C_202402206ET.000101.fmx.xml

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostööprotokollile

(C/2024/2206)

Preambul

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) leiavad, et mõlema ühistes huvides on tugevdada oma partnerlussuhteid käesoleva protokolli rakendamise teel. Protokollis esitatud süvendatud koostöö kord asendab 22. veebruari 2012. aasta protokollis sätestatud korra.

Kõnealune koostöökord aitab luua keskkonda, mis soodustab kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat kaasamist Euroopa Liidu poliitika kujundamise ja otsustusprotsessidesse nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Samuti aitab see keskkond arendada pidevat struktureeritud dialoogi nimetatud organisatsioonide ja liidu institutsioonide vahel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigetes 1 ja 2.

Aluslepingutes komiteele määratud rolli alusel on komiteel eriline vastutus anda panus Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitika demokraatliku legitiimsuse tugevdamisse ja tõhususe parandamisse. Selles kontekstis on komiteel, kes Euroopa Liidu lepingu artikli 13 kohaselt on eesõigustatud vahendaja kodanikuühiskonna organisatsioonide ja liidu institutsioonide vahel, kanda keskne roll Euroopa Liidu lepingu artikli 11 sätete rakendamisel kõnealuste institutsioonide poolt.

Komisjon ja komitee teevad koostööd komitee kolme peamise ülesande täitmisel, mis on kindlaks määratud komitee eesmärkide ja ülesannete kirjelduses:

—

aidata Euroopa Liidu poliitikat ja õigusakte paremini kohandada kohapealsele majanduslikule, sotsiaalsele ja ühiskondlikule tegelikkusele, abistades selles Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Euroopa Komisjoni. Selleks kasutatakse oma liikmete kogemusi ja esindajaseisundit, dialoogi ja jõupingutusi, et saavutada üldhuvi teeniv üksmeel;

—	edendada Euroopa Liidu arenemist kaasavamaks ja rohkem rahva arvamust arvestavaks, toimides institutsioonilise foorumina, mis esindab ja teavitab organiseeritud kodanikuühiskonda, edastab selle seisukohti ja tagab dialoogi sellega;

—	edendada Euroopa integratsiooni aluseks olevaid väärtusi ning toetada nii Euroopas kui ka kogu maailmas osalusdemokraatiat ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

Komisjon toetab komitee nõuandva rolli tugevdamist (mida täidavad komitee sektsioonid, tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) ja komitee tööorganid, nagu vaatlusrühmad või ajutised töörühmad) nii liidu poliitika kujundamise ja seadusandliku protsessi eel kui ka järel.

Komisjon toetab tihedat partnerlust komiteega, et saavutada majanduslikult heal järjel, sotsiaalselt kaasav ja keskkonnakestlik liit ning kasutada täiel määral ära digitaalühiskonna ja -majanduse pakutavaid võimalusi. Komisjon ja komitee peavad mõlemad oluliseks kaitsta Euroopa Liidu põhiväärtusi ja õigusriigi põhimõtet. Sama tähtis on nende arvates ka muuta Euroopa Liit äritegevuse jaoks huvipakkuvaks kohaks ning eesmärgiks tuleb seada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine.

Komitee võib anda panuse ELi õigusaktide rakendamise hindamisse eelkõige üldkohaldatavate sätete osas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 8–12.

Komisjon ja komitee teevad koostööd osalusdemokraatia arendamisel liidu tasandil eesmärgiga tugevdada Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust.

Komisjon ja komitee peavad seda koostööd eelistatud vahendiks esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga peetava avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi korraldamiseks, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 11.

Komisjon toetab komitee algatusi, mille eesmärk on vahendada, soodustada ja struktureerida dialoogi ja konsulteerimist Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonnaga, samuti algatusi, mis kaasavad kodanikuühiskonda laiemalt. Et komitee saaks täiel määral täita oma rolli organiseeritud kodanikuühiskonna ootuste ja püüdluste vahendajana, toetab komisjon ka neid komitee algatusi, mis on suunatud sidemete tugevdamisele liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide võrgustikuga.

Komisjon ja komitee võivad tulevikus leida viise oma koostöö tugevdamiseks, näiteks Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekute järelmeetmetes.

