European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/2212

6.9.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2212,

3. september 2024,

millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses toitainete statistikaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2379, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 617/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6, artikli 5 lõiget 10 ja artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2022/2379 kehtestati integreeritud raamistik põllumajanduslike sisendite ja väljunditega seotud Euroopa statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks.

(2)

Selleks et tagada, et liikmesriigid esitavad võrreldavaid andmeid ja et saavutada ühtlustamine põllumajandusstatistika süsteemis, on vaja kindlaks määrata toitainetega seotud tehnilised elemendid komisjonile (Eurostatile) edastatavas põllumajanduslike sisendite ja väljundite statistikas.

(3)

Need elemendid on muutujate loetelu, muutujate kirjeldused, vaatlusüksused, kohaldatavad täpsusnõuded ja metoodika ning vajaduse korral andmete edastamise tähtajad.

(4)

Andmekogumite katvus tuleks vajaduse korral kindlaks määrata määruse (EL) 2022/2379 artikli 4 nõuetest laiemalt, et vältida liikmesriikide andmete ebaühtlust.

(5)

Täpsemalt tuleks kindlaks määrata määruse (EL) 2022/2379 artikli 9 lõikes 4 nimetatud vaatlusperioodid, et tagada statistika võrreldavus liikmesriikide vahel.

(6)

Toitaineid käsitleva Euroopa statistika koostamisel tuleks kasutada meetodeid, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega, näiteks valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma või Euroopa seire- ja hindamisprogrammi standarditega.

(7)

Toitainete bilansid on olulised põllumajandusliku tegevuse kestlikkuse näitajad. Need võivad peegeldada keskkonnariske, viidates püsivale lämmastiku- ja fosforiülejäägile või -puudujäägile põllumajandusmuldades. Lämmastiku- või fosforipuudus võib põhjustada mullaviljakuse halvenemist, samas kui ülemäärasus võib põhjustada õhu- ja veereostust, mis võib omakorda põhjustada näiteks pinnavee eutrofeerumist ja joogivee saastumist.

(8)

Toitainete statistika aitab hinnata väetiste kasutamise tõhusust ja toidutootmise sõltuvust nendest sisenditest. Statistika on seega toidujulgeoleku oluline element.

(9)

Komisjoni strateegias „Talust taldrikule“ on Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis seatud eesmärk vähendada toitainete kadu poole võrra ja tagada samal ajal, et mullaviljakus ei halvene, mille tulemusena väheneb väetiste kasutamine 2030. aastaks vähemalt 20 %. Lisaks on toitainete üldbilanss taustanäitaja, mida kasutatakse ühise põllumajanduspoliitika järelevalveks. Võrreldavad ja õigeaegsed andmed toitainete bilansi ja väetiste kasutamise kohta põllumajanduses aitavad neid eesmärke ja muid tulevasi poliitikaeesmärke hinnata. Eesmärkide ja näitajate õigeaegseks hindamiseks on vaja, et andmed toitainete bilansside kohta oleksid kättesaadavad enne 2030. aastat.

(10)

Toitainete bilanss tuleks arvutada maabilansi alusel, kasutades koefitsiente, et kajastada põllukultuuride ja kariloomade mõju toitainevoogudele. Sidususe ja võrreldavuse tagamiseks tuleks need koefitsiendid arvutada kõigis liikmesriikides võrreldavate meetodite abil. Koefitsiendid peaksid kajastama stabiilset suundumust, et kõrvaldada iga-aastane volatiilsus.

(11)

Selliste koefitsientide olemasolu on toitainete bilansside arvutamise eeltingimus. Koefitsiente kasutatakse toitainete iga-aastaste bilansside koostamisel koos muude seotud andmekogumitega, eelkõige liikmesriikide esitatud põllumajanduskultuuride ja loomakasvatuse statistikaga.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Andmenõuded

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2022/2379 artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud toitainete statistika valdkonna andmed koondandmekogumitena.

Liikmesriigid edastavad koondandmekogumid komisjonile (Eurostatile) riigi tasandil.

Artikkel 2

Andmekogumid

1.   Andmekogumite andmesisu on kindlaks määratud järgmiselt:

a)

I lisas teema i (toitained põllumajanduse jaoks mõeldud väetistes) järgmiste alamteemade jaoks:

i)

põllumajanduse jaoks mõeldud mineraalväetised;

ii)

põllumajanduse jaoks mõeldud orgaanilised väetised;

b)

II lisas teema ii (toitainete bilansid) järgmiste alamteemade jaoks:

i)

põllumajanduskultuuride ja söödakultuuride toitainesisalduse koefitsiendid;

ii)

põllumajanduskultuuride jääkide kogused ja toitainesisalduse koefitsiendid;

iii)

lämmastiku bioloogilise sidumise koefitsiendid;

iv)

lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsiendid;

v)

seemnete toitainesisalduse koefitsiendid;

vi)

elusloomade eritiste toitainesisalduse koefitsiendid;

vii)

kõrvaldatud sõnniku kogused ja toitainesisalduse koefitsiendid.

