(1)

Komisjoni teavitati ühes kaebuses teatavatest toetusmeetmetest, mida Prantsusmaa rakendas äriühingu Arbel Fauvet Rail (edaspidi „AFR”) suhtes. Prantsusmaa esitas täiendava teabe oma 28. jaanuari 2006. aasta, 25. oktoobri 2006. aasta, 30. jaanuari 2007. aasta ja 6. juuni 2007. aasta teatises.

(2)

12. septembri 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest algatada selle abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlik uurimismenetlus.

(3)

Prantsusmaa esitas märkused oma 12. oktoobri 2007. aasta ning 18. ja 19. detsembri 2007. aasta teatises.

(4)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse riigiabi kohta oma märkused.

(5)

Komisjon ei ole saanud huvitatud isikutelt märkusi.

(6)

AFR on veeremitootja, kes on spetsialiseerunud kaubavagunitele ning konteiner- ja tsisternvagunitele. Tegemist on ühe suurima raudteeveeremi tootjaga Euroopa turul. Äriühing asub Douais (Põhja-Prantsusmaa) ja selles töötab praegu umbes 265 inimest.

(7)

2005. aastal kuulus äriühing 100 % ulatuses äriühingule Arbel SA. (3) Sel ajal töötas AFRis 330 inimest.

(8)

AFRi käigus hoidmine tootis mitme aasta vältel kahjumit. Äriühingu majanduslikud raskused tulid ilmsiks alates 2001. aastast. Need süvenesid veelgi ajavahemikus 2002 kuni 2005. Tabelis on esitatud AFRi mõned peamised majandusnäitajad enne abi andmist.

(9)

4. juulil 2005 andsid Nord-Pas-de-Calais’ piirkond ja Douaisise linnastu AFRile kumbki 1 miljoni euro ulatuses laenu ehk kokku ulatus laenusumma 2 miljoni euroni.

(10)

Prantsusmaa ametiasutuste andmete kohaselt anti laene järgmistel tingimustel:

(11)

Oma uurimismenetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et antud laenude näol oli tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Nimelt leidis komisjon, et nimetatud meetmed andsid AFRile eelise, sest võttes arvesse äriühingu finantsolukorda, ei oleks tal olnud võimalik hankida finantsturult vahendeid nii soodsatel tingimustel.

(12)

Komisjon leidis samuti, et AFR oli raskustes olev äriühing raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste tähenduses (edaspidi „suunised”) (4) ning sellest johtuvalt tuleb saadud riigiabi ühisturuga kokkusobivust hinnata nende suuniste alusel. Komisjonil oli kahtlusi kõnealuse riigiabi kokkusobivuses ühisturuga, hinnates seda kõnealuste suuniste alusel.

(13)

Prantsusmaa ametiasutused rõhutasid, et AFR oli laenude andmise ja ülekandmise ajal (st 2005. aasta juulis ja teisel poolaastal) raskes olukorras. Ometi oli äriühing suutnud säilitada usaldusväärsuse pankade ja oma klientide hulgas.

(14)

Oma väidete toetuseks tõid Prantsusmaa ametiasutused välja järgmised asjaolud, mida võib pidada klientide ja pankade poolseks usaldusmärgiks AFR vastu:

(15)

Prantsusmaa ametiasutused esitasid oma märkuste toetuseks dokumendid, millest nähtus järgmine:

(16)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on kehtestatud, et kui samas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(17)

Laenude kohta täheldab komisjon järgmist.

(18)

Asutamislepingu artiklis 87 ei peeta silmas mitte ainult abi, mida annavad liikmesriikide valitsused, vaid ka abi, mida annavad kohalikud omavalitused, nagu Nord-Pas-de-Calais’ piirkond või Douaisis’ linnastu kommuunid. Nende kohalike omavalitsuste vahendid on riigi ressursid ja nende otsused anda AFRile kõnealuseid laene on käsitatavad riigi otsustena.

