EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.9.2026
COM(2026) 498 final
2026/0289(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2021/1139 seoses lihtsustamise ja WTO kalandustoetuste lepingu ülevõtmisega
{SWD(2026) 282 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.9.2026
COM(2026) 498 final
2026/0289(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2021/1139 seoses lihtsustamise ja WTO kalandustoetuste lepingu ülevõtmisega
{SWD(2026) 282 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Määruse (EL) 2021/1139 1 (edaspidi „EMKVFi määrus“) alusel loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) eraldab ELi eelarvest vahendeid, et toetada ühist kalanduspoliitikat (ÜKP), liidu merenduspoliitikat ja liidu rahvusvahelisi kohustusi ookeanide majandamise valdkonnas. ÜKP õigusraamistik, mis hõlmab ELi ainupädevusse kuuluvat mere bioloogiliste ressursside kaitset koos EMKVFi antava struktuuritoetusega, on osutunud tõhusaks kalavarude hea seisundi säilitamisel või taastamisel ning säästva vesiviljeluse edendamisel. Kuna kalandus- ja vesiviljelussektorid on peamised ELi toidutootmisse panustajad, vajavad need sektorid usaldusväärset rahastamist, et tulla toime negatiivsete välismõjude, keskkonna muutlikkuse ning innovatsiooni, strateegilise planeerimise ja kohanemise vajadusega. Seetõttu toetab EMKVF säästvat kalapüüki ja vesiviljelust, mere bioloogiliste ressursside kaitset, toiduga kindlustatust, sinist majandust ning heas seisukorras, ohutute ja turvaliste merede ja ookeanide majandamist. Liikmesriigid koostavad riiklikud EMKVFi programmid, mis on kohandatud nende vajadustele ning põhinevad EMKVFi määruses sätestatud prioriteetidel ja eesmärkidel.
Kuigi praegune õigusraamistik on strateegiliselt oluline, esineb selle rakendamisel probleeme. EMKVFi vahehindamisest 2 ning liikmesriikidelt, sidusrühmadelt ja nõuandekomisjonidelt korrapäraselt saadud tagasiside näitavad, et rahastamisvõimalusi peetakse piiratuks ja nende paindlikkust ebapiisavaks. Peamiste takistustena energiasüsteemi ümberkujundamise, väikesemahulise kalapüügi ja põlvkondade vahetuse toetamisel nähakse õiguskindlusetust ja keerukust. Ning kuigi EMKVF on ÜKP rakendamise peamine rahastamisallikas, lähevad mõned selle sätted ÜKP määruse nõuetest kaugemale ja neid on alates EMKVFi määruse vastuvõtmisest mõjutanud märkimisväärsed välistegurite muutused, nagu näiteks üha pakilisem vajadus toetada kõnealuse sektori energiasüsteemi ümberkujundamist. Seepärast soovitatakse hindamises sihipäraseid meetmeid, et kiirendada rakendamise ajakava ja vähendada halduslikke viivitusi.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta EMKVFi määrust, et muuta EMKVF liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks kättesaadavamaks ja lihtsamini rakendatavaks. Muudatusettepanek sisaldab ka vajalikke muudatusi, et tagada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kalandustoetuste lepingu täielik rakendamine ELi õiguses. Kõnealune leping võeti vastu WTO 12. ministrite konverentsil 17. juunil 2022, ratifitseeriti ELi poolt 7. juunil 2023 ning jõustus 15. septembril 2025. Selle lepinguga keelatakse kahjulikud kalandustoetused ning võetakse vastavate uute kohustuste kehtestamisega sihikule konkreetsed püügitegevused ja -piirkonnad, sealhulgas ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (edaspidi „ETR-kalapüük“), ülepüütud kalavarude püük ja reguleerimata avamerepüük.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek piirdub määruse (EL) 2021/1139 sihipäraste muudatustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta ja määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted eelarve jagatud täitmise raames hallatavate liidu fondide kohta.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas muude liidu poliitikatega, eelkõige keskkonna-, kliima-, ühtekuuluvus-, põllumajandus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga.
Ettepanek on kooskõlas ka algatustega, mis on sätestatud Euroopa maailmamerepaktis, milles kohaldatakse integreeritud lähenemisviisi rahastamisele ja ookeanidega seotud poliitikale, mis hõlmab paljusid valdkondi, sealhulgas: mere bioloogiliste ressursside kaitset, mis on üks ELi viiest ainupädevusest; mere elurikkuse taastamist; kalavarude ja säästva vesiviljeluse majandamist ja innovatsiooni nendes valdkondades; ÜKP rakendamist; teadmisi ookeanidest; meresõidu turvalisust; toiduga kindlustatust ning konkurentsivõimelise ja säästva sinise majanduse arendamist ja edendamist. Ettepanek aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 14. eesmärki (kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse), millele EL on pühendunud.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2, artikli 195 lõige 2 ja artikkel 349.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kavandatud sätteid rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega 3 .
•Proportsionaalsus
Kavandatud meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need on asjakohased ja vajalikud, ning muud vähem piiravad meetmed ei ole kavandatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kättesaadavad.
•Vahendi valik
Kavandatud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
EMKFi määruse (2014–2020) järelhindamise ja EMKVFi määruse (2021–2027) vahehindamise esialgsed tulemused näitavad, et varasematel ELi fondidel, mis olid suunatud sarnastele valdkondadele, oli positiivne mõju kalandus- ja vesiviljelussektoritele ning need on kaasa aidanud ÜKP rakendamisele, sealhulgas mere bioloogiliste ressursside kaitsele, eelkõige parandades kalanduse kontrolli ja nõuete täitmist ning toetades andmete kogumist. Samuti on need andnud positiivse panuse merenduspoliitikasse, rahvusvahelisse ookeanide majandamisse, rannikukogukondade arengusse ja säästvasse sinisesse majandusse.
