<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑148/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0148</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:394">EU:C:2016:394</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SZPUNARI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑148/15</P><P>DEUTSCHE PARKINSON VEREINIGUNG</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Maciej Szpunar</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160602">2. juunil 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑148/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Deutsche Parkinson Vereinigung eV</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs eV</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Kaupade vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artiklid 34 ja 36</KEYWORD><KEYWORD>Retseptiravimite riiklikult fikseeritud hinnad</KEYWORD><KEYWORD>Koguselise piiranguga samaväärse toimega meede</KEYWORD><KEYWORD>Müügitingimus</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatus rahvatervise kaitse kaalutlustel</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus käsitles ELTL artiklit 36<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Enne EÜ artikkel 30 (Amsterdami leping) ja EMÜ artikkel 36 (Rooma leping).</P></NOTE> puudutavaid küsimusi enne vahetu õigusmõju või ülimuslikkuse küsimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Esimene kohtuotsus ELTL (tollal EMÜ) artikli 36 kohta – <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>7/61</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1961:31">EU:C:1961:31</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) – tehti <DATE ISO="19611219">19. detsembril 1961</DATE>, samal ajal kui kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Gend &amp; Loos</NAME.CASE> (<NO.CASE>26/62</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:1">EU:C:1963:1</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tehti <DATE ISO="19630205">5. veebruaril 1963</DATE> ja kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costa</NAME.CASE> (<NO.CASE>6/64</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1964:66">EU:C:1964:66</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) <DATE ISO="19640715">15. juulil 1964</DATE>.</P></NOTE> Vaba liikumisega seotud liidu huvide ja mittemajanduslikke avaliku poliitika eesmärke taotlevate liikmesriikide huvide kaalumine on keeruline ülesanne, mis ei ole aja jooksul lihtsustunud. Vastupidi, samad õigusküsimused kerkivad uuesti esile teistsuguste faktiliste asjaolude kontekstis. Käesolev kohtuasi annab tunnistust sellest, et aluslepingu sätted, mis käsitlevad siseturgu ja eelkõige kaupade vaba liikumist, on endiselt ELi õigusliku ja majandusliku ülesehituse keskmes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus, mille esitas Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus), kes soovib teada, kas ELTL artiklitega 34 ja 36 on kooskõlas süsteem, mille kohaselt võib retseptiravimitele kehtestada ühtse hinna, on hea näide kaupade vaba liikumist käsitlevate sätete tähtsusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Peale selle näitab see kohtuasi vähem ilmsemal viisil taas kord eelotsusemenetluse olulisust. Seoses kahe Saksamaa kõrgeima kohtu – Bundessozialgericht’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim sotsiaalasjade kohus) ja Bundesgerichtshof’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) lahkneva kohtupraktikaga, mis puudutab kõnealuste õigusnormide seaduslikkust ELTL artiklite 34 ja 36 alusel, leidis Saksamaa<?PAGE NO="2"?> Liitvabariigi kõrgeimate kohtute ühine kolleegium,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Ühine kolleegium, mis on ette nähtud Saksa põhiseaduse (Grundgesetz) § 95 lõikes 3 ja mille eesmärk on selle sätte kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>tagada [Saksa kõrgeimate kohtute] otsuste ühtsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, on ajutine organ, mis kutsutakse kokku üksnes sellises erakorralises olukorras, mil Saksa kõrgeimate kohtute praktika lahkneb. Ühine kolleegium teeb sel juhul siduva otsuse. Tema konkreetsed ülesanded ja koosseis on sätestatud <DATE ISO="19680619">19. juuni 1968. aasta</DATE> seaduses Gesetz zur Wahrung der Einheitlichkeit der Rechtsprechung der obersten Gerichtshöfe des Bundes (<HT TYPE="ITALIC">Bundesgesetzblatt</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>, I, lk 661–664).</P></NOTE> et need sätted on kooskõlas liidu õigusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt <DATE ISO="20120822">22. augusti 2012. aasta</DATE> kohtumäärus GmS-OGB, kättesaadav aadressil: https://openjur.de/u/617231.html. See otsus, mis on viimane ühise kolleegiumi tehtud otsus, on tegelikult selle organi neljateistkümnes otsus alates selle asutamisest 1968. aastal, vt https://openjur.de/gericht_e-235-0-ed-desc.html.</P></NOTE> Käesolev asi ei oleks kunagi jõudnud Euroopa Kohtusse, kui ei oleks Oberlandesgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus), kes minu arvates õigesti kahtleb nende õigusnormide kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleks asju nimetada õige nimega: see on kolmas kord, mil Euroopa Kohtul palutakse hinnata Saksamaa meetme kooskõla liikumisvabadust käsitlevate aluslepingu sätetega seoses Madalmaade apteegi DocMorris’e püüdlustega pääseda Saksamaa turule. Esimesel korral, kohtuasjas Deutscher Apothekerverband eV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. 0800 DocMorris NV ja Jacques Waterval,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> paluti Euroopa Kohtul hinnata, kas Saksamaa kehtestatud keeld müüa posti teel ravimeid, mida on lubatud müüa üksnes asjaomase liikmesriigi apteekides, on kooskõlas ELTL artiklitega 34 ja 36. Euroopa Kohus leidis, et kuigi kõnealune meede on samaväärse toimega meede ELTL artikli 34 tähenduses, võib Saksamaal retsepti alusel müüdavate ravimite, kuid mitte käsimüügiravimite puhul tugineda ELTL artiklile 36. Teine kohtuasi, liidetud kohtuasjad Apothekerkammer des Saarlandes jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saarland, Ministerium für Justiz, Gesundheit und Soziales (C‑171/07) ja Helga Neumann-Seiwert <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saarland, Ministerium für Justiz, Gesundheit und Soziales (C‑172/07),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> käsitles küsimust, kas asutamisvabadust puudutavate aluslepingu sätetega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>ELTL artiklid 49 ja 54.</P></NOTE> on vastuolus sellised Saksa õigusnormid, mis ei luba proviisori kutseta isikutel omada ja hallata apteeke (Fremdbesitzverbot’i nimeline põhimõte). Euroopa Kohus leidis, et asutamisvabadus <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> keela Fremdbesitzverbot’i põhimõtte kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Esimese DocMorrise kohtuasja järel muutis Saksamaa oma õigusnorme ja andis loa müüa posti teel nii käsimüügiravimeid kui ka retseptiravimeid. Euroopa Kohtule esitatud teabest ilmneb, et vähemalt mõnda aega puudusid Saksamaal eeskirjad teistest liikmesriikidest imporditud retseptiravimite ühtsete hindade kohta. Hiljem kohaldati neid eeskirju ka selliste toodete suhtes. Järgmisena käsitlen õiguslikku raamistikku.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksa ravimiseadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Saksa ravimiseaduse (Arzneimittelgesetz; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>AMG<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) § 78 lõike 1 esimene lause näeb ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Saksamaa Liitvabariigi majandus- ja tehnoloogiaministeeriumil (Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie) on õigus […]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>määrata kindlaks hulgimüüjate, apteekide ja edasimüügi teel veterinaaride poolt müüdavate ravimite hinnavahemikud […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>AMG § 78 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Hinnad ja hinnavahemikud peavad arvesse võtma ravimite tarbijate, veterinaaride, apteekide ja hulgimüüjate õigustatud huve. Selliste apteegis müüdavate ravimite puhul, mida ei saa turustada väljaspool apteeke, tuleb tagada ühtne hind. […]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Kuna Saksamaa kõrgeimate kohtute praktika lahknes küsimuses, kas viidatud õigusnorm on kohaldatav ka retseptiravimite suhtes, mida mõnes muus liikmesriigis asutatud apteegid müüvad posti teel, lisas Saksamaa seadusandja <DATE ISO="20121019">19. oktoobri 2012. aasta</DATE> seadusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt § 1 punkt 62, Zweites Gesetz zur Änderung arzneimittelrechtlicher und anderer Vorschriften, <DATE ISO="20121019">19. oktoober 2012</DATE>, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. I, lk 2192–2227 (lk 2212).</P></NOTE> AMG § 78 lõikesse 1 järgmise lause: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Esimese lause põhjal vastu võetud ravimite hinda reguleeriv määrus (Arzneimittelpreisverordnung) on kohaldatav ka ravimitele, mis tuuakse käesoleva seaduse kohaldamisalasse kooskõlas § 73 lõike 1 esimese lause punktiga 1a.