Üldkohus lükkas selle väite tagasi sisuliselt, ei mõjutanud see viga tema menetluses oleva kohtuasja tulemust. Seetõttu ei ole vaja vaidlustatud kohtuotsust selle põhjal tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse esimese väite sisu</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni pädevus võtta vastu muutmisotsus ja tema kohustus seda põhjendada</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus eelnenud analüüsiga ei nõustu, on tal vaja kaaluda vaidlustatud kohtuotsuse õiguspärasust niivõrd, kui see puudutab muutmisotsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Selles suhtes teen ettepaneku, et Euroopa Kohus võiks omal algatusel üles tõsta ja läbi vaadata kaks põhjapanevat küsimust. Esiteks, kas komisjon oli pädev muutmisotsust vastu võtma? Teiseks, kas komisjon täitis kohustuse see otsus põhjendada?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Mõlemad küsimused on seotud avaliku huviga. Euroopa Kohus peaks need tõstatama ja vajaduse korral lubama nende arutamist omal algatusel (vt seoses vaidlusaluse akti vastuvõtja pädevusega <DATE ISO="20000713">13. juuli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Salzgitter <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑210/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:397">EU:C:2000:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; ning seoses põhjendamiskohustusega <DATE ISO="20091202">2. detsembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑89/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:742">EU:C:2009:742</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esiteks</HT> märkis Üldkohus, et komisjon oli ELTL artikli 108 lõike 2 alusel pädev seda otsust vastu võtma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 40.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Olen selle järeldusega nõus. ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevalt on komisjonil mitte ainult pädevus enda tehtud otsuseid määruse 2015/1589 artikli 9 alusel <HT TYPE="ITALIC">parandada</HT>, nagu ta sageli teeb, ilma et selle põhimõtte vastu oleks vaieldud, ja selliseid otsuseid sama määruse artikli 11 alusel <HT TYPE="ITALIC">tühistada</HT>. Tal on ka pädevus selliseid otsuseid sisuliselt <HT TYPE="ITALIC">muuta</HT>, kui seda on vaja eespool viidatud aluslepingu sätetes ette nähtud eesmärkide saavutamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Komisjonil võib olla mõjuv põhjus seda teha muu hulgas selleks, et võtta arvesse liidu kohtute praktika arengut või parandada omaenda vigu,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt selle kohta Heidenhain, M., <HT TYPE="ITALIC">European State Aid Law Handbook</HT>, München, Beck/Oxford, Hart, 2010, peatükk 31, punkt 58.</P></NOTE> nagu näib olevat olnud ka käesoleval juhul. Sellest vaatenurgast artikkel 11 kõigest väljendab konkreetselt komisjonile aluslepinguga antud pädevust tagada riigiabi eeskirjade korrektne ja tõhus kohaldamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>See eesmärk väljendub selgelt määruse 2015/1589 põhjenduses 21.</P></NOTE> ning seda ei tohi seega tõlgendada vastupidi, niisugusena, mis piirab selle pädevuse üheleainsale sõnaselgelt nimetatud (tühistamis)juhule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Alusleping ei viita sellele, nagu piirduks komisjoni pädevus liikmesriikidele soodsate otsuste tegemisega. Seega ei ole oluline, kas muutmisotsus oli Hispaaniale soodne, nagu väidab komisjon, või asetati sellega Hispaaniale uusi kohustusi, nagu väidab tema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teiseks</HT>, kuigi Üldkohus selle kohta järeldusi ei teinud, täheldan, et muutmisotsuses ei ole viidatud ühelegi selle vastuvõtmise alusele. Seetõttu on Euroopa Kohtul peaaegu võimatu analüüsida muu hulgas muutmisotsuse olemust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 37.</P></NOTE> ja õiguslikke tagajärgi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 80.</P></NOTE> samuti kontrollida, kas Hispaaniale anti võimalus esitada enne selle otsuse vastuvõtmist seisukohad kogu asjakohase teabe kohta, millel see otsus põhines.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 86–89.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Niisiis takistab põhjenduste puudumine muutmisotsuses selle õiguspärasuse kohtulikku kontrolli ning rikub seega ilmselgelt ELTL artiklit 296.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Järeldan, et muutmisotsuses on komisjon ilmselgelt rikkunud oma põhjendamiskohustust, s.o olulist menetlusnormi. Juba ainuüksi sellest rikkumisest piisab otsuse tühistamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19940517">17. mai 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑41/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:196">EU:C:1994:196</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Sellekohast järeldust tegemata jättes rikkus Üldkohus õigusnormi. Seetõttu tuleb tema kohtuotsus muutmisotsust puudutavas osas tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Ainult juhul, kui Euroopa Kohus minu soovitust ei järgi, tuleb tal uurida konkreetseid argumente, mis Hispaania on oma apellatsioonkaebuse esimeses väites esitanud. Asun nüüd neid analüüsima.