<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-546/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0546</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:432">EU:C:2021:432</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20210603">3.6.2021</DATE> – KOHTUASI C‑546/19</P><P><HT TYPE="SC">Westerwaldkreis</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20210603">3. juuni 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala</KEYWORD><KEYWORD>Sisserändepoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/115/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Kolmanda riigi kodanik</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigis kriminaalkorras süüdimõistmine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 punkt 6</KEYWORD><KEYWORD>Sissesõidukeeld</KEYWORD><KEYWORD>Avaliku korra ja avaliku julgeolekuga seotud põhjused</KEYWORD><KEYWORD>Tagasisaatmisotsuse kehtetuks tunnistamine</KEYWORD><KEYWORD>Sissesõidukeelu õiguspärasus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑546/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20190509">9. mai 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190716">16. juulil 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">BZ</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Westerwaldkreis,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Vilaras (ettekandja), kohtunikud N. Piçarra, D. Šváby, S. Rodin ja K. Jürimäe,</P><P>kohtujurist: P. Pikamäe,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja J. M. Hoogveld,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: C. Ladenburger ja C. Cattabriga,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20210210">10. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="98" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 348, lk 98</REF.DOC.OJ>; parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="240" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 240, lk 17</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud BZi ja Westerwaldkreisi (Westerwaldi maakond, Saksamaa) vahelises vaidluses sellise otsuse õiguspärasuse üle, millega BZil keelati riiki siseneda ja seal viibida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2008/115</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 artiklis 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Sisu<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvate[…] põhiõigustega ja rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud pagulaste kaitse ja inimõigustega seotud kohustustega.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohalda[da] käesolevat direktiivi kolmandate riikide kodanike suhtes:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kelle suhtes rakendatakse tagasisaatmist kriminaalkaristusena või kriminaalkaristuse tagajärjena vastavalt siseriiklikule õigusele või kelle suhtes rakendatakse väljaandmismenetlust.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kolmanda riigi kodanik<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik [ELTL artikli 21 lõike 1] tähenduses ja kes ei oma […] vaba liikumise õigust vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060315">15. märtsi 2006. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="105" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 105, lk 1</REF.DOC.OJ>),] artikli 2 lõikele 5;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>ebaseaduslik riigisviibimine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> – kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 sätestatud sisenemise tingimustele või muudele asjaomasesse liikmesriiki sisenemise, selles viibimise või elamise tingimustele;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>tagasisaatmine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> – kolmanda riigi kodaniku naasmine kas vabatahtlikult tagasipöördumiskohustust täites või sunniviisiliselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tema päritoluriiki või</P></ITEM><ITEM><P>transiidiriiki vastavalt ühenduse või kahepoolsetele tagasivõtulepingutele või muudele kokkulepetele või</P></ITEM><ITEM><P>muusse kolmandasse riiki, millesse asjaomane kolmanda riigi kodanik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu võetakse;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>tagasisaatmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – haldus- või kohtuotsus või -akt, millega sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigisviibimine on ebaseaduslik ja kehtestatakse või sätestatakse tagasipöördumiskohustus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>väljasaatmine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – tagasipöördumiskohustuse täitmine, eelkõige füüsiline transport liikmesriigist välja;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>sissesõidukeeld<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – haldus- või kohtuotsus või haldus- või kohtuakt, millega keelatakse sisenemine liikmesriigi territooriumile ja viibimine liikmesriigi territooriumil kindla tähtaja jooksul ning millega on kaasas tagasisaatmisotsus;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 artikkel 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Tagasisaatmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks lõigetes 2 kuni 5 sätestatud erandite kohaldamist, väljastavad liikmesriigid tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivad kolmanda riigi kodanikud, kellele on mõnes muus liikmesriigis väljastatud kehtiv elamisluba või muu riigisviibimise õigust andev luba, peavad viivitamatult minema kõnealuse liikmesriigi territooriumile. Kui asjaomane kolmanda riigi kodanik seda nõuet ei täida või kui kolmanda riigi kodaniku viivitamatut lahkumist nõutakse avaliku korra või riikliku julgeoleku huvides, kohaldatakse lõiget 1.