EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.10.2024
COM(2024) 506 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu määrus,
millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
II LISA
KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS
SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA
LA MANCHE’i LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS
I peatükk
Üldsätted
1.
KOHALDAMISALA
1.1.
Käesolevat lisa kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikli 12 lõikega 2, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis.
1.2.
Käesolevat lisa ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:
a)
sellised kalalaevad püüdsid 2023. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;
b)
sellised kalalaevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;
c)
iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2025 ja 31. jaanuariks 2026 aruande selliste kalalaevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2025. aastal.
Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused kalalaevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.
2.
MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
i)
piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; ja
ii)
passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;
b)
„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;
c)
„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon;
d)
„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2025 kuni 31. jaanuarini 2026.
3.
PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II peatükk
Load
4.
PÜÜGILOAGA KALALAEVAD
4.1.
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale kalalaevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2003–2023 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.
4.2.
Siiski võib kalalaev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et teiste püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on võrdne kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arvuga või sellest suurem.
4.3.
Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui kalalaevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast ülekandmist ja kalalaevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.
III peatükk
Liidu kalalaevadele eraldatavate
piirkonnas viibimise päevade arv
5.
PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV
Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval kalalaeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.
I tabel
Kalalaeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil
|
Kindlaksmääratud püügivahend
|
Päevade maksimaalne arv
|
|
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm
|
Belgia
|
p.m.
|
|
|
Prantsusmaa
|
p.m.
|
|
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm
|
Belgia
|
p.m.
|
|
|
Prantsusmaa
|
p.m.
|
6.
KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM
6.1.
Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päeva süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada kalalaeval, mis kasutab mõnda I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.
6.2.
Kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga kalalaeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laevale eraldataks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.
6.3.
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:
a)
püügiloaga kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;
b)
nende merepäevade arv, mis oleks igale kalalaevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja nende merepäevade arv, mille iga kalalaev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.
6.4.
Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas selles punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib juhul, kui tingimused on täidetud, lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.
7.
LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST
7.1.
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida kalalaeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks eelneval püügiperioodil aset leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 kohased püügitegevuse püsivad või alalised lõpetamised. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Sellises taotluses esitatakse asjaomaste kalalaevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.
7.2.
Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.
7.3.
Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui kalalaev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.
7.4.
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2025 taotluse koos aruannetega elektroonilises vormis, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:
a)
püügitegevuse lõpetanud kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;
b)
kõnealuste kalalaevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendi rühmale.
7.5.
Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.
7.6.
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.
8.
LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS
8.1.
Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruar 2025 kuni 31. jaanuar 2026 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul kalalaev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on ette nähtud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.
8.2.
Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.
8.3.
Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatluskava kirjelduse.
8.4.
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.
IV peatükk
Haldamine
9.
ÜLDINE KOHUSTUS
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
10.
PÜÜGIPERIOODID
10.1.
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.
10.2.
Päevade või tundide arvu, mille jooksul kalalaev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.
10.3.
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval kalalaeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel tõendab asjaomane liikmesriik, et ta on võtnud ennetusmeetmed selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et kalalaev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.
V peatükk
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
11.
PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
11.1.
Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele oma lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale kalalaevale, tingimusel et kalalaeva poolt vastu võetud päevade arv ja kalalaeva mootori võimsus kilovattides (kilovatt-päevad) on võrdne doonorkalalaeva ülekantud päevade arvu ja doonorkalalaeva mootori võimsusega kilovattides või sellest väiksem. Kalalaevade mootori võimsus kilovattides vastab liidu kalalaevastiku registrisse kantud mõlema laeva mootori võimsusele.
11.2.
Punkti 11.1 kohaselt piirkonnas viibimise päevade ülekantud koguarvu ja doonorkalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis ei tohi olla suurem kui doonorkalalaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja kalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis.
11.3.
Punkti 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need kalalaevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.
11.4.
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
12.
PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI peatükk
Aruandekohustus
13.
PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
14.
ANDMETE KOGUMINE
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad kalalaevad, ning püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad kalalaevad, ja nende kalalaevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
15.
