(5)

Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ kirjeldatakse Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegiat, et võimaldada andmepõhist majandust järgmiseks viieks aastaks. Selles rõhutatakse ühtsete avalike Euroopa andmeruumide loomist, mis hoogustavad majanduskasvu ja loovad väärtust. Selliste ühtsete Euroopa andmeruumide ning liidendatud turvaliste pilvetaristute loomise toetamine tagaks suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, säilitades samas andmeid genereerivate ettevõtete ja üksikisikute kontrolli. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida avalike ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist.

(5)

Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ kirjeldatakse Euroopa poliitikameetmete ja investeeringute strateegiat, et võimaldada andmepõhist majandust järgmiseks viieks aastaks. Selles rõhutatakse ühtsete avalike Euroopa andmeruumide loomist, mis hoogustavad majanduskasvu ja loovad väärtust. Selliste ühtsete Euroopa andmeruumide ning liidendatud turvaliste pilvetaristute loomise toetamine tagaks suurema hulga andmete kättesaadavuse majanduses ja ühiskonnas, säilitades samas andmeid genereerivate ettevõtete ja üksikisikute kontrolli. Selleks et tagada kasutajate andmete tõhus portimine, peaksid liidu pilvetaristud põhinema usalduse, avatuse, turvalisuse, koostalitlusvõime ja ülekantavuse põhimõtetel. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus on väga olulised, et tagada eri jõudlusnäitajatega andmetöötlusressursside sujuv pakkumine, mis on vajalik selleks, et maksimeerida avalike ühtsete Euroopa andmeruumide ning avalike, tööstuslike ja teaduslike rakenduste jaoks loodud liidendatud turvaliste pilvetaristute kasvu ja kasutamist.

(6)

Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitletakse Euroopa digitaalset strateegiat ja keskendutakse vähestele peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise digiülemineku suunas, mis toob inimestele kasu. Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused meditsiini , transpordi ja keskkonna jaoks .

(6)

Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitletakse Euroopa digitaalset strateegiat ja keskendutakse vähestele peamistele eesmärkidele, tagamaks, et digitaalsed lahendused aitaksid Euroopal jätkata oma teed sellise inimkeskse digiülemineku suunas, mis toob inimestele kasu ja aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele . Üks kavandatud põhitegevusi on investeerida tipptasemel ühise digivõimekuse loomisse ja kasutuselevõtmisse, sealhulgas superandmetöötlus- ja kvanttehnoloogiatesse, ning suurendada Euroopa superandmetöötluse alast suutlikkust, et töötada välja uuenduslikud lahendused kõigis majandussektorites , näiteks tööstus, tootmine, küberturvalisus, tervishoid ja meditsiin, transport ja kestlik liikuvus, keskkond, energeetika ja kliimamuutused .

(7)

Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on kajastatud ambitsioonikat Euroopa tööstusstrateegiat, mille eesmärk on juhtida üleminekuid kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas . Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised.

(7)

Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on kajastatud ambitsioonikat Euroopa tööstusstrateegiat, mille eesmärk on juhtida üleminekuid kliimaneutraalsusele ja juhtpositsioonile digitaalvaldkonnas. Teatises rõhutatakse muu hulgas seda, et oluline on toetada peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvanttehnoloogia arendamist, mis on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt olulised. Maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu ja ökosüsteemi arendamine on liidu tööstuse ja VKEde tuleviku ja vastupanuvõime jaoks strateegiline ressurss, millega ühtlasi võideldakse piirkondlike erinevuste vastu, luuakse uusi töökohti ja soodustatakse ülemaailmset konkurentsi, mis võib aidata kaasa elujõulise andmepõhise majanduse saavutamisele ja kliimamuutustega võitlemisele.

(9)

Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse tugevus sõltuvad üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, samuti tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune juhtpositsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopa majanduse digiülemineku tavatehnoloogia , mis võimaldab paljudel traditsioonilistel tööstussektoritel rakendada suurema väärtusega toodete ja teenustega seotud uuendusi. Koos muude kõrgetasemeliste digitehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, suurandmed ja pilvetehnoloogiad , sillutab kõrgjõudlusega andmetöötlus teed uuenduslikele ühiskondlikele ja tööstuslikele rakendustele Euroopa jaoks olulistes valdkondades, nagu personaalmeditsiin, ilmaennustus ja kliimamuutused, arukas ja keskkonnahoidlik areng ja transport, uued materjalid puhta energeetika jaoks , ravimite kavandamine ja virtuaalne katsetamine, säästev põllumajandus või inseneriteadus ja tootmine.

(9)

Euroopa juhtroll andmepõhises majanduses, teaduse tipptase ja tööstuse tugevus sõltuvad üha enam tema suutlikkusest töötada välja peamised kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiad, samuti tagada juurdepääs maailmatasemel superandmetöötlusele ja andmetaristutele ning säilitada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste valdkonnas oma praegune juhtpositsioon. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on Euroopa majanduse digiülemineku tavatehnoloogia ja sellel on potentsiaal võimaldada paljudel traditsioonilistel tööstussektoritel rakendada suurema väärtusega toodete ja teenustega seotud uuendusi. Koos muude kõrgetasemeliste digitehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, suurandmed ja pilvetehnoloogia , sillutab kõrgjõudlusega andmetöötlus – kui seda rakendatakse ja kasutatakse inimkeskselt ja eetiliselt – teed uuenduslikele ühiskondlikele ja tööstuslikele rakendustele Euroopa jaoks olulistes valdkondades, nagu personaalmeditsiin, ilmaennustus ja kliimamuutused, arukas ja keskkonnahoidlik areng ja transport, uute materjalidega seotud teadusuuringud säästva ja puhta energiatehnoloogia valdkonnas , ravimite kavandamine ja virtuaalne katsetamine, säästev põllumajandus või inseneriteadus ja tootmine.

(10)

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline ressurss poliitika kujundamiseks, edendades rakendusi, mis pakuvad vahendeid, et mõista ja välja töötada tõhusaid lahendusi paljude keerukate üleilmsete väljakutsete lahendamiseks ja kriisiohjeks. Kõrgjõudlusega andmetöötlusest on kasu peamistes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe, tänu mudelitele ja vahenditele, mis aitavad muuta üha arvukamad keerukad keskkonnaväljakutsed sotsiaalse innovatsiooni ja majanduskasvu võimalusteks. Näitena võib tuua algatuse „Destination Earth“, mis kuulutati välja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ ning teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“.

(10)

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline ressurss poliitika kujundamiseks, edendades rakendusi, mis pakuvad vahendeid, et mõista ja välja töötada tõhusaid lahendusi paljude keerukate üleilmsete väljakutsete lahendamiseks ja kriisiohjeks. Kõrgjõudlusega andmetöötlusest on kasu peamistes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe, tänu mudelitele ja vahenditele, mis aitavad muuta üha arvukamad keerukad keskkonnaväljakutsed sotsiaalse innovatsiooni ja kestliku majanduskasvu võimalusteks. Näitena võib tuua algatuse „Destination Earth“, mis kuulutati välja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ ja 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ ning teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegiline väärtus, mis aitab kaitsta liidu innovatsioonivõimet ja strateegilist autonoomiat ning edendada majanduskasvu.

(11)

Ülemaailmsed sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning tervisega seotud modelleerimisplatvormidesse ja -vahenditesse, kuna neil on pandeemiavastases võitluses keskne roll, sageli koos muude digitehnoloogiatega, nagu suurandmed ja tehisintellekt. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse selleks, et tuvastada ravimeid ja kiirendada nende tootmist, prognoosida viiruse levikut, aidata kavandada meditsiinitarvete ja -ressursside jaotamist ning simuleerida epideemiajärgseid kriisist väljumise meetmeid, hindamaks eri stsenaariume. Kõrgjõudlusega andmetöötluse modelleerimise platvormid ja vahendid on olulised praeguste ja tulevaste pandeemiate jaoks ning neil on tähtis roll tervishoius ja personaalmeditsiinis .

(11)

Ülemaailmsed sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on investeerida kõrgjõudlusega andmetöötlusse ning tervisega seotud modelleerimisplatvormidesse ja -vahenditesse, kuna neil on pandeemiavastases võitluses keskne roll, sageli koos muude digitehnoloogiatega, nagu suurandmed ja tehisintellekt ning arvutimodelleerimine ja -simulatsioon . Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse selleks, et tuvastada kiiremini farmaatsiasektori jaoks olulisi koostisosi ja kiirendada ravimite tootmist, prognoosida viiruse levikut, aidata kavandada meditsiinitarvete ja -ressursside jaotamist ning simuleerida epideemiajärgseid kriisist väljumise meetmeid, hindamaks eri stsenaariume. Kõrgjõudlusega andmetöötluse modelleerimisplatvormid ja -vahendid on olulised praeguste ja tulevaste pandeemiate jaoks ning neil on tähtis roll tervishoiusektoris, kuna nad võimaldavad katsetada uute ennetusstrateegiate ohutust, tõhusust ja toimivust, automaatse diagnoosimise mudelite optimeerimist ning ravimeid ja meditsiiniseadmeid. Samuti on oluline tagada kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti (sealhulgas masin- ja süvaõppe), suurandmete, kõrgjõudlusega andmeanalüüsi ja pilvetehnoloogia koostalitlusvõime, kuna kõrgjõudlusega andmetöötlusest sõltuvad sellised olulised majandussektorid nagu tootmine, tervishoid ja ravimitööstus.

(14)

Et liidul oleks andmetöötlusjõudlus, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse ja tööstussuutlikkuse säilitamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantandmetöötlusse olema kooskõlastatud ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine peaks toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tulemuslikumalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul nõudlus- ja rakenduspõhisteks parima kvaliteediga Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteemideks, looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava ühiskavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajama maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi. Samal ajal peaks liit andma oma tarneettevõtetele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades nagu personaalmeditsiin , kliimamuutused, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus või muud juhtivad turud , mis tuginevad tehisintellektile, plokiahela tehnoloogiale, servtöötlusele või üldisemalt Euroopa tööstuse digiteerimisele.

(14)

Et liidul oleks andmetöötlusjõudlus, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse ja tööstussuutlikkuse säilitamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantandmetöötlusse olema kooskõlastatud ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine peaks toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tulemuslikumalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul nõudlus- ja rakenduspõhisteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteemideks, mis on kvaliteetsed ja laialt levinud ning kättesaadavad kogu Euroopas, luues toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava ühiskavandamise ja turvaliste maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajades maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi , millest saaksid kasu kõik liikmesriigid ja piirkonnad . Samal ajal peaks liit andma oma tarneettevõtetele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades, mis tuginevad tehisintellektile, arvutimodelleerimisele ja -simulatsioonile , plokiahela tehnoloogiale, servtöötlusele või üldisemalt Euroopa tööstuse digiteerimisele.

(14a)

Selleks et kavandada, täiendada ja rakendada uusi vähese energiatarbega ja väga energiatõhusaid Euroopa maailmatasemel ja uuenduslikke superandmetöötluse ökosüsteeme, tehnoloogiaid ja riistvarasüsteeme, on vaja mahukaid teadusuuringuid ja palju innovatsiooni ning vahendeid. Koostoimes muude Euroopa partnerluste ja algatustega on ühisettevõttel head võimalused koostada strateegilised tegevuskavad ning teadus- ja investeerimiskavad, mille eesmärk on aidata tugevdada Euroopa elektroonika ja manussüsteemide väärtusahelat, et laiendada Euroopa tööstuslikku kohalolekut, tegeleda peamiste tehnoloogiliste, turvaalaste ja ühiskondlike väljakutsetega ning luua tipptasemel Euroopa riistvara projekteerimise suutlikkus ja tootmisrajatised.

(15)

Selleks, et liit ja selle liikmesriigid saavutaksid tehnoloogilise autonoomia peamiste digitehnoloogiate, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, peaksid nad investeerima järgmise põlvkonna väikese energiatarbega superandmetöötlustehnoloogiatesse, uuenduslikku tarkvarasse ja täiustatud superandmetöötlussüsteemidesse eksatasandi ja eksatasandist võimsama andmetöötluse ning kvantandmetöötluse jaoks ning uuenduslikesse superandmetöötlus- ja andmerakendustesse meditsiini , keskkonna, tootmise ja inseneriteaduse jaoks . See peaks võimaldama Euroopa tarneettevõtetel jõudsalt kasvada paljudes olulistes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades, mis ulatuvad kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja kvantandmetöötlusest kaugemale, ning pikas perspektiivis varustama laiemaid IKT turge selliste tehnoloogiatega. Samuti toetaks see kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötlust kasutava teaduse ja tööstuse digiüleminekut ning innovatsioonipotentsiaali suurendamist.

(15)

Selleks, et liit ja selle liikmesriigid saavutaksid strateegilise tehnoloogilise autonoomia (säilitades samal ajal avatud majanduse) peamiste digitehnoloogiate, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, peaksid nad investeerima järgmise põlvkonna väikese energiatarbega ning energia- ja ressursitõhusatesse superandmetöötlustehnoloogiatesse, uuenduslikku tarkvarasse ja täiustatud superandmetöötlussüsteemidesse eksatasandi ja eksatasandist võimsama andmetöötluse ning kvantandmetöötluse jaoks , sealhulgas privaatsust tagavatesse andmetöötlustehnoloogiatesse, ning uuenduslikesse superandmetöötlus- ja andmerakendustesse . Kõrgjõudlusega andmetöötlust ja -haldust tuleks aktiivselt toetada kõigis teadusuuringute valdkondades, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Investeeringuid on vaja asjakohase pädevuse arendamiseks . See peaks võimaldama Euroopa tarneettevõtetel jõudsalt kasvada paljudes olulistes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades, mis ulatuvad kõrgjõudlusega andmetöötlusest ja kvantandmetöötlusest kaugemale, ning pikas perspektiivis varustama laiemaid IKT turge selliste tehnoloogiatega. Samuti toetaks see kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötlust kasutava teaduse ja tööstuse digiüleminekut ning innovatsioonipotentsiaali suurendamist.

(15a)

Selleks et luua liidus tugev kvantandmetöötluse ökosüsteem, on vaja investeerida neurovõrkude riistvara-teadlike algoritmide väljatöötamisse ja sisend-väljundandmete kodeerimise standardimisse ning lihtsustada lõppkasutajate juurdepääsu pilveteenuste kaudu.

(16)

ELi ühise strateegilise visiooni järgimine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas on oluline, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide ambitsioon tagada digitaalmajanduses juhtroll ja strateegiline sõltumatus. Eesmärk oleks luua Euroopas juhtiv üliühendatud, liidendatud ja turvaline kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuste ja andmetaristu ökosüsteem ning olla võimeline tootma uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme, mis põhinevad tarneahelal, mis tagab komponendid , tehnoloogiad ja teadmised , vähendades katkestuste ohtu.

(16)

ELi ühise strateegilise visiooni järgimine kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas , ülemineku tagamine simulatsioonikeskselt kõrgjõudlusega andmetöötluselt ning kõrgjõudlusega andmetöötluse täielik integreerimine IT-taristusse, sealhulgas muudesse ökosüsteemidesse, nagu suurandmed, tehisintellekt ja asjade internet, on oluline, et saavutada liidu ja selle liikmesriikide ambitsioon tagada digiüleminekus juhtroll ja strateegiline sõltumatus , säilitades samal ajal avatud majanduse . Eesmärk oleks luua Euroopas juhtiv üliühendatud, liidendatud ja turvaline kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse teenuste ja andmetaristu ökosüsteem ning olla võimeline tootma uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme, mis põhinevad vastupidaval ja vastutustundlikul tarneahelal, millega tagatakse komponentide , tehnoloogiate ja teadmiste kättesaadavus , vähendades katkestuste ohtu ning kaitstes samas inimesi ja keskkonda .

(17)

Ühisettevõte on parim vahend, mis suudab rakendada ELi strateegilist visiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, tagades, et liidul on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvantandmetöötlus- ja andmesuutlikkus vastavalt oma majanduslikule potentsiaalile, mis vastab Euroopa kasutajate vajadustele, ning vajalik strateegiline sõltumatus kriitilise tähtsusega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate valdkonnas. Ühisettevõte on parim vahend praeguste piirangute ületamiseks , nagu on kirjeldatud käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, pakkudes ühtlasi soodsaimat majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju ning kaitstes parimal viisil liidu huve kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevate riikide ning erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ning käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks maailmatasemel superandmetöötlussüsteemidesse.

(17)

Ühisettevõte on parim olemasolev vahend, mis suudab rakendada ELi strateegilist visiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas, tagades, et liidul on maailmatasemel superandmetöötlus-, kvantandmetöötlus- ja andmesuutlikkus vastavalt oma majanduslikule potentsiaalile, mis vastab Euroopa kasutajate vajadustele, ning vajalik strateegiline sõltumatus kriitilise tähtsusega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiate valdkonnas , säilitades samal ajal avatud majanduse . Ühisettevõte on üks vahenditest, mis aitab ületada praegusi piiranguid , nagu on kirjeldatud käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, pakkudes ühtlasi soodsat majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju ning kaitstes õige rahastamise, arendustöö ja rakendamise korral liidu huve kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse valdkonnas kõige paremini . Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevate riikide ning erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ning käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse süsteeme. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks maailmatasemel superandmetöötlussüsteemidesse.

(18)

Ühisettevõte EuroHPC on osa programmi „Euroopa horisont“ institutsiooniliste partnerluste portfellist, mis peaks püüdma tugevdada ELi teaduslikku suutlikkust, et tulla toime esilekerkivate ohtude ja tulevaste väljakutsetega tugevdatud Euroopa teadusruumis; tagada kestlikkusest lähtuvad ELi väärtusahelad ning ELi strateegilise sõltumatuse peamistes tehnoloogiates ja tööstussektorites ning edendada kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelevate uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

(18)

Ühisettevõte EuroHPC on osa programmi „Euroopa horisont“ institutsiooniliste partnerluste portfellist, mis peaks püüdma tugevdada ELi teaduslikku suutlikkust, et tulla toime esilekerkivate ohtude ja tulevaste väljakutsetega tugevdatud Euroopa teadusruumis; tagada keskkonnaeesmärkide järgimine ja kestlikkusest lähtuvad ELi väärtusahelad ning ELi strateegilise sõltumatuse peamistes tehnoloogiates ja tööstussektorites ning edendada kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelevate uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

(19)

Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2021.  aasta alguses ja tegutsema kuni 2033. aasta 31. detsembrini, et varustada liit turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud superandmetöötlustaristuga, töötada umbes 2022.–2024. aastaks välja eksatasandi ja umbes 2025.–2027. aastaks eksatasandist võimsama jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused, edendades ühtlasi Euroopa maailmaklassi kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi.

(19)

Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2021.  aastal ja tegutsema kuni 2033. aasta 31. detsembrini, et varustada liit turvalise maailmatasemel liidendatud üliühendatud superandmetöötlustaristuga, töötada umbes 2022.–2024. aastaks välja eksatasandi ja umbes 2025.–2027. aastaks eksatasandist võimsama jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad, rakendused ja oskused, edendades ühtlasi Euroopa maailmaklassi kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi.

(20)

Selline avaliku ja erasektori partnerlus ühisettevõttes peaks ühendama selle valdkonna üha kiireneva innovatsiooni keerukusega toimetulekuks hädavajalikud rahalised ja tehnilised vahendid. Seega peaksid ühisettevõtte osalised olema liit, liikmesriigid ning programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevad riigid, kes lepivad kokku Euroopa kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ühisalgatuses, ning oma koosseisu kuuluvaid üksusi esindavad ühendused ja muud organisatsioonid, kellel on selge ja aktiivne soov osaleda teadusuuringutes ja innovatsioonis, et töötada välja ja võtta kasutusele kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekus või kaotada oskuste nappus ja hoida Euroopas kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonna oskusteavet. Ühisettevõttega peaks saama liituda ka uued osalised.

(20)

Selline avaliku ja erasektori partnerlus ühisettevõttes peaks ühendama selle valdkonna üha kiireneva innovatsiooni keerukusega toimetulekuks hädavajalikud rahalised ja tehnilised vahendid , tagades samas ühisettevõtte lihtsa ja paindliku toimimise . Seega peaksid ühisettevõtte osalised olema liit, liikmesriigid ning programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastus osalevad riigid, kes lepivad kokku Euroopa kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ühisalgatuses, ning oma koosseisu kuuluvaid üksusi esindavad ühendused ja muud organisatsioonid, kes võtavad endale selgelt ja aktiivselt kohustuse osaleda teadusuuringutes ja innovatsioonis, et töötada välja ja võtta kasutusele kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekus või kaotada oskuste nappus ja hoida Euroopas kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonna oskusteavet. Ühisettevõttega peaks saama liituda ka uued osalised. Uue õpetamis- ja koolituskava väljatöötamine ja arendamine on otsustava tähtsusega, kuna kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiad ja tarkvara muutuvad pidevalt. Ühisettevõte peaks looma soodsa raamistiku osalevate riikide toetamiseks. Kaudsete meetmete mõju maksimeerimiseks tuleks osalevate riikide rahaliste panuste haldamisel arvesse võtta ühisettevõtte kolmepoolse mudeli eripära.

(25)

Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaks teadusringkondadel ja Euroopa tööstussektoritel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogiaid ning luua turvaline liiduülene liidendatud ja integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele tööstussektori (sh VKEd) juhtivkasutajatele ja avalikule sektorile. Ühisettevõtte eesmärk peaks olema tipptehnoloogia ja -taristu väljatöötamine ja kasutamine, nii et oleks täidetud Euroopa teadus-, tööstus- ja avaliku sektori kasutajate nõudlikud vajadused .

(25)

Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaks teadusringkondadel ja Euroopa tööstussektoritel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogiaid ning luua turvaline liiduülene liidendatud ja integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele tööstussektori juhtivkasutajatele, sealhulgas VKEdele, idufirmadele, uuenduslikele ettevõtetele ja avalikule sektorile. Ühisettevõte peaks olema võimeline töötama kiirelt, lihtsalt ja paindlikult, et tagada tipptehnoloogia ja -taristu väljatöötamine ja kasutamine, ning täita Euroopa teadus-, tööstus- ja avaliku sektori kasutajate nõudlikke vajadusi. Ühisettevõte peaks märkimisväärselt vähendama juurdepääsutõkkeid (nagu teenustasud, suur halduskoormus ja vähene teadlikkus) VKEde ja idufirmade jaoks teadus- ja arendustegevuse etapis, et teenus oleks avatum ja laiemalt kasutatav. Ühisettevõte peaks kehtestama kooskõlas liidu õigusaktidega selged ja lihtsad reeglid, eelkõige intellektuaalomandi, vastutuse ja mitterahalise osaluse kohta lisategevuse raames, et olla huvipakkuvam kõigi sidusrühmade, eriti tööstuse ja VKEde jaoks.

(25a)

Ühisettevõtte tegevus peaks koonduma seitsme tegevussuuna ümber, millest üks on haldusalane ja kuus on tehnilised. Taristu tegevussuunda, mis on superandmetöötlusteenuste liidendamise tegevussuuna ning kasutuse ja oskuste laiendamise tegevussuuna osa, tuleks rahastada programmist „Digitaalne Euroopa“. Superandmetöötlusteenuste liidendamise tegevussuuna ülejäänud tegevusi, sealhulgas omavahelist ühendamist liidu ühtsete Euroopa andmeruumide ja turvalise pilvetaristuga, tuleks rahastada Euroopa ühendamise rahastust. Tehnoloogia, rakenduste ja rahvusvahelise koostöö tegevussuundi tuleks rahastada raamprogrammist „Euroopa horisont“.

(26)

Ühisettevõte peaks püüdma vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, võttes selleks teadlikkuse suurendamise meetmeid ning aidates luua uusi teadmisi ja inimkapitali.

(26)

Arvestades, et oskuste puudumine on peamine takistus juurdepääsul teadusuuringute ja innovatsiooni taristule ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning digitaliseerimisse suuremate investeeringute tegemist ning juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse tehnoloogiatele, peaks ühisettevõte oskuste täiendamise ning ümberõppe ja meetmete vastuvõtmise kaudu püüdma aktiivselt vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, et suurendada soolist tasakaalu ja tegeleda soolise mõõtmega, tõmmates ligi ja säilitades samal ajal parimaid talente. Selleks peaks ta aitama luua uusi teadmisi ja inimkapitali , osalema teadlikkuse suurendamise kampaaniates ning edendama haridus- ja levitamistegevust, kaasates sellesse ka akadeemilised, teadus- ja teadmusvõrgustikud, sotsiaal- ja majanduspartnerid, meedia, tööstuse ja VKEde organisatsioonid ning muud osalejad, vältides samal ajal oma tööst tulenevatesse algoritmidesse, toodetesse või järeldustesse mis tahes eelarvamuste, eelkõige sooliste ja rassiliste eelarvamuste lisamist. Kõik see peaks olema osa koordineeritud pingutustest eesmärgiga teavitada potentsiaalseid kasutajaid võimalustest, mida kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantandmetöötlus võivad pakkuda. Samuti tuleks suurendada käesoleva määruse raames tehtavate hangetega seotud pädevust.

(26a)

Arvestades, et oskuste ja kogemuste puudumine takistab juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantarvutuse tehnoloogiatele, peaks ühisettevõte soodustama kvantandmetöötluse konkreetsete ülikoolidiplomite ja haridusprogrammide loomist, võttes arvesse kasvavat vajadust selle valdkonna ekspertide järele ning vältimaks nö kvantkitsaskoha tekkimist. Sellega seoses saab ühisettevõte aidata kaasa üliõpilaste, teadlaste ning (soolise tasakaalu tagamise) ekspertide oskuste ja kogemuste taseme tõstmisele kogu liidus asjaomastes valdkondades, ajakohastades pädevusi, mis ühendavad tarkvara ja tööstuse eksperditeadmisi teaduse ja innovatsiooni eesliiniuuringute mõistmisega, pöörates erilist tähelepanu soolisele aspektile ja võttes meetmeid soolise tasakaalu edendamiseks selles valdkonnas, tagades samal ajal suurima geograafilise katvuse liidus.

(27)

Kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega peaks ühisettevõte lihtsustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste tegutsejatega, koostades koostööstrateegia (sh teadus- ja arendustegevuse ning oskuste arendamise koostöö valdkondade määratlemine ja edendamine), rakendades ühiselt kasulikke meetmeid ning tagama peamiselt vastastikkusel põhineva pääsupoliitika asjaomase kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse ja rakenduste kasutamise jaoks.

(27)

Kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega peaks ühisettevõte lihtsustama koostööd liidu ja rahvusvaheliste tegutsejatega, koostades koostööstrateegia (sh teadus- ja arendustegevuse ning oskuste arendamise koostöö valdkondade kindlaksmääramine ja edendamine), rakendades ühiselt kasulikke meetmeid, ning tagama vastastikkusel põhineva pääsupoliitika asjakohase kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse võimekuse ja rakenduste kasutamise jaoks.

(28)

Ühisettevõte peaks püüdma edendada kogu loodava kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia kasutamist ELis. Samuti peaks ta kaitsma omandatud superarvutitesse tehtud investeeringuid. Selleks peaks ta võtma sobivaid meetmeid, et tagada omandatud tehnoloogia tarneahela turvalisus kogu superarvutite kasutusea jooksul.

(28)

Ühisettevõte peaks tegema koostööd Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerluse (PRACE), GÉANT võrgustiku ning muu Euroopa ja riikliku superandmetöötlus- ja andmetaristuga. Ühisettevõte peaks püüdma edendada kogu loodava kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia kasutamist ELis. Samuti peaks ta kaitsma omandatud superarvutitesse tehtud investeeringuid. Selleks peaks ta võtma sobivaid meetmeid, et tagada omandatud tehnoloogia tarneahela turvalisus kogu superarvutite kasutusea jooksul.

(30)

Kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamiseks, väljatöötamiseks ja kasutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel tööprogrammidel põhinevatele avatud projektikonkurssidele ja pakkumismenetlustele. Selline rahaline toetus peaks olema eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ei tohiks kõrvale tõrjuda erainvesteeringuid ning peaks innustama saajat muutma oma tegutsemisviise.

(30)

Kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamiseks, väljatöötamiseks ja kasutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel tööprogrammidel põhinevatele avatud , õiglastele ja läbipaistvatele projektikonkurssidele ja pakkumismenetlustele. Selline rahaline toetus peaks olema eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ei tohiks kõrvale tõrjuda erainvesteeringuid ning peaks innustama saajat muutma oma tegutsemisviise.

(31)

Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse ja eriti VKEde innovatsioonivõimekust, vähendada konkreetsete oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali suurenemist ning tõsta kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist kogu liidus. Need pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuseid. Eeskätt peaksid nad edendama kõrgjõudlusega andmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi ja tegema selle kättesaadavaks, hõlbustama super- ja kvantarvutite kättesaadavust, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuse abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste pädevuskeskuste võrgustumist (nt jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja tööriistade jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEde) vahel).

(31)

Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse ja eriti VKEde , idufirmade ja innovaatiliste ettevõtete innovatsioonivõimekust, vähendada konkreetsete oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali suurenemist ning tõsta kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist kogu liidus. Need pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuseid ning andma üksikisikutele ja valitsusvälistele organisatsioonidele võimaluse kasutada andmetöötlusvõimsust sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulikel eesmärkidel . Eeskätt peaksid nad edendama kõrgjõudlusega andmetöötluse innovatsiooni ökosüsteemi ja tegema selle kättesaadavaks, hõlbustama super- ja kvantarvutite kättesaadavust, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuse abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste pädevuskeskuste võrgustumist (nt jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja tööriistade jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEde , idufirmade ja innovaatiliste ettevõtete ) vahel). Dubleerimise ärahoidmiseks tuleks tagada koostoime ja kooskõlastamine muude sarnaste struktuuridega, näiteks digitaalse innovatsiooni keskustega.

(33)

Ühisettevõte peaks looma üliühenduse kõigi selle (kaas)omandis superarvutite ja andmetaristu vahel, kasutades selleks parimat võrgutehnoloogiat, tegema need liidus laialdaselt kättesaadavaks ning looma oma super- ja kvantandmetöötlustaristu vahelised ühendused ning liidendama selle (aga ka riikliku, piirkondliku ja muu taristu) ühise platvormiga. Samuti peaks ühisettevõte tagama turvalise liidendatud super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ühendused ühtsete Euroopa andmeruumidega ning turvalise liidendatud pilvetaristuga (millest on juttu komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“), et pakkuda Euroopas teenust sujuvalt paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele.

(33)

Ühisettevõte peaks looma üliühenduse kõigi selle (kaas)omandis superarvutite ja andmetaristu vahel, kasutades selleks parimat võrgutehnoloogiat, tegema need liidus laialdaselt kättesaadavaks , eelkõige VKEdele, teadus- ja arendustegevuse järgus idufirmadele ja teadlastele, ning looma oma super- ja kvantandmetöötlustaristu vahelised ühendused ning liidendama selle (aga ka riikliku, piirkondliku ja muu taristu) ühise platvormiga , luua tugev Euroopa ökosüsteem, kus igal pilvekasutajal on võimalik saada juurdepääs tipptasemel andmetöötlusressurssidele ning teaduslikele ja äriotstarbelistele andmehoidlatele, pakkudes samal ajal vahendeid interaktiivse andmetöötluse lähendamiseks kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidele ja suuremahulistele andmebaasidele. Interaktiivseid andmetöötlusteenuseid on vaja ka koostöö hõlbustamiseks . Samuti peaks ühisettevõte tagama turvalise liidendatud super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu ühendused Euroopa avatud teaduse pilve, projekti GAIA-X ja ühtsete Euroopa andmeruumidega ning turvalise liidendatud pilvetaristuga (millest on juttu komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“), et pakkuda Euroopas teenust sujuvalt paljudele erinevatele avaliku ja erasektori kasutajatele ning toetada koostalitlusvõime saavutamiseks avatud standardite, avatud lähtekoodiga tarkvara, riistvara ja platvormide ning vajaduse korral avatud rakendusliideste kasutamist .

(34)

Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tuleks toetada vastavalt teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus ning võtta kasutusele laialdane superandmetöötlusvõimekus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega . Seepärast peaks ühisettevõte püüdma luua Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tihedad sidemed, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

(34)

Programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tuleks toetada vastavalt teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus ning võtta kasutusele laialdane superandmetöötlusvõimekus, edendades koostoimet kõigi asjakohaste programmide ja poliitikameetmetega, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa Sotsiaalfond +ile (ESF+), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile (EMKF) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD), samuti taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile, programmile „InvestEU“ ja muudele EIP programmidele . Seepärast peaks ühisettevõte püüdma luua nende fondidega tihedad sidemed, et eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

(35)

Ühisettevõte peaks tagama osalevatele liikmesriikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ja andmetaristu soetamiseks ja ühendamiseks oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua integreeritud liidendatud turvaline üliühendatud maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu , kuna sellise taristu hüved on palju laiemad, kui vaid hüved liikmesriikide kasutajatele . Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, tuleks arvestada liidu panusega asjaomase liikmesriigi struktuuri- ja investeerimisfondidesse ning riigi panusena ühisettevõtte eelarvesse arvestatakse üksnes riigi enda panust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse .

(35)

Ühisettevõte peaks tagama osalevatele liikmesriikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ja andmetaristu soetamiseks ja ühendamiseks rahalisi panuseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse ning taaste- ja vastupidavusrahastusse ning ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst kaasrahastatavate programmide rahalisi panuseid. Rahaliste panuste kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua kogu liidus integreeritud , tipptasemel, liidendatud, turvaline ja üliühendatud maailmatasemel kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühisettevõtte super- ja kvantarvutite soetamiseks neid panuseid, tuleks neid rahalisi panuseid arvestada riigi panustena ühisettevõtte eelarvesse, eeldusel et järgitakse määruse (EL) …/…  (1a) artiklit 106 ning muid nimetatud määruse ja muude fondispetsiifiliste määruste kohaldatavaid sätteid .

(35a)

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega peaks olema võimalik täiendada ühisettevõtte rahastatavaid meetmeid eeldusel, et taaste- ja vastupidavusrahastust antav toetus täiendab ühisettevõtte liidu fondidest antavat toetust ning ei kata samu kulusid, hoolimata asjaolust, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid ei tohiks arvestada riigi panusena ühisettevõtte eelarvesse.

(36)

Liidu panus programmi „Digitaalne Euroopa“ programmi vahenditest peaks osaliselt katma tipptasemel superarvutite, kvantarvutite ning tööstuslike ja keskklassi superarvutite soetuskulud, järgides ühisettevõtte eesmärki aidata kaasa ressursside koondamisele, et varustada liit tippklassi super- ja kvantarvutitega. Kaasuvaid kulutusi neile super- ja kvantarvutitele peaksid katma osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumid. Liidu osa nende super- ja kvantarvutite kasutamise ehk pääsuajast peaks olema otseselt proportsioonis liidu rahalise panusega nende omandamisse aga mitte ületama 50 % kogupääsuajast.

(36)

Liidu panus programmi „Digitaalne Euroopa“ programmi vahenditest peaks osaliselt katma tipptasemel superarvutite, kvantarvutite ning vähemalt keskklassi tööstuslike superarvutite ja keskklassi superarvutite soetuskulud, järgides ühisettevõtte eesmärki aidata kaasa ressursside koondamisele, et varustada liit tippklassi super- ja kvantarvutitega. Kaasuvaid kulutusi neile super- ja kvantarvutitele peaksid katma osalevad riigid, erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumid. Liidu osa nende super- ja kvantarvutite kasutamise ehk pääsuajast peaks olema otseselt proportsioonis liidu rahalise panusega nende omandamisse aga mitte ületama 50 % kogupääsuajast.

(37)

Ühisettevõte peaks olema enda soetatud tipptasemel super- ja kvantarvutite omanik. Iga tipptasemel super- või kvantarvuti käitamine tuleks usaldada seda majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpse prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte tipptasemel super- või kvantarvutid eraldatakse funktsioonipõhiselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks selle asukohaks oleval osaleval riigil või majutuskonsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda osalema rohkem riike, kes panustaksid üksusesse paigaldatava tipptasemel super- või kvantarvuti rahastamisse. Kui majutuskonsortsiumiga liituvad veel mõned osalevad riigid, ei tohiks see mõjutada liidu pääsuaega. Majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus super- või kvantarvuti soetuskuludesse tuleks teisendada pääsuaja osadeks. Osalevad riigid peaksid super- või kvantarvuti pääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima.

(37)

Ühisettevõte peaks olema enda soetatud tipptasemel super- ja kvantarvutite omanik. Iga tipptasemel super- või kvantarvuti käitamine tuleks usaldada seda majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpse prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte tipptasemel super- või kvantarvutid eraldatakse funktsioonipõhiselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutav üksus peaks koostama soetatud taristu säästva energia majandamise kava. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud avatud, õiglane ja läbipaistev osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks selle asukohaks oleval osaleval riigil või majutuskonsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda osalema rohkem riike, kes panustaksid üksusesse paigaldatava tipptasemel super- või kvantarvuti rahastamisse. Kui majutuskonsortsiumiga liituvad veel mõned osalevad riigid, ei tohiks see mõjutada liidu pääsuaega. Majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus super- või kvantarvuti soetuskuludesse tuleks teisendada pääsuaja osadeks. Osalevad riigid peaksid super- või kvantarvuti pääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima.

(39)

Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega omandama keskklassi superarvutid. Iga keskklassi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Iga keskklassi superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse üle anda majutavale üksusele (sh likvideerimise korral). Majutav üksus peaks ühisettevõttele hüvitama üleantud superarvuti jääkväärtuse.

(39)

Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega omandama keskklassi superarvutid. Iga keskklassi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma esindada üht osalevat liikmesriiki või osalevate riikide majutuskonsortsiumi. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud avatud, õiglane ja läbipaistev osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Iga keskklassi superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama omandiõiguse üle anda majutavale üksusele (sh likvideerimise korral). Majutav üksus peaks ühisettevõttele hüvitama üleantud superarvuti jääkväärtuse.

(39a)

Selleks et edendada EuroHPC superarvutite tasakaalustatud jaotust kogu liidus ja kergesti juurdepääsetava liidendatud taristu ökosüsteemi tekkimist, tuleks EuroHPC superarvutiga seotud osalemiskutsete puhul kohaldada niisuguse osaleva riigi suhtes, kes juba majutab EuroHPC superarvutit, spetsiifilisi osalemistingimusi.

(40)

Ühisettevõte peaks saama koos erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga omandada tööstuslikke superarvuteid. Iga sellise superarvuti käitamine tuleks usaldada olemasolevale majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma sellise superarvuti omandamiseks ja käitamiseks siduda end erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi peaks valima juhatus pärast seda , kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidule tööstusliku superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga arvuti soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga kokku leppida sellise superarvuti müümises teisele üksusele või kasutuselt kõrvaldamises. Alternatiivina peaks ühisettevõte saama anda sellise superarvuti omandiõiguse üle erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile. Sellisel juhul (või kui ühisettevõte likvideeritakse) peaksid erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium hüvitama ühisettevõttele liidu omandiõiguse osa superarvuti jääkväärtuses. Kui ühisettevõte ja erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium otsustavad superarvuti pärast selle täielikku amortiseerumist kasutuselt kõrvaldada, peaksid need kulud katma erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium.

(40)

Ühisettevõte peaks saama koos erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga omandada vähemalt keskklassi tööstuslikke superarvuteid. Iga sellise superarvuti käitamine tuleks usaldada olemasolevale majutavale üksusele. Majutav üksus peaks suutma sellise superarvuti omandamiseks ja käitamiseks siduda end erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga. Ühisettevõttele peaks kuuluma osa, mis vastab liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendile soetuskuludes. Majutava üksuse ja sellega seotud erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi peaks valima juhatus läbipaistva , avatud ja konkurentsipõhise menetluse alusel ning osalemiskutsele peaksid andma hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidule tööstusliku superarvuti kasutamiseks eraldatud pääsuaja osa peaks otseselt olema proportsioonis liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest antud rahalise panuse protsendiga arvuti soetuskuludes. Ühisettevõte peaks saama erasektorist pärit osalistega või erasektorist pärit partnerite konsortsiumiga kokku leppida sellise superarvuti müümises teisele üksusele või kasutuselt kõrvaldamises. Alternatiivina peaks ühisettevõte saama anda sellise superarvuti omandiõiguse üle erasektorist pärit osalistele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile. Sellisel juhul (või kui ühisettevõte likvideeritakse) peaksid erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium hüvitama ühisettevõttele liidu omandiõiguse osa superarvuti jääkväärtuses. Kui ühisettevõte ja erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium otsustavad superarvuti pärast selle täielikku amortiseerumist kasutuselt kõrvaldada, peaksid need kulud katma erasektorist pärit osalised või erasektorist pärit partnerite konsortsium.

(41)

Tööstuslike superarvutite puhul peaks ühisettevõte arvestama tööstuslikul otstarbel kasutajate konkreetsete vajadustega (nt pääsukord, teenuste kvaliteet ja liik, andmekaitse, tööstusinnovatsiooni kaitse, intellektuaalomand, kasutatavus, usaldus ning muud konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõuded).

(41)

Keskpikas perspektiivis peaks ühisettevõtte eesmärk olema määrata kindlaks ja võtta kasutusele kõik EuroHPC superarvutid ning tagada, et need vastavad võimalikult kõrgetele turvalisuse, eelkõige küberturbe, juurdepääsetavuse ja kasutatavusega seotud standarditele ja nõuetele, eelkõige tööstuse ja VKEde puhul. Tööstuslike superarvutite puhul peaks ühisettevõte arvestama tööstuslikul otstarbel kasutajate konkreetsete vajadustega (nt pääsukord, teenuste kvaliteet ja liik, andmekaitse, tööstusinnovatsiooni kaitse, intellektuaalomand, kasutatavus, usaldus ning muud konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud nõuded).

(42)

Ühisettevõtte toetatavate arvutite tehnilises lahenduses ja käitamises tuleks arvestada energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkusega , kasutades näiteks väikese energiatarbega tehnoloogiat , nagu tipptasemel jahutus ja soojuse taaskasutamine.

(42)

Ühisettevõtte toetatavate arvutite tehnilises lahenduses ja käitamises tuleks alati tähelepanu pöörata energiatõhususele, keskkonnasäästlikkusele ja ringlusele, aidates kaasa CO2-neutraalsusele, sealhulgas kasutades taastuvenergia ostulepinguid, võttes arvesse lisaväärtust, mida annab nende integreerimine olemasolevasse terviklikku energiasüsteemi, võttes arvesse seda, millist lisaväärtust annab nende integreerimine nende asukohas olemas olevasse terviklikku energiasüsteemi , kasutades näiteks taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat, väikese energiatarbega tehnoloogiaid, dünaamilist energia säästmise ja taaskasutamise tehnikat , nagu tipptasemel jahutus ja soojuse taaskasutamine.

(42a)

Ühisettevõte peaks lahendama kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu suuremast kasutamisest tingitud kasvava energianõudluse probleemi, viies ühisettevõtte eesmärgid kooskõlla asjakohaste energiasektori strateegiate, poliitikameetmete ja õigusaktidega. Kombineerides lisaks energiatõhusad serverid oskusliku töökoormuse haldamise vahenditega, suurendab EuroHPC tõhusust nii kohapeal kui ka pilves ning vähendab andmekeskuste CO2 jalajälge.

(44)

Ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaeg peaks olema avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti peaks see olema tasuta erasektori kasutajatele, kui arvutit kasutatakse programmidest „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ rahastatud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, aga asjakohasel juhul ka VKEdele erainnovatsiooni tegemiseks. Sellise pääsuaja jaotuse aluseks peaksid olema peamiselt ühisettevõtte avatud osalemiskutsed, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Kõik ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks tasuta eraldatud pääsuaja saanud kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEd) peaksid järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama kasutamise tulemusena saadud teadmisi, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ määruses. Majandustegevuseks (v.a konkreetsete turutõrgetega rinda pistvate VKEde erainnovatsioon) tuleks kasutajatele pääsuaega eraldada turuhindadel põhineva tasu eest, mida tuleb maksta iga kasutuskorra eest. Pääsuaja eraldamine selliseks majandustegevuseks peaks olema lubatud, aga piiratud ning tasu suuruse üle peaks otsustama juhatus. Pääsuõigusi tuleks anda läbipaistval viisil. Juhatus peaks sätestama konkreetsed eeskirjad, kuidas eraldada pääsuaega sobival juhul tasuta ja taotlusvooru väliselt algatustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. Näiteid liidu strateegilistest algatustest: „Destination Earth“, inimaju juhtprojekt, „1+ miljon genoomi“, avaliku huvi valdkondades toimivad ühtsed Euroopa andmeruumid (eriti terviseandmeruum), kõrgjõudlusega andmetöötluse tipp- ja pädevuskeskused, digitaalse innovatsiooni keskused jms. Liidu soovil peaks ühisettevõte andma ajutise või alalise otsepääsuaja strateegilistele algatustele ja olemasolevatele või tulevastele rakendusplatvormidele, mis on tema arvates hädavajalikud tervisega seotud või muudeks erakorralise toe teenusteks, mis on avalikes huvides, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on tema arvates hädavajalikud turvalisuse ja kaitse jaoks. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Pääsu tuleks lubada vaid kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad ELi liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ liitunud riigis. Kasutajatele tuleks anda pääsuõigusi ühtsetel alustel ja läbipaistvalt. Superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused peaks määratlema ja nende järgimist jälgima juhatus.

(44)

Ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaeg peaks olema avaliku sektori kasutajatele tasuta. Samuti peaks see olema tasuta erasektori kasutajatele, sealhulgas valitsusevälistele organisatsioonidele ja üksikiskutele, kui arvutit kasutatakse teadusuuringuteks ja innovatsiooniprojektideks, samuti õiglaste ja läbipaistvate kriteeriumite ja menetluste alusel VKEdele ja idufirmadele erainnovatsiooni tegemiseks. Sellise pääsuaja jaotuse aluseks peaksid olema peamiselt ühisettevõtte perioodilised, retsenseeritud, avatud ja läbipaistvad osalemiskutsed, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid , et tagada kõrgjõudlusega andmetöötluse pakutavate vahendite tasakaalustatud ja asjakohane jaotamine . Kõik ühisettevõtte superarvutite kasutamiseks tasuta eraldatud pääsuaja saanud kasutajad (v.a erainnovatsiooniga tegelevad VKEd ja idufirmad ) peaksid järgima avatud teaduse põhimõtet ja levitama kasutamise tulemusena saadud teadmisi, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ määruses. Majandustegevuseks (v.a konkreetsete turutõrgetega rinda pistvate VKEde ja idufirmade erainnovatsioon) tuleks kasutajatele pääsuaega eraldada kulupõhistel hindadel põhineva tasu eest, mida tuleb maksta iga kasutuskorra eest. Pääsuaja eraldamine selliseks majandustegevuseks peaks olema lubatud, aga piiratud ning tasu suuruse üle peaks otsustama juhatus läbipaistvalt . Pääsuõigusi tuleks anda avatult ja läbipaistval viisil. Juhatus peaks sätestama konkreetsed eeskirjad, kuidas eraldada pääsuaega sobival juhul tasuta ja taotlusvooru väliselt algatustele, mis on kas liidu või juhatuse arvates strateegilise tähtsusega. Näiteid liidu strateegilistest algatustest: „Destination Earth“, inimaju juhtprojekt, „1+ miljon genoomi“, avaliku huvi valdkondades toimivad ühtsed Euroopa andmeruumid (eriti terviseandmeruum), kõrgjõudlusega andmetöötluse tipp- ja pädevuskeskused, digitaalse innovatsiooni keskused jms. Liidu soovil peaks ühisettevõte andma ajutise või alalise otsepääsuaja strateegilistele algatustele ja olemasolevatele või tulevastele rakendusplatvormidele, mis on tema arvates hädavajalikud tervisega seotud või muudeks erakorralise toe teenusteks, mis on avalikes huvides, hädaolukorra- ja kriisiohjeks või juhtudeks, mis on tema arvates hädavajalikud turvalisuse ja kaitse jaoks. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Pääsu tuleks lubada vaid kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad ELi liikmesriigis või programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ liitunud riigis. Kasutajatele tuleks anda pääsuõigusi ühtsetel alustel ning avatult ja läbipaistvalt. Superarvutite kasutamise pääsuaja liidu osaga seotud pääsuõigused peaks määratlema ja nende järgimist jälgima juhatus.

(47)

Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit: juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatuse peaksid moodustama liidu ja osalevate riikide esindajad. Juhatuse ülesanne peaks olema strateegiline poliitikakujundus ja ettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsused (sh avalikud hanked). Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadus- ja innovatsioonikava, ühisettevõtte superarvutite soetamise ja käitamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise tegevuskava ning liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö tegevuskava kohta.

(47)

Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit: juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatuse peaksid moodustama liidu ja osalevate riikide esindajad. Juhatuse ülesanne peaks olema strateegiline poliitikakujundus ja ettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsused (sh avalikud hanked). Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadus- ja innovatsioonikava, ühisettevõtte superarvutite soetamise ja käitamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise tegevuskava ning liidendamise, ühendatuse ja rahvusvahelise koostöö tegevuskava kohta. Ühisettevõtte juhtimisraamistik peaks hõlmama ka kasutajafoorumit, mis annab juhatusele ja teistele rühmadele sõltumatut nõu kasutajate vajaduste kohta. Kasutajafoorum peaks kehtestama tema poolt nimetatavate liikmete jaoks erikriteeriumid ja valikumenetluse.

(47a)

Kuna superarvutid on nõudluspõhised ja kasutajakesksed, peaks kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte pidama pidevat dialoogi kodanikuühiskonnaga ja kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu kasutajatega. Kasutajate pideval ja tulemuslikul kaasamisel, eelkõige selleks, et rakendada ühiskavandamise lähenemisviisi, mis on vajalik selleks, et tugevdada eelkõige ärirakenduste kasutuselevõttu tööstuses, VKEdes ning innovatiivsetes äriühingutes ja idufirmades, võib olla suur lisaväärtus ja mitmekordistav mõju. Kasutajapoolset sisendit tuleks aktiivselt hankida avaliku ja erasektori lõppkasutajatega korrapäraselt konsulteerides. Selleks peaks juhatus looma kasutajatele töörühma (edaspidi „kasutajafoorum“), et aidata kindlaks teha, millised nõudmised on avaliku ja erasektori kasutajatel täiustatud teenusekvaliteedi, kasutatavuse, usalduse ja turvalisuse valdkonnas. Kasutajafoorumis peaksid osalema kodanikuühiskonna esindajad, tööstus- ja avaliku sektori kasutajad, liidu sotsiaalpartnerid, VKEde organisatsioonid ja sõltumatud Euroopa väärtusahelas osalejad, kes tegelevad tarkvara arendamisega.

(49)

Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046. Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetluses tuleks sätestada ettevõtte finantsreeglites.

(49)

Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja halduskorra lihtsustamise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046. Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetluses tuleks sätestada ettevõtte finantsreeglites.

(50)

Euroopa tunnustatud konkurentsivõimelise uuendusliku kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama sobival viisil hankeid ja toetusi (sh ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja avalikke innovaatiliste lahenduste hankeid).

(50)

Euroopa tunnustatud ja kogu liidus laialt levinud uuendusliku, konkurentsivõimelise ja vastupidava kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama sobival viisil hankeid ja toetusi (sh ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja avalikke innovaatiliste lahenduste hankeid). Selliste hangete ja toetuste kasutamine peaks hõlbustama VKEde, mikroettevõtjate ja idufirmade ning nende klastrite osalemist. Ühisettevõte võtab arvesse olemasolevate vahendite kaasajastamise võimalust, et tagada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogias ja rakendustes tipptasemel tehnoloogiad ja maailmatasemel ökosüsteemid.

(53)

Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) nr xxx. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjaomastele meetmetele. Et tagada kaudsete meetmete sobiv kaasrahastus osalevatelt riikidelt kooskõlas Euroopa horisondi loomise määrusega (EL) nr xxx, peaksid osalevad riigid eraldama vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt abisaajatele hüvitatavate rahastamiskõlblike meetmekuludega. Sel eesmärgil tuleks kehtestada kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 30 ühisettevõtte iga-aastases tööprogrammis vastavad maksimaalsed hüvitismäärad.

(53)

Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) nr xxx. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjaomastele meetmetele. Et tagada kaudsete meetmete sobiv kaasrahastus osalevatelt riikidelt kooskõlas Euroopa horisondi loomise määrusega (EL) nr xxx, peaksid osalevad riigid eraldama vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt abisaajatele hüvitatavate rahastamiskõlblike meetmekuludega. Sel eesmärgil tuleks juhatusel kehtestada kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx artikliga 30 ühisettevõtte iga-aastases tööprogrammis vastavad maksimaalsed hüvitismäärad.

(53a)

Selleks et tagada sidusrühmade hästi tasakaalustatud osalemine ühisettevõtte rahastatavates meetmetes, tuleb lubada erinevate hüvitamismäärade kohaldamist, eelkõige VKEde, idufirmade ja kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute puhul. Erinevate määrade kohaldamine ei tohiks suurendada projektide halduskeerukust ning see peaks toimuma võimalikult lihtsalt ja tõhusalt. Hüvitamismäärad tuleks ära märkida tööprogrammis.

(56)

Liidu ja ühisettevõtte teiste osaliste finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046.

(56)

Liidu ja ühisettevõtte teiste osaliste finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete ja lihtsate meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046.

(57)

Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust üldsusele (sh teavitamise ja teadmiste levitamise kaudu). Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks avalikustada.

(57)

Ühisettevõte peaks tegutsema lihtsalt, paindlikult, avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust üldsusele (sh teavitamise ja teadmiste levitamise kaudu). Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks avalikustada.

(58)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust.

(58)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte , eriti ühisettevõtte ja toetusesaajate halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Ühisettevõte peaks looma soodsa raamistiku osalevate riikide toetamiseks. Kaudsete meetmete mõju maksimeerimiseks tuleks osalevate riikide rahaliste panuste haldamisel arvesse võtta ühisettevõtte kolmepoolse mudeli eripära.

(61)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(61)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes , vältides samas ühisettevõtte või abisaajate halduskoormuse suurenemist .

(62)

Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile tuleks teha kättesaadavaks kogu vajaminev teave ja tagada pääs ruumidesse, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte antud toetuste ja allkirjastatud lepingute kohta.

(62)

Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile tuleks teha kättesaadavaks kogu vajaminev teave ja tagada pääs ruumidesse, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte antud toetuste ja allkirjastatud lepingute kohta , püüdes samas maksimeerida halduskorra lihtsustamist abisaajate jaoks ja vähendada nende halduskoormust .

(2)

pääsuaeg – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse kasutajale või kasutajate rühmale nende andmetöötlusprogrammide täitmiseks;

(2)

pääsuaeg – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse läbipaistva ja avatud protsessi tulemusena kasutajale või kasutajate rühmale nende andmetöötlusprogrammide täitmiseks;

(4)

kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskus – algatus edendada tulevase ülijõudlusega andmetöötlusvõimekuse kasutamist, et kasutajaskond saaks koos teiste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmadega kasvatada olemasolevate rööpkoodide mastaape eksatasandi ja ülimastaapse jõudluseni;

(4)

kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskus – koostööpõhine algatus , mis on valitud välja avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise projektikonkursi alusel eesmärgiga edendada tulevase ülijõudlusega andmetöötlusvõimekuse kasutamist, et kasutajaskond saaks koos teiste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmadega kasvatada olemasolevate rööpkoodide mastaape eksatasandi ja ülimastaapse jõudluseni;

(5)

ühiskavandamine – tehnoloogiaga varustajate ja kasutajate korduvtsüklitega koostöö uue tehnoloogia , rakenduse ja süsteemide väljatöötamisel;

(5)

ühiskavandamine – tehnoloogiaga varustajate ja kasutajate korduvtsüklitega koostöö uute tehnoloogiate, rakenduste, süsteemide, teenuste , oskuste ja pädevuse väljatöötamisel;

(6)

kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas riigis asuv juriidiline isik, kes võimaldab tööstussektoril (sh VKEdel), teadusringkondadel ja avaliku sektori asutustel superarvuteid ning uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid soovi korral kasutada ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;

(6)

liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas riigis asuv liidu juriidiline isik, kes on valitud välja avatud ja läbipaistva menetluse alusel ning kes võimaldab tööstussektoril , eelkõige VKEdel ja idufirmadel , teadusringkondadel ja avaliku sektori asutustel superarvuteid ning uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid soovi korral kasutada ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;

(16)

tööstuslik superarvuti – tööstuslikul otstarbel kasutajate turbe-, konfidentsiaalsus- ja andmetervikluse nõudeid (teadusliku kasutusega võrreldes nõudlikumad) arvestades loodud superarvuti;

(16)

tööstuslik superarvuti – tööstuslikul otstarbel kasutajate turbe-, konfidentsiaalsus- ja andmetervikluse nõudeid (teadusliku kasutusega võrreldes nõudlikumad) arvestades loodud vähemalt keskklassi superarvuti;

(19a)

(20)

liikmesriigi kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas liikmesriigis asutatud ja sealse riikliku superarvutite keskusega seotud juriidiline isik, kes pakub tööstussektorile (sh VKEdele), teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele nende soovi korral võimalust kasutada superarvuteid ja uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;

(20)

liikmesriigi kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus – osalevas liikmesriigis asutatud ja sealse riikliku superarvutite keskusega seotud juriidiline isik või juriidiliste isikute konsortsium , kes on välja valitud avatud ja läbipaistva menetluse teel ning pakub tööstussektorile , eelkõige VKEdele ja idufirmadele , teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele nende soovi korral võimalust kasutada superarvuteid ja uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid;

(a)

aidata kaasa programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx (eriti selle artikli 3) rakendamisele, avaldada liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniinvesteeringutega mõju teadusele, majandusele, keskkonnale, tehnoloogiale ja ühiskonnale, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist alust, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele ja poliitika elluviimisele ning üleilmsete väljakutsetega tegelemisele (sh säästva arengu eesmärkide saavutamisele , järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet);

a)

aidata kaasa programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse (EL) nr xxx (eriti selle artikli 3) rakendamisele, avaldada liidu teadusuuringute- ja innovatsiooniinvesteeringutega mõju teadusele, majandusele, keskkonnale, tehnoloogiale ja ühiskonnale, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist alust, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, aidata kaasa ELi eesmärkide ja poliitika, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa majanduse taastamise kava, Euroopa andmestrateegia, digistrateegiate ning VKEde ja tööstusstrateegiate elluviimisele , saavutades Euroopa strateegilise autonoomia ja säilitades samal ajal avatud majanduse, kiirendada sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke üleminekuid ning aidata kaasa üleilmsete väljakutsetega tegelemisele , liikudes kestliku arengu eesmärkide suunas , järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet);

(b)

luua tihe koostöö teiste Euroopa partnerlustega ja tagada ühine koordineerimine (sh ühiste avalike hangete kaudu), püüda asjakohasel juhul saavutada sünergiat asjaomaste liidu, riiklike ja piirkondlike tegevuste ja programmidega (eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut);

b)

luua tihe koostöö teiste Euroopa partnerlustega ja tagada sünergia ja ühine koordineerimine (sh ühiste avalike hangete kaudu), püüda asjakohasel juhul saavutada järjestikust, paralleelset või lõimitud sünergiat asjaomaste liidu, riiklike, piirkondlike ja kohalike tegevuste ja programmidega (eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste ja modelleerimisplatvormide kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut);

(c)

arendada liidus välja maailmatasemel vajaduspõhine kasutajakeskne üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu, see kasutusele võtta, seda laiendada ja käitada;

c)

arendada liidus välja maailmatasemel vajaduspõhine kasutajakeskne üliühendatud ja liidu strateegilist sõltumatust tugevdav superandmetöötlus- ja andmetaristu, see kasutusele võtta, seda laiendada ja käitada;

(d)

üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu liidendada ja ühendada Euroopa andmeruumide ja pilveökosüsteemiga, et pakkuda andmetöötlus- ja andmeteenuseid mitmesugustele Euroopa avaliku ja erasektori kasutajatele ;

d)

üliühendatud superandmetöötlus- ja andmetaristu liidendada kvaliteetsete võrgutaristute kaudu kõigis liikmesriikides ja ühendada see Euroopa andmeruumidega, eelkõige terviseandmeruumiga, et tagada suurte ja kvaliteetsete terviseandmekogumite kättesaadavus, ning pilveökosüsteemiga, et pakkuda Euroopas laiale ja geograafiliselt mitmekesisele avaliku ja erasektori kasutajate ringile andmetöötlus- ja andmeteenuseid , tuginedes usalduse, avatuse, turvalisuse, koostalitlusvõime ja ülekantavuse põhimõtetele ;

da)

edendada teaduse tipptaset ning toetada liidus loodud teadus- ja innovatsioonitulemuste kasutuselevõttu ja süstemaatilist kasutamist;

(e)

arendada Euroopas edasi ja toetada väga konkurentsivõimelist ja uuenduslikku superandmetöötlus- ja andmeökosüsteemi, aidates nii kaasa liidu positsioonile ja tehnoloogilisele autonoomiale digitaalses majanduses , et suudaksime ise toota andmetöötlustehnoloogiat ja -arhitektuuri ning integreerida need juhtivate andmetöötlussüsteemidega, samuti nende süsteemide jaoks optimaalseid tipptasemel rakendusi;

e)

arendada Euroopas edasi ja toetada väga konkurentsivõimelist , sotsiaalset, kestlikku, energiatõhusat ja uuenduslikku , omavahel ühendatud, koostalitlusvõimelist ja turvalist superandmetöötlus- ja andmeökosüsteemi, aidates nii kaasa liidu teaduslikule ja tehnoloogilisele juhtpositsioonile ning alalisele strateegilisele autonoomiale digiüleminekus, vähendades samal ajal välismaisest tehnoloogiast sõltuvust, eelkõige elutähtsa taristu komponentide puhul, säilitades ühtlasi avatud majanduse, hoides üleilmset juhtpositsiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste alal , et suudaksime ise toota ja omada maailmatasemel andmetöötlustehnoloogiat ja -arhitektuuri ning integreerida need juhtivate andmetöötlussüsteemidega, samuti nende süsteemide jaoks optimaalseid tipptasemel rakendusi;

(f)

laiendada superandmetöötlusteenuste kasutamist ja arendada võtmekompetentse , mida Euroopa teadus ja tööstus vajavad.

f)

edendada, hõlbustada ja laiendada superandmetöötlusteenuste kasutamist kõikides sektorites ja aidata kaasa niisuguste kõrgema taseme digioskuste, -pädevuse ja -teadmiste arendamisele , mida Euroopa teadus , ühiskond, majandus, keskkond ja tööstus vajavad autonoomia ja üleilmse juhtpositsiooni saavutamiseks, pöörates erilist tähelepanu sellele, et suurendada kaasamise kaudu naiste ja tütarlaste osalemist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas ning nende tööhõivet seotud valdkondades ja vähendada soolist ebavõrdsust digisektoris .

(b)

taristu – turvalise maailmatasemel üliühendatud super- ja kvantandmetöötluse ning andmetaristu omandamine, kasutuselevõtt ja käitamine (sh liidus saavutatud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtt ja süsteemne kasutamine );

b)

taristu – turvalise maailmatasemel üliühendatud super- ja kvantandmetöötluse ning Euroopa andmetaristu omandamine , ajakohastamine , kasutuselevõtt ja käitamine (sh olemasoleva taristu ajakohastamine ning liidus ühisettevõtte poolt saavutatud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtu ja süsteemse kasutamise edendamine );

(c)

superandmetöötlusteenuste liidendamine – turvaliste liidendatud superandmetöötlus- ja andmeressursside ja -teenuste tegemine uurimis- ja teadusringkondadele, tööstusele ( sh VKEdele) ja avalikule sektorile kättesaadavaks kogu ELis; täpsemalt hõlmab see alljärgnevat:

c)

superandmetöötlusteenuste liidendamine – turvaliste liidendatud superandmetöötlus- ja andmeressursside ja -teenuste tegemine uurimis- ja teadusringkondadele, tööstusele ( eelkõige VKEdele) ja avalikule sektorile kättesaadavaks kogu ELis , tehes koostööd muu hulgas Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerluse (PRACE) ja üleeuroopalise teadusvõrgustiku GÉANT raames ; täpsemalt hõlmab see alljärgnevat:

i)

osaliselt või täielikult ühisettevõtte EuroHPC omandis olevate või osalevate riikide vabatahtlikult kättesaadavaks tehtud kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside omavahelise ühendamise toetamine;

i)

osaliselt või täielikult ühisettevõtte EuroHPC omandis olevate või osalevate või vaatlejariikide vabatahtlikult kättesaadavaks tehtud kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvantandmetöötluse ja andmeressursside omavahelise ühendamise toetamine;

ii)

super- ja kvantandmetöötluse andmetaristu liidu ühtsete andmeruumide ning turvalise liidendatud pilvetaristuga ühendamise toetamine;

ii)

super- ja kvantandmetöötluse andmetaristu liidu ühtsete andmeruumide ning turvalise liidendatud pilve- ja andmetaristuga ühendamise ja koostalitlusvõime toetamine , lisades ühtlasi erinõuded küberturvalisuse, avatud andmete, andmete ülekantavuse ning võimaluse korral avatud lähtekoodiga tark- ja riistvara kasutamise kohta, samas andmekaitset ja eraelu puutumatust ohtu seadmata ;

iii)

super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu sujuva liidendamise ja turvalise pakkumise platvormi arendamise, omandamise ja käitamise toetamine, luues kõigile kasutajatele kõigi superandmetöötlus- ja andmeteenuste kasutamiseks ühtse pääsupunkti (mida haldab ühisettevõte);

iii)

super- ja kvantandmetöötluse teenuse- ja andmetaristu sujuva liidendamise ja turvalise pakkumise platvormi arendamise, omandamise ja käitamise toetamine, luues kõigile kasutajatele kõigi superandmetöötlus- ja andmeteenuste kasutamiseks ühtse pääsupunkti (mida haldab ühisettevõte), ning tõhusa haavatavuse haldamise programmi ja andmete jagamise vahendi loomine, et kõrgjõudlusega andmetöötluse ressursside kasutajad saaksid oma andmeid edastada, jagada ja arutada;

(d)

tehnoloogia – uuendusliku konkurentsivõimelise maailmatasemel superandmetöötluse ökosüsteemi väljatöötamise teadusuuringute ja innovatsiooni (ambitsioonika) tegevuskava täitmise toetamine , tegeledes riist- ja tarkvaraga ning nende integreerimisega andmetöötlussüsteemidesse, hõlmates kogu teaduse ja tööstuse väärtusahelat, et tagada liidu tehnoloogiline autonoomia . Keskendutakse energiatõhusale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale. Tegeletakse muu hulgas alljärgnevaga:

d)

tehnoloogia – kogu liidus usaldusväärse, kestliku ja uuendusliku konkurentsivõimelise maailmatasemel superandmetöötluse ökosüsteemi väljatöötamise alaste ambitsioonikate teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelemine , tegeledes riist- ja tarkvaraga ning nende integreerimisega andmetöötlussüsteemidesse, hõlmates kogu teaduse ja tööstuse väärtusahelat alates teadusuuringutest kuni prototüüpide väljatöötamise, katseeksemplaride loomise ja tutvustamistegevuseni , et tagada strateegiline autonoomia, säilitades samas liidu avatud majanduse ja suurendades liidu teadusuuringute tegemise alast suutlikkust . Usaldusväärse superandmetöötluse saavutamiseks tuleb luua ohutus-, õigus-, eetika-, turbe- ja koostalitlusvõimestandardid, mille eesmärk on vältida kõrvalekaldeid. Tegevussuuna rakendamisega aidatakse arendada asjaomaseid Euroopa tööstussektoreid nii, et need saaksid hõlmata kogu tootmisahelat (projekteerimine, tootmine, rakendamine ja kohaldamine), võtta nõuetekohaselt arvesse energiatarbimist ja keskenduda kõige energiatõhusamale kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiale , pöörates erilist tähelepanu taastuvatel energiaallikatel põhinevatele lahendustele . Tegeletakse muu hulgas alljärgnevaga:

i)

väikese energiatarbega mikroprotsessorosised ning nendega seotud tehnoloogia, nagu uudsed algoritmid, tarkvarakoodid, tööriistad ja keskkonnad;

i)

väikese energiatarbega mikroprotsessorosised , energiatõhus ja võimsust suurendav nanoelektroonika ning nendega seotud tehnoloogia, nagu uudsed algoritmid, tarkvarakoodid, tööriistad , vahevaralahendused, paralleelsed programmeerimise ja andmetöötlusressursi optimeerimise lahendused ja keskkonnad;

iii)

tehnoloogiad ja süsteemid, mis on vajalikud klassikaliste superandmetöötluse süsteemide ühendamiseks ja käitamiseks muude, sageli täiendavate andmetöötlustehnoloogiatega, nagu neuromorfse või kvantandmetöötlusega, ning nende tulemusliku toimimise tagamine;

iii)

tehnoloogiad, süsteemid ja algoritmid , mis on vajalikud klassikaliste superandmetöötluse süsteemide ühendamiseks ja käitamiseks muude, sageli täiendavate andmetöötlustehnoloogiatega, nagu neuromorfse või kvantandmetöötlusega või muude kujunemisjärgus tehnoloogiatega , ning nende turvalise ja usaldusväärse toimimise tagamine;

iiia)

teadusuuringud ja innovatsioon superandmetöötluse riistvarasüsteemide suutlikkuse pidevaks suurendamiseks, väikese energiatarbega superandmetöötluse riistvarasüsteemide tehnoloogiliseks arendamiseks ja järgmise põlvkonna kiibitehnoloogia arendamiseks;

(e)

rakendused – Euroopa tipptaseme saavutamine ja säilitamine olulisimate teadlaste, tööstuse ( sh VKEde) ja avaliku sektori jaoks mõeldud andmetöötluse ja andmerakenduste ning koodide valdkonnas:

e)

rakendused – Euroopa tipptaseme ja juhtpositsiooni saavutamine ja säilitamine olulisimate teadlaste, tööstuse ( eelkõige VKEde ja idufirmade ) ja avaliku sektori jaoks mõeldud andmetöötluse ja andmerakenduste ning koodide valdkonnas , pöörates erilist tähelepanu geograafilisele mitmekesisusele ja soolisele tasakaalule :

i)

sellised avaliku ja erasektori kasutajatele mõeldud rakendused, mis kasutavad tipptasemel superarvutite võimekust, ning nende ühendamine tipptasemel digitehnoloogiaga (nt tehisintellekt, suure jõudlusega andmeanalüüs, pilvetehnoloogia), kasutades selleks kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate ulatuslike ja kujunemisjärgus juhtivate koodide ja rakenduste ühiskavandamist, väljatöötamist ja optimeerimist;

i)

sellised avaliku ja erasektori kasutajatele mõeldud rakendused, algoritmid ja tarkvaraarendus, mis kasutavad tipptasemel superarvutite võimekust, ning nende ühendamine tipptasemel digitehnoloogiaga (nt tehisintellekt, arvutimodelleerimine ja -simulatsioon, eraelu puutumatust soodustavad rakendused, suure jõudlusega andmeanalüüs, pilvetehnoloogia , kvantandmetöötlus ), kasutades selleks kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate ulatuslike ja kujunemisjärgus juhtivate koodide ja rakenduste ühiskavandamist, väljatöötamist ja optimeerimist , kasutades võimaluse korral ära avatud koostöö mudelite, näiteks avatud lähtekoodi hüvesid ;

ii)

muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste ning paljude teadus- ja tööstussektoritele suurandmerakenduste ja -teenuste jaoks mõeldud mastaapsete kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate katsenäidiste ja katsestendide toetamine;

ii)

muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tippkeskuste ning paljude teadus- , keskkonna- ja tööstussektoritele suurandmerakenduste ja -teenuste jaoks mõeldud mastaapsete kõrgjõudlusega andmetöötlust võimaldavate katsenäidiste ja katsestendide toetamine , jättes välja isikuandmed ja tegevuse, mis toob kaasa isikuandmete tagasituvastuse ;

(f)

kasutamise ja oskuste laiendamine – super- ja kvantandmetöötluse ning andmete kasutamise ja oskuste tipptasemeni jõudmise soodustamine, võttes arvesse sünergiat teiste programmide ja vahenditega (eriti programmiga „Digitaalne Euroopa“); superandmetöötlusressursside ja andmerakenduste teadusliku ja tööstusliku kasutamise laiendamine ning superandmetöötluse ja andmetaristu tööstussektorile kättesaadavuse ja selles vajalikuks innovatsiooniks kasutamise soodustamine; Euroopale targa juhtiva teaduskogukonna ja kvalifitseeritud tööjõu tagamine, et oleksime teaduses juhtival positsioonil ning tööstuses toimuks digiüleminek (sh riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevus- ja tippkeskuste toetamine ja võrgustikutöö);

f)

kasutamise ja oskuste laiendamine – super- ja kvantandmetöötluse ning andmete kasutamise ja oskuste (sealhulgas käesoleva määruse raames korraldatavate hangete jaoks vajalikud oskused) tipptasemeni jõudmise soodustamine ning oskuste, suutlikkuse ja pädevuse arendamine , võttes arvesse sünergiat teiste programmide ja vahenditega (eriti programmiga „Digitaalne Euroopa“); superandmetöötlusressursside ja andmerakenduste teadusliku ja tööstusliku kasutamise laiendamine , eelkõige VKEde ja idufirmade seas, ning superandmetöötluse ja andmetaristu tööstussektorile kättesaadavuse ja selles vajalikuks innovatsiooniks kasutamise soodustamine; Euroopale targa juhtiva teaduskogukonna ja kvalifitseeritud tööjõu tagamine, et oleksime teaduses juhtival positsioonil ning tööstuses toimuks digiüleminek (sh riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevus- ja tippkeskuste toetamine ja võrgustikutöö); selle tegevussuuna kogu tegevuses tuleks arvesse võtta soolist mitmekesisust ja vajadust suurendada naiste osalust, ühtlasi niisuguste eriprogrammide loomisega, mille eesmärk on vähendada lisatakistusi, millega nad silmitsi seisavad, tagades samal ajal, et rakendusalased teadmised ja asjatundlikkus oleksid võimalikult suure geograafilise katvusega. Eespool nimetatud tegevusega seotud erimeetmed võivad hõlmata meetmeid, millega teha järgmist:

i)

määrata kindlaks karjäärivõimalused, töökohad, mis hõlmavad kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamist tegelikus keskkonnas, kõrgjõudlusega andmetöötluse häkatonid ja oskused, mis on vajalikud EuroHPC võimendamiseks, et edendada kestlikku majanduskasvu Euroopas, pakkudes asjakohaseid missioonipõhiseid teadusuuringuid ja kohaldamisprobleeme, rahastades praktikakohti ja stipendiume, nagu kõrgjõudlusega andmetöötluse ja arvutiteaduse magistriprogrammid ning partnerlused tööstuse ja akadeemiliste ringkondadega;

ii)

teha koostööd akadeemiliste ringkondade ja ärisektori juhtidega, et kirjeldada ja arendada õppekavasid, mis aitavad koolitada vajalike oskuste ja inseneriteadmistega uusi superandmetöötluse ja kvantandmetöötluse eksperte;

iii)

teha koostööd andmetöötlus- ja haridusringkondade eesrindlastega, et kohandada ja katsetada uusi paindlikumaid hariduse ja tööjõu arendamise meetodeid, mis võimaldavad teadmiste kiiret arendamist ja karjäärisisest üleminekut kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud ametikohtadele;

iv)

pakkuda valdkonnaspetsiifilisi koolitusi, kaasa arvatud praktilised koolitused ja tegeliku kasutamise juhtumite lahendamine, ning VKEdele kohandatud kursusi ja tugiteenuseid, nagu töötajate vahetusprogrammid teadlaste ja akadeemiliste ringkondadega.

(d)

majutava üksuse füüsilise ja IT-taristu kvaliteet, turvalisus ja ühendatus liidu süsteemidega;

d)

majutava üksuse füüsilise , energia- ja IT-taristu kvaliteet ning selle turvalisus ja ühendatus liidu süsteemidega;

da)

sellise energiajuhtimiskava esitamine, milles uuritakse, kas on olemas piisav juurdepääs puhtale ja taskukohasele energiale, sealhulgas taastuvenergia ostulepingute kaudu, ning käitiste energiatõhususe suurendamise strateegia;

(k)

majutava üksuse kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks juhatusele auditiaruanne ja andmed eelmisel eelarveaastal pääsuaja kasutamise kohta;

k)

majutava üksuse kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks juhatusele auditiaruanne ja andmed eelmisel eelarveaastal pääsuaja kasutamise kohta; auditiaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast juhatuselt heakskiidu saamist;

(c)

avaldada ja hallata osalemiskutseid EuroHPC superarvutite majutamiseks ning hinnata saadud pakkumusi sõltumatute välisekspertide abiga;

c)

avaldada ja hallata avatud ja läbipaistval viisil osalemiskutseid EuroHPC superarvutite majutamiseks ning hinnata saadud pakkumusi sõltumatute välisekspertide abiga;

(h)

korraldada avatud projektikonkursse ning määrata kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) xxx ning olemasolevate vahendite piires rahastust kaudsete meetmete jaoks (peamiselt toetustena);

h)

korraldada avatud projektikonkursse ning määrata kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ loomise määrusega (EL) xxx ning olemasolevate vahendite piires rahastust kaudsete meetmete jaoks (peamiselt toetustena) , edendades sooliselt tasakaalustatud osalemist ;

(n)

teha tihedat koostööd ja tagada koordineeritus teiste Euroopa partnerlustega ning sünergia teiste ühisettevõtetega (sh haldusfunktsiooni tsentraliseerimise abil);

n)

teha tihedat koostööd ja tagada koordineeritus teiste Euroopa partnerlustega ning sünergia teiste ühisettevõtetega, sh haldusfunktsiooni tsentraliseerimise abil , eelkõige ühiste ülesannete puhul ja ressursside kasutamise optimeerimise eesmärgil ;

na)

tagada liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil teiste asjakohaste teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate algatustega ühistegevus, mis on tulevikus ülimalt oluline suurema mõju saavutamiseks, tulemuste kasutuselevõtu tagamiseks ja omavahelise ühendatuse optimaalse taseme kindlustamiseks;

oa)

edendada VKEde kaasamist oma tegevusse ja võtta meetmeid, et tagada VKEde teavitamine kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eesmärkidega;

(b)

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, [Montenegro], Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, [Põhja-Makedoonia], Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, [Šveits], Taani, Tšehhi, [Türgi] ja Ungari;

b)

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad , [Malta] , [Montenegro], Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, [Põhja-Makedoonia], Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, [Šveits], Taani, Tšehhi, [Türgi] ja Ungari;

ja)

loob kasutajafoorumina töögrupi, mille eesmärk on juhatuse nõustamine kasutajate vajaduste küsimustes vastavalt juhatuse kodukorrale;

jb)

kehtestab kasutajafoorumi ja punktide j ja k kohaselt moodustatud nõuanderühmade liikmete valimise, ametisse nimetamise ja ametist vabastamise reeglid ja erikriteeriumid, mis hõlmavad ka soolise ja geograafilise mitmekesisusega seotud kaalutlusi, ning kiidab heaks kasutajafoorumi ja nõuanderühmade iseseisvalt kehtestatud kodukorrad; konkreetsete kasutajarühmadega tuleks tegeleda kasutajafoorumi raames, hõlmates ka osalevatest liikmesriikidest pärit üliõpilaste juurdepääsu, et edendada tulevasi karjäärivõimalusi superandmetöötluse valdkonnas. Selleks nähakse valikukriteeriumides ette, et kasutajafoorumis peab olema esindatud vähemalt kaks magistri- või doktoriõppe üliõpilast. Üliõpilaste väljavalimisse võib kaasata Euroopa akadeemiad;

(a)

koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, milles on kirjas teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja võtmepädevuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks eri rakendusvaldkondades, et toetada liidus integreeritud kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ning andmete ökosüsteemi arengut, suurendada selle vastupanuvõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi; samuti on seal kirjas Euroopa tehnoloogia arendamise ja kasutussevõtu edendamise meetmed; ii) teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna võimalikke rahvusvahelise koostöö viise, mis lisavad väärtust ja on kõigi poolte huvides; iii) koolitus- ja haridusprioriteete, et kaotada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja rakendustega seotud oskuste nappus (eriti tööstuses). See strateegiline kava vaadatakse teaduse ja tööstuse nõudluse muutumise alusel korrapäraselt läbi;

a)

koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, mis põhineb teaduse ja tööstuse nõudlusel ning milles on kirjas teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse kasutajatele mõeldud tehnoloogia , teenuste, rakenduste ja võtmepädevuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks eri rakendusvaldkondades, et toetada liidus integreeritud kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ning andmete ökosüsteemi arengut, suurendada liidu vastupanuvõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi; samuti on seal kirjas Euroopa tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu edendamise meetmed; ii) teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna võimalikke rahvusvahelise koostöö viise, mis lisavad väärtust ja on kõigi poolte huvides; iii) koolitus- ja haridusprioriteete, et kaotada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja rakendustega seotud pädevuse ja oskuste nappus (eriti tööstuses). Nimetatud mitmeaastase strateegilise programmi projekt vaadatakse teaduse ja tööstuse nõudluse muutumise alusel korrapäraselt läbi;

(a)

koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) EuroHPC superarvutite omandamist, võttes muu hulgas arvesse soetamise plaane, vajalikku võimekuse suurendamist, rakendusi ja kasutajaid, millega/kellega on vaja tegeleda, asjaomaseid kasutajanõudeid ja sobivat süsteemiarhitektuuri, kasutajate vajadusi ning taristu arhitektuuri; ii) selle taristu liidendamist ja omavahelist ühendamist (võttes muu hulgas arvesse integreerimist riiklike kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse taristutega) ning üliühendatud ja liidendatud taristu arhitektuuri; ning iii) võimekuse suurendamist (sh pädevuskeskused, tegevuse laiendamine, lõppkasutajate koolitamine, ning Euroopa tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise võimalused eelkõige pädevuskeskustes);

a)

koostab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 19 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning ajakohastab seda korrapäraselt. See mitmeaastase strateegilise programmi projekt sisaldab: i) EuroHPC superarvutite omandamist, võttes muu hulgas arvesse soetamise plaane, vajalikku võimekuse suurendamist, rakendusi ja kasutajaid, millega/kellega on vaja tegeleda, asjaomaseid kasutajanõudeid ja sobivat süsteemiarhitektuuri, kasutajate vajadusi ning taristu arhitektuuri; ii) selle taristu liidendamist ja omavahelist ühendamist (võttes muu hulgas arvesse integreerimist riiklike kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse taristutega) ning üliühendatud ja liidendatud taristu arhitektuuri; ning iii) võimekuse suurendamist , k.a liidu ja liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused ning kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskused , tegevuse laiendamine, lõppkasutajate koolitamine ning Euroopa tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise võimalused eelkõige pädevuskeskustes;