<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-450/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0450</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1075">EU:C:2019:1075</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20191212">12.12.2019</DATE> – Kohtuasi C‑450/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Instituto Nacional de la Seguridad Social (emade pensionilisa)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20191212">12. detsember 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 79/7/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 4 lõiked 1 ja 2</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Hüvitise arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/54/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Meeste ja naiste võrdne kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud nende naiste õigus pensionilisale, kellel on vähemalt kaks bioloogilist või lapsendatud last ja kes saavad osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni</KEYWORD><KEYWORD>Samas olukorras olevatele meestele sellise õiguse andmata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Võrreldav olukord</KEYWORD><KEYWORD>Otsene sooline diskrimineerimine</KEYWORD><KEYWORD>Erandid</KEYWORD><KEYWORD>Puudumine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑450/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 3 de Gerona (Girona töökohus nr 3, Hispaania) <DATE ISO="20180621">21. juuni 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180709">9. juulil 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">WA</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS),</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta, kohtunikud M. Safjan (ettekandja), L. Bay Larsen ja C. Toader,</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: ametnik L. Carrasco Marco,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>WA, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> F. Casas Corominas,</P></ITEM><ITEM><P>Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS), esindajad: A. R. Trillo García, L. Martínez-Sicluna Sepúlveda ja P. García Perea, hiljem <HT TYPE="ITALIC">letrados</HT> L. Martínez-Sicluna Sepúlveda ja P. García Perea,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: L. Aguilera Ruiz,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: N. Ruiz García, C. Valero ja I. Galindo Martín, hiljem N. Ruiz García ja C. Valero,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190910">10. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artikli 157 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060705">5. juuli 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="204" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 204, lk 23</REF.DOC.OJ>) tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kahe lapse isa WA ja Instituto Nacional de la Seguridad Sociali (INSS) (Hispaania sotsiaalkindlustusamet) vahelises kohtuvaidluses WA-le sellise pensionilisa maksmisest keeldumise üle, millele on õigus naistel, kellel on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 79/7/EMÜ</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19781219">19. detsembri 1978. aasta</DATE> direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="006" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="1979">EÜT 1979, L 6, lk 24</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215) teises ja kolmandas põhjenduses on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleks esmalt rakendada riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides, mis pakuvad kaitset haiguse, invaliidsuse, vanaduse, tööõnnetuste, kutsehaiguste ja töötuse puhul ning sotsiaalabis, kuivõrd see on ette nähtud eespool mainitud skeemide täiendamiseks või asendamiseks;</P><P>võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei piira nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega; selles suhtes võivad liikmesriigid vastu võtta erisätteid naiste kohta, et kaotada ebavõrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on sotsiaalkindlustuse valdkonnas meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>võrdse kohtlemise põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) järkjärguline rakendamine artiklis 3 ettenähtud sotsiaalkindlustuse ja muu sotsiaalkaitse valdkondades.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötava elanikkonna – see tähendab töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate, kelle tegevus on katkenud haiguse, õnnetuse või sunnitud töötuse tõttu, samuti tööotsijate – ning pensionile jäänud või invaliidistunud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>riiklike sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset järgmistel juhtudel:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>haigus,</P></ITEM><ITEM><P>invaliidsus,</P></ITEM><ITEM><P>vanadus,</P></ITEM><ITEM><P>tööõnnetused ja kutsehaigused,</P></ITEM><ITEM><P>töötus;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 79/7 artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga, ning eelkõige siis, kui kõne all on:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused,</P></ITEM><ITEM><P>sissemakse kohustus ja sissemaksete arvutamine,</P></ITEM><ITEM><P>hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa ja ülalpeetavate puhul suurendatava hüvitise arvutamine, ning hüvitise saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.</P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Võrdse kohtlemise põhimõte ei piira sätete kohaldamist, mis käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 7 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust selle reguleerimisalast välja arvata:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vanaduspensioniskeemidega seotud eelised, mis antakse lapsed üles kasvatanud isikutele; õiguste omandamine hüvitiste saamiseks perioodide eest, mil töö oli katkestatud;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid kontrollivad perioodiliselt üle lõike 1 kohaselt reguleerimisalast väljaarvatud valdkonnad, et neis valdkondades toimuvat sotsiaalset arengut silmas pidades kindlaks teha, kas asjaomaste väljaarvamiste säilitamine on põhjendatud.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2006/54</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiiviga 2006/54 tunnistati kehtetuks nõukogu <DATE ISO="19760209">9. veebruari 1976. aasta</DATE> direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="039" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="1976">EÜT 1976, L 39, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020923">23. septembri 2002. aasta</DATE> direktiiviga 2002/73/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="269" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 269, lk 15</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 255).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/54 põhjenduses 13 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Oma <DATE ISO="19900517">17. mai 1990. aasta</DATE> otsuses [<REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Barber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑262/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:209">EU:C:1990:209</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)] otsustas Euroopa Kohus, et kõik kutsealase pensioni vormid moodustavad osa töötasust [EÜ] asutamislepingu artikli 141 tähenduses.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine tööhõive ja elukutse küsimustes.</ALINEA><ALINEA><P>Selleks sisaldab käesolev direktiiv sätteid võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks järgmistes valdkondades:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>töötingimused, sealhulgas töötasu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid</HT> – [direktiiviga 79/7] reguleerimata kindlustusskeemid, mille eesmärk on töötavatele isikutele, nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetes või ettevõtete ühenduses, majandustegevuse alal, kutsealases sektoris või sektorite grupis anda hüvitisi, mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavaid hüvitisi, olgu sellistes skeemides liikmeksolemine kohustuslik või vabatahtlik.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hispaania õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Sotsiaalkindlustuse üldseaduse (Ley General de la Seguridad Social) kuninga <DATE ISO="20151030">30. oktoobri 2015. aasta</DATE> seadusandliku dekreediga 8/2015 (Real Decreto Legislativo 8/2015) heaks kiidetud redaktsiooni (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 261, <DATE ISO="20151031">31.10.2015</DATE>, lk 103291) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>LGSS<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artikli 7 lõike 1 järgi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Olenemata nende soost, tsiviilõiguslikust seisundist ja kutsealast, kohaldatakse Hispaanias elavatele hispaanlastele ning Hispaania territooriumil elavatele või seaduslikult viibivatele välismaalastele osamakseliste hüvitiste puhul sotsiaalkindlustussüsteemi, kui nad töötavad Hispaanias ja kuuluvad ühte järgnevates punktides nimetatud kategooriatest:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>töötajad, kes osutavad teenuseid teise isiku arvel töötajate põhimääruse konsolideeritud teksti (texto refundido Estatuto de los Trabajadores) artikli 1 lõikes 1 ette nähtud tingimustel erinevates majandusharudes või nendega võrdsustatud töötajad, olenemata sellest, kas tegemist on tähtajaliste, hooajaliste või alaliste töötajatega, ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>fijos discontinuos<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, sealhulgas kodukontoris töötajad, seda kõikidel juhtudel sõltumata töötaja kutsealast, talle makstava töötasu liigist ja suurusest ning tema töösuhte üldisest olemusest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>füüsilisest isikust ettevõtjad, olenemata sellest, kas neile kuulub või ei kuulu üksikettevõte või pereettevõte, kes on üle 18-aastased ja kelle puhul on täidetud kõik tingimused, mis on sõnaselgelt ette nähtud käesolevas seaduses või selle rakendamiseks vastu võetud õigusaktis;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>töötajate ühistute liikmeks olevad töötajad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>üliõpilased;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>avalikus-, tsiviil- ja sõjaväeteenistuses olevad ametnikud.