EMKVFi vahehindamine näitab, et liikmesriikide arvates on aeglase rakendamise peamised põhjused piiratud suutlikkus, institutsioonilised struktuurid ja ranged rahastamiskõlblikkuse tingimused laevastikuga seotud meetmete puhul, ning see osutab vajadusele rakendamisviisi veelgi parandada. Üldiselt kinnitab hindamine, et EMKVF on jätkuvalt strateegiline vahend ELi poliitiliste prioriteetide ja riiklike vajaduste jaoks, pakkudes liikmesriikidele paindlikkust programmide rahastamisel, et reageerida muutuvale poliitilisele olukorrale ja muutuvatele prioriteetidele.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Lisaks EMKVFi vahehindamise käigus kogutud tõenditele, toetavatele uuringutele ja teabevahetusele liikmesriikide, sektori, valitsusväliste organisatsioonide ja laiema kodanikuühiskonnaga, on komisjon kogunud liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt mitmesuguseid arvamusi, et saada teavet EMKVFi määruse sihipäraste muudatuste tegemiseks. Muudatusettepanek tugineb ka eksperdirühmades peetud aruteludele, riiklike ekspertide panusele ning komisjoni spetsiaalse EMKVFi järelevalve ja hindamise tugiüksuse – kalanduse ja vesiviljeluse seire-, hindamis- ja kohaliku toetuse võrgustik (FAMENET) – tööle.
Mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on kutsutud komisjoni üles EMKVFi määrust läbi vaatama. Parlament tunnistas oma 2024. aasta jaanuaris vastu võetud resolutsioonis ÜKP rakendamise olukorra kohta, et EMKVF on piiratud, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama majandusharu spetsialistide juurdepääsu EMKVFi toetusele. 2026. aasta märtsis vastu võetud resolutsioonis nõudis parlament EMKVFi tarbetute regulatiivsete tõkete kõrvaldamist. Samuti rõhutas parlament oma 2025. aasta detsembris vastu võetud resolutsioonis, milles käsitleti ELi kalalaevastiku CO2 heite vähendamist ja laevastiku ajakohastamist, et kehtivad eeskirjad võivad tõsiselt piirata ligipääsu rahastamisele laevade uuendamiseks ja energiatõhususe edendamiseks. Seetõttu kordas parlament oma nõudmist teha sihipäraseid muudatusi nii ÜKP raamistikus kui ka EMKVFis, kuna usub, et kehtivad raamistikud takistavad ohutuse ja energiatõhususe vajalikku parandamist ning kahjustavad ELi kalurite konkurentsivõimet ja kasumlikkust võrreldes kolmandate riikide laevastikega.
Täpsemalt nõudis Euroopa Parlament EMKVFi määruse artiklite 17–19 läbivaatamist, et lihtsustada rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, väites, et praegused liiga piiravad tingimused takistavad kõnealuste sätete praktilist kohaldamist, mille tulemusena kasutatakse neid sätteid vähe. Samad murekohad kajastuvad ka kalanduskomisjoni jaoks tehtud uuringus kalalaevastiku energiasüsteemi ümberkujundamise kohta, milles leiti pärast konsulteerimist EMKVFi korraldusasutuse ja sektori esindajatega, et sidusrühmad peavad laevastiku ajakohastamist prioriteediks tegevuskulude vähendamisel ja töötingimuste parandamisel, käsitledes samal ajal CO2 heite vähendamist täiendava eesmärgina.
Lisaks korrapärasele haldusalasele teabevahetusele on mitme liikmesriigi ministrid saatnud ühise kirja, milles kutsutakse komisjoni üles hindama, kas EMKVFi määrust saaks läbi vaadata, et see toetaks paremini energiasüsteemi ümberkujundamist ja põlvkondade vahetust, sealhulgas lihtsustamispaketi kaudu. Mõned liikmesriigid, nagu Eesti, Soome ja Hispaania, on tõstatanud selle küsimuse kirjalikult ja palunud spetsiaalseid kohtumisi. Seda küsimust arutati ka nõukogus, sealhulgas põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2025. aasta märtsi, 2025. aasta novembri ja 2026. aasta märtsi istungitel.
Mitu sidusrühma, sealhulgas nõuandekomisjonid ja valdkondlikud ühendused on esitanud ettepanekud sihipäraste muudatuste tegemiseks. Nõuandekomisjonide tõstatatud probleemid on seotud rakendamispiirangutega, eelkõige sellega, et liikmesriigid ei korralda võimalikele taotlejatele pakkumiskutseid, tähtajad on ebaselged ja haldusmenetlused keerulised. Valdkondlikud ühendused on nõudnud struktuurseid meetmeid sektori pikaajalise vastupanuvõime tugevdamiseks ning sihipäraseid kohandusi ja rohkem toetusi energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise jaoks. Nende organisatsioonide hulka kuuluvad Europêche, SEA Europe, LIFE, Prantsusmaa riiklik tootjaorganisatsioonide liit (ANOP), Prantsusmaa riiklik merekalanduse ja merevesiviljeluse komitee (CNPMEM) ning kaks selle piirkondlikku esindust (CDPMEM du Finistère ja CRPMEM Bretagne).
Komisjon küsis tagasisidet EMKVFi võimaliku sihipärase muutmise kohta ka tagasisidekorje 4 kaudu, mis oli avatud 23. juunist kuni 21. juulini 2026. Kokku saadi 69 vastust sidusrühmadelt 18 liikmesriigist. Suurim vastajate rühm oli ettevõtjate ühendused (20 vastust), millele järgnesid valitsusvälised organisatsioonid (17 vastust). Hispaania esitas 29 vastust.
Suurim vastajate rühm oli ettevõtjate ühendused, kellelt laekus 69st vastusest 21. Suures plaanis kutsusid nad lihtsustama haldustoiminguid, laiendama rahastamiskõlblikkust lisaks VKEdele ka suurematele ettevõtetele, muutma laevastiku püügivõimsust käsitlevaid eeskirju ja looma paindlikumaid tingimusi põlvkondade vahetuseks. Samuti rõhutasid nad, et EMKVFi sihtotstarbelised vahendid tuleb säilitada ja neid ei tohiks integreerida laiemasse fondi perioodiks pärast 2027. aastat.