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> Viidatud AMG § 73 lõike 1 esimese lause punkt 1a puudutab ravimeid, mida tarnib mõnes muus liikmesriigis asutatud apteek Saksamaal asuvatele lõpptarbijatele postimüügi kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Peale selle, võttes arvesse Saksamaa kõrgeimate kohtute lahknevat kohtupraktikat, otsustas Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimate kohtute ühine kolleegium <DATE ISO="20120822">22. augusti 2012. aasta</DATE> otsusega, et samamoodi tuleb tõlgendada ka AMG varasemat redaktsiooni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksamaa ravimite hinda reguleeriv määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Saksamaa ravimite hinda reguleeriv määrus (Arzneimittelpreisverordnung) näeb käesolevas asjas huvipakkuvas osas ette, et tootja peab kindlaks määrama ravimi hinna (§ 1), millele lisandub hulgimüüja hinnalisand (§ 2) ja apteegi hinnalisand (§ 3). Vabamüügiravimite suhtes kõnealune määrus ei kehti. Ravimiseaduse (Heilmittelgesetz) § 7 lõike 1 punkt 2 keelab lisaks allahindluste tegemise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Deutsche Parkinson Vereinigung eV (Saksa Parkinsoniliit; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>DPV<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) on registreeritud ühinguna asutatud eneseabiorganisatsioon, mille eesmärk on parandada Parkinsoni tõbe põdevate patsientide ja nende perekondade olukorda. DVP teavitas enda ja Madalmaade postimüügiapteegi DocMorrise koostööd reklaamiva kirjaga 2009. aasta juulis oma liikmeid boonussüsteemist, mis pakub DVP liikmetele mitmesuguseid boonuseid, kui nad ostavad teatavaid apteekides müüdavaid Parkinsoni tõve ravimiseks mõeldud retseptiravimeid DocMorriselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs eV (kõlvatu konkurentsi vastase võitluse keskus; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>ZBW<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), kõlvatu konkurentsi vastase võitluse assotsiatsioon, peab kõnealust reklaami vastavalt kõlvatu konkurentsi vastase seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>UWG<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) § 4 punktile 11 koostoimes AMG varasema redaktsiooni §‑ga 78 ja ravimite hinda reguleeriva määruse §‑dega 1 ja 3 ja nüüd AMG uue, muudetud redaktsiooni § 78 lõike 1 neljanda lausega ebaausaks, kuna reklaamitud boonussüsteem rikub apteekidele seadusega kehtestatud ühtse müügihinna fikseerimise nõuet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Landgericht (esimese astme kohus) rahuldas ZBW hagi ja keelas DPV‑l konkurentsitingimustes tegutsemise raames reklaamida postimüügiapteegiga DocMorris koostööd tehes viimase boonussüsteemi, nagu DPV oli seda teinud kohtuvaidluse põhjustanud kirjaga. Landgericht põhjendas oma otsust sellega, et tegevusest hoidumise nõue on põhjendatud, kuna DPV rikkus vaidluse esemeks oleva kirjaga UWG § 8 lõike 3 punkti 2, § 3, § 4 punkti 11 koostoimes AMG §‑ga 78 ja ravimite hinda<?PAGE NO="4"?> reguleeriva määruse §‑dega 1 ja 3. Ta leidis, et kirja tuleb pidada DPV ebaausaks äritegevuseks, kuna reklaamitud boonussüsteem on konkurentsiõigusnormidega keelatud. Kõnealune sooduskord kehtis juba vaidlustatud tegevuse toimepanemise ajal ka ravimite suhtes, mida tarnis DocMorris, kes ei asu Saksamaa territooriumil. AMG <DATE ISO="20121026">26. oktoobri 2012. aasta</DATE> redaktsiooni § 78 lõike 1 neljandast lausest tulenevalt kehtib praegu see kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>DPV esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles ta jääb oma nõude juurde jätta ZBW hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Selle menetluse kontekstis esitas Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus) <DATE ISO="20150324">24. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtumäärusega, mille Euroopa Kohus sai kätte <DATE ISO="20150330">30. märtsil 2015</DATE>, järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>Kas ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud retseptiravimite hindade fikseerimine on samaväärse toimega meede ELTL artikli 34 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt:</TXT><P>Kas retseptiravimite hindade fikseerimine on vastavalt ELTL artiklile 36 õigustatud inimeste elu ja tervise kaitsmiseks, kui ainult sellega tagatakse kogu Saksamaa territooriumil, eeskätt maapiirkondades elanike ühtlane varustamine ravimitega?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus vastab ka teisele küsimusele jaatavalt:</TXT><P>Millised nõuded peavad olema täidetud, et kohus saaks tuvastada, et teise küsimuse teises lausepooles nimetatud väide on tegelikult tõene?</P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus: kaupade vaba liikumise piiramine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud retseptiravimite hindade fikseerimine on samaväärse toimega meede ELTL artikli 34 tähenduses?</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Dassonville</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Koguselise piiranguga samaväärse toimega meetme mõiste on nii tuntud, et vaevalt vajab meeldetuletamist. Kohtuotsuses Dassonville leidis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kõiki liikmesriikide kaubanduseeskirju, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada [liidu]sisest kaubandust, tuleb vaadelda koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmetena<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <DATE ISO="19740711">11. juuli 1974. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dassonville</NAME.CASE> (<NO.CASE>8/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:82">EU:C:1974:82</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Praegu viitab Euroopa Kohus pigem <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>meetmetele<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>liikmesriikide kaubanduseeskirjadele<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt näiteks <DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071115">15. novembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:678">EU:C:2007:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuigi aeg-ajalt pöördub ta tagasi tavapärase, kohtuotsuses Dassonville kasutatud reegli juurde.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt näiteks <DATE ISO="20140116">16. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Juvelta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑481/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:11">EU:C:2014:11</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20090210">10. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:66">EU:C:2009:66</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fachverband der Buch- und Medienwirtschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:276">EU:C:2009:276</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus on<?PAGE NO="5"?> ELTL artikli 34 ja sellele järgneva artikli eesmärgi esitanud kokkuvõtlikult järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kohtupraktikas on alates […] kohtuotsusest Dassonville […] sedastatud, et [ELTL artikleid 34 ja 35] tuleb nende kontekstis mõista nii, et nende eesmärk on kõrvaldada kõik takistused, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada [liidu]sisest kaubandust<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt <DATE ISO="20030612">12. juuni 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmidberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:333">EU:C:2003:333</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Fikseeritud hinnad on pinnuks silmas igale ettevõtjale, kes turul ei tegutse, sest konkurentsi määravaks teguriks on sisuliselt hind. Võttes ettevõtjalt võimaluse teatavast hinnast madalamat hinda pakkuda, jäetakse ta ilma tegurist, mis võimaldab tal olla konkurentsivõimeline. Muudest liikmesriikidest kui Saksamaa pärinevatel kaupadel on seetõttu raske Saksamaa turule siseneda. Kõnealused õigusnormid vähendavad kaupade sissevedu Saksamaale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kohtuotsuse Dassonville kohaselt kvalifitseeruvad kõnealused õigusnormid seega samaväärse toimega meetmeks. Need on enam kui võimelised takistama kaubandust. Seda tõendab ka DocMorrise retseptiravimite müügi vähenemine Saksamaal pärast vaatlusaluste õigusnormide kehtestamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Keck</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Järgmisena tuleb uurida, kas kõnealused Saksamaa õigusnormid kujutavad endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>teatud müügitingimusi<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> kohtuotsuse Keck ja Mithouard tähenduses. Jaatav vastus tähendaks, et need ei kuulu kaupade vaba liikumist käsitlevate aluslepingu sätete kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis selles kohtuotsuses, mis on väidetavalt enim vaidlustatud kohtuotsus aluslepingukohase kaupade vaba liikumise valdkonnas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt paljude teiste näidete seas Mattera, A., „De l’arrêt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Dassonville<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> à l’arrêt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Keck<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>: l’obscure clarté d’une jurisprudence riche en principes novateurs et en contradictions<QUOT.START CODE="201C" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue du marché unique européen</HT>, 1994, nr 1, lk 117–160; Gormley, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Reasoning Renounced? The Remarkable Judgment in Keck &amp; Mithouard<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Business Law Review</HT>, 1994, lk 63–67; Steindorff, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Unvollkommener Binnenmarkt<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, <HT TYPE="ITALIC">Zeitschrift für das gesamte Handelsrecht und Wirtschaftsrecht</HT>, 1994, lk 149–169; Lenz, C. O., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Ein undeutlicher Ton<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, <HT TYPE="ITALIC">Neue juristische Wochenschrift</HT>, 1994, lk 1633–1634. Kohtuotsuse Keck poolt vt Joliet, R. [üks selle kohtuasja kohtukoosseisu kohtunikest], <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Der freie Warenverkehr: Das Urteil Keck und Mithouard und die Neuorientierung der Rechtsprechung<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, <HT TYPE="ITALIC">Gewerblicher Rechtsschutz und Urheberrecht, internationaler Teil</HT>, 1994, lk 979–987.