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikkel 107 ja õiguskindluse põhimõte</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Saan olukorrast aru nii, et Hispaania märgib, et Üldkohus rikkus algse otsuse artiklit 1 tõlgendades õigusnormi. Seetõttu jättis ta väidetavalt märkimata, et Hispaaniale lisakohustusi asetava otsuse vastuvõtmisega rikkus komisjon nimetatud liikmesriigi võetud riigiabimeetme sisulist olemust, kohaldas vääralt ELTL artikli 107 tähenduses riigiabi mõistet ja rikkus õiguskindluse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Minu jaoks on täiesti ebaselge, mis laadi õigusvastasusega on väidetavalt tegu. Hispaania ei ole oma väidet ühegi argumendiga põhjendanud. Ta ei ole selgitanud, millist ELTL artikli 107 osa väidetavalt rikuti ja mil viisil. Sama saab öelda argumendi kohta, mis puudutab väidetavat õiguskindluse põhimõtte rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on niisugused argumendid vastuvõetamatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Sellepärast soovitan Euroopa Kohtul need vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas Hispaanial oli õigus olla enne muutmisotsuse vastuvõtmist ära kuulatud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kohtutoimikust ilmneb, et pisut rohkem kui aasta pärast algse otsuse vastuvõtmist võttis komisjon vastu muutmisotsuse. Nagu näib, ei eelnenud viimati nimetatud otsusele otsust algatada või taasalgatada ametlikku uurimismenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Ühest küljest ei ole vaidluse all, et Hispaaniale anti enne algse otsuse vastuvõtmist võimalus esitada seisukohti kõikide komisjoni haldustoimiku andmete kohta. Teisest küljest ilmneb toimikust, et pärast algse otsuse vastuvõtmist, kuid enne muutmisotsuse teatavakstegemist Hispaaniale sellist võimalust ei antud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Hispaania märgib, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>digitaalseadmete pakkumine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> lisamisega algse otsuse artiklisse 1 laiendati muutmisotsusega tagasinõutava abi ulatust ja asetati seega Hispaaniale uusi kohustusi. Kuna komisjon ei andnud enne selle otsuse vastuvõtmist Hispaaniale võimalust seisukohti väljendada, rikuti tema kaitseõigusi. Komisjon argumenteerib, et Üldkohus leidis algse otsuse põhjendustes 118 ja 197 õigesti, et digitaalseadmete tarnimiseks antud abi on juba selle otsuse kohaldamisalasse hõlmatud, ning seega ei kehtestatud muutmisotsusega uusi kohustusi. Kuna õigus olla ära kuulatud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="389" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 83, lk 389</REF.DOC.OJ> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>).</P></NOTE> artikli 41 lõike 2 punktis a ette nähtud üksnes juhuks, kui akt üksikisiku õigusi kahjustab, ning kuna muutmisotsus oli Hispaaniale soodne, ei olnud tal seda õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Analüüsin järgemööda, 1) kas Hispaanial <HT TYPE="ITALIC">oli</HT> nendel asjaoludel õigus olla ära kuulatud, ja 2) kui oli, siis kas komisjon <HT TYPE="ITALIC">austas</HT> seda õigust, ning 3) millised on selle õiguse <HT TYPE="ITALIC">võimaliku rikkumise tagajärjed</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikas on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>õiguse olla ära kuulatud tagamine kõigis menetlustes, mis võivad viia asjaomast isikut <HT TYPE="ITALIC">kahjustava meetmeni</HT>, kujutab endast ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mida tuleb järgida <HT TYPE="ITALIC">isegi siis, kui asjaomast menetlust ei ole kuidagi reguleeritud</HT><QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="19940629">29. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fiskano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:267">EU:C:1994:267</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kui esineb usutav kahtlus, et akt võib kahjustada liikmesriiki, keda riigiabi kontrolli menetlus puudutab, peab komisjon andma talle võimaluse olla ära kuulatud, isegi kui vaid igaks juhuks. Õigusvastase riigiabi tagasinõudmise menetlus rajaneb liikmesriikide ja komisjoni vahelise lojaalse koostöö põhimõttel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20071018">18. oktoobri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:616">EU:C:2007:616</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Kui otsus, mille komisjon kavatseb vastu võtta, võib mõjutada seda, millise ulatusega on liikmesriigi kohustus kõnealune riigiabi tagasi nõuda, peab komisjon seda enam liikmesriigile kommenteerimisvõimaluse andma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kuna muutmisotsuses ei ole põhjendusi, on keeruline kindlaks teha, kas see oli Hispaaniale soodne või asetas talle uusi kohustusi. Kui artikli 1 muutmine ei mõjutanud selle abi ulatust, nagu komisjon väidab, on põhjendatud küsida, miks komisjon vaevus seda muutma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Igal juhul olen juba järeldanud, et kõike arvestades muutmisotsus tõenäoliselt mõjutas Hispaania õiguslikku olukorda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 38.