I. Institutsioonilised ja haldussuhted

Euroopa Komisjoni tööprogramm

Komisjoni ametiaja alguses tutvustab komisjoni president täiskogule oma strateegilisi eesmärke.

Iga aasta esimesel poolaastal teeb komitee teatavaks oma peamised poliitilised prioriteedid seoses komisjoni järgmise aasta tööprogrammiga ja selgitab, kuidas ta kavatseb anda oma panuse selle rakendamisse.

Komisjoni tööprogrammi koostamise ajal ja ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks korraldatakse vähemalt kord aastas kohtumine komisjoni presidendi ja/või komiteega suhtlemise eest vastutava asepresidendi ning komitee presidendi vahel.

Komitee korraldab iga aasta teisel poolel Euroopa Liidu tuleviku teemalise debati, millel komisjoni president või komiteega suhtlemise eest vastutav asepresident tutvustab Euroopa Liidu järgmise aasta strateegilisi prioriteete.

Koosolekud ja teabevahetus

Komisjoni liikmeid kutsutakse osalema komitee töös, eriti täiskogu istungjärkudel, et arutada strateegilisi suuniseid nende pädevusvaldkondades ning kõiki teisi eelnevalt ühiselt kokkulepitud küsimusi. Samuti võivad komisjoni liikmed paluda sõna täiskogu ees kõnelemiseks. Komisjoni liikmed või erandjuhtudel kõrgemad ametnikud võivad paluda sõna komitee juhatuse aruteludel, millel käsitletakse komisjoni algatusi.

Sektsioonide ja CCMI esimeeste või esindajate ning asjaomaste komisjoni liikmete või kõrgemate ametnike kohtumised korraldatakse vähemalt kord aastas, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja ühistegevust. Sellised koosolekud võivad olla erakorralised koosolekud või toimuda sektsiooni/CCMI koosoleku või konverentsi raames.

Komisjoni esindajad kaasatakse komitee töösse nende vastutusalasse kuuluvate toimikutega ja nad võtavad võimaluse korral osa kõigist koosolekutest, kuhu neid kutsutakse. Nad tutvustavad komisjoni ettepanekuid või muid käsitletavaid dokumente ja teavitavad komitee liikmeid toimikute osas tehtud edusammudest.

Nad teevad tihedat koostööd oma vastaspooltega komitees oma vastutusalasse kuuluvate toimikute alal.

Komisjoni iga talituse määratud koordineerijad või vastutavad ametnikud ning komitee sektsioonid ja CCMI sekretariaadid vahetavad eelkõige korrapäraselt teavet, eriti komisjoni talituse kavandamistegevuse ja sektsioonide tööprioriteetide elluviimise raames ning eesmärgiga määrata kindlaks ühistegevused.

Komisjon teeb oma eelseisvate koosolekute päevakorra kättesaadavaks komitee eestseisusele.

Komisjoni iga talituse määratud koordineerijad kohtuvad komitee sekretariaadiga vähemalt kord aastas, et vahetada teavet komisjoni või komitee ellu viidud ja kavandatavate kõige olulisemate ühist huvi pakkuvate tegevuste ja algatuste kohta.

Ühised koostööalgatused

Komisjoni ja komitee vastavate prioriteetide alusel võib komiteed vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele kutsuda osalema kõigis asjakohastes komisjoni eksperdirühmade vormides, kus käsitletakse komitee pädevusse kuuluvaid teemasid. Vajaduse korral võivad komisjon ja komitee otsustada ühiselt hallata koostööplatvorme või tulevasi algatusi, mis käsitlevad komitee pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Vajaduse korral võib komitee konkreetsetel teemadel teha tihedat koostööd komisjoni talitustega eri tasanditel. Selline koostöö võib olla kahepoolne, hõlmates teadmiste vahetamist ning ühist osalemist üritustel ja ühekordsetes algatustes.

II. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuandetegevus

Komitee rõhutab õigusloome nõuetekohase kavandamise ja varajase teavitamise tähtsust, eriti kiireloomuliste ja tundlike toimikute puhul. Komitee püüab oma töö korraldamisel arvestada komisjoni prioriteetide ja tähtaegadega. Selleks annab komisjon komiteele teavet oma ettepanekute ajakava kohta sektsioonide ja CCMI ning komisjoni talituste korrapärase teabevahetuse kaudu.