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>LGSSi artikli 60 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Pensionilisa on õigus saada demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse naistel, kes on bioloogiliste või lapsendatud laste vanemad ja kellele makstakse sotsiaalkindlustussüsteemi mis tahes skeemi alusel osamakselist vanadus-, lese- või püsiva töövõimetuse pensioni.</P><P>See pensionilisa, mis on oma õiguslikult laadilt igast aspektist käsitatav osamakselise riikliku pensionina, on summa, mis saadakse nimetatud pensionide algsummale teatud protsendi kohaldamisel olenevalt laste arvust järgmise skaala järgi:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kahe lapse puhul: 5 protsenti.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kolme lapse puhul: 10 protsenti.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>nelja või enama lapse puhul: 15 protsenti.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Pensionilisa saamise õiguse andmisel ja selle suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult enne vastava pensioni saamise õiguse tekkimist sündinud või lapsendatud lapsi.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>LGSSi artikli 196 lõikes 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Püsiva täieliku töövõimetuse korral makstakse rahalist hüvitist eluaegse pensionina.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>INSS tegi <DATE ISO="20170125">25. jaanuaril 2017</DATE> otsuse maksta WA-le püsiva täieliku töövõimetuse tõttu pensioni 100% ulatuses baasmäärast (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/><DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>). Selle pensioni suuruseks oli 1603,43 eurot kuus, mille lisandusid pensioni kohandused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>WA esitas selle otsuse peale vaide, milles ta väitis, et kahe tütre isana on tal õigus saada LGSSi artikli 60 lõike 1 järgi selles ette nähtud pensionilisa (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>vaidlusalune pensionilisa<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>), mis on 5% tema pensioni põhisummast, ja seda samadel tingimustel naisega, kes on kahe lapse ema ja kellele makstakse Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemi kuuluva skeemi alusel osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>INSS jättis <DATE ISO="20170609">9. juuni 2017. aasta</DATE> otsusega WA vaide rahuldamata ja <DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsuse muutmata. INSS märkis selle kohta, et vaidlusalust pensionilisa makstakse ainult naistele, kes saavad Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemi järgi osamakselist pensioni ja kellel on vähemalt kaks last, nende demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Vahepeal esitas WA <DATE ISO="20170523">23. mail 2017</DATE> kaebuse <DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsuse peale Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 3 de Geronale (Girona töökohus nr 3, Hispaania) paludes tunnustada tema õigust vaidlusaluse pensionilisa saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT><DATE ISO="20180518">18. mail 2018</DATE> anti Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 3 de Geronale (Girona töökohus nr 3) teada, et WA oli surnud <DATE ISO="20171209">9. detsembril 2017</DATE>. Tema abikaasa DC astus tema õigusjärglasena põhikohtuasja menetlusse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et selliselt saaks maksta vaidlusalust pensionilisa kuni WA surmani.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et LGSSi artikli 60 lõikes 1 on antud naistele, kellel on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last, nende demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse õigus saada vaidlusalust pensionilisa, kuid samas olukorras olevatel meestel sellist õigust ei ole. Nimetatud kohus kahtleb sellise sätte kooskõlas liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nimelt võiks LGSSi artikli 60 lõikes 1 toodud väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> käia nii naiste kui meeste kohta, sest nii laste saamine kui ka vastutus laste eest hoolitsemisel, nendega tegelemisel, nende toitmisel ja kasvatamisel puudutab igaüht, kes on ema või isa. Järelikult võib töö katkestamine pärast lapse sündi või adopteerimist või nende eest hoolitsemiseks mõjutada ühtemoodi ebasoodsalt nii naisi kui mehi, olenemata nende demograafilisest panusest sotsiaalkindlustusse. Seega nähakse LGSSi artikli 60 lõikes 1 ette põhjendamatu erinev kohtlemine samasuguses olukorras olevate naiste kasuks ja meeste kahjuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Laste saamisel toovad naised siiski isiklikult ja tööalaselt suurema ohvri. Nad peavad nimelt toime tulema raseduse ja lapse sünniga, mis nõuab ilmselgeid bioloogilisi ja füsioloogilisi ohverdusi, mis ei ole naiste kahjuks mitte ainult füüsiliselt, vaid ka seoses tööga ja õigustatud ootusega karjääri edenemiseks. Bioloogilisest vaatepunktist võib LGSSi artikli 60 lõige 1 olla põhjendatud osas, millega selles soovitakse kaitsta naisi raseduse ja sünnitusega kaasnevate tagajärgede eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Juzgado de lo social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 3 de Gerona (Girona töökohus nr 3) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Kas [ELTL] artiklis 157 ja direktiivis [76/207], mida on muudetud direktiiviga [2002/73] ja uuesti sõnastatud direktiiviga [2006/54], tunnustatud võrdse kohtlemise põhimõtet, mis keelab igasuguse soolise diskrimineerimise, rikub niisugune liikmesriigi seadus (konkreetselt [LGSSi] artikli 60 lõige 1), mis annab õiguse saada pensionilisa demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse naistele, kes on<?PAGE NO="7"?