–

Profit Europe NV, esindaja: advocaat P. Diaz Gavier,

–

Gosselin Forwarding Services NV, esindaja: advocaat A. Poelmans,

–

Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens, P. Cottin ja C. Pochet,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: P.‑J. Loewenthal, G. Luengo ja J. Zieliński,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada komisjoni 14. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1071/2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes (ELT 2012, L 318, lk 10; edaspidi „ajutine määrus“), ja nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 430/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Indoneesia suhtes (ELT 2013, L 129, lk 1; edaspidi „lõplik määrus“) (edaspidi koos „dumpinguvastased määrused“).

2

Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses Profit Europe NV ja Gosselin Forwarding Services NV (varem Crosstainer NV) (edaspidi „Gosselin“) suhtes, keda süüdistatakse mitmes tollieeskirjade rikkumises Hiinast pärit keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike importimise käigus.

Õiguslik raamistik

Liidu õigusnormid tariifse klassifitseerimise kohta

Ühenduse tolliseadustik

3

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) (edaspidi „ühenduse tolliseadustik“), artikli 20 lõigetes 1–3 ja 6 oli sätestatud:

–

Kombineeritud nomenklatuur

4

Nagu tuleneb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) (edaspidi „määrus nr 2658/87“), artikli 1 lõikest 1, kehtestab Euroopa Komisjon kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“), mis vastab ühtaegu nii ühise tollitariifistiku, Euroopa Liidu väliskaubandusstatistika kui ka kaupade impordi või ekspordiga seotud muu liidu poliitika nõuetele.

5

Määruse nr 2658/87 I lisas sisalduv KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsele harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WTO), ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). Määruse nr 2658/87 artikli 3 lõike 1 kohaselt on KNi üle võetud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alamrubriike.

6

Nii komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusest (EL) nr 1006/2011 (ELT 2011, L 282, lk 1) tulenevas redaktsioonis kui ka komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 927/2012 (ELT 2012, L 304, lk 1) tulenevas redaktsioonis oli KNis rubriik 7307, mis oli üles ehitatud järgmiselt:

7

Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 kohaselt võtab komisjon vastu KNi selgitavad märkused.

8

KNi selgitavates märkustes, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 6. mail 2011 (ELT 2011, C 137, lk 1), on alamrubriikide 7307 11 10 ja 7307 11 90 kohta märgitud järgmist:

9

Selgitav märkus KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta on järgmine:

10

KNi selgitavatest märkustest, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 4. jaanuaril 2019 (ELT 2019, C 2, lk 2), on esiteks välja jäetud alamrubriigi 7307 19 10 selgitava märkuse kolmas lõik. Teiseks on lisatud uus selgitav märkus alamrubriigi 7307 19 90 kohta, täpsustades, et keragrafiitmalmist liitmikud kuuluvad edaspidi sellesse alamrubriiki.

–

TARIC

11

Määruse nr 2658/87 artiklis 2 on sätestatud:

12

Selle määruse artiklis 2 ette nähtud liidu meetmete hulgas on II lisa punktis 5 muu hulgas nimetatud dumpinguvastaseid tollimakse.

13

TARICi kood 7307 19 10 10 oli kohaldatav tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

Dumpinguvastased määrused

–

Alusmäärus

14

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51; edaspidi „alusmäärus“), artikli 1 lõigetes 1, 2 ja 4 oli sätestatud:

15

Selle määruse artiklis 5 „Menetluse algatamine“ oli sätestatud:

16

Nimetatud määruse artikli 6 „Uurimine“ lõigetes 1 ja 5 oli sätestatud:

17

Alusmääruse artikli 7 „Ajutised meetmed“ lõikes 1 oli sätestatud:

18

Selle määruse artikli 9 „Lõpetamine ilma meetmeid võtmata; lõpliku tollimaksu kehtestamine“ lõikes 4 oli ette nähtud:

–

Ajutine määrus

19

Ajutise määruse põhjendused 1, 2, 16, 19 ja 28 olid sõnastatud nii:

20

Selle määruse artikli 1 lõikes 1 oli sätestatud:

–

Lõplik määrus

21

Lõpliku määruse põhjendused 12 ja 13 olid sõnastatud nii:

22

Lõpliku määruse artikli 1 lõikes 1 oli sätestatud:

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

23

Profit Europe ja Gosselin on kaks Belgia äriühingut. Neist esimene impordib malmist toruliitmikke, teine aga osutab tollideklaratsiooni esitamise teenust. Mõlema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus seoses sellega, et nad ajavahemikus 19. novembrist 2012 kuni 30. juunini 2015 toimunud Hiina Rahvavabariigist pärit keragrafiitmalmist toruliitmike impordil hoidsid kõrvale dumpinguvastase tollimaksu tasumisest summas 651 954,11 eurot, olles deklareerinud need toruliitmikud vale tariifirubriigi ja nimetuse all, nimelt mittetempermalmist toruliitmikele vastavasse KNi alamrubriiki 7307 11 10 kuuluvana.