2.   Iga andmekogumi kohta on I jaos kindlaks määratud

a)

andmesisu kirjeldus;

b)

esitatavad muutujad;

c)

komisjonile (Eurostatile) andmete edastamise tähtajad;

d)

vaatlusperioodid;

e)

mõõtühikud.

3.   Iga andmekogumi kohta on II jaos kindlaks määratud

a)

mõõtühikute kirjeldus;

b)

muutujatega seotud tehnilised nõuded.

Artikkel 3

Toitainete bilansid

1.   Toitainete (lämmastiku ja fosfori) üldbilanss on erinevus põllumajandusmulda lisatavate toitainete ja sealt välja võetavate toitainete vahel. Sisendiks on peamiselt kasutatud väetistest ja kariloomade sõnniku tootmisel saadud toitained, aga ka külvatud seemnetest saadud toitained ning lämmastiku puhul bioloogilise sidumise ja atmosfäärist sadestumise protsessides saadud lämmastik. Väljundiks on peamiselt toitained, mis leiduvad koristatud või karjamaal söödavates põllukultuurides ja söödas, aga ka kõrvaldatud sõnnikus ja põllukultuuride jääkides, mida mulda ei tagastata.

2.   Lämmastiku netobilanss on lämmastiku toitainete üldbilanss, millest lahutatakse mulla- ja sõnnikukäitlusest tulenev lämmastikuheide.

3.   Komisjon (Eurostat) arvutab igal aastal need toitainebilansid, võttes aluseks järgmise:

a)

I ja II lisas kirjeldatud andmekogumid;

b)

komisjoni 8. detsembri 2023. aasta rakendusmääruses (EL) 2023/2745 (millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses loomakasvatusstatistikaga) kirjeldatud loomakasvatusstatistika (2);

c)

komisjoni 25. juuli 2023. aasta rakendusmääruses (EL) 2023/1538 (millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga) kirjeldatud taimekasvatusstatistika (3);

d)

andmed heitkoguste kohta, mis on esitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (õhukonventsioon) ja õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi (4) alusel ning samuti energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (5) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel.

Artikkel 4

II lisas osutatud andmete edastamine

Liikmesriigid esitavad II lisas osutatud andmekogumid vaatlusaastate 2026, 2027 ja 2028 kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning seejärel iga viie aasta tagant igas andmekogumis märgitud tähtajaks.

Artikkel 5

Kvaliteedi ja metoodika kirjeldused

1.   Kui andmekogumite jaoks kogutakse andmeid statistiliste valimite põhjal, peavad liikmesriigid tagama, et kaalutud tulemused on statistilise andmekogumi suhtes representatiivsed. Kui kasutatakse muid allikaid kui statistilised vaatlused, tuleb tagada statistika kvaliteet nii, et see oleks käsitlusala suhtes representatiivne ja vastaks määruse (EÜ) nr 223/2009 (6) artiklis 12 sätestatud kvaliteedikriteeriumidele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatavad koefitsiendid määratakse kindlaks teaduslike meetodite järgi, et asjakohaselt kirjeldada toitainesisendit või -väljundit iga I ja II lisas sätestatud muutuja kohta.

3.   III lisas on esitatud statistika koostamise ühised metoodika kirjeldused I–II lisas esitatud andmekogumite jaoks.

Artikkel 6

Kirjeldused

Käesoleva määruse kohaldamisel lähtutakse IV lisas kirjeldatud mõistetest.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. september 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 315, 7.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2379/oj.

(2)   ELT L, 2023/2745, 11.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2745/oj.

(3)   ELT L 187, 26.7.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1538/oj.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, ELT L 344, 17.12.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/2284/oj.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj.


I LISA

TOITAINED PÕLLUMAJANDUSE JAOKS MÕELDUD VÄETISTES

ANDMEKOGUM 1

Põllumajanduse jaoks mõeldud mineraalväetised

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

i.

Toitained põllumajanduse jaoks mõeldud väetistes

Alamteema:

i.1

Põllumajanduse jaoks mõeldud mineraalväetised

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad vaatlusperioodil liikmesriigi põllumajanduses kasutatud mineraalväetistes sisalduvate toitainete koguseid.

Toitaine

Tähtaeg

30. november aasta N+1

Lämmastik

Q

 

millest karbamiidis

Q

Fosfor

Q

Kaalium

Q

N:

aasta, mille kohta andmed käivad

Q:

põllumajanduses kasutatud toitainete kogus (1 000 tonnides)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühiku kirjeldus

Toitainete kogus: toitainete aastane kogus põllumajanduses kasutatud mineraalväetistes (nii liht- kui ka liitväetistes). Kogus esitatakse elementvormina: N lämmastiku, P fosfori ja K kaaliumi puhul. Teatatud lämmastikukogus karbamiidis viitab ainult lihtväetises sisalduvatele kogustele.

Tehnilised nõuded

1)

Kui toitainesisalduse kogused on riikidele oksiidvormis kättesaadavad, kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1009 (millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003) (1) I lisaga järgmisi ümberarvestuskoefitsiente:

fosfor (P) = fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436;

kaalium (K) = kaaliumoksiid (K2O) × 0,830.