Valitsusvälised organisatsioonid toetasid üldiselt WTO kalandustoetuste lepingu täielikku ülevõtmist, sealhulgas rangeid sätteid, et hoida ära toetusi ETR-kalapüügiga seotud tegevusele. Samal ajal rõhutasid nad, et lihtsustamine ei tohi nõrgendada rahastamiskõlblikkuse eeskirju, järelevalvenõudeid ega sidusrühmade osalemist. Paljud pooldasid ka vahendite ümbersuunamist väikesemahulisele, vähese mõjuga kalapüügile, ökosüsteemide taastamisele, loomade heaolu kaitsemeetmetele ning suuremat läbipaistvust toetuste eraldamisel.
Avaliku sektori asutused toetasid laialdaselt rakendamise lihtsustamist ja suuremat paindlikkust. Paljud väitsid, et püügivõimsuse kontseptsioon tuleks läbi vaadata, pidades GT/kW väljendatud võimsuse piirmäärasid aegunuks. Piirkondlikud omavalitsused ja äärepoolseimate piirkondade omavalitsused nõudsid saarte ja piirkondlike eripärade suuremat arvessevõtmist, paindlikumaid eeskirju põlvkondade vahetuseks ja laevastiku uuendamiseks ning mõnel juhul spetsiaalset kriisimehhanismi selliste šokkidega toimetulekuks nagu kütusehindade tõus.
Äriühingud väitsid, et rahastamiskõlblikkuse piirdumine üksnes VKEdega jätab ebaõiglaselt välja suuremad töötlejad ja turundusettevõtted. Samuti toetasid nad lossimisdeklaratsioonide ja püügiaruannete digitaristu rahastamist ning väljendasid muret põhjatraalimisega seotud toetuste täieliku väljajätmise õiguslike tagajärgede pärast.
Ka teised vastajad toetasid WTO kalandustoetuste lepingu täielikku ülevõtmist ja sihipärasemat rahastamise suunamist keskkonnakaitsele. Samuti kutsusid nad üles lihtsustama taotlusmenetlusi, kiirendama makseid ja kaotama piirangud, mille kohaselt on üksnes VKEd rahastamiskõlblikud.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.
4.MÕJU EELARVELE
Kavandatud muudatustega ei muudeta mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastaseid ülemmäärasid.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kohaldatakse määrustes (EL) 2021/1139 ja (EL) 2021/1060 sätestatud rakendamis-, järelevalve-, hindamis- ja aruandlusnõudeid.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei kohaldata.
2026/0289 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2021/1139 seoses lihtsustamise ja WTO kalandustoetuste lepingu ülevõtmisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Oma vajaduste ja praeguste väljakutsete tõttu vajab Euroopa Liidu kalandussektor Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi „EMKVF“) raames paremini kohandatud ja selgemaid toetusmeetmeid. Käesolevas määruses kavandatud kohanduste eesmärk on parandada ja hõlbustada EMKVFi rakendamist, käsitledes teatavaid probleeme, mis on tuvastatud nii EMKVFi vahehindamises kui ka sidusrühmadega peetud konsultatsioonides, kaldumata seejuures kõrvale poliitika aluspõhimõtetest ja tagades vastavuse ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määrusele. Muudatuste eesmärk on anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust ja vähendada toetusesaajate koormust, et nad saaksid EMKVFi pakutavaid võimalusi ülejäänud programmitöö perioodil paremini ära kasutada.
(2)Läbi tuleks vaadata laevastikuga seotud meetmete ja püügitegevuse püsiva lõpetamise eelarveliste eraldiste piirangud, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus ja tegevusruum nende meetmete raames lisaeraldiste kavandamisel.
(3)Meresõiduohutuse parandamiseks ilma püügivõimsust suurendamata tuleks rahastamiskõlblikuks muuta sellised navigatsioonitehnoloogiad nagu GPS või radarid.
(4)Põlvkondade vahetus kalanduses on oluline Euroopa toiduga kindlustatuse, kestlikkuse, konkurentsivõime ja rannikualade elujõulisuse jaoks. Seepärast tuleks hõlbustada omandiõiguse üleminekut noortele kaluritele ja väikesemahulisele rannapüügile. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite elujõulisuse tagamiseks ja majandusliku haavatavuse vähendamiseks on vaja pakkuda asjakohaseid rahalisi stiimuleid tegevuse mitmekesistamiseks.
(5)Kooskõlas põhjendusega 4 peaksid liikmesriigid seega saama suurendada noortele kaluritele antavat abi osakaalu, et toetada põlvkondade vahetust ja hõlbustada nende sisenemist sektorisse.
(6)Energiasüsteemi ümberkujundamise protsess nõuab suuremat paindlikkust ja lihtsustamist, et tagada kalanduse tuleviku keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne kestlikkus, säilitades samal ajal praeguste ärimudelite elujõulisuse. Üks viis kalandussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja liidu konkurentsivõime suurendamiseks on asendada või moderniseerida mootoreid, kasutades näiteks vesinikul, ammoniaagil, sisepõlemisel, vesinikkütuseelementidel, elektril, elektri ja sisepõlemismootori kombinatsioonil (hübriid), vesinikkütuseelementide hübriidtehnoloogial või muul samaväärsel energiatõhusal või alternatiivkütuse tehnoloogial põhinevat tehnoloogiat. Energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi toetamiseks ja sektori atraktiivsuse suurendamiseks tuleks väikesemahulise rannapüügi laevadele anda suurem paindlikkus oma laevamootorite moderniseerimisel või asendamisel. Seepärast tuleks muuta määruse (EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 2 punktis c sätestatud nõudeid, et suunata tähelepanu mootori võimsuselt kilovattides selle panusele energiatõhususse, mida mõõdetakse kavandatava CO2 heite vähendamisega. Määruse (EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 2 punktis d sätestatud mootorite asendamise nõudeid tuleks kohandada, et kaotada jäigad künnised, mis takistavad praegu rakendamist, võimaldades seeläbi kogu laevastikus ulatuslikumat CO2 heite vähendamist.
