—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2021. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15, artikli 24 lõiget 3 ning artiklit 228 ja artikli 298 lõiget 1,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42 ja 43,

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (1),

—

võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

—

võtta arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanike kaasamise kohta: petitsiooniõigus, õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa kodanikualgatus (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 232 lõiget 1,

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9-0054/2023),

A.

arvestades, et 7. juunil 2022. aastal esitati Euroopa Ombudsmani 2021. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja 8. septembril 2022. aastal tutvustas ombudsman Emily O’Reilly aruannet Brüsselis petitsioonikomisjonile;

B.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 20, 24 ja 228 ning harta artikkel 43 annavad Euroopa Ombudsmanile pädevuse võtta vastu kaebusi, mis puudutavad haldusomavoli juhtumeid liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses (välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu töös õigusemõistjana);

C.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste […] dokumentidele“; arvestades, et kodanike õiguste ja põhivabaduste tagamiseks on väga tähtis pakkuda ELi kodanikele kvaliteetseid teenuseid ja hoolitseda, et ELi haldusasutused vastaks kodanike vajadustele ja muredele;

D.

arvestades, et harta artiklis 41, mis käsitleb õigust heale haldusele, on muu hulgas sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

E.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

F.

arvestades, et õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, petitsiooniõigus ja Euroopa kodanikualgatus on osalusvahendid, mis soodustavad läbipaistvust, osalusdemokraatiat ja Euroopa kodanikuaktiivsust;

G.

arvestades, et 2021. aastal aitas Euroopa Ombudsman 20 536 inimest ja algatas 338 uurimist, millest 332 põhinesid kaebusel ja kuus olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 305 uurimist (300 kaebusel põhinevat ja viis omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et suurim osa uurimistest puudutas komisjoni (208 uurimist ehk 61,5 %); arvestades, et suuruselt järgmised arvnäitajad puudutasid Euroopa välisteenistust (16 uurimist ehk 4,7 %), Euroopa Parlamenti (13 uurimist ehk 3,8 %), Euroopa Personalivaliku Ametit (13 uurimist ehk 3,8 %), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (11 uurimist ehk 3,3 %), Euroopa Ravimiametit (kaheksa uurimist ehk 2,4 %), Euroopa Liidu Nõukogu (seitse uurimist ehk 2,1 %), Euroopa Pettustevastast Ametit (kuus uurimist ehk 1,8 %) ja muid institutsioone (34 uurimist ehk 10,1 %);

H.

arvestades, et ombudsmani poolt 2021. aastal lõpetatud uurimiste kolm mureküsimust olid läbipaistvus ja vastutus (juurdepääs teabele ja dokumentidele) (29 %), teeninduskultuur (26 %) ja kaalutlusõiguse nõuetekohane kasutamine, sealhulgas rikkumismenetlustes (18 %); arvestades, et muud probleemid hõlmasid menetlusõiguste järgimist, põhiõiguste järgimist, personaliküsimuste head haldamist, usaldusväärset finantsjuhtimist, üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis, eetikaküsimusi ja ELi administratsiooni puudutavatest rikkumisest teatamist;

I.

arvestades, et 2021. aasta strateegilise töö raames algatas ombudsmani büroo kuus uut strateegilist uurimist järgmistel teemadel: kuidas komisjon haldab oma töötajate pöördukseefektiga seotud töökohavahetusi; komisjoni ja tubakatööstuse esindajate vahelise suhtluse läbipaistvus; kuidas Frontex täidab oma põhiõigustealaseid kohustusi ja tagab vastutuse seoses lisandunud kohustustega; kuidas Euroopa Kaitseagentuur käsitles oma endise tegevjuhi taotlust asuda juhtivale kohale Airbusis; kuidas komisjon jälgib ELi vahendite kasutamist selleks, et edendada puuetega inimeste ja eakate õigust iseseisvale elule; ning kuidas Euroopa Investeerimispank hoiab enne töölevõtmisotsuste tegemist tööotsijate teatavaid isikuandmeid;

J.

arvestades, et ombudsman leidis pöördukseefekti käsitlevas ulatuslikus uurimises, mis hõlmas komisjoni poolt 2019.–2021. aastal tehtud 100 otsusest koosnevat valimit, et komisjon keelas ainult kaks tegevust;

K.

arvestades, et 2021. aastal täitus dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva määruse (EÜ) nr 1049/2001 (3) (läbipaistvusmäärus) jõustumisest 20 aastat; arvestades, et 2021. aastal seadis ombudsman kogu aasta vältel dokumentidele juurdepääsu oma büroo tegevuse keskpunkti, kuna läbipaistvus on endiselt peamine kaebuste teema ja tema töö prioriteet; arvestades, et ombudsman korraldas avaliku konverentsi, mis käsitles seda, kuidas tuleks läbipaistvusmäärust ajakohastada, et vastata selles valdkonnas üldsuse vajadustele;