ANDMETE ESITAMINE
Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2023. ja 2024. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Liikmesriik
|
Püügivahend
|
Püügiperiood
|
Püügikoormuse koonddeklaratsioon
|
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Rubriik
|
Maksimaalne tähtede/numbrite arv
|
Joondus(1)
V(asakule)/P(aremale)
|
Määratlus ja märkused
|
|
(1)
Liikmesriik
|
3
|
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud
|
|
(2)
Püügivahend
|
2
|
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
BT = piimtraalid ≥ 80 mm
GN = nakkevõrk < 220 mm
TN = abar või takervõrk < 220 mm
|
|
(3)
Püügiperiood
|
4
|
|
Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini
|
|
(4)
Püügikoormuse koonddeklaratsioon
|
7
|
P
|
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini
|
|
(1)
See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
|
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Liikmesriik
|
CFR
|
Pardatähis
|
Püügiperioodi pikkus
|
Teatatud püügivahend
|
Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)
|
Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati
|
Ülekantud päevad
|
|
|
|
|
|
Nr 1
|
Nr 2
|
Nr 3
|
...
|
Nr 1
|
Nr 2
|
Nr 3
|
...
|
Nr 1
|
Nr 2
|
Nr 3
|
...
|
|
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
(5)
|
(5)
|
(5)
|
(5)
|
(6)
|
(6)
|
(6)
|
(6)
|
(7)
|
(7)
|
(7)
|
(7)
|
(8)
|
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Rubriik
|
Maksimaalne tähtede/numbrite arv
|
Joondus(1)
V(asakule)/P(aremale)
|
Määratlus ja märkused
|
|
(1) Liikmesriik
|
3
|
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus kalalaev on registreeritud
|
|
(2)
CFR
|
12
|
|
Ühtne laevastikuregistri number (CFR)
Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada
|
|
(3)
Pardatähis
|
14
|
V
|
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011
|
|
(4)
Püügiperioodi pikkus
|
2
|
V
|
Püügiperioodi pikkus kuudes
|
|
(5)
Teatatud püügivahend
|
2
|
V
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
BT = piimtraalid ≥ 80 mm
GN = nakkevõrk < 220 mm
TN = abar või takervõrk < 220 mm
|
|
(6)
Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus
|
3
|
V
|
Päevade arv, mille jooksul kalalaeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid ja teatatud püügiperioodi pikkus
|
|
(7)
Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati
|
3
|
V
|
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid
|
|
(8)
Ülekantud päevad
|
4
|
V
|
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“
|
|
(1)
See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
|
[III LISA
TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS
NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS
IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle liites:
|
Tobiavarude majandamise piirkond
|
ICESi statistilised ruudud
|
|
1r
|
31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5
|
|
2r
|
35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9;
44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1
|
|
3r
|
41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0
|
|
4
|
38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0
|
|
5r
|
47–52 F1–F5
|
|
6
|
41–43 G0–G3; 44 G1
|
|
7r
|
47–52 E6–F0
|
Liide
Tobiavarude majandamise piirkonnad
]
[IV LISA
KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD
Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid):
|
Tähtajalised püügikeelud
|
|
Nr
|
Piirkonna nimetus
|
Koordinaadid
|
Ajavahemik
|
Lisamärkused
|
|
1
|
Stanhope ground
|
60°10' N - 01°45' E
60°10' N - 02°00' E
60°25' N - 01°45' E
60°25' N - 02°00' E
|
1. jaanuarist
30. aprillini
|
|
|
2
|
Long Hole
|
59º 07,35' N - 0º 31,04' W
59º 03,60' N - 0º 22,25' W
58º 59,35' N - 0º 17,85' W
58º 56,00' N - 0º 11,01' W
58º 56,60' N - 0º 08,85' W
58º 59,86' N - 0º 15,65' W
59º 03,50' N - 0º 20,00' W
59º 08,15' N - 0º 29,07' W
|
1. jaanuarist
31. märtsini
|
|
|
3
|
Coral edge
|
58°51,70' N - 03°26,70' E