> bioloogiliste või lapsendatud laste vanemad ja kellele makstakse sotsiaalkindlustussüsteemi kuuluva skeemi alusel osamakselist vanadus-, lese- või püsiva töövõimetuse pensioni, kuid ei anna seevastu seda õigust samas olukorras olevatele meestele?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama. Nimelt on Euroopa Kohtu ülesanne tõlgendada kõiki liidu õiguse sätteid, mida liikmesriigi kohtud vajavad oma menetluses olevate kohtuasjade lahendamiseks, isegi kui viimased ei ole selliseid sätteid Euroopa Kohtule esitatud küsimustes sõnaselgelt maininud (<DATE ISO="20080626">26. juuni 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wiedemann ja Funk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑329/06 ja C‑343/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:366">EU:C:2008:366</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑230/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:383">EU:C:2019:383</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas ei takista ka see, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimustes formaalselt piirdunud ainult ELTL artikli 157 ja direktiivi 2006/54 sätete tõlgenduse küsimisega, Euroopa Kohut esitamast riigisisesele kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud tema menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas riigisisene kohus neile oma küsimuses viitas või mitte. Sellega seoses on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud teabest ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õigusnormid, mida on põhikohtuasja vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt selle kohta <DATE ISO="20100112">12. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wolf</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑229/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:3">EU:C:2010:3</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑230/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:383">EU:C:2019:383</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Käesoleval juhul palus kahe lapse isa WA maksta talle LGSSi artikli 60 lõike 1 alusel selles ette nähtud pensionilisa, mis tuleks liita talle püsiva täieliku töövõimetuse tõttu makstavale osamakselisele pensionile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> alla ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses kuuluvad need pensionid, mille aluseks on töötajat ja tööandjat ühendav töösuhe, kuid mitte need, mille aluseks on riiklik skeem, mille rahastamises on osalenud töötajad, tööandjad või teatavatel juhtudel ametiasutused, kuid mis sõltuvad rohkem sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest kui töösuhtest. Järelikult ei saa selle mõistega hõlmata sotsiaalkindlustusskeeme või sotsiaalkindlustushüvitisi (nagu vanaduspensionid), mida reguleerib otse seadus ja mille puhul on välistatud ettevõtte- või kutsealasisesed kokkulepped ning mida tuleb kohaldada üldiselt määratletud töötajate kategooriatele (<DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elbal Moreno</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑385/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:746">EU:C:2012:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selline osamakseline püsiva töövõimetuse pension, nagu seda saab WA ning mille põhjal arvutatakse asjaomane pensionilisa, näib olevat pension, mis sõltub vähem töötaja ja tööandja töösuhtest kui sotsiaalsetest kaalutlustest käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis viidatud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Lisaks on LGSSi artikli 60 lõikes 1 täpsustatud, et vaidlusalune pensionilisa on oma õiguslikult laadilt igast aspektist käsitatav osamakselise riikliku pensionina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sotsiaalpoliitilised, riigikorralduslikud või eetilised kaalutlused või isegi eelarvekaalutlused, mida riigisisene seadusandja arvestas või võis arvestada skeemi kehtestamisel, ei saa tõepoolest prevaleerida, kui pension puudutab vaid üht erilist töötajate kategooriat, sõltub otseselt töötatud ajast ning kui<?PAGE NO="8"?> pensionisumma arvutatakse viimase palga alusel (<DATE ISO="19940928">28. septembri 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Beune</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑7/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:350">EU:C:1994:350</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elbal Moreno</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑385/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:746">EU:C:2012:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Nagu väidab INSS, siis esimene neist kolmest tingimusest ei tundu olevat täidetud, sest Euroopa Kohtule esitatud toimikus puuduvad igasugused andmed selle kohta, et selline pension nagu põhikohtuasjas puudutaks vaid ühte erilist töötajate kategooriat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Järelikult ei kuulu selline osamakseline püsiva töövõimetuse pension mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>tasu<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> alla ELTL artikli 157 lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2006/54 tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="19960213">13. veebruari 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gillespie jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑342/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:46">EU:C:1996:46</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elbal Moreno</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑385/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:746">EU:C:2012:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160714">14. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ornano</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑335/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:564">EU:C:2016:564</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks nähtub direktiivi 2006/54 artikli 1 teise lõigu punktist c koostoimes selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punktiga f, et seda direktiivi ei kohaldata direktiiviga 79/7 reguleeritud riiklikele skeemidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Vaidlusalune pensionilisa kuulub seevastu viimasena nimetatud direktiivi kohaldamisalasse, sest see pension on osa riiklikust skeemist, mis pakub kaitset direktiivi 79/7 artikli 3 lõikes 1 loetletud juhtumi, s.o invaliidsuse korral ja on selle puhul pakutava kaitsega otseselt ja tegelikult seotud (vt selle kohta <DATE ISO="19991216">16. detsembri 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taylor</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑382/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:623">EU:C:1999:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elbal Moreno</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑385/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:746">EU:C:2012:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Nimelt on sellise pensionilisa eesmärk kaitsta naisi, kellel on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja kes saavad invaliidsuspensioni, et neile oleks tagatud vajalikud elatusvahendid, seda eelkõige nende vajadusi arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel tuleb esitatud küsimusest aru saada nii, et sellega soovitakse sisuliselt teada, kas direktiivi 79/7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette naistele demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse õiguse pensionilisale, kui neil on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja nad saavad riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni, samas kui meestel, kes on samasuguses olukorras, sellisele pensionilisale õigust ei ole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 kolmanda taande järgi tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga, ning eelkõige siis, kui kõne all on hüvitiste arvutamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Põhikohtuasi puudutab püsiva töövõimetuse korral makstava pensioni kogusumma arvutamist kahe lapsega mehele, kes on esitanud taotluse vaidlusaluse pensionilisa saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>LGSSi artikli 60 lõike 1 kohaselt makstakse naistele demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse vaidlusalust pensionilisa juhul, kui neil on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja kui nad saavad sotsiaalkindlustussüsteemi kuuluva skeemi alusel ka osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni. Seevastu meestele, kes on samas olukorras, seda pensionilisa ei maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seega näib, et need riigisisesed õigusnormid kohtlevad halvemini mehi, kellel on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last. Selline ebasoodsam sool põhinev kohtlemine võib kujutada endast otsest diskrimineerimist direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt seisneb diskrimineerimine erinevate eeskirjade kohaldamises võrreldavatele olukordadele või samade eeskirjade kohaldamises erinevatele olukordadele (<DATE ISO="19960213">13. veebruari 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gillespie jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑342/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:46">EU:C:1996:46</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Praxair MRC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑486/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:379">EU:C:2019:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kontrollida, kas põhikohtuasjas vaidlusalustes riigisisestes õigusnormides ette nähtud meeste ja naiste erinev kohtlemine puudutab isikute kategooriaid, kes on võrreldavas olukorras.