Kui juhtudel, mil aluslepingud näevad ette kohustusliku konsulteerimise, muudab komisjon pärast komiteele esialgse konsulteerimistaotluse esitamist olulisel määral oma ettepanekut, tagab komisjon, et komiteega konsulteeritakse uuesti.

Fakultatiivne konsulteerimine ja omaalgatuslikud arvamused

Komisjoni iga-aastase tööprogrammi ning komisjoni ja komitee asjaomaste prioriteetide analüüsi põhjal saadab komisjoni peasekretär komiteele loetelu ettepanekutest, mille suhtes on kavandatud fakultatiivne konsulteerimine. Loetelus sisalduvad ka muud kui seadusandlikud dokumendid, mille kohta komisjon kavatseb taotleda komitee arvamust.

Komisjon märgib, et komitee võib igal ajal avaldada soovi koostada arvamuse valdkondades, mille puhul komitee leiab, et tal on olemas vastav pädevus ja eksperditeadmised ning et arvamus võiks anda lisaväärtust.

10.

Nii komisjoni kui ka komitee jaoks on oluline olla oma valikutes sihipärane, et kasutada maksimaalselt ära oma koostööd, pidades seejuures kinni aluslepingutest.

Seepärast lähtub komisjon omalt poolt fakultatiivse konsulteerimise kohta otsuse langetamisel eelkõige järgmistest kriteeriumidest:

—	teema peab pakkuma üldist huvi ja kuuluma valdkonda, kus komitee arvamus annaks liidu poliitiliste meetmete ja otsuste kujundamise protsessis lisaväärtust;

—	konsulteerimisega kavatsetakse algatada arutelu liidu tegevuse soovitavuse üle konkreetses valdkonnas või mingil kindlal teemal.

Komitee jätkab jõupingutusi oma töö ratsionaliseerimiseks eesmärgiga keskenduda arvamustele, mis kõige tõenäolisemalt annavad liidu poliitiliste meetmete ja otsuste kujundamise protsessis reaalset lisaväärtust.

Ettevalmistavad arvamused

11.

Liidu poliitikameetmete kujundamise ja oma töö kavandamise käigus võib komisjon paluda komiteel koostada ettevalmistavad arvamused valdkondades, millel on kodanikuühiskonna seisukohalt eriline tähtsus ja mille puhul komisjon leiab, et komiteel on olemas vastav pädevus ja eksperditeadmised.

Kui komisjon on oma tööprogrammi vastu võtnud, arutavad komisjon ja komitee komisjoni algatusi, et määrata ühiselt kindlaks viis teemat, mille kohta võiks komitee esitada ettevalmistava arvamuse. Taotlustest ettevalmistava arvamuse koostamiseks teavitab komiteed komisjoni asepresident, kes vastutab komiteega suhtlemise eest. Taotlustele lisatakse arvamuse täpne teema ja vajaduse korral valmimise tähtaeg. Komitee võtab ettevalmistava arvamuse vastu ettenähtud tähtaja jooksul ja igal juhul aegsasti, et komisjon saaks ettepaneku kavandatud ajal vastu võtta.

Komisjon ja komitee püüavad ettevalmistavate arvamuste puhul järgida terviklikku lähenemisviisi, mis võimaldaks kodanikuühiskonna kõigi asjaomaste osalejate seisukohti võimalikult ulatuslikult arvesse võtta.

Komisjoni dokumentide edastamine ja komitee arvamuste struktuur

12.

Komisjon edastab komiteele samal ajal kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik dokumendid ja kogu teabe, mida komitee vajab oma nõuandvaks tegevuseks.

13.

Arvamuste jälgitavuse lihtsustamiseks püüab komitee eelkõige

—	tuua esile konkreetsed muudatused, mida komitee soovitab teha komisjoni õigusaktide ettepanekutesse;

—	teha kokkuvõtte peamistest soovitustest ja ettepanekutest.

Arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus

14.

