EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.12.2019
COM(2019) 636 final
2019/0279(NLE)
eTIR Package
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni halduskomitees seoses konventsiooni muutmise ettepanekuga
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni 1 (edaspidi „TIR-konventsioon“) halduskomitees seoses elektroonilise TIR-protseduuri (eTIR-protseduur) õigusliku aluse kehtestamisega seotud muudatuste kavandatava vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta
Tollikonventsiooniga TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (edaspidi „TIR-konventsioon“), mis võeti vastu 14. novembril 1975, püütakse hõlbustada lähtetolliasutusest sihttolliasutusse toimuvat kaupade rahvusvahelist vedu läbi nii palju riikide, kui vaja.
TIR-konventsioon jõustus 1978. aastal. Alates 2019. aasta jaanuarist on konventsioonil 76 osalist, nende hulgas 75 riiki ja Euroopa Liit. Euroopa Liit on TIR-konventsiooni osaline 2 alates 20. juunist 1983. Samuti on TIR-konventsiooni osalised kõik liikmesriigid.
2.2.Halduskomitee
Halduskomitee tegutseb TIR-konventsioonist lähtuvalt. Komitee ülesanne on kaaluda ja võtta vastu TIR-konventsiooni muudatusi. Ettepanekud pannakse hääletusele ning igal osalisel, kes on halduskomitee istungil esindatud, on üks hääl. Liidul on ainupädevus TIR-konventsiooniga reguleeritud tollivaldkonnas. Liidul kui rahvusvahelisel organisatsioonil ei ole hääleõigust, kuid kõik liikmesriigid on hääleõiguslikud TIR-konventsiooni osalised.
TIR-konventsiooni muudatused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse tegemiseks peab kohal olema vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest riikidest.
2.3.Halduskomitee kavandatav akt
2020. aasta veebruaris peetaval istungil teeb TIR-konventsiooni halduskomitee tõenäoliselt otsuse konventsiooni muutmise ettepanekute vastuvõtmise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).
Kavandatava akti eesmärk on luua eTIR-protseduuri õiguslik alus. Selleks õiguslikuks aluseks on TIR-konventsiooni uus 11. lisa ja mitmed konventsiooni põhiosa ja 9. lisaga seotud muudatused.
Kavandatav akt muutub TIR-konventsiooni osaliste jaoks siduvaks vastavalt konventsiooni artiklile 59, milles on sätestatud järgmine: „Kõik muudatusettepanekud, välja arvatud artiklis 60 ettenähtud ettepanekud, millest on teatatud vastavalt eelmisele lõikele, jõustuvad kõikide konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast muudatusettepanekust teatamisele järgnenud 12-kuulise tähtaja lõppu, kui selle aja jooksul ei ole ükski konventsiooniosaline riik edastanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui muudatusettepaneku suhtes on edastatud vastuväide vastavalt lõikele 3, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.“
3.Liidu nimel võetav seisukoht
3.1. TIR-konventsiooni kavandatud muudatuste kirjeldus
Kuna TIR-konventsioon kuulub liidu ainupädevusse, peab liit võtma vastu kõikide TIR-konventsiooni osaliste liikmesriikide ühise seisukoha konventsiooni muutmise ettepanekute kohta. Tuleb otsustada, kas uus kavandatud 11. lisa, mille eesmärk on luua õiguslik alus võimalusele kasutada paberkandjal TIR-märkmiku asemel elektroonilist TIR-protseduuri, on siduv või mitte. Tuleb siiski märkida, et isegi kui liit otsustab siduda end uue kavandatud 11. lisaga, jääb liidule ja selle liikmesriikidele siiski õigus otsustada, millal ühendada oma IT-süsteemid ÜRO hallatava eTIR-süsteemiga.
Järgnevalt selgitatakse üksikasjalikult uue kavandatud 11. lisa sisu ja selle lisamise tõttu kavandatud muudatusi TIR-konventsiooni põhiosas.