</P></NOTE> ja oli seega akt, mida saab ELTL artikli 263 alusel vaidlustada. Kuna komisjon jättis selles otsuses muutmata seisukoha, et Hispaania võetud meetmed liigituvad õigusvastaseks riigiabiks, kujutab see otsus endast Hispaaniat kahjustavat akti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kui komisjon oleks <HT TYPE="ITALIC">tühistanud</HT> algse otsuse ja <HT TYPE="ITALIC">asendanud</HT> selle uuega, selguks see kohe. See, et komisjon valis teistsuguse meetodi ja <HT TYPE="ITALIC">muutis</HT> algset otsust, et jõuda samale tulemusele, ei saa mõjutada muutmisotsuse liigitamist Hispaaniat kahjustavaks aktiks.</P></NOTE> Samuti olen juhtinud tähelepanu sellele, et komisjonisiseselt võeti muutmisotsus vastu <HT TYPE="ITALIC">menetluses</HT>, mida kasutatakse sisuliste riigiabiotsuste vastuvõtmiseks, <HT TYPE="ITALIC">mitte</HT> lihtsamas haldusmenetluses, mis on ette nähtud pelgalt kirjavigade parandamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 36.</P></NOTE> Lõpuks võis see otsus juba mõjutada seda, millise ulatusega on Hispaania kohustus abi tagasi nõuda, selles osas, mis puudutab Hispasati.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et nagu Üldkohus õigesti märkis, oli Hispaanial põhimõtteliselt õigus olla ära kuulatud, enne kui komisjon muutmisotsuse vastu võttis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas komisjon austas Hispaania õigust olla ära kuulatud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Muutmisotsuse vastuvõtmist ei saa käsitleda eraldiseisvana. See tähistab lõpp-punkti menetluses, mis algas komisjoni kirjast, millega algatati ametlik uurimismenetlus, misjärel võeti (pärast nimetatud uurimist) vastu algne otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Menetluseeskirjad, millega tagatakse täielik kaitse õigusele olla ära kuulatud, on oma eesmärgi täitnud, kui asjaomane isik sai tutvuda haldustoimikus olevate asjakohaste materjalidega vaidlusaluse akti vastuvõtmisele eelnenud menetluse <HT TYPE="ITALIC">mis tahes etapis</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt selle kohta kohtujurist Cosmase ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:239">EU:C:1999:239</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Kui sellele isikule on niisugune võimalus antud, on tema õigus olla ära kuulatud nii-öelda <HT TYPE="ITALIC">ammendatud</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Täpsemalt, kui komisjon on andnud riigiabi kontrolli menetluste kontekstis liikmesriigile võimaluse esitada seisukohti kõikide <HT TYPE="ITALIC">asjaolude kohta, millel tema (tulevane) otsus põhineb</HT>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt <DATE ISO="20111115">15. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus komisjon ja Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Gibraltari valitsus ja Ühendkuningriik, C‑106/09 P ja C‑107/09 P (edaspidi kohtuotsus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Gibraltar<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:732">EU:C:2011:732</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0173">173</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0174">174</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madalmaad ja NOS <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑231/06 ja T‑237/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:525">EU:T:2010:525</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti Hancher, L., Salerno, F.M., Schütte, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>The different stages in the State aid procedure<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, <HT TYPE="ITALIC">State aid law of the European Union</HT>, Oxford University Press, 2016, lk 372.</P></NOTE> ei ole ta kohustatud enne otsuse vastuvõtmist sellele liikmesriigile teatama, millise õigusliku hinnangu ta kavatseb anda,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑458/09 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:769">EU:C:2011:769</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtuotsus Gibraltar, punkt 177.