European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/3172

31.12.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/3172,

29. november 2024,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses finantsinstitutsioonide avalikustatava teabega, millele on osutatud kõnealuse määruse VIII osa II ja III jaotises, ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/637

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesoleva määruse HTML- ja PDF-versioonid on erinevad – HTML-versioonist on puudu lisad. Palun kasutage versiooni „PDF – autentne ELT“.

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 434a viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/637 (2) on sätestatud ühtsed avalikustamisvormingud, et tagada määruse (EL) nr 575/2013 ühtne kohaldamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1623 (3) muudeti määrust (EL) nr 575/2013, et lisada sellesse Baseli pangajärelevalve komitee kolmanda rahvusvahelise pankade õigusraamistiku rahvusvahelised standardid (edaspidi „Basel III“). Need rahvusvahelised standardid sisaldavad usaldatavusnõuete kohase avalikustamise standardeid, et parandada läbipaistvust ja järjepidevust krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete vallas. Seepärast tuleb muuta ühtseid avalikustamisvorminguid käsitlevaid eeskirju, et kajastada neid muudatusi avalikustamiskohustustega seotud tehnilistes kirjeldustes.

(2)

Finantsinstitutsioonide poolt regulatiivsete põhinäitajate kohta teabe avalikustamine peaks hõlmama finantsinstitutsiooni kättesaadava kapitali, riskiga kaalutud varade, finantsvõimenduse ja kõige asjakohasemate likviidsusnäitajate avalikustamist.

(3)

Selleks et katta kahjumit tegevuse jätkumise või katkemise korral, vajavad finantsinstitutsioonid piisavas koguses ja piisava kvaliteediga omavahendeid, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92. Finantsinstitutsioonid peaksid avalikustama teabe oma omavahendite koosseisu, koguse ja kvaliteedi kohta, et sidusrühmad saaksid hinnata pankade kahjumikatmisvõimet.

(4)

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude täitmise avalikustamine peaks kajastama asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) VII jaotise 4. peatükis osutatud vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on tagada, et pangandussektori kapitalinõuetes võetakse arvesse makromajanduslikku ja finantskeskkonda, milles krediidiasutused tegutsevad.

(5)

Esmatähtis on, et turul oleks juurdepääs teabele selle kohta, kas finantsinstitutsioon tuleks liigitada globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Seepärast peaksid finantsinstitutsioonid avalikustama teabe selle kohta, kas direktiivi 2013/36/EL artiklis 131 osutatud olulisuse näitajad on täidetud või mitte.

(6)

Tuleks kehtestada ühtsed vormid tagamaks, et finantsinstitutsioonid avalikustavad ühesugusel ja võrreldaval viisil teabe likviidsusnõuetele vastavuse kohta, sealhulgas likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja.

(7)

Tuleb tagada määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud aruandluskohustuste sidusus ja kooskõla liidu muude keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide valdkonna õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 (5). Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamist käsitlevates õigusnormides tuleks seepärast arvesse võtta määruse (EL) 2020/852 artiklites 2 ja 3 sätestatud kriteeriume, liigitusi ja määratlusi. Eelkõige tuleks nendes õigusnormides arvesse võtta keskkonnakestliku majandustegevuse kindlakstegemise ja liigitamise kriteeriume, mis on sätestatud määruses (EL) 2020/852 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/1818 (6). Samal põhjusel peaksid finantsinstitutsioonid kinnisvaraportfelli energiatõhusust käsitleva teabe avalikustamisel esitama selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (7) artikli 2 punktis 12 määratletud energiamärgise vormis.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (8) artiklite 19a ja 29a kohaselt peavad teatavad suurettevõtjad, kes on avaliku huvi üksused, või avaliku huvi üksused, kes on suure kontserni emaettevõtjad, esitama oma tegevusaruandes või konsolideeritud tegevusaruandes teabe oma tegevuse mõju kohta keskkonnaküsimustele, sotsiaalsetele ja töötajatega seotud küsimustele, inimõiguste austamisele ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimustele. See kohustus ei kehti aga muude ettevõtjate suhtes. Seetõttu ei ole ettevõtjad, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a, kohustatud sellist teavet avalikustama ja nad ei pruugi olla suutelised sellist teavet finantsinstitutsioonidele esitama. Seega võib eeldada, et ettevõtjad, kes on finantsinstitutsioonide vastaspooled, esitavad seda teavet ja neid andmeid üksnes vabatahtlikult.

(9)

Basel III standardite rakendamiseks on määrusega (EL) 2024/1623 lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikesse 3 sisemudelite abil arvutatavate riskipõhiste kapitalinõuete alampiir (minimaalne väljundmäär), mis võrdub protsendiga kapitalinõuetest, mida kohaldataks standardmeetodite kasutamise korral. Seepärast on asjakohane kajastada muudatusi asjaomastes avalikustamisvormides. Selleks et võrrelda standardmeetodite ja sisemudeli meetodite alusel arvutatud riskipõhiseid omavahendite suhtarve riski tasandil ja krediidiriskipositsiooni klassides, tuleks kasutusele võtta kaks uut avalikustamisvormi.

(10)

Seoses krediidiriski standardmeetodi kasutamisega on määrusega (EL) 2024/1623 lisatud määruse (EL) nr 575/2013 II jaotise 2. peatükki eri riskipositsioonide, sealhulgas finantsinstitutsioonide vastu olevate nõuete, äriühingute vastu olevate nõuete, eriotstarbeliste nõuete, jaenõuete, kinnisvaraga tagatud nõuete, allutatud võlanõuete, omakapitali investeeringute ja makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul kohaldatav üksikasjalikum riskikaalukäsitlus. Neid muudatusi tuleb kajastada avalikustamisvormides ja viia nendes avalikustamisvormides olevate ridade nummerdus kooskõlla vastavates Baseli pangajärelevalve komitee avalikustamisvormides kasutatava nummerdusega.

(11)

Määrusega (EL) 2024/1623 kehtestati määruse (EL) nr 575/2013 II jaotise 3. peatükis seoses sisereitingute meetodi kasutamisega krediidiriski positsioonide puhul piiratud arv riskipositsioonide klasse, mille puhul võib krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutada täiustatud sisereitingute meetodit. Finantsinstitutsioonide vastu olevate nõuete puhul saab nüüd kasutada ainult sisereitingute põhimeetodit ning omakapitali investeeringute puhul on lubatud kasutada ainult standardmeetodit, välja arvatud üleminekuperioodil. Lisaks on loodud uued riskipositsiooni klassid „piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused“ ja „avaliku sektori asutused“, et tagada nende riskipositsioonide järjepidev käsitlemine ja vältida seonduvate omavahendite nõuete tahtmatut varieerumist. Neid muudatusi tuleks kajastada sisereitingute meetodi kasutamist käsitlevates avalikustamisvormides. Samuti tuleb viia vormi struktuuri mõju krediidiriski maandamise tehnikatena kasutatavate krediidituletisinstrumentide riskiga kaalutud varale kooskõlla vastavas Baseli pangajärelevalve komitee avalikustamisvormis kasutatud ridade nummerdusega.

(12)

Määrusega (EL) 2024/1623 kehtestati määruse (EL) nr 575/2013 IV jaotises uus tururiski omavahendite nõuete arvutamise raamistik, mis põhineb Baseli pangajärelevalve komitee kauplemisportfelli põhjalikul läbivaatamisel (Fundamental review of the trading book, FRTB). See muudatus oli vajalik selleks, et kõrvaldada kehtivas tururiski kapitalinõuete raamistikus tuvastatud puudused kauplemisportfelli positsioonide puhul. Uue raamistiku kohaselt peavad finantsinstitutsioonid kohaldama tururiski omavahendite nõuete arvutamisel lihtsustatud standardmeetodit, alternatiivset standardmeetodit või alternatiivset sisemudeli meetodit. Neid muudatusi tuleks kajastada avalikustamisvormides, võttes kasutusele põhjalikud avalikustamistabelid ja -vormid. Need uued avalikustamistabelid ja -vormid peaksid kehtima siis, kui liidus hakatakse kohaldama Baseli FRTB-standarditel põhinevat tururiski reguleerivat raamistikku. Seni tuleks jätkata praegu kehtivate avalikustamisnõuete kohaldamist. Selle uue meetodi kasutamise põhjalikuks mõistmiseks peaksid alternatiivset sisemudeli meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid uue avalikustamisraamistiku kohaldamise esimesel päeval avalikustama kvantitatiivse teabe koos kvalitatiivse teabega.

(13)

Tuleks kehtestada ühtsed avalikustamisvormingud, et tagada krediidiväärtuse korrigeerimise riskide ühtne ja võrreldav avalikustamine. Seepärast tuleb selle muudatuse kajastamiseks kehtestada uued avalikustamisvormid ja -tabelid, mis sisaldavad kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet krediidiväärtuse korrigeerimise riskide kohta. Nendes vormides tuleks arvesse võtta, et finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise omavahendite nõudeid, võivad kohaldada standard-, põhi- või lihtsustatud meetodit või nende meetodite kombinatsiooni ning et krediidiväärtuse korrigeerimise risk peaks hõlmama nii finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidimarginaali riski kui ka finantsinstitutsiooni ja kõnealuse vastaspoole vahel tehtud tehingute portfelli tururiski.

(14)

Määrusega (EL) 2024/1623 kehtestati määruse (EL) nr 575/2013 III jaotise 1. peatükis operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks uus üksainus mittemudelipõhine meetod, et kõrvalda probleem, mis oli seotud riskitundlikkuse puudumise ja võrreldavuse puudumisega olemasolevate meetodite vahel. Vastavalt Basel III standarditega ette nähtud kaalutlusõigusele põhinevad liidu omavahendite miinimumnõuded üksnes majandusnäitaja komponendi arvutamisel, samas kui kahju ajalugu võetakse arvesse üksnes avalikustamise eesmärgil. Neid muudatusi tuleks kajastuda avalikustamisvormides, kehtestades muu hulgas uued vormid, et anda teavet viimase kümne aasta jooksul kantud aastase operatsioonikahju kohta ning majandusnäitaja, komponentide ja alakomponentide arvutamise ning seonduvate omavahendite nõuete ja riskipositsioonide kohta.

(15)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 501d lõikes 2 on sätestatud, kuidas finantsinstitutsioonid arvutavad oma krüptovara riskipositsioonide omavahendite nõuded kuni kõnealuse määruse artikli 501d lõikes 1 osutatud seadusandliku akti kohaldamise kuupäevani. Seepärast tuleb sätestada, kuidas finantsinstitutsioonid peavad kõnealusel üleminekuperioodil avalikustama oma krüptovara riskipositsioonid.

(16)

Määrusega (EL) 2024/1623 muudeti määruse (EL) nr 575/2013 artikli 434a lõiget 1 ja kehtestati EBA-le nõue töötada välja IT-lahendused, sealhulgas juhised, mida finantsinstitutsioonid peavad kasutama kõnealuse määruse II ja III jaotises nõutud teabe avalikustamiseks. Seega tuleks avalikustamisvormides osutada piisava selgusega andmepunktidele ja teabele, mille finantsinstitutsioonid peavad avalikustama, et tagada kasutajatele juurdepääs piisavale, põhjalikule ja võrreldavale teabele, ning säilitada kooskõla avalikustamist käsitlevate rahvusvaheliste standarditega. Selleks et EBA saaks töötada välja asjakohased IT-lahendused, ei tohiks need ühtsed avalikustamisvormingud olla siduvad nende struktuuri ja esituse osas. Eelkõige peaks EBA-l olema võimalik avalikustamisvormide graafilisest esitusest ja tabelite struktuurist kõrvale kalduda tingimusel, et IT-lahendus sisaldab kõiki nõutavaid andmepunkte ja teavet.