</P></NOTE>, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[s]eevastu erinevalt senisest kohtupraktikast tuleb tõdeda, et teistest liikmesriikidest pärit toodetele teatud müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike sätete kohaldamine ei saa otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liikmesriikidevahelist kaubandust Dassonville’i kohtuasjas tehtud otsuse mõttes […], tingimusel et neid sätteid kohaldatakse kõikidele asjaomastele ettevõtjatele, kes tegutsevad riigi territooriumil, ning et need mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks leidis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>[k]ui need tingimused on täidetud, siis sedalaadi õigusnormide kohaldamine nende kaupade müügile, mis on pärit teistest liikmesriikidest ja mis vastavad selle riigi nõuetele, ei takista ega häiri oma olemuselt turule juurdepääsu rohkem kui kodumaiste kaupade puhul. Niisugused õigusnormid jäävad seega [ELTL artikli 34] kohaldamisalast välja<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Keck on minu arvates Euroopa Kohtu õiguspärane vastus olukorrale, kus ettevõtjad tuginevad üha enam ELTL artiklile 34, et lasta liikmesriigi kohtul tühistada mis tahes meede, mis takistab nende majandustegevust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtujurist Tesauro väljendas suurepäraselt kohtuotsusele Keck eelnenud suhtumist, märkides sobivalt ja retooriliselt oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hünermund jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:863">EU:C:1993:863</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0001">1</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Kas [ELTL artikkel 34] on säte, mille eesmärk on [liidu]sisese kaubanduse liberaliseerimine, või on selle eesmärk üldisemalt soodustada takistusteta äritegevust eri liikmesriikides?<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</P></NOTE> Probleem ei seisne minu arvates mitte niivõrd algatatud kohtuasjade arvus kui küsimustes, mida need käsitlevad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt ka Weiler, J.H.H., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>The constitution of the common market place<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, väljaandes P. Craig, G. de Búrca, The evolution of EU law, <HT TYPE="ITALIC">Oxford University Press</HT>, 1999, lk 349–376, lk 370.</P></NOTE> ELTL artikli 34 väga lai tõlgendus tähendas, et Euroopa Kohus pidi järjest enam käsitlema küsimusi, mis puudutasid tegelikku kaupade vaba liikumist vaid marginaalselt, need puudutasid pigem rohkem selliseid delikaatseid ühiskondlikke valikuid nagu kaupluste pühapäevased lahtiolekuajad ja muud taolised küsimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on kohtuotsusest Keck tulenevat erandit tegelikult siiski harva kohaldanud ja pealegi ei ole Euroopa Kohus kunagi positiivselt määratlenud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>müügitingimused<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt mh Kellerhals, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Das Binnenmarktrecht der Warenverkehrsfreiheit<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, kogumikus (toim. Müller‑Graff, P.‑Chr.) <HT TYPE="ITALIC">Europäisches Wirtschaftsordnungsrecht (Enzyklopädie Europarecht, Band 4)</HT>, Nomos, Baden‑Baden, 2015, lk 357–396 (lk 376).</P></NOTE> Ometigi kehtib kohtuotsus Keck ka praegu ja seda tuleb käesolevas asjas analüüsida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Ja siiski ei tohiks Kecki reeglit mehhaaniliselt kohaldada. Müügitingimuste tuvastamise eesmärk ei ole neid täielikult välistada ELTL artikli 34 kohaldamisalast, vaid pigem kehtestada eeldus, et niisugused eeskirjad ei piira liikmesriikidevahelist kaubandust kohtuotsuse Dassonville tähenduses. Vt Szpunar, M., Promocja towarów w prawie wspólnotowym, Kraków, 2002, lk 185.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kõnealused õigusnormid, mis on seotud teatavate toodete hindade fikseerimisega, ei tundu endast esmapilgul kujutavat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kaupadele nõudeid (näiteks nimetuse, kuju, mõõtmete, kaalu, sisalduse, esitluse, märgistuse, pakendamise osas) kehtestava[id] õigusakt[e]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsuse Keck sõnastus, vt <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siiski on Euroopa Kohus seoses raamatuhindade kujundamist käsitlevate siseriiklike õigusnormidega sedastanud, et kuivõrd need <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>ei puuduta kauba omadusi, vaid üksnes tingimusi, mille kohaselt neid on lubatud müüa<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>selliseid sätteid pidada müügitingimusi reguleerivateks […] kohtuotsuse Keck ja Mithouard mõttes<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fachverband der Buch- und Medienwirtschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:276">EU:C:2009:276</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus leidis samas kohtuasjas, et vaidlusalused õigusnormid kujutavasid endast siiski samaväärse toimega meedet, kuivõrd need loovad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>imporditud raamatutele eraldi regulatsiooni, mille eesmärk seisneb teistest liikmesriikidest pärit kaupade ebasoodsamas kohtlemises<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fachverband der Buch- und Medienwirtschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:276">EU:C:2009:276</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei oleks ma esialgu teinud nii kaugeleulatuvat järeldust, et hinna fikseerimise meede kujutab endast müügitingimusi. Konkreetse toote hinna fikseerimine on äärmiselt sarnane esitlemise, märgistamise või pakendamisega seonduvate nõuete kehtestamisega. Toodetel on ju sageli küljes füüsiline hinnalipik, mis on pakendi osa. Pealegi on iga meede, mis reguleerib üht toote peamist aspekti, st hinda, minu arvates midagi enamat kui müügitingimus. Hinnaga seotud meetmed mõjutavad otseselt ettevõtja konkurentsieelist ning on ettevõtjate ja vaba liikumise eeskirjade seisukohast palju rangemad meetmed kui näiteks kahjumiga müügi keeld või kaupluste lahtiolekuaegu reguleerivad sätted. Neid ei tuleks käsitada müügitingimustena. Seepärast on põhimõtteliselt keeruline liigitada hinna fikseerimise meedet müügitingimuseks, mille tulemusena tuleb seejärel analüüsida, kas meede takistab turulepääsu ja/või on diskrimineeriv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Pigem piisab sellest, kui kontrollida, kas Dassonville<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="2019" ID="QE0017"/>i reegli tingimused on täidetud või mitte. Igal juhul analüüsin väljakujunenud kohtupraktikat arvesse võttes kõnealuseid õigusnorme kui müügitingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas kõne all olev ühtne müügihind apteegis kehtib õiguslikult kahtlemata nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide apteekide suhtes ning seega nii Saksa kui ka imporditud toodete suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Saksamaa väidab, et sama võib öelda faktiliselt. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimate kohtute ühine kolleegium leiab samuti, et hindade fikseerimine puudutab õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi nii Saksamaa kui ka välisriikide apteeke.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20120822">22. augusti 2012. aasta</DATE> kohtumäärus GmS-OGB, punkt 47, kättesaadav aadressil: https://openjur.de/u/617231.html.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon leiab seevastu, et tegemist on samaväärse toimega meetmega. Tema arvates mõjutab hindade fikseerimine välisriikide apteeke suuremal määral, kuna halvemat olukorda, mis seisneb selles, et neil on ligipääs Saksamaa turule vaid postimüügi kaudu, saavad nad korvata üksnes eelisega müüa oma kaupa nende asukohaliikmesriigis kehtivate hinnareeglite alusel. Seevastu Saksa apteekidele on postimüük kõigest täiendav turustuskanal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Nagu DPV, Madalmaade valitsus ja komisjon õigesti märgivad, on muus riigis kui Saksamaal asuvatel apteekidel ainult üks viis pääseda Saksa turule – nimelt interneti kaudu. Selle peamine põhjus on Saksamaal kohaldatav Fremdbesitzverbot’i põhimõte, mis tähendab, et ainult proviisoritel on õigus omada ja hallata apteeke.