European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/201

7.1.2025

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2025/201)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Entre-deux-Mers“

PDO-FR-A0406-AM04

Teate kuupäev: 8.10.2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Kirjeldus

Lisatakse punane vein.

Eesmärk on edendada päritolunimetuse „Entre-deux-Mers“ all piirkonnas toodetud punaseid veine.

Koonddokumenti muudetakse seoses sellega vastavalt.

2.   Geograafiline piirkond

Geograafilise piirkonna ja selle vahetus läheduses asuva piirkonna puhul on lisatud viide 2022. aasta ametlikule geograafiaseadustikule.

Geograafilist piirkonda ei ole muudetud, kuid kommuunide loetelu on läbi vaadatud, et võtta arvesse pärast ühinemist tehtud teatavaid nimemuutusi. Tegemist on puhtalt redaktsioonilise muudatusega.

Koonddokumenti muudetakse vastavalt.

3.   Viinamarjasordid

Punase veini puhul on lisatud peamiste ja teiseste viinamarjasortide loetelu. Need on Gironde’is kasutatavad traditsioonilised sordid: „Cabernet-Sauvignon N“, „Cabernet franc N“, „Cot N“ (või „Malbec“), „Merlot N“, „Petit Verdot N“ ja „Carmenère N“.

Valgete veinide puhul on teiseste viinamarjasortide loetelu läbi vaadatud. Sordid „Mauzac B“ ja „Merlot blanc B“ ei ole enam kasutuses.

Pärast „teiseste veiniviinamarjasortide“ loetelu kustutamist on kõik veiniviinamarjasordid lisatud koonddokumendi punkti 7 loetelusse „Veiniviinamarjasordid“.

Koonddokumenti muudetakse vastavalt.

4.   Põllumajandusettevõtetele kehtestatud proportsiooninõuded

Kooskõlas eespool nimetatud muudatustega on välja jäetud sortide „Mauzac B“ ja „Merlot blanc B“ kasutamise kohta kehtestatud proportsiooninõuded.

Alles on jäetud nõue, et põhisortide osakaal põllumajandusettevõtte viinamarjasortidest peab olema suurem kui 70 % või sellega võrdne.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viinapuude lõikamise eeskirju on täiendatud, et määrata tumedate sortide puhul kindlaks pungade arv taime kohta (12) ja vähendada valgete sortide puhul pungade arvu 15-lt 14-le.

Koonddokumenti muudetakse seoses sellega vastavalt.

6.   Viinapuude toestamist ja võra kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tumedate sortide puhul on täiendatud toestamist ja võra kõrgust käsitlevaid eeskirju. Toestatud võra kõrgus peab võrduma vähemalt 0,6-kordse ridadevahelise kaugusega.

Võra kõrgust mõõdetakse toestustraadist vähemalt 0,10 m allapoole jäävast punktist kuni ülemiste painutatud võrseteni.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tumedate viinamarjasortide puhul on lisatud maksimaalne keskmine koormus maatükikohta. Koormuse suuruseks on kehtestatud 8 500 kilogrammi hektari kohta. See koormus tähendab maksimaalselt 14 kobarat viinapuu kohta. Kui niisutamine on lubatud, on maatüki keskmine maksimaalne koormus 7 000 kg hektari kohta. See koormus tähendab maksimaalselt 14 kobarat viinapuu kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Põllumajanduslikud keskkonnakaitsenõuded

Lisatud on järgmised keskkonnasätted:

—

kuivanud viinapuud tuleb kasvatusaladelt eemaldada, igasugune selliste viinapuude hoidmine kasvatusaladel on keelatud;

—

täielik keemiline umbrohutõrje kasvatusalal on keelatud;

—

iga ettevõtja arvutab ja registreerib oma töötlemissageduse indeksi (indice de fréquence de traitement, IFT).

Nende muudatustega püütakse võtta paremini arvesse ühiskonna nõudmisi vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja arvestada rohkem keskkonnaga.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Saagikoristus

Lisatud on punaste veinide konkreetsed sihtväärtused:

—

viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus peab olema vähemalt 200 grammi liitri kohta;

—

punaste veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Koonddokumenti muudetakse seoses sellega vastavalt.

10.   Saagikus

Lisatud on punaste veinide konkreetsed sihtväärtused: kogusaagikus on 55 ja 65 hl.

Koonddokumenti muudetakse seoses sellega vastavalt.

11.   Analüütilised standardid

Lisatud on punaste veinide konkreetsed sihtväärtused:

Iga pakendamata või pakendatult turustatava veinipartii fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus ei tohi ületada 3 g/l.

—

Iga pakendamata või pakendatud veinipartii lenduvate hapete sisaldus ei ületa 16,33 milliekvivalenti liitri kohta (0,80 grammi liitri kohta, väljendatud H2SO4-na).