(17)

Selleks et anda finantsinstitutsioonidele terviklik ühtne avalikustamisvormingute kogum ja tagada kvaliteetne avalikustav teave, kajastades samal ajal ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 434a lõike 1 kohast lähenemisviisi, tuleb tunnistada kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/637 ja asendada see käesoleva määrusega.

(18)

Tagamaks, et finantsinstitutsioonid saaksid õigel ajal kvaliteetset teavet avalikustada, tuleks neile anda piisavalt aega oma sisesüsteemide kohandamiseks, võttes arvesse kehtivas avalikustamisraamistikus tehtavaid muudatusi, mis on kajastatud või lisatud käesoleva määrusega.

(19)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(20)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (9) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhinäitajate avalikustamine ja riskiga kaalutud varade ülevaade

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktides a–d, f ja g ning artikli 447 punktides a–g osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 1. jaos „Riskijuhtimise, põhiliste usaldatavusnäitajate ja riskiga kaalutud varade ülevaate avalikustamine“.

Artikkel 2

Riskijuhtimise eesmärkide ja põhimõtete avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 435 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 2. jaos „Riskijuhtimise eesmärkide ja põhimõtete avalikustamine“.

Artikkel 3

Kohaldamisala avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 436 punktides b–h osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 3. jaos „Kohaldamisala avalikustamine“.

Artikkel 4

Omavahendite avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 437 punktides a–f osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 4. jaos „Omavahendite avalikustamine“.

Artikkel 5

Vastutsükliliste kapitalipuhvrite avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 440 punktides a ja b osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 5. jaos „Vastutsükliliste kapitalipuhvrite avalikustamine“.

Artikkel 6

Finantsvõimenduse määra avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 451 lõike 1 punktides a–e ning artikli 451 lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 6. jaos „Finantsvõimenduse määra avalikustamine“.

Artikkel 7

Globaalse süsteemse olulisuse näitajate avalikustamine

1.   Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad teabe nende näitajate väärtuste kohta, mida nad on kasutanud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 441 osutatud punktisumma kindlaksmääramiseks, kasutades kõnealuse määruse artiklis 434a osutatud ühtset avalikustamisvormingut. Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad kasutavad avalikustamisvormingut, mida asjaomased asutused kasutavad vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1222/2014 (10) artikli 3 lõikele 2 näitajate väärtuste kogumiseks, välja arvatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 3 lõikele 2 kohaselt kogutud lisaandmed ja memokirjed.

2.   Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad lõikes 1 osutatud teabe kolmanda samba aastalõpu aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad lõikes 1 osutatud teabe uuesti esimeses kolmanda samba aruandes pärast asjaomastele pädevatele asutustele näitajate väärtuste lõplikku esitamist, kui esitatud näitajad erinevad kolmanda samba aastalõpu aruandes avaldatud näitajatest.

Artikkel 8

Likviidsusnõuete avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõikes 1 ning artikli 451a lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 7. jaos „Likviidsusnõuete avalikustamine“.

Artikkel 9

Krediidiriski, lahjendusriski ja krediidikvaliteedi positsioonide avalikustamine

1.   Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 1 punktides a, b, d ja f ning artiklis 442 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 8. jaos „Krediidiriski kvaliteedi avalikustamine“.

2.   Suured finantsinstitutsioonid, kellel on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvate laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse ning kõnealuse määruse artikli 47a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse suhtarv 5 % või rohkem, avalikustavad lisaks lõikes 1 osutatud teabele täiendava teabe, et täita kõnealuse määruse artikli 442 punktide c ja f nõudeid. Kõnealused finantsinstitutsioonid avalikustavad selle teabe kord aastas.

3.   Lõike 2 kohaldamisel jätavad finantsinstitutsioonid suhtarvu lugejast ja nimetajast välja laenud ja ettemaksed, mis on liigitatud müügiks hoitavateks, nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused.