Komisjon võtab asjakohaseid järelmeetmeid arvamuste puhul, mille komitee on koostanud liidu poliitika ja otsuste väljatöötamise raames, sealhulgas omaalgatuslike arvamuste puhul. Seepärast esitab komisjon süstemaatiliselt põhjendused, miks komitee arvamustes sisalduvaid muudatusettepanekuid ja sisulisi soovitusi arvesse võeti või ei võetud.

Ettevalmistavate arvamuste puhul annab komisjon ka poliitilist järelteavet, mis võimaluse korral hõlmab ka komitee teavitamist komisjoni pädeva liikme poolt täiskogu istungjärgul, mis järgneb istungjärgule, kus arvamus vastu võetakse. Üldiselt osutab komisjon oma seadusandliku ettepaneku mõjuhinnangus komitee ettevalmistavale arvamusele.

Kui komisjon võtab vastu ettepanekud muuta seadusandlusega seotud dokumente, lisab ta need võimaluste piires oma muudetud õigusaktide ettepanekutesse.

Parema õigusloome tegevuskava

15.

Komisjon ja komitee teevad koostööd, et aidata tõhusalt kaasa paremale õigusloomele ja parema õigusloome tegevuskavale. Komitee annab oma panuse selle kaudu, et toob tõenduspõhisesse protsessi organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohad.

Komitee annab komisjoni taotlusel panuse komisjoni järelhindamistesse. Kaheks järgmiseks aastaks kavandatud hindamiste põhjal palub komisjon komiteel valida välja toimikud, mille kohta ta soovib anda oma panuse arvamuste või hindamisaruannete vormis vastavalt komitee kodukorras sätestatule.

Komitee võiks osaleda ka mõjuhinnangute ja hindamistega seotud konsultatsioonide ettevalmistamises. Selles raamistikus saab komitee komisjoni konsulteerimisprotsessis toetada kodanikuühiskonna jaoks eriti olulistes valdkondades. Lisaks saab komitee tutvustada oma liikmete koduorganisatsioonide kaudu kõige asjakohasemaid avalikke konsultatsioone, et jõuda rohkemate inimesteni.

Komitee ja komisjon jätkavad koostööd õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, mis on osa parema õigusloome tegevuskavast ja tulevikukindluse platvormist.

Komisjon ja komitee teevad haldustasandil koostööd tulevikusuundade strateegilise analüüsi alal Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi raames. Samuti võib komitee anda panuse komisjoni teatavatesse tulevikusuundade analüüsi tegevustesse, esitades kodanikuühiskonna seisukohti ning oma liikmete ja võrgustike eksperditeadmisi. Komisjon toetab komiteed tema tulevikusuundade analüüsi võime tugevdamisel, jagades teavet ja kogemusi, nt olemasolevate protsesside või vahendite vallas.

III. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning organiseeritud kodanikuühiskond

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja võrgustikud

16.

Komiteel on eriline vastutus muuta osalusdemokraatia tegelikkuseks. Euroopa Liidu lepinguga laiendatakse komitee vastutusala, et ta saaks täita oma rolli eesõigustatud vahendajana organiseeritud kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide dialoogis.

ELi lepingu artikli 11 valguses teevad komisjon ja komitee koostööd, et veelgi tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavat dialoogi ja nende osalust nii riigi kui ka Euroopa tasandil ning kaasata kõnealused organisatsioonid ulatuslikumalt poliitika kujundamisse ja liidu õigusaktide ettevalmistamisse.

Komisjon ja komitee edendavad ühiselt struktureeritud dialoogi Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike vahel ning nimetatud organisatsioonide ja Euroopa institutsioonide vahel eelkõige komitee loodud kontaktrühma kaudu.

Komisjoni konsulteerimispoliitikast lähtuvalt toetub komisjon asjaomastel juhtudel alati komiteele, eriti suhete süvendamisel organiseeritud kodanikuühiskonnaga nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Seejuures toetab komitee komisjoni, korraldades ühiseid kuulamisi, seminare ja konverentse asjaomaste sidusrühmadega konkreetsetel ühist huvi pakkuvatel poliitilistel teemadel ja juhtudel, kui komiteel on olemas vastav pädevus ja eksperditeadmised. Eelkõige puudutab see iga-aastast kodanikuühiskonna päevade üritust, mille käigus esindab komisjoni üldjuhul komisjoni liige.

17.

