<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-69/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018TJ0069</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:189">EU:T:2021:189</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>30</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>30</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210414">14.4.2021</DATE> – Kohtuasi T‑69/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Verband Deutscher Alten und Behindertenhilfe ja CarePool Hannover <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20210414">14. aprill 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Sõltumatu sotsiaalhoolekanne</KEYWORD><KEYWORD>Piirkondliku heategevusorganisatsiooni liikmesühingutele antud toetused</KEYWORD><KEYWORD>Kaebuse tagasilükkamine</KEYWORD><KEYWORD>Otsus jätta uurimise esialgse etapi järel vastuväited esitamata</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Huvitatud isiku staatus</KEYWORD><KEYWORD>Menetlusõiguste kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Konkurentsiolukorra oluline kahjustamine</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetavus</KEYWORD><KEYWORD>Tõsiste raskuste puudumine</KEYWORD><KEYWORD>Olemasoleva abi olulise muudatuse puudumine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑69/18,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Verband Deutscher Alten- und Behindertenhilfe, Landesverband Niedersachsen/Bremen und Hamburg/Schleswig-Holstein eV</HT>, asukoht Hannover (Saksamaa),</P><P><HT TYPE="BOLD">CarePool Hannover GmbH</HT>, asukoht Hannover,</P><P>esindajad: advokaat T. Unger ja professor S. Korte,</P><PARTY.STATUS>hagejad,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: K. Herrmann ja F. Tomat,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P>keda toetavad</P><P><HT TYPE="BOLD">Diakonisches Werk evangelischer Kirchen in Niedersachsen eV</HT>, asukoht Hannover, esindaja: advokaat A. Bartosch,</P><P><HT TYPE="BOLD">Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Hannover eV</HT>, asukoht Hannover, esindaja: advokaat C. Jürschik,</P><P>ja</P><P><HT TYPE="BOLD">Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Braunschweig eV</HT>, asukoht Brunswick (Saksamaa), ja teised menetlusse astujad, kelle nimed on esitatud lisas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0002"><P>Teiste menetlusse astujate nimekiri on lisatud üksnes pooltele teatavaks tehtavale versioonile.</P></NOTE>, esindajad: advokaadid U. Karpenstein, R. Sangi ja C. Johann,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astujad,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><?PAGE NO="2"?><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> otsus C(2017) 7686 final riigiabikavade SA.42268 (2017/E) – Deutschland Staatliche Beihilfe zur Förderung wohlfahrtspflegerischer Aufgaben ja SA.42877 (2017/E) – Deutschland CarePool Hannover GmbH kohta, mida Saksamaa viis ellu heategevuslikele ühingutele sotsiaalabi osutamise ülesannete täitmiseks (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="061" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, C 61, lk 1</REF.DOC.OJ>),</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda),</P><P>koosseisus: president J. Svenningsen, kohtunikud C. Mac Eochaidh ja T. Pynnä (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: E. Coulon,</P></PREAMBLE.INIT><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Esimene hageja Verband Deutscher Alten- und Behindertenhilfe, Landesverband Niedersachsen/Bremen und Hamburg/Schleswig-Holstein eV on ühing, mis tegutseb Länder Niedersachsenis (Alam-Saksi liidumaa, Saksamaa), Freie Hansestadt Bremenis (Bremeni liidumaa, Saksamaa), Schleswig-Holsteinis (Schleswig-Holsteini liidumaa, Saksamaa) ja Freie und Hansestadt Hamburgis (Hamburgi liidumaa, Saksamaa). Hagiavalduse kohaselt esindab ta 160 ettevõtja huve, kes haldavad või käitavad hooldekodusid ja ambulatoorseid ning statsionaarseid raviasutusi hooldust vajavatele isikutele, puuetega inimesi toetavaid asutusi ning laste- ja noorteasutusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Teine hageja CarePool Hannover GmbH on osaühing, kelle asukoht on Hannoveris (Saksamaa) ja kes on esimese hageja liige. Ta osutab hooldust vajavatele isikutele koduseid tugiteenuseid ja kodust ambulatoorset ravi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Käesoleva hagiga paluvad hagejad tühistada komisjoni <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> otsuse C(2017) 7686 final riigiabikavade SA.42268 (2017/E)– Deutschland Staatliche Beihilfe zur Förderung wohlfahrtspflegerischer Aufgaben ja SA.42877 (2017/E) – Deutschland CarePool Hannover GmbH kohta, mida Saksamaa viis ellu heategevuslikele ühingutele sotsiaalabi osutamise ülesannete täitmiseks (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="061" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, C 61, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), millest neile teatati <DATE ISO="20171211">11. detsembril 2017</DATE>. Vaidlustatud otsus puudutab erinevaid riigisiseseid meetmeid, millega Alam-Saksi liidumaa toetab selle liidumaa territooriumil sõltumatu sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutsevaid üksusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Eelkõige hõlmavad need riigisisesed meetmed rahalist toetust, mida antakse alates 1956. aastast sõltumatutele heategevuslikele katusorganisatsioonidele õigusaktide alusel, mis on aja jooksul muutunud (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>rahaline toetus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>). Nad osutavad oma liikmesühingute kaudu erinevaid sotsiaalteenuseid hooldust vajavatele ja haavatavatele isikutele, nagu ambulatoorne, haigla- või segaravi, abi kodututele ja pagulastele ning hingeabi. Hagejad, kes on eraõiguslikud üksused, kes osutavad selliseid teenuseid või esindavad neid teenuseid osutavaid ettevõtjaid, leiavad, et rahaline toetus on neile kahju tekitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuses järeldas Euroopa Komisjon ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust algatamata, et kui rahaline toetus on ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses abi, tuleb see kvalifitseerida olemasolevaks abiks nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 248, lk 9</REF.DOC.OJ>), artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses. Nii toimides jättis ta hagejate kaebused rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik vaidlustatud otsuses viidatud riigisiseste meetmete kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sotsiaalhoolekanne (<HT TYPE="ITALIC">Wohlfahrtspflege</HT>) on Saksa maksukorralduse seadustiku (Abgabenordnung) § 66 lõikes 2 määratletud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Sotsiaalhoolekanne hoolitseb abi vajavate või riskiolukorras olevate isikute eest planeeritud viisil, omavalitsusüksuse huvides ja mittetulunduslikult. See abi võib hõlmata tervishoidu, vaimset, hariduslikku või majanduslikku heaolu ning selle eesmärk võib olla konkreetse olukorra ärahoidmine või heastamine.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Nii nagu ilmneb erinevatest tekstidest, hõlmab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>sõltumatu sotsiaalhoolekanne<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> selliste üksuste pakutavat vabatahtlikku sotsiaalhoolekannet, mis ei kuulu riigi alla (vt eelkõige Bundesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege eV (föderaalne vabatahtlike sotsiaalhoolekandeasutuste liit) põhikirja artikli 1 lõige <DATE ISO="19261205">5</DATE> ja <DATE ISO="19261204">4. detsembri 1926. aasta</DATE> riigilaenude tagasimaksmise seaduse kolmanda rakendusmääruse (Dritte Verordnung zur Durchführung des Gesetzes über die Ablösung öffentlicher Anleihen) § 4).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Heategevuslike ühingute tegevuse rahaline toetamine nähti ette <DATE ISO="19560227">27. veebruari 1956. aasta</DATE> loteriiseadusega (Gesetz über das Zahlenlotto) (<HT TYPE="ITALIC">Nds</HT>. <HT TYPE="ITALIC">GVB1</HT>. 1956 IV, lk 9; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1956. aasta loteriiseadus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), mis jõustus samal päeval.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Vastavalt 1956. aasta loteriiseaduse § 11 lõikele 1 ja § 12 lõikele 1 said heategevuslikud ühingud sotsiaalhoolekande ülesannete täitmiseks teatud protsendi Alam-Saksi liidumaa kihlveokorraldajate makstavatest kontsessioonitasudest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>1956. aastal suunised kontsessioonitasude kasutamisest sotsiaalhoolekande ülesannete täitmiseks (Richtlinien für die Verwendung der Konzessionsabgabe zur Erfüllung wohlfahrtspflegerischer Aufgaben; avaldatud <HT TYPE="ITALIC">Niedersächsische Ministerialblatt</HT>’is, <HT TYPE="ITALIC">Nds. MBl</HT>. 1956, lk 855) reguleerisid tasude kasutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Rahalise toetuse kindlaksmääramist on erinevate järjestikuste seadustega korduvalt muudetud. 1956. aasta loteriiseadust muudeti <DATE ISO="19680607">7. juunil 1968</DATE> (<HT TYPE="ITALIC">Nds. GVBl</HT>. 1968, lk 91) ja <DATE ISO="19700218">18. veebruaril 1970</DATE> (<HT TYPE="ITALIC">Nds. GVBl</HT>. 1970, lk 27). See seadus asendati 1997. aastal Alam-Saksi loterii- ja kihlveoseadusega (Niedersächsisches Gesetz über das Lotterie- und Wettwesen, <HT TYPE="ITALIC">Nds. GVBl</HT>. 1997, lk 289), mida muudeti 2003. aastal eelarvega kaasneva seadusega (<HT TYPE="ITALIC">Haushaltsbegleitgesetz, Nds. GVBl</HT>. 2003, lk 446, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>2004. aasta eelarvega kaasnev seadus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), mis jõustus 2004. aastal. Rahalist toetust vähendati 2005. aastal ja suurendati seejärel 2007. aasta hasartmänguseadusega (Niedersächsiches Glückspielgesetz, <HT TYPE="ITALIC">Nds. GVBl</HT>. 2007, lk 756, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>2007. aasta hasartmänguseadus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>), mis jõustus 2008. aastal ja mida muudeti uuesti 2012. aastal vastu võetud seadusega, mis jõustus 2013. aastal (<HT TYPE="ITALIC">Nds. GVBl</HT>. 2012, lk 544).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>2007. aasta hasartmänguseadus asendati <DATE ISO="20141216">16. detsembri 2014. aasta</DATE> Alam-Saksi liidumaa sõltumatu sotsiaalhoolekande seadusega (Niedersächsisches Gesetz zur Förderung der Freien Wohlfahrtspflege, <HT TYPE="ITALIC">Nds. GVBl</HT>. 2014, lk 429, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>WohlFödG<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), mis on kohaldatav alates <DATE ISO="20150101">1. jaanuarist 2015</DATE>. Samuti on muudetud suuniseid kontsessioonitasude kasutamisest sotsiaalhoolekande ülesannete täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>WohlFödG § 2 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Finantsabi sõltumatu heategevusvaldkonna ühingutele ja Landesstelle für Suchtfragen’ile<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>. WohlFödG § 2 lõike 1 punkt 1 sätestab, et rahalist abi antakse katusorganisatsioonidele, mis on ühinenud Landesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege eV-ga (sõltumatu sotsiaalhoolekande liidumaa osakond, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>LAG<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). WohlFödG § 2 lõige 2 näeb ette, et Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeerium kontrollib, kas katusorganisatsioonid on oma ülesandeid täitnud ja kas on vaja suurendada paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud rahalist toetust. WohlFödG § 2 lõikes 3 on ette nähtud, et kui tulu, mida liidumaa hasartmängumaksust saab, on<?PAGE NO="4"?> suurem kui <FT TYPE="NUMBER">146300000</FT> eurot, siis annab liidumaa täiendava rahalise toetusena 18,63% ületulust LAGga liitunud katusorganisatsioonidele ja 0,74% ületulust Landesstelle für Suchtfragen’ile (liidumaa sõltuvusküsimuste amet).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>LAG, millele WohlFödG viitab, on registreeritud ühing, mille õiguslik alus on selle põhikiri. See ühing oli olemas juba enne 1956. aasta loteriiseaduse jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>LAG on oma põhikirja preambulis määratletud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>[LAG] koondab enda alla Alam-Saksi liidumaa sõltumatu sotsiaalhoolekande valdkonna 13 ühendust.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>LAG liikmeks olevad 13 katusorganisatsiooni on Saksamaa sõltumatu sotsiaalhoolekande valdkonna kuue konföderatsiooni või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>perekonna<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> piirkondlikud üksused Alam-Saksi liidumaal; nendeks konföderatsioonideks on Arbeiterwohlfahrt (AWO), Caritas, Das Rote Kreuz (Punane Rist), Diakonie, Die Jüdische Wohlfahrt (juudi vastastikune abi) ja Der Paritätische Wohlfahrtsverband.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>LAGi liikmesorganisatsioonid on loetletud tema põhikirja artiklis 2:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Braunschweig eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Hannover eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Weser-Ems eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Caritasverband für die Diözese Hildesheim eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Caritasverband für die Diözese Osnabrück eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Landes Caritasverband für Oldenburg eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Paritätischer Wohlfahrtsverband Niedersachsen eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Deutsches Rotes Kreuz Landesverband Niedersachsen eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Deutsches Rotes Kreuz Landesverband Oldenburg eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.010"><NO.PARAG>10.</NO.PARAG><ALINEA>Diakonisches Werk Evangelischer Kirchen in Niedersachsen eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.011"><NO.PARAG>11.</NO.PARAG><ALINEA>Diakonisches Werk der Ev.-luth. Kirche in Oldenburg eV,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.012"><NO.PARAG>12.</NO.PARAG><ALINEA>Diakonisches Werk der Ev.-ref. Kirche,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.013"><NO.PARAG>13.</NO.PARAG><ALINEA>Landesverband der Jüdischen Gemeinden von Niedersachsen.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>LAG põhikirja artikli 2 lõike 2 esimene lause näeb ette, et liikmeks võib võtta ka teisi sotsiaalhoolekande katusorganisatsioone, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>— ta tegutseb piirkonnaüleselt kogu Alam-Saksi liidumaal;</ALINEA><ALINEA>— tegelik abi, mida ta otseselt annab, hõlmab põhimõtteliselt kõiki tegevusi, mis on seotud sõltumatu sotsiaalhoolekandega, mitte ainult selle teatud osasid;</ALINEA><ALINEA>— ta julgustab vabatahtlikku ja mittekutselist tööd;</ALINEA><?PAGE NO="5"?><ALINEA>— ta ühendab täielikult samast eesmärgist kantud ühinguid ja üksusi;</ALINEA><ALINEA>— katusorganisatsiooni ning selle alla kuuluvate ühingute ja üksuste vahel on liikmesuhe või orgaaniline seos;</ALINEA><ALINEA>— katusorganisatsioon pakub üldiselt ja tema alla kuuluvate ühingute ja üksuste tähtsuse alusel pideva, täieliku ja kvalifitseeritud töö tagatist ning usaldusväärset juhtimist;</ALINEA><ALINEA>— organisatsioon tegutseb Saksa maksukorralduse seadustiku tähenduses üldistel, heategevuslikel või usulistel eesmärkidel.