2)

Kui toitainete koguse andmed pärinevad mineraalväetiste müügistatistikast, hinnatakse müüdud väetiste mittepõllumajanduslikku kasutamist ja hilisemat kasutamist ning kasutatakse neid lähteandmete parandamiseks.

ANDMEKOGUM 2

Põllumajanduse jaoks mõeldud orgaanilised väetised

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

i.

Toitained põllumajanduse jaoks mõeldud väetistes

Alamteema:

i.2

Põllumajanduse jaoks mõeldud orgaanilised väetised

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad vaatlusperioodil liikmesriigi põllumajanduses kasutatud orgaanilisi ja orgaanilis-mineraalseid väetisi (v.a loomade toorsõnnik) ja nendele vastavaid toitainesisalduse koefitsiente.

Väetise liik

Tähtaeg

Kolmeaastasele perioodile järgneva aasta 30. november

Reoveesetted

Q

NC, PC

Muud orgaanilised väetised

Q

NC, PC

Orgaanilis-mineraalsed väetised

Q

NC, PC

Q:

põllumajanduses kasutatud kogus (1 000 tonnides)

NC:

lämmastikusisalduse koefitsient (kg lämmastikku tonni kohta)

PC:

fosforisisalduse koefitsient (kg fosforit tonni kohta)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Väetise kogus: põllumajanduses kasutatavate orgaaniliste ja orgaanilis-mineraalsete väetiste aastane kogus, välja arvatud toorsõnnik. Andmed esitatakse kuivaine kohta.

Toitainesisalduse koefitsient: toiteelemendi (lämmastiku ja fosfori) aastane keskmine sisaldus (kilogrammides) ühes tonnis väetises (kuivaine) kolme aasta lõikes (libisev keskmine).

Tehnilised nõuded

1)

Kolme aasta keskmise toitainesisalduse koefitsiendid hõlmavad andmete vaatlusaastat ja kahte eelnevat aastat.

2)

Kolmeaastase perioodi iga aasta kohta esitatavad kogused ja keskmise toitainesisalduse koefitsiendid, mis on arvutatud eespool kirjeldatud viisil, edastatakse koos andmekogumis märgitud tähtajaks.


(1)   ELT L 170, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj.


II LISA

TOITAINETE BILANSID

ANDMEKOGUM 1

Põllumajanduskultuuride ja söödakultuuride toitainesisalduse koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.1

Põllumajanduskultuuride ja söödakultuuride toitainesisalduse koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad toitainesisalduse koefitsiente, mis väljendavad toitainete keskmist kogust koristatud põllumajanduskultuuri ühes tonnis.

Põllumajanduskultuur

Tähtaeg

 

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*1)

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

-

 

Nisu ja speltanisu

-

 

 

Pehme nisu ja speltanisu

-

 

 

 

Pehme talinisu ja talispelta

NC, PC

 

 

 

Pehme suvinisu ja suvispelta

NC, PC

 

 

Kõva nisu

NC, PC

 

Rukis

NC, PC

 

Oder

-

 

 

Talioder

NC, PC

 

 

Suvioder

NC, PC

 

Kaer

NC, PC

 

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

NC, PC

 

Tritikale

NC, PC

 

Sorgo

NC, PC

 

Riis

-

 

 

Indica riis

NC, PC

 

 

Japonica riis

NC, PC

 

Taliviljasegud (meslin)

NC, PC

 

Suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

NC, PC

 

Mujal liigitamata (1) muud teraviljad (hirss, kanaari paelrohi jms)

NC, PC

 

Pseudoteraviljad

-

 

 

Tatar

NC, PC

 

 

Kinoa

NC, PC

 

 

Muud mujal liigitamata pseudoteraviljad

NC, PC

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seeme ning teravilja ja kaunviljade segud)

-

 

Põldhernes

NC, PC

 

Põlduba

NC, PC

 

Maguslupiin

NC, PC

 

Läätsed

NC, PC

 

Vikk

NC, PC

 

Kikerhernes

NC, PC

 

Muud mujal liigitamata kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

NC, PC

Juurvili

-

 

Kartul (sh seemnekartul)

NC, PC

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

NC, PC

 

Muud mujal liigitamata juurviljad

NC, PC

Tehnilised kultuurid

-

 

Õliseemned

-

 

 

Rapsi- ja rüpsiseemned

-

 

 

 

Talirapsi- ja -rüpsiseemned

NC, PC

 

 

 

Suvirapsi- ja -rüpsiseemned

NC, PC

 

 

Päevalilleseemned

NC, PC

 

 

Soja

NC, PC

 

 

Linaseemned (õlilina)

NC, PC

 

 

Puuvillaseemned

NC, PC

 

 

Muud mujal liigitamata õliseemnekultuurid

NC, PC

 

Kiutaimed

-

 

 

Kiulina

NC, PC

 

 

Kanep

NC, PC

 

 

Puuvillakiud

NC, PC

 