Oma nõuandetegevuse osana võib komitee korraldada kuulamiste, seminaride ja konverentside kujul struktureeritud konsulteerimist organiseeritud kodanikuühiskonnaga, mille eesmärk on koguda võimalikult laialdast teavet asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohtadest.

Komisjon on valmis sellise konsulteerimise korraldamisele ja läbiviimisele kõige sobivamal viisil ja olemasolevate vahendite piires kaasa aitama, sealhulgas logistilist ja/või rahalist abi osutades.

18.

Komisjon võtab hea meelega vastu komitee abi Euroopa kodanikualgatuse rakendamisel seoses kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komitee kaalub heaks kiidetud Euroopa kodanikualgatuste kohta omaalgatuslike arvamuste vastuvõtmist juhtumipõhiselt enne, kui komisjon võtab vastu otsuse nende algatuste kohta, ja juhul, kui algatuse teema jääb komitee pädevusse.

Komitee on valmis veelgi aitama suurendada teadlikkust kodanikualgatusest, eelkõige korraldades iga-aastase Euroopa kodanikualgatuse päeva, mis oleks dialoogi, parimate tavade vahetamise ja võrgustike loomise koht, kus üldjuhul esindab komisjoni üks komisjoni liikmetest.

Euroopa poolaasta

19.

Komisjon ja komitee jätkavad koostoime suurendamist oma tegevuste ja algatuste vahel poliitikavaldkondades, mis puudutavad organiseeritud kodanikuühiskonda kõige enam. Eriti olulised teemad on Euroopa poolaasta, sh kestlik areng ja kliimamuutused, siseturu süvendamine, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, sisseränne, energiavarustus, tööhõive ja oskustealane poliitika. Komitee toetab oma panusega komisjoni analüüsi ja poliitiliste soovituste koostamisel Euroopa poolaasta raames. Komitee jälgib Euroopa poolaasta prioriteetide rakendamist ja vajaduse korral teavitab komisjon komiteed poolaasta peamistel etappidel kõnealuste prioriteetide rakendamisest.

Komitee esitab igal aastal aruande, milles tihedas koostöös riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja samalaadsete institutsioonide võrgustikuga hinnatakse kodanikuühiskonna kaasatust riiklike reformikavade väljatöötamisse. Aruannet arutatakse Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise eelsel täiskogu istungjärgul.

Komitee esitab komisjoni vastutavale liikmele kutse osaleda arutelus ja tutvustada iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi.

Riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude võrgustik

20.

Komisjon ja komitee püüavad edendada ELi poliitika omaksvõttu kodanike hulgas. Seepärast tervitab komisjon komitee kavatsust jätkata püüdlusi riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide võrgustiku kaasamiseks.

Välismõõde ja koostöö kodanikuühiskonnaga väljaspool ELi

21.

Komitee eesmärk on toetada liidu tegevuse välismõõdet, juhtides dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega riikides ja piirkondades, millega ELil on struktureeritud suhted. Seejuures toetab komisjon komitee algatusi organiseeritud kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks väljaspool ELi ning dialoogi- ja konsulteerimise kultuuri ja sellise protsessiga seonduvate struktuuride edendamiseks.

Komitee ja komisjon tegutsevad koos, et propageerida kolmandate riikidega sõlmitud ELi kaubanduslepingute asjakohaste osade rakendamise järelevalve eest vastutavate kodanikuühiskonna mehhanismide loomist ning tagada nende haldamine ja toimimine. Komitee koordineerib komisjoni toetusel ELi ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna esindajate ühiskoosolekuid, mis on seotud kaubanduslepingute rakendamisega.

IV. Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel

22.

Komisjoni ja komitee koostoime suurendamine teabevahetuse valdkonnas, et tuua Euroopa Liit kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele lähemale, on nii komisjoni kui ka komitee jaoks väga oluline. Kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide teavitamine Euroopa Liidu asjadest on kõigi Euroopa institutsioonide ja organite ühine ülesanne. Euroopa Liidu tõhusat teavitus- ja teabevahetustegevust tuleb pidada eelkõige üldsuse huve teenivaks ülesandeks. Selle eesmärk on võimaldada kodanikel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda täiel määral Euroopa üle peetavas debatis ning liidu otsuste ja poliitikameetmete kujundamise demokraatlikus protsessis.