(19)

AFRile otsustati anda laenu ajal, mil äriühing oli raskes finantsolukorras. Võttes arvesse AFRi majanduslikku olukorda, sellisena nagu seda on kirjeldatud punktis 8, leidis komisjon oma menetluse algatamise otsuses, et AFR oli abi andmise ajal raskustes olev äriühing suuniste tähenduses. Komisjon märkis ka, et laene anti ilma mingi kindlustundeta nende tagasimaksmise osas, samas võis aga kohaldatud intressimäära pidada samaks kui laenude puhul, mille tagasisaamise osas eririski ei ole. (5) Komisjon leiab, et on välistatud, et AFRil oleks olnud võimalik leida laenuturult vahendeid nii soodsatel tingimustel, võttes arvesse äriühingu finantsolukorda. Seega kujutavad laenud eelist AFRile.

(20)

Siinkohal on asjakohane märkida, et Prantsusmaa ametiasutused kinnitasid ise, toetudes punktis 14 esitatud näidetele, et AFRil oli abi andmise ajal veel oma klientide ja pankade usaldus. Komisjon tõlgendab neid märkusi selliselt, et Prantsusmaa ei ole nõus väitega, nagu AFRil ei oleks olnud võimalik leida laenuturult vahendeid samadel tingimustel (mis omakorda tähendab, et ei olda nõus väitega, et AFRile laenu andmise näol oleks tegemist eelise andmisega), ja sellest johtuvalt ka mitte väitega, et AFR oli laenu andmise ajal raskustes olev äriühing suuniste tähenduses.

(21)

Siiski ei muuda Prantsusmaa märkused menetluse algatamise otsuses esitatud analüüsi ja seda järgnevatel põhjustel.

(22)

Näiteid, mis Prantsusmaa ametiasutused tõid krediitide kohta (eelkõige jooksevkonto arvelduskrediidi võimaldamine ja klientide ettemaksed), ei saa võrrelda kõnealuste laenudega. Jooksevkonto arvelduskrediit on erinevalt kolme aasta peale antavast laenust lühiajaline krediit. Seetõttu analüüsivad ka laenuandjad neid erinevaid krediidivorme riskiastme seisukohast erinevalt ja asjaolu, et äriühingule antakse lühiajalist krediiti, ei võimalda hinnata tema võimalusi saada pikaajalist laenu, mille tagasimaksmine sõltub võlgniku ellujäämise võimest.

(23)

Klientide ettemaksete kohta märgib komisjon, et nende tagatiseandjaks oli sõltumatu asutus […], (*1) mis tähendab, et ei kliendid ega tarnijad ei võtnud riske seoses AFR finantsolukorraga ning seetõttu ei olnud neil mingit põhjust lasta enne ettemaksete ülekandmist teha sellist maksevõimelisuse analüüsi, nagu seda oleks võinud teha laenuandja, kes kavatseb anda laenu, mille tagasimaksmise osas puudub kindlus.

(24)

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Prantsusmaa ei suutnud oma märkustega tõendada, et AFRil oleks olnud võimalik saada laenuturult laenu samadel tingimustel.

(25)

AFR käsitamise kohta raskustes oleva äriühinguna suuniste tähenduses märgib komisjon järgmist.

(26)

Suuniste punkti 10 alapunktis a on sätestatud, et äriühingut loetakse raskustes olevaks, kui äriühing on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul. Selles punktis eeldatakse, et osa- või aktsiakapitali massilise kaotuse korral ei ole äriühingul võimalik kaotust tasa teha, mis toob äriühingu jaoks kaasa peaaegu kindla majandustegevuse lõpu kas lühiajalises või keskmises perspektiivis. Komisjon leiab, et see eeldus kehtib loogikast lähtudes ka äriühingu kohta, kes on kaotanud kogu oma osa- või aktsiakapitali ja kelle omakapital on negatiivne.