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad loobuda tagasisaatmisotsuse väljastamisest nende territooriumil ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes, kui mõni teine liikmesriik võtab kõnealuse kolmanda riigi kodaniku tagasi käesoleva direktiivi jõustumise päeval kehtivate kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohaselt. Sellisel juhul kohaldab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tagasi võtnud liikmesriik lõiget 1.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad igal ajal otsustada väljastada nende territooriumil ebaseaduslikult viibivale kolmanda riigi kodanikule kaastundlikel, humanitaar- või muudel põhjustel sõltumatu elamisloa või muu loa riigis viibida. Sellisel juhul tagasisaatmisotsust ei väljastata. Kui tagasisaatmisotsus on juba väljastatud, siis see tunnistatakse kehtetuks või peatatakse elamisloa või mõne muu riigisviibimist lubava loa kehtivusajaks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kui seoses kolmanda riigi kodanikuga, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, on pooleli elamisloa või muu riigisviibimist lubava loa uuendamise menetlus, kaalub kõnealune liikmesriik tagasisaatmisotsuse väljastamisest hoidumist, kuni pooleliolev menetlus on lõppenud, ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/115 artikli 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Vabatahtlik lahkumine<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>3.</NO.PARAG><ALINEA>Vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul võib kehtestada teatavaid kohustusi, mille eesmärk on vältida põgenemise ohtu, nagu korrapärane ilmumine ametiasutustesse, piisava rahalise tagatise määramine, dokumentide loovutamine või kohustus viibida kindlaksmääratud kohas.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad jätta vabatahtliku lahkumise tähtaja määramata või määrata alla seitsmepäevase tähtaja, kui esineb põgenemise oht või kui elamisloa taotlus on jäetud rahuldamata, kuna see osutus selgelt põhjendamatuks või pettusel põhinevaks, või kui asjaomane isik kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 9 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Väljasaatmise edasilükkamine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid lükkavad väljasaatmise edasi, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>see oleks vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega […]</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui väljasaatmine lükatakse edasi vastavalt lõigetele 1 ja 2, võib asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes kehtestada artikli 7 lõikes 3 sätestatud kohustusi.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Sissesõidukeeld<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tagasisaatmisotsustele lisatakse sissesõidukeeld:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole määratud või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Teistel juhtudel võib tagasisaatmisotsustele lisada sissesõidukeelu.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Sissesõidukeelu kestus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist ning see ei ületa põhimõtteliselt viit aastat. Sissesõidukeelu kestus võib siiski ületada viit aastat, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Schengeni piirieeskirjad</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse nr 562/2006, mis tunnistati kehtetuks ja asendati alates 11. aprillist 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160309">9. märtsi 2016. aasta</DATE> määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="077" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 77, lk 1</REF.DOC.OJ>), artiklis 5 olid kehtestatud sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Alates 11. aprillist 2016 on need nõuded sätestatud määruse 2016/399 artiklis 6.