1.

Käesolev eelotsusetaotlus, mille on esitanud Latvijas Republikas Satversmes tiesa (Läti konstitutsioonikohus), ( 2 ) puudutab Läti õiguses ettenähtud kohustust teha üldsusele kättesaadavaks teatav konkreetne teave niisuguste aktsionäride ( 3 ) kohta, kellele kuulub osalus Läti õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühingutes ( 4 ). Kõnealuse teabega saavad äriregistri veebisaidil tutvuda „tuvastamata kasutajad“. ( 5 ) Üldsuse liikmed ei ole seega kohustatud tõendama õigustatud huvi sellise teabe saamiseks.

2.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas kõnealuse teabe kättesaadavaks tegemise kohustus tuleneb liidu õigusest. Seega küsib ta Euroopa Kohtult, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta ( 6 ) artikli 14 punkti d alapunktis ii kasutatud mõiste „[isikud, kes võtavad] osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest“ hõlmab kõiki aktsiaseltsi aktsionäre ja kas liikmesriik on kohustatud tegema üldsusele kättesaadavaks konkreetse teabe sellise äriühingu iga aktsionäri kohta vastavalt selle direktiivi artikli 16 lõikele 3. Juhul kui selline teave tuleb direktiivi 2017/1132 alusel avalikustada, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selle direktiivi artikli 14 punkti d alapunkt ii on õiguspärane, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 7 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ja harta artikliga 8 tagatud õigust isikuandmete kaitsele.

3.

Latvijas Republikas Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) soovib ühtlasi teada, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ( 7 ) artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see lubab teha sellise teabe üldsusele kättesaadavaks ilma kohustuseta tõendada õigustatud huvi selle teabe saamiseks, et saavutada teatavad eesmärgid, nimelt i) läbipaistva ärikliima tagamine ja kolmandate isikute huvide kaitse; ii) rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ( 8 ) ning iii) riiklike, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide kohaldamiseks vajaliku teabe andmine. Sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas neid eesmärke on mõistlikult võimalik sama tõhusalt saavutada Läti õiguses ette nähtud piiratud teabega tutvumise taotluse menetlusega. ( 9 )

4.

Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kohtuotsuses Luxembourg Business Registers ( 10 ) (milles Euroopa Kohus otsustas, et liidu õigusest tulenev nõue, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et teave nende territooriumil asutatud äriühingute ja muude juriidiliste isikute tegelike kasusaajate kohta oleks igal juhul kättesaadav kõigile üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, on õigusvastane) esitatud põhjendusi võib üle kanda aktsiaseltsi kõiki aktsionäre puudutava teabe avalikustamisele, olgugi et teabe hulk ja avalikustamise eesmärk on kummalgi juhul erinev.

5.

Käesolevas asjas on eriti asjakohased harta artiklid 7 ja 8 ning artikli 52 lõige 1, direktiivi 2017/1132 põhjendused 3, 7 ja 8 ning artiklid 14 ja 16 ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklid 5 ja 6.

6.

Äriseadustiku (Komerclikums) ( 11 ) artikli 8 pealkiri on „Äriregistri kannete sisu“. Äriseadustiku artikli 8 lõike 3 punktides 3 ja 4 on sätestatud:

„3. Kapitaliühingu kohta kantakse äriregistrisse järgmised andmed:

[…]

3) eesnimi, perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg, isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev, dokumendi väljastanud riik ja asutus) ning kapitaliühingu juhatuse liikmete ja nõukogu (kui kapitaliühingul on selline nõukogu) liikmete ametikoht;

4) juhatuse liikmete õigus esindada äriühingut üksinda või ühiselt;“

7.

Äriseadustiku artiklis 12 „Avaldamine äriregistris“ on sätestatud:

„1.   Äriregistri kanded kehtivad kolmandate isikute suhtes alates nende avaldamisest. […]

[…]“.

8.

Äriseadustiku artiklis 235 „Aktsionäride registrisse kantav teave“ on sätestatud:

„1.   Igas aktsionäride registrisse tehtavas kandes märgitakse äriühingu nimi, registrinumber, juriidiline aadress ja vajaduse korral teave selle kohta, kas äriühingu suhtes on algatatud likvideerimis- või maksejõuetusmenetlus, samuti dokumendi pealkiri „Aktsionäride registrisse tehtav kanne“ ning see peab sisaldama järgmist teavet:

[…]“.

9.

Läti Vabariigi äriregistriseaduse (likums „Par Latvijas Republikas Uzņēmumu reģistru“) ( 12 ) (edaspidi „äriregistriseadus“) artikli 4.10 viiendas lõigus, artikli 4.11 esimese lõigu punktis 2, artikli 4.15 esimese lõigu punkti 2 alapunktis b, artikli 4.15 esimese lõigu punkti 3 alapunktis a ning artikli 4.15 teises, kolmandas ja neljandas lõigus on sätestatud:

„Artikkel 4.10 Õigus tutvuda äriregistri andmetega

Äriregister väljastab registreerimistoimiku avalikus osas (artikli 4.15 esimene lõik) sisalduvad andmed ja dokumendid tasuta veebist allalaadimise (sealhulgas hulgiallalaadimise) teel.

[…]

Artikkel 4.11 Äriregistri veebisaidil avaldatav teave

Äriregister tagab, et tuvastamata kasutaja pääseb tema veebisaidil ligi järgmistele kõige värskematele (ajakohastele) andmetele, mis on juriidiliste isikute ja õiguslike asjaolude kohta kantud äriregistri peetavatesse registritesse:

[…]

2) muu registrisse kantud teave.

