Brüssel,31.10.2024

COM(2024) 506 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu


II LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS
SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA

LA MANCHE’i LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS

I peatükk 
Üldsätted

1.    KOHALDAMISALA

1.1.    Käesolevat lisa kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikli 12 lõikega 2, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis.

1.2.    Käesolevat lisa ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)    sellised kalalaevad püüdsid 2023. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)    sellised kalalaevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)    iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2025 ja 31. jaanuariks 2026 aruande selliste kalalaevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2025. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused kalalaevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.    MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)    piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; ja

ii)    passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)    „kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)    „piirkond“ – ICESi 7.e rajoon;

d)    „käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2025 kuni 31. jaanuarini 2026.

3.    PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II peatükk 
Load

4.    PÜÜGILOAGA KALALAEVAD

4.1.    Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale kalalaevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2003–2023 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.    Siiski võib kalalaev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et teiste püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on võrdne kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arvuga või sellest suurem.

4.3.    Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui kalalaevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast ülekandmist ja kalalaevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III peatükk 
Liidu kalalaevadele eraldatavate 
piirkonnas viibimise päevade arv

5.    PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval kalalaeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel
Kalalaeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

Belgia

p.m.

Prantsusmaa

p.m.

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

Belgia

p.m.

Prantsusmaa

p.m.

6.    KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.    Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päeva süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada kalalaeval, mis kasutab mõnda I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.    Kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga kalalaeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laevale eraldataks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.    Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)    püügiloaga kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)    nende merepäevade arv, mis oleks igale kalalaevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja nende merepäevade arv, mille iga kalalaev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.    Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas selles punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib juhul, kui tingimused on täidetud, lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.    LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.    Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida kalalaeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks eelneval püügiperioodil aset leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 1 artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 2 kohased püügitegevuse püsivad või alalised lõpetamised. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Sellises taotluses esitatakse asjaomaste kalalaevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.    Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.    Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui kalalaev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.    Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2025 taotluse koos aruannetega elektroonilises vormis, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)    püügitegevuse lõpetanud kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)    kõnealuste kalalaevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendi rühmale.

7.5.    Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.6.    Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.    LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.    Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruar 2025 kuni 31. jaanuar 2026 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul kalalaev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on ette nähtud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 3 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.    Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.    Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatluskava kirjelduse.

8.4.    Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV peatükk 
Haldamine

9.    ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.    PÜÜGIPERIOODID

10.1.    Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

10.2.    Päevade või tundide arvu, mille jooksul kalalaev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.    Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval kalalaeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel tõendab asjaomane liikmesriik, et ta on võtnud ennetusmeetmed selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et kalalaev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V peatükk 
Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.    PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.    Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele oma lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale kalalaevale, tingimusel et kalalaeva poolt vastu võetud päevade arv ja kalalaeva mootori võimsus kilovattides (kilovatt-päevad) on võrdne doonorkalalaeva ülekantud päevade arvu ja doonorkalalaeva mootori võimsusega kilovattides või sellest väiksem. Kalalaevade mootori võimsus kilovattides vastab liidu kalalaevastiku registrisse kantud mõlema laeva mootori võimsusele.

11.2.    Punkti 11.1 kohaselt piirkonnas viibimise päevade ülekantud koguarvu ja doonorkalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis ei tohi olla suurem kui doonorkalalaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja kalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis.

11.3.    Punkti 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need kalalaevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.    Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.    PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI peatükk 
Aruandekohustus

13.    PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.    ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad kalalaevad, ning püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad kalalaevad, ja nende kalalaevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.    ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2023. ja 2024. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)

III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus(1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)    Liikmesriik

3

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)    Püügivahend

2

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)    Püügiperiood

4

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)    Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini

(1)    See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

...

Nr 1

Nr 2

Nr 3

...

Nr 1

Nr 2

Nr 3

...

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)

V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus(1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik

3

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus kalalaev on registreeritud

(2)    CFR

12

Ühtne laevastikuregistri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)    Pardatähis

14

V

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 4

(4)    Püügiperioodi pikkus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)    Teatatud püügivahend

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)    Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

V

Päevade arv, mille jooksul kalalaeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)    Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(8)    Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“

(1)    See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[III LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS
NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle liites:

Tobiavarude majandamise piirkond

ICESi statistilised ruudud

1r

31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5

2r

35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9;
44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1

3r

41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0

4

38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0

5r

47–52 F1–F5

6

41–43 G0–G3; 44 G1

7r

47–52 E6–F0



Liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

]

[IV LISA

KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD

Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid):