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tagasisaatmise käsiraamat</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20171116">16. novembri 2017. aasta</DATE> soovituse (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="339" PAGE.FIRST="83" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 339, lk 83</REF.DOC.OJ>), lisas on toodud tagasisaatmise käsiraamat. Nagu nähtub soovituse punktist 2, on see käsiraamat mõeldud abistama liikmesriikide asutusi, kes on nende riigis pädevad täitma tagasisaatmisega seotud ülesandeid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tagasisaatmise käsiraamatus on punkt 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Sisenemiskeelud<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, mille viies lõik on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[D]irektiivi [2008/115] kohased tagasisaatmisega seotud sisenemiskeelde käsitlevad normid ei mõjuta sisenemiskeelde, mille aluseks on muud kui rändega seotud põhjused, nagu sisenemiskeelud, mis on seotud kolmandate riikide kodanikega, kes on toime pannud raske kuriteo või kelle puhul on olemas selged märgid, et nad kavatsevad sellise kuriteo toime panna [(vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061220">20. detsembri 2006. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="381" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 381, lk 4</REF.DOC.OJ>), artikli 24 lõige 2)], või sisenemiskeelud, mis kujutavad endast ELi lepingu 2. peatüki V jaotise kohaselt võetud piiravat meedet, sealhulgas meetmed, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu väljastatud reisikeelde.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Riigisisene õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Välismaalaste liitvabariigi territooriumil elamist, töötamist ja integratsiooni käsitleva seaduse (Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet) (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2008 I, lk 162) põhikohtuasja faktiliste asjaolude suhtes kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>AufenthG<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>) on § 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, mis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalane, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus või kes on tagasi või välja saadetud, ei tohi liikmesriigi territooriumile uuesti siseneda ega seal viibida ning talle ei anta elamisluba isegi juhul, kui tal oleks sellele käesoleva seaduse alusel õigus (riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld).</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Sissesõidukeelu ja riigis viibimise keelu kestus määratakse kindlaks omal algatusel. Seda tähtaega hakatakse arvestama alates välismaalase lahkumisest. Lahkumiskohustuse korral määratakse keelu kestus koos lahkumisettekirjutusega. Muudel juhtudel määratakse see kindlaks samal ajal, kui tehakse väljasaatmishoiatus, kuid hiljemalt välja- või tagasisaatmise hetkel. Tähtajale võib avalikule julgeolekule või avalikule korrale esineva ohu tõrjumiseks lisada tingimuse, eelkõige võib nõuda tõendit selle kohta, et isikut ei ole kriminaalkorras karistatud või et ta ei tarbi narkootilisi aineid. Kui tingimusest ei ole tähtaja jooksul kinni peetud, määratakse omal algatusel koos viiendas lauses nimetatud tähtajaga pikem tähtaeg.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Sissesõidukeelu ja riigis viibimise keelu kestuse küsimuses tehakse diskretsiooniotsus. See kestus tohib ületada viit aastat üksnes juhul, kui välismaalane saadeti välja kriminaalkorras süüdimõistmise tagajärjena või kui ta kujutab endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule ja avalikule korrale. Keelu kestus ei tohi ületada kümmet aastat.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>AufenthG §-s 50 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Lahkumiskohustus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="050.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalasel on kohustus riigi territooriumilt lahkuda, kui tal ei ole või ei ole enam nõutavat elamisluba […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="050.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalane on kohustatud liitvabariigi territooriumilt lahkuma viivitamatult, või kui talle on määratud territooriumilt lahkumise tähtaeg, siis enne selle tähtaja möödumist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>AufenthG § 51 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Riigis viibimise õiguspärasuse lõppemine; piirangute edasikehtimine<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> lõike 1 punktis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="051.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Elamisluba kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel: […]</P><?PAGE NO="6"?><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>välismaalase väljasaatmise korral, […]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>AufenthG § 53 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Lahkumisettekirjutus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Välismaalasele, kelle riigisviibimine kujutab endast ohtu avalikule julgeolekule või avalikule korrale, demokraatlikule ja vabale põhiseaduslikule korrale või Saksamaa Liitvabariigi ükskõik missugusele muule olulisele huvile, tehakse lahkumisettekirjutus, kui kaalumine, kumb on tähtsam, kas huvi tema lahkumise vastu või tema huvi jääda liitvabariigi territooriumile, näitab konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid arvestades, et avalik huvi tema lahkumise vastu on ülekaalus.