 

Muud mujal liigitamata kiutaimed

NC, PC

 

Tubakas

NC, PC

 

Humal

NC, PC

 

Mujal liigitamata energiakultuurid

NC, PC

Põllumaalt haljalt koristatud taimed

-

 

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

NC, PC

 

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

-

 

 

Lutsern

NC, PC

 

 

Liblikõieliste ja kõrreliste segud

NC, PC

 

 

Muud mujal liigitamata haljalt koristatud liblikõielised taimed

NC, PC

 

Haljasmais

NC, PC

 

Muu haljalt koristatud teravili (v.a haljasmais)

NC, PC

 

Põllumaalt haljalt koristatud muud mujal liigitamata taimed

NC, PC

Muud mujal liigitamata põllumaakultuurid

NC, (2) PC (2)

Püsirohumaad

-

 

Püsikarjamaad ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaad

NC, PC

 

Hooldamata püsikarjamaad

NC, PC

Värsked köögiviljad (sh melon) ja maasikad

-

 

Värsked köögiviljad (sh melon)

-

 

 

Kapsasköögiviljad

NC, PC

 

 

Leht- ja varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad)

NC, PC

 

 

Viliköögiviljad (sh melon)

NC, PC

 

 

Juur-, mugul- ja sibulköögiviljad

NC, PC

 

 

Värsked kaunviljad

NC, PC

 

 

Muud mujal liigitamata värsked köögiviljad

NC, PC

 

Maasikad

NC, PC

Püsikultuurid inimtoiduks

-

 

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

-

 

 

Parasvöötme puuviljad

-

 

 

 

Õunviljad

NC, PC

 

 

 

Luuviljad

NC, PC

 

 

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

NC, PC

 

 

Marjad (v.a maasikad)

NC, PC

 

 

Pähklid

NC, PC

 

Tsitrusviljad

NC, PC

 

Viinamarjad

NC, PC

 

Oliivid

NC, PC

 

Muud mujal liigitamata püsikultuurid inimtoiduks

NC, PC

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides)

NC, (2) PC (2)

NC:

lämmastikusisalduse koefitsient (kg lämmastikku tonni kohta)

PC:

fosforisisalduse koefitsient (kg fosforit tonni kohta)

Vaatlusperiood:

kalendriaasta

Geograafiline tasand:

riigi tasand

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Toitainesisalduse koefitsient: toiteelemendi (lämmastiku ja fosfori) aastane keskmine sisaldus (kilogrammides) ühes tonnis koristatud põllumajanduskultuuris viie aasta lõikes (libisev keskmine). Koefitsiendid kajastavad põllumajandustoodete toitainesisaldust, mis on esitatud põllumajanduskultuuride aastastatistikas vastavalt komisjoni 25. juuli 2023. aasta rakendusmäärusele (EL) 2023/1538, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga.

Tehnilised nõuded

1)

Viie aasta keskmise toitainesisalduse koefitsiendid hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

2)

Toitainesisalduse koefitsientide esitamisel võetakse arvesse niiskusnõudeid, mis on esitatud komisjoni 25. juuli 2023. aasta rakendusmääruses (EL) 2023/1538, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga.

ANDMEKOGUM 2

Põllumajanduskultuuride jääkide kogused ja toitainesisalduse koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.2

Põllumajanduskultuuride jääkide kogused ja toitainesisalduse koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad põllult eemaldatud põllumajanduskultuuride jääkide keskmisi aastaseid koguseid ja nendele vastavaid toitainesisalduse koefitsiente.

Põllumajanduskultuur

Tähtaeg

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*2)

Põllumajanduskultuuride jäägid kokku (põllult eemaldatud)

-

-

 

Lehed ja varred

Q

NC, PC

 

Põhk

Q

NC, PC

 

Muud põllumajanduskultuuride jäägid

Q

NC, PC

Q:

põllult eemaldatud põllumajanduskultuuride jääkide kogus (1 000 tonnides)

NC:

lämmastikusisalduse koefitsient (kg lämmastikku põllumajanduskultuuride jääkide tonni kohta)

PC:

fosforisisalduse koefitsient (kg fosforit põllumajanduskultuuride jääkide tonni kohta)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Põllult eemaldatud põllumajanduskultuuride jääkide kogus (1 000 tonnides): kõrvalsaadusena koristatud ja hiljem põllule tagasi viimata jääkide keskmised aastased kogused viie aasta lõikes (liikuvad keskmised).

Toitainesisalduse koefitsiendid: toiteelemendi (lämmastiku ja fosfori) aastane keskmine sisaldus (kilogrammides) ühes tonnis koristatud põllumajanduskultuuri liigis viie aasta lõikes (libisev keskmine). Koefitsiendid kajastavad andmekogumis esitatud põllumajanduskultuuride jääkide toitainesisaldust.