[…]

Artikkel 4.15 Registreerimistoimiku avalikud ja kinnised osad

Registreerimistoimiku avalik osa hõlmab järgmisi andmeid:

[…]

2) muu registrisse kantud teave:

[…]

b) teave, mis pärineb kapitaliühingu aktsionäride (liikmete) registri kandest selle äriühingu aktsionäride (liikmete) kohta […],

[…]

3) järgmised registreerimistoimikusse kuuluvad dokumendid:

a) äriregistris – aktsionäride (liikmete) registri kanne, […]

[…]

Registreerimistoimikusse kuuluvad dokumendid ja teave, millele ei ole viidatud käesoleva artikli esimeses lõigus, kantakse registreerimistoimiku kinnisesse ossa.

Kui registrikandele või registreeritud teabele on antud piiratud teabe staatus või kui selle kättesaadavus üldsusele on õigusaktidega piiratud, kantakse see registreerimistoimiku kinnisesse ossa.

Registreerimistoimiku kinnises osas (käesoleva artikli teine ja kolmas lõik) sisalduvale teabele ja dokumentidele on juurdepääs piiratud ja nendega võivad tutvuda õiguskaitseasutused õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks, samuti võivad sellega ilma piiranguteta tutvuda Finanšu izlūkošanas dienests [(Läti rahapesu andmebüroo)] ning rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevad järelevalve- ja kontrolliasutused, teised asutused peavad aga esitama põhjendatud taotluse. Üksikisikud peavad registreerimistoimiku kinnises osas sisalduva teabe ja dokumentidega tutvumist taotlema kooskõlas teabevabaduse seaduses [(Informācijas atklātības likums)] ette nähtud teabega tutvumise taotlemise korraga.“

10.

Kaebajad Latvijas Republikas Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) menetluses on ühe aktsiaseltsi 17 vähemusaktsionäri. Nad leiavad, et äriregistriseaduse artikli 4.15 esimese lõigu punkti 2 alapunkt b (edaspidi „vaidlustatud säte“) on vastuolus Läti Vabariigi põhiseaduse (Latvijas Republikas Satversme; edaspidi „Läti põhiseadus“) artikliga 96, milles on sätestatud, et „igaühel on õigus eraelu, kodu ja kirjavahetuse puutumatusele“.

11.

Kaebajad väidavad, et Läti seadusandja ei ole hinnanud ega põhjendanud vajadust avaldada aktsionäre puudutavat teavet üldsusele ja käsitleda seda üldiselt kättesaadava teabena. Kui teave on üldsusele kättesaadavaks tehtud, ei ole selle edasine kasutamine piiratud. Seega on suur oht, et kõnealust teavet kasutatakse ebaausal eesmärgil, nagu pettus, väljapressimine või šantažeerimine. Kaebajate sõnul tuleb vaidlusaluse sätte põhiseaduslikkuse hindamisel lähtuda kohtuotsusest Luxembourg Business Registers, mis puudutas äriühingute tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks tegemist. Kuna selles kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et samalaadseid andmeid tegelike kasusaajate kohta ei tohiks avalikustada, on aktsionäride isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine veelgi põhjendamatum ja ebaproportsionaalsem. Kaebajad kui vähemusaktsionärid ei ole aktsiaseltsi tegelikud kasusaajad ega selle täitevorgani või juhtorgani eest vastutavad isikud. Neil ei ole õigust ega võimalust seda äriühingut kontrollida.

12.

Saeima (Läti parlament) väidab, et vaidlustatud säte on Läti põhiseaduse artikliga 96 kooskõlas. Ta leiab, et põhiõiguste piiramine on õiguspärane, kuna selle eesmärk on tagada läbipaistev ärikliima ja kaitsta kolmandate isikute huve, võidelda rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu ning võimaldada igaühel täita Läti Vabariigi rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonide seadusest (Straptautisko un Latvijas Republikas nacionālo sankciju likums) tulenevaid kohustusi. Nende eesmärkide saavutamiseks on kõnealune teave vaja viivitamata kättesaadavaks teha kõigile, kehtestamata sealjuures kohustust tõendada õigustatud huvi sellise teabe taotlemise vastu. Kohtuotsuses Luxembourg Business Registers esitatud põhjendusi, mis puudutasid ainult ühte õiguspärast eesmärki, nimelt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, ei saa käesolevale kohtuasjale üle kanda, kuna kõnealustel Läti õigusnormidel on mitu erinevat õiguspärast eesmärki, mis õigustavad põhiõiguste piiramist.

13.

Datu valsts inspekcija (Läti riiklik andmekaitseamet), kes astus eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetlusse amicus curiae’na, leiab, et vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud läbipaistvuse põhimõttega ei ole äriregistriseaduses nimetatud konkreetset eesmärki, mille saavutamiseks tuleb töödelda aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmeid. Töödeldavate andmete mahtu ja seda, kas andmete töötlemise eesmärki ei oleks võimalik saavutada väiksema andmetöötlusega, tuleb hinnata võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest lähtudes. Konkreetse eesmärgi puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas isikuandmete töötlemise ulatus on proportsionaalne. Seega ei ole järgitud eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtteid.

14.

Rahapesu andmebüroo, kes astus samuti põhikohtuasjas menetlusse amicus curiae’na, leiab, et kolmandatel isikutel peab olema võimalus tutvuda kõnealuse teabega selleks, et teha kindlaks, kas äripartneri suhtes kohaldatakse rahvusvahelisi või riiklikke sanktsioone.

15.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas aktsiaseltsi aktsionärid on isikud, kes võtavad osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkti ii tähenduses, ja seega kas see direktiiv nõuab selliste äriühingute aktsionäride kohta teabe avaldamist. Juhul kui Euroopa Kohus peaks leidma, et sellised aktsionärid kuuluvad direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkti ii kohaldamisalasse ning et neid puudutav teave tuleb selle direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaselt avaldada ja avalikkusele kättesaadavaks teha, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus muu hulgas teada, kas esimesena nimetatud säte on harta artikleid 7 ja 8 arvestades õiguspärane.