58°40,66' N - 03°34,60' E
58°24,00' N - 03°12,40' E
58°24,00' N - 02°55,00' E
58°35,65' N - 02°56,30' E
|
1. jaanuarist
28. veebruarini
|
|
|
4
|
Papa Bank
|
59°56' N - 03°08' W
59°56' N - 02°45' W
59°35' N - 03°15' W
59°35' N - 03°35' W
|
1. jaanuarist
15. märtsini
|
|
|
5
|
Foula Deeps
|
60°17,50' N - 01°45' W
60°11,00' N - 01°45' W
60°11,00' N - 02°10' W
60°20,00' N - 02°00' W
60°20,00' N - 01°50' W
|
1. novembrist
31. detsembrini
|
|
|
6
|
Egersund Bank
|
58°07,40' N - 04°33,00' E
57°53,00' N - 05°12,00' E
57°40,00' N - 05°10,90' E
57°57,90' N - 04°31,90' E
|
1. jaanuarist
31. märtsini
|
(10 × 25 meremiili)
|
|
7
|
Fair Isle’ist idas
|
59°40' N - 01°23' W
59°40' N - 01°13' W
59°30' N - 01°20' W
59°10' N - 01°20' W
59°30' N - 01°28' W
59°10' N - 01°28' W
|
1. jaanuarist
15. märtsini
|
|
|
8
|
West Bank
|
57°15' N - 05°01' E
56°56' N - 05°00' E
56°56' N - 06°20' E
57°15' N - 06°20' E
|
1. veebruarist
15. märtsini
|
(18 × 4 meremiili)
|
|
9
|
Revet
|
57°28,43' N - 08°05,66' E
57°27,44' N - 08°07,20' E
57°51,77' N - 09°26,33' E
57°52,88' N - 09°25,00' E
|
1. veebruarist
15. märtsini
|
(1,5 × 49 meremiili)
|
|
10
|
Rabarberen
|
57°47,00' N - 11°04,00' E
57°43,00' N - 11°04,00' E
57°43,00' N - 11°09,00' E
57°47,00' N - 11°09,00' E
|
1. veebruarist
15. märtsini
|
Skagenist idas
(2,7 × 4 meremiili)
|
]
V LISA
KALAPÜÜGILOAD
A OSA
KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE
KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV
|
Püügipiirkond
|
Püügiliik
|
Kalapüügilubade arv
|
Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel
|
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
|
|
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond
|
Heeringas, põhja pool 62°00' N
|
p.m.
|
DK
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
DE
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
FR
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
IE
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
NL
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
PL
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
SE
|
p.m.
|
|
|
|
Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N
|
p.m.
|
DE
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
IE
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
ES
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
FR
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
PT
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
Jaotamata
|
p.m.
|
|
|
|
Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N
|
p.m.
|
DK
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Svalbardi veed; 1. ja 2.b(1) püügipiirkonna rahvusvahelised veed
|
Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega
|
p.m.
|
EE
|
p.m.
|
Ei kohaldata
|
|
|
|
|
ES
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
LV
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
LT
|
p.m.
|
|
|
|
|
|
PL
|
p.m.
|
|
|
(1)
Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
|
B OSA
LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE
KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV
|
Lipuriik
|
Püügiliik
|
Kalapüügilubade arv
|
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
|
|
Venezuela(1)(2
|
Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)
|
p.m.
|
p.m.
|
|
(1)
Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva kalalaevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt kalalaevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks kõnealuse töötlemisettevõtja ruumides. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomastele lepinguosalistele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.
(2)
Püügitegevus on lubatud aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust kuni kolm kuud pärast oma püügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:
–
algatas püügiloa uuendamise protsessi,
–
täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused.
