KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Demokraatlikumad Euroopa Parlamendi valimised Aruanne komisjoni 12. märtsi 2013. aasta soovituse rakendamise kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi valimiste demokraatlikumat ja tõhusamat läbiviimist /* COM/2014/0196 final */
1.
Sissejuhatus
Vastavalt aluslepingutes[1] sätestatule on Euroopa
Parlamendi valimised ELi demokraatliku protsessi nurgakivi. Enamik ELi
kodanikke leiab, et osalemine Euroopa Parlamendi valimistel on parim viis
tagada, et ELi poliitikakujundajad võtaksid nende arvamust kuulda[2]. 2014. aastal toimuvad valimised on eriti
olulised. Need on esimesed valimised pärast seda, kui jõustus Lissaboni leping,
mis tugevdas liidu demokraatlikke alustalasid ning Euroopa Parlamendi rolli ja
volitusi. Ühtlasi toimuvad need Euroopa integratsiooni seisukohast määrava
tähtsusega hetkel, mil EL võtab otsustavaid meetmeid, et väljuda kriisist,
millel on kodanike jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Selle aasta Euroopa Parlamendi valimiste
tulemuste põhjal tehakse olulisi otsuseid ELi tuleviku kohta. ELi kodanike
ulatuslik osavõtt hääletamisest on tähtsam kui kunagi varem. Seega tuleb astuda
otsustavaid samme, et vähendada lõhet ELi poliitika ja kodanike vahel.
Kodanikud lähevad hääletama ainult juhul, kui nad näevad, et neil on valik ning
nende hääl loeb[3]. Kõigi Euroopa institutsioonide eesmärk on
muuta Euroopa demokraatlik protsess läbipaistvamaks ja suurendada Euroopa
hääletajate vastutustunnet seoses Euroopa Parlamendi valimistega. Komisjon võttis 12. märtsil 2013. aastal vastu
soovituse 2013/142/EL Euroopa Parlamendi valimiste demokraatlikuma ja tõhusama
läbiviimise kohta,[4]
mis oli adresseeritud liikmesriikidele ning Euroopa Parlamendi ja
liikmesriikide erakondadele. Euroopa Parlament on sellega seoses vastu võtnud
kaks resolutsiooni[5].
Soovituses 2013/142/EL esitatud nõuanded olid
jaotatud kahte peamisse rühma. Esimene soovituste kogum oli suunatud valimiste
läbipaistvuse ja liidu otsustamisprotsessi demokraatliku legitiimsuse
suurendamisele. Komisjon soovitas, et hääletajaid enne valimisi teavitataks
sidemetest liikmesriikide erakondade ja Euroopa erakondade vahel. Ühtlasi
peaksid liikmesriikide ja Euroopa erakonnad esitama oma eelistatud kandidaadi
Euroopa Komisjoni presidendi kohale ning tutvustama üksikasjalikult selle
kandidaadi valimisplatvormi. Liikmesriikide erakonnad peaksid kasutama oma
poliitilisi esinemisi, et teavitada kodanikke oma erakonna kandidaadist ja tema
valimisplatvormist. Sellised meetmed aitaksid luua tegelikke selgeid seoseid
kodanike hääle ja Euroopa erakondade vahel. Need muudaksid ELi
otsustamisprotsessi demokraatlikult legitiimsemaks ja soodustaksid tõelist
üleeuroopalist arutelu kandidaatide Euroopa visiooni üle. Komisjon soovitas
kokku leppida ka ühises hääletuspäevas kõikjal ELis. Teine soovituste kogum oli adresseeritud
liikmesriikidele ning oli suunatud valimiste tõhususe suurendamisele,
ühtlustades menetlusi, mille alusel ELi kodanikud saavad kasutada oma õigust
hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigis, mis on sätestatud direktiivis
93/109/EÜ[6].
Nende soovituste rakendamine liikmesriikides peaks veelgi suurendama valimiste
tõhusust ja samal ajal vähendama liikmesriikide halduskoormust. Käesolevas aruandes vaadeldakse seda, kuidas
liikmesriigid ning liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi erakonnad soovitusi
rakendasid. Ühtlasi käsitletakse seda, kuidas võtsid soovitused vastu teised
institutsioonid ja kodanikuühiskond.
2.
Valimiste demokraatlik läbiviimine
2013. aasta septembris palus komisjon
liikmesriikidel esitada teavet esimese soovituste kogumi rakendamise seisu
kohta; enamik liikmesriike vastas sellele palvele[7]. Ühtlasi kogus komisjon
teavet liikmesriikide valimisekspertidelt ja Euroopa erakondadelt[8]. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud
teabe ülevaade on esitatud lisas olevas tabelis. Tabeli veebiversiooni[9] uuendatakse
korrapäraselt vastavalt sellele, kuidas liikmesriigid esitavad täiendavat
teavet.
2.1.