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Olukordade võrreldavuse nõue ei eelda mitte seda, et olukorrad oleksid identsed, vaid üksnes seda, et need oleksid sarnased (<DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MB (soovahetus ja vanaduspension)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:492">EU:C:2018:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Olukordade võrreldavust ei tule hinnata mitte üldiselt ja abstraktselt, vaid spetsiifiliselt ja konkreetselt, võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis neid olukordi iseloomustavad, ning lähtudes eelkõige kõnealuse eristamise kehtestanud riigisiseste õigusnormide esemest ja eesmärgist; vajaduse korral tuleb arvestada selle valdkonna põhimõtteid ja eesmärke, kuhu need riigisisesed õigusnormid kuuluvad (<DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MB (soovahetus ja vanaduspension)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:492">EU:C:2018:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Mis puudutab LGSSi artikli 60 lõikega 1 järgitavat eesmärki, milleks on naistele sotsiaalkindlustusse tehtud demograafilise panuse hüvitamine, siis selle kohta tuleb märkida, et meeste demograafiline panus on sama vajalik kui naiste oma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Järelikult ei saa ainult demograafiline panus sotsiaalkindlustussüsteemi põhjendada seda, et mehed ja naised ei ole vaidlusaluse pensionilisa maksmisel võrreldavas olukorras.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Vastuses Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele rõhutas Hispaania valitsus aga seda, et vaidlusaluse pensionilisa eesmärk ei ole üksnes hüvitada vähemalt kahe lapsega naisele tema demograafiline panus sotsiaalkindlustussüsteemi. See pensionilisa nähti ette meetmena, mille eesmärk on tasandada meeste ja naiste pensionide suuruse vahet, mis on tingitud nende erinevast kutsealasest tegevusest. Selle eesmärgiga sooviti tagada adekvaatne pension nendele naistele, kes ei ole suutnud piisavalt osamakseid teha ning kelle pension on seetõttu väiksem, kui nende tööalane karjäär oli katkenud või lühenenud seetõttu, et neil on kaks või enam last.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Lisaks on INSS enda kirjalikes seisukohtades väitnud, et vaidlusalust pensionilisa õigustavad sotsiaalpoliitilised kaalutlused. Selle kohta esitab INSS rea statistilisi andmeid, millest nähtub meeste ja naiste pensionide suuruse vahe ning samuti pensionide suuruse vahe, kui tegemist on ühelt poolt naistega, kellel ei ole lapsi või on ainult üks laps, võrreldes teiselt poolt naistega, kellel on vähemalt kaks last.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb seoses eesmärgiga vähendada vaidlusaluse pensionilisa abil naiste ja meeste pensionide suuruse vahet, viidata sellele, et LGSSi artikli 60 lõike 1 eesmärk on vähemalt osaliselt kaitsta naisi lapsevanemaks olemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kuid esiteks on tegemist omadusega, mis võib olla ühtemoodi nii meestel kui naistel, ning teiseks saab isa olukorda laste kasvatamisel võrrelda ema omaga (vt selle kohta <DATE ISO="20011129">29. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Griesmar</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑366/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:648">EU:C:2001:648</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20090326">26. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑559/07</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:198">EU:C:2009:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Eelkõige asjaolu, et seoses laste kasvatamisega tekkiv tööalane halvemus puudutab rohkem naisi, sest naised tegelevad lastekasvatusega üldiselt rohkem, ei ole selline, mis välistaks nende olukorra võrreldavuse mehe omaga, kes on pühendunud oma laste kasvatamisele ja kellele said seetõttu osaks samasugused halvemused karjääris (vt selle kohta <DATE ISO="20011129">29. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Griesmar</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑366/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:648">EU:C:2001:648</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Nimetatud asjaoludel, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 66, selliste statistiliste andmete olemasolu, mis tõendavad struktuuriliste erinevuste esinemist naiste ja meeste pensionide suuruses, ei ole piisav, et oleks võimalik asuda seisukohale, et vaidlusaluse pensionilisa maksmisel ei ole naised ja mehed lapsevanematena võrreldavas olukorras.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et direktiivi 79/7 artikli 4 lõikes 1 sätestatud otsese soolise diskrimineerimise keelust erandi tegemine on võimalik vaid selles direktiivis ammendavalt loetletud juhtudel (vt selle kohta <DATE ISO="20140903">3. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑318/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2133">EU:C:2014:2133</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MB (soovahetus ja vanaduspension)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:492">EU:C:2018:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Mis puudutab erandi põhjendusi, siis tuleb esimesena märkida, et direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 2 järgi ei välista võrdse kohtlemise põhimõte selliseid sätteid, mis näevad ette naiste kaitse seoses raseduse ja sünnitusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Sellega seoses nähtub Euroopa Kohus praktikast, et jättes liikmesriikidele õiguse säilitada või kehtestada õigusnorme, mille eesmärk on selline kaitse, tunnustab direktiivi 79/7 artikli 4 lõige 2 esiteks, et tulenevalt naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttest on põhjendatud kaitsta naise bioloogilist seisundit raseduse ajal ja pärast rasedust ning teiseks ema ja lapse erilist suhet sünnitusele järgneval ajal (vt seoses direktiiviga 76/207 selle kohta <DATE ISO="19840712">12. juuli 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hofmann</NAME.CASE>, <NO.CASE>184/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:273">EU:C:1984:273</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130919">19. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Betriu Montull</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑5/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:571">EU:C:2013:571</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei sisalda aga LGSSi artikli 60 lõige 1 ühtegi elementi, mis seostaks vaidlusaluse pensionilisa maksmise rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamisega või halvemusega, mis võib naisele osaks saada karjääris, sest ta jäi töölt kõrvale sünnitusejärgsel ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seda pensionilisa makstakse muu hulgas ka lapsed adopteerinud naisele, mis näitab, et riigisisene seadusandja ei soovinud piirduda LGSSi artikli 60 lõike 1 kohaldamisel nende naiste bioloogilise seisundi kaitsega, kes on sünnitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Lisaks, nagu seda märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 54, ei nõua see säte, et naised peaksid laste saamise ajaks töötamise katkestama, seega ei ole ette nähtud tingimust, et nad oleksid kasutanud rasedus- ja sünnituspuhkust. Sellise olukorraga on eelkõige tegemist juhul, kui naine on sünnitanud enne tööle asumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Seepärast tuleb asuda seisukohale, et selline pensionilisa, nagu on arutusel põhikohtuasjas, ei kuulu diskrimineerimise keelu erandi alla, mis on ette nähtud direktiivi 79/7 artikli 4 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Teisena ei piira see direktiiv vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile b liikmesriikide õigust selle reguleerimisalast välja arvata vanaduspensioniskeemidega seotud eeliseid, mis antakse lapsed üles kasvatanud isikutele, ja õiguste omandamist hüvitiste saamiseks perioodide eest, mil töö oli laste kasvatamise tõttu katkestatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et igatahes ei sõltu LGSSi artikli 60 lõike 1 järgi vaidlusaluse pensionilisa maksmine laste kasvatamisest ega sellega seotud töö katkestamisest, vaid üksnes sellest, et pensionilisa saavatel naistel on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja neile makstakse sotsiaalkindlustussüsteemi kuuluva skeemi alusel osamakselist vanadus-, lese- või püsiva töövõimetuse pensioni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Järelikult ei ole direktiivi 79/7 artikli 7 lõike 1 punkt b kohaldatav sellise hüvitise suhtes nagu vaidlusalune pensionilisa.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb veel lisada, et ELTL artikli 157 lõikes 4 on sätestatud, et pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või võtmast meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Seda sätet ei saa aga kohaldada sellise riigisisese sätte nagu LGSSi artikli 60 lõike 1 suhtes, sest vaidlusaluse pensionilisa puhul piirdutakse üksnes sellega, et naistele antakse pensioni määramisel lisasumma, seda eelkõige püsiva invaliidsuse korral, ilma et see heastaks probleeme, mis võivad neil esineda tööalase karjääri jooksul, ning see pensionilisa ei tundu heastavat naistel karjääri jooksul taluda tulnud halvemusi seeläbi, et neid aidatakse karjääris, ja tagavat seega konkreetselt meeste ja naiste täieliku võrdõiguslikkuse kutsetegevuses (vt selle kohta <DATE ISO="20011129">29. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Griesmar</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑366/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:648">EU:C:2001:648</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Järelikult tuleb asuda seisukohale, et sellised riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas kujutavad endast otsest soolist diskrimineerimist ning on seetõttu direktiiviga 79/7 keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 79/7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis näevad ette naistele õiguse pensionilisale, kui neil on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja nad saavad riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni, samas kui meestel, kes on samasuguses olukorras, sellisele pensionilisale õigust ei ole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19781219">19. detsembri 1978. aasta</DATE> direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis näevad ette naistele õiguse pensionilisale, kui neil on vähemalt kaks bioloogilist või adopteeritud last ja nad saavad riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist osamakselist püsiva töövõimetuse pensioni, samas kui meestel, kes on samasuguses olukorras, sellisele pensionilisale õigust ei ole.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>