24

Centrale Administratie der Douane en Accijnzen (tolli- ja aktsiisiamet, Belgia) sedastas 30. märtsi 2015. aasta otsuses ja 9. aprilli 2015. aasta otsuses, et asjaomased tooted kuuluvad KNi alamrubriiki 7307 19 10 ja TARICi koodi 7307 19 10 90 (tempermalmist valatud keermestamata toruliitmikud) alla. Nendes otsustes viidati KNi selgitavale märkusele alamrubriigi 7307 19 10 kohta, milles on märgitud, et mõistega „sepistatav [tempermalm]“ on hõlmatud ka keragrafiitmalm, ning tolliseadustiku komitee 30. septembrist 3. oktoobrini 2014 toimunud 140. koosoleku järeldustele, milles sisuliselt kinnitati selle mõiste lai tõlgendus.

25

Kuna Profit Europe’i vaided nende otsuste peale jäeti rahuldamata, esitas ta 10. mail 2016 Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brusselile (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) mõlema otsuse peale kaebuse.

26

Lisaks sellele alustati 24. veebruaril 2017 Rechtbank van eerste aanleg Antwerpen, afdeling Antwerpenis (Antwerpeni esimese astme kohus, Antwerpeni kohtumaja, Belgia) Profit Europe’i ja Gosselini suhtes kriminaalmenetlust eelkõige seoses kauba deklareerimisega vale tariifirubriigi ja nimetuse all.

27

Selle kriminaalmenetluse käigus esitas Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus) kahe 16. juuni 2017. aasta otsusega Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kahes kohtuasjas, milles tehti 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564).

28

Osutatud kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud tuleb klassifitseerida KNi jääkrubriiki 7307 19 90 („muud malmist, rauast või terasest valatud toruliitmikud“).

29

Pärast 12. juuli 2018. aasta kohtuotsust Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564) loobus Belgia riik oma seisukohast, mida ta selle ajani oli Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brusselis (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus) kaitsnud, ning Profit Europe’i kasuks mõisteti välja kohtukulud.

30

Rechtbank van eerste aanleg Antwerpen, afdeling Antwerpen (Antwerpeni esimese astme kohus, Antwerpeni kohtumaja) mõistis 28. märtsi 2019. aasta otsusega esiteks Profit Europe’i ja Gosselini õigeks vale tariifirubriigi ja nimetuse all deklareerimise süüdistuses ning teiseks jättis tolli maksunõude rahuldamata.

31

Openbaar Ministerie (Belgia prokuratuur) ja Federale Overheidsdienst Financiën (föderaalne maksuamet, Belgia) esitasid 16. aprillil 2019 selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Hof van beroep te Antwerpenile (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia).

32

See kohus esitas 18. juuni 2020. aasta otsusega ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse dumpinguvastaste määruste tõlgendamise kohta.

33

Euroopa Kohus leidis 15. juuli 2021. aasta kohtuotsuses Profit Europe ja Gosselin Forwarding Services (C‑362/20, EU:C:2021:612), et neid määrusi tuleb tõlgendada nii, et nendega kehtestatud ajutine ja lõplik dumpinguvastane tollimaks on kohaldatav Hiinast pärit keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

34

Profit Europe ja Gosselin väidavad Hof van beroep te Antwerpenis (Antwerpeni apellatsioonikohus), kes on käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et need määrused on neis alusmääruse artiklite 1, 5, 6 ja 9 eiramise tõttu kehtetud osas, milles nende määrustega on kehtestatud dumpinguvastane tollimaks keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes, sest neis on mainitud üksnes „tempermalmist“ toruliitmikke.

35

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ajutises määruses pealkirja „Samasugune toode“ all olev viide „kõrgtugevast malmist“ toodetele, millist nimetust kasutatakse ka keragrafiitmalmi määratlemiseks, ei tulene ei liidu tempermalmist toruliitmike tootmisharu kaitsekomitee 3. jaanuaril 2012 esitatud kaebusest ega algatamisteatest, vaid ühe liikmesriigi poolt komisjoni läbiviidud uurimise tulemusel esitatud märkusest.