Hääletajate teavitamine sidemetest liikmesriikide
erakondade ja Euroopa Parlamendi erakondade vahel
Komisjon soovitas, et liikmesriigid peaksid
„toetama ja lihtsustama
valijaskonnale teabe esitamist liikmesriikide erakondade ja Euroopa tasandi
erakondade vahelise seotuse kohta enne Euroopa Parlamendi valimisi ja valimiste
ajal, muu hulgas lubades see seotus märkida kõnealustel valimistel hääletussedelile
ja kutsudes erakondi üles seda tegema”. Lisaks soovitas komisjon, et liikmesriikide
erakonnad peaksid „juba
enne valimisi avalikustama, millisesse Euroopa tasandi erakonda nad kuuluksid” ja „seda seotust reklaamima nähtavalt kõikidel
kampaaniamaterjalidel ning teadete ja poliitiliste esinemiste korral”. Oma vastustes väljendasid liikmesriigid selle
soovituse üle üldiselt heameelt ning nõustusid, et põhjalik kampaania on
oluline kodanike paremaks teavitamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Suurem
osa vastanud liikmesriike teatasid, et nad olid teavitanud liikmesriigi
erakondi vajadusest suurendada läbipaistvust ja teavitada hääletajaid
üksikasjalikumalt, et tõhustada Euroopa Parlamendi valimiste demokraatlikumat
läbiviimist. Selgus aga, et mitme liikmesriigi
valimisseaduse kohaselt[10]
ei ole hääletussedelitel Euroopa erakondade nimede või logode esitamine
lubatud. Kolm nendest liikmesriikidest kaaluvad seaduse muutmist selle teabe
esitamise lubamiseks. Mõned liikmesriigid[11] usuvad, et
liikmesriigi erakonnad saavad oma valijaskonda erakonna seotusest kõige
paremini teavitada. Üks liikmesriik tõstatas küsimuse seoses liikmesriikide
erakondade ja Euroopa tasandi erakondade vahelise seotuse esiletõstmisest
tuleneva võimaliku diskrimineerimisega liikmesriikide nende erakondade suhtes,
kellel ei ole sidemeid Euroopa erakondadega. – Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia,
Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Saksamaa, Soome ja
Ühendkuningriik on teavitanud oma riigi erakondi soovitusest muuta liikmesriikide
erakondade ja Euroopa tasandi erakondade vahelised sidemed selgemaks. – Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa,
Madalmaad, Ühendkuningriik ja vastavalt hiljutisele muudatusele Sloveenia[12] lubavad märkida
hääletussedelitele Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. – Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka,
Luksemburg, Läti, Malta, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani,
Tšehhi Vabariik ja Ungari ei luba märkida hääletussedelitele Euroopa
erakondade nimesid või logosid. – Horvaatia, Kreeka ja Rumeenia kaaluvad
muudatuste tegemist riigi õiguses, et lubada märkida nimesid ja logosid
hääletussedelitele. Euroopa Komisjoniga peetava poliitilise
dialoogi raames seni esitatud arvamustes väljendasid liikmesriikide parlamendid[13] samuti soovituse üle
heameelt ning andsid positiivse hinnangu selle eesmärkidele, sealhulgas
eelkõige sellise valimiskorra positiivsele mõjule, mille raames teavitatakse
valijaskonda Euroopa tasandi ja liikmesriikide erakondade vahelistest
sidemetest. Euroopa Parlamendi erakonnad teatasid komisjonile, et nad julgustavad ja toetavad selliste
poliitiliste kampaaniasõnumite edastamist, milles tuuakse esile liikmesriikide
erakondade sidemed nendega. Mõned neist aga selgitasid, et kuna osa
liikmesriikide valimisseadused ei luba märkida hääletussedelitele Euroopa
erakondade nimesid või logosid, ei toeta nad ühtset strateegiat nende
liikmesriikide erakondade puhul. Mõned Euroopa tasandi erakonnad vastasid, et
õigusraamistiku muutmise korral julgustaksid nad järjekindlamalt liikmesriikide
erakondi seda võimalust kasutama. Üks Euroopa erakond teatas, et ei pea logode
lisamist vajalikuks ning liikmesriikide erakondade ja Euroopa tasandi
erakondade vahelistest sidemetest teavitamiseks tuleks kaaluda teisi meetodeid.
2.2.
Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi toetamine
Komisjon soovitas, et Euroopa tasandi ja liikmesriikide erakonnad peaksid „enne Euroopa Parlamendi valimisi teatavaks tegema,
millist kandidaati Euroopa Komisjoni presidendi kohale nad toetavad ja
tutvustama tema valimisplatvormi”
ning liikmesriikide erakonnad peaksid „tagama, et nad
Euroopa Parlamendi valimistega seotud poliitilistes esinemistes teavitaksid
kodanikke ka kandidaadist, kelle valimist nad Euroopa Komisjoni presidendi
kohale toetavad ja tutvustama tema valimisplatvormi”. Euroopa Parlamendi erakonnad on võtnud arvesse soovitust teatada, kes on nende kandidaat Euroopa
Komisjoni presidendi kohale. Seni on kuus Euroopa erakonda esitanud oma
kandidaadi(d): Jean-Claude Juncker – Euroopa Rahvapartei (EPP), Martin Schulz –
Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei (PES), Guy Verhofstadt – Euroopa
Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) ning Euroopa Demokraatide Partei (EDP),
José Bové ja Ska Keller – Euroopa Roheliste Partei
ning Alexis Tsipras – Euroopa Vasakpartei. Vaba ja Demokraatliku Euroopa
Liikumine (MELD) ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit (AECR)
teatasid, et nad ei esita kandidaati. Ühtlasi kavatsevad Euroopa erakonnad üldsust
teavitada oma kandidaadist ja tema valimisplatvormist. Mõned erakonnad on juba
avaldanud valimisplatvormid ja loonud kampaania veebisaidid, kus on esitatud
nende kandidaadi valimisplatvorm ja peamised eelseisvad üritused. Teised
erakonnad teatasid, et teevad seda peatselt. Valijaskonnani jõudmiseks
kasutatakse sotsiaalmeediat. Korraldatakse kogu ELi hõlmavaid suuri kampaaniaid
ja üritusi. Kandidaadid osalevad erinevates ELi riikides toimuvatel avalikel
valimisüritustel koos liikmesriikide erakondadega, kellel on kampaanias eriline
tähtsus. Osana Euroopa Parlamendi ametlikust valimiste teavituskampaaniast[14] edastab Euroopa
Ringhäälingute Liit (EBU) 15. mail 2014. aastal debatti Euroopa Komisjoni
presidendi kahe põhikandidaadi vahel. Käivitatakse ka muu meediategevus,
sealhulgas sotsiaalmeediat hõlmav tegevus, mis võib toimuda koostöös
liikmesriikide kavandatud tegevusega. Euroopa Parlament korraldab koostöös Euroopa
Noortefoorumi, Euroopa Komisjoni ja teiste partneritega 9.–11. mail 2014.
aastal Strasbourgis noortele mõeldud ürituse „European Youth Event”, millesse
kaasatakse mitu tuhat noort[15].
Võimalik, et osalevad ka kandidaadid komisjoni presidendi kohale. Teised ELi institutsioonid toetavad samuti debatti. Euroopa piirkondade ja linnade
tippkohtumisel, mille korraldas Regioonide Komitee 8. märtsil 2014. aastal
Ateenas, toimus kõrgetasemeline debatt Euroopa Parlamendi valimiste teemal.
Ühtlasi korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee debatte liikmesriikides
ning viib oma veebisaidi ja teated kooskõlla Euroopa Parlamendi kampaaniaga.
Plaanis on liikmesriikides teavet jagavates kontaktpunktides läbi viia ka
erikoolitus Euroopa Parlamendi valimiste teemal. Euroopa Ombudsman korraldas
Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimisi silmas pidades koos Euroopa Komisjoni
ja Euroopa Parlamendi presidendiga 4. märtsil 2014. aastal ürituse „Your wish
list for Europe” (Mida soovid Euroopalt)[16],
selleks et kodanikega arvamusi vahetada. Liikmesriigid
teatasid komisjonile valimisaktiivsuse suurendamiseks võetavatest laiematest
kommunikatsioonimeetmetest, nagu teabekampaaniad esmakordsetele hääletajatele,
valimiste veebilehed, meedia teabetunnid ning ümarlauad ja seminarid. Parimate
tavade näited – Soome
on loonud Euroopa Parlamendi valimistele pühendatud veebisaidi, mis pakub
põhjalikku teavet Euroopa Parlamendi, Euroopa erakondade ja nende võimaliku
seotuse kohta riigi erakondadega (www.vaalit.fi).
Ühtlasi on veebisaidil toodud hääleõiguse kasutamise suunised nendele ELi
kodanikele, kellel ei ole Soome kodakondsust. Soome parlament on eraldanud
100 000 eurot valitsusvälistele organisatsioonidele teavituskampaaniate
korraldamiseks Euroopa Parlamendi valimiste ajal. – Poola seob valimiskampaania ELi liikmesuse 10. aastapäevaga. Euroopa
Parlamendi valimiste populariseerimine on seatud prioriteediks ning eesmärgiks
on võetud valimisaktiivsuse suurendamine. Kampaania raames tõstetakse esile
seda, kui edukad on olnud kümme aastat ELi liikmena ning kasutatakse
konkreetseid näiteid, et demonstreerida mõju, mida EL on avaldanud Poola
kodanike igapäevaelule. Kavandatakse telesaadet, milles selgitatakse ELi
põhimõtteid ja seda, mida 10 aastat ELi liikmesust on Poola ja selle kodanike
jaoks kaasa toonud. Poola suhtleb ka teistes ELi riikides elavate Poola
kodanikega, et suurendada nende teadlikkust võimalusest hääletada nende praeguses
elukohariigis.
2.3.