Konventsiooni 11. lisaga seotud artiklid
Uut 11. lisa ei saa rakendada ilma TIR-konventsiooni põhiosa ja 9. lisa muutmata.
Ettepanek lisada TIR-konventsiooni artiklisse 1 uus punkt s töötati välja selleks, et määratleda „eTIR-protseduur“, mis on elektroonilise andmevahetuse kaudu rakendatav TIR-protseduur, millel on TIR-märkmikuga samaväärne funktsioon. Selles artiklis on ka täpsustatud, et õiguslikult on eTIR-protseduur määratletud TIR-konventsiooni uues 11. lisas.
TIR-konventsiooni artikli 3 punkti b muutmise ettepanek on vajalik selle täpsustamiseks, et eTIR-protseduuri alusel korraldatud TIR-veo puhul peab tagatise andma volitatud ühing.
TIR-konventsiooni artikli 43 muutmise ettepaneku eesmärk on võtta arvesse 11. lisa II osas esitatud uut selgitavat märkust, millega tõlgendatakse konventsiooni ja selle lisade teatavaid sätteid. Seda võib pidada redaktsioonilist laadi muudatuseks.
Ettepanek TIR-konventsiooni uue artikli 58c kohta tehti selleks, et luua tehniline rakendusorgan. See organ vastutab eTIR-süsteemi kirjelduste vastuvõtmise ja muutmise eest kooskõlas halduskomitees vastu võetud kontseptuaalsete ja funktsionaalsete kirjeldustega.
TIR-konventsiooni artikli 59 muutmise, uue artikli 60a lisamise ja artikli 61 muutmise ettepanek sisaldab 11. lisa ja selle edasiste muudatuste jõustamise menetlust. 11. lisa jõustub kõigi konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud need, kes teatavad ÜRO peasekretärile oma mittenõustumisest muudatustega. Seega tekib olukord, kus uus lisa on TIR-konventsiooni mõne osalise jaoks siduv ja mõne jaoks mitte.
Ettepanekuga 9. lisa I osa punkti 3 uue alapunkti xi kohta kehtestatakse volitatud ühingutele uus kohustus juhuks, kui eTIR-protseduuri käigus kohaldatakse alternatiivprotseduuri. Pädevate asutuste taotluse korral peavad ühingud kinnitama, et vedu toimub eTIR-protseduuri alusel ja tagatis kehtib, ning esitama TIR-veoga seotud muu asjakohase teabe.
Uus 11. lisa
11. lisa esimene osa koosneb neljateistkümnest artiklist, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tulevase eTIR-protseduuri toimimist.
Artiklis 1 rõhutatakse, et kõnealuse lisa sätteid tuleks kohaldada ainult nende TIR-konventsiooni osaliste suhtes, kelle jaoks 11. lisa on siduv, nagu on sätestatud konventsiooni uue artikli 60a lõikes 1, ja et eTIR-protseduuri ei või kasutada selliste vedude korral, mis osaliselt toimuvad selle konventsiooniosalise territooriumil, kelle jaoks 11. lisa ei ole siduv ja mis on ühtse tolliterritooriumiga tolli- või majandusliidu liikmesriik.
Artiklis 2 on sätestatud uue eTIR-süsteemi nõuetekohaseks kirjeldamiseks vajalikud mõisted. Selles artiklis määratletakse järgmised mõisted: „rahvusvaheline eTIR-süsteem“, „eTIR-süsteemi kirjeldused“, „esialgsed TIR-andmed“, „esialgsed muutmisandmed“, „deklaratsiooni andmed“, „deklareerimine“, „saatedokument“ ja „autentimine“.
Artikli 2 punkti h selgitavates märkustes rõhutatakse, et kuni ühtlustatud lähenemisviisi kehtestamiseni ja kirjeldamiseni eTIR-süsteemi kirjeldustes on konventsiooniosalistel õigus teatava paindlikkusega autentida eTIR-protseduuri pidajat kooskõlas oma siseriikliku õigusega. Samuti märgitakse seal, et rahvusvahelise eTIR-süsteemi ja pädevate asutuste vahel vahetatavate andmete turvalisus tagatakse vastavalt eTIR-süsteemi tehnilistele kirjeldustele.