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Nagu nähtub eespool punktis 18 nimetatud tingimuste viiendast taandest, on katusorganisatsioonid seotud ühingute ja üksustega, kes osutavad sõltumatut sotsiaalhoolekande teenust. LAG põhikirjas ei ole ette nähtud konkreetset vormi seoses ühelt poolt nende katusorganisatsioonide ning teiselt poolt nende ühingute ja üksuste vaheliste liitumistingimustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>LAG põhikirja artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohaselt teeb LAG juhatus otsused uute liikmete ühinemise kohta. Keeldumise korral võib taotleda, et liikmete üldkoosolek vaataks otsuse uuesti läbi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>WohlFödG artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja artikli 2 lõike 3 punktis 1 osutatud rahalist abi kasutatakse sõltumatu heategevusvaldkonna ülesannete toetamiseks. […] Sotsiaalhoolekandeülesannete täitmiseks tuleb pidada kõiki meetmeid, mille eesmärk on pakkuda abi isikutele, kes vajavad abi või kes seda vajaksid abi puudumisel, ning meetmeid, millega kehtestatakse või parandatakse abistamise korralduslikke ja isikulisi tingimusi […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>WohlFödG artikli 3 lõike 2 kohaselt sõltub LAG‑le rahalise toetuse maksmine Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeeriumi ja kõigi LAGsse kuuluvate katusorganisatsioonide vahel toetuslepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>toetusleping<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) sõlmimisest, mille sotsiaalministeerium seejärel avaldab <HT TYPE="ITALIC">Niedersächsisches Ministerialblatt</HT>’is (Alam-Saksi liidumaa ametlik väljaanne) ja internetis. Toetusleping peab reguleerima vähemalt järgmisi elemente:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>rahalise abi jaotamine erinevate katusorganisatsioonide või nende katusorganisatsioonide liitude vahel,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>sotsiaalhoolekande ülesanded, mille jaoks rahalist abi kasutatakse,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>vähemalt 67% artikli 2 lõike 1 punktis 1 osutatud finantsabi puhul tuleb näidata ülesanded, mida tuleb toetada, täpsustades iga ülesande puhul antava toetuse miinimumosa,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>rahalise abi maksimaalne osa, mida võib kasutada haldusülesannete täitmiseks,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>katusorganisatsioonide esitatud tõendid selle kohta, et rahalist abi ja sellest tulenevaid vahendeid, mille andsid kolmandad isikud, on nõuetekohaselt kasutatud.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>WohlFödG § 3 lõikes 3 on sätestatud, et kui sellist lepingut ei sõlmita, võib pädev minister need erinevad küsimused lahendada ministri määrusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Alam-Saksi liidumaa sotsiaal-, tervishoiu- ja sugude vahelise võrdõiguslikkuse minister ning 13 katusorganisatsiooni, kes kuuluvad LAGsse, sõlmisid <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE> lepingu rahalise toetuse kohta, mis anti WohlFödG alusel (<HT TYPE="ITALIC">Nds. MBl</HT>. Nr 8/2016, lk 244), millega asendati 2007. aasta hasartmänguseaduse alusel sõlmitud varasem 2007. aasta leping.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Selle 2016. aasta lepingu preambulis on muu hulgas ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>[l]epinguosalised lepivad kokku, et nad soovivad koos osaleda Alam-Saksi liidumaa sotsiaalinfrastruktuuri arendamises, austades sõltumatu heategevusvaldkonna ühingute iseseisvust<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ja et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>[s]ee eesmärk väljendub heategevuslike ülesannete määramises, mis on abikõlblikud vastavalt 1. lisale<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Selle 2016. aasta lepingu artikli 2 lõike 2 esimeses lauses on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>[h]eategevusvaldkonna ühingud võivad nende käsutusse antud rahalised vahendid anda üle oma liikmetele<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Alam-Saksi liidumaa sotsiaal-, tervishoiu- ja võrdõiguslikkuse ministeerium ning 13 katusorganisatsiooni, mis kuuluvad LAGsse, sõlmisid <DATE ISO="20180312">12. märtsil 2018</DATE> uue toetuslepingu (<HT TYPE="ITALIC">Nds. MBl</HT>. Nr 12/2018, lk 206). Selle dokumendi kolmandas põhjenduses on märgitud, et tagatakse komisjoni <DATE ISO="20111220">20. detsembri 2011. aasta</DATE> otsuse 2012/21/EL ELTL artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="007" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 7, lk 3</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) ja komisjoni <DATE ISO="20120425">25. aprilli 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 360/2012 ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="114" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 114, lk 8</REF.DOC.OJ>) täitmine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Komisjon sai 16. juunil ja 12. augustil 2015 kaks eraldi kaebust, mis registreeriti numbritega SA.42268 ja SA.42877 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>kaebused<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) ning millega taotleti Alam-Saksi sotsiaalhoolekande ülesannete rahalise toetuse kvalifitseerimist ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks abiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selle rahalise toetuse saajad on eespool punktides 15–17 nimetatud katusorganisatsioonid, kes osutavad oma piirkondlike või kohalike liikmesühingute kaudu teenuseid, mida võib pidada majanduslikku laadi teenusteks, nagu ambulatoorne, haigla- või segaravi, või mittemajanduslikeks, näiteks kodutute isikute abistamine ja majutus, hingeabi või pagulasabi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kaebustes väitsid hagejad, et nad konkureerivad heategevuslike ühingutega eelkõige hooldust vajavatele isikutele osutatavate raviteenuste osas. Hagejate sõnul saavad need heategevuslikud ühingud rahalist toetust, mis võimaldab neil maksta oma töötajatele paremat tasu kui erakapitalil põhinevad ettevõtjad või pakkuda oma teenuseid madalamate hindadega kui need ettevõtjad. Järelikult on erakapitalil põhinevad ettevõtjad töötajate töölevõtmisel ebasoodsamas olukorras. Lisaks lükatakse läbirääkimistel hoolduskindlustuskassade ja sotsiaalabiasutustega eraõiguslike ettevõtjate pakutud tasumäärad tagasi, kuna neid loetakse liiga kõrgeks, võrreldes heategevusvaldkonna küsitavate tasudega. See sunnib eraettevõtjaid pakkuma oma teenuseid hinnaga, mis ei võimalda nende omakulusid nõuetekohaselt katta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks väitsid hagejad kaebustes, et 1997. aastal vastu võetud Alam-Saksi liidumaa loterii- ja kihlveoseadusega muudeti oluliselt 1956. aasta loteriiseadust, kuna katusorganisatsioonidele määrati kindel summa, mitte enam teatud protsent kontsessioonitasudest. Samuti muutis WohlFödG oluliselt 1956. aasta loteriiseadust, kuna heategevuslike ühingute rahaline toetus pärineb vaid osaliselt loterii tuludest ja tegelikult pärineb see nüüd peamiselt liidumaa eelarvest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Peale WohlFödGga katusorganisatsioonidele antud rahalise toetuse küsimuse puudutas numbriga SA.42877 registreeritud kaebus ka kahte muud meedet, nimelt esiteks väidetavaid kaudseid tulumaksusoodustusi heategevuslike ühingute vabatahtlikele kaastöötajatele ja teiseks nende ühingute organitele vähendatud audiovisuaaltasu kindlaksmääramist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20150730">30. juuli 2015. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> kirjadega vastavalt nõukogu <DATE ISO="19990322">22. märtsi 1999. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 83, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 10 lõikele 2 ja määruse 2015/1589 artikli 12 lõikele 2 teabenõuded Saksamaa ametiasutustele, kes vastasid <DATE ISO="20150909">9. septembri 2015. aasta</DATE> ning <DATE ISO="20160406">6.</DATE> ja <DATE ISO="20160407">7. aprilli 2016. aasta</DATE> kirjadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT><DATE ISO="20160705">5. juulil 2016</DATE> toimus komisjoni ja Saksamaa ametiasutuste vahel kohtumine, mille käigus andis komisjon suuliselt teada oma esialgse hinnangu rahalise toetuse kohta ja olemasoleva abi kavandatava kvalifitseerimise. Komisjoni siseprotokollis selle koosoleku kohta, mille komisjon edastas Üldkohtule, on märgitud, et meetmed ei vasta 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuses sätestatud tingimustele, eelkõige mis puudutab raamatupidamist, läbipaistvust ja viisi, kuidas vältida liigset hüvitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Saksamaa ametiasutused esitasid <DATE ISO="20160930">30. septembril</DATE> ja <DATE ISO="20161116">16. novembril 2016</DATE> täiendavat teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT><DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kirjadega edastas komisjon hagejatele oma esialgse hinnangu kaebustes vaidlustatud meetmete kohta. Ta märkis, et kui vaidlusalune rahaline toetus on abi, siis on tegemist olemasoleva abiga. Mis puudutab kahte ülejäänud meedet, mida teine hageja vaidlustab, siis ei ole tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon teavitas hagejaid ka sellest, et Saksamaa ametiasutused olid taganud, et nad kohaldavad tulevikus 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse sätteid või olenevalt olukorrast, kui kohaldamise tingimused on täidetud, siis määruse nr 360/2012 sätteid. Ta rõhutas lisaks, et tegemist on esialgse järeldusega, mida kohaldatakse kuni ajani, mil hagejad saadavad võimalikud täiendavad selgitused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Hagejad vaidlustasid selle esialgse hinnangu 17. ja 20. veebruari ning <DATE ISO="20170306">6. märtsi 2017. aasta</DATE> kirjadega. Nad esitasid oma argumendid <DATE ISO="20170310">10. märtsi 2017. aasta</DATE> kirjades. Saksamaa ametiasutused edastasid <DATE ISO="20170831">31. augusti</DATE>, <DATE ISO="20170905">5.</DATE> ja <DATE ISO="20170914">14. septembri 2017. aasta</DATE> kirjades komisjonile täiendavat teavet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlustatud otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsus tehti hagejatele teatavaks <DATE ISO="20171211">11. detsembril 2017</DATE> ja komisjon analüüsis selles kõigepealt alates 1956. aastast aset leidnud seadusemuudatusi, asudes seejärel seisukohale, et kõnealust meedet ei ole sellest ajast peale sisuliselt muudetud ning et kui see kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, siis tuleb see kvalifitseerida olemasolevaks abiks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses. Lisaks ja igal juhul võttis komisjon vaidlustatud otsuses teadmiseks Saksamaa ametiasutuste kohustuse tagada tulevikus, et kõnealune rahaline toetus on kooskõlas 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega. Nii lükkas komisjon kaebused tagasi osas, milles need puudutasid kõnealust rahalist toetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Teise hageja vaidlustatud kahe ülejäänud meetme kohta märkis komisjon, et teine hageja ei olnud esitanud oma seisukohta nende kahe meetme esialgse hindamise kohta, mille see institutsioon oli esitanud oma <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> kirjas. Seega, vastavalt määruse 2015/1589 artikli 24 lõike 2 teisele lõigule, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>[k]ui huvitatud pool ei suuda oma seisukohti ettenähtud tähtaja jooksul esitada, loetakse kaebus tagasivõetuks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, leidis komisjon, et teine kaebus tuleb lugeda tagasivõetuks osas, mis puudutas neid kahte ülejäänud meedet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20180205">5. veebruaril 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20180421">21. aprillil 2018</DATE> kostja vastuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Hagejad esitasid <DATE ISO="20180626">26. juunil 2018</DATE> repliigi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Komisjon esitas 31. augustil 2018 vasturepliigi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Diakonisches Werk Evangelischer Kirchen in Niedersachsen eV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>DWEK<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) ja Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Hannover eV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>ABH<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>) esitasid Üldkohtu kantseleisse vastavalt <DATE ISO="20180430">30. aprillil</DATE> ja <DATE ISO="20180504">4. mail 2018</DATE> saabunud dokumentidega taotlused astuda käesolevas asjas menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20180514">14. mail 2018</DATE> saabunud dokumendiga esitasid Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Braunschweig eV, Arbeiterwohlfahrt-Bezirksverband Weser-Ems eV, Caritasverband für die Diözese Hildesheim eV, Caritasverband für die Diözese Osnabrück, Landes-Caritasverband für Oldenburg eV, Paritätischer Wohlfahrtsverband Niedersachsen eV, Deutsches Rotes Kreuz Landesverband Nierdersachsen eV, Deutsches Rotes Kreuz, Landesverband Oldenburg eV ja Landesverband der Jüdischen Gemeinden von Niedersachsen KdöR (Judische Wohlfahrt) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kolmandad menetlusse astujad<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>) taotluse astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Üldkohtu kuuenda koja presidendi <DATE ISO="20181003">3. oktoobri 2018. aasta</DATE> määrusega rahuldati menetlusse astumise taotlused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Menetlusse astujad esitasid <DATE ISO="20181203">3.</DATE> ja <DATE ISO="20181204">4. detsembril 2018</DATE> Üldkohtu kantseleisse menetlusse astuja seisukohad, mille kohta esitasid hagejad ja komisjon oma seisukohad vastavalt <DATE ISO="20190123">23. jaanuaril</DATE> ja <DATE ISO="20190125">25. jaanuaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti, määrati käesolev kohtuasi uuele ettekandja-kohtunikule, kes kuulub kaheksanda koja koosseisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus oma kodukorra artikli 106 lõike 1 alusel omal algatusel avada menetluse suulise osa ja esitas kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele <DATE ISO="20200127">27. jaanuaril 2020</DATE> kirjalikke küsimusi. Need küsimused puudutasid hagi vastuvõetavust, võttes eelkõige arvesse <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑622/16 P–C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Pooled vastasid sellele menetlust korraldavale meetmele määratud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>COVID 19-ga seotud tervishoiukriisi tõttu lükati kohtuistung, mis esialgu oli ette nähtud <DATE ISO="20200317">17. märtsil 2020</DATE>, edasi 5. maile 2020 ja lõpuks hilisemale kuupäevale. Menetlust korraldava meetmena paluti pooltel <DATE ISO="20200415">15. aprillil 2020</DATE> esitada võimalikud seisukohad teiste poolte vastuste kohta Üldkohtu <DATE ISO="20200127">27. jaanuari 2020. aasta</DATE> kirjalikele küsimustele. Pooled vastasid ette nähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Võttes arvesse poolte vastuseid Üldkohtu küsimustele ja poolte märkusi nende vastuste kohta, leidis Üldkohus, et tal on toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet ja et kodukorra artikli 106 lõiget 3 arvestades ei ole enam vaja hagi lahendamiseks kohtuistungit korraldada, ning otsustas seetõttu <DATE ISO="20200921">21. septembril 2020</DATE> menetluse suulise osa lõpetada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Hagejad paluvad Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata;</P></ITEM><?PAGE NO="9"?