Tehnilised nõuded

1)

Eemaldatud põllumajanduskultuuride jääkide keskmised aastased kogused ja keskmise toitainesisalduse koefitsiendid viie aasta lõikes hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

2)

Viieaastase perioodi iga aasta kohta esitatavad keskmised aastased kogused ja keskmise toitainesisalduse koefitsiendid, mis on arvutatud eespool kirjeldatud viisil, edastatakse koos andmekogumis märgitud tähtajaks.

ANDMEKOGUM 3

Lämmastiku bioloogilise sidumise koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.3

Lämmastiku bioloogilise sidumise koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad lämmastiku bioloogilise sidumise koefitsiente liblikõieliste põllumajanduskultuuride ja liblikõieliste heintaimede segude puhul.

Põllumajanduskultuur

Tähtaeg

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*3)

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seeme ning teravilja ja kaunviljade segud)

-

 

Põldhernes

NFC

 

Põlduba

NFC

 

Maguslupiin

NFC

 

Läätsed

NFC

 

Vikk

NFC

 

Kikerhernes

NFC

 

Muud mujal liigitamata kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

NFC

Soja

NFC

Lühiajalised rohumaad ja karjamaad

NFC

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

-

 

Lutsern

NFC

 

Liblikõieliste ja kõrreliste segud

NFC

 

Muud mujal liigitamata haljalt koristatud liblikõielised taimed

NFC

Värsked kaunviljad

-

 

Värske hernes

NFC

 

Värske uba

NFC

 

Muud mujal liigitamata värsked kaunviljad

NFC

Püsirohumaad

-

 

Püsikarjamaad ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaad

NFC

 

Hooldamata püsikarjamaad

NFC

NFC:

Lämmastiku sidumise koefitsient (kg lämmastikku tonni kohta)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühiku kirjeldus

Lämmastiku bioloogilise sidumise koefitsiendid: liblikõieliste põllukultuuride ja liblikõieliste rohusegude poolt seotud lämmastiku (kilogrammides tonni kohta) aastane keskmine viie aasta lõikes (liikuvad keskmised). Koefitsiendid kajastavad koristatud põllumajanduskultuuri tootmist, mis on esitatud põllumajanduskultuuride aastastatistikas vastavalt komisjoni 25. juuli 2023. aasta rakendusmäärusele (EL) 2023/1538, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga.

Tehnilised nõuded

Viie aasta keskmise lämmastiku sidumise koefitsiendid hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

ANDMEKOGUM 4

Lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.4

Lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsiente.

 

Tähtaeg

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*4)

Lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsient

NDC

NDC:

lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsient (kg lämmastikku hektari kohta)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühiku kirjeldus

Lämmastiku atmosfäärist sadestumise koefitsient: kasutatavale põllumajandusmaale sadestunud elementse lämmastiku (kg/ha) aastane keskmine viie aasta lõikes (liikuvad keskmised), mis esitatakse põllumajanduskultuuride aastastatistikas vastavalt komisjoni 25. juuli 2023. aasta rakendusmäärusele (EL) 2023/1538, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga.

Tehnilised nõuded

1)

Viie aasta lämmastiku keskmise sadestumise koefitsiendid hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

2)

Esitatud koefitsiendi puhul tuleb arvesse võtta nii märg- kui ka kuivsadestumist atmosfäärist.

3)

Esitatud koefitsiendi puhul tuleb arvesse võtta sadestumist kõikidest sektoritest, sealhulgas põllumajandusest.

ANDMEKOGUM 5

Seemnete toitainesisalduse koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.5

Seemnete toitainesisalduse koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad teraviljaseemnete ja seemnekartuli toitainesisalduse koefitsiente.

Põllumajanduskultuur

Tähtaeg

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*5)

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

NSC, PSC

Kartul (sh seemnekartul)

NSC, PSC

NSC:

seemnete lämmastikusisalduse koefitsient (kg lämmastikku hektari kohta)

PSC:

seemnete fosforisisalduse koefitsient (kg fosforit hektari kohta)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Seemnete toitainesisalduse koefitsiendid: toiteelementide (lämmastiku ja fosfori) keskmine aastane sisaldus (kilogrammides hektari kohta) teraviljaseemnetes ja mulda pandud kartulis viie aasta lõikes (libisev keskmine).

Tehnilised nõuded

Viie aasta keskmise toitainesisalduse koefitsiendid hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

ANDMEKOGUM 6

Elusloomade eritiste toitainesisalduse koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.6

Elusloomade eritiste toitainesisalduse koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate loomade eritatud toitainete koefitsiente.