(7)Kalandussektori halduskoormuse edasiseks vähendamiseks tuleks kalalaevade registreerimisperioodi lühendada kümnelt kalendriaastalt viiele. Lisaks tuleks väikesemahulise rannapüügi puhul lubada suurendada laevade kogumahutavust, et võtta arvesse mootori asendamiseks või energiatõhususe parandamiseks vajalikku mahu suurenemist.
(8)Angerjapüük on väga hooajaline, kuna see sõltub geograafilistest teguritest ja angerja keerulisest elutsüklist. Lihtsustamise huvides tuleks merel toimuva püügitegevuse arvutamisel arvesse võtta angerjapüügi eripära ning määruse (EL) 2021/1139 artikli 20 lõike 2 punktiga c tuleks kehtestada erand 90-päevase merel viibimise nõudest, nagu see on juba ette nähtud kõnealuse määruse artiklis 21.
(9)Tuleks lubada anda rahalist toetust püügitegevuse ajutiseks peatamiseks, et leevendada püügivõimaluste märkimisväärse ja ootamatu vähendamise sotsiaal-majanduslikku mõju kaluritele.
(10)Täiendavat rahalist toetust on vaja selleks, et edendada innovatsiooni, energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiatõhususe algatusi, mis aitavad kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektoris. Seepärast tuleks nendes sektorites lubada täiendavat sihipärast toetust katse- ja teadusprojektidele, mis kujutavad endast eksperimentaalalgatusi, mille eesmärk on katsetada meetme teostatavust kohaldatava õigusraamistiku alusel. Samamoodi tuleks lubada rahalist toetust sadamatesse ja taristusse tehtavateks investeeringuteks, mis aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele kalandussektoris.
(11)Liikmesriikidel peaks olema lubatud täiendavalt toetada merekaitsealade ja püügikeelualade riiklike strateegiate väljatöötamist, täiustamist ja ühist rakendamist, samuti nende alade majandamist.
(12)Määrust (EL) 2021/1139 on vaja muuta ka selleks, et võtta üle protokoll, millega muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi lepingut ja mis sisaldab kalandustoetuste lepingut 5 .
(13)Euroopa Liit on liige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), kes algatas 2001. aasta novembris kaubandusläbirääkimiste Doha vooru, mida tuntakse Doha arengukava nime all. Kalandustoetusi käsitlevate WTO läbirääkimiste eesmärk oli saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärkide alaeesmärk 14.6, milles keskendutakse teatavatele liigset püügivõimsust ja ülepüüki põhjustavate kalandustoetuste keelustamisele, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki soodustavate toetuste kaotamisele ning uute kahjulike toetuste kehtestamisest hoidumisele.
(14)17. juunil 2022 võeti WTO 12. ministrite konverentsil vastu protokoll, millega muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi lepingut (edaspidi „protokoll“), ning mis sisaldab kalandustoetuste lepingut (edaspidi „leping“). Protokoll jõustus 15. septembril 2025, kui nõutavad kaks kolmandikku WTO liikmetest olid lepingu heakskiitmiskirjad hoiule andnud.
(15)Leping liigitab mitmed kalandustoetused kahjulikuks ja kohustab WTO liikmeid keelama toetusi laevadele või ettevõtjatele, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või seda toetava tegevusega, samuti sellisele kalapüügile ja sellega seotud tegevusele avamerel, mis jääb väljaspoole mistahes asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse regulatiivset pädevust.
(16)Protokoll kiideti heaks nõukogu otsusega (EL) 2023/1116 6 Euroopa Liit andis oma heakskiitmiskirja hoiule 7. juunil 2023. Protokolli tuleks rakendada liidu õiguses.
(17)Lepingu sätete rakendamiseks ja selles sisalduvate kohustuste täieliku täitmise tagamiseks, eelkõige seoses ELi poolse rahastamisega, on vaja muuta määrust (EL) 2021/1139, et tagada, et EMKVFi toetuse saamiseks ei oleks kõlblikud ettevõtjad ja laevad, kes tegelevad lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevusega ning väljaspoole mistahes asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse regulatiivset pädevust jääva kalapüügi ja sellega seotud tegevusega avamerel.
(18)Lepingu artikli 5 lõike 1 kohaselt ei tohi ükski WTO liige anda ega säilitada toetusi kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks väljaspool rannikuliikme või rannikuäärse mitteliikme jurisdiktsiooni või väljaspool mis tahes asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse pädevust. Selle sätte rakendamiseks liidu õiguses tuleb ette näha, et sellised tegevused ja kulud ei ole EMKVFi raames rahastamiskõlblikud. Selleks tuleks lisada uus artikkel 13a, et täiendada määruse (EL) 2021/1139 artikli 13 kohast rahastamiskõlbmatute tegevuste ja kulude loetelu.
(19)Tagamaks kooskõla lepingust tulenevate kohustustega, tuleks lepingu rakendussätteid kohaldada alates käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpetamise kuupäevani, nagu see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Selle aja jooksul peaksid lepingule mittevastavad toetusetaotlused olema vastuvõetamatud ning lepingule mittevastavad tegevused ja kulud peaksid olema rahastamiskõlbmatud.
(20)Lepingu artikli 3 lõike 2 kohaste kinnitavate otsuste kohaselt tehtud järeldused ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta ei tohiks piirata nõukogu määruste (EÜ) nr 1005/2008 7 ja (EÜ) nr 1224/2009 8 kohaseid järeldusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2021/1139 muutmine
Määrust (EL) 2021/1139 muudetakse järgmiselt.