><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejatelt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Menetlusse astujad paluvad Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejatelt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Hagejad esitavad oma hagi põhjendamiseks kolm väidet, millest esimese kohaselt on rikutud nende menetlusõigusi, mis tulenevad ELTL artikli 108 lõikest 2, teise kohaselt on rikutud ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustust ja kolmanda kohaselt rikutud ELTL artiklit 107 ja sellele järgnevaid artikleid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et ELTL artiklis 108 ette nähtud riigiabi üle järelevalve tegemise menetluse raames tuleb eristada ühelt poolt abi esialgse uurimise staadiumi, mis on kehtestatud nimetatud artikli lõikega 3 ja mille eesmärk on üksnes võimaldada komisjonil kõnealuse abi ühisturuga osalise või täieliku kokkusobivuse kohta esmane arvamus kujundada, ning teiselt poolt sama artikli lõikes 2 nimetatud ametliku uurimise staadiumi. Ainult selle uurimise raames, mis peab komisjonil võimaldama hankida juhtumi kõigi asjaolude kohta täielikku teavet, näeb asutamisleping ette komisjoni kohustuse küsida asjasse puutuvatelt isikutelt selgitusi (<DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France, <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-367/95 P" PAGE.ECR="1998" YEAR="1998">C‑367/95 P, EKL 1998</REF.DOC.ECR>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British Aggregates <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑487/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:757">EU:C:2008:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180411">11. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abes <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑813/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:189">EU:T:2018:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et kui komisjon leiab ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametlikku uurimismenetlust algatamata sama artikli lõike 3 alusel vastu võetud otsuses, et abi on siseturuga kokkusobiv, siis saavad isikud, kellele need menetluslikud tagatised on antud, nende järgimist nõuda üksnes siis, kui neil on võimalus vaidlustada see otsus liidu kohtus. Sel põhjusel tunnistab liidu kohus vastuvõetavaks tühistamishagi, mille ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuv isik on niisuguse otsuse peale esitanud selleks, et talle tagataks viimati nimetatud sättest talle tulenevate menetluslike õiguste kaitse (<DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British Aggregates <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑487/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:757">EU:C:2008:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aiscat <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑182/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:9">EU:T:2013:9</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180411">11. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abes <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑813/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:189">EU:T:2018:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Nii on see ka juhul, kui komisjon väidab ametlikku uurimismenetlust algatamata, et kuigi vaidlustatud meetmed kujutavad endast abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb see kvalifitseerida olemasolevaks abiks, ja seega vaikimisi keeldub algatamast ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust. Selline komisjoni seisukoht, mis põhineb huvitatud isikute esitatud teabel, kujutab endast otsust (<DATE ISO="19930324">24. märtsi 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CIRFS jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:111">EU:C:1993:111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NDSHT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:701">EU:C:2010:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb lugeda vastuvõetavaks ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuva isiku esitatud hagi, milles palutakse tühistada selles sättes ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamata jätmise otsus, kui selle hagi esitaja taotleb hagi esitamisega, et tagataks talle sellest sättest tulenevate menetlusõiguste kaitse (vt selle kohta <DATE ISO="20020516">16. mai 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ARAP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑321/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:292">EU:C:2002:292</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NDSHT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:701">EU:C:2010:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Seevastu juhul, kui hageja seab kahtluse alla abi hindamise otsuse põhjendatuse, ei ole ainuüksi asjaolu, et teda võib pidada asjasse puutuvaks isikuks ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses, hagi vastuvõetavaks tunnistamiseks piisav. Ta peab siis tõendama, et tal on õigus esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu esimese ja teise lauseosa alusel, ning eelkõige asjaolu, et ta on erilises olukorras <DATE ISO="19630715">15. juuli 1963. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Plaumann <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>25/62</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:17">EU:C:1963:17</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses, või et abi hindamise otsus on halduse üldakt, mis ei vaja rakendusmeetmeid ja puudutab teda otseselt ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="20131219">19. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:852">EU:C:2013:852</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Käesolevas asjas jättis komisjon vaidlustatud otsusega rahuldamata kaebused, mille hagejad olid esitanud määruse 2015/1589 artikli 24 lõike 2 esimese lõigu alusel ja mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>[i]ga huvitatud pool võib komisjonile esitada kaebuse väidetava ebaseadusliku abi ja abi väidetava kuritarvitamise kohta<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb asuda seisukohale, et kuigi komisjon jättis vaidlustatud otsusega kaebused ametlikult rahuldamata, keeldus ta algatamast ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Tuleb analüüsida, kas hagejate esitatud väidete eesmärk on vaidlustada komisjoni otsus jätta ametlik uurimismenetlus algatamata, tõendades, et selle teabe ja tõendite hindamine, mis komisjonil oli või võis olla esialgse uurimise käigus, oleks pidanud tekitama kahtlusi kõnealuse abi kvalifitseerimisel olemasolevaks abiks, tingimusel et tegemist on riigiabiga, või vastupidi, kas need väited või osad nendest seavad otseselt kahtluse alla kõnealuse meetme sisulise hindamise ELTL artikli 107 alusel ning nende ese või tagajärg on see, et hagi eset muudetakse ja järelikult muudetakse ka selle vastuvõetavuse hindamise tingimusi (vt selle kohta <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scheucher-Fleisch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:698">EU:C:2011:698</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene väide, et on rikutud ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevaid menetlusõigusi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Esimese väite raames märgivad hagejad, et rikutud on menetlusõigusi, mis neile ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevaid, kuna pärast kaebuste läbivaatamist keeldus komisjon ekslikult algatamast ametlikku uurimismenetlust seoses sotsiaalhoolekande ülesannetega.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Komisjon ei sea kahtluse alla hagejate kui määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h tähenduses huvitatud poolte õigust hagi esitada, et tugineda oma esimeses väites ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetlusõiguste rikkumisele, sest komisjon ei algatanud ametlikku uurimismenetlust sotsiaalhoolekande ülesannete küsimuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seevastu väidavad ABH ja kolmandad menetlusse astujad, et hagejatel on juba sisuliselt kõik menetlusõigused, mis neil ametliku uurimismenetluse raames on. Need menetlusse astujad märgivad eelkõige, et hagejatel oli võimalik tutvuda asjaomase meetme esialgse hindamisega ja esitada märkusi, mida uuriti üksikasjalikult. Lisaks said hagejad koopia vaidlustatud otsusest, mis neile kätte toimetati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Hagejad vaidlevad sellele argumendile vastu. Nad väidavad, et komisjonil on määruse 2015/1589 artikli 7 ja järgmiste artiklite alusel õigus nõuda vajalikku teavet teiselt liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, kui ta on algatanud ametliku uurimismenetluse, et parandada saadud teabe kvaliteeti, suurendades samas läbipaistvust ja õiguskindlust. Lisaks võimaldavad selle määruse sätted, mis käsitlevad ametlikku uurimismenetlust, pikendada tähtaegu, mille jooksul kaebuse esitajad saavad märkusi esitada, ja määratlevad ulatuslikumad põhjendamiskohustused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h kohaselt on huvitatud pool <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>mis tahes liikmesriik, isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja, konkureerivad ettevõtjad ja ametiliidud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Nagu ilmneb kohtupraktikast, kui hageja puhul tunnistatakse, et ta on huvitatud pool määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h tähenduses seoses hagi konkreetse esemega, siis piisab sellest, et teda teistest eristada ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, kui selle hagi eesmärk on kaitsta menetlusõigusi, mis tal on ELTL artikli 108 lõike 2 alusel (vt selle kohta <DATE ISO="20110524">24. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kronoply ja Kronotex</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:341">EU:C:2011:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scheucher-Fleisch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:698">EU:C:2011:698</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑135/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:287">EU:T:2019:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Eelkõige on huvitatud pool mis tahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti selle abi saajaga konkureerivad ettevõtjad ja ametiliidud. Teisisõnu on tegemist määratlemata hulga adressaatidega (<DATE ISO="19841114">14. novembri 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Intermills <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>323/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:345">EU:C:1984:345</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑135/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:287">EU:T:2019:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See säte ei välista siiski võimalust, et ettevõtjat, kes ei ole abisaaja otsene konkurent, võib määratleda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>huvitatud poolena<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, kui ta väidab, et abi andmine võib tema huve mõjutada. Seega peab see ettevõtja õiguslikult piisavalt tõendama, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit (vt <DATE ISO="20110524">24. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kronoply ja Kronotex</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:341">EU:C:2011:341</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on hagejad nende kaebuste autorid, mille tagajärjel tehti vaidlustatud otsus. Nad osalesid aktiivselt esialgses uurimismenetluses. Lisaks väitsid nad korduvalt, et esimene hageja on ametiliit, mis kaitseb väidetava abi saajaga konkureerivate ettevõtjate huve, et teine hageja on abisaajate konkurent ja et selle abi andmine võib kahjustada nende huve. Seega tuleb asuda seisukohale – millele komisjon vastu ei vaidle –, et hagejad on tõendanud, et nad on oma menetlusõiguste kaitsmiseks asjasse puutuvad isikud ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses ja huvitatud pooled määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Nagu nähtub eespool punktist 66, väidavad ABH ja kolmandad menetlusse astujad, et hagejatel on juba kõik ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevad menetlusõigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi liidu kohus on mitmel korral leidnud, et komisjonil ei olnud kohustust kuulata kaebuse esitajaid ära ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud abi esialgse uurimise ajal, vaid ta oli kohustatud paluma huvitatud isikutel esitada oma seisukohad alles ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikus uurimismenetluses (<DATE ISO="19930615">15. juuni 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Matra <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑225/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:239">EU:C:1993:239</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ei saa sellest tuletada, et poolel, kelle kaebuse komisjon on pärast vastava poole ärakuulamist jätnud rahuldamata, ei ole enam huvi vaidlustada ELTL artikli 108 lõikes 2 mainitud ametliku uurimismenetluse algatamata jätmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Nimelt on määruse 2015/1589 artikli 4 lõikes 4 sätestatud, et kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et teatatud meetme siseturuga kokkusobivuse kohta ilmnes kahtlusi, otsustab ta algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Määruse 2015/1589 artiklis 7 on sätestatud, et pärast ametliku uurimismenetluse algatamist võib komisjon nõuda teavet muudelt liikmesriikidelt kui asjaomane liikmesriik, ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Lisaks, nagu nähtub eespool punktis 70 viidatud kohtupraktikast, kui ELTL artikli 108 lõikes 2 on ette nähtud, et kui komisjon palub huvitatud isikutel esitada oma märkused, ei ole selles tekstis silmas peetud mitte üksnes kaebuse esitanud huvitatud isikuid, vaid määratlemata hulka isikuid, ettevõtjaid või ühendusi, kelle huve võib abi andmine kahjustada, eelkõige konkureerivaid ettevõtjaid ja kutseorganisatsioone (ametiliite).