36

See kohus järeldab sellest, et kõrgtugevast malmist, mis – nagu Euroopa Kohus leidis 12. juuli 2018. aasta kohtuotsuses Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564) – erineb tempermalmist oma koostise ja tootmisviisi poolest, valatud liitmike suhtes ei ole dumpinguvastast uurimismenetlust läbi viidud. Järelikult ei olnud komisjonil mingeid arvandmeid, mis võimaldanuks tal kindlaks teha, kas kõrgtugevast malmist toruliitmikke imporditi liitu dumpinguhinnaga, kas see dumping tekitas kahju ja kas liidu huvides oli kehtestada selle impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. Eeskätt ei nähtu ajutisest määrusest, et komisjonil olid vajalikud andmed normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks ning dumpingumarginaalide arvutamiseks.

37

Nimetatud kohus ei ole kindel, kas nende andmete puudumisel võis komisjon lihtsalt laiendada kõrgtugevast malmist toruliitmikele üksnes tempermalmist toruliitmike põhjal läbi viidud dumpinguvastase uurimise järeldusi.

38

Neil asjaoludel otsustas Hof van beroep te Antwerpen (Antwerpeni apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

Eelotsuse küsimuse analüüs

39

Sisuliselt küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas alusmääruse artikleid 1, 5, 6 ja 9 arvestades on ajutine määrus ja lõplik määrus kehtetud seetõttu, et nendega on Hiinast pärit keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, ehkki nii kaebuses ja algatamisteates kui ka järgnenud uurimise käigus käsitleti üksnes tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke.

40

Alusmääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt võib dumpinguvastast tollimaksu kohaldada dumpingtoote suhtes, mille liidus vabasse ringlusse lubamine tekitab kahju. Selle artikli lõikes 2 on sätestatud, et toodet käsitletakse dumpingtootena, kui selle hind liitu eksportimisel on väiksem kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ekspordiriigi kindlaksmääratud samasuguse toote võrreldav hind.

41

Alusmääruse artiklis 5 on määratletud tingimused, mille korral algatatakse uurimismenetlus võimaliku dumpingu olemasolu, määra ja mõju tuvastamiseks. Selle määruse artikli 5 lõikes 2 on ette nähtud, et kui uurimismenetlus algatatakse kaebuse alusel, peavad kaebuses olema esitatud muu hulgas väidetava dumpingtoote täielik kirjeldus ning tõendid dumpingu esinemise ja sellest liidu tootmisharule tuleneva kahju kohta. Vastavalt alusmääruse artikli 5 lõikele 10 peab uurimismenetluse algatamisteates muu hulgas olema nimetatud vaatlusalune toode ja tuleb esitada kokkuvõte saadud teabest.

42

Alusmääruse artiklis 6 on ette nähtud uurimise käiku puudutavad eeskirjad ja menetlusnormid.

43

Alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks siis, kui faktide põhjal on lõplikult tuvastatud, et dumping ja sellest põhjustatud kahju on olemas, ning kui liidu huvi tõttu on selle määruse artikli 21 kohane sekkumine vajalik.

44

Seega tuleneb alusmääruse artiklist 1 ja artikli 9 lõikest 4, et dumpinguvastased meetmed saab kehtestada üksnes nende toodete suhtes, mille kohta on läbi viidud dumpinguvastane uurimine ja mille puhul on kindlaks tehtud, et neid eksporditakse liitu hinnaga, mis on madalam samasuguste toodete hinnast ekspordiriigis (vt selle kohta 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus Profit Europe ja Gosselin Forwarding Services, C‑362/20, EU:C:2021:612, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

45

Esitatud küsimusele vastuse andmiseks tuleb seega kindlaks teha, kas keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikud on hõlmatud – nagu on nõutud alusmääruses – uurimisaluse toote määratlusega, mis on esitatud algatamisteate punktis 2.

46

Sellega seoses tuleb meenutada, et olles saanud kaebuse, mis puudutas tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikke, avaldas komisjon 16. veebruaril 2012 algatamisteate, mille punktis 2 on uurimisalune toode määratletud kui „tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikud“. Selle teate punktis 3 oli täpsustatud, et väidetav dumpingtoode kuulub seega KNi alamrubriiki 7307 19 10, kuid oli märgitud, et seda alamrubriiki on mainitud „ainult informatsiooniks“.

47

Kuid esimesena tuleb Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta kohtuotsuse Profit Europe ja Gosselin Forwarding Services (C‑362/20, EU:C:2021:612) punktides 73 ja 74 märgitut korrates tõdeda, et ühenduse tolliseadustiku artikli 20 lõike 2 kohaselt kohaldatakse muid konkreetsetes kaubavahetuse valdkondades liidu õigusaktidega ette nähtud meetmeid peale tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu, see tähendab dumpinguvastaseid tollimakse, ainult „vajaduse korral“ asjaomase kauba tariifsest klassifikatsioonist lähtudes. Seega ei saa selline Euroopa Kohtu otsus nagu 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564), mis puudutab üksnes dumpinguvastastes määrustes käsitletud toote tariifset klassifitseerimist, iseenesest mõjutada selliste määruste kohaldamisala. Niisiis ei saa viimati nimetatud kohtuotsuse põhjal järeldada, et asjaomane dumpinguvastane uurimismenetlus ei puudutanud keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikke.