</P></NOTE> kuulama ära selle liikmesriigi seisukohti niisuguse hinnangu kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="19990121">21. jaanuari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Neue Maxhütte Stahlwerke ja Lech-Stahlwerke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑129/95, T‑2/96 ja T‑97/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1999:7">EU:T:1999:7</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0230">230</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0231">231</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ega teatama talle, et selline otsus on tulemas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20040708">8. juuli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Technische Glaswerke Ilmenau <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑198/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:222">EU:T:2004:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0156">156</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Samamoodi ei ole komisjon enne asendava või muutva otsuse vastuvõtmist kohustatud kordama kõiki määruses 2015/1589 ette nähtud menetluse etappe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="19981112">12. novembri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑415/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:533">EU:C:1998:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Uue otsusega kaasnevate muudatuste õiguslikest tagajärgedest olenevalt võib olla võimalik jätta ametlik uurimismenetlus algatamata. Vt selle kohta Heidenhain, M., <HT TYPE="ITALIC">European State aid law Handbook</HT>, München, Beck/Oxford, Hart, 2010, peatükk 31, punkt 58.</P></NOTE> ega seoses sellega esitama toimikut asjaomasele liikmesriigile, et tema saaks esitada oma märkused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Selline kohustus oleks põhimõtteliselt olemas, kui algne otsus oleks põhinenud ebaõigel teabel (sel juhul peaks komisjon kõigepealt täiendama haldustoimikut, viies läbi lisauurimise vastavalt selle määruse artiklile 11) või kui õigusraamistik oleks pärast selliste märkuste esitamist edasi arenenud (vt <DATE ISO="20080508">8. mai 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ferrere Nord <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑49/05 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:259">EU:C:2008:259</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kahtlusi küsimuses, kas komisjon tugines muutmisotsust vastu võttes uutele või täiendavatele asjaoludele, ei ole olnud võimalik käesolevas kohtumenetluses hajutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Kui komisjonil on õigus, et muutmisotsus põhines – lisaks asjaoludele, mida haldustoimik algse otsuse vastuvõtmise ajal sisaldas – ka teabel, mis pärines Hispasati hagiavaldusest kohtuasjas T‑36/15, ei olnud Hispaanial võimalik selle kohta seisukohti esitada. Ta ei astunud kohtuasjas T‑36/15 menetlusse ja nii ei teatatud talle kirjalikest seisukohtadest, mida pooled nimetatud kohtuasjas esitasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kui õigus on hoopis Hispaanial, kes väidab, et muutmisotsus põhines abi tagasinõudmise menetlusest pärineval teabel, ei saa põhimõtteliselt välistada, et ta oli juba teadlik selle teabe sisust ja tal oli võimalik selle menetluse kontekstis oma seisukohad teatavaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kuna muutmisotsuses põhjendused puuduvad, on peaaegu võimatu kindlaks teha, kumb eespool kirjeldatud olukord paika peab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Niisugustel asjaoludel peab tõendamiskoormis lasuma komisjonil. Viimane ei ole väitnud ega – veel vähem – tõendanud, et Hispaanial oli võimalus kommenteerida muutmisotsuse aluseks olnud teavet seoses abi tagasinõudmise menetlusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Selle põhjal järeldan, et Hispaaniale ei antud tegelikult võimalust teha teatavaks oma seisukohad kõikide nende faktiliste asjaolude, etteheidete ja muude asjaolude õigsuse ja asjakohasuse kohta, millele komisjon tugines – eeskätt muutmisotsuse artiklis 1 – järelduses, et selles artiklis nimetatud liidu õiguse rikkumine on toime pandud ja et seal määratletud riigiabi tuleb tagasi nõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kuna komisjon lähtus muutmisotsuses teabest, mille kohta Hispaania ei saanud märkusi esitada, on komisjon rikkunud selle liikmesriigi õigust olla ära kuulatud ja seega ka hea halduse põhimõtet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tagajärjed, mis tulenevad sellest, et rikuti Hispaania õigust olla ära kuulatud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47 märkis Üldkohus, et menetlusnormide rikkumisega kaasneb seda puudutava akti tühistamine vaid juhul, kui on tõendatud, et asjaomase rikkumiseta oleks menetlus lõppenud teistsuguse tulemusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Täheldan, et ainult üks kohtuotsustest, millele Üldkohus seal viitas, käsitleb õigust olla ära kuulatud: teised käsitlevad muid (mitteolulisi) menetlusformaalsusi.