16.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on ühtlasi tekkinud küsimus, kas aktsiaseltside aktsionäride isikuandmete töötlemine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, eelkõige „võimalikult väheste andmete kogumise“ põhimõttega, mis kajastab proportsionaalsuse põhimõtet. Isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine ei ole selle põhimõttega vastuolus juhul, kui see on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkti c alusel vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Harta artikli 52 lõike 1 kohaselt peavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste piirangud siiski olema sätestatud seaduses, austama põhiõiguste olemust ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet.

17.

Eelkõige soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas muu hulgas kohtuotsuseid Luxembourg Business Registers ja Manni ( 13 ) arvestades tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b tõlgendada nii, et aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmete töötlemise eesmärk võib olla kolmandate isikute huvide kaitse. Samuti soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtted võimaldavad liikmesriigil selle eesmärgi saavutamiseks võtta vastu õigusnorme, mille kohaselt võib iga isik tutvuda mõne aktsiaseltsi iga aktsionäri isikuandmetega, ilma et ta peaks tõendama õigustatud huvi selliseid andmeid saada. Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmeid võib töödelda rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise eesmärgil. Läti seadusandja on sellega seoses seisukohal, et kõnealuste andmete üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada igaühel sellele tõkestamisele võimalikult palju kaasa aidata.

18.

Viimaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmete töötlemise eesmärk võib olla riigisiseste, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide kohaldamiseks vajaliku teabe andmine.

19.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine võib olla nende õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja sobiv. Kui aga isikuandmed tehakse üldsusele kättesaadavaks internetis, ei ole võimalik tagada, et neid andmeid töödeldakse õiglaselt ja neid ei töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus eespool nimetatud eesmärkidega, nagu on nõutud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja b. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seega kahtlusi esiteks selles, kas kõnealuse avalikustamise puhul on taotletavad üldise huvi eesmärgid nõuetekohaselt tasakaalus asjaomaste põhiõigustega, ja teiseks selles, kas on olemas piisavad kaitsemeetmed selliste isikuandmete kuritarvitamise ohu vastu.

20.

Läti õiguse kohaselt tuleb piiratud teabega tutvumiseks esitada kirjalik taotlus ning taotluse esitaja peab taotlust põhjendama ja märkima teabe kasutamise eesmärgi. Piiratud teabe avaldamise korral kohustub sellise teabe saaja kasutama seda ainult sel eesmärgil, milleks seda taotleti. ( 14 ) Sellise teabe edastamine võib võtta mitu päeva. Kui teabetaotlus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning teavet soovitakse ainult elektroonilisel kujul ja see ei nõua edasist töötlemist, esitatakse teave 10 päeva jooksul. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seega tekkinud küsimus, kas piiratud teabe taotlemise korda võib pidada muuks vahendiks, mis võimaldab saavutada eespool nimetatud eesmärgid mõistlikult ja sama tõhusalt.

21.

Latvijas Republikas Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) otsustas seega menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22.

Kirjalikud seisukohad esitasid kaebajad A jt, Läti, Norra, Poola, Rootsi ja Soome valitsus, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon.

23.

Rootsi valitsuse, ( 15 ) parlamendi ja nõukogu seisukohad puudutavad üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimest ja teist küsimust.

24.

Esimese küsimusega soovib Latvijas Republikas Satversmes tiesa (Läti Vabariigi konstitutsioonikohus) teada, kas direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkti ii, mis puudutab isikuid, kes „[võtavad] osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest“, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki aktsiaseltsi aktsionäre, ( 16 ) mistõttu peavad liikmesriigid avaldama selliste äriühingute iga aktsionäri kohta teavet ja tegema selle registris avalikult kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2017/1132 artikli 16 lõikele 3.

25.

Direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et äriühingud avalikustavad selliste isikute määramise, ametist vabastamise ja andmed nende isikute kohta, kellel on seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus esindada äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus või võtta osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest. Kõik seisukohti esitanud pooled ja huvitatud isikud leiavad, et direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkti ii ei saa tõlgendada nii, et see hõlmab mis tahes aktsiaseltsi iga aktsionäri.

26.

Tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olev põhikohtuasi puudutab 17 vähemusaktsionäri kaebust. Seega piirdun oma analüüsis sellise olukorraga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada nii sätte sõnastust kui ka selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on, ning selle konteksti. ( 17 )

27.

Direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktis d ei ole viidatud aktsionäridele ega aktsionäride üldkoosolekule. ( 18 ) Lisaks ei ole direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunktis ii kasutatud fraasi „võtta osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest“ selles direktiivis määratletud ( 19 ) ning Euroopa Kohus ei ole seda sätet tõlgendanud. Vaatamata sellis(t)e määratlus(t)e puudumisele nähtub muu hulgas direktiivi 2017/1132 artiklitest 60 ja 64 selgelt, et selle direktiivi kohaldamisel tehakse vahet äriühingu haldus- või juhtorgani ja aktsionäride üldkoosoleku vahel. See vahetegemine kehtib minu arvates a fortiori üksikisikutest aktsionäride suhtes.

28.