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Nendest asjaoludest tuleneb, et vastupidi ABH ja kolmandate menetlusse astujate väidetele ei ole mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>menetlusõigused<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, mis on asjasse puutuvatel isikutel ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluses, segi aetud kaebuse esitaja õigusega taotleda ametliku uurimismenetluse algatamist, mille raames ta võib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>huvitatud poolena<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> esitada oma seisukohad samadel alustel kui kõik teised ettevõtjad, kes vastavad määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h määratlusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et tühistamishagi esimene väide on vastuvõetav osas, milles selle ese on vaidlustatud otsuse tühistamine põhjusel, et komisjon rikkus hagejate menetlusõigusi, keeldudes nende kaebustele vastates algatamast ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Esimeses väites leiavad hagejad, et mitu asjaolu näitavad, et esialgses uurimismenetluses tekkisid tõsised raskused, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse. Selliste raskuste olemasolu näitavad kolm tegurit, esiteks esialgse uurimismenetluse kestus, mis nende hinnangul on erakordselt pikk, teiseks ei olnud komisjoni esitatud põhjendus kvaliteetne, mis tõendab ebapiisavat või ebatäielikku uurimist, ja kolmandaks komisjoni hoiak nimetatud menetluse käigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Hagejad väidavad, et esialgse uurimismenetluse kogukestus 29 kuud ei ole kooskõlas põhjenduste ja vaidlustatud otsuse kokkuvõtliku laadiga, kuna otsus on vaid kümme lehekülge pikk. Nad leiavad, et komisjon rikkus oma kohustust juhtumit mõistliku aja jooksul hoolikalt uurida, seda enam, et käesolevas asjas ei tundu, et ta oleks rahalise toetuse uurimisele andnud prioriteeditaseme või viivitanud sellega, eelistades teisi juhtumeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Nad väidavad samuti, et vaidlustatud otsuse põhjendus, mis on vaid üks lehekülg pikk, on väga lühike ning et selles on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>õiguslikku ebatäpsust<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>sisulisi puudusi<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, mis on kokkusobimatud menetluse liiga pika kestusega ja tõendavad, et komisjon viis läbi pealiskaudse uurimise. Nad heidavad komisjonile ette, et ta ei analüüsinud eesmärki suurendada katusorganisatsioonidele antava rahalise toetuse prognoositavust, mida Alam-Saksi liidumaa ametiasutused taotlesid seetõttu, et järk-järgult kaotati seos heategevusvaldkonna toetamise ja loteriidest saadud tulu vahel, mis leidis aset aastatel 1997 (või 2004) kuni 2015, ja seda vaatamata sellele, et esimene hageja tsiteeris erinevate asjaomaste seaduste seletuskirjade lõike. Lisaks ei võtnud ta seisukohta küsimuses, kas toetussummade kasv aastatel 1956–2015 vastas 20% künnisele, mis on ette nähtud komisjoni <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust 2015/1589) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 140, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/04, lk 3), mida on muudetud komisjoni <DATE ISO="20151127">27. novembri 2015. aasta</DATE> määrusega (EL) 2015/2282 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="325" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 325, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 4 lõikes 1, mille kohaselt olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist kuni 20% võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks. Lisaks ei võtnud ta seisukohta selle kohta, millised tagajärjed on toetuse eraldamisel kindlaksmääratud ja muutuvaks osaks, mis on seotud hasartmängumaksu muutumisega. Lõpuks rõhutavad hagejad, et komisjon ei võtnud seisukohta Niedersächsischer Landesrechnungshofi (Alam-Saksi liidumaa kontrollikoda, Saksamaa) avalduste suhtes, mis olid tema valduses ja millest hagejate sõnul nähtub ilmselgelt, et rahaline toetus kujutas endast uut abi. Nad heidavad ka ette, et abi olulise muudatuse kohta ei ole esitatud ülevaadet ega määratlusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Hagejad on seisukohal, et komisjoni tegevus räägib samuti selle kasuks, et tal oli tõsiseid raskusi vaidlusaluse abi kvalifitseerimisel ELTL artikli 107 ja sellele järgnevate artiklite seisukohast. Need raskused nähtuvad asjaolust, et menetluse käigus oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks vaja vahetada mitu kirja ja korraldada koosolek. Sellele lisandub asjaolu, et nagu nähtub protokollist, mille Saksamaa ametiasutused koostasid <DATE ISO="20160708">8. juulil 2016</DATE> pärast nende ja komisjoni vahel <DATE ISO="20160705">5. juulil 2016</DATE> toimunud kohtumist, vaevas komisjoni pigem mure, et leida tuleviku jaoks tugev õiguslik lahendus, st rahalise toetuse kohandamine 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega, mitte aga küsimus, kas see meede kvalifitseerida olemasolevaks abiks või uueks abiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et tal ei olnud tõsiseid raskusi, ning leiab, et vastupidi hagejate väidetele ei olnud esialgse uurimismenetluse kestus juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlik. Ta käsitles pikalt hagejate viidatud seadusemuudatusi, mida loeti asjakohasteks, põhjendades vaidlustatud otsust piisavalt, ilma et tõendid, mille hagejad esitasid komisjoni talituste hoiaku peale kaebamiseks, võiksid tõendada ELTL artikli 108 lõike 2 rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Ta rõhutab, et hagejad esitasid tema talitustele 24. juunil ja 12. augustil 2015 kaks eraldi kaebust ning et teise hageja kaebus puudutas kahte täiendavat riigisisest meedet, mistõttu konkurentsi peadirektoraat pidi enne oma esialgset hinnangut uurima kolme meedet. Saksamaa ametiasutustele saadeti <DATE ISO="20150730">30. juulil 2015</DATE> ja <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE> kaks teabenõuet, millele nad vastasid vastavalt <DATE ISO="20150909">9. septembri 2015. aasta</DATE> ning <DATE ISO="20160406">6.</DATE> ja <DATE ISO="20160407">7. aprilli 2016. aasta</DATE> pikkades kirjades. Pärast selle teabe analüüsimist järeldas komisjon, et rahaline toetus kujutas endast olemasolevat abi. Komisjon teatas <DATE ISO="20160705">5. juulil 2016</DATE> toimunud koosolekul Saksamaa ametiasutustele oma hinnangust ja uuris neilt, kas nad on valmis tulevikus rahalist toetust kohandama vastavalt riigiabi kontrolli eeskirjadele. Saksamaa ametiasutused võtsid <DATE ISO="20161116">16. novembri 2016. aasta</DATE> kirjas kohustuse viia see rahaline toetus edaspidi kooskõlla 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega. Sellel koosolekul käsitleti ka kahte ülejäänud meedet, mida teine hageja kahtluse alla seadis, ning komisjonile edastati <DATE ISO="20160930">30. septembri 2016. aasta</DATE> kirjaga muu teave. Lõpuks rõhutab komisjon, et pärast kõigi kaebustes käsitletud meetmete uurimist edastas ta <DATE ISO="20170214">14. veebruaril 2017</DATE> oma esialgse hinnangu kaebusetes vaidlustatud kõigi meetmete kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Komisjon leiab veel, et aeg, mis jääb selle esialgse hinnangu hagejatele edastamise ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise vahele, ei ole ebamõistlik, seda enam, et see otsus võtab arvesse hagejate 17. ja <DATE ISO="20170220">20. veebruari 2017. aasta</DATE> ning <DATE ISO="20170306">6.</DATE> ja <DATE ISO="20170310">10. märtsi 2017. aasta</DATE> kirjades esitatud seisukohti ning Saksamaa ametiasutuste poolt 31. augustil, <DATE ISO="20170905">5.</DATE> ja <DATE ISO="20170914">14. septembril 2017</DATE> esitatud lisateavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Kolmandad menetlusse astujad märgivad, et enne EMÜ asutamislepingut jõustunud abi uurimine nõuab ajas mitu kümnendit tagasiminekut ja mõnikord seda, et viidaks läbi ajaloolisi uurimisi arhiivimaterjalide põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul ei näita vaidlustatud otsuse põhjendused tõsiste raskuste olemasolu. Ta väidab, et ta analüüsis piisavalt hagejate selgitusi ja eelkõige neid, mille esimene hageja esitas <DATE ISO="20170310">10. märtsil 2017</DATE>, et lükata ümber rahalise toetuse kvalifitseerimine olemasolevaks abiks. Ta märgib sellega seoses, et esimese hageja selgitused ei ületanud kahte lehekülge ning neis piirduti 1997. aasta ja 2014. aasta seadusemuudatuste kirjeldamisega, märkimata seda, kuidas need muudatused tõid kaasa rahalise toetuse summa suurenemise. Esimene hageja ei esitanud ka teavet alates 1956. aastast tegelikult antud rahalise toetuse summa kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Komisjon, keda toetab DWEK, väidab selle kohta, et määruse nr 794/2004 artikli 4 lõige 1 ei näe ette, et ainuüksi abi summa suurenemine rohkem kui 20% on piisav järeldamaks, et olemasolev abikava on muudetud uueks abiks. Igal juhul ei näita Saksamaa ametiasutuste esitatud andmed, mis võtavad arvesse inflatsiooni, rahalise toetuse summade suurenemist, mis ületab 20% algsest eelarvest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Mis puudutab kriitikat komisjoni talituste hoiaku kohta, siis väidab komisjon, et hagejate kinnitused tuginevad pelkadele oletustele. Igal juhul on liikmesriigi ametiasutustega peetud kirjavahetus osa kaebuse uurimise menetlusest. Mis puudutab Saksamaa ametiasutustega toimunud kohtumist, siis see võimaldas komisjonil teavitada meetme hindamisest ja paluda Alam-Saksi liidumaal viia rahaline toetus tulevikus kooskõlla 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus möödapääsmatu, kui komisjonil on tõsiseid raskusi selle hindamisel, kas abi on siseturuga kokkusobiv. Seega võib komisjon piirduda riigiabi suhtes positiivse otsuse tegemisel ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud esialgse uurimisega üksnes siis, kui ta on esmase uurimise lõpus veendunud, et see abi on siseturuga kokkusobiv. Kui aga see esmane uurimine veenis komisjoni vastupidises või ei võimaldanud ületada kõiki raskusi, mis tekkisid selle abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel, on komisjonil kohustus küsida kõiki vajalikke selgitusi ja algatada selles osas ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlus (vt <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scheucher-Fleisch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:698">EU:C:2011:698</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:989">EU:C:2016:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta samuti <DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NDSHT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:701">EU:C:2010:701</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on Üldkohtu poolt esimese väite käsitlemise raames tehtava seaduslikkuse kontrolli eesmärk kindlaks teha, kas esialgses uurimismenetluses, kui analüüsiti vaidlustatud meetmeid ja hinnati, kas neid on võimalik olemasolevaks abiks kvalifitseerida, tekkisid tõsised raskused. Järelikult ei ole selle väite raames, millega hagejad vaidlustavad ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetlusõiguste rikkumise, Üldkohtu ülesanne iseenesest kontrollida komisjoni hinnangut vaidlustatud meetmete olemasolevaks abiks kvalifitseerimise või nende meetmete siseturuga kokkusobivuse kohta, vaid üksnes hinnata, kas tal tekkisid selle hinnangu andmisel tõsised raskused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Kuna tõsiste raskuste mõiste on objektiivset laadi, ei tule selliste raskuste esinemine tuvastada mitte ainult esialgse uurimise alusel tehtud komisjoni otsuse vastuvõtmise asjaolude, vaid ka hinnangute põhjal, millele komisjon tugines (vt <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scheucher-Fleisch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:698">EU:C:2011:698</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:989">EU:C:2016:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et määruse 2015/1589 artikli 4 lõikel 3 põhineva vastuväidete esitamata jätmise otsuse õiguspärasus oleneb sellest, kas teatatud meetme esialgse uurimise etapis komisjoni kasutuses olnud või olla võinud teabe ja asjaolude hindamine (vt selle kohta <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Frucona Košice</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑300/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:706">EU:C:2017:706</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) oleks objektiivselt pidanud tekitama kahtlusi selle meetme siseturuga kokkusobivuses, arvestades, et selliste kahtluste korral tuleb algatada ametlik uurimismenetlus, milles võivad osaleda nimetatud määruse artikli 1 punktis h osutatud huvitatud pooled (<DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scheucher-Fleisch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:698">EU:C:2011:698</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:989">EU:C:2016:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Samuti nähtub kohtupraktikast, et komisjoni uurimise ebapiisavus või puudulikkus esialgses uurimismenetluses viitab tõsistele raskustele (vt <DATE ISO="20090210">10. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Post ja DHL International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑388/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:30">EU:T:2009:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20180919">19. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HH Ferries jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑68/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:563">EU:T:2018:563</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Hagejate ülesanne on tõendada tõsiste raskuste esinemist, mida nad võivad teha paljude selliste kokkulangevate kaudsete tõendite esitamisega (<DATE ISO="20180919">19. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HH Ferries jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑68/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:563">EU:T:2018:563</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta samuti <DATE ISO="20150317">17. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pollmeier Massivholz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑89/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:153">EU:T:2015:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Käesolevas asjas leiavad hagejad, et komisjonil tekkisid esialgse uurimismenetluse raames tõsised raskused, kui ta analüüsis vaidlustatud meetmeid ja hindas võimalust, kas neid saab kvalifitseerida olemasolevaks abiks. Nad viitasid kolmele kaudsele tõendile: esialgse uurimismenetluse kestus, vaidlustatud otsuse põhjendused ja komisjoni hoiak. Järgnevalt tuleb neid kolme aspekti uurida.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esialgse uurimismenetluse kestus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et kaebuste esitamisest 16. juunil ja 12. augustil 2015 kuni vaidlustatud otsuse tegemiseni <DATE ISO="20171123">23. novembril 2017</DATE> kulus 29 kuud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et esialgse uurimismenetluse kestus 29 kuud on põhjendatud eelkõige teabenõuetega Saksamaa ametiasutustele, selle teabe edastamisega, nende ametiasutustega toimunud kohtumisega ja nende ametiasutuste võetud kohustustega. Ta rõhutab ka aega, mis on vajalik selleks, et analüüsida hagejate vaidlustatud seadusemuudatusi ja võtta arvesse nende märkusi esialgse hinnangu kohta, mille komisjon neile <DATE ISO="20170214">14. veebruaril 2017</DATE> edastas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Ehkki selline kestus võib viidata kahtluse olemasolule seoses küsimusega, kas vaidlustatud meetmeid võib lugeda olemasolevaks abiks või kas need meetmed on siseturuga kokkusobivad, ei saa see siiski iseenesest võimaldada järeldada, et esialgne uurimismenetlus tekitas tõsiseid kahtlusi, mis kohustasid komisjoni algatama ELTL artikli 108 lõike 2 järgse ametliku uurimismenetluse (vt <DATE ISO="20130124">24. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>3F <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑646/11 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:36">EU:C:2013:36</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asociación de Estaciones de Servicio de Madrid ja Federación Catalana de Estaciones de Servicio <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑95/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:385">EU:T:2006:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0135">135</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Ühtlasi olgu meenutatud, et kohtupraktika kohaselt tuleb esialgse uurimismenetluse kestuse mõistlikkust hinnata iga juhtumi konkreetsete asjaolude alusel, arvestades eelkõige juhtumi konteksti, menetluse erinevaid etappe, mida komisjon peab järgima, ning juhtumi keerukust (vt <DATE ISO="20160914">14. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trajektna luka Split <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑57/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:470">EU:T:2016:470</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi parimate tavade juhendi riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="136" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2009">ELT 2009, C 136, lk 13</REF.DOC.OJ>) punkt 47 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>[k]omisjon teeb kõik endast oleneva, et vaadata kaebus läbi orienteeruvalt 12 kuu jooksul alates selle kättesaamisest<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, on selles siiski täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>[s]ee ajalimiit ei kujuta endast siduvat kohustust[, ja et o]lenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest võidakse kaebuse uurimist pikendada, kui kaebuse esitajalt, liikmesriigilt või huvitatud isikutelt on vaja taotleda täiendavat teavet<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Käesoleval juhul oli vaatamata kaebuste erilisele lühidusele vaja nende uurimiseks analüüsida suurt hulka dokumente, sealhulgas seetõttu, et aastatel 1956–2015 võeti vastu mitu järjestikust õigusakti, mis on teataval määral keerulised, ning kuna oli vaja teha kindlaks selle perioodi jooksul katusorganisatsioonidele makstud summad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Seega pidi komisjon korduvalt küsima selgitusi ja teavet Saksamaa ametiasutustelt, kes pidid läbi viima vajaliku uurimise nõutud andmete esitamiseks. Komisjon palus korduvalt hagejatel esitada oma märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Järelikult, isegi kui esialgse uurimismenetluse kestus oli pigem pikk ja ilmselgelt pikem kui parimate tavade juhendis komisjoni mainitud 12-kuuline soovituslik tähtaeg, ei ilmne toimikust, et see kestus on tingitud tõsistest raskustest, kui ta analüüsis vaidlustatud meetmeid ja hindas võimalust, kas neid saab kvalifitseerida olemasolevaks abiks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Lisaks, nagu nähtub kohtupraktikast ja parimate tavade juhendi punktist 48, on komisjonil õigus jaotada talle esitatud kaebused erinevatele prioriteetsustasemetele (<DATE ISO="19990304">4. märtsi 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ufex jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑119/97 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:116">EU:C:1999:116</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20070704">4. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bouygues ja Bouygues Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑475/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:196">EU:T:2007:196</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0158">158</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Kõiki neid kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et esialgse menetluse kestus ei tõenda, et komisjonil oli tõsiseid raskusi selle meetme hindamisel olemasolevaks abiks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud otsuse põhjenduste analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse põhjendustega seoses nähtub kohtupraktikast, et komisjoni uurimise ebapiisavus või puudulikkus esialgses uurimismenetluses viitab tõsistele raskustele (vt <DATE ISO="20170912">12. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bayerische Motoren Werke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑671/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:599">EU:T:2017:599</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Ametliku uurimismenetluse algatamata jätmise otsuses esitatud põhjendustes annab komisjon aru rahalise toetuse uurimisest, mille ta läbi viis, ja seega võib sellise otsuse põhjendus olla viide sellele, kas kõnealune uurimine on piisavalt täielik või piisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Selles osas peab komisjon kaebuse läbivaatamise tulemusel vastu võetud otsuses, nagu seda on vaidlustatud otsus, esitama kaebuse esitajale piisavalt need põhjused, miks kaebuses esitatud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ei piisanud, et tõendada, et vaidlusalune meede pidi tekitama kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Seega peab esinema seos kaebuses esitatud argumentide ja selgituste vahel, mille komisjon annab otsuses jätta vastuväited esitamata, või nagu siinses asjas otsuses jätta ametlik uurimismenetlus algatamata (vt selle kohta <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Siiski ei pea komisjon seisukohta võtma kõigi huvitatud isikute esitatud argumentide osas, vaid ta võib piirduda otsuse ülesehituse seisukohalt olulise tähtsusega asjaolude ja õiguslike kaalutluste esitamisega (vt <DATE ISO="20100303">3. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bundesverband deutscher Banken <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑36/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:61">EU:T:2010:61</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks ei pea ta võtma seisukohta kaebuses esitatud asjaolude suhtes, kui need on ilmselgelt asjakohatud, tähtsusetud või selgelt teisejärgulised (vt selle kohta <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20120328">28. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑123/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:164">EU:T:2012:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse punktides 32 ja 33 meenutas komisjon kohaldatavate liidu õigusnormide sõnastust ja täpsemalt mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>olemasolev abi<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> määratlust. Otsuse punktides 34–43 kirjeldas ta kõnealuste meetmetega seotud seadusandlikke arenguid aastatel 1956–2014, täpsustades iga kord katusorganisatsioonidele antud rahalise toetuse summat ja selle toetuse päritolu. Sellest ülevaatest nähtub, et rahaline toetus pärines kas loterii ja spordikihlvedudega seotud kontsessioonitasudest või hasartmängumaksudest või nii Alam-Saksi liidumaa eelarvest kui ka hasartmängumaksudest, kui nende maksude laekumine ületas teatava summa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse punktis 47 tõdes komisjon, et riigi rahalise toetuse eesmärki ja abisaajaid ei ole muudetud alates 1956. aastast. Otsuse punktides 48 ja 49 võttis komisjon seisukoha kriitika suhtes, mis puudutas hagejate poolt oma kaebustes mainitud 1997. ja 2014. aasta õigusakte. Hagejate sõnul sisaldavad need õigusaktid olulisi muudatusi ja kujutavad endast uut abi, mis soodustab katusorganisatsioone, andes neile kindlad summad, mis tagavad neile organisatsioonidele oma tegevuse programmeerimise turvalisuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Mis puudutab kõigepealt üleminekut protsentides väljendatud summalt kindlale summale, mis toimus 1997. aastal, siis märkis komisjon, et seda muudatust ei tehtud 1997. aastal, nagu on ekslikult märgitud kaebuses, vaid 2004. aastal eelarvega kaasneva 2004. aasta seaduse raames. Viidates selle 2004. aasta<?PAGE NO="17"?> eelarvega kaasneva seaduse eelnõu artiklile 11, leidis komisjon, et tegemist ei ole olulise muudatusega, kuna see muudatus ei mõjuta katusorganisatsioonide põhiõigust saada avalik-õiguslikku rahalist toetust nende osutatavate sotsiaalabiteenuste eest. Ta märkis lisaks, et muudatus puudutas üksnes toetuse summat ja tõi kaasa heategevuslikele ühingutele antava rahalise toetuse vähenemise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Lisaks, mis puudutab WohlFödG väidetud asjaolu, et side heategevusvaldkonnale antava rahalise toetuse ja hasartmängudest tulenevate tasude vahel väidetavalt katkestati, siis leidis komisjon, viidates õigusnormidele alates 1956. aastast, et rahalise toetuse olemust ega allikat ei ole muudetud, kuna hasartmängukorraldajate makstud kontsessioonitasusid on alati makstud Alam-Saksi liidumaa eelarvesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Kuigi komisjon ei võtnud sõnaselgelt seisukohta ootuspärasuse väidetava suurendamise eesmärgi kohta tänu kindla summa määramisele, mis võimaldab heategevuslike ühingute sotsiaaltegevust paremini planeerida, uuris ta siiski küsimust, kas kindlate summade andmine toob kaasa abikava olulise muudatuse ning vastas sellele eitavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Mis puudutab hagejate viidatud seaduseelnõudega väidetavalt taotletavaid eesmärke, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei erista ELTL artikkel 107 riigipoolseid sekkumisi nende põhjuste või eesmärkide alusel, vaid määratleb neid nende toime põhjal (<DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British Aggregates <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑487/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:757">EU:C:2008:757</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20111115">15. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Government of Gibraltar ja Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑106/09 P ja C‑107/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:732">EU:C:2011:732</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega ei pidanud komisjoni analüüs vaidlusaluste meetmete kohta tingimata arvesse võtma hagejate väidetud eesmärke, isegi kui eeldada, et need olid Saksa ametivõimude poolt vaidlusaluste meetmete muutmisega taotletavad tegelikud eesmärgid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Mis puudutab seda, et komisjon jättis väidetavalt võtmata seisukoha küsimuses, kas rahalise toetuse kasv aastatel 1956–2015 vastas määruse nr 794/2004 artikli 4 lõikes 1 ette nähtud 20% künnisele, siis tuleb märkida, et nagu nähtub eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendustest 33 ja 50, järeldas komisjon, et alates 1956. aastast tehtud muudatused heategevusvaldkonna toetusmeetmetes olid puhtalt formaalsed või halduslikud, sõltumata kõnealuste summade täpsest arengust. Seetõttu ei olnud vaja eraldi põhjendada selle künnise võimalikku järgimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Igal juhul nähtub haldusmenetluse käigus Saksamaa ametiasutuste esitatud finantsandmetest, et rahalise toetuse summa suurendamine tervikuna ei tõstnud abi taset nii kõrgele, et see ületab 20% selle toetuse esialgsest summast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et Niedersächsischer Landesrechnungshofi (Alam-Saksi liidumaa kontrollikoja) avaldused ei olnud komisjonile kuidagi siduvad ja seega ei saa asjaolu, et see institutsioon nende avalduste suhtes seisukohta ei võtnud, mõjutada küsimust, kas esinesid tõsised raskused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>Nendest asjaoludest tuleneb, et vaidlustatud otsuse põhjendused ei tõenda, et komisjon viis läbi vaidlusaluste meetmete pealiskaudse, ebapiisava või ka puuduliku uurimise või et tal tekkisid selle meetme hindamisel tõsised raskused, kui ta luges selle meetme olemasolevaks abiks. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et komisjon ei käsitlenud vaidlustatud otsuses tulemuslikult nende kaebustes sisalduvaid argumente, välja arvatud need, mis on teisejärgulised, tähtsusetud või asjakohatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni hoiak</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>Mis puutub komisjoni hoiakusse ja täpsemalt tema kontaktidesse Saksamaa ametiasutustega, siis nähtub kohtupraktikast, et pelka asjaolu, et arutelud komisjoni ja kõnealuse liikmesriigi vahel toimusid esialgse uurimise faasis ja et selle raames sai komisjon küsida täiendavaid andmeid kontrollitavate meetmete kohta, ei saa lugeda tõendiks, et see institutsioon oli silmitsi tõsiste hindamisraskustega (<DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TF1 jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑520/09</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:352">EU:T:2012:352</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artikli 108 lõike 3 eesmärgile ja komisjoni hea halduse kohustusele võib ta eelkõige abist teatanud riigi või kolmandate isikutega dialoogi astuda, et esialgse uurimise käigus ületada võimalikud raskused. Samas eeldab see õigus, et komisjon saaks muuta oma seisukohta lähtuvalt dialoogi tulemustest, ilma et sellist muutmist tuleks <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> lugeda tõsiste raskuste olemasoluks (<DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑287/12 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:395">EU:C:2013:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:989">EU:C:2016:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega on komisjonil õigus võtta määruse 2015/1589 artikli 4 lõike 2 alusel vastu otsus, milles tuvastatakse, et riigiabi ei ole antud, võttes teadmiseks asjaomase liikmesriigi võetud kohustused (<DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Club Hotel Loutraki jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:989">EU:C:2016:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta samuti <DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑287/12 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:395">EU:C:2013:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Võttes käesoleval juhul arvesse vajadust analüüsida kõnealuseid õigusnorme ja ülevaadet heategevuslike ühingute rahalise toetuse kohta alates 1957. aastast, siis võivad teabenõuete arv ja kirjavahetuse maht ning koosoleku korraldamine tõendada sisuliste raskuste olemasolu asjaomase õigusnormi toimimise õigel mõistmisel, kuid neid ei saa <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> tõlgendada nii, et need tõendavad tõsiste raskuste olemasolu seoses nende meetmete kvalifitseerimisega, mida hagejad olid vaidlustanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Mis puudutab Saksamaa ametivõimudele antud soovitust kohandada rahalist toetust 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega, siis tuleb tõdeda, et tegemist on toiminguga, mida ei saa komisjoni vastu kasutada, ning see ei saa kujutada endast ka kaudset tõendit tõsiste raskuste esinemise kohta, mille tõttu tuleks algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Nimelt teavitas komisjon Saksamaa ametiasutusi samal ajal asjaolust, et tema arvates võis rahalise toetuse kvalifitseerida olemasolevaks abiks, ja asjaolust, et see meede ei vastanud 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse tingimustele. Toimikust ei nähtu, et esimene hinnang selle kohta, et tegu on olemasoleva abiga, sõltuks sellest, kas Saksamaa ametiasutused on finantsabi selle otsusega kooskõlla viinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Tegelikult võimaldas asjaolu, et Saksamaa ametiasutused võtavad omal algatusel vajalikud sätted, et muuta olemasolev abi 2012. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsusega kooskõlas olevaks, komisjonil vältida seda, et ta peaks määruse 2015/1589 artikli 22 alusel tegema ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Nendest asjaoludest tuleneb, et komisjoni hoiakut, millele hagejad vastu vaidlevad, ei saa tõlgendada viitena tõsiste raskuste olemasolule, mis nõuaks ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et kõik analüüsitud kaudsed tõendid tervikuna hinnatuna ei tõenda tõsiste raskuste olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Seega tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="19"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine väide, et on rikutud põhjendamiskohustust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Oma teises väites leiavad hagejad, et vaidlustatud otsuse põhjendused on suhteliselt nõrgad ja ebapiisavad, et selles ei arvestata liidu õiguse mõistetega, et selles kirjeldati asjasse puutuvat õiguslikku olukorda lühidalt ning et see ei sisalda ühtegi viidet kohtupraktikale. Repliigis täpsustavad nad, et komisjon jättis vastamata väitele, mis puudutab ressursside suurenenud prognoositavust, et parandada sotsiaaltegevuse planeerimist heategevuslike ühingute poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et hagejate argumendid, mis on formaalselt esitatud teise väite raames, vastavad tegelikult esimese väite raames esitatutele, et tõendada, et vaidlustatud otsuse ebapiisav põhjendamine on kaudne tõend tõsiste raskuste olemasolust, mille tõttu tuleb algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Seega tuleb samadel põhjustel, mis on esitatud eespool punktides 107–119, tõdeda, et vaidlustatud otsuse põhjendus oli piisav, et võimaldada hagejatel mõista põhjuseid, miks komisjon leidis eelkõige nende kaebustes esitatud asjaolusid arvestades, et vaidlusalust meedet ei ole oluliselt muudetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Järelikult tuleb teine väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmas väide, et on rikutud ELTL artiklit 107 ja järgnevaid artikleid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Tuleb meelde tuletada, et füüsilise või juriidilise isiku poolt ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel niisuguse akti peale esitatud hagi vastuvõetavus, mille adressaat ta ei ole, eeldab, et isikul on hagi esitamise õigus, mis esineb kahel juhul. Esiteks võib hagi esitada tingimusel, et see akt puudutab teda otseselt ja isiklikult. Teiseks võib niisugune isik esitada hagi halduse üldakti peale, mis ei sisalda rakendusmeetmeid, kui see akt puudutab teda otseselt (vt <DATE ISO="20191204">4. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PGNiG Supply &amp; Trading <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑117/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1042">EU:C:2019:1042</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>Analüüsida tuleb seda teist olukorda, mis puudutab ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandat lauseosa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Komisjon ja menetlusse astujad väidavad, et vaidlustatud otsust ei saa pidada hagejat otseselt puudutavaks halduse üldaktiks ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Esiteks väidavad komisjon ja menetlusse astujad, et vaidlustatud otsus ei ole halduse üldakt, kuna WohlFödGga kehtestatud rahaline toetus, mida vaidlustatud otsuses käsitletakse, ei kujuta endast abikava määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d esimese lauseosa tähenduses. Seetõttu ei ole siinses asjas kohaldatavad põhimõtted, mis sedastati <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Esimesena väidavad komisjon ja menetlusse astujad, et abisaajad ei ole määratletud üldiselt ja abstraktselt, vaid need on tuvastatavad, kuna rahalist toetust antakse LAG liikmeks olevatele katusorganisatsioonidele, st Alam-Saksi liidumaa sõltumatu sotsiaalhoolekandevaldkonna 13 ühendusele. Teisena väidavad need pooled, et seda toetust ette nägevad sätted nõuavad edasisi rakendusmeetmeid, nimelt toetuslepingu sõlmimist või selle puudumisel ministri määruse vastuvõtmist, mis reguleerib eelkõige toetuse jaotamist. Kolmandana, kui rahalise toetuse võiks<?PAGE NO="20"?> kvalifitseerida riigiabiks, siis kujutaks see endast abikava määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d teise lauseosa tähenduses, mis on antud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>ühele või mitmele ettevõtjale<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, mitte üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Teiseks väidavad komisjon ja menetlusse astujad, et vaidlustatud otsus ei mõjuta hagejaid otseselt. Selles osas ei esitanud hageja asjakohaseid põhjendusi, miks võib vaidlustatud otsus seada neid ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning järelikult mõjutada nende õiguslikku olukorda. Lisaks oli vaidlusaluse meetme eesmärk üksnes anda rahalist toetust LAGga ühinenud katusorganisatsioonidele, mitte aga rahaliste vahendite hilisem jaotamine nende organisatsioonide liikmeks olevatele ühingutele, mis on pealegi nende katusorganisatsioonide vastutusalas. Hagejate õiguslikku olukorda saab mõjutada aga üksnes selline hilisem jaotamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Hagejad vaidlevad nendele argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Selles osas tuleb tõdeda, et Lissaboni lepinguga lisati ELTL artikli 263 neljandasse lõiku kolmas lauseosa, mis lihtsustas füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tühistamishagide vastuvõetavuse tingimusi. Nimelt, ilma et kõnealune lauseosa seaks füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tühistamishagide vastuvõetavuse tingimuseks isikliku puutumuse, annab see õiguse kasutada sellist õiguskaitsevahendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>halduse üldaktide<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> suhtes, st kõik halduse üldaktid, mis ei ole seadused, ja mis ei vaja rakendusmeetmeid ning puudutavad hagejat otseselt (vt selle kohta <DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandas lauseosas ette nähtud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu asjaolu, et üks neist tingimustest ei ole täidetud, toob kaasa selle, et selle akti peale esitatud tühistamishagi tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Küsimus, kas vaidlustatud otsus on halduse üldakt</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on akt halduse üldakt, kui see on kohaldatav objektiivselt kindlaksmääratud olukordade suhtes ja sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed üldiselt ja abstraktselt määratletud isikukategooriatele (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143</NO.P><TXT>Ühtlasi on Euroopa Kohus riigiabi valdkonnas otsustanud, et komisjoni otsused, mille ese on riigisisese süsteemi lubamine või keelamine, on üldkohaldatavad. See üldkohaldatavus tuleneb asjaolust, et sellised otsused kuuluvad kohaldamisele objektiivselt kindlaksmääratud olukordade suhtes ja nendega kaasnevad üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriale õiguslikud tagajärjed (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144</NO.P><TXT>Määruse 2015/1589 artikli 1 punktis d on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>abikava<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> määratletud esimeses lauseosas toodud esimese hüpoteesi kohaselt kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, ja teises lauseosas määratletud teise hüpoteesi kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda eriprojektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Ei sellest määratlusest ega <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja<?PAGE NO="21"?> komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ei ilmne, et abikava, mis võib kuuluda määruse 2015/1589 artikli 1 punktis d sätestatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>abikava<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> teise hüpoteesi alla, ei ole üldkohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et WohlFödG § 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>sõltumatut heategevusvaldkonda toetatakse [Alam-Saksi] liidumaa rahalisest abist<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, mistõttu see seadusandlik meede puudutab kogu heategevusvaldkonda tervel liidumaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146</NO.P><TXT>WohlFödG § 2 kohaselt annab liidumaa rahalist abi eelkõige sõltumatu heategevusvaldkonna ühingutele, märkides seega, et abisaajad on kõik Alam-Saksi liidumaa sõltumatu heategevusvaldkonna ühingud, mis on määratletud üldiselt ja abstraktselt. Lisaks näeb WohlFödG § 2 lõike 1 punkt 1 ette, et selles sättes ette nähtud rahalist toetust antakse LAG liikmeks olevatele katusorganisatsioonidele. Nimetatud õigusakt viitab seega üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriale, nimelt katusorganisatsioonidele, kes tegutsevad Alam-Saksi liidumaa sõltumatus heategevusvaldkonnas ja on LAG liikmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147</NO.P><TXT>Nagu ilmneb LAG põhikirja preambulist ja artiklist 2, koondab see tõesti Alam-Saksi liidumaa sõltumatu sotsiaalhoolekandevaldkonna 13 ühendust, kes olid LAG liikmed juba enne 1956. aasta loteriiseaduse jõustumist. Lisaks on WohlFödG § 3 lõikes 2 sätestatud, et rahalise toetuse maksmine sõltub Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeeriumi ja LAG liikmeteks olevate katusorganisatsioonide vahelise toetuslepingu sõlmimisest, mistõttu täiendava katusorganisatsiooni LAG liikmeks võtmise korral tuleb sõlmida uus toetusleping.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148</NO.P><TXT>Siiski ei välista need asjaolud ühelt poolt seda, et muud katusorganisatsioonid saavad LAG liikmeks. LAG põhikirja artikli 2 lõike 2 kohaselt võib ta vastu võtta uusi liikmeid, tingimusel et kandidaadiks olev katusorganisatsioon täidab tema põhikirja artikli 2 lõikes 2 ette nähtud tingimused, mis nõuavad eelkõige, et sellise kandidaatorganisatsiooni tegevus kuuluks sõltumatu sotsiaalhoolekande alla, mis toimub maksuseadustiku tähenduses üldistes, heategevuslikes või usulistes huvides, ning et LAG juhatus nõustub selle organisatsiooni vastu võtma. Lisaks ei nähtu WohlFödG sõnastusest ega Üldkohtu toimikust, et juhul, kui katusorganisatsioon võetakse LAG liikmeks, ei saaks Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeerium ja LAGga ühinenud katusorganisatsioonid sõlmida uut toetuslepingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149</NO.P><TXT>Teiselt poolt ei sea akti halduse üldakti staatust kahtluse alla võimalus enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu või isegi neid isikuid, kelle suhtes seda teataval ajahetkel kohaldatakse, tingimusel, et on selge, et seda kohaldatakse õigusakti eesmärgi seisukohast objektiivselt määratletud õigusliku või faktilise olukorra alusel (<DATE ISO="19680711">11. juuli 1968. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zuckerfabrik Watenstedt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>6/68</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1968:43">EU:C:1968:43</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 605). Samamoodi on Euroopa Kohus juba otsustanud, et asjaolu, et konkreetne ettevõtja oli tegelikult ainus isik, kes on aktsiisivabastusele vastava abikava alusel abisaaja, ei välista, et maksuvabastuse saajad on määratletud üldiselt ja abstraktselt (vt selle kohta <DATE ISO="20171207">7. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑369/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:955">EU:C:2017:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et 2016. aasta toetuslepingu artikli 2 lõike 2 (vt eespool punkt 24) kohaselt võivad katusorganisatsioonid, kes saavad rahalist toetust vahetult, kanda oma liikmetele üle nende käsutusse antud rahalised vahendid, ning need liikmed on selle rahalise toetuse kaudsed saajad. Lisaks võivad katusorganisatsioonid kohalike või piirkondlike liikmetena vastu võtta vastu Alam-Saksi liidumaal asutatud uusi heategevusorganisatsioone. Kõnealused kohalikud või piirkondlikud liikmed moodustavad üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooria.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151</NO.P><TXT>Kolmandaks järeldas komisjon vaidlustatud otsuses, et kuna kõnealune rahaline toetus on abi, on see määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses olemasolev abi. Isegi kui sellega seoses oletada, et asjaomasest meetmest kasusaajad moodustavad piiratud ringi, säilitab see otsus üldise ja abstraktse meetme tagajärjed, mis tulenevad sellest toetusest otseselt või kaudselt kasusaajate määramata arvule konkurentidele, mistõttu nimetatud otsus on kohaldatav objektiivselt määratletud olukordadele ja tekitab õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriatele (vt<?PAGE NO="22"?> selle kohta <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus on üldkohaldatav ja on seega halduse üldakt ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hagejate otsene puutumus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud tingimus, et hagi esemeks olev otsus peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, nõuab kahe kumulatiivse kriteeriumi täitmist, nimelt esiteks, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiseks, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154</NO.P><TXT>Mis puudutab täpsemalt riigiabi eeskirju, siis tuleb rõhutada, et nende eesmärk on konkurentsi säilitamine. Nii on selles valdkonnas asjaolu pinnalt, et komisjoni otsusega ei muudeta nende riigisiseste meetmete mõju, mille puhul hageja kõnealusele institutsioonile esitatud kaebuses väidab, et meetmed ei ole kõnealuse eesmärgiga kokkusobivad ning panevad ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda, võimalik järeldada, et vastav otsus puudutab otseselt tema õiguslikku olukorda, eelkõige tema õigust – nagu see tuleneb EL toimimise lepingu sätetest riigiabi valdkonnas – mitte saada kõnealuste riigisiseste meetmetega moonutatud konkurentsi tõttu kahju (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155</NO.P><TXT>Mis puudutab eespool punktis 153 viidatud kahest kriteeriumist esimest, siis on Euroopa Kohus märkinud, et kuigi vastuvõetavuse hindamisel ei ole liidu kohtu ülesanne teha lõplik otsus hageja ja nende riigisiseste meetmete alusel abi saajate vaheliste konkurentsisuhete kohta, millele antakse hinnang komisjoni riigiabiotsuses, nagu on vaidlusalune otsus, ei saa hageja otsest puutumust siiski järeldada pelgalt konkurentsisuhte võimalikkusest (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156</NO.P><TXT>Kuna otsese puutumuse tingimuse kohaselt on nõutav, et vaidlustatav akt avaldaks otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale, tuleb liidu kohtul kontrollida, kas hageja on esitanud asjakohaselt põhjused, miks komisjoni otsus võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutada tema õiguslikku olukorda (<DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on teine hageja ettevõtja, kes osutab Alam-Saksi liidumaa pealinna Hannoveri linnastus (Saksamaa) hooldusteenuseid ja ambulatoorset ravi, ning oma tegevuse raames konkureerib ta vähemalt teatud LAGsse koondunud katusorganisatsioonide liikmesühingutega, kes asuvad tema asukoha läheduses, millele komisjon vastu ei vaidle. Kuid need ühingud on <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> oma katusorganisatsioonide kaudu abikõlblikud saama mingit osa Alam-Saksi liidumaa poolt kõnealuse rahalise toetuse raames makstud vahenditest. Lisaks, kuna see toetus võimaldab katta katusorganisatsioonide tegevuskulusid, saavad sellest kasu ka need ühingud oma liikmelisuse tõttu nendes organisatsioonides.