—

Iga pakendamata turustatava veinipartii vääveldioksiidi sisaldus on kuni 140 milligrammi liitri kohta.

Villimisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,3 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti muudetakse seoses sellega vastavalt.

12.   Veinivalmistustavad

Lisatud on punaste veinide valmistamise tavad:

—

pärast seda, kui vein on välja sõelutud, on keelatud kasutada tammepuutükke, mille suurim suurus on alla 5 cm;

—

viinamarjasaagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud;

—

substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Koonddokumenti muudetakse seoses sellega vastavalt.

13.   Veinikeldri mahutavus

Lisatud on punaste veinide konkreetsed sihtväärtused:

veinivalmistamis- ja ladustamisanuma kogumahutavus peab olema vähemalt kaks korda suurem eelmise aasta saagi- või tootmisdeklaratsioonis märgitud veini mahust.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

14.   Tarbija jaoks turule viimise kuupäev

Punase veini puhul on lisatud tarbija jaoks turule viimise kuupäev:

Veinid viiakse tarbija jaoks turule alates saagikoristusaastale järgneva teise aasta 1. jaanuarist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

15.   Veini liikumine volitatud ladustajate vahel

Välja on jäetud punkt, milles käsitletakse kuupäeva, mil veinid lasti ringlusse volitatud laopidajate vahel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16.   Seos piirkonnaga

Osa, mis käsitleb seost piirkonnaga, on täiendatud punaste veinidega kohta käiva teabega.

Koonddokumenti muudetakse vastavalt.

17.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on välja jäetud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18.   Deklareerimiskohustused

Teatavatele ettevõtjatele kehtestatud nõue turult kõrvaldamise eeldeklaratsiooni ja pakendi eeldeklaratsiooni kohta on välja jäetud.

Lisatud on kohustus teha eeldeklaratsioon maatükkide kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Entre-deux-Mers

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

— 22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valge kuiv vein

LÜHIKIRJELDUS

Tegu on kuivade vaiksete valgete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Iga pakendamata või pakendatult turustatava veinipartii fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus ei tohi ületada 4 g/l. Pärast rikastamist ei tohi nende üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Iga pakendamata või pakendatud veinipartii lenduvate hapete sisaldus ei ületa 13,26 milliekvivalenti liitri kohta (0,65 grammi liitri kohta, väljendatud H2SO4-na). Iga pakendamata turustatava veinipartii vääveldioksiidi sisaldus on kuni 180 milligrammi liitri kohta. Muud analüüsistandardid vastavad liidu eeskirjadele.

Need vaiksed kuivad valged veinid on tavaliselt õlgkollase värvusega, millele lisandub kollakasroheline varjund. Tavaliselt on need veinid avamisel erksad, seejärel täidlased ja ümarad. Neid iseloomustavad valgete lillede (nt akaatsia jne) aromaatsed noodid ja puuviljalisus tsitruseliste ja eksootiliste puuviljade nüanssidega. Neid veine tuleb juua, kui veinid on noored.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): –

2.   Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Tegu on punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti. Iga pakendamata või pakendatult turustatava veinipartii fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus ei tohi ületada 3 g/l. Pärast rikastamist ei tohi nende üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Iga pakendamata või pakendatud veinipartii lenduvate hapete sisaldus ei ületa 16,33 milliekvivalenti liitri kohta (0,80 grammi liitri kohta, väljendatud H2SO4-na). Iga pakendamata turustatava veinipartii vääveldioksiidi sisaldus on kuni 140 milligrammi liitri kohta. Villimisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,3 grammi liitri kohta. Muud analüüsistandardid vastavad liidu eeskirjadele.

Neid punaseid veine iseloomustab tugev värvus, noored veinid on purpurpunased, parimas eas veinid rubiinpunased, võttes aja jooksul laagerdudes granaatpunase varjundi. Lõhnas tulevad valdavalt esile punased puuviljad, seda eriti siis, kui veinid on veel noored; laagerdudes muutub lõhn nüansirohkemaks ja omandab kerge puiduvarjundi. Järk-järgult lisandub lõhnabuketti metsakõdu aroomi või isegi veidi trühvlit või mentooli. Mõnel juhul võib lisanduda tõrvanoote. Aroomikombinatsioon aitab esile tuua veini valdavat puuviljasust. Vaatamata iseloomulikule tanniinsusele on maitse suus värske, struktureeritud ja mahe.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   Istutustihedus

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 puud hektari kohta.

Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri.

2.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustava

Viinapuid lõigatakse hiljemalt lehtede moodustumise etapis (Lorentzi skaalal 9) järgmiste meetoditega abil.