</P></NOTE> Järgnenud punktides rakendas ta siiski teistsugust kriteeriumi, nimelt seda, kas muutmisotsus pani Hispaaniale uusi kohustusi. Selle põhjal märkis Üldkohus, et kuigi rikuti Hispaania õigust olla ära kuulatud, ei kaasne sellega muutmisotsuse tühistamist. Hispaania vaidles sellele põhjenduskäigule vastu. Kohtuistungil väitis tema esindaja, et kui õigust olla ära kuulatud on rikutud, peab sellega <HT TYPE="ITALIC">alati</HT> kaasnema akti tühistamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Ma ei saa Üldkohtu põhjenduskäigust aru. Alustan omapoolset analüüsi asjakohase kohtupraktika meenutamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Ühest küljest on Euroopa Kohus märkinud, et <HT TYPE="ITALIC">olulise</HT> menetlusnormi täitmata jätmisega kaasneb sellest riivatud akti tühistamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><DATE ISO="19871020">20. oktoobri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>128/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:447">EU:C:1987:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Nõustun selles kontekstis kohtujurist Fennellyga, et olulised on ainult need menetlusnormid, mis olemuslikult seostuvad akti vastuvõtja tahte kujunemise ja väljendusega. Nende järgimine on üldistes huvides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt tema ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P ja C‑287/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:578">EU:C:1999:578</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Need nõuded on sedavõrd põhjapaneva tähtsusega, et nende <HT TYPE="ITALIC">mis tahes</HT> rikkumisega kaasneb nendele järgnenud akti tühistamine olenemata sellest, kas nende järgimise korral oleks menetlus võinud lõppeda teistsuguse tulemusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt nt <DATE ISO="20000406">6. aprilli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:188">EU:C:2000:188</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Teisest küljest on Euroopa Kohus samuti märkinud, et muu (mitteolulise) menetlusformaalsuse rikkumise korral on tühistamine põhjendatud ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et selle rikkumiseta oleks menetlus võinud lõppeda teistsuguse tulemusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><DATE ISO="19801029">29. oktoobri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Landewyck jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>209/78–215/78 ja 218/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:248">EU:C:1980:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (teatavate dokumentide väidetav õigusvastane avalikustamine komisjoni poolt) ja <DATE ISO="20051025">25. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa ja Taani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑465/02 ja C‑466/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:636">EU:C:2005:636</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (väidetav saksakeelse dokumendi puudumine menetluse ajal). Nende kahe menetlusnormide rikkumise kategooria erinevuste kohta vt kohtujurist Fennelly ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ICI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/95 P ja C‑287/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:578">EU:C:1999:578</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Isegi kui liidu kohtute põhjenduskäigud ei ole olnud selles aspektis alati ühetaolised,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Ma ei ole esimene, kes selle raskusega kokku puutub ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>selle kohta märkuse teeb. Vt kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Bensada Benallal</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑161/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:3">EU:C:2016:3</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (eriti punkt 92) ja seal viidatud kohtupraktika. Liidu kohtud on järjepidevalt kinnitanud, et õigus olla ära kuulatud liigitub oluliseks menetlusnormiks (vt nt <DATE ISO="20030306">6. märtsi 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Westdeutsche Landesbank Girozentrale ja Land Nordrhein-Westfalen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑228/99 ja T‑233/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:57">EU:T:2003:57</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0141">141</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20030709">9. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vlaams Fonds voor de Sociale Integratie van Personen met een Handicap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑102/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:192">EU:T:2003:192</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Mitmel muul korral on kohtupraktikas siiski osutatud vajadusele tõendada, kas ilma niisuguse rikkumiseta oleks tulemus võinud olla teistsugune (vt nt <DATE ISO="20040708">8. juuli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Technische Glaswerke Ilmenau <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑198/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:222">EU:T:2004:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0203">203</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, mille Euroopa Kohus jättis apellatsioonimenetluses muutmata <DATE ISO="20070111">11. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Technische Glaswerke Ilmenau <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑404/04 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:6">EU:C:2007:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0131">131</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on minu jaoks selge, et liikmesriigi õigus olla riigiabi kontrolli menetluses ära kuulatud kuulub esimesse kategooriasse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Nõustun kohtujurist Mengozziga, kes järeldas, et liikmesriigiga konsulteerimise kohustust võib lõppkokkuvõttes käsitada kui institutsioonide ja liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse või liidu raames valitseva institutsioonilise (mina ütleksin <HT TYPE="ITALIC">konstitutsioonilise</HT>) tasakaalu spetsiifilist väljendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt tema ettepanek kohtuasjas Bensada Benallal, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑161/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:3">EU:C:2016:3</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Nii on Euroopa Kohus eri liiki menetluste kontekstis märkinud, et asjaomase liikmesriigi õigus olla ära kuulatud on oluline menetlusnorm, mille eiramisega kaasnevad <HT TYPE="ITALIC">ipso facto</HT> olulised tagajärjed. Näiteks võidakse asjaomane otsus tühistada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt Euroopa Sotsiaalfondist antava rahalise abi vähendamise otsuse kontekstis <DATE ISO="19910507">7. mai 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Interhotel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑291/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:189">EU:C:1991:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19920604">4. juuni 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Infortec <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:243">EU:C:1992:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <DATE ISO="19930525">25. mai 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IRI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑334/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:211">EU:C:1993:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti seoses ettevõtjatele, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine, antud eriõiguste kontrolliga vastavalt ELTL artikli 106 lõikele 3: <DATE ISO="19920212">12. veebruari 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madalmaad jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑48/90 ja C‑66/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:63">EU:C:1992:63</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> või niisuguse menetluse järel esitatud tühistamishagi vastuvõetamatuks tunnistada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt <DATE ISO="20110414">14. aprilli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑522/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:251">EU:C:2011:251</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Riigiabi kontrolli menetluse all oleva liikmesriigi olukord on eespool viidatutega võrreldav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Muu hulgas on see menetlus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt <HT TYPE="ITALIC">kõigest kohustuste rikkumise menetluse variant</HT>, mis on konkreetselt kohandatud probleemidega, mida riigiabi siseturul konkurentsile põhjustab (vt nt <DATE ISO="20010703">3. juuli 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑378/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:370">EU:C:2001:370</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti on Euroopa Kohus sõnaselgelt kinnitanud, et liikmesriik on rikkumismenetluses ja finantsabi korrigeerimise menetluses analoogilistes õiguslikes olukordades (vt selle kohta <DATE ISO="20100429">29. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑160/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:230">EU:C:2010:230</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See räägib käesolevas kontekstis analoogse menetlusnormi kohaldamise kasuks, millega antakse suurem kaal õigusele olla ära kuulatud, mis on ju lõppude lõpuks harta artikliga 47 tagatud põhiõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikas on – arvestades asjaomase liikmesriigi keskset osa riigiabi kontrolli menetluses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt nt <DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Technische Glaswerke Ilmenau</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑139/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:376">EU:C:2010:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Üldkohus on nende (kahepoolsete) menetluste laadi ja nendes osaleva liikmesriigi olukorda arusaadavalt selgitanud oma <DATE ISO="20030306">6. märtsi 2003. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Westdeutsche Landesbank Girozentrale ja Land Nordrhein-Westfalen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑228/99 ja T‑233/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:57">EU:T:2003:57</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0140">140</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0141">141</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). On ütlematagi selge, et liikmesriigi olukord on kardinaalselt teistsugune kui ühelgi teisel sellisest menetlusest huvitatud isikul.</P></NOTE> – ette nähtud, et kui sellele liikmesriigile ei ole antud võimalust huvitatud kolmandate isikute esitatud seisukohti kommenteerida, <HT TYPE="ITALIC">ei tohi komisjon neid seejärel oma otsuses kasutada</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt <DATE ISO="20020924">24. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Falck ja Acciaierie di Bolzano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/00 P ja C‑75/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:524">EU:C:2002:524</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Technische Glaswerke Ilmenau</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑139/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:376">EU:C:2010:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47 märkis, ei peaks seega olema kuigi oluline, kas asjaomasel liikmesriigil õnnestub tõendada, et <HT TYPE="ITALIC">in concreto</HT>, kui komisjon ei oleks seda õigust rikkunud, oleks tema otsus riigiabi kohta olnud teistsugune.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Minu arvates ei saa <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> välistada, et argumendid, mida Hispaania võinuks esitada, kui talle oleks selleks võimalus antud, oleksid võinud mõjutada muutmisotsuse sisu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Niisugune kriteerium on ju igal juhul spekulatiivne ja põhineb mitmel eeldusel. Ei ole selge, milline oleks nõutav tõendamistase ja millise üksikasjalikkusega on vaja tõendada tegeliku ja hüpoteetilise otsuse lahknevust. Olen veendunud, et selline kriteerium ei saa olla mõistlik mõõdupuu, mille abil hinnata, kas liikmesriigi õigust olla ära kuulatud riigiabi menetluses austati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Lõpuks peaksid liikmesriigid ja Euroopa Kohus asetama end komisjoni olukorda ja püüdma ära arvata, kas seisukohad, mis see liikmesriik oleks esitanud, kui komisjon oleks talle selleks võimaluse andnud, oleksid muutnud komisjoni hinnangut selle juhtumi kohta. Kahtlustan, et tõenäoliselt väidaks komisjon siis, et igal juhul ei oleks liikmesriigi seisukohad tema seisukohta muutnud. See omakorda kõigutab niisuguse kriteeriumi objektiivsust ja seega põhjendatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Niisuguse argumendiga nõustumine põhjustaks järgmise dilemma: kas selline seisukohavõtt on kohtule siduv? Või peaks ta hoopis ise kindlaks tegema, kas komisjon <HT TYPE="ITALIC">oleks pidanud muutma</HT> oma seisukohta, arvestades liikmesriigi seisukohti? Kui jah, siis millistel kriteeriumidel peaks niisugune hinnang põhinema?</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus peaks hoopis kontrollima, nagu ta on paljudel kordadel teinud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Riigiabi kontekstis on Euroopa Kohus tegelikkuses paljudel juhtudel kohaldanud rangemat standardit (õiguse rikkumisega kaasneb automaatne tühistamine) (vt nt <DATE ISO="19860710">10. juuli 1986. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>234/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:302">EU:C:1986:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19880308">8. märtsi 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Exécutif régional wallon ja Glaverbel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>62/87 ja 72/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:132">EU:C:1988:132</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20050510">10. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑400/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:275">EU:C:2005:275</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtuotsus Gibraltar, punkt 179). Mitmel teisel korral, olles küll <HT TYPE="ITALIC">viidanud</HT> täiendavale nõudele tõendada, et komisjoni otsus olnuks teistsugune, kui liikmesriigile oleks antud võimalus oma seisukohad esitada, näib Euroopa Kohus olevat siiski <HT TYPE="ITALIC">kohaldanud</HT> seda rangemat standardit. Nendes kohtuasjades õigust olla ära kuulatud <HT TYPE="ITALIC">tegelikult</HT> ei rikutud (kas seetõttu, et dokumendid, mida asjaomasele liikmesriigile ei esitatud, ei sisaldanud sisulisi asjaolusid, või seetõttu, et komisjoni otsus ei põhinenud nendes dokumentides sisalduval teabel). Seega sai Euroopa Kohus hõlpsasti järeldada, et etteheidetavad menetlusnormide eiramised <HT TYPE="ITALIC">ei