See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse uus püügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.
|
VI LISA
1.Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm
|
Hispaania
|
p.m.
|
|
Prantsusmaa
|
p.m.
|
|
Liit
|
p.m.
|
2.Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm
|
Hispaania
|
p.m.
|
|
Prantsusmaa
|
p.m.(1)
|
|
Itaalia
|
p.m.
|
|
Küpros
|
p.m.(1)
|
|
Malta
|
p.m.(1)
|
|
Liit
|
p.m.
|
|
(1)
See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kuni kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabelile A.
|
3.Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm
|
Horvaatia
|
p.m.
|
|
Itaalia
|
p.m.
|
|
Liit
|
p.m.
|
4.Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida
Tabel A
|
|
Kalalaevade arv(1)(2)
|
|
|
Kreeka(3)
|
Hispaania
|
Prantsusmaa
|
Horvaatia
|
Itaalia
|
Küpros(4)
|
Malta(5)
|
Portugal
|
|
Seinnoodalaevad(6)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Õngejadalaevad
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Söödaga õngelaevad
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Käsiõngelaevad
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Traalerid
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Väikesemahulise püügi laevad
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud rannalähedase püügi laevad(7)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
(1)
Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kehtestatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.
(2)
Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(3)
Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.
(4)
Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.
(5)
Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(6)
Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.
(7)
Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).
|
5.
Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
|
Maksimaalne lõkspüüniste arv(1)
|
|
Liikmesriik
|
Lõkspüüniste arv
|
|
Hispaania
|
p.m.
|
|
Itaalia
|
p.m.
|
|
Portugal
|
p.m.
|
|
(1)
Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.
|
6.
Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
Tabel A
|
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus(1)
|
|
|
Kalakasvanduste arv
|
Tootmisvõimsus (tonnides)
|
|
Kreeka
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Hispaania
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Horvaatia
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Itaalia
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Küpros
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Malta
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Portugal
|
p.m.
|
p.m.
|
|
(1)
Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.
|
7.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on kooskõlas määruse (EL) 2017/2107 artikliga 17 lubatud sihtliigina püüda põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga).
|
Liikmesriik
|
Laevade maksimaalne arv
|
|
Iirimaa
|
p.m.
|
|
Hispaania
|
p.m.
|
|
Prantsusmaa
|
p.m.
|
|
Portugal
|
p.m.
|
8.
ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv
|
Liikmesriik
|
Seinnoodalaevade maksimaalne arv
|
Õngejadalaevade maksimaalne arv
|
|
Hispaania
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Prantsusmaa
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Portugal
|
p.m.
|
p.m.
|
|
Liit
|
p.m.
|
p.m.
|
VII LISA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse ajavahemikul 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 järgmiselt:
Tabel A
Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja kalalaevade maksimaalne arv
|
Liikmesriik
|
Alapiirkond
|
Laevade maksimaalne arv
|
|
Hispaania
|
48.6
|
p.m.
|
|
Hispaania
|
88.1
|
p.m.
|
|
Hispaania
|
88.2
|
p.m.
|
Tabel B
Lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid
Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
|
Alapiirkond
|
Piirkond
|
Hooaeg
|
Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised
|
Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta
|
Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta(1)
|
Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta
|
|
|
|
|
|
|
|
Railised
(Rajiformes)
|
Pikksabad (Macrourus spp.)(2)
|
Muud liigid
|
|
48.6
|
Kogu alapiirkond
|
1. detsember 2024 – 30. november 2025
|
48.6_2
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
48.6_3
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
48.6_4
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
48.6_5
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
88.1
|
Kogu alapiirkond
|
1. detsember 2024 – 31. august 2025
|
A, B, C, G(3) (N70)
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
G, H, I, J, K(4) (S70)
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon (SRZ)
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
88.2
|
Kogu alapiirkond
|
1. detsember 2024 – 31. august 2025
|
A, B(3) (N70)
|
Sisaldub N70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.
|
|
Sisaldub N70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.
|
|
|
|
|
A, B(4) (S70)
|
Sisaldub S70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.
|
|
Sisaldub S70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.
|
|
|
|
|
SSRU_A osa SRZs
|
Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.
|
|
Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.
|
|
|
|
|
88.2_1
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
88.2_2
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
88.2_3
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
|
88.2_4
|
p.m.
|
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
|
|
14. detsember 2024 – 31. august 2025
|
88.2_H
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
p.m.
|
|
(1)
Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.