Lisaks on direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktis d kasutatud mõisted „määramine“ ja „ametist vabastamine“ juba iseenesest vastuolus aktsiaseltsi aktsionäride seisundiga. Ehkki teatavaid aktsionäre võib määrata organitesse ja nad võivad täita direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktis d nimetatud ülesandeid, põhineb kohustus avaldada selles kontekstis muu hulgas aktsionäri nimi ja isikuandmed lahutamatult tema asjaomasesse organisse määramisel või ametist vabastamisel ja tema pädevusel täita teatavaid ülesandeid, mitte tema staatusel aktsionärina. ( 20 ) Sellele vastukaaluks põhinevad aktsionäri staatusest tulenevad hüved ning sellega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus osaleda ja hääletada äriühingu üldkoosolekul, üksnes äriühingu aktsiate omamisel, mitte äriühingu „organisse“„määramisel“. Mõisted „määramine“ ja „ametist vabastamine“, mis viitavad konkreetsele volitusele või vastutavale ülesandele ( 21 ) äriühingus, ei ole seega ühitatavad aktsionäri staatuse endaga ega selle staatusega seotud õiguste ja kohustustega direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d kontekstis.

29.

Seega tuleneb direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkti ii sõnastusest ja kontekstist, et see säte ei ole kohaldatav aktsionäride kui selliste suhtes.

30.

Mis puudutab direktiivi 2017/1132 eesmärke, siis selle artikli 1 teises taandes on täpsustatud, et direktiiv näeb ette meetmed, mille eesmärk on „tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt [ELTL] artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses avalikustamise, aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivuse ja äriühingute õigustühisusega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks“. ( 22 ) Direktiivi 2017/1132 artiklis 14 on loetletud dokumendid ja andmed, mille asjaomased äriühingud peavad minimaalselt ( 23 ) avaldama. Neid dokumente ja andmeid tuleb vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõigetele 3–5 hoida toimikus või need tuleb kanda registrisse, nendest peab olema võimalik saada taotluse korral täielik või osaline ärakiri ning need tuleb avaldada täielikult või osaliselt või viitena ametlikus väljaandes või samaväärselt tõhusate vahenditega. ( 24 )

31.

Kuna direktiivi 2017/1132 ja eelkõige selle artikli 14 punkti d eesmärk on kaitsta äriühingu aktsionäride ja kolmandate isikute huve, nõudes teabe esitamist teatavate kindlaksmääratud isikute kohta, kes võivad oma ülesandeid täita või pädevust teostada neid huve kahjustavalt, ( 25 ) ei näe ma, kuidas aitaks seda eesmärki saavutada suurem läbipaistvus seoses iga aktsionäri isikuandmetega, eelkõige vähemusaktsionäride puhul, kellel ei ole äriühingus konkreetseid ülesandeid ega pädevust. ( 26 )

32.

Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus kohtuotsuses Manni, ( 27 ) et muu hulgas direktiivi 68/151 artikli 2 lõike 1 punkti d – mis vastab direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktile d – alusel esitatavad andmed on olemuselt piiratud. ( 28 ) Direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d selline tõlgendus, mis hõlmab teavet absoluutselt iga aktsionäri kohta, ei vasta ilmselgelt sellisele olemusele. ( 29 ) Direktiivi 2017/1132 põhjendustest 3, 7 ja 8 nähtub, et selle direktiiviga tagatakse üksnes äriühinguõiguse „teatavate aspektide“ minimaalne ühtlustamine või kooskõlastamine ( 30 ) eesmärgiga kaitsta aktsionäre, võlausaldajaid ja muid kolmandaid isikuid. Seega võivad liikmesriigid liidu õiguse, ( 31 ) eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse ( 32 ) ja proportsionaalsuse põhimõtte piires äriühinguõiguse valdkonnas vastu võtta või säilitada rangemaid või täiendavaid sätteid.

33.

Seetõttu leian, et direktiivi 2017/1132 artikli 14 punktis d kasutatud mõistet „[isikud, kes võtavad] osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest“ ei saa tõlgendada nii, et see hõlmab mis tahes piiratud vastutusega äriühingu iga aktsionäri. Direktiivi 2017/1132 artikli 16 lõikega 3 ei kohustata liikmesriiki avalikustama teavet mis tahes aktsiaseltsi iga aktsionäri kohta ega tegema seda registris üldsusele kättesaadavaks.

34.

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu teine küsimus sõltub sellest, kas vastus esimesele küsimusele on jaatav, leian, et teise küsimuse, mis puudutab direktiivi 2017/1132 artikli 14 punkti d alapunkti ii õiguspärasust harta artiklite 7 ja 8 seisukohast, ese on ära langenud.

35.

Kolmanda ja neljanda küsimusega ( 33 ) soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see lubab aktsiaseltsi aktsionäride teatavaid isikuandmeid töödelda nii, et need tehakse kättesaadavaks igale isikule, ilma et ta peaks tõendama õigustatud huvi selliseid andmeid saada, järgmistel eesmärkidel: i) läbipaistva ärikliima tagamine ja kolmandate isikute huvide kaitse; ii) rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ning iii) riiklike, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide kohaldamiseks vajaliku teabe andmine. Sellega seoses on Latvijas Republikas Satversmes tiesal (Läti Vabariigi konstitutsioonikohus) tekkinud küsimus, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides b ja c ( 34 ) sätestatud „eesmärgi piiramise“ ja „võimalikult väheste andmete kogumise“ põhimõtteid on järgitud. ( 35 )

36.

Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et Läti õiguses sätestatud kohustus teha üldsusele kättesaadavaks teatav konkreetne teave Läti õiguse alusel asutatud aktsiaseltside aktsionäride kohta kuulub isikuandmete kaitse üldmääruse esemelisse kohaldamisalasse. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et seda määrust kohaldatakse „isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda“, tegemata vahet asjaomase töötleja isiku põhjal. Sellest järeldub, et isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse nii eraõiguslike isikute kui ka ametiasutuste tegevuse käigus toimuva töötlemise suhtes, välja arvatud selle määruse artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. ( 36 )

37.