Tähtajalised püügikeelud

Nr

Piirkonna nimetus

Koordinaadid

Ajavahemik

Lisamärkused

1

Stanhope ground

60°10' N - 01°45' E

60°10' N - 02°00' E

60°25' N - 01°45' E

60°25' N - 02°00' E

1. jaanuarist
30. aprillini

2

Long Hole

59º 07,35' N - 0º 31,04' W

59º 03,60' N - 0º 22,25' W

58º 59,35' N - 0º 17,85' W

58º 56,00' N - 0º 11,01' W

58º 56,60' N - 0º 08,85' W

58º 59,86' N - 0º 15,65' W

59º 03,50' N - 0º 20,00' W

59º 08,15' N - 0º 29,07' W

1. jaanuarist
31. märtsini

3

Coral edge

58°51,70' N - 03°26,70' E

58°40,66' N - 03°34,60' E

58°24,00' N - 03°12,40' E

58°24,00' N - 02°55,00' E

58°35,65' N - 02°56,30' E

1. jaanuarist
28. veebruarini

4

Papa Bank

59°56' N - 03°08' W

59°56' N - 02°45' W

59°35' N - 03°15' W

59°35' N - 03°35' W

1. jaanuarist
15. märtsini

5

Foula Deeps

60°17,50' N - 01°45' W

60°11,00' N - 01°45' W

60°11,00' N - 02°10' W

60°20,00' N - 02°00' W

60°20,00' N - 01°50' W

1. novembrist
31. detsembrini

6

Egersund Bank

58°07,40' N - 04°33,00' E

57°53,00' N - 05°12,00' E

57°40,00' N - 05°10,90' E

57°57,90' N - 04°31,90' E

1. jaanuarist
31. märtsini

(10 × 25 meremiili)

7

Fair Isle’ist idas

59°40' N - 01°23' W

59°40' N - 01°13' W

59°30' N - 01°20' W

59°10' N - 01°20' W

59°30' N - 01°28' W

59°10' N - 01°28' W

1. jaanuarist
15. märtsini

8

West Bank

57°15' N - 05°01' E

56°56' N - 05°00' E

56°56' N - 06°20' E

57°15' N - 06°20' E

1. veebruarist
15. märtsini

(18 × 4 meremiili)

9

Revet

57°28,43' N - 08°05,66' E

57°27,44' N - 08°07,20' E

57°51,77' N - 09°26,33' E

57°52,88' N - 09°25,00' E

1. veebruarist
15. märtsini

(1,5 × 49 meremiili)

10

Rabarberen

57°47,00' N - 11°04,00' E

57°43,00' N - 11°04,00' E

57°43,00' N - 11°09,00' E

57°47,00' N - 11°09,00' E

1. veebruarist
15. märtsini

Skagenist idas

(2,7 × 4 meremiili)

]

V LISA

KALAPÜÜGILOAD

A OSA
KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE

KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00' N

p.m.

DK

p.m.

p.m.

DE

p.m.

FR

p.m.

IE

p.m.

NL

p.m.

PL

p.m.

SE

p.m.

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N

p.m.

DE

p.m.

p.m.

IE

p.m.

ES

p.m.

FR

p.m.

PT

p.m.

Jaotamata

p.m.

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N

p.m.

DK

p.m.

p.m.

Svalbardi veed; 1. ja 2.b(1) püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega

p.m.

EE

p.m.

Ei kohaldata

ES

p.m.

LV

p.m.

LT

p.m.

PL

p.m.

(1)    Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.


B OSA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE
KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Venezuela(1)(2

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

p.m.

p.m.

(1)    Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva kalalaevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt kalalaevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks kõnealuse töötlemisettevõtja ruumides. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomastele lepinguosalistele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

(2)    Püügitegevus on lubatud aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust kuni kolm kuud pärast oma püügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:

–    algatas püügiloa uuendamise protsessi,

–    täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused.

See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse uus püügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.

VI LISA

1.Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Hispaania

p.m.

Prantsusmaa

p.m.

Liit

p.m.

2.Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Hispaania

p.m.

Prantsusmaa

p.m.(1)

Itaalia

p.m.

Küpros

p.m.(1)

Malta

p.m.(1)

Liit

p.m.

(1)    See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kuni kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabelile A.

3.Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Horvaatia

p.m.

Itaalia

p.m.

Liit

p.m.

4.Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv(1)(2)

Kreeka(3)

Hispaania

Prantsusmaa

Horvaatia

Itaalia

Küpros(4)

Malta(5)

Portugal

Seinnoodalaevad(6)

0

0

0

0

0

0

0

0

Õngejadalaevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Söödaga õngelaevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Käsiõngelaevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Traalerid

0

0

0

0

0

0

0

0

Väikesemahulise püügi laevad

0

0

0

0

0

0

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad(7)

0

0

0

0

0

0

0

0

(1)    Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kehtestatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

(2)    Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(3)    Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(4)    Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(5)    Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(6)    Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.