(27)

Punktis 8 osutatud finantsandmetest nähtub (neid andmeid ei ole Prantsusmaa uurimismenetluse käigus vaidlustanud), et AFRi omakapital oli negatiivne alates 2001. aastast ja laenu andmise ajaks ei olnud tal õnnestunud seda tendentsi muuta ega omakapitali plussi viia. Võttes aluseks need asjaolud, leiab komisjon, et AFR oli laenu andmise ajal raskustes olev äriühing suuniste punkti 10 tähenduses.

(28)

Täiendavalt märgib komisjon, et AFR vastas laenu andmise ajal ka suuniste punktis 11 esitatud raskustes oleva äriühingu määratlusele. Selles punktis on sätestatud, et isegi kui ei esine ühtegi suuniste punktis 10 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum või vähenev käive. Siiski on punktis 11 kehtestatud, et igal juhul on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega. Seega tuletatakse selles punktis meelde, et äriühingu käsitamiseks raskustes oleva äriühinguna tuleb võtta arvesse kõiki olulisi näitajaid, kuid otsustava tähtsusega on siiski äriühingu võime ise normaalne olukord äriühingus taastada, ilma et riik peaks sekkuma.

(29)

Siinkohal märgib komisjon (nagu nähtub punktis 8 esitatud tabelist), et alates 2001. aastast võis konstateerida nii AFRi käibe vähenemist kui ka kahjumi süvenemist. Tegemist on just selliste näitajatega, mis iseloomustavad raskustes olevat äriühingut suuniste punkti 11 tähenduses. Juba oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõi komisjon need näitajad välja toetamaks oma esialgseid järeldusi selle kohta, et AFRi näol on tegemist raskustes oleva äriühinguga. Lisaks kinnitab AFRi rasket finantsolukorda ka asjaolu, et alates 2004. aasta jaanuarist on äriühing jätnud õigeaegselt tasumata 4,3 miljoni euro ulatuses sotsiaal- ja maksuvõlgu ning pidanud seetõttu taotlema pädevatelt asutustelt tähtajapikendust ja maksuvõla tasumise ajatamist.

(30)

Ainsad Prantsusmaa välja toodud näitajad, mis võiksid tõendada vastupidist, on AFRile võimaldatud krediidid (jooksevkonto arvelduskrediit ja ettemaksed) ning asjaolu, et […] (*1) oli AFRile andnud teatavad tagatised. Komisjon leiab, et nimetatud näitajaid tuleb võtta arvesse, hinnates suuniste punktis 11 nõutud äriühingu suutlikkust teostada saneerimine vahendite abil, mida ta võiks hankida finantsturult. Selle kohta täheldab komisjon järgmist:

(31)

Seega tuleb järeldada, et laenu andmise ajal oli AFR suurtes finantsraskustes, mis seadsid ohtu tema ellujäämise lühiajalises või keskmises perspektiivis, ja ilma riigi sekkumiseta ei oleks olnud ta suuteline olukorrast välja tulema.

(32)

Võttes arvesse eespool nimetatud põhjendusi ja eelkõige punktis 8 esitatud finantsnäitajaid, leiab komisjon, et AFR oli laenu andmise ajal raskustes olev äriühing suuniste punkti 10 ja lisaks punkti 11 tähenduses. Võttes arvesse AFRi raskusi, leiab komisjon, et AFRil ei oleks olnud võimalik hankida vahendeid laenuturult nii soodsatel tingimustel. Seega antakse kõnealuste laenude näol AFRile eelis, võimaldades tal hankida rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui laenuturul.

(33)

Laenud seavad AFRi teiste samaväärses olukorras olevate äriühingutega võrreldes soodsamasse olukorda, sest neid laene anti ainult talle.