Ühine hääletuspäev
Komisjon soovitas, et liikmesriigid
peaksid „kokku leppima Euroopa
Parlamendi valimiste ühises päevas, kus valimisjaoskonnad suletakse ühel ja
samal ajal”, et lahendada killustatuse küsimusi ja
tagada sidusamad üleeuroopalised valimised, korraldades valimised samal päeval
kõikjal ELis. Kuigi osa liikmesriike nõustus korraldama
valimisi pühapäeval, 25. mail 2014. aastal, lükkasid teised selle idee tagasi,
selgitades, et tööpäeval või laupäeval hääletamine suurendaks
valimisaktiivsust. Ühise hääletuspäeva tagasilükkamist selgitati ka riigi
traditsioonidega[17]. Liidu õiguses on kehtestatud ranged normid
valimistulemuste avaldamise ajastamise kohta[18].
Nende normidega on eelkõige keelatud ametlikult avaldada tulemusi mis tahes
liikmesriigis enne, kui valimisjaoskonnad on kõigis liikmesriikides suletud.
Eesmärk on vältida seda, et ELi hääletajaid mõjutaksid nende liikmesriikide
tulemused, kus valimisjaoskonnad on juba suletud, ning kaitsta seeläbi vabade
valimiste põhimõtet. Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas liikmesriigid
neid norme rakendavad ning on võtnud meetmeid,[19]
et tagada nende järgimine Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel. Valimiste koondtulemused avaldab Euroopa
Parlament 25. mai õhtul, edastades ühise teate kõikjal ELis.
2.4.
Kodanikuühiskonna roll
Lisaks liikmesriikidele ning Euroopa tasandi
ja liikmesriikide erakondadele adresseeritud komisjoni soovitusele võtavad
kodanikuühiskonna organisatsioonid kui olulised arvamuskujundajad meetmeid
seoses kodanike teavitamisega uuest demokraatlikust impulsist Euroopa
Parlamendi 2014. aasta valimistel. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on hea
võimalus arutleda oma liikmetega erinevate kandidaatide valimisplatvormide
eeliste ja puuduste üle. Paljud nendest organisatsioonidest näevad Euroopa
Komisjoni presidendi kohaga seotud kampaaniates suurepärast võimalust oma
sõnumi edastamiseks ja kandidaatide valimisplatvormi mõjutamiseks. See võib
soodustada kodanike ja kandidaatide vahelist arutelu ning tuua kaasa konkreetse
kandidaadi selge toetuse, soodustades ühtlasi Euroopa avalikus ruumis toimuvaid
ja üleeuroopalisi arutelusid valimiste teemal. Kodanikuühiskonnal üldisemalt on tähtis roll kodanike
teavitamisel Euroopa Parlamendi valimistel osalemise olulisusest ja kasust.
Mitu asjakohast algatust on käivitatud või praegu ettevalmistamisel. Parimate
tavade näited Hääletusjuhendid
ja teave – AEGEE-Europe (Euroopa tudengifoorum): „Y
Vote 2014”. Organiseeritud tegevus hõlmab hääletusjuhendi koostamist,
bussiringreise ja noorte konvente[20]. E-hääletusvahendid / profiilide koostamise vahendid Need
e-vahendid aitavad hääletajatel kandidaati valida, sobitades nende profiili ja
eelistused kandidaatide profiili ja valimisplatvormiga. – Euroopa Noortefoorum – algatus League of
Young Voters ja e-vahend VoteWatch[21]. – Euroopa Liidu Demokraatia Vaatluskeskuse
hääletusprofiilide koostamise vahend Euandi[22]. – Hääletusprofiilide koostamise vahend
WeCitizens[23]. Debatid,
foorumid ja veebivestlused kandidaatidega – Debating Europe[24] korraldab veebidebatte,
reaalajas vestlusi ja näost näkku kohtumisi, mis annavad ELi kodanikele
võimaluse esitada praegustele ja tulevastele Euroopa Parlamendi liikmetele
küsimusi Euroopa ees seisvate probleemide kohta ning aitavad kodanikel teha
Euroopa Parlamendi valimistel teadliku valiku. – Valitsusvälise organisatsiooni Noored
Euroopa Föderalistid (Young European Federalists) projekt „Move Europe”[25] hõlmab debatte ja
noortele suunatud kampaaniaid. – Euroopa Kodanike Teenistus (ECAS)
korraldab projekti „JoiEU” (Ühine kodanikuosalus tugevama, kodanikusõbralikuma
liidu jaoks), mis keskendub Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele[26]. – Euroopa kodanike aasta allianss (EYCA)[27] korraldab 2014. aasta
märtsis kodanikuühiskonna päeva ja kutsub osalema peamised kandidaadid. Lisaks muudele algatustele, mille eesmärk on
Euroopa avaliku ruumi tugevdamine, on komisjon korraldanud üle 50 kodanikega
peetud dialoogi,[28]
mille raames on pöördutud otseselt või kaudselt üle 500 000 kodaniku
poole. Samuti on komisjon täitnud ELi kodakondsust käsitlevas 2013. aasta
aruandes võetud kohustuse (meetme 12 esimene lõik) avaldada kõigis ELi
ametlikes keeltes kasutajasõbralik käsiraamat, milles käsitletakse ELi kodanike
peamisi õigusi, sealhulgas õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi
valimistel[29].
3.
Valimiste tõhus läbiviimine
3.1.
Haldusprotsessi lihtsustamine
Euroopa Parlamendi valimiste legitiimsuse
tagamiseks tuleb vastavalt direktiivile 93/109/EÜ[30] kehtestada menetlused,
millega kindlustatakse, et ELi kodanikud ei hääletaks ega kandideeriks samadel
valimistel nii oma päritoluliikmesriigis kui ka elukohariigis. Tuginedes
liikmesriikide ekspertidega peetud aruteludele, esitas komisjon soovituses
2013/142/EL loendi meetmetest, et lihtsustada sel eesmärgil kehtestatud
andmevahetusmehhanismi,[31]
vähendades liikmesriikide halduskoormust selle rakendamisel ning muutes selle
kindlamaks ja tõhusamaks rikkumiste ärahoidmisel. Komisjon soovitas eelkõige, et liikmesriigid
peaksid igas liikmesriigis looma ühe kontaktasutuse, hõlbustamaks hääletajate
andmete sujuvamat vahetamist teiste liikmesriikidega; elukohaliikmesriike
kutsuti üles edastama täiendavaid isikuandmeid, mida hääletaja
päritoluliikmesriigi ametiasutused võivad vajada hääletaja tõhusamaks
identifitseerimiseks; kõik liikmesriigid peaksid andmete salvestamiseks
kasutama sama elektroonilist vormingut ja turvalist, krüpteeritud
elektroonilist andmevahetusmeetodit, et kaitsta hääletajate isikuandmeid;
liikmesriigid peaksid saatma andmed ühtsete pakettidena päritoluliikmesriigi
kaupa, millele lisandub hilisemas etapis vajaduse korral veel üks edastamine;
andmete vahetamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma kõikjal ELis
kehtestatud erinevaid valimiskalendreid. Pärast soovituste vastuvõtmist on komisjon
teinud koostööd liikmesriikide ekspertidega, et aidata neil soovitusi
rakendada. Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste puhul on kõik liikmesriigid
nõustunud looma ühe kontaktasutuse teadete saatmiseks ja vastuvõtmiseks
teabevahetusmehhanismi kaudu, v.a Ühendkuningriik, kes plaanib ELi hääletajate
kohta teateid saata kohalike valimisasutuste kaudu. Komisjon tagas, et kõik liikmesriigid oleksid
täielikult teavitatud sellest, mis tüüpi andmeid neil vaja on, et tõhusalt
kontrollida nende kodanike isikusamasust, kes on registreerinud hääletama
elukohaliikmesriigis. Peaaegu kõik liikmesriigid suurendasid
valimiste eel toimuva andmevahetuse turvalisust, võttes kasutusele ühise
elektroonilise vormingu ja kasutades komisjoni soovitatud krüpteerimisvahendit. Ühtlasi tegi komisjon kõigile liikmesriikidele
kättesaadavaks kõikjal ELis kasutatavad valimiskalendrid tagamaks, et andmed
edastatakse õigel ajal Suurem osa liikmesriike tegi põhjalikku tööd,
et valmistuda ette nimetatud soovituste rakendamiseks. Nende meetmete
rakendamine Euroopa Parlamendi valimiste puhul peaks aitama kaasa
valimisprotsessi ühtlustamisele ja halduskoormuse vähendamisele.
3.2.
Komisjoni võetud täiendavad meetmed valimiste
veelgi tõhusamaks läbiviimiseks
Lisaks soovitusele on võetud ka täiendavaid
meetmeid, selleks et Euroopa Parlamendi valimisi tõhusamalt läbi viia.
Direktiiviga 2013/1/EL[32]
lihtsustatakse ELi kodanike kandideerimist oma elukohaliikmesriigis, kuna nad
peavad oma päritoluliikmesriigi asjaomase ametiasutuse tõendi asemel esitama
vaid isikut tõendava dokumendi ja tingimuste täitmist kinnitava deklaratsiooni.
Komisjon peab selle direktiivi õigeaegset
ülevõtmist prioriteediks, et ELi kodanikud saaksid tõhustatud protsessist kasu
juba Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel. Komisjon on tähelepanelikult
jälginud, milliseid meetmeid liikmesriigid on direktiivi ülevõtmiseks võtnud.
Pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist 28. jaanuaril 2014 otsustas
komisjon 5. veebruaril 2014. aastal algatada rikkumismenetluse 14
liikmesriigi vastu, kes ei olnud oma ülevõtmismeetmetest õigeaegselt teatanud.
Vahepeal teatas suurem osa liikmesriike oma ülevõtmismeetmetest. Komisjon on arutanud liikmesriikidega ka varem
ilmnenud probleeme, mis on seotud direktiivi 93/109/EÜ ülevõtmisega[33]. Eelkõige hõlmavad
need täiendavate nõuete kehtestamist hääletama registreerimisel (mis toovad ELi
kodanikele kaasa takistusi oma hääleõiguse kasutamisel) ja valimiste
legitiimsuse kaitsmist käsitlevate sätete ebaõiget ülevõtmist. Kõik peale kahe juhtumi on nüüd lõpetatud.
Ülejäänud juhtumite puhul võttis üks liikmesriik ülevõtmisprobleemide
lahendamiseks hiljuti vastu uue õigusakti[34]
ja teine liikmesriik võtab vastava õigusakti vastu lähiajal[35].
4.
Järeldused
Komisjoni soovitus Euroopa Parlamendi
valimiste demokraatlikuma ja tõhusama läbiviimise kohta võeti üldiselt hästi
vastu. Käesolev dokument on esialgne aruanne, mis käsitleb algatusi, mida
liikmesriigid ning liikmesriikide ja Euroopa erakonnad välja töötavad, et
suurendada läbipaistvust ja kodanike teadlikkust ning edendada üleeuroopalisi
kampaaniaid seoses kandidaatide ja nende valimisplatvormidega. Käesoleva
aruande eesmärk on soodustada parimate tavade vahetamist ja kutsuda üles
käivitama uusi algatusi ELi demokraatia tõhustamiseks Euroopa Parlamendi
eelseisvate 2014. aasta valimiste valguses. Komisjon jälgib valimiste eel jätkuvalt,
kuidas liikmesriigid ja erakonnad soovitust rakendavad ning uuendab
korrapäraselt veebis olevat tabelit[36]
liikmesriikide esitatud täiendava teabega (eelkõige nendelt kümnelt
liikmesriigilt, kes ei olnud vastanud komisjoni teabenõudele selle aruande
koostamise ajaks). Komisjon koostab täieliku aruande pärast
Euroopa Parlamendi valimisi, hinnates asjaomaste ELi õigusaktide, sealhulgas
soovituse 2013/142/EL rakendamist. Selles tõstetakse esile Euroopa Parlamendi
valimiste eel käivitatud täiendavaid algatusi ning vaadeldakse
kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli. See peaks aitama edaspidiseks
kindlaks teha võimalikke uusi lähenemisviise veelgi demokraatlikumate Euroopa
Parlamendi valimiste tagamiseks. [1] Euroopa Liidu lepingu artikkel 10. [2] Peaaegu kuus ELi kodanikku kümnest arvavad, et
hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel on parim viis tagada, et ELi
poliitikakujundajad võtaksid nende arvamust kuulda. Euroopa Parlamendi
eurobaromeeter EB/EP 77.4 „Two years to go to the 2014 European elections”
(Kaks aastat enne Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimisi) Brüssel, 20. august
2012. [3] Enam kui seitse ELi kodanikku kümnest arvavad, et
valimisaktiivsus oleks suurem, kui liikmesriikide erakonnad märgiksid
kampaaniamaterjalidele, millise Euroopa erakonnaga nad on seotud, ning enam kui
kaheksa ELi kodanikku kümnest ütlevad, et nende motivatsioon hääletada Euroopa
Parlamendi valimistel oleks suurem, kui nad saaksid rohkem teavet Euroopa
Parlamendi kandidaatide ja erakondade valimisplatvormide ja eesmärkide kohta,
ELi mõju kohta nende elule ning valimiste endi kohta. Eurobaromeetri kiiruuring
nr 364 ELi kodanike valimisõiguste kohta, 2012. aasta novembri küsitlus. [4] ELT L 79, 21.3.2013, lk 29. [5] Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon
Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste kohta (2012/2829(RSP)); Euroopa
Parlamendi 4. juuli 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2014. aasta
valimiste praktiliste aspektide parema korralduse kohta (2013/2102(INI)). [6] Nõukogu direktiiv 93/109/EÜ, 6. detsember 1993, millega
sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle
riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja
kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34. [7] Käesoleva aruande koostamise ajaks esitasid komisjoni kirjale vastusena
teavet kaheksateist liikmesriiki: Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Kreeka,
Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia,
Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik. [8] Käesoleva aruande ettevalmistamise raames kirjutas
komisjon 2014. aasta veebruaris kõigile Euroopa Parlamendi erakondadele.
Vastusena komisjonile esitasid teavet järgmised erakonnad: Euroopa Rahvapartei
(EPP), Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei (PES), Euroopa Demokraatide ja
Liberaalide Liit (ALDE), Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit (AECR),
Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine (MELD), Euroopa Demokraatide Partei
(EDP). [9] http://ec.europa.eu/justice/citizen/voting-rights/index_en.htm. [10] Vt lisa. [11] Vt lisa. [12] Sloveenia teatas kavatsusest seadust muuta ja seejärel
teavitas 20. veebruaril 2014. aastal komisjoni tehtud muudatusest. [13] Portugali Parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni
arvamus (4. juuni 2013); Rumeenia Parlamendi saadikute koja arvamus (25. juuni
2013) ja senati arvamus (30. september 2013). [14] http://www.elections2014.eu/et. [15] http://www.europarl.europa.eu/eye2014/en/news/news.html. [16] http://www.ombudsman.europa.eu/en/activities/calendarevent.faces/en/818/html.bookmark. [17] Vt lisa. [18] Esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist
käsitlev 1976. aasta akt, mis on lisatud 20. septembri 1976. aasta
otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, ning mida muudeti viimati nõukogu otsusega
2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1). [19] Holland ei täitnud neid norme Euroopa Parlamendi 2009.
aasta valimiste ajal. Pärast komisjoni sekkumist kohustus Holland kirjalikult
võtma meetmeid nende normide järgimiseks ja andis kohalikele omavalitsuste
jaoks välja asjakohased suunised Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste
kohta. [20] http://www.aegee.org/aegee-europe-launches-y-vote-2014/. [21] http://www.myvote2014.eu/en. [22] http://www.eui.eu/Projects/EUDO/EUandI/Index.aspx/. [23] http://www.wecitizens.be/fr/elections-2014/. [24] http://www.debatingeurope.eu/vote2014/. [25] http://www.jef.eu/activities/projects/moveurope2014/. [26] http://joieu.net/. [27] http://ey2013-alliance.eu/. [28] Komisjoni aruanne „Dialoogid kodanikega Euroopa avaliku
ruumi kujundamisel”, COM(2014) 173. [29] http://bookshop.europa.eu/uri?target=EUB:NOTICE:NA0414127:EN
[30] Nõukogu direktiiv 93/109/EÜ, 6. detsember 1993, millega
sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle
riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja
kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34. [31] Mehhanism koosneb liikmesriikidevahelisest andmete
vahetusest selliste ELi kodanike kohta, kes on registreerinud hääletama või
kandideerima elukohaliikmesriigis. Päritoluliikmesriik peab elukohaliikmesriigi
andmete põhjal eemaldama asjaomased kodanikud oma valijate nimekirjast (või
takistama muul viisil neid hääletamast või kandideerimast). [32] Direktiiv 2013/1/EL, millega muudetakse direktiivi
93/109/EÜ seoses üksikasjaliku korraga, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid
selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust kandideerida
Euroopa Parlamendi valimistel. ELT L 26, 26.1.2013, lk 27. [33] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 25 kohane aruanne
„ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2011–2013 tehtud edusammud”, COM(2013)
270. [34] Komisjon vaatab hiljuti teatavaks tehtud Slovakkia seadust
läbi. [35] Tšehhi Vabariik. [36] http://ec.europa.eu/justice/citizen/voting-rights/index_en.htm. LISA:
Liikmesriikide vastused Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva komisjoni
soovituse rakendamise kohta[1] RIIK || SOOVITUS VALIMISTE DEMOKRAATLIK LÄBIVIIMINE Liikmesriigid peaksid toetama ja lihtsustama ELi tasandi ja liikmesriikide erakondade vahelist seotust puudutava teabe esitamist (esimene soovitus) || Erakonnad peaksid näitama oma sidemeid ELi erakondadega (teine soovitus) || (Nii ELi kui ka liikmesriikide) erakonnad peaksid avaldama, kes on nende kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale (kolmas soovitus) || Liikmesriigid peaksid kokku leppima ühises valimispäevas (neljas soovitus) AUSTRIA || Liikmesriigi õigus lubab hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. BELGIA || Liikmesriigi õigus lubab liikmesriigi erakonna logole lisada Euroopa tasandi erakonna logo. || Liikmesriigi õigus lubab erakondadel kampaaniate ajal näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. Teavet avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || Liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || BULGAARIA || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. HORVAATIA || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. Asjaomased ametiasutused kaaluvad hääletussedelitel nimede ja logode esitamist käsitlevate kehtivate normide muutmist.* || || || Vastavalt liikmesriigi kehtivale õigusele toimuvad Euroopa Parlamendi valimised pühapäeval. KÜPROS || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. TŠEHHI VABARIIK || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. || Liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole õiguslikku kohustust esitada teavet seotuse kohta. Riik ei tohiks erakondade tegevusse sekkuda. Teavet avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || || Tšehhi Vabariik ei nõustu ühise päeva kooskõlastamisega Euroopa tasandil. Valimised toimuvad tavaliselt reedel ja laupäeval. Liikmesriik leiab, et valimiste korraldamine pühapäeval võib valimisaktiivsust negatiivselt mõjutada. TAANI || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. || Liikmesriigi õigus lubab erakondadel kampaaniate ajal teavitada valijaskonda seotusest Euroopa tasandi erakonnaga. Teavet avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || || EESTI || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. || Liikmesriigi õigus lubab erakondadel kampaaniate ajal näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. Teavet avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || || SOOME || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud erakondi soovitusest näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. || || PRANTSUSMAA || Liikmesriigi õigus lubab hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade logosid.* || Teavet sidemete kohta Euroopa erakondadega avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi.* || Liikmesriigi erakondade äranägemise järgi.* || Vastavalt liikmesriigi kehtivale õigusele toimuvad Euroopa Parlamendi valimised pühapäeval.* SAKSAMAA || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid.* || Liikmesriigi õigus lubab erakondadel kandidaatide nimekirjadele märkida seotuse Euroopa tasandi erakonnaga.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. KREEKA || Liikmesriigi kehtiv õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. Jõustatakse uus säte, et lubada liikmesriigi erakondadel hääletussedelitele konkreetselt märkida seotus Euroopa tasandi erakonnaga. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud Kreeka parlamenti ja erakondi soovitusest näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud Kreeka parlamenti ja erakondi soovitusest teatada, keda nad toetavad Euroopa Komisjoni presidendi kohale. || UNGARI || Liikmesriigi kehtiv õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. Erakonnad otsustavad, kas nad soovivad kampaania ajal jagada teavet seotuse kohta Euroopa tasandi erakonnaga. || || || Vastavalt liikmesriigi kehtivale õigusele toimuvad Euroopa Parlamendi valimised pühapäeval. IIRIMAA || Liikmesriigi õigus lubab hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. ITAALIA || Liikmesriigi ametiasutused kutsusid liikmesriigi erakondi üles teavitama valijaid oma sidemetest Euroopa erakondadega, esitades hääletussedelitel Euroopa erakondade logod.* || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud erakondi soovitusest näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. LÄTI || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. || || || Läti suhtub ettevaatlikkusega võimalusse kehtestada Euroopa tasandil ühine hääletuspäev ning on sellest tulenevalt valimiste korraldamise päevaks valinud laupäeva. See on kooskõlas Läti pikaajalise valimispäevade traditsiooniga. LEEDU || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ega logosid.* || Teavet sidemete kohta Euroopa erakondadega avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi.* || Liikmesriigi erakondade äranägemise järgi.* || Vastavalt liikmesriigi kehtivale õigusele toimuvad Euroopa Parlamendi valimised pühapäeval.* LUKSEMBURG || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid.* || Liikmesriigi ametiasutused teavitavad erakondi soovitusest näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. || Liikmesriigi ametiasutused teavitavad riigi erakondi komisjoni soovitusest. || MALTA || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. Küsimust arutatakse liikmesriigi peamiste erakondadega. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud erakondi soovitusest näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud riigi erakondi soovitusest teatada, keda nad toetavad Euroopa Komisjoni presidendi kohale. || Malta ei nõustu ühise päeva kooskõlastamisega Euroopa tasandil ja on sellest tulenevalt valimiste korraldamise päevaks valinud laupäeva. Laupäeva peetakse sobivamaks päevaks. MADALMAAD || Liikmesriigi õigus lubab hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid (kuid mitte logosid). Seda tehakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi ja võimaldatakse ainult juhul, kui liikmesriigi erakond registreerib oma Hollandi erakonna nime seotuse Euroopa tasandi erakonnaga. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud erakondi soovitusest näidata seotust Euroopa tasandi erakonnaga. Teavet avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || Liikmesriigi ametiasutused on teavitanud riigi erakondi soovitusest teatada, keda nad toetavad Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Komisjoni presidendi kandidaadi nimi avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || POOLA || || || || PORTUGAL || || || || RUMEENIA || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. Võetakse meetmeid, et lubada hääletussedelitel esitada vastavat teavet.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. SLOVAKKIA || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid. Slovakkia ei nõustu soovitusega, kuna usub, et sellise teabe avaldamine diskrimineerib neid liikmesriikide erakondi, kellel puudub seotus Euroopa tasandi erakondadega. || || || Slovakkia ei nõustu ühise päeva kooskõlastamisega Euroopa tasandil ja on sellest tulenevalt valimiste korraldamise päevaks valinud laupäeva, 24. mai. Laupäeva peetakse hääletajatele sobivamaks päevaks. SLOVEENIA || Pärast liikmesriigi õigusaktide hiljutist muutmist on lubatud hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja logosid (Sloveenia teavitas komisjoni sel eesmärgil vastu võetud õigusaktidest 20. veebruaril 2014). || || || HISPAANIA || Liikmesriigi õigus lubab hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade logosid. || Liikmesriigi ametiasutused teavitavad riigi erakondi komisjoni soovitusest. || Liikmesriigi ametiasutused teavitavad riigi erakondi komisjoni soovitusest. || ROOTSI || Liikmesriigi õigus ei luba hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja/või logosid.* || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. || Vastust ei esitatud. ÜHEND-KUNINGRIIK || Liikmesriigi õigus lubab hääletussedelitel esitada Euroopa tasandi erakondade nimesid ja logosid. || Teavet avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || Komisjoni presidendi kandidaadi nimi avaldatakse liikmesriigi erakondade äranägemise järgi. || Ühendkuningriik ei nõustu ühise valimispäeva kooskõlastamisega ja on sellest tulenevalt valinud valimiste korraldamise päevaks neljapäeva. Liikmesriik on seisukohal, et ühe üleeuroopalise kuupäeva kehtestamine ei suurendaks valimisaktiivsust. [1] Vastusena komisjoni 13. septembri 2013. aasta
kirjale esitasid teavet kaheksateist liikmesriiki: Belgia, Tšehhi Vabariik,
Taani, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Horvaatia, Ungari, Luksemburg, Läti,
Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik.
Selles tabelis on esitatud teave, mis on otseselt seotud komisjoni soovituse
2013/142/EL rakendamisega. Komisjon palus esitada teavet ka liikmesriikide
valimisekspertidel. Kui teave on saadud ekspertidelt, on see tähistatud märkega
*.