48

Teisena tuleb meenutada, et kogu selle ajavahemiku vältel, mis jäi kaebuse esitamise ja lõpliku määruse vastuvõtmise vahele, oli KNi selgitavates märkustes alamrubriigi 7307 19 10 kohta, kuhu kuuluvad tempermalmist valatud toruliitmikud, märgitud, et mõistega „sepistatav [tempermalm]“ selle alamrubriigi tähenduses on hõlmatud ka keragrafiitmalm.

49

Neist selgitavatest märkustest nähtub samuti, et mõistet „tempermalm“ nende märkuste tähenduses tuleb mõista kui mittetempermalmi vastandit.

50

Tuleb siiski märkida, et materjaliteaduses tähendab sepistatavus, et materjal on survejõu mõjul deformeeruv, ja et keragrafiitmalm on sellise survejõu mõjul teataval määral deformeeruv (vt selle kohta 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Profit Europe, C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564, punktid 40 ja 43). Seega saab keragrafiitmalmi määratleda „sepistatava“ malmina.

51

Käesoleva kohtuotsuse punktides 48–50 esitatud kaalutlustest tuleneb, et mõistega „tempermalm“ kaebuse ja algatamisteate punkti 2 tähenduses oli hõlmatud keragrafiitmalm, mistõttu keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikud kujutavad endast lihtsalt alusmääruse artikli 5 lõike 2 punkti b ja lõike 10 tähenduses asjaomase „toote“ varianti.

52

Sellega seoses tuleb rõhutada, et alusmääruse artikli 1 lõike 2 tähenduses mõiste „[t]oode[, mida saab] käsitle[da] dumpingtootena“ ei tähista tingimata toodet kui ühtlikku tervikut. Seevastu on konkreetsel juhul selle mõiste sisu kindlaksmääramisel asjakohane see, et vaatlusaluse toote puhul on tegemist toodete kogumiga, millel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused (vt selle kohta 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Portmeirion Group, C‑232/14, EU:C:2016:180, punktid 38–42 ja 48).

53

„Tempermalmist“ või „keragrafiitmalmist“ valatud keermestatud toruliitmikel on samad füüsikalised põhiomadused (vt selle kohta 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus Profit Europe ja Gosselin Forwarding Services, C‑362/20, EU:C:2021:612, punkt 63), mistõttu – nagu väitis komisjon kohtuistungil – on need põhimõtteliselt mõeldud samaks otstarbeks ja on vastastikku asendatavad.

54

Seega kuuluvad keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikud kaebuse kohaselt väidetavalt nii dumpinguhinnaga imporditud toote määratluse kui ka uurimisaluse toote määratluse alla. Järelikult puudutasid asjaomase uurimise käigus kogutud andmed ning järeldused dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvi kohta, mis seoses tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikega tehti esmase uurimise põhjal, samuti keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikke.

55

Lisaks tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduse 28 kohaselt kuuluvad keragrafiitmalmist keermestatud toruliitmikud asjaomase menetluse ja dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalasse, kuna keragrafiitmalmist liitmikel on samad füüsikalised põhiomadused kui tempermalmist keermestatud toruliitmikel. Ka on selles põhjenduses 28 enamikust keeleversioonidest nähtuvalt ühelt poolt täpsustatud, et keragrafiitmalm on samaväärne kõrgtugeva malmiga. Teiselt poolt nähtub lõpliku määruse põhjendusest 13, et asjaomase toote kohta märkusi ei esitatud, mistõttu eelmainitud põhjenduses 28 esitatud järeldused loeti paikapidavaks.

56

Neist järeldustest selgub, et eeldus, millel põhineb eelotsusetaotlus, nimelt eeldus, et asjaomases dumpinguvastases menetluses ei käsitletud keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikke, on vale, mistõttu on alusetu eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlus, et alusmääruse artikleid 1, 5, 6 ja 9 arvestades võivad dumpinguvastased määrused olla kehtetud.

57

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et selle küsimuse analüüsi käigus ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis alusmääruse artikleid 1, 5, 6 ja 9 arvestades mõjutaks dumpinguvastaste määruste kehtivust.

Kohtukulud

58

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.