Ehkki see, kui liikmesriigid töötlevad isikuandmeid sellise tegevuse käigus, mis kuulub EL lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva V jaotise 2. peatüki kohaldamisalasse, jääb isikuandmete kaitse üldmääruse esemelisest kohaldamisalast välja, leian, et see määrus on kohaldatav isikuandmete töötlemisele ELTL artikli 215 kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. ( 37 ) Siiski on oluline rõhutada, et teatavaid isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid andmesubjekti õigusi võib piirata kooskõlas selle määruse artikliga 23. Näiteks on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktis a sätestatud, et teatavatel asjaoludel võib piiranguid kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks.

38.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Läti õiguses ette nähtud seadusest tulenev kohustus ( 38 ) teha üldsusele kättesaadavaks teave Läti õiguse alusel asutatud aktsiaseltside füüsilisest isikust aktsionäride kohta, sealhulgas nende eesnimi, perekonnanimi, isikukood, kontaktaadress või e-posti aadress, neile kuuluvate aktsiate arv ja nimiväärtus ning nende aktsiatega seotud häälte arv, kujutab endast isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktide 1 ja 2 tähenduses. ( 39 )

39.

Kuna kõnealused riigisisesed õigusnormid hõlmavad isikuandmete töötlemist, mis kuulub isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse, on Läti Vabariik muu hulgas kohustatud rakendama isikuandmete kaitse üldmäärust. Sellest järeldub, et üldsuse hulka kuuluvate isikute õigus nende andmetega tutvuda rikub andmesubjektide põhiõigust eraelu puutumatusele, mis on tagatud harta artikliga 7. Lisaks kujutab nende andmete üldsusele kättesaadavaks tegemine endast isikuandmete töötlemist, mis kuulub harta artikli 8 kohaldamisalasse. Peale selle kujutab nende isikuandmete kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine endast harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõiguste riivet, olenemata sellest, kuidas edastatud teavet hiljem kasutatakse. Euroopa Kohus on siiski täpsustanud, et seni, kuni isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete seadusliku töötlemise tingimused on täidetud, vastab selline töötlemine põhimõtteliselt harta artiklite 7 ja 8 nõuetele. ( 40 )

40.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 1 lõikest 2 koostoimes põhjendustega 4 ja 10 nähtub, et selle määruse eesmärk on muu hulgas tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kõrgetasemeline kaitse isikuandmete töötlemisel. ( 41 )

41.

Isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatakse füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitset käsitlevate õigusnormide järjekindel ja ühtne kohaldamine nende isikuandmete töötlemisel kogu Euroopa Liidus. Kui isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatud eranditest ei tulene teisiti, ( 42 ) tuleb isikuandmete töötlemisel järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid ja asjaomase isiku õigusi, mis on sätestatud vastavalt selle määruse II ja III peatükis. Eelkõige peab igasugune isikuandmete töötlemine esiteks olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud põhimõtetega ja teiseks vastama isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 6 loetletud seaduslikkuse tingimustele. ( 43 ) Lisaks tuleb austada isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 12–22 sätestatud andmesubjekti õigusi. ( 44 )

42.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda kooskõlas mitme konkreetse põhimõttega. Seega tuleb isikuandmeid muu hulgas töödelda seaduslikult, õiglaselt ja andmesubjektile läbipaistvalt; ( 45 ) koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel; ( 46 ) need peavad olema asjakohased, olulised ja piirduma sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt; ( 47 )need peavad olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud; ( 48 ) neid tuleb säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse, ( 49 ) ning neid tuleb töödelda viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse. ( 50 ) Neid isikuandmete töötlemise põhimõtteid kohaldatakse kumulatiivselt. ( 51 )

43.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud ammendav ja piiratud loetelu juhtumitest, millal isikuandmete töötlemist saab pidada õiguspäraseks. ( 52 ) Seega peab töötlemine selleks, et see oleks seaduslik, kuuluma mõne isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud olukorra alla. ( 53 ) Kuigi Latvijas Republikas Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) ei ole sõnaselgelt märkinud, et käesolevates kohtuasjades kõne all olev isikuandmete töötlemine põhineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktil c, on see ainuke isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud olukord, millele see kohus oma eelotsusetaotluses viitab. ( 54 ) Arvestades, et kõnealune töötlemine põhineb konkreetselt liikmesriigi õigusel ja on nõutav selle alusel, ( 55 ) mitte aga „vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks“, ( 56 ) leian, et see töötlemine põhineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktil c, sest see on vajalik vastutava töötleja suhtes liikmesriigi – käesoleval juhul Läti – õiguses ette nähtud seadusjärgse kohustuse täitmiseks. ( 57 ) Liikmesriigi äriregistri pidamise eest vastutav asutus, kes avaldab selles registris direktiivi 2017/1132 kohaselt avalikustamisele kuuluvad isikuandmed, on nende andmete „vastutav töötleja“, eelkõige sellest aspektist, et ta teeb need üldsusele kättesaadavaks. ( 58 )

44.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 3 on muu hulgas seoses olukordadega, kus isikuandmete töötlemine on artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt seaduslik, ( 59 ) täpsustatud, et töötlemise eesmärk peab olema kindlaks määratud „selles õiguslikus aluses“ ( 60 ) ning et nimetatud õiguslik alus peab vastama avaliku huvi eesmärgile ja olema proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga. ( 61 )

45.

Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust ei selgu, kas käesoleval juhul on täidetud nõue, et töötlemise eesmärk või eesmärgid „määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses“. Eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud seisukohtades märkis riiklik andmekaitseamet, et äriregistriseaduses ei ole kindlaks määratud eesmärki või eesmärke, mille saavutamiseks on vaja töödelda aktsiaseltsi aktsionäride isikuandmeid. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas see isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 3 ette nähtud nõue on kõnealuse kolme eesmärgi puhul täidetud. Kõnealuse nõude täitmata jätmine viib isikuandmete töötlemise vastuollu isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikega 3. ( 62 ) Võttes arvesse normitehnika mitmekesisust kõigis 27 liikmesriigis, piisab minu hinnangul sellest, kui kõnealuse(d) eesmärgi(d) saab õigusakti teksti või selle seadusandliku konteksti põhjal „piisavalt kindlalt“ kindlaks määrata. ( 63 )

46.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikest 3 tulenevad nõuded, mille kohaselt peab töötlemine vastama avaliku huvi eesmärgile ja olema proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga, kujutavad endast harta artikli 52 lõikest 1 tulenevate nõuete väljendust ja nende tõlgendamisel tuleb viimati nimetatud sätet arvesse võtta. Sellega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõigused eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ei ole absoluutsed õigused, vaid nende käsitlemisel tuleb arvestada nende ühiskondlikku funktsiooni ning neid tuleb kaaluda teiste põhiõigustega. Seega võib neid piirata, tingimusel et vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 on need piirangud ette nähtud seadusega, arvestavad põhiõiguste olemust ja on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb selleks, et harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õigusi riivavad meetmed oleksid proportsionaalsed, järgida nii sobivuse ja vajalikkuse nõuet ( 64 ) kui ka nõuet, et need meetmed oleksid taotletava eesmärgi suhtes stricto sensu proportsionaalsed. ( 65 ) Seega tuleb hinnata, kas kõnealuste riigisiseste õigusnormidega on kehtestatud õiglane tasakaal liikmesriigi ja kahjustatud isikute huvide vahel. ( 66 ) Järelikult tuleb kindlaks teha, kui raske on eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste riive, ja kontrollida, kas sellega järgitava üldisest huvist lähtuva eesmärgi tähtsus on selle riive raskusega proportsionaalne. ( 67 )

47.

Riive raskuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kõnealuste isikuandmete laadi, eelkõige nende andmete võimalikku tundlikkust, samuti kõnealuste andmete töötlemise laadi ja konkreetseid meetodeid, eelkõige nende isikute hulka, kellel on võimalik andmetega tutvuda, ja nende andmetega tutvumise viisi. ( 68 )

48.

Vaidlust ei ole selles, et füüsilisest isikust aktsionäri kohta üldsusele kättesaadavaks tehtud teabe hulka kuuluvad tema eesnimi, perekonnanimi ja isikukood, kontaktaadress, e-posti aadress, ( 69 ) aktsionärile kuuluvate aktsiate liik, hulk ja nimiväärtus ning nendega seotud häälte arv. ( 70 ) See teave võimaldab isikuid profileerida ühelt poolt teatavate isikut tuvastada võimaldavate andmete alusel ja teiselt poolt vähemalt teataval määral asjaomase isiku varalise seisundi alusel Lätis ning selle alusel, millistesse majandussektoritesse ja konkreetsetesse ettevõtjatesse on ta Lätis investeerinud. Kõnealune teave on hõlpsasti kättesaadav potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele eelkõige seetõttu, et sellega on võimalik tutvuda äriregistri veebisaidil. See võib olla vabalt kättesaadav põhjustel, mis ei ole seotud asjaomaste riigisiseste õigusnormidega taotletavate eesmärkidega, ( 71 ) ning seda võib säilitada, levitada ja edasi töödelda. Üldsuse lihtne võimalus tutvuda kõnealuse teabega tekitab ohu, et andmesubjektide isikuandmeid võidakse kuritarvitada, mistõttu neil on raske või isegi võimatu end sellise kuritarvitamise eest tõhusalt kaitsta. Niisugune tutvumise võimaldamine kujutab endast seega harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste rasket riivet. ( 72 )

49.

Kõnealuste riigisiseste õigusnormide kolm eesmärki, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, ( 73 ) on põhimõtteliselt liidu avalikes huvides ja seega õiguspärased. ( 74 ) Nendega saab õigustada harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riivet, isegi kui see on raske, tingimusel et järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. ( 75 )

50.

Mis puudutab eesmärki tagada läbipaistev ärikliima ja kaitsta kolmandate isikute huve, siis leian, et läbipaistva ärikliima tagamine on iseenesest üsna ebamäärane ja vormitu püüdlus ning seega ei pruugi see olla iseenesest õiguspärane eesmärk. Igasuguse ebaselguse vältimiseks võtan seega aluseks – kuigi seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et Läti õigusnormide asjakohane eesmärk on tagada läbipaistev ärikliima selleks, et kaitsta kolmandate isikute huve. Võttes arvesse ELTL artikli 50 lõike 2 punkti g, ( 76 ) mis sisuliselt viitab aktsionäride ja kolmandate isikute kaitsele, ( 77 ) leian, et kõnealune eesmärk kujutab endast liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvat eesmärki.

51.

Kohtuotsuses Luxembourg Business Registers ( 78 ) selgitas Euroopa Kohus, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, mille tarbeks antakse üldsusele võimalus tutvuda tegelikke kasusaajaid käsitleva teabega, kujutab endast üldist huvi pakkuvat eesmärki, millega võib õigustada harta artiklitega 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riiveid, isegi kui need on rasked. ( 79 ) Leian, et selle kohtuotsuse aluseks olevat loogikat saab kohaldada ka käesolevas asjas.

52.

Sanktsioonide rakendamiseks vajaliku teabe edastamise kohta on Euroopa Kohus täpsustanud, et kutsealal tegutsemise vabaduse ja omandiõiguse teostamise suhtes võib kehtestada piiravaid meetmeid. Need meetmed peavad vastama üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele – näiteks ELL artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärgid – ega tohi taotletavat eesmärki silmas pidades kujutada endast ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustaks sel viisil tagatud õiguste olemust. ( 80 ) Seda mõtet laiendades leian, et selliste piiravate meetmete rakendamine, sealhulgas niisuguste meetmete võtmine, mis võimaldavad tutvuda sellise rakendamise tagamiseks vajaliku teabega, kujutab endast liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvat eesmärki.