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158</NO.P><TXT>Kuna vastuvõetavuse analüüsimise staadiumis ei ole liidu kohtu ülesanne teha lõplikku otsust hageja ja kõnealuse rahalise toetuse saajate vaheliste konkurentsisuhete kohta, siis tuleb asuda seisukohale, et teine hageja on asjakohaselt põhjendanud, et vaidlustatud otsus, mis jätab kehtima kogu kõnealuse rahalise toetuse mõju, võib seada ta ebasoodsasse konkurentsiolukorda, ning järelikult mõjutab see otsus otseselt tema õiguslikku olukorda, eriti tema õigust mitte saada sel turul kahju kõnealuste meetmetega moonutatud konkurentsist (vt selle kohta <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159</NO.P><TXT>Kuna tegu on ühe ja sama hagiga, ei ole vaja analüüsida esimese hageja õigust hagi esitada (vt selle kohta <DATE ISO="19930324">24. märtsi 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CIRFS jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:111">EU:C:1993:111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160</NO.P><TXT>Mis puudutab teist kriteeriumi, millele on viidatud eespool punktis 153, siis piisab, kui märkida, et osas, milles komisjon järeldas vaidlustatud otsuses, et vaidlustatud meetme puhul on tegemist olemasoleva abiga määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, jätab see otsus asjaomase meetme toime täielikult kehtima ja tekitab õiguslikke tagajärgi puhtalt automaatselt üksnes liidu õigusnormide alusel ja ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt selle kohta <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ka komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et vaidlustatud otsus puudutab hagejaid otseselt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rakendusmeetmete olemasolu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandas lauseosas kasutatud väljendi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>mis ei [vaja] rakendusmeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> tõlgendamisel tuleb lähtuda selle sätte eesmärgist, mis nähtuvalt sätte kujunemisloost seisneb sellise olukorra vältimises, kus isik peab käituma õigusvastaselt, et saada seejärel võimalus kohtusse pöörduda. Kui aga halduse üldakt mõjutab otseselt füüsilise või juriidilise isiku õiguslikku olukorda, vajamata selleks rakendusmeetmeid, võib isik jääda tõhusast kohtulikust kaitsest ilma, kui tal puudub võimalus esitada hagi liidu kohtule, et vaidlustada halduse üldakti õiguspärasus. Nimelt võib rakendusmeetmete puudumise korral füüsiline või juriidiline isik, ehkki asjaomane akt puudutab teda otseselt, saavutada akti kohtuliku kontrollimise alles siis, kui ta on rikkunud akti sätteid ja viitab nende õigusvastasusele tema suhtes liikmesriigi kohtus algatatud menetlustes (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163</NO.P><TXT>Seevastu juhul, kui halduse üldakt vajab rakendusmeetmeid, on liidu õiguskorra nõuete järgimise kohtulik kontroll tagatud sõltumata küsimusest, kas need meetmed kehtestab liit või liikmesriigid. Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei saa ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimustest tulenevalt vaidlustada otse liidu kohtus liidu halduse üldakti, on nende suhtes nimetatud akti kohaldamise eest kaitstud võimalusega vaidlustada selle akti rakendusmeetmed (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164</NO.P><TXT>Kui sellise akti rakendamine kuulub liidu institutsioonide, organite või asutuste pädevusse, võivad füüsilised või juriidilised isikud esitada ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimustel nende rakendusaktide peale hagi otse liidu kohtutele ning võivad hagi põhjendamisel viidata asjaomase alusakti õigusvastasusele, tuginedes ELTL artiklile 277. Kui sellise akti rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse, võivad isikud viidata asjaomase alusakti kehtetusele liikmesriikide kohtutes ning paluda viimastel pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtu poole eelotsuse küsimustega<?PAGE NO="24"?> (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et selleks, et hinnata, kas halduse üldakt vajab rakendusmeetmeid, tuleb lähtuda sellise isiku olukorrast, kes tugineb õigusele esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa alusel. Seega ei ole oluline, kas kõnealune akt vajab rakendusmeetmeid teiste õigussubjektide suhtes. Lisaks tuleb selle hinnangu andmisel juhinduda eranditult hagi esemest (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P–C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166</NO.P><TXT>Käesolevas asjas, nagu möönab ka komisjon, ei vaja vaidlustatud otsus hagejate suhtes rakendusmeetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167</NO.P><TXT>Nimelt esiteks ei ole olemas vaidlustatud otsuse rakendusmeedet, mille autoriks oleks komisjon või teised liidu institutsioonid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168</NO.P><TXT>Teiseks ei puuduta hagejaid käesoleval juhul potentsiaalselt asjakohased riigisisesed rakendusmeetmed, milleks on käesoleval juhul toetuslepingu sõlmimine või ministri määruse vastuvõtmine, mis käsitleb eelkõige rahalise toetuse jaotamist LAG liikmeks olevate katusorganisatsioonide vahel. Hagejate olukord erineb rahalise toetuse otseste või kaudsete saajate olukorrast, kuna hagejad ei või saada sellise katusorganisatsiooni ega ka LAG liikmeks, arvestades asjaolu, et nad ei vasta selleks ette nähtud tingimustele, eelkõige sellele, mis puudutab nende tegevuse heategevuslikku laadi. Neil asjaoludel oleks kunstlik oodata hagejatelt, et nad peaks liikmesriigi kohtus vaidlustama toetuslepingu, ministri määruse või muu riikliku meetme, mis puudutab rahalise toetuse jagamist, et see kohus saaks Euroopa Kohtult küsida, kas kõnealust rahalist toetust puudutav vaidlustatud otsus on kehtiv (vt analoogia alusel <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑622/16 P – C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20201028">28. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione GranoSalus <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/19 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:869">EU:C:2020:869</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et hagi tuleb tunnistada vastuvõetavaks ka osas, milles see tugineb ka kolmandale väitele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170</NO.P><TXT>Kolmas väide koosneb kahest osast. Esimeses osas väidavad hagejad, et komisjon rikkus ELTL artiklit 107 ja sellele järgnevaid artikleid, kui ta leidis, et rahaline toetus on olemasolev abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses. Teises osas märgivad hagejad, et see vaidlusalune meede vastab kõigile riigiabi tingimustele ELTL artikli 107 tähenduses.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene osa, mis puudutab vigu rahalise toetuse kvalifitseerimisel olemasolevaks abiks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171</NO.P><TXT>Kolmanda väite esimeses osas märgivad hagejad, et rahaline toetus ei olnud olemasolev abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, ja teise võimalusena – kui eeldada, et see vaidlusalune meede võis endast kujutada olemasolevat abi –, et WohlFödG jõustumise tõttu muudeti seda oluliselt ja sellest sai uus abi ELTL artikli 108 lõike 3 esimese lause või määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Viga rahalise toetuse kvalifitseerimisel olemasolevaks abiks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172</NO.P><TXT>Esiteks väidavad hagejad, et kuigi selle rahalise toetuse nägi ette 1956. aasta loteriiseaduse § 12, ei rakendatud seda ega makstud tegelikult katusorganisatsioonidele esimest korda välja enne <DATE ISO="19580101">1. jaanuari 1958</DATE>, kui Saksamaa Liitvabariigis jõustus EMÜ asutamisleping.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et hagejad esitavad vaid ilma tõenditeta oletused ning et nad ei esitanud neid argumente enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Lisaks märgib komisjon, keda toetavad kolmandad menetlusse astujad, et hagejad ei vaidle vastu sellele, et tasude ülekandmine abikõlblikele katusorganisatsioonidele toimus tõepoolest 1957. aastal, mis oli enne EMÜ asutamislepingu jõustumist. Viidates arhiividokumentidele, väidab DWEK samuti, et vahendite esimesed tegelikud maksed toimusid väga tõenäoliselt enne EMÜ asutamislepingu jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et abikava või individuaalse abi rakendamise aeg on sellise õiguslikult siduva akti vastuvõtmine või sõlmimine, millega liikmesriigi pädev asutus võtab tingimusteta kohustuse anda abisaajatele abi (vt selle kohta <DATE ISO="20180125">25. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BSCA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑818/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:33">EU:T:2018:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et akt, millega sätestati rahalise toetuse maksmine heategevuslikele katusorganisatsioonidele, oli 1956. aasta loteriiseadus, mis võeti vastu <DATE ISO="19560227">27. veebruaril 1956</DATE> ja jõustus samal päeval. Lisaks, nagu on märgitud eespool punktis 10, avaldati <HT TYPE="ITALIC">Niedersächsische Ministerialblattis</HT> 1956. aastal suunised kontsessioonitasude kasutamise kohta sotsiaalhoolekandeülesannete täitmiseks. See seadus ja need suunised võeti seega vastu enne EMÜ asutamislepingu jõustumise kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176</NO.P><TXT>Lisaks nähtub Üldkohtu toimikust, et summasid määrati heategevusvaldkonna ühingutele 1956. ja 1957. aastal. Niisiis mainivad hagejad ise 6,8 miljoni Saksa marga suuruse summa maksmist 1956. aastal, viidates Alam-Saksi liidumaa 1956. ja 1957. aasta eelarve aruandluse jaotisele 13. Lisaks tuleb peale DWEK esitatud arhiividokumentide märkida ka, et 1956. ja 1957. aastal makstud summasid täpsustati Saksamaa valitsuse <DATE ISO="20160406">6. aprilli 2016. aasta</DATE> teatises, milles sisalduvad sõltumatule heategevusvaldkonnale antud abi summad alates 1957. aastast. Seetõttu toimus kõnealuse rahalise toetuse tegelik tasumine enne EMÜ asutamislepingu jõustumist (vt selle kohta <DATE ISO="20160422">22. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa ja Aughinish Alumina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑50/06 RENV II ja T‑69/06 RENV II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:227">EU:T:2016:227</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0201">201</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et kõnealust rahalist toetust rakendati enne EMÜ asutamislepingu jõustumist ja et komisjon võis asuda seisukohale, et kui see meede kujutab endast abi, on see olemasolev abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178</NO.P><TXT>Teiseks väidavad hagejad, et ambulatoorse ja statsionaarse ravi turgu ei olnud veel 1956. aastal olemas, kuna elanikkond hoolitses ise vanurite või haigete eest. Nad leiavad, et rahaline toetus muutus uueks abiks, kuna sõltumatu sotsiaalhoolekande valdkonna tegevusala on hiljem muudetud. Selles küsimuses lisavad hagejad, et see muudatus erineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>siseturu arengust<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti v tähenduses, mistõttu ei saa see toetus olla olemasolev abi nimetatud sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179</NO.P><TXT>Komisjon, keda toetavad kolmandad menetlusse astujad, väidab, et hagejate märkused on tulemusetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180</NO.P><TXT>Sellega seoses ja nagu nähtub vaidlustatud otsusest, siis kui rahaline toetus on abi, on see olemasolev abi alates EMÜ asutamislepingu jõustumisest, kuuludes määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i kohaldamisalasse. Järelikult ei ole asjakohased argumendid selle kohta, et 1956. aastal puudus eraõiguslike ambulatoorse ja statsionaarse ravi teenuste turg ning et määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkt v ei ole kohaldatav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="26"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kõnealuse meetme sisuline muutmine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181</NO.P><TXT>Teise võimalusena väidavad hagejad, et isegi kui 1956. aastal kehtestatud hasartmängumaksuga rahastatud toetus võis endast kujutada olemasolevat abi, muudeti WohlFödG jõustumise tõttu seda oluliselt ja see muutus uueks abiks ELTL artikli 108 lõike 3 esimese lause või määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c tähenduses, mille kohaselt kujutavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>olemasoleva abi muudatused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> endast uut abi. Hagejad esitavad viis argumenti. Esiteks väidavad nad, et katusorganisatsioonidel on suurem mõju, kuna WohlFödG § 3 lõige 3 annab Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeeriumile võimaluse võtta toetuslepingu asemel vastu ministri määruse üksnes siis, kui heategevuslike organisatsioonidega peetavad läbirääkimised toetuse kasutamise korra üle läbi kukuvad, samas kui 2007. aasta hasartmänguseaduse § 16 lõige 3 andis talle võimaluse võtta katusorganisatsioonidega sõlmitava toetuslepingu asemel vastu ühepoolne määrus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182</NO.P><TXT>Teiseks väidavad hagejad, et heategevusvaldkonna toetus ei sõltu enam hasartmänguturust, vaid Alam-Saksi liidumaa eelarvest, mis suurendab nende tegevuste planeerimiste prognoositavust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183</NO.P><TXT>Kolmandaks leiavad nad, et hasartmängude tulusid käsitlevat <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>õiguslikku ja faktilist raamistikku<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> ning heategevuslike ühingute tegevuste valikut on oluliselt muudetud, kuna hasartmängudest saadavat tulu ei peeta enam kasulikuks, kuna see ei tulene enam ühiskondlikult soovimatust tegevusest. Oma vastuses menetlusse astujate seisukohtadele väidavad hagejad sisuliselt, et seose nõrgenemine hasartmängudest saadud tulude ja sotsiaalprojektide toetamise vahel nõrgendab vaidlusaluse toetuse õiguspärasuse aluseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184</NO.P><TXT>Neljandaks väidavad hagejad, et muudatuste olulisus tuleneb alates 1956. aastast tehtud seadusemuudatuste üldisest analüüsist, mis hõlmab esiteks üleminekut 2004. aastal sellelt, et toetust rahastati protsendimääraga hasartmängumaksust, sellele, et seda toetust rahastati kindla summaga, mis saadi kõnealusest maksust kuni 2014. aastani, ja seejärel vahetult liidumaa eelarvest; teiseks rahalise toetuse kasutamise tingimuste muutmist, mis oli esialgu kindlaks määratud liidumaa poolt ühepoolselt kehtestatud suunistega, ja seejärel liidumaa ning katusorganisatsioonide vaheliste läbirääkimiste tulemusel; ning kolmandaks abisumma arvestatavat arengut. Sellest järeldub, et nii seadusemuudatused kui ka peamine toetus, mis eksisteeris alates 1956. aastast, tuleks hiljemalt 2015. aastast alates kvalifitseerida uueks abiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185</NO.P><TXT>Viiendaks väidavad hagejad, et WohlFödG § 2 lõige 3 toob kaasa olulise muudatuse, kuna selles on ette nähtud, et katusorganisatsioonid võivad edaspidi toetuslepingus ette nähtud tegevusvaldkondade vahel vabalt määrata täiendava toetuse. Hagejate hinnangute kohaselt oleks selle tagajärjeks, et keskmiselt 22% 2015. aasta rahalistest ressurssidest oleks saanud vabalt kasutada, mistõttu tähendab see olemasoleva abi olulist muutmist määruse nr 794/2004 artikli 4 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186</NO.P><TXT>Komisjon väidab eelkõige, et suurt osa neist etteheidetest ei esitatud haldusmenetluses, mistõttu ei olnud võimalik vaidlustatud otsuses vastavat seisukohta võtta. Ülejäänud osas vaidlustavad komisjon ja menetlusse astujad need etteheited ja leiavad, et hagejate viidatud muudatused ei ole sisulised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187</NO.P><TXT>Määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c kohaselt loetakse uueks abiks kogu abi, see tähendab abikavasid ja individuaalset abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et määruse nr 794/2004 artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>Teatavate olemasolevate toetuste muudatusi käsitlev lihtsustatud teatamismenetlus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Määruse nr 659/1999 artikli 1 [punkti] c kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20% võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189</NO.P><TXT>Nagu nähtub sellest sättest, siis olemasoleva abi muudatusteks ei loeta puhtalt formaalseid või halduslikke muudatusi, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Selleks, et tegemist oleks uue abiga, peab olemasoleva abi muutmine olema oluline (<DATE ISO="20140711">11. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica de España ja Telefónica Móviles España <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑151/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:631">EU:T:2014:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190</NO.P><TXT>Lisaks on uueks abiks üksnes muudatus ise. Seega on uue abikavaga tegemist üksnes juhul, kui muudatus mõjutab esialgset abikava sisuliselt. Seevastu ei ole niisuguse sisulise muudatusega tegemist juhul, kui uus element on esialgsest kavast selgelt eristatav (<DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Government of Gibraltar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑195/01 ja T‑207/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:111">EU:T:2002:111</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20130320">20. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rousse Industry <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑489/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:144">EU:T:2013:144</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20140711">11. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica de España ja Telefónica Móviles España <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑151/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:631">EU:T:2014:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas järjestikused seadusemuudatused tõid kaasa 1956. aasta loteriiseadusega kehtestatud rahalise toetuse olulise muutuse. Selle käigus tuleb analüüsida, kas need muudatused mõjutasid kõnealuse rahastamiskorra koostisosasid, nagu kasusaajate ring, rahalise toetuse eesmärk ja toetusesaajatele ülesandeks tehtud avaliku teenindamise ülesanne, ning selle toetuse allikas ja summa (vt selle kohta <DATE ISO="19940809">9. augusti 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Namur-Les assurances du crédit</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑44/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:311">EU:C:1994:311</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180920">20. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Carrefour Hypermarchés jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑510/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:751">EU:C:2018:751</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181213">13. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rittinger jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑492/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1019">EU:C:2018:1019</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192</NO.P><TXT>Kuid hagejad ei vaidle vastu sellele, et praeguse rahalise toetuse saajad on samad katusorganisatsioonid kui need, kes said 1956. aasta loteriiseaduse alusel rahastatud toetust. Lisaks tuleb märkida, et rahalise toetuse eesmärki, milleks on heategevuslike ühingute abistamine sotsiaalteenuste osutamisel, ei ole alates 1956. aasta loteriiseaduse vastuvõtmist muudetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193</NO.P><TXT>Mis puudutab eespool punktides 181–185 esitatud hagejate argumente, siis tuleb esiteks märkida, et WohlFödG § 3 lõige 3 ei andnud katusorganisatsioonidele suuremat mõju, nähes Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeeriumile ette võimaluse võtta toetuslepingu asemel vastu ministri määrus vaid siis, kui katusorganisatsioonide peetavad läbirääkimised toetuse kasutamise korra üle läbi kukuvad. Nimelt ei tekita selle sätte sõnastus ja tõlgendus erinevust 2007. aasta hasartmänguseaduse § 16 lõikega 3, mis andis samuti ministeeriumile võimaluse võtta vastu ühepoolne määrus selle asemel, et sõlmida leping katusorganisatsioonidega. Nagu märkis DWEK, nägi 2007. aasta seaduse § 16 lõige 2 ette sama volituse, mis on ette nähtud WohlFödGs.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194</NO.P><TXT>Igal juhul ei ole asjakohane argument katusorganisatsioonide mõju suurenemise kohta, kuna see ei saa kahtluse alla seada järeldusi, et rahalise toetuse andmise eesmärk, tegevuste laad ja abisaajate ring ei ole alates 1956. aasta loteriiseaduse vastuvõtmisest sisuliselt muutunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab vahendite päritolu puudutavat argumenti, siis piisab, kui märkida, et rahalise toetuse raames eraldatud vahendid pärinesid alati Alam-Saksi liidumaa eelarvest, mida rahastatakse loteriidest ja hasartmängudest saadud tuludest. Pealegi ei ole hagejad vaidlustanud vaidlustatud otsuse punkti 49, milles komisjon täpsustas, et WohlFödG jõustumine ei muutnud tulu olemust ja allikat, kuna loteriiettevõtjad on alati pidanud liidumaale tasuma kontsessiooni- ja hasartmängutasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196</NO.P><TXT>Seoses määratud summa prognoositavuse parandamisega, mis soodustaks planeerimist, siis tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktis 48 leidis komisjon põhjendatult, et protsentides väljendatud summa muutmine kindlaks summaks, mis tehti eelarvega kaasnevas 2004. aasta seaduses sisalduva muudatusega, ei kujuta endast olulist muudatust, kuna see ei mõjuta katusorganisatsioonide põhiõigust saada avalikku rahalist toetust nende osutatavatele sotsiaalabiteenustele. Mis puudutab<?PAGE NO="28"?> WohlFödG mõju rahalisele toetusele, siis kehtib siin sama, kuigi sarnaselt 2004.aastaga ei olnud tegemist olulise muudatusega, eriti kuna eelarvega kaasnev 2004. aasta seadus ega WohlFödG ei suurendanud toetust, võrreldes enne seda muudatust kehtinud toetustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puudutab hagejate argumenti, et hasartmängudest saadud tulude ja sotsiaalprojektide toetamise vahel ei ole enam seost, siis tuleb märkida, et neid meetme koostisosasid ei ole oluliselt muudetud, kuna 1957. aastal hasartmängudest saadud tulud kuulusid liidumaa eelarvesse ja katusorganisatsioonide sotsiaalprojektid on jäänud alati sisuliselt samaks kui 1957. aastal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198</NO.P><TXT>Neljandaks tuleb tõdeda, et hagejate esitatud kõikehõlmav analüüs ei võimalda järeldada, et toimus muudatus, mis abikava sisu mõjutas. Asjaomaste õigusnormide analüüsist ja nende arengust aastatel 1956–2016 nähtub nimelt, et õiguslike aluste muudatused olid puhtalt formaalsed või halduslikud, kuna nende tulemusel ei muudetud oluliselt meetme koostisosasid, nagu eelkõige abisaajatele antud toetuse summat. Nii on see eelkõige WohlFödG puhul, mis ei muutnud abi saajaid, toetuse eesmärki, abi päritolu ega oluliselt toetuse suurust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0199"><NO.P>199</NO.P><TXT>Mis puudutab toetuse kasutamise tingimuste muudatusi, siis tuleb ühelt poolt tõdeda, et WohlFödG § 3 lõike 3 kohaselt määrab need tingimused Alam-Saksi liidumaa sotsiaalministeerium, kui tema ja LAG vahelised <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>läbirääkimised<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> läbi kukuvad, mistõttu ei ole olukord märkimisväärselt muutunud alates ajast, mil Alam-Saksi liidumaa kehtestas need tingimused suunistes ühepoolselt, nagu nähtub eespool punktist 10. Teiselt poolt on WohlFödG § 3 lõike 2 eesmärk neid läbirääkimisi reguleerida. Järelikult ei nähtu toetuse kasutamise tingimuste kindlaksmääramise meetodi arengust, et see areng oleks tingimata muutnud nende tingimuste sisu, ega seda, et see tõi kaasa kõnealuse meetme olulise muutuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0200"><NO.P>200</NO.P><TXT>Mis puutub toetuse summadesse, siis nagu on märgitud eespool punktis 117, nähtub finantsandmetest, mille Saksamaa ametiasutused komisjonile haldusmenetluse käigus edastasid, et rahalise toetuse summa suurendamine tervikuna ei toonud kaasa abi suurenemist rohkem kui 20% võrra selle toetuse esialgsest summast. Järelikult ei ületanud toetussummade kohandamine määruse nr 794/2004 artikli 4 lõikes 1 sätestatud piirmäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0201"><NO.P>201</NO.P><TXT>Viiendaks vaidlustavad hagejad WohlFödG § 2 lõike 3, mille kohaselt antakse hasartmängumaksust saadava suure tulu puhul rahaline lisatoetus osaliselt LAG katusorganisatsioonidele ja osaliselt Alam-Saksi liidumaa sõltuvusküsimuste ametile (vt eespool punkt 13). Sellega seoses tuleb tõdeda, et haldusmenetluses ei esitatud seda etteheidet lisatoetuse väidetava paindlikkuse kohta. Igal juhul ei tõenda hagejad, et see lisatoetus muudab rahalise toetuse sisu või on sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 ette nähtud põhitoetusest eraldatav osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0202"><NO.P>202</NO.P><TXT>Samuti tuleb meenutada, et WohlFödG § 3 kirjeldab sõltumatu heategevusvaldkonna ülesandeid ja LAGga liitunud katusorganisatsioonidele kehtestatud tingimusi. WohlFödG § 3 lõike 1 esimeses lauses on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>§ 2 lõike 1 punktis 1 ja § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud rahalist abi tuleb kasutada sõltumatu heategevusvaldkonna ülesannete toetamiseks<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Sellest tuleneb, et hagejate vaidlustatud rahaline lisatoetus ei kujuta endast meetme olulist muudatust, mis muudaks selle uueks abiks põhjusel, et katusorganisatsioonid võivad seda lisatoetust vabalt kasutada. Nimelt on nii põhitoetus kui ka lisatoetus mõeldud üksnes abikõlblike heategevuslike ülesannete toetamiseks. Lisaks ei ole lisatoetuse maksmine süstemaatiline, kuna see sõltub hasartmängudest saadava ülemäärase tulu olemasolust, mis ületab <FT TYPE="NUMBER">147300000</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0203"><NO.P>203</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et kõnealust meedet ei ole oluliselt muudetud pärast selle kehtestamist 1956. aastal. Järelikult tuleb kolmanda väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida komisjoni argumenti, et haldusmenetluses sellise olulise muudatuse küsimust ei tõstatatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="29"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine osa, mis puudutab viga, kuna rahalist toetust ei kvalifitseeritud riigiabiks ELTL artikli 107 tähenduses</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0204"><NO.P>204</NO.P><TXT>Kolmanda väite teises osas märgivad hagejad, et vaidlusalune meede vastab kõigile tingimustele, selleks et seda saaks kvalifitseerida riigiabiks ELTL artikli 107 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0205"><NO.P>205</NO.P><TXT>Komisjon palub selle väiteosa tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0206"><NO.P>206</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb tõdeda, et teises väiteosas püüavad hagejad tõendada, et kõnealune rahaline toetus kujutab endast riigiabi. Tuleb aga märkida, et komisjon ei andnud vaidlustatud otsuses hinnangut selle meetme riigiabiks kvalifitseerimise kohta ega võtnud seisukohta ELTL artiklis 107 ette nähtud tingimuste täitmise ega selle meetme siseturuga kokkusobivuse kohta. Järelikult on hagejate argumendid tulemusetud. Sellest lähtuvalt tuleb kolmanda väite teine osa ning järelikult kolmas väide tervikuna tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0207"><NO.P>207</NO.P><TXT>Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0208"><NO.P>208</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud, ning komisjon ja menetlusse astujad on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb vastavalt nende nõuetele jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja komisjoni ja menetlusse astujate kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Verband Deutscher Alten- und Behindertenhilfe, Landesverband Niedersachsen/Bremen und Hamburg/Schleswig-Holstein eV ja CarePool Hannover GmbH kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni, Diakonisches Werk evangelischer Kirchen in Niedersachsen eV, Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Hannover eV ja Arbeiterwohlfahrt Bezirksverband Braunschweig eV ning teiste menetlusse astujate, kelle nimed on esitatud lisas, kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Svenningsen</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Mac Eochaidh</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Pynnä</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><?PAGE NO="30"?><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik vaidlustatud otsuses viidatud riigisiseste meetmete kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidlustatud otsus</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus ja poolte nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik käsitlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene väide, et on rikutud ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevaid menetlusõigusi</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esialgse uurimismenetluse kestus</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidlustatud otsuse põhjenduste analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Komisjoni hoiak</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine väide, et on rikutud põhjendamiskohustust</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kolmas väide, et on rikutud ELTL artiklit 107 ja järgnevaid artikleid</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Küsimus, kas vaidlustatud otsus on halduse üldakt</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Hagejate otsene puutumus</ITEM.CONT><ITEM.REF>22</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Rakendusmeetmete olemasolu</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene osa, mis puudutab vigu rahalise toetuse kvalifitseerimisel olemasolevaks abiks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Viga rahalise toetuse kvalifitseerimisel olemasolevaks abiks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kõnealuse meetme sisuline muutmine</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine osa, mis puudutab viga, kuna rahalist toetust ei kvalifitseeritud riigiabiks ELTL artikli 107 tähenduses</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kohtukulud</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></JUDGMENT>