oleks tõenäoliselt mõjutanud</HT> haldusmenetluse tulemust. Minu arusaam on niisugune, et see järeldus oli vaid kohaldatava standardi järgimise <HT TYPE="ITALIC">tagajärg</HT>, mitte selle järgimise iseseisev lisa<HT TYPE="ITALIC">tingimus</HT> (vt <DATE ISO="19871111">11. novembri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>259/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:478">EU:C:1987:478</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19900214">14. veebruari 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑301/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:67">EU:C:1990:67</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19900321">21. märtsi 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑142/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:125">EU:C:1990:125</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20001005">5. oktoobri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:537">EU:C:2000:537</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kas enne komisjoni otsuse vastuvõtmist anti asjaomasele liikmesriigile (objektiivselt) tegelik võimalus teha teatavaks oma seisukohad nii <HT TYPE="ITALIC">dokumentide kohta, millega komisjon põhjendab oma väidet</HT>, et liidu õigust on rikutud, kui ka <HT TYPE="ITALIC">huvitatud kolmandate isikute esitatud märkuste kohta</HT>, millel see otsus põhineb.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt kohtuotsus Gibraltar, punkt 165 ja seal viidatud kohtupraktika. Vt samuti Dony, M., <HT TYPE="ITALIC">Contrôle des aides d’État</HT>, Éditions de l’Université de Bruxelles, 2006, lk 357.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Järeldan, et kui komisjon jätab selle kohustuse täitmata, on tema otsus asjasse puutuva abi keelamise või muutmise kohta tühine, niivõrd kui see otsus põhines asjaoludel, mida puudutatud liikmesriigile kommenteerimiseks ei esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Seda arvestades ei ole vastupidi sellele, mida Üldkohus vaidlustatud otsuse punktis 48 jj märkis, oluline, kas muutmisotsusega asetati Hispaaniale uusi kohustusi või mitte. Seega ei ole oluline ka Hispaania argument, et Üldkohus tõlgendas algse otsuse artiklit 1 valesti, kui ta seda muutmisotsusega võrdles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Olen eespool järeldanud, et muutmisotsust vastu võttes rikkus komisjon Hispaania õigust olla ära kuulatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 92.</P></NOTE> Eespool kirjeldatud kaalutlustel ja eeldusel, et Hispaania uus väide on vastuvõetav – mida see ei ole –, on see rikkumine niisugust laadi, et tingida kõnealuse otsuse tühistamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Seda märkimata jättes rikkus Üldkohus õigusnormi. Sellel eeldusel tuleb vaidlustatud kohtuotsus seega muutmisotsust puudutavas osas tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise tagajärjed</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Olen järeldanud, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis sedastamata kaks muutmisotsusega toime pandud rikkumist (rikutud on komisjoni põhjendamiskohustust ja Hispaania õigust olla ära kuulatud), ja et kui Hispaania uus väide on vastuvõetav, tuleb Üldkohtu otsus seetõttu tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 61 on ette nähtud, et pärast Üldkohtu otsuse tühistamist võib Euroopa Kohus ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, suunamata asja otsustamiseks tagasi Üldkohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Kuna eespool osutatud rikkumiste endiga kaasneb muutmisotsuse tühistamine, võib Euroopa Kohus seega teha lõpliku kohtuotsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Seepärast soovitan, et kui Euroopa Kohus loeb apellatsioonkaebuse esimese väite vastuvõetavaks, peaks ta selle apellatsioonkaebuse väitega nõustuma, vaidlustatud kohtuotsuse komisjoni muutmisotsust puudutavas osas tühistama ja komisjoni muutmisotsuse tühistama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Kuna Euroopa Kohus on palunud mul kaaluda ainult Hispaania apellatsioonkaebuse esimest väidet ja kuna käesoleva apellatsiooniasja lõplik lahendamine oleneb sellest, millise seisukoha võtab Euroopa Kohus mitte ainult selle väite suhtes, vaid ka apellatsioonkaebuse teise ja kolmanda väite suhtes, ei anna ma käesolevas asjas soovitust seoses kohtukuludega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Eelnevat arvestades ja avaldamata arvamust, milliseks kujuneb Euroopa Kohtu hinnang apellatsioonkaebuse teise ja kolmanda väite kohta, teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta apellatsioonkaebuse esimene väide vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Teise võimalusena, kui Euroopa Kohus loeb selle väite vastuvõetavaks, peaks ta selle väitega nõustuma, vaidlustatud kohtuotsuse muutmisotsust puudutavas osas tühistama ja muutmisotsuse tühistama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>