53.

Põhjustel, mille ma esitasin käesoleva ettepaneku punktis 31, ei leia ma, et kõnealustes Läti õigusnormides ette nähtud kohustus, mis puudutab kõiki aktsiaseltside aktsionäre sellest olenemata, kas neil on äriühingus mingi konkreetne ülesanne või pädevus, edendaks või soodustaks eesmärki tagada läbipaistev ärikliima selleks, et kaitsta kolmandate isikute huve. Sellele lisandub asjaolu, et kuigi direktiiv 2017/1132 ei pretendeeri ammendavusele, vaid piirdub äriühinguõiguse teatavate aspektide ühtlustamise ja kooskõlastamisega, ei nähtu Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, nagu ei piisaks sellest direktiivist ( 81 ) selleks, et tagada läbipaistev ärikeskkond eesmärgiga kaitsta kolmandate isikute huve, mistõttu oleks vajalik kõnealuste riigisiseste õigusnormide vastuvõtmine. ( 82 ) Seetõttu leian, et kõnealune riive on ühtaegu nii sobimatu kui ka tarbetu. Ühtlasi olen seda meelt, et need õigusnormid on stricto sensu ebaproportsionaalsed, kuna nendega ei suudeta luua õiglast tasakaalu Läti seadusandja taotletavate huvide ja aktsionäride huvide vahel.

54.

Läti õiguses ette nähtud kohustus teha üldsusele kättesaadavaks teatav konkreetne teave Läti õiguse alusel asutatud aktsiaseltside aktsionäride kohta ja sellega seoses kohustuse puudumine tõendada õigustatud huvi sellise teabe saamiseks on minu arvates sobiv selleks, et saavutada üldise huvi eesmärgid luua keskkond, mis toetab ja soodustab rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamist ning riigisiseste, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide rakendamiseks vajaliku teabe kättesaadavust. Analoogia alusel kohtuotsusega Luxembourg Business Registers leian, et kõnealuse juurdepääsu avalik olemus ja sellest tulenev suurem läbipaistvus, mis võimaldab suuremat avalikku kontrolli aktsiaseltside omanike üle, aitavad kaasa nende üldise huvi eesmärkide saavutamisele. ( 83 )

55.

Seega tuleb kontrollida, kas neid kahte eesmärki on mõistlikult võimalik sama tõhusalt saavutada muude meetmetega, mis riivavad asjaomaste aktsiaseltside aktsionäride õigusi vähem, ( 84 ) ja kas kõnealune sekkumine on nende eesmärkide suhtes stricto sensu ebaproportsionaalne; selleks tuleb muu hulgas kaaluda nende eesmärkide olulisust ja riive raskust.

56.

Mis puudutab eesmärki luua keskkond, mis toetab ja soodustab rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamist, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et direktiivi 2015/849 artiklis 2 loetletud muudel isikutel peale kohustatud isikute ( 85 )„võib samuti olla õigustatud huvi klienti omal algatusel kontrollida“. Lisaks on rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse (Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas likums) artikli 3.1 kohaselt kohustus kahtlastest tehingutest teada anda muu hulgas ka teistel isikutel peale kohustatud isikute.

57.

Mis puudutab sanktsioonide rakendamist, siis võtab nõukogu eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul vastu määrusi, mis sageli sisaldavad rahalisi piiravaid meetmeid, mis seisnevad: i) loetellu kantud isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamises ning ii) keelus teha rahalisi vahendeid ja majandusressursse sellistele isikutele ja üksustele kättesaadavaks. ( 86 ) Lisaks võib võimalus tutvuda aktsiaseltsi kõiki aktsionäride puudutava teabega olla vajalik seetõttu, et Läti Vabariigi rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonide seaduse artikli 2 lõike 2 kohaselt ( 87 ) on iga isik kohustatud rahvusvahelisi ja riiklikke sanktsioone järgima ja rakendama.

58.

Tasub märkida, et kohtuotsuses Luxembourg Business Registers ( 88 ) tuletas Euroopa Kohus meelde, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus on eelkõige avalik-õiguslike asutuste ja selliste juriidiliste isikute ülesanne, nagu krediidi- või finantsasutused, kellele nende tegevusest tulenevalt on selles valdkonnas pandud konkreetsed kohustused. Igal juhul on direktiivi 2015/849 artikli 30 lõikega 5 tagatud, et peale pädevate asutuste, liidu rahapesu andmebüroode ( 89 ) ja kohustatud isikute võib muu hulgas äriühingute tegelikke kasusaajaid ( 90 ) puudutava teabega tutvuda ka mis tahes isik või organisatsioon, kes suudab tõendada õigustatud huvi. ( 91 )

59.

Mis puudutab piiravaid meetmeid, siis nagu ma märkisin oma ettepanekus kohtuasjas Čiekuri-Shishki, ( 92 ) rakendavad neid meetmeid sätestavat määrust peamiselt riigiorganid, kellel on eripädevus finantsjärelevalve valdkonnas. Neil organitel on vajalikud vahendid ja seega on neil õigus rakendada ette nähtud rahalisi karistusi, nagu varade külmutamine või teatavatele isikutele või asutustele krediidi andmise või maksete tegemise keeld. Nende ülesanne on määrata konkreetsed meetmed määruses nimetatud loeteludesse kantud isikute ja asutuste suhtes.

60.