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>AufenthG § 54 lõike 1 punktis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="054.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Huvi välismaalane välja saata § 53 lõike 1 tähenduses on eriti suur:</P></ALINEA><ALINEA>1) kui talle on mõistetud jõustunud kohtuotsusega vangistus […]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>AufenthG § 58 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Väljasaatmine<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="058.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalane saadetakse välja, kui tema kohustus riigi territooriumilt lahkuda on täitmisele pööratav, kui talle ei ole määratud tähtaega territooriumilt lahkumiseks või kui see tähtaeg on möödunud ning kui ei ole tagatud, et ta täidab riigi territooriumilt lahkumise kohustuse vabatahtlikult, või kui tundub, et seda on vaja kontrollida avaliku julgeoleku ja avaliku korraga seotud põhjustel. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="058.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…] Muudel juhtudel muutub riigi territooriumilt lahkumise kohustus täitmisele pööratavaks alles siis, kui täitmisele pööratavaks muutub keeldumine välja anda elamisluba või muu haldusakt, mille kohaselt on välismaalane kohustatud riigi territooriumilt vastavalt § 50 lõikele 1 lahkuma.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>AufenthG § 59 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Väljasaatmishoiatus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="059.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Väljasaatmisele eelneb väljasaatmishoiatus, milles määratakse vabatahtlikuks lahkumiseks mõistlik tähtaeg, mille pikkus on 7 kuni 30 päeva. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Väljasaatmishoiatuses on nimetatud riik, kuhu välismaalane välja saadetakse, ja täpsustatud, et teda võib välja saata ka muusse riiki, kuhu tal on lubatud siseneda või kes on kohustatud teda vastu võtma.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>AufenthG § 60a <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Väljasaatmise ajutine peatamine (erandina viibimisõiguse andmine)<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> lõigetes 2–4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="060A.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalase väljasaatmine peatatakse seniks, kuni see on faktilistel ja õiguslikel põhjustel võimatu ning talle ei ole antud tähtajalist elamisluba. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060A.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalase väljasaatmise peatamine ei vabasta teda kohustusest riigi territooriumilt lahkuda.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060A.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalasele, kelle väljasaatmine on peatatud, antakse välja tõend.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Määratlemata kodakondsusega BZ on sündinud Süürias ja elab alates 1990. aastast Saksamaal. Ehkki tal on alates sellest ajast riigist lahkumise kohustus, viibib ta liikmesriigis edasi AufenthG §-l 60a põhineva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>väljasaatmise ajutise peatamise (erandina antud viibimisõigus)<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> alusel, mida on pidevalt pikendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>BZile mõisteti <DATE ISO="20130417">17. aprillil 2013</DATE> kolme aasta ja nelja kuu pikkune vangistus terrorismi toetamisega seotud kuritegude eest. 2014. aasta märtsis vabastati ta tingimisi ülejäänud karistuse osa kandmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Selle kriminaalkorras süüdimõistmise tõttu tegi Westerwaldkreis <DATE ISO="20140224">24. veebruari 2014. aasta</DATE> otsusega BZile AufenthG § 53 lõike 1 alusel lahkumisettekirjutuse. See ettekirjutus sisaldas ka Saksamaale sissesõidu ja seal viibimise keeldu kuue aasta jooksul – mida hiljem vähendati nelja aastani – alates BZi Saksamaalt tegeliku lahkumise ajast ning maksimaalselt 21. juulini 2023. Samal ajal tegi Westerwaldkreis BZile väljasaatmishoiatuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>BZ esitas nende otsuste peale vaide. Vaidlustuskomisjoni istungil loobus Westerwaldkreis väljasaatmishoiatusest. Ülejäänud osas jäeti BZi vaie rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Viimane esitas seetõttu Verwaltungsgericht Koblenzile (Koblenzi halduskohus, Saksamaa) kaebuse tema suhtes tehtud otsuste peale. Kuna see kaebus jäeti rahuldamata, esitas BZ rahuldamata jätmise otsuse peale apellatsioonkaebuse Oberverwaltungsgericht Rheinland-Pfalzile (Rheinland-Pfalzi liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Bundesamt für Migration und Flüchtlinge (föderaalne rände- ja pagulasamet, Saksamaa) jättis seejärel BZi varjupaigataotluse <DATE ISO="20170721">21. juuli 2017. aasta</DATE> otsusega ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. See ametiasutus tuvastas ka, et BZi ei saa tagasi saata Süüriasse, kuna selle riigi puhul olid täidetud tingimused, mille esinemisel on väljasaatmine keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Oberverwaltungsgericht Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi liidumaa kõrgeim halduskohus) jättis <DATE ISO="20180405">5. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega rahuldamata BZi esitatud apellatsioonkaebuse, milles paluti lahkumisettekirjutus tühistada ning määrata kindlaks riiki sissesõidu ja seal viibimise keelu kestus. Seejärel esitas BZ eelotsusetaotluse esitanud kohtule selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ta jättis BZi kassatsioonkaebuse rahuldamata osas, milles see kaebus puudutas tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutust, mis on seega lõplik. Ta eraldas kassatsioonimenetluse osa, mis puudutas lahkumisettekirjutusele lisatud riiki sissesõidu ja seal viibimise keelu pikkuse vähendamist neljale aastale alates BZi võimalikust lahkumisest maksimaalselt 21. juulini 2023.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest nähtub Saksa õiguse kohta, et kui AufenthG § 53 alusel tehakse lahkumisettekirjutus, siis sellega kaotab esiteks asjaomase isiku elamisluba kehtivuse vastavalt AufenthG § 51 lõike 1 punktile 5 ja teiseks on asjaomasel isikul vastavalt AufenthG § 11 lõikele 1 keelatud riiki siseneda ja seal viibida ning samuti ei ole lubatud talle anda uut elamisluba enne lahkumisettekirjutuse kestuse lõppu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab samuti, et Saksa õiguse järgi ei ole lahkumisettekirjutus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>tagasisaatmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> direktiivi 2008/115 artikli 3 punkti 4 tähenduses. Küll on seda aga eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul väljasaatmishoiatus, mis on ette nähtud AufenthG § 59 lõike 1 esimeses lauses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et AufenthG § 53 alusel tehtud lahkumisettekirjutus ei vii tingimata asjaomase välismaalase väljasaatmiseni. Nimelt võib isikute suhtes, kelle riigis viibimine kujutab endast ohtu avalikule julgeolekule, sellise otsuse teha isegi siis, kui nende väljasaatmine<?PAGE NO="8"?> Saksamaa territooriumilt ei ole sihtriigis valitseva olukorra tõttu võimalik. Sellisel juhul ei näe riigisisene õigus ette AufenthG § 11 lõike 1 alusel kohaldatud riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelu kehtetuks tunnistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld, mida on kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>muudel kui rändega seotud<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> põhjustel, eelkõige koos lahkumisettekirjutusega, kuulub direktiivi 2008/115 kohaldamisalasse. Tema kahtlused tulenevad eelkõige tagasisaatmise käsiraamatu punkti 11 viiendas lõigus sisalduvast märkest, et direktiivi 2008/115 kohased tagasisaatmisega seotud sisenemiskeelde käsitlevad normid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>ei mõjuta sisenemiskeelde, mille aluseks on muud kui rändega seotud põhjused<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab lisaks, et Saksamaa Liitvabariik ei ole kasutanud direktiivi 2008/115 artikli 2 lõike 2 punktiga b antud võimalust jätta see direktiiv kohaldamata kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on mõistetud kriminaalkaristus, mis näeb ette või toob kaasa nende tagasisaatmise vastavalt riigisisesele õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>1.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas kolmanda riigi kodaniku suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>muudel kui rändega seotud<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> põhjustel kohaldatud sissesõidukeeld kuulub igal juhul [direktiivi 2008/115] kohaldamisalasse, kui liikmesriik ei ole kasutanud selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud võimalust?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Juhul, kui vastus esimese küsimuse punktile a on eitav: kas niisugune sissesõidukeeld ei ole direktiiviga 2008/115 hõlmatud ka siis, kui hoolimata tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutusest, millega sissesõidukeeld on seotud, viibib kolmanda riigi kodanik juba ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil ning kuulub seega põhimõtteliselt direktiivi kohaldamisalasse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>muudel kui rändega seotud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> põhjustel kohaldatud sissesõidukeeldude hulka kuulub sissesõidukeeld, mis on seotud avaliku julgeoleku ja avaliku korra huvides (käesolevas asjas üksnes üldpreventiivsetel põhjustel terrorismivastase võitluse eesmärgil) tehtud lahkumisettekirjutusega?