1) artikli 2 lõikele 2 lisatakse punktid 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, ja 23:
„16) „kinnitav otsus“ – lõplik järeldus selle kohta, et käitaja või laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevusega, kui selle järelduse on teinud:
(a)Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades (edaspidi „rannikuriik“) toimuva tegevuse puhul või
(b)asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon või -korraldus tegevuse puhul, mis toimub selle pädevuse alla kuuluvates piirkondades ja selle pädevuse alla kuuluvate liikide kohta, kooskõlas asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse eeskirjade ja menetlustega ning asjakohase rahvusvahelise õigusega;
17) „WTO kalandustoetuste leping“ – kalandustoetuste leping, mis sisaldub WTO poolt 17. juunil 2022 vastu võetud ja 15. septembril 2025 jõustunud protokollis, millega muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi lepingut seoses kalandustoetuste lepinguga, ning mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2023/1116 9 ;
18) „kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamine“ – kalandus- ja vesiviljelustegevuse mõõdetav ümberkujundamine energiatarbimise, kasvuhoonegaaside heite ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele, kui see ümberkujundamine saavutatakse energiatõhusate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu ja kasutamise, alternatiivkütuste ja vähese süsinikuheitega energiaallikate kasutuselevõtuga kalandus- ja vesiviljelussektoris ning toetava taristu arendamisega, mis ei kahjusta ühise kalanduspoliitika eesmärke;
19) „noor kalur“ – kalur, kes ei ole toetustaotluse esitamise kuupäeval vanem kui 40;
20) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „laev“ määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud kalalaeva või mis tahes muud alust, laeva või paati, mida kasutatakse või mis on varustatud või mida kavatsetakse kasutada kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks;
21) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „kalapüük“ kalade otsimist, ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist või tegevust, mille tulemusena võib õigustatult eeldada kalade ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist;
22) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „kalapüügiga seotud tegevus” igasugust kalapüüki toetavat või ettevalmistavat tegevust, lossimist, pakendamist, töötlemist, eelnevalt sadamas lossimata kala ümberlaadimist või transporti, samuti meeskonna, kütuse, püügivahendite ja muude varude täiendamist merel;
23) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „käitaja“ laeva omanikku või mis tahes isikut, kes vastutab laeva eest, juhib seda või kontrollib seda.“;
2) artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„Liidu rahalise toetuse summa, mille iga liikmesriik eraldab EMKVFist artiklite 17, 18, 19 ja 20 kohaselt, ei tohi ületada 30 % sellele liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.“;
3) artikli 11 järele lisatakse artikkel 11a:
„Artikkel 11a
Taotluste vastuvõetavus kinnitava otsuse korral
1. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, on käitaja esitatud toetustaotlus vastuvõetamatu või muutub vastuvõetamatuks, kui rannikuriik või piirkondlik kalandusorganisatsioon või -korraldus teavitab lipuliikmesriiki käitajat või käitaja poolt käitatavat laeva käsitlevast kinnitavast otsusest.
2. Kui rannikuriik teatab kinnitavast otsusest, on käitaja esitatud toetustaotlus vastuvõetamatu, kui kinnitav otsus põhineb asjakohasel faktilisel teabel ning rannikuriik on lipuliikmesriigile ja subsideerivale liikmesriigile, kui see on teada, esitanud järgmise teabe:
(a)õigeaegne teade, mis on edastatud asjakohaste kanalite kaudu. Teade peab sisaldama viiteid kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele või muud asjakohast teavet ja üksikasju võetud meetmete kohta, sealhulgas järgmist:
i)teave laeva või käitaja ajutise kinnipidamise kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemise eest kuni edasise uurimiseni või
ii)teave rannikuriigi algatatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimise kohta;
(b)teave võimaluse kohta vahetada asjakohast teavet rannikuriigi poolt kindlaks määratud viisil ja ajavahemikul, enne lõpliku kinnitava otsuse tegemist, et seda teavet saaks lõplikus kinnitavas otsuses arvesse võtta.
Rannikuriik teavitab lipuliikmesriiki lõplikust kinnitavast otsusest ja kehtestatud sanktsioonidest, sealhulgas, kui see on asjakohane, nende kestusest.
3. Kui konkreetse laeva kohta on teatatud kinnitavast otsusest, on selle laeva käitaja esitatud taotlus vastuvõetamatu üksnes seoses selle toetusega, mis on otseselt seotud kõnealuse laeva või selle tegevusega.
4. Kui kinnitavast otsusest antakse teada toetuse andmise ja lõppmakse vahelisel ajal, nõutakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 44 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 103 käitajalt tagasi kogu toetus, mis on EMKVFist seoses kõnealuses kinnitavas otsuses osutatud laeva ja tegevusega juba makstud.
5. Taotlused on lõigete 2–4 kohaselt vastuvõetamatud ajavahemiku jooksul, mis vastab järgmistest ajavahemikest pikemale:
(a)kinnitava otsuse teinud rannikuriigi riigisisestes õigusnormides ette nähtud sanktsiooni kestus või
(b)ajavahemik, mille jooksul laev või käitaja on piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse nimekirjas.
6. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on lõike 5 kohaselt kehtestatud ajavahemikust pikem, võttes arvesse laeva või käitaja poolt toime pandud ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevuse laadi, raskusastet ja korduvust.
7. Kui lipuliikmesriigile teatatud kinnitavas otsuses ei täpsustata sanktsiooni kestust, määrab lipuliikmesriik kindlaks vastuvõetamatuse ajavahemiku, võttes arvesse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevuse laadi, raskusastet ja kordumist.
8. Kui sama ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või sellist kalapüüki toetav kalapüügiga seotud tegevus toob kaasa vastuvõetamatuse nii artikli 11 lõike 1 kui ka artikli 11a alusel, ei tohi kogu vastuvõetamatuse ajavahemik olla pikem kui pikim vastuvõetamatuse ajavahemik, mis tuleneb kas artiklist 11 või käesoleva artikli lõigetest 5, 6 ja 7.
9. Kui lipuliikmesriik saab ühe oma laeva või käitaja kohta kinnitava otsuse, teavitab ta sellest komisjoni elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul alates kinnitava otsuse saamisest, märkides ära asjaomase käitaja ja laeva ning vajaduse korral sanktsiooni kestuse. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kõigile teistele liikmesriikidele, avaldades selle oma veebisaidil piiratud juurdepääsuga osas.“
4) artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
a) sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„1. Järgmised tegevused ja kulud ei ole EMKVFist rahastamiskõlblikud:“;
b) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) tegevused, mis suurendavad kalalaeva püügivõimsust, kui artiklis 19 ja 19a ei ole sätestatud teisiti;“;
c) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) kalalaevade ehitamine, soetamine või import, kui artiklis 17 ja 19a ei ole sätestatud teisiti;“;
d) lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) ettevõtte omandi üleandmine, välja arvatud juhul, kui toetust antakse noorele kalurile, kellele omandiõigus üle läheb, või kui ettevõte tegeleb üksnes väikesemahulise rannapüügiga;“;
e) lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:
„k) investeeringud kalalaevadesse, mis on vajalikud, et täita toetuse taotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui artiklites 19a ja 22 ei ole sätestatud teisiti;“;
f) lõike 1 punkt m asendatakse järgmisega:
„m) kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine, kui artiklites 18 ja 19a ei ole sätestatud teisiti.“;
g) lisatakse lõige 2:
„2. Lõike 1 punkti b ei kohaldata navigatsiooniseadmete suhtes, mis töötavad eranditult veepinnast kõrgemal, näiteks GPS- ja radartehnoloogia, mida kasutatakse üksnes mereõnnetuste ärahoidmiseks ja meresõiduohutuse suurendamiseks.“;
6) artikli 13 järele lisatakse artikkel 13a:
„Artikkel 13a
Rahastamiskõlbmatus kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks väljaspool rannikuriigi jurisdiktsiooni ja väljaspool asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse pädevust
Lisaks artiklis 13 osutatud rahastamiskõlbmatutele tegevustele ja kuludele ei ole EMKVFist toetuse saamiseks kõlblikud tegevused ja kulud, millega toetatakse kalapüüki või kalapüügiga seotud tegevust väljaspool rannikuriikide jurisdiktsiooni, sealhulgas rannikuriikide puhul, kes ei ole WTO liikmed, ja väljaspool asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse pädevust.“;
7) artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) väikesemahulise rannapüügi laevade puhul aitab uus või moderniseeritud mootor vähendada CO2 heidet.“;
b) lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) muude kuni 24-meetrise kogupikkusega laevade puhul ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril ning see vastab lõikes 5 sätestatud nõuetele.“;
c) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Lõike 2 punktis d osutatud uus mootor:
(a)kasutab energiatõhusat tehnoloogiat või alternatiivkütuse tehnoloogiat kooskõlas energiatõhususe direktiiviga 10 ;
(b)on saanud tüübikinnituse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1628 11 ning
(c)on asendatavast mootorist vähemalt seitse aastat uuem.“;
8) artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
kalalaev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva viie kalendriaasta jooksul ning“;
b) lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik sellise mootori või käitursüsteemi hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mille energiatõhusus on varasema olukorraga võrreldes parem või mille CO2 heide on varasema olukorraga võrreldes väiksem (välja arvatud juhul, kui tegemist on väikesemahulise rannapüügiga tegeleva alusega) ning mille võimsus ei ületa püügilaeva mootorivõimsust, mis on eelnevalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 1 alusel sertifitseeritud, ning mille maksimaalse väljundvõimsuse on tootja kõnealuse mootori või käitursüsteemi mudeli jaoks sertifitseerinud;“;
9) artikli 19 järele lisatakse artikkel 19a:
„Artikkel 19a
Toetus energiasüsteemi ümberkujundamisele
1. Käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi saavutamiseks võib EMKVFist toetada ka katse- ja teadusprojekte ning investeeringuid sadamatesse ja taristusse, mis aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele kalandussektoris.
2. Katse- ja teadusprojektide näol on tegemist uuenduslike tehnoloogiliste ja rakenduslike lahenduste katsetamisega, et tutvustada ja valideerida selliste lahenduste panust energiasüsteemi ümberkujundamisse; katsetamiseks kasutatakse üht või mitut kalalaeva või vesiviljeluse tootmissüsteemi sõltumatu teadus-, uurimis- või tehnilise asutuse järelevalve all. Sellised projektid võivad hõlmata ka kalalaeva soetamist, mootori asendamist ja/või kalalaevade varustamist seadmetega, tingimusel et neid laevu ei kasutata töönduslikuks kalapüügiks. Selliste projektide raames rahastatud laevu, mootoreid või seadmeid võib seejärel töönduslikuks kalapüügiks kasutada üksnes juhul, kui asjaomane käitaja on need soetanud õiglase turuväärtusega ilma avaliku sektori toetuseta või käesoleva määruse tingimustele vastava avaliku sektori toetusega.
3. Investeeringud sadamatesse ja taristusse on investeeringud, millega toetatakse energiasüsteemi ümberkujundamist ELi kalanduses ja vesiviljeluses, nagu on määratletud artikli 2 lõike 2 punktis 18, sadamates, kaidel ja sildumisaladel.“;
10) artikli 20 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 90 päeva aastas toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul; seda tingimust ei kohaldata laeva suhtes, mis on ette nähtud angerjapüügiks ja millel on angerjapüügiluba.“;
11) artikli 21 lõikele 2 lisatakse punkt f:
„f) sotsiaal-majandusliku mõju korral, mis tuleneb käitajale eraldatud püügivõimaluse vähendamisest vähemalt 40 % võrra pärast seda, kui nõukogu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 kohaselt vastu võtnud meetme kalapüügivõimaluste vähendamise kohta. Võrdlusaasta vähendamise arvutamiseks on kalendriaasta, mis eelneb aastale, mille jaoks püügivõimalused on asjakohase nõukogu määrusega kehtestatud.“;
12) artiklile 25 lisatakse punkt h:
„h) meetmed, millega toetatakse merekaitsealade ja püügikeelualade riiklike strateegiate väljatöötamist, arendamist ja ühist rakendamist, merekaitsealade ja püügikeelualade haldamist ning kalavarude ühise majandamise kavade väljatöötamist, ning teadlikkuse suurendamise meetmeid, et edendada sidusrühmade koostööd merekaitsealade ja püügikeelualade loomisel ja haldamisel.“;
13) artikli 30 järele lisatakse artikkel 30a:
„Artikkel 30a
Väikesemahuline kalapüük
Käesoleva määruse artiklis 29 osutatud erieesmärgi saavutamiseks võib EMKVFist toetada ka meetmeid, mille eesmärk on säilitada elujõuline väikesemahuline rannapüük ja hõlbustada väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite sissetuleku mitmekesistamist täiendavate tegevuste arendamisega.“;
14) artikli 44 järele lisatakse artikkel 44a:
„Artikkel 44a
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid kinnitava otsuse korral
1.1.Kui toetuse tagasinõudmiseks artikli 11a lõike 4 kohaselt tehakse finantskorrektsioone, määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne asjaomase toetusesaaja poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevuse laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning EMKVFist saadud toetuse ulatusega kõnealuse toetusesaaja majandustegevusele.“;
15) artikkel 66 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 66
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. III jaotises sätestatud eelarve otsese ja kaudse täitmise korras antava toetuse suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2021. Artikli 2 lõike 2 punkte 16, 17, 20, 21, 22 ja 23 ning artikleid 11a, 13a ja 44a kohaldatakse alates [lisada määrust muutvate sätete jõustumise kuupäev]. Artikli 2 lõike 2 punkte 16, 17, 20, 21, 22 ja 23 ning artikleid 11a, 13a ja 44a kohaldatakse kuni Euroopa Liidu Teatajas avaldatud WTO kalandustoetuste lepingu lõpetamise kuupäevani.“;
16) III lisa 1. rida asendatakse järgmisega:
|
„Tegevused, mida toetatakse artiklite 18 ja 19 alusel Tegevused, mida toetatakse noorte kalurite puhul artikli 17 alusel |
40 % 60 %“. |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3
1.3.Eesmärgid3
1.3.1.Üldeesmärgid3
1.3.2.Erieesmärgid3
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3
1.3.4.Tulemusnäitajad3
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6
2.HALDUSMEETMED8
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24
3.2.3.3.Assigneeringud kokku24
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26
3.2.4.3.Personalivajadus kokku26
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28
3.3.Hinnanguline mõju tuludele29
4.Digimõõde29
4.1.Diginõuded30
4.2.Andmed30
4.3.Digilahendused31
4.4.Koostalitlusvõime hindamine31
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1139 seoses WTO kalandustoetuste lepingu lihtsustamise ja ülevõtmisega
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Ettepanek käsitleb programmi teemavaldkonda 8 („Põllumajandus- ja merenduspoliitika“), mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) rubriiki 3 („Loodusvarad ja keskkond“). Ettepanek piirdub määruse (EL) 2021/1139 sihipäraste muudatustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta ja määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted eelarve jagatud täitmise raames hallatavate liidu fondide kohta.
Lisaks on ettepanek seotud muude liidu poliitikatega, eelkõige keskkonna-, kliima-, ühtekuuluvus-, põllumajandus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga. Ettepanek on kooskõlas Euroopa ookeanipaktis esitatud algatustega ning aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 14. eesmärki (kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse), millele EL on pühendunud.
1.3.Eesmärgid
1.3.1.Üldeesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta EMKVFi määrust, et muuta EMKVF liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks kättesaadavamaks ja lihtsamini rakendatavaks. Ettepanek sisaldab ka vajalikke muudatusi, et tagada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kalandustoetuste lepingu täielik rakendamine ELi õiguses.
1.3.2.Erieesmärgid
Ettepanekuga kehtestatakse uued mõisted, et tagada suurem õiguskindlus, muudetakse teatavad mootorite asendamise või moderniseerimise tingimused paindlikumaks, kehtestatakse kaks uut kava ajutise peatamise ja väikesemahulise kalapüügi jaoks, suurendatakse abi osakaalu põlvkonnavahetuse toetamiseks ja leevendatakse teatavaid eelarveeraldiste piiranguid. Ettepanekuga võetakse kõnealusesse õiguslikku alusesse üle ka kalandustoetuste leping.
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Ettepanekuga loodetakse:
tagada suurem õiguskindlus ja hõlbustada uute tehnoloogiate katsetamist, võttes kasutusele uued määratlused mõistete „energiasüsteemi ümberkujundamine“, „katseprojektid“ ja „prototüüplaev“ (mida ei tohiks käsitada tavaliste kalalaevadena) kohta;
kiirendada ELi kalalaevastiku energiasüsteemi ümberkujundamist, muutes mootorite asendamise ja ajakohastamise eeskirjad paindlikumaks, lihtsustades heakskiitmisprotsessi ja heite vähendamise arvutamise metoodikat;
avaldada positiivset mõju põlvkondade vahetusele, suurendades noortele kaluritele antava abi osatähtsust ning kõrvaldades tõkked, et toetada ettevõtete omandiõiguse üleminekut;
kehtestada uus kava püügitegevuse ajutiseks peatamiseks, et leevendada püügivõimaluste märkimisväärse ja ootamatu vähendamise sotsiaal-majanduslikku mõju kaluritele;
võimaldada liikmesriikidele suuremat eelarvepaindlikkust, tõstes laevastikuga seotud meetmete ja püügitegevuse püsiva lõpetamise ülemmäära 15 %-lt 30 %-le iga liikmesriigi eraldisest;
tagada täielik vastavus kalandustoetuste lepingule, muutes kõik käitajad või laevad, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või avamerel toimuva tegevusega, mis ei kuulu piirkondlike kalandusorganisatsioonide pädevusse, EMKVFi toetuse saamise tingimustele mittevastavaks.
1.3.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Kohaldatakse määrustes (EL) 2021/1139 ja (EL) 2021/1060 sätestatud rakendamis-, järelevalve-, hindamis- ja aruandlusnõudeid.
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb
¨ uut meedet
¨ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 12
☒ olemasoleva meetme pikendamist
¨ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
¨ Piiratud kestusega
–¨ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA;
–¨ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
¨ Piiramatu kestusega
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
¨ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
–¨ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–¨ rakendusametite kaudu
¨ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
¨ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
–¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–¨ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
–¨ avalik-õiguslikele asutustele;
–¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
–¨ avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
–¨ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
–¨ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Rahaline osalus |
|||
|
Arv
|
Liigendatud/liigendamata 13 |
EFTA riigid 14 |
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 15 |
Muud kolmandad riigid |
Muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Rahaline osalus |
|||
|
Arv
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid |
Muud kolmandad riigid |
Muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–¨ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist.