Siiski, nagu on märgitud parimates tavades, ( 93 )„[on k]õik liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud ja üksused […] kohustatud teavitama pädevaid asutusi kõigist nende käsutuses olevatest andmetest, mis hõlbustaksid piiravate finantsmeetmete kohaldamist.“ ( 94 ) Peale selle on piiravaid meetmeid kehtestavates määrustes keelatud teha loetellu kantud isikutele või üksustele otseselt või kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid või majandusressursse. ( 95 ) Leian, et seda kohustust saab täita muul viisil kui kõikide aktsionäride isikuandmetega vabalt tutvumise võimaldamise teel, näiteks sellega, et aktsionäre puudutava teabega tutvumise õigust tuleb igal üksikjuhul taotleda eraldi. ( 96 ) Eelkõige juhul, kui isikul on põhjust kahtlustada, et ta võib teha rahalised vahendid või majandusressursid otse või kaudselt kättesaadavaks loetellu kantud isikutele või üksustele, on tal ilmne õigustatud huvi taotleda äriregistrist sellekohast teavet. Samuti tuleb rõhutada, et õigustatud huvi puudumise korral oleks liiga koormav ja ebaproportsionaalne nõuda, et kõik isikud peaksid pidevalt kontrollima kõikide oma äripartnerite aktsionäride isikuandmeid. ( 97 ) See on seda ilmsem, et aktsiaseltsi aktsionärid võivad sageli vahetuda.

61.

Sellest järeldub, et kuigi kõnealustes Läti õigusnormides ette nähtud üldsuse piiramatu juurdepääs aktsiaseltside aktsionäre puudutavale teabele võib mõningal määral kaasa aidata võitlusele rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu ning riigisiseste, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide kohaldamisele, leian analoogia alusel kohtuotsusega Luxembourg Business Registers, ( 98 ) et see ei ole selleks otstarbeks tingimata vajalik. Lisaks ei kompenseeri sellise töötlemise võimalikud eelised harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõiguste rasket riivet. ( 99 )

62.

Samuti soovin rõhutada, et kuna direktiivi 2015/849 artikli 3 punkti 6 kohaselt on äriühingu tegelik kasusaaja füüsiline isik (füüsilised isikud), kes omab (omavad) või kontrollib (kontrollivad) muu hulgas 25% suurust osalust pluss üks aktsia, on Euroopa Kohtu arutluskäik kohtuotsuses Luxembourg Business Registers a fortiori kohaldatav käesolevas menetluses käsitletavate Läti õigusnormide suhtes, mis nõuavad teabe avalikustamist aktsiaseltsi iga aktsionäri kohta, olenemata sellest, kas tal on kontrolliv osalus või mitte.

63.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib ka seda, kas teabevabaduse seaduses ette nähtud piiratud teabe taotlemise menetlust võib pidada muuks vahendiks, mis võimaldab saavutada kõnealused eesmärgid sama tõhusalt. Näib, ( 100 ) et teabevabaduse seaduse artikli 11 lõike 4 ja artikli 14 lõike 1 punkti 1.1 kohaselt on isikul võimalik tutvuda aktsionäre puudutava teabega, ( 101 ) tingimusel et ta esitab selleks kirjaliku taotluse, põhjendab seda ja märgib teabe kasutamise eesmärgi. Sellise avaldatud teabe saaja kohustub seda kasutama üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti. Kui teabetaotlus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning teavet soovitakse ainult elektroonilisel kujul ja see ei nõua edasist töötlemist, esitatakse teave 10 päeva jooksul. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustas siiski, et „äriregister kui vastutav töötleja ja teabe saatja ei saa kontrollida, kas teavet taotleval isikul on tõepoolest huvi taotletud teavet saada. Neil asjaoludel tuleb õigustatud huvi tõendamise nõuet pidada teabe saamise formaalseks takistuseks.“ ( 102 )

64.

Piisab märkimisest, et teabevabaduse seaduse alusel isikuandmete töötlemine selleks, et tõkestada rahapesu ja terrorismi ning massihävitusrelvade leviku rahastamist, ( 103 ) ning sanktsioonide rakendamine peab olema kooskõlas liidu õigusega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kuna direktiivi 2015/849 artikli 30 lõikes 5 on nõutud, et teave tegelike kasusaajate kohta oleks kättesaadav mitte ainult (muu hulgas) pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele, vaid ka kõigile isikutele või organisatsioonidele, kes suudavad tõendada õigustatud huvi, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu väide, et äriregistril ei pruugi olla võimalik kontrollida isiku sellise huvi olemasolu, ( 104 ) mõnevõrra segadusseajav, arvestades liikmesriikidele selle sättega pandud kohustust. ( 105 )

65.

Igal juhul ei tundu teabevabaduse seaduse artikli 11 lõikes 4 ja artikli 14 lõike 1 punktis 1.1 ette nähtud aktsionäre puudutava teabega tutvumise kord, ( 106 ) millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktides 20 ja 63, liiga koormav ega pikk ning selle eesmärk on leida in concreto tasakaal erinevate asjasse puutuvate huvide vahel. Seega näib, ( 107 ) et vaidlusalune riigisisene kord on vahend, mis võimaldaks saavutada kõnealused eesmärgid sama tõhusalt.

66.

Leian seega, ( 108 ) et Läti õiguses ette nähtud kohustus teha üldsusele kättesaadavaks teatav konkreetne teave Läti õiguse alusel asutatud aktsiaseltside aktsionäride kohta ja sellele vastav kohustuse puudumine tõendada õiguspärast huvi sellise teabe saamiseks, kui selle kohustuse eesmärk on luua keskkond, mis toetab ja soodustab rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamist ning riigisiseste, rahvusvaheliste ja liidu sanktsioonide täitmiseks vajaliku teabe kättesaadavust, on stricto sensu ebaproportsionaalne.

67.

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Latvijas Republikas Satversmes tiesa (Läti Vabariigi konstitutsioonikohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt: