(1)

Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „algne uurimine”) lõpetamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 393/2009 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit ja praegu CN-koodi ex 3406 00 00 (TARICi kood 3406 00 00 90) alla kuuluvate küünalde ja samalaadsete toodete impordi suhtes (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”).

(2)

Meetmed kujutasid endast kindlaksmääratud summat (eurot tonni kohta) kütusesisalduse alusel (kütuseks on tavaliselt, kuid mitte ainult, sulatatud rasv, steariin, parafiin või muu vaha, kaasa arvatud taht): 549,33 eurot tonni kütuse kohta.

(3)

Järgmistele eksportivatele tootjatele kehtestati individuaalsed kindlasummalised tollimaksud: Aroma Consumer Products (Hangzhou) Co., Ltd (321,83 EUR/t), Dalian Bright Wax Co., Ltd (171,98 EUR/t), Dalian Talent Gift Co., Ltd (367,09 EUR/t). Järgmistele äriühingutele kehtestati tollimaksu nullmäär: Gala-Candles (Dalian) Co., Ltd, M.X. Candles and Gifts (Taicang) Co., Ltd, Ningbo Kwung's Home Interior & Gift Co., Ltd, Ningbo Kwung's Wisdom Art & Design Co., Ltd ja sidusettevõtja Shaoxing Koman Home Interior Co., Ltd ning Qingdao Kingking Applied Chemistry Co., Ltd.

(4)

Kuna algses uurimises kasutati väljavõttelist uuringut, kehtestati valimisse kaasamata koostööd tegevatele tootjatele kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6 keskmine tollimaks 345,86 eurot tonni kütuse kohta. Kõigi muude äriühingute tollimaksumääraks kehtestati 549,33 eurot tonni kütuse kohta.

(5)

Pärast seda, kui oli avaldatud teade (3) kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, sai komisjon 14. veebruaril 2014 alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine.

(6)

Taotluse esitasid liidu 16 küünlatootjat (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab liidu teatavate küünalde ja samalaadsete toodete kogutoodangust üle 25 %.

(7)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 14. mail 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”), et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(9)

Dumpingu jätkumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(10)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele HRV eksportivatele tootjatele, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmed, sõltumatutele importijatele, teadaolevalt asjast huvitatud kasutajatele ning HRV ametiasutustele. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 17 ja uurimisega seotud HRV eksportivate tootjate ning liidus asuvate sõltumatute importijate ilmset suurt arvu arvesse võttes peeti asjakohaseks uurida väljavõttelise uuringu vajalikkust. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustada, paluti kõnealustel isikutel endast komisjonile teada anda 15 päeva jooksul alates läbivaatamise algatamisest ja esitada vastavalt algatamisteatele põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014.

(12)

HRV 25 eksportivat tootjat esitasid väljavõttelise uuringu raames usaldusväärset teavet ja nõustusid tegema uurimise käigus koostööd. Nende arvele langes 36 % selliste Hiina äriühingute liitu imporditud toodete kogumahust, kelle suhtes kohaldati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguvastaseid tollimakse. Võttes arvesse uurimise raames koostööd tegema nõustunud HRV eksportivate tootjate suhteliselt suurt arvu, otsustati kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 piirduda isikute uurimisel valimiga, mis moodustati suurima tüüpilise toodangu- ja eksportmüügi mahu põhjal ja mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Moodustatud valimisse kuulus neli eksportivat tootjat, kelle arvele langes 21 % selliste äriühingute ekspordi kogumahust, kelle suhtes kohaldatakse tollimaksumäärasid. Nende andmeid kontrolliti kohapealsete kontrollide käigus.

(13)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamise asjus huvitatud isikute ja Hiina ametiasutustega. Üks esialgse ettepanekuga hõlmatud eksportiv tootja otsustas koostööst loobuda. Üks eksportiv tootja taotles enda lisamist valimisse oma ekspordi kaalu põhjal. Nii moodustati lõplik valim.

(14)

Vastused küsimustikule saatis üks liidu importija. Järelikult ei olnud sõltumatute importijate olukorra uurimiseks vaja teha väljavõttelist uuringut.

(15)

Nagu selgitatud täpsemalt põhjenduses 73, nõustus uurimise algetapis uurimises osalema 26 liidu tootjat või tootjate kontserni. Koostööd tegevate tootjate suurt arvu silmas pidades otsustas komisjon kasutada väljavõttelist uuringut. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise toodangumahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, pidades silmas ka geograafilist ulatust ja eri tooteliikide piisavat hõlmatust. Moodustatud valimisse kuulus seitse äriühingut. Valimit peeti representatiivseks ja see hõlmas liidu küünalde hinnangulisest kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 37 %.

(16)

Ükski kasutaja ei andnud endast teada ega avaldanud soovi uurimise raames koostööd teha algatamisteates sätestatud tähtajaks ega ka hiljem uurimise käigus.

(17)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(18)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mis viisid aegumise läbivaatamisega seotud uurimise tulemuste ja järeldusteni, ning neid kutsuti üles esitama märkusi. Teatava aja jooksul pärast teatavakstegemist oli neil võimalik esitada märkusi. Taotluse esitajate esindaja küsis selgitusi ja lisateavet järgmise kohta: nende eksportivate tootjate käitumine, kelle suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära; meetodid, mille abil määrati kindlaks Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suundunud ekspordi hinnad; põhjenduses 29 mainitud avaliku teabe allikas ning hinnang liidu tarbimisele algses uurimises. Komisjon esitas selgitused ja taotletud teabe kirjalikult 27. mail 2015 või teavitusdokumendis.

(19)

Kõigil huvitatud isikutel oli võimalus nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(20)

Taotluse esitajate esindaja taotlusel toimus 27. mail 2015 ärakuulamine, mida juhatas ärakuulamise eest vastutav ametnik. Taotluse esitajate esindaja väitis ärakuulamisel, et komisjoni järelduste aluseks on ebapiisav analüüs ja/või puuduvad tõendid selliste eksportivate tootjate tulevase käitumise kohta, kelle suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära. Ta seadis kahtluse alla ka hindade allalöömist käsitlevate arvutuste tulemused ning komisjoni järeldused HRV tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsuse kohta. Lisaks väideti, et mittekonfidentsiaalsed dokumendid ei olnud täielikud ja et neis oli mõningaid puudujääke. Puudujäägid kõrvaldati kiiresti.

(21)

Märkused teatavakstegemise ja lisaselgituste kohta laekusid 2. juunil 2015. Need vaadati läbi ja võeti arvesse, kui neid peeti asjakohasteks.

(22)

Vaatlusalusteks toodeteks on käesolevas uurimises küünlad ja samalaadsed tooted, v.a kalmuküünlad ja muud õueküünlad, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 3406 00 00 (TARICi kood 3406 00 00 90) alla ja mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(23)

Käesoleva läbivaatamise eesmärgil käsitatakse kalmuküünalde ja muude õueküünaldena küünlaid ja muid samalaadseid tooteid, millel on üks või mitu järgmistest tunnustest:

(24)

Vaatlusalustel toodetel võib olla väga erinev suurus, kuju ja kaal, nad võivad olla valged või värvilised, kas üleni või ainult väljast; lõhnaga või lõhnata, kaunistustega või kaunistusteta. Pind võib olla sile või ebatasane. Küünlad võivad olla klaasis/purgis, keraamilises/alumiiniumist anumas. Ostjate nõudmise korral võivad neil olla märgised ja pakend. Nendest erinevustest hoolimata on kõigil sellistel vaatlusaluse toote liikidel samad põhilised keemilised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarbed ning nad on suures osas vastastikku asendatavad. Seetõttu leitakse, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud küünlad on sama toode.

(25)

Need eespool kirjeldatud omadused mõjutavad üksiku küünla hinda, kuid olemasolev impordistatistika sellist mitmekesisust ei kajasta.

(26)

Uurimine näitas, et Hiinas toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval ja/või liitu eksporditaval tootel ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed.

(27)

Komisjon otsustas neid tooteid käsitada samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada HRV-poolse dumpingu jätkumist.

(29)

Dumpingu jätkumise tõenäosuse hindamise aluseks olid huvitatud isikute esitatud ja nõuetekohaselt kontrollitud andmed, aegumise läbivaatamise taotluses sisaldunud andmed koos muudest allikatest saadud andmetega, näiteks importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed) ning muu avalikult kättesaadav teave, näiteks USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (US International Trade Commission) ning küünalde tootjate ja edasimüüjate veebisaidid. Lisaks kasutas komisjon alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt liikmesriikide esitatud konfidentsiaalset teavet, et täiendavalt kontrollida isikute esitatud teavet ja analüüsida nendelt Hiina eksportivatelt tootjatelt pärit impordi arengut, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset dumpingumarginaali.

(30)

Algses uurimises kasutas komisjon normaalväärtuse kindlakstegemiseks liidu tootmisharu andmeid, sest ükski võrdlusriigi tootja koostööd ei teinud. Nagu selgitatud põhjendustes 31–35, nõustus käesoleva uurimise raames koostööd tegema Ameerika Ühendriikides asuv tootja, kes oli nõus esitama kõik vajalikud andmed normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesolevas uurimises.

(31)

Algatamisteates pakuti HRV puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobivaks võrdlusriigiks Brasiiliat. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles selle ettepaneku kohta arvamust avaldama, kuid ühtki arvamust ei laekunud. Seetõttu saatis komisjon küsimustikud teadaolevatele Brasiilia tootjatele. Brasiilia tootjad ei soovinud aga koostööd teha.

(32)

Kaaluti ka koostööd selliste turumajanduslike riikide tootjatega nagu Argentina, Kanada, Tšiili, India, Indoneesia, Iisrael, Malaisia, Uus-Meremaa, Taiwan ja Tai. Nimetatud riikide tootjad ei soovinud aga koostööd teha.

(33)

Selleks et leida võimalik võrdlusriik, uuris komisjon muid olemasolevaid andmeallikaid, täpsemalt Eurostati ja USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (United States International Trade Commission) avalikku andmebaasi. Ilmnes, et liidu ja USA turud on maailmas peamised küünalde turud ja et USA toodangut eksporditakse ka liidu turule.

(34)

USA riikliku küünalde ühenduse (National Candle Association, edaspidi „NCA”) veebisaidi kohaselt on USAs ligikaudu 400 küünlatootjat, toodangu kogumaht on märkimisväärne ja riik impordib enda tarbeks suuri koguseid. Seetõttu leiti, et USA on käesoleva uurimise jaoks sobiv võrdlusriik.

(35)

Komisjon palus NCA-lt abi ja üks USA tootja reageeris ning nõustus uurimise raames koostööd tegema. Selle tootja esitatud teavet peeti käesolevas uurimises normaalväärtuse kindlaksmääramiseks piisavaks ja usaldusväärseks.

(36)

Normaalväärtus määrati kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a alusel. Nagu märgitud põhjenduses 30, määrati normaalväärtus kindlaks esitatud ja koostööd tegeva USA tootja valdustes kontrollitud andmete põhjal.