(34)

Raudteeveeremi tootmissektoris tegutsevad mitmed Euroopa tootjad ja selle turul toimub ühendusesisene kaubavahetus. Seega võib AFRile antud eelis kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(35)

Võttes arvesse eespool esitatut, leiab komisjon, et AFRile antud laenude näol on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(36)

Kui raskustes olevatele äriühingutele antakse abi laenu vormis, siis käsitatakse abina intressimäära vahet, mis tekib tegelikult kohaldatud määra ja selle määra vahel, millega laenu saanud äriühing oleks ise olnud suuteline eraturult vahendeid hankima. (6)

(37)

Oma teatises (5) viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta täpsustab komisjon, et viitemäär on baasmäär, mida võib suurendada erilise riskiga olukordades, näiteks laenud raskustes olevatele äriühingutele või pankade poolt harilikult nõutava tagatise puudumine, täpsustades, et sellistel juhtudel võib preemia olla 400 baaspunkti või rohkemgi.

(38)

Nii oli see Chemische Werke Piesteritz juhtumi puhul, (6) mille puhul komisjon leidis, et 400 baaspunktini ulatuv preemia oli raskustes olevale äriühingule laenu andmisel õigustatud. Seda hinnangut kinnitas komisjon ka Biria juhtumi puhul, (7) täpsustades, et tagatise puudumisega kaasnev risk õigustab veel 400 baaspunkti lisamist ehk kokku 800 baaspunkti lisamist. Komisjon leiab, et käesoleva juhtumi asjaolud sarnanevad suures ulatuses eespool nimetatud juhtumitega, eelkõige puuduvate tagatiste ja esinevate raskuste ulatuse osas. Seega võib AFRile antud laenude riskide hindamisel lähtuda samadest põhimõtetest.

(39)

Seega koosneb laenu riigiabi osa erinevusest, mis tekib intressimäära vahel, mida tuleb tegelikult maksta laenu eest, ja intressimäära vahel, mida oleks pidanud maksma, kui oleks kohaldatud laenu andmise ajal kehtinud viitemäära, mida oleks suurendatud 800 baaspunkti võrra.

(40)

Võttes arvesse AFRi majanduslikku olukorda laenu andmise ajal, nagu seda on kirjeldatud punktis 8 (mitu aastat kahjumiga käigus hoidmine, negatiivne omakapital, vähenev käive), leiab komisjon, et AFR oli laenu andmise ajal raskustes olev äriühing suuniste tähenduses. Punktides 22 ja 23 toodud põhjustel ei anna Prantsusmaa esitatud märkused alust selle hinnangu muutmiseks.

(41)

2005. aastal kuulus AFR küll kontserni, mida kontrollis valdusettevõtja Arbel SA. Lisaks raudteeharule (mis koosnes AFRist ja Lormaferist) oli kontsernil ka ehitusharu, mis hõlmas ettevõtjaid, kes olid spetsialiseerunud akende tootmisele ehitustööstuse tarbeks. Kuid andmetest, mis Prantsusmaa ametiasutused esitasid enne ametliku uurimismenetluse algatamist toimunud kirjavahetuse raames, nähtub, et raskused, millega AFR silmitsi seisis, olid kontsernis eriomased vaid talle: tema tegevus ei olnud mingil määral seotud ehitusharuga. Lisaks leiab komisjon, et AFR raskused näisid kontsernisiseseks lahendamiseks olevat liialt tõsised, võttes arvesse kontserni keskpäraseid majandustulemusi. Seepärast leiab komisjon, et suuniste punkt 13 ei takista AFR käsitamist äriühinguna, kellele võib anda päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi, vaatamata tema kuulumisele kontserni.

(42)

Seepärast tuleb abi kokkusobivust ühisturuga hinnata eespool nimetatud suuniste alusel.

(43)

Komisjon leiab, et suunistes ümberkorraldamisabi ühisturuga kokkusobivuse jaoks sätestatud tingimused ei ole täidetud. Komisjon märgib järgmist:

(44)

Näib, et abi ei vasta ka suunistes päästmisabi ühisturuga kokkusobivuse jaoks ettenähtud tingimustele, sest laenu anti pikemaks ajaks kui kuus kuud (vt suuniste punkt 25).

(45)

Nendest põhjendustest piisab, et käsitada abi ühisturuga kokkusobimatuna.