Artiklis 3 käsitletakse eTIR-süsteemi konkreetset rakendamist, milleks peavad konventsiooniosalised ühendama oma IT-süsteemid rahvusvahelise eTIR-süsteemiga. Samas võimaldab see artikkel kooskõlas liidu pakutud sõnastusega nendel konventsiooniosalistel, kelle jaoks 11. lisa on siduv, paindlikult kindlaks määrata, mis kuupäevaks nende tollisüsteemid rahvusvahelise eTIR-süsteemiga ühendatakse. Kõnealune punkt on liidu jaoks väga oluline, sest see mõjutab kõigi liikmesriikide tollivaldkonna IT-süsteeme ja Euroopa Komisjoni hallatavaid keskseid komponente (ja ELi üldisi süsteemi kirjeldusi). Sellest tulenevalt saaksid nad vabalt valida, millal ühendada oma süsteemid uue rahvusvahelise eTIR-süsteemiga, isegi kui 11. lisa oleks liidu ja selle liikmesriikide jaoks siduv ja neil oleks sõnaõigus edasistes muudatustes.
Artikli 3 lõiget 2 selgitavas märkuses soovitatakse konventsiooniosalistel, kelle jaoks 11. lisa on siduv, ajakohastada oma riiklikud tollisüsteemid ja tagada nende ühendatus rahvusvahelise eTIR-süsteemiga kohe, kui 11. lisa jõustub. Kooskõlas liidu taotlusega jätab see siiski tolli- või majandusliitudele paindlikkuse määrata kindlaks hilisem kuupäev ja jätta neile aega ühendada kõigi oma liikmesriikide tollisüsteemid rahvusvahelise eTIR-süsteemiga.
Artikliga 4 kehtestatakse TIR-konventsiooni uue artikliga 58c loodava tehnilise rakendusorgani koosseis, ülesanded ja töökord. Oluline on rõhutada, et selle organi liikmed on ainult need konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv. Konventsiooniosalised, kes ei ole 11. lisa heaks kiitnud, võivad osaleda tehnilise rakendusorgani istungitel üksnes vaatlejana.
Artiklis 5 selgitatakse, kuidas uus tehniline rakendusorgan valmistab ette rahvusvahelise eTIR-süsteemi kontseptuaalsete ja funktsionaalsete kirjelduste vastuvõtmise ja muutmise halduskomitees. Samuti täpsustatakse selles artiklis, kuidas tehniline rakendusorgan valmistab ette ja võtab vastu eTIR-protseduuri kirjelduse või muudab seda kooskõlas kontseptuaalsete ja funktsionaalsete kirjeldustega.
Artiklis 6 kirjeldatakse esialgsete TIR-andmete esitamist. Ettevõtjad esitavad need andmed eelnevalt elektrooniliselt. Pädevad asutused peavad avaldama kõikide selliste elektrooniliste vahendite loetelu, mille abil on võimalik esitada esialgseid TIR- ja muutmisandmeid. Seda artiklit tuleks lugeda koos 11. lisa kavandatava artikliga 9, milles kirjeldatakse, kuidas saaks õigusaktidega kehtestatud täiendavad andmenõuded lisada esialgsetele TIR-andmetele. Lisaks on selles artiklis sätestatud, et konventsiooniosalised peaksid lihtsustama selliste täiendavate andmete esitamist koos esialgsete TIR-andmetega.
Artikli 6 lõiget 3 selgitavas märkuses soovitatakse konventsiooniosalisel, kelle jaoks 11. lisa on siduv, tunnustada esialgsete TIR-andmete esitamiseks eTIR-süsteemi kirjeldustes märgitud meetodeid.