(2)
Üksnes piirkonnas 88.1 ja piirkonna 88.2 SSRUdes A ja B: kui ühe kalalaeva poolt mis tahes kahe 10-päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10-päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.
(3)
Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° S.
(4)
Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° S.
|
Liide
A osa
Uurimisjaotiste 48.6 koordinaadid
Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid
54°00' S 01°00' E
55°00' S 01°00' E
55°00' S 02°00' E
55°30' S 02°00' E
55°30' S 04°00' E
56°30' S 04°00' E
56°30' S 07°00' E
56°00' S 07°00' E
56°00' S 08°00' E
54°00' S 08°00' E
54°00' S 09°00' E
53°00' S 09°00' E
53°00' S 03°00' E
53°30' S 03°00' E
53°30' S 02°00' E
54°00' S 02°00' E
Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid
64°30' S 01°00' E
66°00' S 01°00' E
66°00' S 04°00' E
65°00' S 04°00' E
65°00' S 07°00' E
64°30' S 07°00' E
Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid
68°20' S 10°00' E
68°20' S 13°00' E
69°30' S 13°00' E
69°30' S 10°00' E
69°45' S 10°00' E
69°45' S 06°00' E
69°00' S 06°00' E
69°00' S 10°00' E
Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid
71°00' S 15°00' W
71°00' S 13°00' W
70°30' S 13°00' W
70°30' S 11°00' W
70°30' S 10°00' W
69°30' S 10°00' W
69°30' S 09°00' W
70°00' S 09°00' W
70°00' S 08°00' W
69°30' S 08°00' W
69°30' S 07 00' W
70°30' S 07°00' W
70°30' S 10°00' W
71°00' S 10°00' W
71°00' S 11°00' W
71°30' S 11°00' W
71°30 S 15°00' W
Uurimisjaotiste 88.2 koordinaadid
Uurimisjaotise 88.2_1 koordinaadid
73°48' S 108°00' W
73°48' S 105°00' W
75°00' S 105°00' W
75°00' S 108°00' W
Uurimisjaotise 88.2_2 koordinaadid
73°18' S 119°00' W
73°18' S 111°30' W
74°12' S 111°30' W
74°12' S 119°00' W
Uurimisjaotise 88.2_3 koordinaadid
72°12' S 122°00' W
70°50' S 115°00' W
71°42' S 115°00' W
73°12' S 122°00' W
Uurimisjaotise 88.2_4 koordinaadid
72°36' S 140°00' W
72°36' S 128°00' W
74°42' S 128°00' W
74°42' S 140°00' W
Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu
|
Piirkond
|
Väike uurimisjaotis (SSRU)
|
Piirjoon
|
|
88.1
|
A
|
Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
B
|
Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
C
|
Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
D
|
Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
|
|
|
E
|
Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
|
|
|
F
|
Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.
|
|
|
G
|
Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.
|
|
|
H
|
Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
I
|
Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.
|
|
|
J
|
Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
|
|
|
K
|
Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.
|
|
|
L
|
Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.
|
|
|
M
|
Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
|
|
88.2
|
A
|
Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
B
|
Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
C
|
Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
D
|
Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
E
|
Punktist 70°50' S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
F
|
Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
G
|
Punktist 70°50' S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
H
|
Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.
|
|
|
I
|
Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
J
|
Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
K
|
Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
|
|
|
L
|
Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
|
|
M
|
Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
|
B osa
Tavalise hiilgevähi (Euphausia superba)
püügis osalemise kavatsuse teatis
Üldandmed
Liige:
Püügihooaeg:
Laeva nimi:
Eeldatav püügimaht (tonnides):
Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):
Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse
Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.
|
Alapiirkond/rajoon
|
Tähistada vastav kastike
|
|
48.1
|
□
|
|
48.2
|
□
|
|
48.3
|
□
|
|
48.4
|
□
|
|
58.4.1
|
□
|
|
58.4.2
|
□
|
|
Püügitehnika:
|
Tähistada vastav kastike
|
|
|
□ Tavaline traalpüük
|
|
|
□ Pidevpüügisüsteem
|
|
|
□ Noodapärasse pumpamine
|
|
|
□ Muu meetod (täpsustage)
|
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid
|
Tooteliik
|
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa)(1)
|
|
Tervelt külmutatud
|
|
|
Keedetud
|
|
|
Jahvatatud
|
|
|
Õli
|
|
|
Muu toode (palun täpsustada)
|
|
|
(1)
Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.