(37)

Uurimine näitas, et USA küünlaäri on HRV omast erinev. Näiteks on koostööd tegev USA tootja keeruka müügivõrguga suur äriühing, kes müüb suhteliselt kõrge hinnaga piiratud liiki tooteid – ainult lõhna-/aroomiküünlaid purgis (nn aroomitoodete turg). Mahu poolest on USA tootja võrreldav Hiina suurimate tootjatega, kuid tootevalik on erinev. Hiina tootjad toodavad ja müüvad peamiselt mitmesuguseid teeküünlaid ja samba tüüpi küünlaid, kuid ka kunstilisi ja lõhnastamata küünlaid. Peale selle ilmnes uurimise käigus, et USA tootjate müük toimub peamiselt oma jaekaupluste võrgu kaudu, Hiina tootjad müüvad aga peamiselt hulgimüüjatele.

(38)

Eelneva põhjal leiti, et on asjakohane arvutada normaalväärtus allpool kirjeldatud viisil.

(39)

Võrdlusriigi tootja poolt omamaisel turul müüdavaid tooteliike võrreldi HRVs toodetavate ja liitu eksporditavate tooteliikidega. Selliste mudelite normaalväärtus, mida peeti identseteks või otseselt võrreldavateks, arvutati järgmiselt. Võrdlusriigi koostööd tegeva tootja tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud, mis tekkisid samasuguse toote omamaise müügi puhul samal kaubandustasandil, ning mõistlik kasumisumma, täpsemalt 6,5 % (seda marginaali kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algses uurimises).

(40)

Muude, mittevõrreldavate tooteliikide puhul leiti normaalväärtus toomiskulu kohandamise teel, kõrvaldades kulud purkidele/klaasidele ja lõhnastamisega seotud kulud USAs. Seejärel lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, nagu selgitatud põhjenduses 39.

(41)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate liitu suunatud eksportmüük toimus otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Müügihind määrati seega kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 Eurostati impordistatistikas kajastuvate makstud või makstavate hindade põhjal.

(42)

Tehasehinna saamiseks kohandati seda ekspordi keskmist CIF-hinda nõuetekohaselt, lahutades sellest eelkõige transpordikulu.

(43)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus tehti tehasehindade põhjal.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohandamisel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse transpordi-, kindlustus-, lõpetamis- ja käitlemiskulusid, krediidikulusid ja komisjonitasusid, kui see oli vajalik ja põhjendatud.

(45)

Eelneva põhjal leiti, et üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ei müünud oma tooteid liidu turul dumpinguhinnaga. Kolme ülejäänud valimisse kaasatud eksportiva tootja keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina vabast hinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, oli 60 %.

(46)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku juhatusel toimunud ärakuulamisel väitis üks isik, et need eksportivad tootjad, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata ja kelle puhul tuvastati algses uurimises dumping, täpsemalt Ningbo Kwung's Home Interior & Gift Co. Ltd. ja Qingdao King King Applied Chemistry Co., Ltd, oleks tulnud käesolevasse aegumise läbivaatamisega seotud uurimisse kaasata.

(47)

Komisjon saatis algatamisteate kõigile algse uurimisega seotud huvitatud isikutele, sealhulgas eksportivatele tootjatele, kelle puhul oli algses uurimises tuvastatud dumping, kuid kelle suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära, kuna nad ei tekitanud liidu tootmisharule kahju. Ükski neist eksportivatest tootjatest ei esitanud väljavõttelise uuringu vormi. Seetõttu neid valimisse ei kaasatud.

(48)

Lisaks teatas komisjon huvitatud isikutele Hiina eksportivate tootjate valimi moodustamise ettepanekust ja neil oli järelikult võimalus esitada oma märkused. Seda ei teinud aga ükski neist ja Hiina eksportivate tootjate valimi representatiivust ei seatud kahtluse alla. Seepärast leiab komisjon, et kavandatud valimiga oldi nõus ja et tegemist on representatiivse valimiga HRV küünlatööstusest.

(49)

Üksikasjalik teave üleriigilise tootmisvõimsuse ja küünalde omamaise tarbimise kohta HRVs ei ole avalikult kättesaadav. Ühelgi Hiina eksportival tootjal, keda uuriti, ei olnud võimalik sellist teavet jagada. Ühe valimisse kaasatud äriühingu tegevjuhi, Hiina keemiatööstuse küünalde haru ühenduse asepresidendi andmetel ei kogu ühendus oma liikmetelt HRV tootmise ja tarbimise kohta teavet.

(50)

Taotluse esitajad väitsid aegumise läbivaatamise taotluses, et HRVs on rakendamata tootmisvõimsust, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Nad märkisid, et küünaldel on HRVs endiselt nišiturg ja et Hiina küünlatööstus on peamiselt ekspordile orienteeritud. Taotluse esitajad leidsid, et mittetöötavaid tootmisrajatisi üldjuhul ei kasutata ja et need saaks lihtsalt taaskäivitada, kuna selleks piisab üldiselt kvalifitseerimata tööjõust ja parafiinist. Nende väidete toetuseks viitasid nad 2010. aasta USA aegumise uurimise (6) järeldustele, mis puudutasid USA meetmeid seoses Hiinast imporditavate küünaldega.

(51)

Nende väidete asjakohasuse kohta, mis käsitlesid Hiina rakendamata tootmisvõimsust, võib märkida, et kontrollkäigud valimisse kaasatud äriühingutesse näitasid, et tollimaksudest hoolimata oli tootmisvõimsuse rakendamine neis suur ja rakendamata tootmisvõimsus puudus või oli väga väike. See viitab sellele, et Hiina eksportivad tootjad pigem kohanesid finantskriisist tingitud üleilmse nõudluse vähenemisega. Nende Hiina eksportivate tootjate käitumine, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata ja kelle eksport ELi vaatlusalusel perioodil kahanes, näitab aga igal juhul seda, et väidetavalt mittetöötavate tootmisrajatiste taaskäivitamiseks ei ole praegu stiimulit.

(52)

Hiina küünaldega seotud USA uurimisest lugu pidades tuleb aga siiski mainida, et eespool märgitud järeldusele jõuti 2010. aastal ja et see ei pruugi seepärast praeguses olukorras kehtida.

(53)

Ei saa välistada, et madaltehnoloogilise tootmise saab lühikese aja jooksul taaskäivitada, kuid keeruline on kindlalt väita, kui suur on HRV rakendamata toomisvõimsus.

(54)

Üks isik toonitas pärast teatavakstegemist esitatud märkustes, et komisjon ei saanud HRV olemasoleva tootmisvõimsuse kohta täpseid andmeid, ja kordas põhjenduses 50 mainitud väiteid, eelkõige seda, et HRVs on palju küünlatootjaid ning et endiselt on olemas tootmisrajatised, mis põhinevad madaltehnoloogilisel tootmisel ja mida saab kiiresti taaskäivitada. See isik väitis, et see oletus on kooskõlas järeldustega, milleni jõudis USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon (7) oma HRVst pärit küünlaid käsitlevas uurimises.

(55)

Komisjon ei eita, et HRVs võib olla vaba tootmisvõimsust ja et Hiina tootjad võiksid oma tootmist suurendada. See tundub esmapilgul võimalik, arvestades tootmisharu struktuuri ja asjaolu, et küünalde tootmiseks võib kasutada madala kvalifikatsiooniga tööjõudu. Komisjon osutab aga asjaolule, et hoolimata nende Hiina tootjate pakutud konkurentsist, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, suutis liidu tootmisharu kindlustada vaatlusalusel perioodil oma positsiooni liidu turul ja oma märkimisväärset turuosa. Komisjon tuletab meelde, et kontrollitud eksportivatel tootjatel, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, oli tootmisvõimsuse rakendamine suur kehtestatud meetmetest hoolimata. Sellega seoses on vaja rõhutada, et kontrollitud Hiina tootjad kujutavad endast Hiina kogu küünlatööstusest representatiivset valimit. Neli viiest Hiina eksportivast tootjast, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, ei kasutanud ära oma konkurentsieelist muude Hiina tootjate ees ja ei suurendanud oma eksporti ELi, kuigi väidetavalt oli neil võimalik lihtsalt kasutada madaltehnoloogilisi tootmisrajatisi, mille jaoks piisab kvalifitseerimata tööjõust.

(56)

Tuleb märkida, et USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 2010. aasta järeldus, et Hiina tootjatel on võimalik olemasolevat võimsust ja tootmist kiiresti suurendada, põhineb peamiselt USA riikliku küünlatööstusühenduse oletustel, mis on vastuolus käesoleva uurimise järeldustega, mida on selgitatud põhjendustes 49–53. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(57)

Kõnealune isik esitas tõendeid, mis väidetavalt tõestavad vaba tootmisvõimsuse olemasolu. See isik väitis ka seda, et Tais ja Vietnamis asuvad tootmisrajatised lähevad pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumist tõenäoliselt taas HRV-le üle.

(58)

Isiku esitatud tõendid ei tõestanud ei HRV vaba tootmisvõimsuse olemasolu ega suurust. Tootmisrajatiste ülemineku väidet ei tõendatud aga üldse.

(59)

HRV on pidevalt olnud suur küünalde maailmaturule eksportija. Mahu poolest on liidu turg kindlalt ülekaalukalt Hiina küünalde esimene eksporditurg, kuhu suundus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 30 % kogu Hiinast pärit ekspordist. Liit on HRV peamine eksporditurg isegi pärast tollimaksude kehtestamist.

(60)

Küünlaturul on ostuotsuste tegemisel väga oluline hinnatase, seda eriti selliste standardtoodete nagu teeküünalde ja samba tüüpi küünalde puhul, mistõttu tuleb mainida, et Hiina keskmised ekspordihinnad peamistele kolmandatele riikidele (nt Austraalia, Kanada, Malaisia, USA, Jaapan ja Uus-Meremaa) olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad (8). Hiina eksportivatel tootjatel ei ole seega majanduslikku stiimulit suunata oma eksport meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu.

(61)

Otsustades nende Hiina äriühingute käitumise põhjal, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, kelle ühikuhind on suurem kui liidu tootmisharu oma, kes on liidu tootmisharu otsesed konkurendid ja kelle turuosa vaatlusalusel perioodil kahanes, tundub ebatõenäoline, et need Hiina äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse tollimakse, lööksid liidu tootmisharu hindu alla üksnes oma turuosa suurendamiseks.

(62)

Üks isik väitis pärast teatavakstegemist esitatud märkustes, et Hiinast kolmandatesse riikidesse, eriti Malaisia turule eksporditavate toodete hindu ei saa pidada asjakohasteks, sest suur osa sellest ekspordist suundub väidetavalt liidu turule. Lisaks väitis kõnealune isik, et meetmetest on kõrvale hoitud.

(63)

Oletus Malaisia turu kohta ei põhine kontrollitud tõenditel ja seda ei saa järelikult arvesse võtta. Lisaks näitab kättesaadav impordistatistika, et Malaisiast pärit impordi maht on kahanenud ja on praegu väga väike. Tuleb siiski märkida, et nagu mainitud põhjenduses 60, on Hiinast kolmandatesse riikidesse (sh Malaisia) suunduva ekspordi keskmine hind kõrgem kui liidu tootmisharu hind. Isegi kui kõnealuse isiku väide oleks tõene, ei saaks need kõrged hinnad seega liidu tootmisharule kahju tekitada. Muude kõrvalehoidmise vormide kohta esitatud tõendid ei ole veenvad ja on kättesaadava impordistatistikaga vastuolus.

(64)

Üks isik väitis pärast teatavakstegemist esitatud märkustes, et Hiinast peamistele kolmandate riikide turgudele eksporditavate toodete hindade ja selliste eksportivate tootjate keskmise hinna võrdlus, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, liidu tootmisharu hindadega ei ole asjakohane, sest selles ei võeta arvesse tootevaliku võimalikke erinevusi.

(65)

Märgitakse, et kõnealune isik ei tõestanud oma väiteid, ta ei esitanud mingit teavet tootevalikuga seotud võimalike probleemide kohta ega muid andmeid, mis oleksid hindade analüüsi seisukohast olulised. Kättesaadavast statistikast on näha ühe CN-koodi alla kuuluvate küünalde eksport/import ja ekspordi/impordi andmebaasidest on võimalik leida kaalutud keskmine hind kilo kohta. Komisjon leiab, et keskmine hind kilo kohta on parim allikas, mis annab teavet ekspordi-/impordihindade taseme kohta, mida on võimalik HRV eksportivate tootjate kohta leida.

(66)

Lisaks väitis kõnealune isik, et neli viiest eksportivast tootjast, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, ei konkureeri liidu tootmisharuga, kuna nad keskenduvad kõrgema hinnaklassi toodetele või kuna nende toodang täiendab liidus asuvate emaettevõtjate toodangut. Sama huvitatud isik oli ka arvamusel, et nende eksportivate tootjate käitumine, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, on läbivaatamisega seotud uurimise jaoks vähetähtis, kuna see ei selgita nende tootjate käitumist, kelle suhtes kohaldatakse tollimakse ja kes tegelesid kahjuliku dumpinguga enne seda, kui kehtestati algsed meetmed standardtoodetele, mis on väidetavalt turusegment, mida meetmete aegumine mõjutaks kõige rohkem. Sama isik väitis ka seda, et arvesse ei võetud kõnealuste äriühingute impordimahtu enne 2011. aastat.

(67)

Need väited olid aga uurimise tulemustega vastuolus. Nagu mainitud põhjenduses 61, leiab komisjon, et nende eksportivate tootjate käitumise analüüs, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, on asjakohane eelkõige liidu turu atraktiivsuse analüüsimiseks. Nagu tunnistas ka kõnealune isik, toodab mõni tootja standardtooteid ja mõni teine kõrgema hinnaklassi tooteid. Mahuga seoses tuleb tuletada meelde, et komisjon kaasas algses uurimises suurimast ekspordimahust lähtudes (9) valimisse neli viiest äriühingust, kelle suhtes meetmeid ei kohaldatud. See näitab, et need tootjad eksportisid liidu turule tooteid suures mahus. Arvestades et neile ei kehtestatud ühtki meedet, ei olnud neil erinevalt tootjatest, kelle suhtes kohaldati meetmeid, stiimulit eksporditavate toodete valiku muutmiseks. Järelikult võib arvata, et nende eksportijate käitumine annab märku selliste Hiina tootjate tõenäolisest tulevasest käitumisest, kelle suhtes kohaldatakse praegu meetmeid; seda ka selle turusegmendi puhul, mida iseloomustab standardtoodang, täpsemalt samba tüüpi küünlad ja teeküünlad. Nendel eksportivatel tootjatel oli alates lõplike meetmete kehtestamisest oluline äriline eelis selliste tootjate ees, kelle toodangu suhtes kohaldati meetmeid. Siiski leiti, et viiest tootjast kahelt pärit impordi maht vähenes märkimisväärselt; veel kahe tootja maht püsis stabiilsena ja ainult üks viiest tootjast kahekordistas oma impordimahu pärast algses uurimises vaadeldud perioodi, st aastat 2007. Seega võib järeldada, et nende viie eksportiva tootja käitumine, kelle suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära, ei anna liidu turu atraktiivsusest täielikku ülevaadet, pidades silmas, et neli neist ei kasutanud oma soodsat positsiooni liitu suunatud ekspordi mahu suurendamiseks.

(68)

Lisaks ei esitanud kõnealune isik ühtki tõendit, mis oleks näidanud, et suuremahulise masstoodangu turusegmendis müüdavaid tooteid tuleks pidada turu muudes osades müüdavatest toodetest erinevateks. Nagu mainitud põhjenduses 26 ja selgitatud põhjalikult komisjoni määruse (EÜ) nr 1130/2008 (10) (millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased meetmed) põhjendustes 24–30 ja määruse (EÜ) nr 393/2009 põhjendustes 22–27, näitas uurimine, et Hiinas toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval ja/või liitu eksporditaval tootel ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed. Lisaks hõlmab käesolev uurimine kogu kehtivate meetmete ulatust ja selles ei saa keskenduda üksnes asjaomase turu allsegmendile ja jätta muud allsegmendid kõrvale.

(69)

Seega tuleb need väited tagasi lükata.

(70)

Eelneva põhjal võib järeldada, et kui meetmetel lastaks aeguda, imporditaks tooteid, mida Hiina praegu liitu ekspordib ja mis on kaitstud dumpinguvastaste meetmetega, edasi dumpinguhindadega. Siiski on ebatõenäoline, et selline eksport korduks märkimisväärses koguses.

(71)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Vaatlusaluse perioodi makromajanduslikud näitajad tehti kindlaks, neid analüüsiti ja uuriti liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud ja kontrollitud andmete põhjal.

(72)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk, varasemast dumpingust taastumine. Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja tööjõukulud.

(73)

Läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal tehti kindlaks, et liidus toodavad samasugust toodet paljud tootjad, sealhulgas paljud väikese ja keskmise suurusega tootjad. 26 liidu tootjat esitasid üldandmed oma toodangu- ja müügimahu kohta. Kuna paljud liidu tootjad, peamiselt väikeettevõtjad, ei teinud uurimisel koostööd, ei olnud liidu toodangu kogumahtu ja tootjate arvu võimalik äriühingute üksikandmete põhjal täpselt kindlaks määrata.

(74)

Seetõttu kasutati liidu toodangumahu hindamiseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet. Selle põhjal leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang ligikaudu 400 000 tonni ja et liidu tootjaid oli kokku ligikaudu 170. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(75)

Nagu on öeldud põhjenduses 17, kaasati valimisse seitse liidu tootjat ja nad esitasid ka küsitud teabe. Valmisse kaasatud äriühingute toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu kogutoodangust ligikaudu 37 %.

(76)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti valimisse kaasatud liidu tootjate liidu turule suunatud müügi kontrollitud näitajatest, taotluse esitajate poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmetest, kolmandate riikide ja HRV impordiandmetest, mis saadi Comextist.

(77)

Vaatlusalusel perioodil püsis liidu tarbimine üldjoontes stabiilsena. Siiski väärib märkimist, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tarbimine tunduvalt väiksem kui algses uurimises vaadeldud perioodil, mil tarbimine oli ligikaudu 577 000 tonni.

(78)

Üks isik väitis pärast teatavakstegemist esitatud märkustes, et liidu tootmist hinnati algses uurimises üle. See isik osales aga algses uurimises ja selle raames sellist väidet ei esitanud. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

Tabel 1

Tarbimine

(79)

HRVst dumpinguhinnaga imporditud toodete mahtu ja turuosa analüüsiti kättesaadava impordistatistika ja TARICi (Euroopa ühenduste integreeritud tariifistik) koodi tasandil artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist kogutud andmete põhjal. Tuleb märkida, et viie Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldati tollimaksu nullmäära. Nende olukorda uuritakse eraldi osas, milles vaadeldakse importi, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära.

(80)

Järgmisest tabelist on näha, kuidas arenes dumpinguhinnaga import liitu vaatlusalusel perioodil mahu ja turuosa poolest.

Tabel 2

Vaadeldava dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(81)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil 34 %. See moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kogu Hiinast pärit impordist 35 % ja liidu turule saabunud koguimpordist 21 %. Selle osatähtsus liidu turul püsis aga väike – ligikaudu 4,6 %.

(82)

Dumpinguhinnaga imporditud toodete keskmine hind kasvas 24 %, nagu näidatud järgmises tabelis.

Tabel 3

Dumpinguhinnaga impordi hind

(83)

Hinnatõusu võib selgitada muutus liidu turule eksporditud Hiina toodete valikus. Hiina eksportijad, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, eksportisid suurema väärtusega tooteid või tooteid, millel on rohkem kaunistusi ja mille kütusesisaldus on väiksem, st eriküünlaid. See võimaldas Hiina tootjatel vähendada kehtivate meetmete mõju ja siseneda turusegmenti, kus liidu tootmisharul on väiksem mõju.

(84)

Eksportijaid, kelle suhtes kohaldati kõrgemaid tollimaksumäärasid, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul põhimõtteliselt ei olnud.

(85)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu turul liidu tootmisharu poolt sõltumatutele klientidele pakutavate tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade tasemel, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud võtmaks arvesse impordijärgset kulu. Võrdlusest ilmnes, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei löönud vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hindasid alla. Tuleks siiski mainida, et imporditud tooted, mille olid valmistanud eksportijad, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, on peamiselt eriküünlad, kuid samuti käsitsi töödeldud ja kaunistustega standardküünlad, mis on tavaliselt kallimad kui valimisse kaasatud liidu tootjate valmistatud põhilised tooteliigid, st samba tüüpi küünlad ja teeküünlad.

(86)

Üks isik väitis pärast teatavakstegemist esitatud märkustes, et komisjon peaks tegema vahet eri liiki toodete vahel, mida toodetakse ja müüakse liidu turul. Hiina äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse tollimakse, muutsid pärast lõplike meetmete kehtestamist oma turukäitumist ja hakkasid keskenduma sellistele kõrgematasemelistele ja kallimatele tooteliikidele nagu kaunistustega, kunstilised ja lõhnaküünlaid ning küünlad klaasis, peamised liidu tootmisharu toodetavad ja müüdavad tooted on aga endiselt teeküünlad ja samba tüüpi küünlad.

(87)

Lisaks väitis kõnealune isik, et komisjon leidis, et Hiina eksportivad tootjaid lõid liidu tootmisharu hinnad 6 % alla ühe konkreetse tooteliigi puhul, milleks on valged lõhnastamata teeküünlad, mida peetakse liidu tootmisharu toodetega võrreldavateks. Kuid nagu on märgitud põhjenduses 85, tehti hinna allalöömine kindlaks kõigi Hiina eksportivate tootjate poolt teada antud tooteliikide (26 tooteliiki) hindade ja liidu tootmisharu poolt teada antud tooteliikide hindade võrdlemise tulemusel. Käesolevas uurimises ei saa piirduda ühe konkreetse tooteliigiga. Vastupidi, analüüsida on vaja vaatlusalust toodet tervikuna. Käesoleva uurimise seisukohast on seega asjakohased ainult vaatlusaluse toote kui terviku hindade allalöömise analüüsi tulemused.

(88)

Algses uurimises mainiti juba, et liidu turul on väga palju erinevaid tooteliike (11) ning et kuigi liidu tootjad võiksid toota igat liiki küünlaid, keskenduvad nad rohkem sellistele standardsetele küünlaliikidele nagu teeküünlad ja samba tüüpi küünlad. Siiski jõudsid institutsioonid algses uurimises järeldusele, (12) et HRVs toodetavaid ja liitu eksporditavaid küünlaid ning HRVs toodetavaid ja seal müüdavaid küünlaid ning liidu tootmisharu toodetavaid ja liidu turul müüdavaid küünlad tuleb käsitada samasuguste toodetena alusmääruse tähenduses.

(89)

Komisjon kinnitab, nagu ta tegi ka algses uurimises, et hindade allalöömise analüüsis võetakse arvesse asjaolu, et turul on mitmesuguseid küünlaid. Hindade võrdlus tehakse seega sama tooteliigi või sarnaste tooteliikide põhjal, nagu tehti ka algses uurimises (13). Sel eesmärgil antakse erinevatele turul olemasolevatele küünlaliikidele kontrollnumbrid ja hindu võrreldakse sama kontrollnumbri põhjal.

(90)

Kui vaadata kogu vaatlusaluste toodete valikut, võib uurimise põhjal järeldada, et valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate puhul hindade allalöömist ei tuvastatud.

(91)

Tuleb rõhutada, et hindade allalöömist peab arvutama ja hindama samasuguste toodete valiku koguulatuses; väide, et seoses ühe kontrollnumbriga tuvastatud hindade allalöömist tuleks käsitada määravana hindade allalöömise arvutamise üldtulemuste jaoks, tuleb seega tagasi lükata.

(92)

Sellise liitu suunatud impordi maht, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära, muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Selliste vaadeldavate HRVst liitu imporditud toodete maht ja turuosa, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära

(93)

Sellise HRVst pärit impordi maht, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära, kahanes vaatlusalusel perioodil 4 %. Dumpinguvaba import moodustab Hiinast pärit impordist suurima osa – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaks kolmandikku. Käesolevas uurimises komisjoni kogutud teave näitas, et kõnealuste eksportivate tootjate müük hõlmas samasuguseid tooteid tervikuna ning et nende toodang konkureerib seega ELi tootmisharu põhiliste tooteliikidega (st teeküünlad ja samba tüüpi küünlad). Seda järeldust kinnitavad põhjenduses 67 osutatud järeldused.

(94)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid sellise HRVst imporditud vaatlusaluse toote hinnad, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära, 13 % ning olid kõrgemad kui liidu tootmisharu omad.

Tabel 5

Sellise impordi hind, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu nullmäära

(95)

Järgmisest tabelist on näha, kuidas arenes vaatlusalusel perioodil muudest riikidest pärit import.

Tabel 6

Import muudest kolmandatest riikidest

(96)

Muudest riikidest pärit import suurenes 2011. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 13 %, selle turuosa kogutarbimises kasvas ühe protsendipunkti võrra, st 7,8 %-lt 8,8 %-le. Hinnad kasvasid sama perioodi jooksul 9 %.

(97)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutavaid majandustegureid.

(98)

Nagu mainitud põhjendustes 71 ja 72, hinnatakse kahju analüüsimiseks liidu tootmisharu majanduslikku olukorda selliste näitajate põhjal nagu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, varud ja tööjõukulud.

(99)

Järgmisest tabelist on näha, et liidu tootmisharu toodang arenes vaatlusalusel perioodil kooskõlas tarbimisega.

Tabel 7

Liidu tootmisharu kogutoodang

(100)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tootmisvõimsus pidevalt ja tootmisvõimsuse rakendamine oli samal perioodil üldiselt stabiilne.

Tabel 8

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(101)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes 2011. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 3 %, mida kajastab liidu tootmisharu turuosa suurenemine.

Tabel 9

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele

(102)

Liidu tootmisharu müügimahu suurenemist kajastab liidu turuosa suurenemine, mis näitab, et tootmisharu on oma mõju turul veidi kasvatanud.

Tabel 10

Liidu tootmisharu turuosa ja kasv

(103)

Uurimine näitas, et tootmise suurenemise järel oli tööhõive trend positiivne. Sellega on kaasnenud lisatööjõu värbamine. Kuna tööhõive suhteline suurenemine oli ulatuslikum kui tootmise oma, vähenes ajutiselt tootlikkus, mis kujutab endast toodangut tonnides töötaja kohta aastas.

Tabel 11

Tööhõive ja tootlikkus

(104)

Nagu märgitud põhjenduses 45, püsis HRV keskmine dumpingumarginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suur. Kahjunäitajate analüüs andis aga tõendust, et tootmisharu on varasemast dumpingust taastunud.

(105)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele liidus kasvas 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimiseperioodi lõpuni 7 %. Kasvas ka keskmine tootmiskulu, kuid ainult 4 %, seda peamiselt tooraine- ja tööjõukulude suurenemise tõttu.

Tabel 12

Müügihinnad ja kulud

(106)

Liidu tootjate rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(107)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse näitajaks määrati vaatlusaluse toote tehasehindadega müügist liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelne kasum, väljendatuna protsendina müügikäibest. Valimisse kaasatud liidu tootjate müük oli vaatlusalusel perioodil kasumlik. Kasumieesmärki 6,5 %, mille tootmisharu oleks võinud eelduste kohaselt dumpinguhinnaga impordi puudumise korral tavapärastes konkurentsitingimustes saavutada, ei ole saavutatud. Kasumieesmärk seati ka algses uurimises.

(108)

Liidu tootmisharu suutis jääda majanduslikult usaldusväärseks, mida näitab rahavoo areng vaatlusalusel perioodil; see võimaldas tal uusi investeeringuid osaliselt ise rahastada. Investeeringute tase on liidu tootmisharu algses uurimises vaadeldud perioodi (st aasta 2007) tasemetega võrreldes rohkem kui kaks korda kasvanud. See näitab, et tootmisharul on võime kaasata vajalikku kapitali.

(109)

Taastus ka investeeringutasuvus, mis kajastab suures osas kasumlikkuse arengut vaatlusalusel perioodil.

(110)

Varud püsisid vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsetena, moodustades valimisse kaasatud äriühingute toodangust 16–17 %. Varude suhteliselt kõrge tase, mis on küll väiksem kui algses uurimises, võib olla tingitud vaatlusaluse toote hooajalisusest ning on seotud ka jaemüüjate strateegiaga, mille kohaselt rahuldatakse vajadusi siis, kui tekib nõudlus.

Tabel 14

Lõppvarud

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil 6 %.

Tabel 15

Tööjõukulud

(112)

Praeguse uurimise tulemused viitavad järeldusele, et liidu tootmisharu majanduslik olukord vaatlusalusel perioodil paranes. Mitme näitaja, näiteks toodangumahu, tootmisvõimsuse, müügimahu, müügihindade, turuosa ja tööhõive areng on olnud positiivne. Lisaks on paranenud ka tulemusnäitajad, näiteks kasumlikkus ja rahavoog. Selle põhjal võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil, eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(113)

Nagu põhjenduses 112 märgitud, ei kandnud liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast uuriti kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas kehtivate meetmete lõpetamine võiks tõenäoliselt põhjustada kahju kordumist. Sellega seoses uuriti Hiina impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule.

(114)

Analüüsis keskenduti tarbimissuundumusele liidu turul, vabale tootmisvõimsusele, kaubavoogudele ja liidu turu atraktiivsusele ning HRV kõigi tootjate hinnakujunduspoliitikale nii ELis kui ka kolmandatel turgudel.

(115)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine püsis üldjoontes stabiilsena ja et liidu turule imporditakse mitut liiki vaatlusalust toodet. Dumpinguhinnaga impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil 34 %. Samal ajal kahanes (4 %) ka nende Hiina äriühingute toodete import, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata.

(116)

Nagu märgitud põhjendustes 49–58, ei ole tõendeid, et HRVs oleks märkimisväärset kasutamata või vaba tootmisvõimsust. Lisaks ei ole liidu turg oma suurusest hoolimata Hiina eksportijatele eriti atraktiivne. Kuigi liitu imporditud Hiina toodete osatähtsus on suurim, on dumpinguhinnaga liitu eksporditud Hiina toodete hinnad kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihinnad. See kehtib ka nende Hiina eksportivate tootjate hindade puhul, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata ning kelle toodang konkureerib otsesemalt liidu toodanguga ja kelle puhul on tegemist peaaegu alati hinnakonkurentsiga. Need Hiina eksportijad müüsid vaatlusalusel perioodil liidu turule jätkuvalt samu või isegi väiksemaid koguseid ega üritanud turuosa suurendada. Nagu märgitud põhjenduses 61, on Hiina keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudele kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad. Seetõttu ei oleks Hiina eksportivad tootjad meetmete kehtetuks tunnistamise korral ilmselt huvitatud kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ümbersuunamisest liitu.

(117)

Üks isik väitis pärast teatavakstegemist esitatud märkustes, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks liidu turg küünalde jaoks suurim avatud turg maailmas ja et seetõttu ei ole veenev väita, et see ei oleks atraktiivne. Lisaks väitis see isik, et Hiina eksportijad pakuvad mitmesuguseid kõrvalehoidmise võimalusi ja et pärast teatavakstegemist on Hiina küünalde tootjad ja nendega kauplejad saatnud Euroopa kauplejatele ja tootjatele arvukalt pakkumisi. Kõik eelnev tõestab, et liidu turg on Hiina eksportijate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(118)

Analüüsides viimase viie aasta arenguid sellistelt eksportivatelt tootjatelt pärit impordis, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, selgus aga, et nende impordi maht ei ole meetmete kehtestamise järel märkimisväärselt suurenenud. Viiest kõnealusest eksportivast tootjast nelja liitu suunatud eksportmüük on algses uurimises vaadeldud perioodiga võrreldes vähenenud. Ainult ühe eksportiva tootja liitu suunatud eksportmüük on kõnealusel perioodil suurenenud. Enamik Hiina eksportivaid tootjaid, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, ei kasutanud oma müügimahu suurendamiseks ära ärieelist, mis neil oli Hiina muude eksportivatest tootjate ees, kellele kehtisid tollimaksud. Hoolimata esialgsetest tõenditest kauplejate tehtud pakkumiste kohta näitavad kättesaadavad tõendid, mida on kirjeldatud põhjendustes 59–69, et liidu turg ei ole ilmselt eriti atraktiivne.

(119)

Võttes arvesse uurimise tulemusi, nimelt liidu turu peamisi tarbimissuundumusi, Hiina selliste eksportivate tootjate turukäitumist, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, Hiinast kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete hindade taset ning Euroopa turu tagasihoidlikku atraktiivsust, järeldab komisjon, et puudub tõenäosus, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks kahju liidu tootmisharule.

(120)

Kuna jõuti järeldusele, et kahju kordumise tõenäosus puudub, ei ole vaja liidu huvisid välja selgitada.

(121)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks kehtetuks tunnistada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(122)

Eespool esitatust järeldub, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks määrusega (EÜ) nr 393/2009 teatavate HRVst pärit küünalde ja samalaadsete toodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada.

(123)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kehtetuks tunnistamise kohta arvamust ei esitanud,