Loomakategooria

Tähtaeg

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*6)

Veised

-

 

Alla 1 aasta vanused veised

-

 

 

Tapaloomad

NEC, PEC

 

 

Muud kui tapaloomad

-

 

 

 

Alla 1 aasta vanused isasloomad, mitte tapaloomad

NEC, PEC

 

 

 

Alla 1 aasta vanused emasloomad, mitte tapaloomad

NEC, PEC

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused veised

-

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

NEC, PEC

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

-

 

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad, tapaloomad

NEC, PEC

 

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad, mitte tapaloomad

NEC, PEC

 

Vähemalt kahe aasta vanused veised

-

 

 

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

NEC, PEC

 

 

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad

-

 

 

 

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad, tapaloomad

NEC, PEC

 

 

 

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad, mitte tapaloomad

NEC, PEC

 

 

Lehmad

-

 

 

 

Piimalehmad

NEC, PEC

 

 

 

Muud kui piimalehmad

NEC, PEC

Sead

-

 

Sead eluskaaluga alla 50 kg

-

 

 

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

NEC, PEC

 

 

Muud sead eluskaaluga vähemalt 20 kg, kuid alla 50 kg

NEC, PEC

 

Tapasead, sh tapakuldid ja -emised, eluskaaluga vähemalt 50 kg

-

 

 

Sead eluskaaluga vähemalt 50 kg, kuid alla 80 kg

NEC, PEC

 

 

Sead eluskaaluga vähemalt 80 kg, kuid alla 110 kg

NEC, PEC

 

 

Sead eluskaaluga vähemalt 110 kg

NEC, PEC

 

Aretussead eluskaaluga vähemalt 50 kg

-

 

 

Tõukuldid

NEC, PEC

 

 

Paaritatud emised

NEC, PEC

 

 

Paaritamata emised

NEC, PEC

Lambad

-

 

Uted ja utetalled

-

 

 

Piimauted ja utetalled

NEC, PEC

 

 

Muud kui piimauted ja utetalled

NEC, PEC

 

Muud lambad

NEC, PEC

Kitsed

-

 

Emakitsed

NEC, PEC

 

Muud kitsed

NEC, PEC

Kodulinnud (v.a tibud)

-

 

Kanad

-

 

 

Broilerid

NEC, PEC

 

 

Munakanad

NEC, PEC

 

Kodulinnud, v.a kanad

-

 

 

Pardid

NEC, PEC

 

 

Haned

NEC, PEC

 

 

Kalkunid

NEC, PEC

 

 

Jaanalinnud

NEC, PEC

 

 

Muud mujal nimetamata kodulinnud

NEC, PEC

Karusloomad

-

 

Rebased

NEC, PEC

 

Kährikud

NEC, PEC

 

Naaritsad

NEC, PEC

 

Tšintšiljad

NEC, PEC

 

Muud mujal liigitamata karusloomad

NEC, PEC

Küülikud

NEC, PEC

NEC:

eritise lämmastikukoefitsient (kg lämmastikku ühe looma kohta aastas)

PEC:

eritise fosforikoefitsient (kg fosforit ühe looma kohta aastas)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Eritiste toitainesisalduse koefitsient: iga loomaliigi puhul iga looma kohta eritatud (väljaheited ja uriin) toiteelementide (lämmastiku ja fosfori) keskmine aastane brutokogus (kilogrammides) viie aasta lõikes (libisev keskmine).

Tehnilised nõuded

1)

Viie aasta keskmise eritiste toitainesisalduse koefitsiendid hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

2)

Andmed esitatakse brutokogusena.

3)

Kohaldatavad üksikasjalikud metoodika kirjeldused on esitatud III lisas.

ANDMEKOGUM 7

Kõrvaldatud sõnniku kogused ja toitainesisalduse koefitsiendid

Valdkond:

d.

Toitainete statistika

Teema:

ii.

Toitainete bilansid

Alamteemad:

ii.7

Kõrvaldatud sõnniku kogused ja toitainesisalduse koefitsiendid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad kõrvaldatud sõnniku keskmisi aastaseid koguseid ja nendele vastavaid toitainesisalduse koefitsiente.

 

Tähtaeg

Viieaastasele perioodile järgneva aasta 30. november (*7)

Eksporditud sõnnik ja muu kõrvaldatud sõnnik

-

-

 

Eksporditud sõnnik

Q

NC, PC

 

Muu kõrvaldatud sõnnik

Q

NC, PC

Imporditud sõnnik ja muu lisatud sõnnik

-

-

 

Imporditud sõnnik

Q

NC, PC

 

Muu lisatud sõnnik

Q

NC, PC

Q:

sõnniku kogus (1 000 tonnides)

NC:

lämmastikusisalduse koefitsient (kg lämmastikku sõnniku tonni kohta)

PC:

fosforisisalduse koefitsient (kg fosforit sõnniku tonni kohta)

Vaatlusperiood: kalendriaasta

Geograafiline tasand: riigi tasand

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Sõnniku kogus (1 000 tonnides): keskmine aastane kogus viie aasta lõikes (libisev keskmine) järgmise kohta: i) põllumajandusettevõtetes toodetud sõnniku kogus, mis eemaldatakse põllumajanduses toorel kujul taimetoitainetena kasutamisest, ja ii) muudest allikatest lisatud sõnnik, mida andmekogum 6 ei hõlma.

Toitainesisalduse koefitsient: toiteelementide (lämmastiku ja fosfori) keskmine aastane sisaldus (kilogrammides) ühes tonnis sõnnikus viie aasta lõikes (libisev keskmine). Koefitsiendid kajastavad toitainesisaldust andmekogumis esitatud sõnnikukoguses.