|
Võrgu kuju
|
Võrgu mõõdud
|
Võrk 1
|
Võrk 2
|
Muu võrk / muud võrgud
|
|
Võrgu ava (suue)
|
|
|
|
|
Maksimaalne vertikaalne ava (m)
|
|
|
|
|
Maksimaalne horisontaalne ava (m)
|
|
|
|
|
Võrgu suudme ümbermõõt(1) (m)
|
|
|
|
|
Suupindala (m2)
|
|
|
|
|
Paneeli keskmine võrgusilma suurus(3) (mm)
|
Välimine(2)
|
Sisemine(2)
|
Välimine(2)
|
Sisemine(2)
|
Välimine(2)
|
Sisemine(2)
|
|
1. paneel
|
|
|
|
|
|
|
|
2. paneel
|
|
|
|
|
|
|
|
3. paneel
|
|
|
|
|
|
|
|
...
|
|
|
|
|
|
|
|
Viimane paneel (noodapära)
|
|
|
|
|
|
|
|
(1)
Eeldatud töötingimustes.
(2)
Välimine võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.
(3)
Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel.
|
Võrgu joonis(ed):
Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) järgmisel koosolekul. Võrgu joonis(ed) peab (peavad) sisaldama järgmisi andmeid.
1.
Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).
2.
Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).
3.
Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).
4.
Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.
Mereimetajate võrkusattumist välistav seade
Seadme joonis(ed):
Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM järgmisel koosolekul.
Esitada teave iga mereimetajate võrkusattumist välistava seadme kohta, sealhulgas selle kohta, kas tegemist on hüljeste, vaalade või muude loomade võrkusattumist välistava seadmega.
Akustiliste andmete kogumine
Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.
|
Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)
|
|
|
|
|
Tootja
|
|
|
|
|
Mudel
|
|
|
|
|
Muunduri sagedused (kHz)
|
|
|
|
Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):
Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).
PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI
ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED
|
Meetod
|
Avaldis (kg)
|
Parameeter
|
|
|
|
Kirjeldus
|
Liik
|
Hindamismeetod
|
Ühik
|
|
Kogumismahuti maht
|
W × L × H × ρ × 1 000
|
W = mahuti laius
|
Konstant
|
Mõõta püügi alustamisel
|
m
|
|
|
|
L = mahuti pikkus
|
Konstant
|
Mõõta püügi alustamisel
|
m
|
|
|
|
ρ = mahu massiks teisendamise tegur
|
Muutuja
|
Mahu teisendamine massiks
|
kg/liiter
|
|
|
|
H = hiilgevähkide sügavus mahutis
|
Loomusest sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
m
|
|
Voomõõtur(1)
|
V × Fhiilgevähk × ρ
|
V = hiilgevähkide maht koos veega
|
Loomusest(1) sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
liiter
|
|
|
|
Fhiilgevähk = hiilgevähkide osakaal proovis
|
Loomusest(1) sõltuv
|
Voomõõturi mahu parandustegur
|
–
|
|
|
|
ρ = mahu massiks teisendamise tegur
|
Muutuja
|
Mahu teisendamine massiks
|
kg/liiter
|
|
Voomõõtur(2)
|
(V × ρ)–M
|
V = hiilgevähkide pasta maht
|
Loomusest(1) sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
liiter
|
|
|
|
M = protsessis lisatud vee kogus, mass
|
Loomusest(1) sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
kg
|
|
|
|
ρ = hiilgevähkide pasta tihedus
|
Muutuja
|
Otsene vaatlus
|
kg/liiter
|
|
Vookaal
|
M × (1–F)
|
M = hiilgevähkide mass koos veega
|
Loomusest(2) sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
kg
|
|
|
|
F = vee osakaal proovis
|
Muutuja
|
Vookaalu massi parandustegur
|
–
|
|
Kogur
|
(M–Mkogur) × N
|
Mkogur = tühja koguri mass
|
Konstant
|
Otsene vaatlus enne püüki
|
kg
|
|
|
|
M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega
|
Muutuja
|
Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult
|
kg
|
|
|
|
N = kogurite arv
|
Loomusest sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
–
|
|
Jahu teisendamine
|
Mjahu × MCF
|
Mjahu = toodetud jahu mass
|
Loomusest sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
kg
|
|
|
|
MCF = jahu teisendamise tegur
|
Muutuja
|
Jahu teisendamine hiilgevähkideks
|
–
|
|
Noodapära maht
|
W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000
|