Lubatud on ainult järgmised lõikamisviisid:

—

üheõlaline Guyot’ vorm ja segatüüpi Guyot’ vorm;

—

kaheõlaline Guyot’ vorm;

—

nöörpuu või lehvikukujuline lühike lõikus (lühivõrsed).

Valgete ja hallide viinamarjasortide puhul:

ühelgi juhul ei tohi viinapuul olla rohkem kui 14 punga.

Tumedate viinamarjasortide puhul:

ühelgi juhul ei tohi viinapuul olla rohkem kui 12 punga.

3.   Niisutamine

Viljelustava

Viinapuude kasvuperioodil on lubatud niisutada üksnes kestva kuivuse ajal ning juhul, kui kuivus häirib viinapuu füsioloogilist arengut ja viinamarjade asjakohast valmimist. Niisutamine peab piirduma kahe korraga saagikoristuse ja maatüki kohta.

4.   Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Punaste veinide puhul:

—

substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %;

—

pärast seda, kui vein on välja sõelutud, on keelatud kasutada tammepuutükke, mille suurim suurus on alla 5 cm;

—

viinamarjasaagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud;

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

Valge vein

75 hektoliitrit hektari kohta

2.

Punane vein

65 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:

Ambarès-et-Lagrave, Artigues-près-Bordeaux, Auriolles, Bagas, Baigneaux, Baron, Bellebat, Bellefond, Beychac-et-Caillau, Blasimon, Blésignac, Bonnetan, Bossugan, Branne, Cabara, Cadarsac, Camarsac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Casseuil, Castelmoron-d’Albret, Castelviel, Caumont, Cazaugitat, Cessac, Civrac-de-Dordogne, Cleyrac, Coirac, Coubeyrac, Courpiac, Cours-de-Monségur, Coutures-sur-Dropt, Créon, Croignon, Cursan, Daignac, Dardenac, Daubèze, Dieulivol, Doulezon, Escoussans, Espiet, Les Esseintes, Faleyras, Fargues-Saint-Hilaire, Flaujagues, Fossés-et-Baleyssac, Frontenac, Génissac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Grézillac, Guillac, Izon, Jugazan, Juillac, La Sauve, Ladaux, Lamothe-Landerron, Landerrouet-sur-Ségur, Lignan-de-Bordeaux, Listrac-de-Durèze, Loubens, Loupes, Lugaignac, Lugasson, Madirac, Martres, Mauriac, Mérignas, Mesterrieux, Mongauzy, Monségur, Montagoudin, Montignac, Montussan, Morizès, Mouliets-et-Villemartin, Moulon, Mourens, Naujan-et-Postiac, Nérigean, Neuffons, Pompignac, Porte-de-Benauge, Le Pout, Pujols, Le Puy, Rauzan, La Réole, Rimons, Romagne, Roquebrune, Ruch, Sadirac, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Brice, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Hilaire-de-la-Noaille, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Léon, Saint-Loubès, Saint-Martin-de-Lerm, Saint-Martin-du-Puy, Saint-Michel-de-Lapujade, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Sève, Saint-Sulpice-de-Guilleragues, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Saint-Vincent-de-Pertignas, Saint-Vivien-de-Monségur, Sainte-Florence, Sainte-Gemme, Sainte-Radegonde, Sallebœuf, Sauveterre-de-Guyenne, Soulignac, Soussac, Taillecavat, Targon, Tizac-de-Curton ja Tresses.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

 

Cabernet franc N

 

Cabernet-Sauvignon N

 

Carmenère N

 

Colombard B

 

Cot N - Malbec

 

Merlot N

 

Muscadelle B

 

Petit Verdot N

 

Sauvignon B - Sauvignon blanc

 

Sauvignon gris G - Fié gris

 

Semillon B

 

Ugni blanc B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Viinapuud istutatakse ainult kõige viljakamatele muldadele. Veinid on pärit maatükkidelt või maatükkide osadelt, mis on rangelt ja täpselt piiritletud objektiivsete tehniliste ja tootmistsüklis eelnevuse kriteeriumide põhjal. Seetõttu jäetakse määratletud kasvatusalast välja märkimisväärselt mineraalirikkad sügavad mullad, millel on eelkõige tugev kasuliku vee varu. Samuti on maatüki pindala määratlemisel otsustava tähtsusega maatükkide topograafiline asukoht: siia ei kuulu voolunõvade põhjad, mis takistavad külma õhu normaalset väljavoolu, nõgusate maatükkide põhjad, ojade servad ja märgalade hüdromorfseks muutunud nõlvad.