Tehnilised nõuded

1)

Sõnniku keskmised aastased kogused ja keskmise toitainesisalduse koefitsiendid viie aasta lõikes hõlmavad andmete vaatlusaastat ja nelja eelnevat aastat.

2)

Viieaastase perioodi iga aasta kohta esitatavad keskmised aastased kogused ja keskmise toitainesisalduse koefitsiendid, mis on arvutatud eespool kirjeldatud viisil, edastatakse koos andmekogumis märgitud tähtajaks.


(*1)  Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.

(1)  Mujal klassifitseerimata.

(2)  Koefitsient põhimaa hektari kohta.

(*2)  *Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.

(*3)  *Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.

(*4)  Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.

(*5)  Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.

(*6)  Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.

(*7)  Nagu on sätestatud artiklis 4, esitatakse andmed selle andmekogumi kohta esimest korda 30. novembriks 2029 ning need hõlmavad vaatlusaastaid 2026, 2027 ja 2028. Pärast seda esimest edastamist kohaldatakse eespool nimetatud tähtaegu.


III LISA

METOODIKA KIRJELDUSED

Andmekogum ii.6 – elusloomade eritiste toitainesisalduse koefitsiendid

1)

Iga andmekogumis nõutava loomakategooria kohta arvutatakse välja brutoerituse koefitsient (st lendumist välja jätmata).

2)

Erituskoefitsient arvutatakse kõikide liikmesriikide jaoks ühise massibilansi meetodi kohaselt. Massibilanss tähendab, et eritiste toitainesisaldus arvutatakse sööda kaudu toitainete omastamise põhjal, millest lahutatakse toitainete säilimine loomsetes toodetes järgmise valemiga:

X eritamine = X omastamine – X säilitamine

kus:

—

„X“ – toitaine (N – lämmastik või P – fosfor);

—

„eritumine“ – toitaine kogueritumine (väljaheited ja uriin) (kg looma kohta aastas);

—

„omastamine“ – loomasööda kaudu tarbitav toitainete koguhulk (kg looma kohta aastas);

—

„säilimine“ – piimas, lihas, munas, villas jne oleva toitaine üldkogus (kg looma kohta aastas).

Iga loomakategooria puhul võib massibilansis eristada järgmist nelja põhielementi: söödakogus, sööda koostis (st sööda lämmastiku- ja fosforisisaldus), loomakasvatus ja loomakasvatussaaduste koostis (st toitainesisaldus).

3)

Loomakategooriad, mille kohta eritumiskoefitsiendid arvutatakse, on need, mis on esitatud komisjoni 8. detsembri 2023. aasta rakendusmääruses (EL) 2023/2745, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses loomakasvatusstatistikaga. Eritumiskoefitsiendid võimaldavad hinnata toitainesisendit elusloomade arvu alusel, mis on Eurostatile käesoleva määruse raames edastatud. Need arvud tähistavad kas:

—

elusloomade populatsiooni aasta konkreetsel kuupäeval novembris/detsembris või

—

keskmist elusloomade populatsiooni vaatlusalusel kalendriaastal.

Elusloomade populatsioon konkreetsel kuupäeval ei kajasta aasta jooksul tavapärase põllumajandustegevuse raames toimunud hooajalisi populatsiooni muutusi. Seepärast arvutatakse eritumistegurid selliselt, et need kajastaksid kõnealuseid hooajalisi muutusi.

4)

Arvutustes võetakse arvesse ka elusloomade märkimisväärset importi ja eksporti aasta jooksul.

5)

Koefitsientide arvutamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi teemasid, kui need eritisi mõjutavad:

—

loomatõug (nt väikese- või suurekasvuline tõug, suur või väike tootlikkus);

—

toodangu tase (nt piimatoodang lehma kohta aastas, põrsaste arv emise kohta aastas, noorloomad vs. vanad loomad);

—

mahekasvatus vs. tavakasvatus;

—

hooajalised muutused kättesaadavas ja tarbitavas söödas ning sööda tarbimise harjumustes;

—

söödaratsioon (nt madal või kõrge valgusisaldus, madal või kõrge fosforisisaldus söödas, energiasisaldus);

—

söödalisandite kasutamine loomasöödas (sealhulgas fütaasid või sünteetilised aminohapped), mis on spetsiaalselt seedetõhususe parandamiseks lubatud;

—

erinevate pidamissüsteemidega seotud söötmiskorraldus, sealhulgas karjatamine vs. piiratud karjatamine vs. ei karjatata üldse või puuris peetavad loomad vs. vabapidamisel loomad.


IV LISA

Kirjeldused

TOITAINED PÕLLUMAJANDUSE JAOKS MÕELDUD VÄETISTES

Toitained: elementne lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K).

Väetis: toode, mis varustab taimi ja seeni toitainetega.

Mineraalväetis: väetis, mis sisaldab või vabastab mineraalseid toitaineid, välja arvatud orgaaniline või orgaanilis-mineraalne väetis.