4.   Finantsinstitutsioonid hakkavad teavet avalikustama vastavalt lõikele 2, kui nad on avalikustamiskuupäevale eelnenud nelja kvartali jooksul kahes järjestikuses kvartalis jõudnud kõnealuses lõikes osutatud 5 % künniseni või selle ületanud. Esimese avalikustamiskuupäeva seisuga avalikustavad finantsinstitutsioonid asjaomase teabe, kasutades kõnealuses lõikes osutatud vorme, kui nad ületavad kõnealusel avalikustamiskuupäeval 5 % künnist.

5.   Finantsinstitutsioonid ei pea enam avalikustama teavet vastavalt lõikele 2, kui nad on avalikustamiskuupäevale eelnenud nelja kvartali jooksul kolmes järjestikuses kvartalis langenud allapoole 5 % künnist.

Artikkel 10

Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 453 punktides a–f osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 9. jaos „Krediidiriski maandamise tehnikate avalikustamine“.

Artikkel 11

Standardmeetodi kasutamise avalikustamine

Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad riskiga kaalutud varad standardmeetodi kohaselt, avalikustavad standardmeetodi kasutamise kohta järgmise teabe:

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 444 punktides a–e ning artikli 453 punktides g, h ja i osutatud teave, nagu on kindlaks määratud I lisa 10. jaos „Krediidiriski standardmeetodi avalikustamine“;

b)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 444 punktis e osutatud teave omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide väärtuste kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa 4. jaos „Omavahendite avalikustamine“.

Artikkel 12

Krediidiriski puhul sisereitingute meetodi kasutamise avalikustamine

Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad riskiga kaalutud varad sisereitingute meetodi kohaselt, avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis h, artikli 452 punktides a–h ning artikli 453 punktides g ja j osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 11. jaos „Krediidiriski sisereitingute meetodi avalikustamine“.

Artikkel 13

Eriotstarbeliste nõuete ja omakapitali investeeringute avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis e osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 12. jaos „Eriotstarbeliste nõuete ja omakapitali investeeringute avalikustamine“.

Artikkel 14

Vastaspoole krediidiriski positsioonide avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis h ja artiklis 439 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 13. jaos „Vastaspoole krediidiriski avalikustamine“.

Artikkel 15

Väärtpaberistamise positsioonidest tulenevate riskipositsioonide avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 449 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 14. jaos „Väärtpaberistamise positsioonidest tulenevate riskipositsioonide avalikustamine“.

Artikkel 16

Standardmeetodi ja alternatiivsete tururiski sisemudelite kasutamise avalikustamine

1.   Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 1 punktides a–d, artiklis 438, artikli 445 lõigetes 1 ja 2, artikli 455 lõike 1 punktides a–f ning artikli 455 lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 15. jaos „Tururiski avalikustamine“.

2.   Kuni 31. detsembrini 2025 avalikustavad finantsinstitutsioonid teabe vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/637 (11) artiklile 15.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325az osutatud alternatiivsete meetodite kasutamise esimesel kohaldamiskuupäeval avalikustavad tururiski alternatiivset sisemudeli meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 455 lõike 1 punktides a–f osutatud kvalitatiivse teabe koos kõnealuse määruse artikli 455 lõikes 2 osutatud kvantitatiivse teabega.

Artikkel 17

Krediidiväärtuse korrigeerimise riski avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktides d ja h, artikli 439 punktis h ja artiklis 445a osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 16. jaos „Krediidiväärtuse korrigeerimise avalikustamine“.

Artikkel 18

Operatsiooniriski avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 435, artikli 438 punktis d ja artiklis 446 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 17. jaos „Operatsiooniriski avalikustamine“.

Artikkel 19

Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tuleneva intressiriskile avatuse avalikustamine

1.   Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punktides a–g osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 18. jaos „Kauplemisportfellivälise tegevuse intressiriski avalikustamine“.

2.   Finantsinstitutsioonid, kes avalikustavad teabe vastavalt lõikele 1 esimest korda, ei pea seda teavet avalikustama eelmise avalikustamiskuupäeva seisuga.