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Erinevalt teises liikmesriigis seaduslikult apteegina tegutsevast äriühingust. Euroopa Kohus on leidnud, et Fremdbesitzverbot’i põhimõte on asutamisvabadust käsitlevate aluslepingu sätetega kooskõlas, vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mujal riigis kui Saksamaal asuva internetiapteegi jaoks, mis kavatseb turustada oma tooteid Saksamaal, on seetõttu ligipääs Saksa turule takistatud, kui ta ei saa osaleda hinnakonkurentsis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Ometigi läheb käesolev asi veelgi kaugemale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Meetmeid, mida kohaldatakse õiguslikult, kuid mitte faktiliselt ühtemoodi, nimetatakse üldiselt kaudselt diskrimineerivateks meetmeteks. Mis tahes diskrimineerimise tuvastamine on alati väga delikaatne teema. See sõltub võrdlusalustest, nagu käesolev asi selgelt näitab. Kui võtta nii nagu ühine kolleegium võrdlusaluseks internetiapteegid, siis on kaudset diskrimineerimist keeruline tuvastada. Kui Hamburgis (Saksamaa) asuv apteek ja Heerlenis (Madalmaad) asuv apteek kavatsevad tarnida tooteid Trieris (Saksamaa) asuvatele patsientidele, koheldakse neid faktiliselt ühtmoodi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>See ei ole siiski õige vaatenurk (kaudse) diskrimineerimise uurimiseks kõnealuses asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Loomulikult tuleb võrrelda apteeke <HT TYPE="ITALIC">üldiselt</HT>, mitte ainult <HT TYPE="ITALIC">interneti</HT>apteeke. Nagu DVP õigesti märgib, saame sellisel juhul teistsuguse tulemuse sel lihtsal põhjusel, et Saksamaa ja teiste liikmesriikide apteegid kasutavad internetti eri määral. Apteek, mis juba asub Saksamaal, kasutab internetti üldiselt piiratud ulatuses või ei kasuta üldse, samal ajal kui muus liikmesriigis asuval apteegil ei ole Saksamaal asuvate patsientide teenindamiseks peale interneti muid vahendeid. Teisisõnu, kui Saksa apteegi jaoks on postimüük üksnes täiendav turustuskanal, siis muus liikmesriigis asuva apteegi jaoks on see ainus turustuskanal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis kohtuotsuses Deutscher Apothekerverband, et ravimite postimüügi keeld on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>võrreldes Saksamaa territooriumil asuvate apteekidega <HT TYPE="ITALIC">rohkem</HT> takistuseks väljaspool Saksamaad asuvatele apteekidele<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Lisaks märkis ta, et ehkki ei ole kahtlust, et kõnealune keeld võtab Saksamaa territooriumil asuvatelt apteekidelt täiendava või alternatiivse viisi pääsemaks lõpptarbijate ravimiturule Saksamaal, jääb neile ometi võimalus müüa ravimeid oma apteekides. Seevastu oleks Internet neile apteekidele, kes Saksamaa territooriumil ei asu, tähtsaim kanal otsepääsuks nimetatud turule. Keeld, mis puudutab rohkem väljaspool Saksamaa territooriumi asuvaid apteeke, võiks võrreldes kodumaiste toodetega takistada just enam teistest liikmesriikidest pärit toodete turulepääsu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sarnane argument esitatakse õiguskirjanduses, milles märgitakse, et fikseeritud jaemüügihinnal võib olla impordile negatiivne mõju, mis tuleneb importija konkurentsieelise piiramisest, vt Müller‑Graff, P.‑Chr., kogumikus (toim. Groeben, H., Schwarze, J., Hatje, A.) <HT TYPE="ITALIC">Europäisches Unionsrecht (Kommentar)</HT>, 7. trükk, Nomos, Baden‑Baden, ELTL artikkel 34, punkt 143. Vt ka Becker, U., kogumikus (toim. Schwarze), <HT TYPE="ITALIC">EU-Kommentar</HT>, 3. trükk, Nomos, Baden‑Baden, ELTL artikkel 34, punkt 69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Ker Optika kohaldas Euroopa Kohus neid argumente kontaktläätsede postimüügi keelu suhtes. Ta leidis, et selline keeld võtab muudest liikmesriikidest pärit ettevõtjatelt iseäranis tõhusa vahendi oma toodete turustamiseks ja tõkestab seega arvestatavalt nende pääsu asjaomase liikmesriigi turule.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt <DATE ISO="20101202">2. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ker-Optika</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:725">EU:C:2010:725</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus uuris selle kohtuotsuses turule ligipääsu ja diskrimineerimise küsimust koos, nagu ta näib sageli tegevat.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Olukorras, kus meetme mõjul on internetiapteekide – mis on tavaliselt välisriikide omad – ligipääs turule tõkestatud või vähemalt piiratud, et säilitada füüsiliste apteekide elujõulist struktuuri, on minu arvates võimatu rääkida müügitingimusest, mida kohaldatakse vahet tegemata kõigile. Seetõttu leian, et kõnealune Saksa meede, mis kaudselt diskrimineerib väljaspool Saksamaad asuvaid apteeke, ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>teatud müügitingimus<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> kohtuotsuse Keck ja Mithouard tähenduses ja kujutab endast takistust teistest liikmesriikidest pärit ravimitega kauplemisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>See toob mind Saksamaa õigusnormide klassifitseerimise viimase kaalutluse juurde: minu järeldus on täielikult kooskõlas nii kohtuotsuse Keck ja Mithouard sisu kui ka selle eespool kirjeldatud mõttega. Mittemajanduslikku laadi delikaatsed küsimused, mis on üksnes marginaalselt seotud liikumisvabaduse kui sellisega (ja mis ei ole diskrimineerivad), tuleks jätta liikmesriikide otsustada. Minu arvates ei saa selline delikaatsus üldse kõne alla tulla, kui meetme mõjul on välisriikide ettevõtjate konkurentsivõime ja turulepääs piiratud. Selline meede on kaugel eeskirjadest, mida kohaldatakse kahjumiga müügi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kaupluste pühapäevaste lahtiolekuaegade<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt <DATE ISO="19891123">23. novembri 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>B &amp; Q</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑145/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:593">EU:C:1989:593</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19921216">16. detsembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>B &amp; Q</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:519">EU:C:1992:519</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (mõlemad tehtud juba enne kohtuotsust Keck) ja <DATE ISO="19940602">2. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Punto Casa ja PPV</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑69/93 ja C‑258/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:226">EU:C:1994:226</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (tehtud pärast kohtuotsust Keck).</P></NOTE> või reklaamipiiranguid puudutavate juhtumite suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19931215">15. detsembri 1993. aasta</DATE> <NAME.CASE>kohtuotsus Hünermund jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:932">EU:C:1993:932</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="19950209">9. veebruari 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leclerc-Siplec</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:26">EU:C:1995:26</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Lisaks on Euroopa Kohus tuvastanud, et teatavad reklaamipiirangud kujutavad endast samaväärse toimega meedet, nimelt kui need takistavad turulepääsu, vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20010308">8.3.2001</DATE>, <NAME.CASE>Gourmet International Products</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑405/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:135">EU:C:2001:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine ja kolmas küsimus: õigustatus rahvatervise kaitse kaalutlustel</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Teise ja kolmanda eelotsuse küsimusega, mida tuleks analüüsida koos, tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kõnealused õigusnormid on õigustatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>inimeste elu ja tervise kaitsmiseks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ELTL artikli 36 alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kuna on tuvastatud, et asjaomane meede on kaudselt diskrimineeriv, saab Saksamaa tugineda ainult kirjapandud õigustavatele asjaoludele, mis on loetletud ELTL artiklis 36, mitte kohustuslikele nõuetele, mille Euroopa Kohus töötas välja kohtuotsusest Rewe-Zentral (nn Cassis de Dijon) tuleneva kohtupraktika alusel (<DATE ISO="19790220">20. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>120/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:42">EU:C:1979:42</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Õigustav asjaolu: rahvatervis</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Alates esimesest rahvatervisega seotud erandit käsitlenud kohtuotsusest De Peijper on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>inimeste tervise ja elu kaitsmine on [ELTL] artikliga 36 kaitstud õigustest või huvidest tähtsaim ning liikmesriikide ülesanne on otsustada aluslepinguga kehtestatud piirides, millises ulatuses tuleks see kaitse tagada […]<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt <DATE ISO="19760520">20. mai 1976. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Peijper</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:67">EU:C:1976:67</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19890307">7. märtsi 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schumacher</NAME.CASE> (<NO.CASE>215/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:111">EU:C:1989:111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19910416">16. aprilli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑347/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:148">EU:C:1991:148</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19941110">10. novembri 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ortscheit</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑320/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:379">EU:C:1994:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Sellele õigustusele tuginev Saksamaa rõhutab, et kõnealune meede on vajalik 1) ravimitega ühtlase varustamise tagamiseks kogu Saksamaal, 2) sellise varustamise kvaliteedi tagamiseks ja patsientide kaitsmiseks ning 3) tervishoiusektori kulude kontrolliks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Selle õigustuse viimasele aspektile ei saa tugineda. Kuna ELTL artikkel 36 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>suunatud mittemajanduslikele nähtustele<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt esimene ELTL (tollal EMÜ) artiklit 36 puudutav kohtuotsus: <DATE ISO="19611219">19. detsembri 1961. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>7/61</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1961:31">EU:C:1961:31</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0329">329</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei pruugi sotsiaalkindlustusskeemide kulude vähendamiseks ette nähtud meetmed olla vastavalt ELTL artiklile 36 tervise seisukohast õigustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt <DATE ISO="19980428">28. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Decker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑120/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:167">EU:C:1998:167</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ainult sotsiaalkindlustussüsteemi rahalise tasakaalu raske kahjustamise oht võib endast kujutada üldisest huvist tulenevat ülekaalukat põhjust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt <DATE ISO="19980428">28. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Decker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑120/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:167">EU:C:1998:167</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus kohaldab sama lähenemisviisi seoses teenuste osutamise vabadusega, vt <DATE ISO="19980428">28. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kohll</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑158/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:171">EU:C:1998:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuid selle õigustuse erandlikku laadi arvesse võttes ei ole see aga käesoleval juhul ilmselgelt nii.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Rangelt võttes ja kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas Cassis de Dijon peaks kõnealune meede selleks, et olla üldisest huvist tuleneval ülekaalukal põhjusel (või varasemas kohtupraktikas: kohustusliku nõude alusel) õigustatud, olema vahet tegemata kohaldatav nii oma riigi kui ka välisriikide toodetele, mis aga käesolevas asjas, nagu eespool esitatust järeldub, ei ole nii. Seejuures ei ole ma kindel, kas Euroopa Kohus järgib endiselt nii ranget põhimõtet, eriti kui on tegemist meetmetega, mis on diskrimineerivad faktiliselt, kuid mitte õiguslikult. Vt nt <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fachverband der Buch- und Medienwirtschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:276">EU:C:2009:276</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kuigi Euroopa Kohus leidis sellel juhul (punktid 35 ja 36), et kõnealune meede on ebaproportsionaalne, arvestades ülekaalukat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>raamatu kui kultuuriväärtuse kaitse<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> eesmärki.</P></NOTE> Vastupidi, kui hinnad ei oleks fikseeritud ja konkurents suureneks, võib see hindu tegelikult alandada, mis võib olla sotsiaalkindlustussüsteemide seisukohast kasulik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Selle õigustuse kahe teise aspekti kohta on Euroopa Kohus leidnud, et tervisega seotud õigustus hõlmab põhimõtteliselt meetmeid, mis puudutavad vajadust nõustada klienti personaalselt ja tagada kliendi kaitse tema varustamisel ravimitega ning vajadust kontrollida retseptide autentsust ja tagada laiaulatuslik ja vajadustele vastav ravimitega varustamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt seoses kaupade vaba liikumisega <DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:492">EU:C:2008:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus laiendas hiljem seda mõttekäiku asutamisvabadusele, vt näiteks <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100601">1. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blanco Pérez ja Chao Gómez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:300">EU:C:2010:300</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20131205">5. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Venturini jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/12–C‑161/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:791">EU:C:2013:791</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140213">13. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sokoll‑Seebacher</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑367/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:68">EU:C:2014:68</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Proportsionaalsus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Eelnevale tuginedes tahan käsitleda Saksa meetme proportsionaalsust seoses vajadusega tagada ühtlane varustamine ravimitega kogu Saksamaal ning sellise varustamise kvaliteet ja patsientide kaitse. Seda tehes hindan vaidlustatud õigusnormide sobivust ja vajalikkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Üldiselt tuleb märkida, et Saksamaa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt seevastu Saksamaa väide ravimite postimüügi keelu kohta kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei esita seda juhtumit tüüpilise juhtumina, mille puhul oleksid vaba liikumise eeskirjade kohaldamisel kahjulikud tagajärjed Saksamaale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>V.a kahjulik hinnakonkurents, vt selle kohta allpool.</P></NOTE> Küsimus ei näi olevat vastastikuses tunnustamises või vastastikuses usalduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Mida oleks minu arvates olnud igal juhul väga raske selgitada ajal, kui on levinud kutsekvalifikatsioonide, eriti arstide ja proviisorite kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050907">7. septembri 2005. aasta</DATE> direktiivile 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="255" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT L 255, lk 22</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Saksamaa seisukohad on põhimõttelisemad: liiga suurel väidetaval konkurentsil, sealhulgas patsientide jaoks madalamatel hindadel ning ravimite suuremal liikumisvabadusel teiste liikmesriikide ja Saksamaa vahel oleksid negatiivsed tagajärjed rahvatervise kaitsele Saksamaal. Paratamatu turutõrge põhjustaks apteekide koondumise teatavatesse piirkondadesse, mille tulemusel pöörataks selg kaugel asuvatele, liikumisvõimetutele, haavatavatele või eakatele patsientidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Saksamaa kardab, et Saksa tavapärased jaemüügiapteegid, mis annavad oma klientidele äärmiselt professionaalset nõu, peavad konkurentsi suurenedes nende teenuste kvaliteeti vähendama, et konkurentsis püsida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Minu jaoks on raske ette kujutada, kuidas proviisorid vähendaksid suurema konkurentsi tingimustes oma teenuste kvaliteeti. Eeldaksin hoopis vastupidist. Seoses sellega viitaksin kohtujurist Poiares Madurole, kes esitab oma ettepanekus kohtuasjas Blanco Pérez tabavalt ja elegantselt sarnase väite.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt kohtujurist Poiares Maduro ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blanco Pérez ja Chao Gómez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:587">EU:C:2009:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>senistes materjalides [ei ole] alust, mis tõendaks, et kasvanud konkurentsi tagajärjel kahandavad apteekrid oma teenuste kvaliteeti. Selles suhtes ei saa ma märkamata jätta teatavat ebajärjepidevust suures osas mõningate poolte ja liikmesriikide põhjendustest. Kohati kujutatakse proviisoreid nii, et neid ajendab peamiselt rahaline kasu – sellisel määral, et nad kõik püüavad tegutseda ainult väga rahvarohketes piirkondades ning on konkurentsi korral valmis seadma kasumihuvi kõrgemale enda kutsealastest kohustustest. Kohati jällegi eeldatakse, et proviisorid – kui neil on rahvarohkes piirkonnas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>monopoolne seisund<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> – tegutsevad ennekõike kutsealastest kohustustest lähtudes ja pühenduvad eelkõige kvaliteetsete apteegiteenuste osutamisele. Mitme poole argumentide põhjal näib, nagu muudaks konkurents pühakud patusteks.