Põllumajanduses kasutatud: vaatlusaastal põllumajanduslikus tegevuses kasutatud väetis. See hõlmab ostetud, tasuta või ainult transpordikulude eest saadud väetisekoguseid, ning muid sarnaseid kokkuleppeid.

Mineraalne lihtväetis: mineraalväetis, mis sisaldab vaid ühte järgmist elementi: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K).

Mineraalne liitväetis: mineraalväetis, mis sisaldab rohkem kui üht järgmist elementi: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K).

Orgaaniline väetis: väetis, mis sisaldab orgaanilist süsinikku ja üksnes bioloogilise päritoluga toitaineid. Siia kuuluvad ka orgaanilis-mineraalsed väetised.

Toorsõnnik: elusloomade väljaheited või allapanu, uriini ja väljaheidete segu enne töötlemist.

Reoveesetted: reoveepuhastitest (kus käideldakse olme- või asulareovett või samalaadse koostisega vett), septikutest ja muudest samalaadsetest reoveekäitlusrajatistest pärinevad reoveesetete jäägid, mida on töödeldud bioloogiliselt, keemiliselt või termiliselt, pikaajaliselt ladustatud või muul asjakohasel viisil käideldud, et oluliselt vähendada nende käärimisvõimet ja nende kasutamisest tulenevat ohtu tervisele.

Muu orgaaniline väetis: orgaaniline väetis, mis ei ole toorsõnnik ega reoveesete. See võib hõlmata töödeldud orgaanilisi väetisi, komposti, sõnniku ja muu kui sõnniku kääritussaadust ja muid samalaadseid tooteid.

Orgaanilis-mineraalne väetis: ühe või mitme mineraalväetise ja ühe või mitme orgaanilist süsinikku ja üksnes bioloogilist päritolu toitaineid sisaldava materjali kooslus. Orgaanilis-mineraalne väetis võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

TOITAINETE BILANSID

Põllumajanduskultuurid on määratletud komisjoni 25. juuli 2023. aasta rakendusmääruses (EL) 2023/1538, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga.

Elusloomad on määratletud komisjoni 8. detsembri 2023. aasta rakendusmääruses (EL) 2023/2745, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses loomakasvatusstatistikaga.

Põllumajanduskultuuride jäägid: maapealsed ja maa-alused taimeosad, mida ei koristata põhipõllumajanduskultuurina. Need võib kas põllule jätta või põllult eemaldada.

Lämmastiku bioloogilise sidumine: protsess, mille käigus muundatakse õhus sisalduv molekulaarne lämmastik bioloogiliste protsesside abil pinnases ammoniaagiks (NH3) või sellega seotud lämmastikuühenditeks.

Lämmastiku atmosfäärist sadestumine: protsess, mille käigus õhu kaudu levivad lämmastikuosakesed ja -gaasid sadestuvad pinnasesse, taimkattesse, veekogudesse ja muudesse pindadesse kas sademete (vihm, lumi, pilved ja udu) kaudu – lämmastiku märgsadestumine – või selliste keerukate atmosfääriprotsesside tulemusena nagu sadenemine, impaktsioon ja imendumine – lämmastiku kuivsadestumine. See hõlmab peamiselt põllumajanduslikku päritolu ammoniaagiheitest tuleneva redutseeritud lämmastiku sadestumist ning peamiselt tööstusest ning autodest ja veokitest pärinevast lämmastikoksiidide heitest tuleneva oksüdeerunud lämmastiku sadestumist.

Eritumise brutokogus: kogu elusloomade populatsiooni poolt toodetud sõnnik enne sõnniku kõrvaldamist ja uuesti kasutamist pärast töötlemist (nt kääritussaadusena või kompostina) ja millest ei ole välja arvatud lendumist.

Eksporditud sõnnik: teise riiki eksporditud toorsõnniku kogus, sealhulgas kodumaiste kariloomade sõnnik, mis on piiriülese põllumajandustegevuse käigus toodetud väljaspool riigi territooriumi.

Muu kõrvaldatud sõnnik: põllumajandusettevõtetes toodetud sõnnik, mis eemaldatakse toorel kujul taimetoitainetena kasutamisest riigi põllumajanduses. See hõlmab eemaldamist energia tootmiseks, töötlemist väetiste tootmiseks, sadestumist rohumaadel, mis jäävad väljapoole kasutatavat põllumajandusmaad või hävitamist. Siia alla ei kuulu eksporditud sõnnik.

Imporditud sõnnik: teisest riigist imporditud toorsõnniku kogus, mida kasutati põllumajanduses väetisena, sealhulgas välismaiste kariloomade sõnnik, mis on piiriülese põllumajandustegevuse käigus toodetud oma riigi territooriumil.

Muu lisatud sõnnik: põllumajanduses väetisena kasutatud sõnnik, mis on pärit muudest allikatest kui vastavalt komisjoni 8. detsembri 2023. aasta rakendusmäärusele (EL) 2023/2745 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 rakenduseeskirjad seoses loomakasvatusstatistikaga) teatatud eluslooma populatsiooni poolt toodetud sõnnik (nt hobusesõnnik), välja arvatud imporditud sõnnik.


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2212/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)