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele, et kõnesolev sissesõidukeeld kuulub direktiivi 2008/115 kohaldamisalasse, siis:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kas ametiasutuse poolt tagasisaatmisotsuse (käesolevas asjas väljasaatmishoiatus) kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et sellega samal ajal kohaldatud sissesõidukeeld (direktiivi 2008/115 artikli 3 punkti 6 tähenduses) muutub õigusvastaseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kas niisugune õiguslik tagajärg saabub ka siis, kui enne tagasisaatmisotsust tehtud lahkumisettekirjutus on muutunud lõplikuks?<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus väitis Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades, et vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustele on Saksamaa Liitvabariik kasutanud direktiivi 2008/115 artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud võimalust jätta see direktiiv kohaldamata kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on mõistetud kriminaalkaristus, mis näeb ette või toob kaasa nende tagasisaatmise vastavalt riigisisesele õigusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus viitas peamiselt selle seaduse seletuskirjale, millega võeti direktiiv 2008/115 Saksa õiguskorda üle ja millest nähtub, et erand AufenthG § 11 lõike 3 teises lauses ette nähtud riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelu maksimaalsest viieaastasest kestusest põhines eelkõige direktiivi 2008/115 artikli 2 lõike 2 punktil b.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus on seisukohal, et kuna põhikohtuasjas kohaldatavad riigisisesed õigusnormid võeti vastu liikmesriikidele direktiivi 2008/115 artikli 2 lõike 2 punktis b jäetud võimalust kasutades, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu soovitud direktiivi tõlgendusel tema menetluses olevas vaidluses tähtsust. Järelikult tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Tuleb siiski märkida, et väljakujunenud kohtupraktikas eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mis liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on kindlaks määranud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele saab Euroopa Kohus jätta vastamata vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (<DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Régie Networks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:764">EU:C:2008:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Käesoleval juhul kinnitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu selgitustaotlusele vastates, et tema Saksa õiguse tõlgenduse järgi ei otsustanud Saksamaa seadusandja direktiivi 2008/115 artikli 2 lõike 2 punkti b alusel välistada selle direktiivi kohaldamisalast täielikult kolmandate riikide kodanikud, kellele on mõistetud kriminaalkaristus, mis näeb ette või toob kaasa nende tagasisaatmise. Saksamaa valitsuse esitatud põhjendustest nähtub, et Saksa seadusandja soovis teha erandi ainult nimetatud direktiivi artikli 11 lõikest 2, nimelt seoses riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelu kehtivuse maksimaalse pikkusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Võttes arvesse eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud selgitusi, ei saa asuda seisukohale, et selle kohtu taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, mistõttu ei ole ilmselge, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused ei ole asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Järelikult on eelotsusetaotlus vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/115 artikli 2 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv on kohaldatav riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelule, mida on liikmesriik, kes ei ole kasutanud selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud võimalust, kohaldanud kolmanda riigi kodanikule, kes viibib tema territooriumil ja kelle suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus avalikust julgeolekust ja avalikust korrast tulenevatel põhjustel, võttes aluseks tema varasema kriminaalkorras süüdimõistmise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb esiteks märkida, et vastavalt direktiivi 2008/115 artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse seda direktiivi liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>ebaseaduslikult viibimine<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> on määratletud selle direktiivi artikli 3 punktis 2 nii, et see on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 sätestatud sisenemise tingimustele või muudele asjaomasesse liikmesriiki sisenemise, selles viibimise või elamise tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Sellest määratlusest nähtub, et iga kolmanda riigi kodanik, kes viibib liikmesriigi territooriumil riiki sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi täitmata, viibib seal juba ainult selle asjaolu tõttu ebaseaduslikult ja kuulub seega direktiivi 2008/115 kohaldamisalasse (vt selle kohta <DATE ISO="20160607">7. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Affum</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:408">EU:C:2016:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180619">19. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gnandi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑181/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:465">EU:C:2018:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et nimetatud direktiivi kohaldamisala on määratletud viitega üksnes kolmanda riigi kodaniku ebaseaduslikule riigis viibimisele, sõltumata selle olukorra põhjustest või selle kodaniku suhtes võetavatest meetmetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Teiseks kinnitab seda tõlgendust direktiivi 2008/115 artikli 2 lõike 2 punkt b, mille kohaselt võivad liikmesriigid otsustada välistada selle direktiivi kohaldamisalast kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes rakendatakse tagasisaatmist kriminaalkaristusena või kriminaalkaristuse tagajärjena vastavalt riigisisesele õigusele või kelle suhtes rakendatakse väljaandmismenetlust. Nimelt ei oleks olnud vaja liikmesriikidele eraldi sättega sellist võimalust ette näha, kui asjaomased kolmandate riikide kodanikud ei kuuluks selle direktiivi kohaldamisalasse, nagu see on määratletud direktiivi artikli 2 lõikes 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Kolmandaks ei saa eeltoodud kaalutlusi ümber lükata tagasisaatmise käsiraamatu punkti 11 viienda lõiguga. Nimelt ei saa direktiivi 2008/115 kohaldamisala, nagu see tuleneb ühemõtteliselt selle artikli 2 lõikest 1, muuta komisjoni soovitusega, mis ei ole siduv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2008/115 artikli 2 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv on kohaldatav riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelule, mida on liikmesriik, kes ei ole kasutanud selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud võimalust, kohaldanud kolmanda riigi kodanikule, kes viibib tema territooriumil ja kelle suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus avalikust julgeolekust ja avalikust korrast tulenevatel põhjustel, võttes aluseks tema varasema kriminaalkorras süüdimõistmise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/115 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kehtima jäetakse riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld, mida liikmesriik on kohaldanud kolmanda riigi kodanikule, kes viibib tema territooriumil ja kelle suhtes on tehtud lõplikuks muutunud lahkumisettekirjutus avalikust julgeolekust ja avalikust korrast tulenevatel põhjustel, võttes aluseks tema varasema kriminaalkorras süüdimõistmise, kui selle kodaniku suhtes liikmesriigis tehtud tagasisaatmisotsus on kehtetuks tunnistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et direktiivi 2008/115 artikli 3 punktis 6 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>sissesõidukeeld<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> määratletud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>haldus- või kohtuotsus või haldus- või kohtuakt, millega keelatakse sisenemine liikmesriigi territooriumile ja viibimine liikmesriigi territooriumil kindla tähtaja jooksul ning millega on kaasas tagasisaatmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>. Nimetatud otsus on määratletud selle direktiivi artikli 3 punktis 4 kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>haldus- või kohtuotsus või -akt, millega sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigisviibimine on ebaseaduslik ja kehtestatakse või sätestatakse tagasipöördumiskohustus<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2008/115 artikli 11 lõikele 1 lisatakse tagasisaatmisotsustele sissesõidukeeld, kui tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole määratud või kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Muudel juhtudel võib sissesõidukeelu tagasisaatmisotsustele lisada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Nende sätete sõnastusest nähtub, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>sissesõidukeeld<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> täiendab tagasisaatmisotsust, keelates asjaomasel isikul tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>tagasisaatmisele<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> (nagu see mõiste on määratletud direktiivi 2008/115 artikli 3 punktis 3) järgneva konkreetse ajavahemiku jooksul ja seega pärast tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt, sellele territooriumile uuesti siseneda ja seal viibida (<DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ouhrami</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑225/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:590">EU:C:2017:590</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20200917">17. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>JZ (vangistus<?PAGE NO="11"?> sisenemiskeelu korral)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑806/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:724">EU:C:2020:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sissesõidukeelul on seega mõju alles hetkest, mil see kodanik tegelikult liikmesriikide territooriumilt lahkub (vt selle kohta <DATE ISO="20200917">17. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>JZ (vangistus sisenemiskeelu korral)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑806/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:724">EU:C:2020:724</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Käesoleval juhul märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus ühelt poolt, et Saksa õiguse järgi on AufenthG §-s 59 ette nähtud väljasaatmishoiatus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>tagasisaatmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> direktiivi 2008/115 artikli 3 punkti 4 tähenduses, ja teiselt poolt, et kuigi BZile tehti algul selline hoiatus, tunnistati see hiljem kehtetuks, mis tähendab, et praegu puudub tagasisaatmisotsus, millele oleks lisatud BZile kohaldatud riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kuid nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 82, siis kuna direktiivi 2008/115 kohaldamisalasse kuuluv sissesõidukeeld saab ise tekitada õiguslikke tagajärgi ainult pärast tagasisaatmisotsuse vabatahtlikku või sundtäitmist, ei saa see pärast tagasisaatmisotsuse kehtetuks tunnistamist jõusse jääda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb veel täpsustada, et direktiivi 2008/115 artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud, et ilma et see piiraks lõigetes 2 kuni 5 sätestatud erandite kohaldamist, peavad liikmesriigid tegema tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et juhul kui liikmesriigi territooriumil viibib kolmanda riigi kodanik, kellel ei ole või ei ole enam kehtivat elamisluba, peab see liikmesriik asjaomaste õigusnormide alusel kindlaks tegema, kas isikule tuleb väljastada uus elamisluba. Kui puudub alus elamisluba anda, on asjaomane liikmesriik kohustatud tegema selle kodaniku suhtes tagasisaatmisotsuse, millele vastavalt direktiivi 2008/115 artikli 11 lõikele 1 võib lisada või peab lisama sissesõidukeelu selle direktiivi artikli 3 punkti 6 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Järelikult, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 81 sisuliselt märkis, oleks nii direktiivi 2008/115 eesmärgiga, nagu see on sätestatud selle artiklis 1, kui ka selle direktiivi artikli 6 sõnastusega vastuolus anda mingisugune vahepealne staatus kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ilma selleks õigust ja elamisluba omamata ning kellele võib olla kohaldatud sissesõidukeeldu, kuid kelle suhtes puudub kehtiv tagasisaatmisotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlused kehtivad ka liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, keda sarnaselt BZiga ei saa välja saata, kuna see oleks vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 87 märkis, tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 9 lõike 1 punktist a, et see asjaolu ei õigusta tagasisaatmisotsuse tegemata jätmist niisuguses olukorras kolmanda riigi kodaniku suhtes, vaid üksnes tema väljasaatmise edasilükkamist selle otsuse täitmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades ei saa asjaolu, et selline lahkumisettekirjutus, nagu on tehtud BZi suhtes, on muutunud lõplikuks, õigustada riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelu kehtima jätmist, kui BZi suhtes puudub tagasisaatmisotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2008/115 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kehtima jäetakse riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld, mida liikmesriik on kohaldanud kolmanda riigi kodanikule, kes viibib tema territooriumil ja kelle suhtes on tehtud lõplikuks muutunud lahkumisettekirjutus avalikust julgeolekust ja avalikust korrast tulenevatel põhjustel, võttes aluseks tema varasema kriminaalkorras süüdimõistmise, kui selle kodaniku suhtes liikmesriigis tehtud tagasisaatmisotsus on kehtetuks tunnistatud, kuigi lahkumisettekirjutus on muutunud lõplikuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 2 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv on kohaldatav riiki sissesõidu ja riigis viibimise keelule, mida on liikmesriik, kes ei ole kasutanud selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud võimalust, kohaldanud kolmanda riigi kodanikule, kes viibib tema territooriumil ja kelle suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus avalikust julgeolekust ja avalikust korrast tulenevatel põhjustel, võttes aluseks tema varasema kriminaalkorras süüdimõistmise.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2008/115 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kehtima jäetakse riiki sissesõidu ja riigis viibimise keeld, mida liikmesriik on kohaldanud kolmanda riigi kodanikule, kes viibib tema territooriumil ja kelle suhtes on tehtud lõplikuks muutunud lahkumisettekirjutus avalikust julgeolekust ja avalikust korrast tulenevatel põhjustel, võttes aluseks tema varasema kriminaalkorras süüdimõistmise, kui selle kodaniku suhtes liikmesriigis tehtud tagasisaatmisotsus on kehtetuks tunnistatud, kuigi lahkumisettekirjutus on muutunud lõplikuks.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>