Kuna mullad on mitmekesised, majandatakse viinamarjaistandusi eri viisidel ja sordid valitakse vastavalt olukorrale. Valge veini puhul kasutatakse suures osas hästi kohanevat ja heade väljendusomadustega sorti „Sauvignon B“, mida sageli segatakse teiste peamiste sortidega, nagu „Sémillon B“, mis annab veinile ümarusele, ja „Muscadelle B“, mis muudab selle aromaatseks. Veinide aroomipaletti aitavad rikastada ka vanad kohalikud sordid, nagu „Colombard B“ ja „Ugni blanc B“. Punased veinid, mis koosnevad peamiselt sortidest „Merlot N“, „Cabernet-Sauvignon N“ ja „Cabernet franc N“, on ümarad, täidlased ja struktureeritud. Neid võib täiendada sortidega „Petit Verdot N“, „Cot N“ ja „Carmenère N“. Punased veinid on üldiselt pika laagerdumisajaga, mis on vajalik maitse väljakujunemiseks ja paremaks avaldumiseks enne nende turuleviimist.

Tänu väga üksikasjalikele teadmistele oma piirkonna kohta valivad viinamarjakasvatajad eri mullatüüpide jaoks kõige sobivamaid viinamarjasorte. Kohalikus mullas tuleb sinna kõige paremini sobivate sortide kaudu valgetes veinides esile valgete lillede, tsitrusviljade ja eksootiliste puuviljade aroomi ning punastes veinides punaste puuviljade, mõnikord mustade puuviljade ja mentooli nüansse.

Kuna Bordeaux’ oli Inglismaaga väga heades suhetes, arendasid maaomanikud, kloostrid või ilmalikud ülikud vaatamata Saja-aastasele sõjale ja ususõdadele alates 11. sajandist kuni 15. sajandini Entre-deux-Mersi viinamarjaistandusi, mille toodang oli suures osas ette nähtud väljaveoks.

18. sajandil oli Montesquieu tänapäevase viinamarjakasvatuse suurim toetaja. Tal oli Entre-deux-Mersi piirkonnas Baronis Raymondi mõis. Oma mainet ja suurt autoriteeti kasutas ta viinamarjakasvatuse heaks – seda nii oma huvide kaitseks kui ka kogu provintsi kasu arvestades. Ta märkis, et: „provintsi viinamarjakasvatust saab võrrelda sellega, kuidas alkeemikud lubavad valmistada kulda – ainet, mida näeb igaüks, igaüks saab katsuda, igaüks jookseb sellele tormi, mida on nii vaesel kui ka rikkal kuid mida ometi keegi ei tunne.“

20. sajandi alguses hindas Vene õukond Entre-deux-Mersis toodetud valget veini kõrgelt. 1950. aastate kriis sundis viinamarjakasvatajaid tegema märkimisväärseid jõupingutusi alade ümberkorraldamiseks, viinapuude taasistutamiseks ja nende võimalikuks muutmiseks, et saavutada hea tasakaal mullatüübi, asetuse, kasvatusliku asukoha, värvuse, viinamarjasordi ja pookealuste vahel. Seejärel omandasid Entre-deux-Mersi viinamarjakasvatajad Bordeaux’ veiniinstituudi (Institut d'œnologie de Bordeaux) ja Gironde’i põllumajanduskoja (Chambre d’agriculture de la Gironde) abiga paremad teadmised tootmismeetoditest, veinivalmistamisest ja laagerdamisest ning hakkasid ajakohastama veinikeldreid, et paremini reguleerida temperatuure, mis on veinivalmistamise käigus kuivade valgete veinide puhul väga oluline.

Viimase 20 aasta jooksul on kvaliteet pidevalt paranenud ning valged ja punased veinid on üha suuremat tunnustust leidnud ning viinamarjakasvatajate vastutus üha suurenenud. Selle piirkonna tootjad turustavad oma pudelisse villitud toodangut üha enam, lisades sellele oma tootenime. Seega teeb iga põllumajandusettevõte kõik endast oleneva, et toota kvaliteetset toodet.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit seoses viinamarjade pressimise ning veini valmistamisega, hõlmab tootespetsifikaadis loetletud Gironde’i departemangu kommuune.

Täiendav kohanimi

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetust „Entre-deux-Mers“ võib täiendada kohanimega „Haut-Benauge“ vastavalt tootespetsifikaadi sätetele, eelkõige geograafilise piirkonna osas.

Kohanimi „Haut-Benauge“ lisatakse kohe pärast kaitstud päritolunimetust, kasutades tähti, mille suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) tähtedest, millega on kirjutatud kaitstud päritolunimetus.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

kaitstud päritolunimetusega veinide märgisel võib olla nimetatud laiem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.

Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-65434af2-3cc4-4a54-9fb7-f1e13ed9252e


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/201/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)