<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Sobivus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Meede peab proportsionaalsuse nõudele vastamiseks olema eeskätt taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv (või asjakohane või piisav).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Minu arusaamist mööda kasutatakse inglise keeles neid mõisteid vaheldumisi. Isiklikult eelistan mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>sobiv<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, mis leiab pealegi kasutust ELi seadusandja poolt teenuste direktiivis; vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artikli 15 lõike 3 punkt c (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2006">ELT 2006 L 376, lk 36</REF.DOC.OJ>). Vt ka Barnard, C., <HT TYPE="ITALIC">The substantive law of the EU. The four freedoms</HT>, Oxford University Press, 4. trükk, 2013, lk 177, milles kasutatakse ELTL artikliga 36 seoses kõiki kolme terminit.</P></NOTE> Selline sobivus seatud eesmärgi saavutamiseks on vastuvõetav ainult juhul, kui kõnealune meede vastab tõepoolest soovile saavutada see eesmärk järjepidevalt ja süstemaatiliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt seoses kaupade vaba liikumisega <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:854">EU:C:2011:854</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0126">126</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20110303">3. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kakavetsos-Fragkopoulos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:110">EU:C:2011:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka seoses asutamisvabadusega <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140213">13. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sokoll‑Seebacher</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑367/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:68">EU:C:2014:68</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning seoses teenuste osutamise vabadusega <DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Josemans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:774">EU:C:2010:774</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus annab üldiselt liikmesriikidele selles etapis suure kaalutlusruumi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt <DATE ISO="19940915">15. septembri 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Houtwipper</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:330">EU:C:1994:330</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Juhul kui liikmesriigi meede ei avalda mõju õigustavale asjaolule, ei ole kõnealune meede sobiv. Sama kehtib meetme kohta, mille vastuvõtmisel tehti ilmne hindamisviga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt <DATE ISO="19940915">15. septembri 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Houtwipper</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:330">EU:C:1994:330</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Ühtlane varustamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>ZBW ja Saksamaa valitsus on seisukohal, et kõnealused õigusnormid on sobivad ravimitega ühtlase ja ulatusliku varustamise tagamiseks kogu Saksamaa territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Lisaks on ühine kolleegium, arvestades seadusandjale antud kaalutlusruumi, pidanud kõnealust süsteemi õigustatuks selle alusel, et pole teada teist konkreetset süsteemi, mis elanike kindlat ja kvaliteetset varustamist ravimitega silmas pidades hoiab samamoodi nagu hindade fikseerimine ära ohu, et apteekide vahel tekib kahjulik hinnakonkurents, kindlustab kogu Saksamaa territooriumil elanike ühtlase varustamise retseptiravimitega ja vähendab ravimite väär- või ülemäära suures koguses kasutamise ohtu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt <DATE ISO="20120822">22. augusti 2012. aasta</DATE> kohtumäärus GmS-OGB, punkt 50, kättesaadav aadressil: https://openjur.de/u/617231.html.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Saksamaa meetme ja taotletud eesmärgi ehk ravimitega ühtlase varustamise vaheline seos tundub mulle liiga nõrk, mistõttu leian, et kõnealune meede ei ole taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Esiteks, nagu komisjon õigesti märgib, ei viita apteekide arv automaatselt sellele, et kogu Saksamaa territoorium on ühtlaselt ja ulatuslikult ravimitega varustatud. Kes ütleb, et just apteekide suurem arv tagab äärepoolseimate piirkondade ja/või rohkem eakate inimestega asustatud piirkondade parema varustamise? Hinnakonkurents apteekide vahel võib ühtlast varustamist ravimitega hoopis soodustada. Eeldaksin, et kui internetiapteekidel lubatakse konkurentsis osaleda, teenindatakse äärepoolseimad<?PAGE NO="11"?> piirkondi paremini. Vähenenud liikumisvõimega inimesed saaksid suurt kasu, kui saaksid tellida ravimid interneti kaudu ja lasta need otse koju tuua. Isegi kui nad ei ole harjunud väidetavalt keerulise interneti kaudu tellimise protsessiga, on nende kõrval sageli teised isikud (hooldaja, laps, lapselaps, naaber jne), kes on sellega harjunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Teiseks ei peaks retseptiravimite puhul keskenduma mitte apteekidele, vaid arstide arvule. Probleem tuleneb kindlasti pigem arstide nappusest (<HT TYPE="ITALIC">Ländlicher Ärztemangel</HT>), eriti äärepoolseimates piirkondades, kui apteekide arvust. Tavaliselt ei ole kohas, kus puudub retseptiravimeid väljakirjutav arst, ka apteeki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei tohiks seoses sellise delikaatsema teemaga nagu ravimitega varustamine hädaolukordades unustada, et Saksamaa on käsitlenud seda küsimust apteekide esmaabiteenuse kindlustust käsitlevas seaduses (Apothekennotdienstsicherstellungsgesetz).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt <DATE ISO="20130715">15. juuli 2013. aasta</DATE> seadus Gesetz zur Förderung der Sicherstellung des Notdienstes von Apotheken (Apothekennotdienstsicherstellungsgesetz, ANSG), <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. I, lk 2420, kättesaadav aadressil: http://www.bgbl.de/xaver/bgbl/start.xav?startbk=Bundesanzeiger_BGBl&amp;jumpTo=bgbl113s2420.pdf.</P></NOTE> See seadus, mille eesmärk on tagada kogu Saksamaa ja eelkõige maapiirkondade ulatuslik ja ühtlane varustamine ravimitega väljaspool apteekide tavalist tööaega, näeb ette sellist varustamist tagavatele apteekidele rahalise abi andmise Saksamaa Apteekrite Liidu (Deutscher Apothekerverband) hallatava fondi kaudu. Müüdavatele ravimitele on kehtestatud lisamaks. Kättesaadavast teabest selgub muide, et seda maksu võetakse ka Saksamaale imporditud ravimitelt, mis tähendab, et Saksa turul oma tooteid müüvad välisriikide apteegid toetavad rahaliselt seda fondi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt nimetatud fond kodukorra punkt 5.8, kättesaadav aadressil http://www.dav-notdienstfonds.de/wp-content/uploads/2016/02/VERFAHRENSORDNUNG-V-2-0-16_02_03.pdf.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa vaatlusalustel õigusnormidel olla lisamõju ravimitega ühtlase varustamise tagamisele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Varustamise kvaliteet</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Mis puudutab varustamise kvaliteeti, siis tuleb jätkuvalt rõhutada, et meil on tegemist retseptiravimitega. Seoses sellega tuletaksin meelde Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas Venturini, milles ta sedastas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>[on] vähe tähtsust nende asutuste arvul, mis müüvad retseptiravimeid, sh neid, mida ei hüvita riiklik tervishoiuteenistus ja mille kulud kannab täies ulatuses ostja. Arvestades, et nende ravimite väljakirjutamise õigus on üksnes arstidel, ei ole apteekide ja [para-apteekide] omanikel ühelgi juhul otsest mõju nende ravimite müügimahtudele ja seega ei saa nad ka kaasa aidata väidetavale ületarbimisele<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt <DATE ISO="20131205">5. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Venturini jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/12–C‑161/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:791">EU:C:2013:791</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ravimi hind ei mõjuta seega patsiendile tarnitava retseptiravimi kogust. Proviisorite käed on seotud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Inimeste tervist ähvardava ohu olemasolu või ulatusega seotud ebakindlus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Lisaks tuleks meeles pidada, et õigustatuse ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus lasub Saksamaal. Selle liikmesriigi ülesanne on tõendada kõnealuse meetme sobivust. Saksamaa ei ole esitanud oma õigusnormide toetuseks ühtegi tõendit. Selle asemel viitab ta Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, mille kohaselt, juhul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kui on kahtlusi inimeste tervist ähvardava ohu olemasolus või ulatuses, peaks liikmesriigil olema võimalik võtta kaitsemeetmeid, ilma et ta peaks ootama, et selle ohu tegelikkus oleks täielikult avaldunud.