(7)    Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

5.    Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Maksimaalne lõkspüüniste arv(1)

Liikmesriik

Lõkspüüniste arv

Hispaania

p.m.

Itaalia

p.m.

Portugal

p.m.

(1)    Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

6.    Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus(1)

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus (tonnides)

Kreeka

p.m.

p.m.

Hispaania

p.m.

p.m.

Horvaatia

p.m.

p.m.

Itaalia

p.m.

p.m.

Küpros

p.m.

p.m.

Malta

p.m.

p.m.

Portugal

p.m.

p.m.

(1)    Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

7.    Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on kooskõlas määruse (EL) 2017/2107 artikliga 17 lubatud sihtliigina püüda põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga).

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

p.m.

Hispaania

p.m.

Prantsusmaa

p.m.

Portugal

p.m.

8.    ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv

Liikmesriik

Seinnoodalaevade maksimaalne arv

Õngejadalaevade maksimaalne arv

Hispaania

p.m.

p.m.

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

Portugal

p.m.

p.m.

Liit

p.m.

p.m.

VII LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse ajavahemikul 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 järgmiselt:

Tabel A
Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja kalalaevade maksimaalne arv

Liikmesriik

Alapiirkond

Laevade maksimaalne arv

Hispaania

48.6

p.m.

Hispaania

88.1

p.m.

Hispaania

88.2

p.m.

Tabel B
Lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid

Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Alapiirkond

Piirkond

Hooaeg

Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised

Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta

Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta(1)

Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta

Railised

(Rajiformes)

Pikksabad (Macrourus spp.)(2)

Muud liigid

48.6

Kogu alapiirkond

1. detsember 2024 – 30. november 2025

48.6_2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

48.6_3

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

48.6_4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

48.6_5

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

88.1

Kogu alapiirkond

1. detsember 2024 – 31. august 2025

A, B, C, G(3) (N70)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

G, H, I, J, K(4) (S70)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon (SRZ)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

88.2

Kogu alapiirkond

1. detsember 2024 – 31. august 2025

A, B(3) (N70)

Sisaldub N70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.

Sisaldub N70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.

A, B(4) (S70)

Sisaldub S70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.

Sisaldub S70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.

SSRU_A osa SRZs

Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.

Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.

88.2_1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

88.2_2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

88.2_3

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

88.2_4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

14. detsember 2024 – 31. august 2025

88.2_H

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

(1)    Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.

(2)    Üksnes piirkonnas 88.1 ja piirkonna 88.2 SSRUdes A ja B: kui ühe kalalaeva poolt mis tahes kahe 10-päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10-päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.

(3)    Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° S.

(4)    Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° S.

Liide

A osa

Uurimisjaotiste 48.6 koordinaadid

Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid

54°00' S 01°00' E

55°00' S 01°00' E

55°00' S 02°00' E

55°30' S 02°00' E

55°30' S 04°00' E

56°30' S 04°00' E

56°30' S 07°00' E

56°00' S 07°00' E

56°00' S 08°00' E

54°00' S 08°00' E

54°00' S 09°00' E

53°00' S 09°00' E

53°00' S 03°00' E

53°30' S 03°00' E

53°30' S 02°00' E

54°00' S 02°00' E

Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid

64°30' S 01°00' E

66°00' S 01°00' E

66°00' S 04°00' E

65°00' S 04°00' E

65°00' S 07°00' E

64°30' S 07°00' E

Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid

68°20' S 10°00' E

68°20' S 13°00' E

69°30' S 13°00' E

69°30' S 10°00' E

69°45' S 10°00' E

69°45' S 06°00' E

69°00' S 06°00' E

69°00' S 10°00' E

Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid

71°00' S 15°00' W

71°00' S 13°00' W

70°30' S 13°00' W

70°30' S 11°00' W

70°30' S 10°00' W

69°30' S 10°00' W

69°30' S 09°00' W

70°00' S 09°00' W

70°00' S 08°00' W

69°30' S 08°00' W

69°30' S 07 00' W

70°30' S 07°00' W

70°30' S 10°00' W

71°00' S 10°00' W

71°00' S 11°00' W

71°30' S 11°00' W

71°30 S 15°00' W

Uurimisjaotiste 88.2 koordinaadid

Uurimisjaotise 88.2_1 koordinaadid

73°48' S 108°00' W

73°48' S 105°00' W

75°00' S 105°00' W

75°00' S 108°00' W

Uurimisjaotise 88.2_2 koordinaadid

73°18' S 119°00' W

73°18' S 111°30' W

74°12' S 111°30' W

74°12' S 119°00' W

Uurimisjaotise 88.2_3 koordinaadid

72°12' S 122°00' W

70°50' S 115°00' W

71°42' S 115°00' W

73°12' S 122°00' W

Uurimisjaotise 88.2_4 koordinaadid

72°36' S 140°00' W

72°36' S 128°00' W

74°42' S 128°00' W

74°42' S 140°00' W

Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu

Piirkond

Väike uurimisjaotis (SSRU)

Piirjoon

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

F

Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.