W = noodapära laius
|
Konstant
|
Mõõta püügi alustamisel
|
m
|
|
|
|
H = noodapära kõrgus
|
Konstant
|
Mõõta püügi alustamisel
|
m
|
|
|
|
ρ = mahu massiks teisendamise tegur
|
Muutuja
|
Mahu teisendamine massiks
|
kg/liiter
|
|
|
|
L = noodapära pikkus
|
Loomusest sõltuv
|
Otsene vaatlus
|
m
|
|
Muud
|
Täpsustage
|
|
|
|
|
|
(1)
Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
(2)
Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.
|
Vaatluse etapid ja sagedus
|
Kogumismahuti maht
|
|
Püügi alustamisel
|
Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)
|
|
Iga kuu(1)
|
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
|
|
Iga loomus
|
Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
Voomõõtur(1)
|
|
Enne püüki
|
Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)
|
|
Rohkem kui üks kord kuus(1)
|
Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
|
|
Iga loomus(2)
|
Võtta voomõõturist proov ning:
|
|
|
– mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega,
|
|
|
– hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
Voomõõtur(2)
|
|
Enne püüki
|
Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu)
|
|
Iga nädal(1)
|
Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist
|
|
Iga loomus(2)
|
Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
Vookaal
|
|
Enne püüki
|
Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)
|
|
Iga loomus(2)
|
Võtta vookaalust proov ning:
|
|
|
– mõõta hiilgevähkide massi koos veega
|
|
|
– hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
Kogur
|
|
Enne püüki
|
Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)
|
|
Iga loomus
|
Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)
|
|
|
Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
Jahu teisendamine
|
|
Iga kuu(1)
|
Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke
|
|
Iga loomus
|
Mõõta toodetud jahu mass
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
Noodapära maht
|
|
Püügi alustamisel
|
Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)
|
|
Iga kuu(1)
|
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
|
|
Iga loomus
|
Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)
|
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)
|
|
_________________
(1)
Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.
(2)
Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
|
VIII LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
1.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni
|
Liikmesriik
|
Laevade maksimaalne arv
|
Püügivõimsus (kogumahutavus)
|
|
Hispaania
|
22
|
61 364
|
|
Prantsusmaa
|
27
|
45 383
|
|
Portugal
|
5
|
1 627
|
|
Itaalia
|
1
|
2 137
|
|
Liit
|
55
|
110 511
|
2.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga)
|
Liikmesriik
|
Laevade maksimaalne arv
|
Püügivõimsus (kogumahutavus)
|
|
Hispaania
|
27
|
11 590
|
|
Prantsusmaa
|
41(1)
|
7 882
|
|
Portugal
|
15
|
6 925
|
|
Liit
|
83
|
26 397
|
|
(1)
See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.
|
3.
Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.
4.
Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.
IX LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
1.
Selliste õngejadasid kasutavate liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala (Xiphias gladius) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S
2
Selliste liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad vahemikus 20° N ja 20° S
X LISA
SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND
Liidu kalalaevade aastane põhjapüügi koormus SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ei tohi ületada järgmisi piirnorme:
|
Prantsusmaa
|
237 püügipäeva
|
|
Hispaania
|
2 laeva
|
|
Muud liikmesriigid
|
0
|
XI LISA
NPFC KONVENTSIOONI ALA
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on põhjapüügi luba NPFC konventsiooni alal: