<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-326/16 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0326</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:83">EU:C:2018:83</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180221">21.2.2018</DATE> – Kohtuasi C‑326/16 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">LL <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20180221">21. veebruar 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: leedu.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 263 kuues lõik</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetavus</KEYWORD><KEYWORD>Hagi esitamise tähtaeg</KEYWORD><KEYWORD>Arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Parlamendi endine liige</KEYWORD><KEYWORD>Parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise tagasinõudmise otsus</KEYWORD><KEYWORD>Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 72</KEYWORD><KEYWORD>Kaebemenetlus parlamendis</KEYWORD><KEYWORD>Huve kahjustava otsuse teatavakstegemine</KEYWORD><KEYWORD>Tähtsaadetis, mida adressaat välja ei võtnud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑326/16 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20160609">9. juunil 2016</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">LL</HT>, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> J. Petrulionis,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlament</HT>, esindajad: G. Corstens ja S. Toliušis,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, kohtunikud E. Levits, A. Borg Barthet, M. Berger (ettekandja) ja F. Biltgen,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20170517">17. mai 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Apellant LL, kes on Euroopa Parlamendi endine liige, palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> määrus LL <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament (T‑615/15, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtumäärus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:432">EU:T:2016:432</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega viimane jättis hilinemisega esitamisest tingitud<?PAGE NO="2"?> ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema hagi, milles muu hulgas paluti tühistada parlamendi <DATE ISO="20140417">17. aprilli 2014. aasta</DATE> otsus nõuda tagasi apellandile tema parlamendiliikme mandaadi ajal makstud parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi büroo <DATE ISO="20080519">19. mai</DATE> ja <DATE ISO="20080709">9. juuli 2008. aasta</DATE> otsuse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="159" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, C 159, lk 1</REF.DOC.OJ>) pärast <DATE ISO="20101021">21. oktoobrit 2010</DATE> kehtiva redaktsiooni (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="283" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 283, lk 9</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>põhimääruse rakendusmeetmed<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artikli 68 lõikes 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Alusetult makstud summade tagastamine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevate rakendusmeetmete kohaldamisel alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta. Peasekretär annab juhised vastavate summade tagasinõudmiseks asjaomaselt parlamendiliikmelt.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Põhimääruse rakendusmeetmete artikkel 72 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Vaidlustamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="072.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Parlamendiliige, kes leiab, et pädev teenistus ei ole rakendusmeetmeid tema suhtes õigesti kohaldatud, võib esitada peasekretärile kirjaliku kaebuse.</ALINEA><ALINEA>Kaebust käsitlevas peasekretäri otsuses esitatakse selle aluseks olevad põhjused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="072.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Parlamendiliige, kes ei nõustu peasekretäri otsusega, võib kahe kuu jooksul pärast peasekretäri otsuse teatavakstegemist taotleda, et küsimus edastataks lahendamiseks kvestoritele, kes teevad otsuse pärast seda, kui nad on peasekretäriga nõu pidanud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="072.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui kaebemenetluse üks pool ei nõustu kvestorite vastu võetud otsusega, võib ta kahe kuu jooksul pärast kõnealuse otsuse teatavakstegemist taotleda, et küsimus edastataks lahendamiseks juhatusele, kes võtab vastu lõpliku otsuse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="072.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat artiklit kohaldatakse ka parlamendiliikme õigusjärglase suhtes, samuti endiste parlamendiliikmete ja nende õigusjärglaste suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Apellant oli Euroopa Parlamendi liige 1. maist kuni 19. juulini 2004.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemusena, mille käigus tuvastati, et apellandile oli makstud põhjendamatult parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitist summas <FT TYPE="NUMBER">37728</FT> eurot, tegi parlamendi peasekretär <DATE ISO="20140417">17. aprillil 2014</DATE> vaidlusaluse otsuse, milles see summa tagasi nõuti. See otsus ja <DATE ISO="20140505">5. mai 2014. aasta</DATE> võlateade, milles oli ära näidatud tagasinõudmise kord, tehti apellandile teatavaks <DATE ISO="20140522">22. mail 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Apellant, kes vaidlusaluse otsusega ei nõustunud, taotles põhimääruse rakendusmeetmete artikli 72 lõike 2 alusel, et küsimus edastataks lahendamiseks kvestoritele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Kvestorid teatasid apellandile kaebuse rahuldamata jätmisest <DATE ISO="20141203">3. detsembri 2014. aasta</DATE> kirjaga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kvestorite otsus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), millest apellant sai tema enda sõnul teada järgmisel päeval.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Apellant esitas <DATE ISO="20150202">2. veebruaril 2015</DATE> põhimääruse rakendusmeetmete artikli 72 lõike 3 alusel kvestorite otsuse ja vaidlusaluse otsuse peale kaebuse parlamendi juhatusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Parlamendi juhatus jättis apellandi kaebuse rahuldamata <DATE ISO="20150626">26. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>juhatuse otsus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Parlament märgib, et see otsus saadeti <DATE ISO="20150630">30. juunil 2015</DATE> tähtkirjaga aadressile, mille apellant juhatusele esitatud kaebuses ära näitas. Belgia postiteenistus hoidis seda kirja 15 päeva ja saatis selle seejärel tagasi, sest apellant ei tulnud sellele järele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Apellant sai <DATE ISO="20150910">10. septembril 2015</DATE> parlamendi ametnikult e‑kirja, mille manuses oli muu hulgas juhatuse otsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Apellant esitas Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20151104">4. novembril 2015</DATE> saabunud hagiavalduse vaidlusaluse otsuse ja <DATE ISO="20140505">5. mai 2014. aasta</DATE> võlateate tühistamise ning parlamendilt kohtukulude väljamõistmise nõudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Apellant põhjendas oma hagi sisuliselt kahe väitega, millest esimese kohaselt on vaidlusalune otsus, kvestorite otsus, juhatuse otsus ja võlateade õigusvastased ja põhjendamatud ning teise kohaselt ei ole järgitud nõude aegumistähtaega ning mõistliku aja, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid nii vaidlusaluse otsuse kui ka võlateate vastuvõtmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtumääruses meenutas Üldkohus, et ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Olles toonitanud selle hagi esitamise tähtaja avaliku huvi aspekti, tuvastas Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 7 ja 8, et vaidlustatud aktid olid võetud vastu vastavalt <DATE ISO="20140417">17. aprillil</DATE> ja <DATE ISO="20140505">5. mail 2014</DATE> ning et need tehti apellandile teatavaks <DATE ISO="20140522">22. mail 2014</DATE>, kuid et hagi esitati alles 17 kuud pärast viimati nimetatud kuupäeva ja apellant ei viidanud ühelegi ettenägematule asjaolule või vääramatule jõule. Seetõttu jättis Üldkohus hagi hilinemisega esitamisest tingitud ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses palub apellant Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtumäärus ja</P></ITEM><ITEM><P>saata kohtuasi tagasi Üldkohtule läbivaatamiseks.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Parlament palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud välja apellandilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Apellant esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet. Esimeses väites leiab ta, et Üldkohus ei ole toimikut piisavalt põhjalikult uurinud ja on rikkunud õigusnormi ELTL artikli 263 kuuenda lõigu ja põhimääruse rakendusmeetmete artikli 72 kohaldamisel. Teises väites on ta seisukohal, et Üldkohus rikkus oma kodukorra artiklit 126. Kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus Euroopa Liidu<?PAGE NO="4"?> põhiõiguste harta artikli 47 esimest ja teist lõiku. Viimaks heidab apellant oma neljandas väites Üldkohtule ette seda, et ta otsustas Üldkohtu kodukorra artiklit 133 ja artikli 134 lõiget 1 rikkudes, et apellant kannab ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Esimene väide jaguneb kahte ossa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Esimese väite esimeses osas heidab apellant Üldkohtule sisuliselt ette, et ta ei uurinud piisavalt kõiki hagi põhjendamiseks esitatud tõendeid, sest ta jättis arvesse võtmata asjaolu, et apellant kasutas põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 72 ette nähtud kaebemenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Esimese väite teises osas heidab apellant Üldkohtule ette ELTL artikli 263 kuuenda lõigu ja põhimääruse rakendusmeetmete artikli 72 rikkumist, kuivõrd vaidlustatud kohtumäärusest tuleneb kaudselt, et see, et kasutatakse selles artiklis 72 ette nähtud kaebemenetlust, ei mõjuta viidatud artiklis 263 kehtestatud hagi esitamise tähtaja arvutamist, kuigi apellandi sõnul on see menetlus kohustuslik kohtueelne menetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Parlament väidab eelkõige, et erinevalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kaebusest on asjassepuutuv menetlus vabatahtlikku laadi. Samuti leiab parlament, et kui apellant on otsustanud põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 72 ette nähtud menetlust kasutada, ei saa ta enam kohtusse esitada hagi vaidlusaluse otsuse peale, vaid peab ootama ära kaebemenetluse tulemuse, vaidlustades soovi korral juhatuse otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hagi esitamise tähtaja arvutamise kohta märgib parlament, et apellant nõuab nii Üldkohtus kui ka apellatsioonkaebuses mitte juhatuse otsuse, vaid vaidlusaluse otsuse ja võlateate tühistamist. Ta järeldab sellest, et kuna hagi esitamise tähtaeg ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses – arvutatuna alates vaidlusaluse otsuse ja võlateate teatavakstegemise kuupäevast – oli lõppenud enam kui 17 kuu eest, oli Üldkohus kohustatud hagi selle hilinemisega esitamise tõttu läbi vaatamata jätma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Esimese väite teine osa, mida tuleb analüüsida esimesena, puudutab õigusnormi rikkumist ELTL artikli 263 kuuenda lõigu ja põhimääruse rakendusmeetmete artikli 72 kohaldamisel, kuna vaidlustatud kohtumääruses antakse mõista, et nimetatud artiklis 72 ette nähtud menetluse algatamine ei mõjuta esimesena nimetatud sättes ette nähtud tähtaja arvutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Seoses põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 72 ette nähtud kaebemenetlusega tuleb kõigepealt märkida, et selle artikli sõnastusest endast nähtub, et seal kehtestatud menetlus on fakultatiivne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb meenutada, et olenemata sellest, kas kaebemenetlus on fakultatiivne või mitte, on selle eesmärk on võimaldada ja soodustada puudutatud isiku ja administratsiooni vahel tekkinud erimeelsuse lahendamist kokkuleppega (vt analoogia alusel <DATE ISO="19860123">23. jaanuari 1986. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rasmussen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>173/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:29">EU:C:1986:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19860507">7. mai 1986. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rihoux jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>52/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:199">EU:C:1986:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), et vältida kohtuvaidlust, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 35 ja 36.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellest tuleneb eelkõige, et see, kas kaebuse esitamine on fakultatiivne või kohustuslik, ei mõjuta asjaolu, et eelnev haldusmenetlus on kohtueelne õiguskaitsevahend. Nimelt, nagu täheldas ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 42 parlamendi argumendi kohta, et parlamendi<?PAGE NO="5"?> administratsioonile ei ole vastamistähtaega ette nähtud – kuigi niisugune tähtaeg on kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ette nähtud kaebuste puhul –, piisab, kui märkida, et see tähtaeg kujutab endast vajalikku tagatist kohustuslikult esitatava kaebuse korral, et vältida olukorda, kus vaidlustaja esitab administratsiooni tegevusetuse tõttu kohtule hagi hilinemisega või selle esitamine muutub talle lausa võimatuks. Kuid niisuguse tähtaja puudumine fakultatiivse haldusmenetluse puhul ei saa piirata kohtusse pöördumise võimalust, sest vaidlustajal on iga hetk võimalus kohtueelse haldusmenetluse jätkamisest loobuda ja esitada hagi kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Selle kohta on oluline toonitada, et kaebemenetlus kaotaks oma kasuliku mõju, kui Euroopa Parlamendi liige, olles kompromissi saavutamiseks seda võimalust kasutanud, peaks esitama kohtusse hagi enne selle haldusmenetluse lõppemist, et järgida vaidlusaluse otsuse edasikaebamise tähtaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Seega on Üldkohus rikkunud õigusnormi sellega, et ta tuvastas hagi hilinemisega esitamise, võtmata arvesse kaebemenetlust, mida apellant oli otsustanud kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Järelikult tuleb ilma, et tuleks lahendada selle väite esimest osa või apellatsioonkaebuse muid väiteid, esimese väitega nõustuda ja vaidlustatud kohtumäärus tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimeses kohtuastmes esitatud hagi vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu teise lause kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Käesolev menetlusstaadium ei luba Euroopa Kohtul Üldkohtule esitatud hagi ise sisuliselt lahendada, sest see nõuab faktiliste asjaolude hindamist tõendite alusel, mida Üldkohus ei ole hinnanud ning mille üle Euroopa Kohtus ei ole vaieldud (vt selle kohta <DATE ISO="20080717">17. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:422">EU:C:2008:422</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kuid Euroopa Kohtul on piisavalt teavet vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagi vastuvõetavuse küsimuses lõpliku otsuse tegemiseks (<DATE ISO="20140227">27. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Woonpunkt jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑132/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:100">EU:C:2014:100</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Mis puudutab esiteks hagi esitamise tähtaja arvutamist, siis leidis parlament käesolevas asjas, et kui Euroopa Parlamendi liige valib teatud otsuse vaidlustamiseks võimaluse kasutada põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 72 ette nähtud kaebemenetlust, ei ole tal enam õigust esitada selle otsuse peale hagi kohtusse, vaid ta peab vaidlustama juhatuse otsuse, millega kaebus rahuldamata jäetakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Ent nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 26, ei mõjuta see, kas kaebuse esitamine on fakultatiivne või kohustuslik, fakti, et eelnev haldusmenetlus on kohtueelne õiguskaitsevahend, ega vaidlustaja õigust esitada igal ajal hagi kohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa järeldada – muu hulgas arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus –, et kaebemenetluse kasutamine põhimääruse rakendusmeetmete artikli 72 alusel kahjustab õigust esitada hagi vaidlusaluse otsuse peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lisaks tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kaebemenetluse kohta otsustanud, et halduskorras esitatud kaebus ja selle sõnaselge või vaikimisi rahuldamata jätmine on keerulise menetluse lahutamatu osa. Seda arvestades on kohtule esitatav hagi – isegi kui see on formaalselt esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – tegelikult esitatud selle isiku huve kahjustava meetme peale, mille peale esitati kaebus (<DATE ISO="19890117">17. jaanuari 1989. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vainker <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>293/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:8">EU:C:1989:8</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus nende personalieeskirjade kohta otsustanud, et hagi on vastuvõetav olenemata sellest, kas see on esitatud ainult kaebuse esemeks oleva otsuse, kaebuse rahuldamata jätmise otsuse või koos nende mõlema otsuse peale, kui nii kaebus kui ka hagi on esitatud nendes artiklites ette nähtud tähtaja jooksul (<DATE ISO="19890126">26. jaanuari 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Koutchoumoff <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>224/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:38">EU:C:1989:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19890310">10. märtsi 1989. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Del Plato <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>126/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:115">EU:C:1989:115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Siiski võib kohus vastavalt menetlusökonoomia põhimõttele otsustada, et konkreetselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse vastu suunatud nõudeid ei tule lahendada, kui ta tuvastab, et neil ei ole iseseisvat sisu ja need kattuvad tegelikult selle otsusega seonduvate nõuetega, mille peale kaebus on esitatud (vt selle kohta <DATE ISO="19890117">17. jaanuari 1989. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vainker <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>293/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:8">EU:C:1989:8</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Nii võib see olla muu hulgas juhul, kui kohus tuvastab, et kaebuse rahuldamata jätmise otsus, isegi kui see on tehtud vaikimisi, ainult kinnitab kaebuse esemeks olevat otsust, ning et järelikult ei avalda kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamine puudutatud isiku õiguslikule olukorrale mingit mõju, mis erineks sama kaebuse esemeks oleva otsuse tühistamise mõjust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 40, on samad kaalutlused kohaldatavad põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 72 ette nähtud Euroopa Parlamendi liikmete kaebemenetluse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seetõttu jättis Üldkohus vääralt LLi kaebuse hilinemisega esitamisest tingitud ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, leides, et tühistamishagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema vaidlusalusest otsusest, mitte juhatuse otsusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nimelt esiteks, nagu nähtub Euroopa Kohtule muu hulgas kohtuistungil edastatud materjalidest, teavitati apellanti ainult kokkuvõtlikult tema kaebuse rahuldamata jätmisest kvestorite otsusega ja juhatuse otsusega ning need otsused – mis ainult kinnitasid vaidlusalust otsust – ei muutnud tema õiguslikku olukorda võrreldes vaidlusalusest otsusest tuleneva olukorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Teiseks, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 34 ja 35 esitatud kaalutlusi, tuleb asuda seisukohale, et tühistamishagi esitamise tähtaeg hakkas apellandi suhtes kulgema alles päeval, mil talle tehti teatavaks juhatuse otsus, millega lõpetati põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 72 ette nähtud kaebemenetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Igal juhul tuleneb Üldkohtule esitatud menetluse algatusdokumendist, et apellant kaebas edasi ka kvestorite ja juhatuse otsused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks juhatuse otsuse teatavakstegemist, siis tuleb esimesena meenutada, et ELTL artikli 297 lõike 2 kolmandas lõigus on märgitud, et otsused, milles on märgitud adressaat, tehakse teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning jõustuvad sellisel teatavakstegemisel, kuid see säte mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>teatavakstegemine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ei määratle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 59 mainis, kinnitab see säte õiguskindluse põhimõtet, mille kohaselt ei saa halduse üksikaktist tulenevatele õigustele ja kohustustele selle adressaadi vastu tugineda, kui akti ei ole talle nõuetekohaselt teatavaks tehtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Teiseks, ELTL artikli 263 kuuendast lõigust tuleneb, et meetme peale, mis tuleb teatavaks teha, tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul meetme teatavakstegemisest hagejale, vastasel juhul kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Nagu ka ELTL artikli 297 lõike 2 kolmanda lõigu puhul see säte mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>teatavakstegemine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ei määratle. Vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 60 pikeneb see tähtaeg seoses vahemaadega 10 päeva võrra.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Mis puudutab liidu aktide teatavakstegemise nõuetekohasust, siis on Euroopa Kohus täpsustanud, et otsus loetakse nõuetekohaselt teatavaks tehtuks ELTL artikli 263 kuuenda lõigu ja artikli 297 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses, kui see on adressaadile edastatud ja viimane saab sellega tutvuda (vt selle kohta <DATE ISO="19890713">13. juuli 1989. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Olbrechts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>58/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:323">EU:C:1989:323</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt <DATE ISO="20141010">10</DATE> ja <DATE ISO="20141002">2. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Page Protective Services <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa välisteenistus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑501/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2259">EU:C:2014:2259</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning nendes viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Samuti tuleb meenutada, et pool, kes tugineb sellele, et hagi on esitatud liiga hilja, on kohustatud tõendama, mis kuupäevast hagi esitamise tähtaeg kulgema hakkas (vt selle kohta <DATE ISO="19800605">5. juuni 1980. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belfiore <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>108/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:146">EU:C:1980:146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20080717">17. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:422">EU:C:2008:422</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning nendes viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Käesolevas asjas kinnitab parlament, et apellanti teavitati juhatuse otsusest <DATE ISO="20150626">26. juuni 2015. aasta</DATE> kirjaga, mis saadeti tähitult kättesaamise kinnituse nõudega ning mille kohta Belgia postiteenistus jättis <DATE ISO="20150630">30. juunil 2015</DATE> kohaletoimetamise katse teate. Parlament leiab, et vastavalt posti kohaletoimetamist käsitlevatele siseriiklikele normidele tuleb see kiri lugeda adressaadile nõuetekohaselt teatavaks tehtuks kuupäeval, mil möödub Belgia postiteenistuse kohaldatav tavaline hoiutähtaeg 15 päeva, arvestades, et apellant sellele kirjale nimetatud tähtaja jooksul järele ei tulnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Seda konteksti arvestades on selge, et apellant asjassepuutuvat kirja kätte ei saanud, sest see saadeti tagasi saatjale, ilma et adressaat oleks seda välja võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kuid lisaks postiaadressile märkis apellant kaebuses ka oma elektronposti aadressi, millele ta sai <DATE ISO="20150910">10. septembril 2015</DATE> ühe parlamendi ametniku saadetud e‑kirja, mille manusesse oli lisatud muu hulgas juhatuse otsus. Apellant kinnitas e‑kirja kättesaamist tähtaegselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seetõttu väidab parlament vääralt, et käesolevas asjas toimus teatavakstegemine ainult tähtkirja teel, isegi kui sellele kirjale Belgia postiteenistuse antud tähtaja jooksul järele ei tuldud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Samuti on asjassepuutumatu parlamendi esile toodud asjaolu, et asjassepuutuv kiri saadeti Belgia aadressil, mille apellant oli oma kaebuses märkinud ja et viimane ei olnud teavitanud parlamenti kolimisest oma päritoluriiki ega andnud korraldust saata post edasi oma uuele aadressile, seda enam, et isegi kui eeldada, et kehtib kohustus aadressimuudatusest teada anda, ei ole selle kohustuse rikkumise õiguslikud tagajärjed määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Nimelt tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et parlament tegi vaidlusaluse otsuse teatavaks ka <DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> e‑kirjaga, mistõttu sai kahe kuu ja kümne päevane tähtaeg hakata apellandi suhtes kulgema alles päevast, mil ta sellest otsusest täielikult teada sai.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kuna parlament ei ole tõendanud, et apellant sai vaidlusalusest otsusest täielikult teada enne selle e‑kirja saamist, hakkas kahe kuu ja kümne päevane tähtaeg kulgema alles alates <DATE ISO="20150910">10. septembrist 2015</DATE>. Seetõttu ei ole <DATE ISO="20151104">4. novembril 2015</DATE> esimesele kohtuastmele esitatud hagi esitatud hilinemisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule, tehakse käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude osas otsus hiljem.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> määrus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LL <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑615/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:432">EU:T:2016:432</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule asja lahendamiseks sisuliselt.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>