<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> Ta viitab sellega seoses ka ettevaatuspõhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seda väidet tuleks lähemalt uurida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Lähtekoht: ettevaatuspõhimõtet käsitlev kohtupraktika</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tugineb tõepoolest regulaarselt viidatud lõigule. Selle aluseks on ettevaatuspõhimõtet käsitlev kohtupraktika. Minu andmetel kasutas Euroopa Kohus seda esimest korda ELi institutsioonidega seoses 1998. aastal kahes kohtuotsuses veiste spongioosse entsefalopaatia kriisi kontekstis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt <DATE ISO="19980505">5. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Farmers’ Union jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:191">EU:C:1998:191</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19980505">5. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑180/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:192">EU:C:1998:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>kui näib olevat kahtlusi inimeste tervisele kujutatavate ohtude olemasolu või ulatuse osas, võivad <HT TYPE="ITALIC">institutsioonid</HT> võtta kaitsemeetmeid, ilma et nad ootaksid ära, et täielikult oleks avaldunud nende ohtude tegelikkus ja tõsidus.<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Hiljem on seda kasutatud vaba liikumise eeskirju eiravate ELi institutsioonide meetmete ja liikmesriikide meetmete puhul. Kõik juhtumid olid sellised, kus inimeste tervist ähvardava ohu olemasolu või ulatus ei olnud tõepoolest teaduslikult tõestatud. Sellised juhtumid esinesid üldiselt valdkondades, mis olid seotud vitamiinidega või toiduainetega, millele on lisatud toitaineid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20030923">23. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:492">EU:C:2003:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Mischo ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:760">EU:C:2002:760</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0102">102</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Seetõttu tundub mulle, et <HT TYPE="ITALIC">võimalikust</HT> ohust rahvatervisele piisab selleks, et liikmesriik võib ettevaatuspõhimõttele tuginedes võtta meetmeid [ELTL artikli 36] alusel. Pealegi, mida suurem on teaduslik ebakindlus, seda suuremat kaalutlusruumi omavad liikmesriigid, kes vastutavad rahvatervise kaitsmise eest.<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</P></NOTE> uuendtoiduga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt <DATE ISO="20030909">9. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Monsanto Agricoltura Italia jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑236/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:431">EU:C:2003:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, GMOsid sisaldavate või GMOdest valmistatud toidu ja selle koostisosade suhtes kohaldatavate märgistamisnõuetega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Codacons ja Federconsumatori</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑132/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:310">EU:C:2005:310</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning jällegi veiste spongioosne entsefalopaatiaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20060112">12. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Agrarproduktion Staebelow</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑504/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:30">EU:C:2006:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>On olnud juhtumeid, kui ettevaatuspõhimõttele on viidanud kohtujurist, kuid mitte Euroopa Kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kohtujurist Tizzano tegi näiteks segasööta käsitlevas kohtuasjas Euroopa Kohtule ettepaneku vaidlustada ettevaatuspõhimõtte kohaldamine ning märkis, et kõnealune ELi direktiiv (direktiiv 2002/2/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2/EÜ, <DATE ISO="20020128">28. jaanuar 2002</DATE>, millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 91/357/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="063" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2002">EÜT 2002 L 63, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 3/35, lk 245).</P></NOTE>) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>ei ole […] ajutist laadi spetsiifiline riskijuhtimismeede, mis keelab teatud tooted või tegevused, mille ohtlikkus ei ole teaduslikult tõestatud. Tegemist on hoopis üldise ulatusega õigusaktiga, mis rahvatervise kaitse taseme parandamiseks (vt neljas ja viies põhjendus) ühtlustab sööda märgistamise nõuded varasemast piiravamal moel.<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtujurist <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tizzano ettepanek ABNA jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑453/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:202">EU:C:2005:202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0129">129</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus järgis ettevaatuspõhimõtet nimetamata kohtujuristi argumentatsiooni ja leidis, et kõnealune direktiiv ei ole ebaproportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051206">6. detsembri 2005. aasta</DATE> <NAME.CASE>kohtuotsus ABNA jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑453/03, C‑11/04, C‑12/04 ja C‑194/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:741">EU:C:2005:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Laiendamine apteekidele</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>2009. aastal Euroopa Kohtu praktika teataval määral muutus. Ta hakkas viitama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>inimeste tervist ähvardava ohu olemasolu või ulatuse suhtes valitsevale ebakindlusele<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> eespool kirjeldatud juhtumitest erinevas kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia puudutas õigusakte, mille kohaselt võivad eraõiguslikke jaemüügiapteeke hallata vaid füüsilised isikud, kellel on proviisori diplom, ja haldavad äriühingud, mille kõik osanikud/liikmed on proviisorid, ja millest tulenevalt ei ole farmaatsiatoodete müügiga tegelevatel ettevõtjatel (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>müügiettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/>) võimalik omandada osalust kohalike omavalitsusüksuste apteeke haldavates äriühingutes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuotsus Apothekerkammer des Saarlandes jt puudutas siseriiklikke eeskirju, mille kohaselt võivad apteeke omada ainult proviisorid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus kasutas mõlemas asjas nimetatud reeglit, viidates ettevaatuspõhimõtet käsitlevale kohtupraktikale. Ometigi ei maininud ta enam seda põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas seda siiski oluliselt järgmiselt: 1) liikmesriik võib võtta meetmed, mis vähendavad võimalikult oluliselt ohtu rahvatervisele, sh täpsemalt ohtu elanikkonna kindlale ja kvaliteetsele ravimitega varustamisele;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> 2) rõhutada tuleb ravimite väga erilist laadi, kuivõrd nende teraapiline mõju eristab neid oluliselt teistest kaupadest;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> 3) sellise teraapilise mõju tagajärg on see, et kui ravimeid tarvitatakse vajaduseta või vääralt, võivad nad tervist oluliselt kahjustada, ilma et patsient oleks võimeline sellest nende manustamise hetkel aru saama;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> 4) ravimite ületarbimine või väär tarvitamine toob lisaks kaasa finantsvahendite raiskamise, mis on seda enam kahjustav, et farmaatsiasektor põhjustab olulisi kulusid ning peab vastama üha kasvavale vajadusele, samas kui tervishoius kasutatavad finantsvahendid ei saa rahastamisviisist olenemata olla piiramatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis neis kohtuasjades, et liikmesriigid võivad seetõttu kehtestada ravimite jaemüügiga tegelevatele isikutele rangeid nõudeid, seda eeskätt ravimite turustamise ning kasumi taotlemise osas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090519">19. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/07 ja C‑172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Blanco Pérez ja Chao Gómez kohaldas Euroopa Kohus eespool nimetatud täpsustustest ainult üht. Vastates küsimusele, millises ulatuses võib liikmesriik reguleerida, et takistada apteekide koondumist teatavatesse piirkondadesse, kordas Euroopa Kohus nimetatud reeglit<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt <DATE ISO="20100601">1. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blanco Pérez ja Chao Gómez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:300">EU:C:2010:300</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja märkis seejärel, et kui liikmesriik leiab, et mõnel osal tema territooriumist eksisteerib oht, et apteeke napib, võib ta võtta vastu normid, mille kohaselt võib kindla arvu elanike kohta avada vaid ühe apteegi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt <DATE ISO="20100601">1. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blanco Pérez ja Chao Gómez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:300">EU:C:2010:300</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujurist Poiares Maduro ettepanek nendes liidetud kohtuasjades ei sisalda seevastu selliseid märkusi (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:587">EU:C:2009:587</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Sedasama korrati kohtuotsuses Venturini.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt <DATE ISO="20131205">5. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Venturini jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/12</NO.CASE> kuni <NO.CASE>C‑161/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:791">EU:C:2013:791</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Käesoleval juhul: inimeste tervist ähvardava ohu olemasolus või ulatuses ei ole kahtlust</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Nimetatud reegli laiendamine apteekidele alates 2009. aastast on ebaõnnestunud, kuna ähmastab selle lähtepunkti ja ettevaatuspõhimõtte tegelikku eesmärki: riskijuhtimine teadusliku ebakindluse tingimustes. See kehtib nii juhul, kui ohu ulatus on <HT TYPE="ITALIC">ebakindel</HT>, kui ka juhul, kui esineb <HT TYPE="ITALIC">kahtlusi</HT> selle <HT TYPE="ITALIC">olemasolus</HT>. See ei kehti siiski olukorras, kus varem tuvastatud ohu kõrvaldamiseks ette nähtud poliitikavaliku tõhususe suhtes valitseb ebakindlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt Alemanno, A., The Precautionary principle, kogumikus (toim. Baudenbacher, C.) <HT TYPE="ITALIC">The Handbook of EEA Law</HT>, Springer, 2016, lk 839–851 (lk 848).</P></NOTE> Ettevaatust ei tohi segamini ajada ennetamisega. Ennetamise puhul ohu olemasolus või ulatuses ei kahelda. Ennetamise korral on oht tuvastatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt Alemanno, A., Le principe de précaution en droit communautaire: stratégie de gestion des risques ou risqué d’atteinte au Marché intérieur?, kogumikus <HT TYPE="ITALIC">Revue du droit de l’Union européenne</HT>, 2001, lk 917–953 (lk 929).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Alates 2009. aastast lahendatud apteeke puudutavates asjades, millele viidati eespool, puudub siiski igasugune teaduslik ebakindlus ravimite väärast tarvitamisest või ületarbimisest tuleneva tervist ähvardava ohu suhtes. Pealegi on sellised tooted pärast ranget turustusprotsessi juba seaduslikult turule viidud. Ebakindlus valitseb ainult kavandatud meetme elujõulisuse või tõhususe suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Ettevaatuspõhimõte ei oma seega käesolevas asjas otsuse tegemisel mingit tähtsust. Seetõttu pean otstarbekaks teha Euroopa Kohtule ettepanek loobuda väite toetuseks reegli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>inimeste tervist ähvardava ohu olemasolu või ulatuse suhtes valitsev ebakindlus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> kasutamisest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>Tõendamiskohustus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Nagu juba öeldud, on liikmesriik kohustatud tõendama, et meede on ELTL artikli 36 alusel õigustatud. Selline on Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt juba kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Denkavit Futtermittel</NAME.CASE> (<NO.CASE>251/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:252">EU:C:1979:252</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu õiguskirjanduses on selle kohta ilmekalt märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>ei ole Euroopa Kohus hoidunud selle nõude kohaldamisest juhtudel, kui ohus on inimelu.<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt Enchelmaier, S., kogumikus (toim. Oliver, P.) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>Oliver on free movement of goods in the European Union<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, 5. trükk, Hart Publishing, Oxford, 2010, punkt 8.13.</P></NOTE> Oluline on see, et seda kohaldatakse nii eelotsusemenetluse kui ka rikkumismenetluse käigus. Euroopa Kohus on aja jooksul seda põhimõtet täpsustanud, nii et sellega kehtestatakse liikmesriikidele konkreetsed kohustused. Ta on leidnud, et ohtu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>ei tule hinnata mitte üldiste kaalutluste alusel, vaid asjakohaste teadusuuringute alusel.<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt <DATE ISO="19940714">14. juuli 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Veldt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑17/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:299">EU:C:1994:299</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus kasutab nüüd regulaarselt järgmist reeglit: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Liikmesriigi poolt esitamisele tulla võivate õigustustega peavad seega kaasnema selle liikmesriigi poolt vastu võetud piirava meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning täpsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Vt näiteks seoses tervise kaitsega ELTL artikli 36 kontekstis: <DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANETT</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:241">EU:C:2012:241</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20070607">7. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑254/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:319">EU:C:2007:319</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20071115">15. novembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:678">EU:C:2007:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sellist tõendit ei ole esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Asjaomased Saksa õigusnormid ei ole seetõttu rahvatervise eesmärgi saavutamiseks sobivad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Vajalikkus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kuna leian, et asjaomased Saksa õigusnormid ei ole taotletud eesmärgi saavutamiseks sobivad, käsitlen seda aspekti lühemalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Nagu DPV märgib, oli Saksamaa valitsus enne kõnealuste õigusnormide vastuvõtmist mõnda aega toetanud süsteemi, mis näeb ette <HT TYPE="ITALIC">maksimaalsed</HT>, mitte <HT TYPE="ITALIC">fikseeritud</HT> hinnad. Postimüügiapteekide ja ravimite liiduülese vaba liikumise seisukohast on see vähem piirav meede, kuna võimaldab postimüügiapteekidel hinnakonkurentsis püsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu ülesanne ei ole aga ilmselgelt sekkuda liikmesriigi poliitilistesse ja demokraatlikesse protsessidesse ega mõjutada teatavaid poliitilisi valikuid. Piisab, kui tõdeda, et on olemas meetmeid – nagu nägime – mis on mõeldavad ja mida võiks võtta hindade fikseerimise asemel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Täiendavad kaalutlused proportsionaalsuse kohta</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Proportsionaalsuse puhul vaatlen oma eespool esitatud argumentatsiooni esimeses DocMorrise kohtuotsuses sisalduva lõigu kontekstis. Nagu teada, sedastas Euroopa Kohus kõnealuse kohtuotsuse punktis 119, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>postimüügi keeldu [võib] õigustada vajadus võimaluse järele tõhusalt ja vastutustundlikult kontrollida arstide välja kirjutatud ravimiretseptide ehtsust ja tagada, et ravim antakse üle kas kliendile endale või isikule, kellele klient selle ülesande usaldas<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P><DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0119">119</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle lõigu põhjal võib tekkida küsimus, kas kõnealuse keelu kehtestamist saab lubada, pidades samal ajal ebasobivaks meedet, mis on internetituru seisukohast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>kahest halvast parim<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Sellele tuleb vastata jaatavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kui liikmesriik on omal algatusel otsustanud lubada retseptiravimite postimüüki, tuleb seda meedet analüüsida selle sobivuse, ühtsuse ja järjepidevuse alusel. Vastasel juhul oleks liikmesriigil lihtsalt sellise müügi lubamise tõttu tegutsemisvabadus, ilma et kohus saaks seda kontrollida, ja välisriikide ettevõtjad ei saaks kasutada oma põhivabadustega tagatud subjektiivseid õigusi, mis tulenevad eelkõige (ja käesoleval juhul) ELTL artiklist 34.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberlandesgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Selline siseriiklike õigusnormidega ette nähtud retseptiravimite hindade fikseerimine nagu on sätestatud Saksa ravimiseaduse (Arzneimittelgesetz) §‑s 78 koostoimes Saksamaa ravimite hinda reguleeriva määrusega (Arzneimittelpreisverordnung) on vastuolus ELTL artiklitega 34 ja 36.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>