G

Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.

H

Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

I

Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

K

Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.

L

Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.

M

Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

D

Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

E

Punktist 70°50' S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

F

Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

G

Punktist 70°50' S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

J

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

K

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

L

Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

M

Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.


B osa

Tavalise hiilgevähi (Euphausia superba)
püügis osalemise kavatsuse teatis

Üldandmed

Liige:    

Püügihooaeg:    

Laeva nimi:    

Eeldatav püügimaht (tonnides):    

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):    

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.

Alapiirkond/rajoon

Tähistada vastav kastike

48.1

□

48.2

□

48.3

□

48.4

□

58.4.1

□

58.4.2

□

Püügitehnika:

Tähistada vastav kastike

□ Tavaline traalpüük

□ Pidevpüügisüsteem

□ Noodapärasse pumpamine

□ Muu meetod (täpsustage)

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa)(1)

Tervelt külmutatud

Keedetud

Jahvatatud

Õli

Muu toode (palun täpsustada)

(1)    Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

Võrgu suudme ümbermõõt(1) (m)

Suupindala (m2)

Paneeli keskmine võrgusilma suurus(3) (mm)

Välimine(2)

Sisemine(2)

Välimine(2)

Sisemine(2)

Välimine(2)

Sisemine(2)

1. paneel

2. paneel

3. paneel

...

Viimane paneel (noodapära)

(1)    Eeldatud töötingimustes.

(2)    Välimine võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(3)    Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel.

Võrgu joonis(ed):

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) järgmisel koosolekul. Võrgu joonis(ed) peab (peavad) sisaldama järgmisi andmeid.

1.    Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.    Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.    Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.    Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrkusattumist välistav seade

Seadme joonis(ed):    

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM järgmisel koosolekul.

Esitada teave iga mereimetajate võrkusattumist välistava seadme kohta, sealhulgas selle kohta, kas tegemist on hüljeste, vaalade või muude loomade võrkusattumist välistava seadmega.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

Tootja

Mudel

Muunduri sagedused (kHz)

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):    

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI
ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Avaldis (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Liik

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W × L × H × ρ × 1 000

W = mahuti laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

L = mahuti pikkus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur(1)

V × Fhiilgevähk × ρ

V = hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest(1) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fhiilgevähk = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest(1) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

–

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur(2)

(V × ρ)–M

V = hiilgevähkide pasta maht

Loomusest(1) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M = protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest(1) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ = hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuja

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M × (1–F)

M = hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest(2) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F = vee osakaal proovis

Muutuja

Vookaalu massi parandustegur

–

Kogur

(M–Mkogur) × N

Mkogur = tühja koguri mass

Konstant

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuja

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N = kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

–

Jahu teisendamine

Mjahu × MCF

Mjahu = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF = jahu teisendamise tegur

Muutuja

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

–

Noodapära maht

W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000

W = noodapära laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

H = noodapära kõrgus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L = noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Täpsustage

(1)    Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(2)    Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu(1)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur(1)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus(1)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus(2)

Võtta voomõõturist proov ning:

– mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega,

– hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur(2)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu)

Iga nädal(1)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist

Iga loomus(2)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus(2)

Võtta vookaalust proov ning:

– mõõta hiilgevähkide massi koos veega

– hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Jahu teisendamine

Iga kuu(1)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu(1)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

_________________

(1)    Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(2)    Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VIII LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

1.    Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2.    Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga)

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41(1)

7 882

Portugal

15

6 925

Liit

83

26 397

(1)    See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.

3.    Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.    Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.

IX LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

1.    Selliste õngejadasid kasutavate liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala (Xiphias gladius) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S

Hispaania

0

Liit

0

2    Selliste liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad vahemikus 20° N ja 20° S

Hispaania

0

Liit

0



X LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liidu kalalaevade aastane põhjapüügi koormus SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

Prantsusmaa

237 püügipäeva

Hispaania

2 laeva

Muud liikmesriigid

0



XI LISA

NPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on põhjapüügi luba NPFC konventsiooni alal:

Liit

0

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(2)    Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
(4)    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).