L.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on mitmel korral otsustanud, et just avatus õigusloomeprotsessis on see, mis võimaldab mitme eri seisukoha lahknevused avalikult läbi arutada, annab institutsioonidele ELi kodanike silmis suurema legitiimsuse ja suurendab kodanikes usaldust; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et teabe ja arutelude puudumine võib kodanikes kahtlusi tekitada ja väärinfo levimist soodustada mitte ainult mõne õigusakti seaduslikkuse kohta, vaid tegelikult ka selle kohta, kas otsustamisprotsess tervikuna on üldse seaduslik (4);

M.

arvestades, et kodanike osalemise parandamine ja läbipaistvuse tagamine ELi tasandil on keskse tähtsusega, et ületada tajutav lõhe ELi, selle institutsioonide, kodanike ja esindusorganisatsioonide vahel, et kodanikud hakkaksid ELi institutsioone rohkem usaldama ja tekiks tõeliselt mitmetasandiline demokraatia; arvestades, et ombudsmanil on selle lõhe ületamisel keskne roll;

N.

arvestades, et kaebused, mille kodanikud ombudsmanile esitavad, on osalusdemokraatia ja liidu otsustusprotsessi õiguspärasuse oluline osa, sest need edendavad ELi institutsioonides ja organites läbipaistvust ja head haldust; arvestades, et ombudsmani roll on aastate jooksul arenenud ning nüüd on tal võimalik kasutada algatusvolitusi, et aidata lahendada ELi halduses valitsevaid süsteemseid probleeme ja anda olukorra parandamiseks soovitusi, et mitmesuguste haldusomavoli juhtumitega seotud probleeme lahendada, ning võtta niimoodi kodanike elus sellistes küsimustes nagu keskkond, ränne ja tervishoid üha tähtsam koht;

O.

arvestades, et kaebuste puhul, mis ombudsmani pädevusse ei kuulu, peaks ta soovitama kaebuse esitajal pöörduda teise asutuse või petitsioonikomisjoni poole;

P.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on rõhutanud, et ELi demokraatiamudelil on kaks mõõdet: esindusdemokraatia, mis põhineb ELi lepingu artikli 10 lõigetel 1 ja 2, ning osalusdemokraatia, mis põhineb ELi lepingu artikli 10 lõikel 3; arvestades, et esimene mõõde tähendab, et kodanike esindajad vastutavad oma otsuste eest, ja teine mõõde võimaldab kodanikel otsustusprotsessis osaleda; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on märkinud, et läbipaistvus omab tähtsust mõlema mõõtme puhul (5);

Q.

arvestades, et oma 2021. aasta strateegilise töö raames hakkas ombudsmani büroo ellu viima uusi strateegilisi algatusi selle kohta, kuidas ELi institutsioonid, organid ja asutused salvestavad tekst- ja kiirsõnumeid, mille töötajad on oma ametiülesannete täitmisel saatnud või saanud; tehisintellekti ja ELi haldusasutuste kohta; ELi haldusasutuste kohustuse kohta teavitada üldsust sellest, kuidas nad saaksid kasutada oma juurdepääsu õigust ELi dokumentidele; ELi institutsioonide sõlmitud lepingute pakkumuste haldamise ELi portaali läbipaistvuse kohta; komisjoni läbipaistvuskohustuste kohta seoses ELi tubakaalaste õigusaktide eelseisva läbivaatamisega; selle kohta, kuidas komisjon teeb kättesaadavaks teabe volinike ja organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjate vaheliste kohtumiste kohta; ning selle kohta, kuidas komisjon tagab inimõiguste austamise rahvusvaheliste kaubanduslepingute puhul;

R.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on märkinud seoses üldsuse võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu õigusega ELi dokumentidele, et avatus selles osas aitab tugevdada demokraatiat, võimaldades kodanikel kontrollida kogu teavet, mis võeti seadusandliku akti aluseks; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on märkinud, et kodanike võimalus tutvuda seadusandliku tegevuse alustega on tingimus, mis võimaldab neil demokraatlikke õigusi tõhusalt kasutada (6).

S.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on tõlgendanud ELi lepingu artikli 10 lõiget 3 nii, et demokraatliku legitiimsuse põhimõttel põhinevas süsteemis peavad kaasseadusandjad vastutama üldsuse ees oma tegude eest; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on märkinud, et kodanike poolt demokraatlike õiguste teostamine eeldab võimalust jälgida detailselt otsustusprotsessi institutsioonides, kes osalevad seadusandlikus menetluses, ja õigust tutvuda kogu asjaomase teabega (7);