Artikkel 20

Tasustamispõhimõtete avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 450 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 19. jaos „Tasustamispõhimõtete avalikustamine“.

Artikkel 21

Koormatud ja koormamata varade avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 443 osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 20. jaos „Koormatud ja koormamata varade avalikustamine“.

Artikkel 22

Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamine

1.   Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 449a osutatud teabe, nagu on kindlaks määratud I lisa 21. jaos „Keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske käsitleva usaldatavusnõuetekohase teabe avalikustamine“. See teave hõlmab kõike järgmist:

a)

kvalitatiivne teave keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta;

b)

kvantitatiivne teave kliimamuutustega seotud üleminekuriski kohta;

c)

kvantitatiivne teave kliimamuutustega seotud füüsiliste riskide kohta;

d)

kvantitatiivne teave leevendusmeetmete kohta, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruva majandustegevusega nende vastaspoolte suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ning kodumajapidamiste ja kohalike omavalitsuste suhtes, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 (12) V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis b;

e)

kvantitatiivne teave muude kliimamuutustega seotud riskide leevendamiseks võetud meetmete ja asjaomaste riskipositsioonide kohta, mis on seotud majandustegevusega, mida ei saa pidada määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt keskkonnakestlikuks, kuid mis toetab vastaspooli ülemineku- või kohanemisprotsessis kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks.

2.   Finantsinstitutsioonid võivad otsustada avalikustada kvantitatiivset teavet kliimamuutustega seotud riskide leevendamiseks võetud meetmete ja asjaomaste riskipositsioonide kohta, mis on seotud majandustegevusega, mida saab määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt pidada keskkonnakestlikuks, vastaspoolte suhtes, kes on finantssektorivälised äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a või 29a sätestatud avalikustamiskohustusi ega komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/2178 (13) sätestatud avalikustamiskohustusi.

Määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud nõuetele (taksonoomiaga kooskõlas olevad riskipositsioonid) vastava tegevusega seotud vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide osakaalu arvutamiseks võivad finantsinstitutsioonid:

a)

võimaluse korral kasutada oma vastaspooltelt saadud teavet, mis on esitatud vabatahtlikult ja kahepoolselt laenude väljastamise ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus;

b)

kui vastaspool ei ole suuteline või valmis esitama asjaomaseid andmeid kahepoolselt, kasutada sisehinnanguid ja asendusandmeid ning selgitada vormile lisatud kirjelduses, millises ulatuses on neid sisehinnanguid ja asendusandmeid kasutatud ning milliseid sisehinnanguid ja asendusandmeid on kohaldatud;

c)

kui nad ei saa asjaomast teavet kahepoolselt koguda või ei saa kasutada sisehinnanguid ja asendusandmeid või ei saa seda teavet koguda või kasutada neid hinnanguid ja asendusandmeid viisil, mis ei ole neile või nende vastaspooltele ülemäära koormav, selgitada seda suutmatust vormile lisatud kirjelduses.

Punkti a kohaldamisel teavitavad finantsinstitutsioonid oma vastaspooli sellest, et sellise teabe esitamine on vabatahtlik.

Artikkel 23

Krüptovarade avalikustamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad teabe krüptovaraga seotud riskipositsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 501d lõikele 2, nagu on kindlaks määratud I lisa 22. jaos „Krüptovaraga seotud riskipositsioonide avalikustamine“.

Artikkel 24

IT-lahendused

EBA tagab, et määruse (EL) nr 575/2013 II ja III jaotise kohaselt nõutud teabe avalikustamiseks välja töötatud IT-lahendused, sealhulgas juhised, vastavad igal ajal käesolevas määruses sätestatud ühtsetele avalikustamisvormingutele ning hõlmavad kõiki avalikustamisvormides loetletud andmepunkte ja teabeelemente.

EBA teeb esimeses lõigus osutatud IT-lahendused ja kõik nendega seotud juhised kättesaadavaks oma veebisaidil. EBA ajakohastab neid IT-lahendusi ja juhiseid ning teeb need kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes.