–¨ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Arv |
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||
|
<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||
|
<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <…> |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Arv |
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||
|
Tegevusassigneeringud |
|
|
|
|
|
||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
|
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
|||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|
<…….> peadirektoraadi |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||
|
Tegevusassigneeringud |
|
|
|
|
|
||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
|
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
|||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|
<…….> peadirektoraadi |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <…> |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||||||||||
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1‒6 |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
assigneeringud KOKKU
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||
|
|
7 |
„Halduskulud“ |
||||||||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||
|
Ÿ Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
Ÿ Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
DG <….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||
|
Ÿ Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
Ÿ Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
DG <….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU |
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 |
Kulukohustused |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Arv |
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||||||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||
|
<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||||||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||
|
<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Arv |
|||||||||||||||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||||||||||||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||||||||
|
<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||||||||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
||||||||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
||||||||||||||||||||||
|
Eelarverida |
|
(3) |
|
|
|
|
0,000 |
|||||||||||||||
|
<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||||||||
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||||||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||||||||||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||||||||||||||||
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||||||||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||||||||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–6 |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid) |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||||||||||||
|
|
7 |
„Halduskulud“ |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
Ÿ Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Ÿ Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
DG <….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
Ÿ Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Ÿ Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
DG <….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU |
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 |
Kulukohustused |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
assigneeringud KOKKU |
Maksed |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid ò |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|||||||||||||
|
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||||
|
Väljundi liik 16 |
Keskmine kulu |
Ei |
Kulu |
Ei |
Kulu |
Ei |
Kulu |
Ei |
Kulu |
Ei |
Kulu |
Ei |
Kulu |
Ei |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
||
|
ERIEESMÄRK nr 1 17 … |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
|||||||||||||||||||
|
ERIEESMÄRK nr 2 ... |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||||||||
|
KOKKU |
|||||||||||||||||||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
–¨ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
–¨ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.3.3.Assigneeringud kokku
|
KOKKU
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus
–¨ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
–¨ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
– ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
– ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
3.2.4.3.Personalivajadus kokku
|
HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
– ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist |
Erakorraline lisapersonal* |
|||
|
Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt |
Rahastatakse BA ridadelt |
Rahastatakse tasudest |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad |
Ei kohaldata |
|||
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
||||
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
|
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Institutsiooni tasandi IT-kulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
–¨ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
–¨ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
–¨ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
–¨ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–¨ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Kokku |
|
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
|||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
–¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
–¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–¨ omavahenditele
–¨ muudele tuludele
–¨ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida |
Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 18 |
|||
|
Aasta 2024 |
Aasta 2025 |
Aasta 2026 |
Aasta 2027 |
||
|
Artikkel …………. |
|||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
4.Digimõõde
4.1.Diginõuded
|
Ettepanek ei sisalda diginõudeid, kuna see ei too kaasa muudatusi aruandluskohustustes ega uusi andmevoogudega seotud nõudeid. Kuigi liikmesriigid kasutavad EMKVFi rakendamiseks digitehnoloogiat, ei ole kavandatud muudatused nende digitehnoloogiatega seotud. Ainus oluline digitaalne muudatus on Euroopa Komisjoni sisese haldus- ja juhtimispoole väike kohandus Euroopa Liidu fondide haldamise süsteemis (SFC-süsteem). SFC2021 on elektrooniline andmevahetussüsteem kõigi liikmesriikide ja komisjoni vahel ühissätete määruse fondi asjus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid) artikli 69 lõikes 9. See elektrooniline süsteem, mida kasutatakse ametliku teabe vahetamiseks korraldusasutuste ja Euroopa Komisjoni vahel, vajab sisemiste parameetrite mõningast kohandamist, kuna tegevused võivad saavutada kõrgemad rahalised ülemmäärad. Korraldusasutuste rahastamiskavasid kohandatakse programmi muutmise kaudu, ilma et muudetaks rahaeraldiste kogusummat. Esitamis-, töövoo- ja valideerimisprotsesse siiski ei muudeta. Liikmesriikide korraldusasutusi kui SFC2021 lõppkasutajaid teavitatakse muudatusest, kuid neilt ei eeldata oma süsteemide või menetluste kohandamist, kuna muudatus piirdub taustsüsteemi parameetrite piirväärtustega. Tehniline kohandus peaks kavakohaselt jõustuma enne muudetud EMKVFi määruse jõustumist või sellega samal ajal, et korraldusasutused saaksid esitada ja hallata toiminguid kõrgemate ülemmäärade piires ilma katkestusteta. |
4.2.Andmed
|
Ei kohaldata. Ettepanekuga ei kehtestata eraldi poliitilise nõudena uusi andmete kogumise, jagamise või töötlemise kohustusi. Digielement on SFC2021ga seotud väike sisemine kohandus, millega ei kehtestata sidusrühmadele ega liikmesriikidele uusi andmekohustusi. Seetõttu puudub suuniste alusel hinnatav sisuline digi- või andmenõuete mõju. |
4.3.Digilahendused
|
Ei kohaldata, kuna ettepanekuga ei nähta ette konkreetsete digilahenduste kasutamist ega kehtestata vaikimisi digitaalseid vahendeid. Ainus tuvastatud süsteemipõhine tagajärg on SFC-süsteemi piiratud kohandamine taustatoimingute tasandil. |
4.4.Koostalitlusvõime hindamine
|
Ei kohaldata. Ettepanekuga ei looda ega muudeta piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid ega kehtestata koostalitlusvõime kohustusi riiklike või ELi digisüsteemide vahel. |
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
|
Ei kohaldata. Ettepanek ei sisalda sihtotstarbelisi meetmeid digitaalse rakendamise kui sellise korraldamiseks või toetamiseks. |
Nõukogu peasekretariaat avaldas Euroopa Liidu Teatajas teatise mis käsitleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli seoses kalandustoetuste lepinguga (ELT L, 2025/1962, 25.9.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/notice/2025/1962/oj ).
Nõukogu 25. mai 2023. aasta otsus (EL) 2023/1116, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses kalandustoetuste lepinguga (ELT L 148, 8.6.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/1116/oj ).
Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj ).
Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj ).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1628/oj).