23.

Komisjon ja komitee jagavad seisukohta, et nendevaheliste suhete tugevdamine teavitamise ja teabevahetuse valdkonnas ning süvendatud koostöö selle nimel teenib Euroopa Liidu ja selle kodanike üldisi huve.

Kuna ELi teabevahetus kuulub ELi institutsioonide ja organite jagatud vastutusalasse, jätkavad komisjon ja komitee korrapärast teabevahetust omavahel ja ELi institutsioonidega, sealhulgas kõrgema juhtkonna tasandil, et arutada teabe- ja teabevahetusküsimusi.

24.

Komisjon ja komitee nõustuvad, et teabevahetus tuleb integreerida otsustusprotsessi. Komisjon tunnistab, et tänu komitee koosseisule ja talle lepingutes määratud ülesandele on komiteel täita keskne roll Euroopas tõelise avaliku dialoogi- ja aruteluruumi loomisel teemadel, mis puudutavad kodanikke kõige enam ja määravad Euroopa projekti tuleviku. Komitee liikmed tegutsevad komitee saadikutena, kes teavitavad komitee rollist ja tulemustest liikmesriigi ja ELi tasandil. Institutsioonide tihedam koostöö võimaldab Euroopa institutsioonidel ja organitel kasutada komitee eksperditeadmisi.

25.

Komisjon ja komitee tegutsevad koos oma ühisürituste kajastamiseks meedias, kasutades olemasolevaid teabevahetusplatvorme ja teabevahendeid. Üldsusele suunatud teabevahetus- ja teavitustegevuses toonitavad komisjon ja komitee oma vastavaid rolle. Komisjon ja komitee uurivad koostöövõimalusi meediaseire valdkonnas, sealhulgas võimalust anda komiteele juurdepääs komisjoni pressisaali valitud teenustele.

26.

Komisjon ja komitee ajakohastavad ja vahetavad oma ametlike kontaktisikute nimekirju peakorteri tasandil ja liikmesriikides kooskõlas andmekaitse eeskirjadega.

Komisjoni esindused liikmesriikides ja komitee kontaktpunkt igas liikmesriigis teavitavad üksteist oma teabevahetuskavadest ning ühendavad jõud, et võimaluse korral osaleda üksteiseteise korraldatud üritustel. Rajatisi, mis on komisjoni esindustel liikmesriikides, võib kokkuleppel kasutada komitee algatuste jaoks, kui see on asjakohane ja logistiliselt võimalik. Asjaomastel juhtudel võib osutuda vajalikuks konsulteerida ka Euroopa Parlamendi infobüroodega.

Tihedam koostöö komisjoni esindustega võib hõlmata toetust komitee kohalike ürituste korraldamiseks. Näitena võib tuua ajakirjanike kutsumise komitee pressiüritustele, võimaluse korral esinduste ruumides, teabevahetuse ja võimalikud meediakontaktid, kui ressursid seda võimaldavad. Seejuures tuleb tagada kooskõla andmekaitse-eeskirjadega.

Esinduste juhtide koosolekuid võib korraldada komitee kas kohapeal, hübriidvormis või veebis, kui on jõutud ühisele kokkuleppele selliste ürituste konkreetsetes vajadustes ja eesmärkides.

27.

Komitee oma liikmete, partnerorganisatsioonide ning riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja samalaadsete institutsioonidega moodustab keskse teabe- ja teabevahetusvõrgustiku. Komisjon osaleb võimaluse korral alati komitee korraldatud kohtumistel komitee liikmete, liikmete päritoluorganisatsioonide, riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonidega.

V. Protokolli rakendamine

28.

Komitee president ja komisjoni asepresident, kes vastutab suhete eest komiteega, teostavad igal aastal järelevalvet protokolli rakendamise üle. Järelevalves tuginetakse komisjoni ja komitee asjaomaste talituste poolt komisjoni ja komitee peasekretäri järelevalve all koostatud hinnangule.

Brüssel, 27. oktoober 2022

Euroopa Komisjoni nimel

Maroš ŠEFČOVIČ

asepresident

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimel

Christa SCHWENG

president