Artikkel 25

Üldsätted ühtsete avalikustamisvormingute kohta

1.   Kui finantsinstitutsioon jätab vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 432 välja ühe või mitu avalikustamisele kuuluvat teabeelementi, ei tohi ta muuta EBA väljatöötatud IT-lahendustes sisalduvate lisas Ind osutatud ühtsete avalikustamisvormingute ridade või veergude nummerdust.

2.   Finantsinstitutsioonid esitavad asjaomasele IT-lahendusepõhisele vormile või tabelile lisatud kirjelduses selge märkuse selle kohta, milliseid ridu või veerge ei ole täidetud ja mis on teabe väljajätmise põhjus.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 431 nõutav teave peab olema selge ja põhjalik, nii et selle teabe kasutajatel oleks võimalik mõista kvantitatiivset teavet, ning see esitatakse selliste vormide kõrval, millega see teave on seotud.

4.   Arvväärtused esitatakse järgmiselt:

a)

kvantitatiivsed rahalised andmed avalikustatakse minimaalselt täpsusega miljon ühikut;

b)

„protsendina“ avalikustatavad kvantitatiivsed andmed väljendatakse ühiku kohta minimaalselt täpsusega neli kohta pärast koma.

5.   Finantsinstitutsioonid esitavad ka järgmise teabe:

a)

avalikustamiskuupäev ja -kajastatav periood;

b)

aruandevaluuta;

c)

avalikustava finantsinstitutsiooni nimi ja asjakohasel juhul juriidilise isiku tunnus (LEI);

d)

kasutatud raamatupidamisstandard, kui see on asjakohane;

e)

konsolideerimise ulatus, kui see on asjakohane.

Artikkel 26

Avalikustamisperiood ja -sagedus

1.   Avalikustamisperioodid määratletakse kvartaliperioodidena T, T–1, T–2, T–3 ja T–4.

2.   EBA väljatöötatud IT-lahendustes sisalduvate lisas Ind osutatud ühtsete avalikustamisvormingute ridasid või veerge täidetakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 433a, 433b ja 433c sätestatud avalikustamissagedusega.

3.   Finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kehtib avalikustamiskohustus, avalikustavad teabe järgmise sagedusega:

a)

finantsinstitutsioonid, kes avalikustavad I lisas sisalduva teabe kord kvartalis, esitavad andmed perioodide T, T–1, T–2, T–3 ja T–4 kohta;

b)

finantsinstitutsioonid, kes avalikustavad I lisas sisalduva teabe kord poolaastas, esitavad andmed perioodide T, T–2, ja T–4 kohta;

c)

finantsinstitutsioonid, kes avalikustavad I lisas sisalduva teabe kord aastas, esitavad andmed perioodide T ja T–4 kohta.

4.   Finantsinstitutsioonid esitavad avalikustamisperioodide kuupäevad.

5.   Eelmiste perioodide andmete avalikustamist ei nõuta, kui andmed avalikustatakse esimest korda.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

1.   Rakendusmääruse (EL) 2021/637 (välja arvatud artikkel 15 ning XXIX ja XXX lisa) kohaldamine lõpeb 1. jaanuaril 2025. Rakendusmääruse (EL) 2021/637 artiklit 15 ning XXIX ja XXX lisa kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025 üksnes käesoleva määruse artikli 16 kohaldamisel.

2.   Rakendusmäärus (EL) 2021/637 tunnistatakse alates 31. detsembrist 2025 kehtetuks.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 28

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj.

(2)  Komisjoni 15. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/637, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatava teabega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa II ja III jaotises, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1423/2013, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1555, komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/200 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2295 (ELT L 136, 21.4.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/637/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1623, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega (ELT L, 2024/1623, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1623/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj).

(6)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/1818/oj).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/31/oj).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).

(10)  Komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1222/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad (ELT L 330, 15.11.2014, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/1222/oj).

(11)  Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/2453/oj).

(12)  Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/451/oj).

(13)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/2178/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3172/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)