Artiklis 7 määratakse kindlaks mehhanismid, mis on vajalikud esialgseid TIR-andmeid pädevatele asutustele esitava protseduuripidaja või tema esindaja autentimiseks. On oluline rõhutada, et konventsiooniosalised, kelle jaoks 11. lisa on siduv, peavad heaks kiitma deklaratsiooni andmed, mis saadakse lähteriigi ja sellise riigi pädevatelt asutustelt, kus taotletakse deklaratsiooni andmete muutmist rahvusvahelise eTIR-süsteemi kaudu.
Artikli 7 lõiget 2 selgitava märkusega tagatakse, et rahvusvaheline eTIR-süsteem suudab kinnitada protseduuripidaja saadetud esialgsete TIR-andmete või esialgse muudatuse terviklust.
Artikli 7 lõiget 4 selgitava märkusega tagatakse, et rahvusvaheline eTIR-süsteem suudab kinnitada pädevate asutuste saadetud deklaratsiooni andmete terviklust.
Artikliga 8 tuletatakse meelde TIR-konventsiooni aluspõhimõtet, milleks on protseduuripidaja autentimise vastastikune tunnustamine nende konventsiooniosaliste pädevate asutuste poolt, kelle jaoks 11. lisa on siduv.
Artiklit 8 selgitava märkusega tagatakse, et rahvusvaheline eTIR-süsteem suudab kinnitada deklaratsiooni heaks kiitnud pädevatelt asutustelt protseduuripidajale viitavate andmete terviklust.
Artikliga 10 kehtestatakse alternatiivprotseduur juhuks, kui eTIR-protseduur on tehnilistel põhjustel takistatud, ning tuletatakse meelde riiklike garantiiühingute kohustusi sellises olukorras.
Artiklites 11 ja 12 kirjeldatakse, kuidas rahvusvahelist eTIR-süsteemi hallatakse, rahastatakse ja käitatakse. Alates sellekohase arutelu algusest on liit toetanud väljapakutud lahendust, mille kohaselt eTIR-süsteemi hallatakse ja käitatakse otse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all, et tagada rahvusvahelise eTIR-süsteemi sõltumatus rahvusvahelisest organisatsioonist (praegu IRUst).
Artikli 11 lõiget 3 selgitavas märkuses täpsustatakse rahvusvahelise eTIR-süsteemi käitamise kulude rahastamise eeskirju juhul, kui kulud kaetakse TIR-veo kohta makstavatest summadest. Sel juhul on konventsiooniosaliste ülesanne otsustada asjakohaste rahastamismehhanismide ja nende korra üle. Eelarve kiidab heaks halduskomitee.
Artikliga 13 kehtestatakse eeskirjad nende tolliasutuste avaldamise kohta, kes on võimelised tegelema eTIR-veoetappidega. Pädevad asutused tagavad, et eTIR-protseduuri alusel TIR-veoetappide jaoks kinnitatud tolliasutuste loetelu on täpne ja seda ajakohastatakse heakskiidetud tolliasutuste elektroonilises andmebaasis, mille on välja töötanud ja mida haldab TIR-juhatus.
Artiklis 14 täpsustatakse, et andmete esitamine TIR-veoetapi lõpetamiseks loetakse eTIR-protseduuri kohaldamisel täidetuks.
3.2. Kavandatud seisukoht
Liit toetab TIR-konventsiooni uue kavandatud 11. lisa eesmärki: pärast üle viieteistkümne aasta kestnud ettevalmistustööd on saabunud aeg hakata tegutsema elektroonilises TIR-keskkonnas. See on täielikult kooskõlas elektroonilist tolli käsitleva ELi poliitika ja sellekohaste õigusaktidega, milles on aluseks võetud tolliasutuste töö ümberkorraldamine paberivabaks, täielikult elektrooniliseks ja koostalitlusvõimeliseks keskkonnaks, kus põhieesmärkideks on lihtsus, teenus ja kiirus.
Konsultatsioonid kavandatavate muudatuste üle toimusid liikmesriikidega TIRi tolliekspertide rühmades (Genfi kooskõlastamine). ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veondusalaste tolliküsimuste töörühma istungite ajal toimusid täiendavad konsultatsioonid. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all tegutsevates eksperdirühmades, mis loodi eTIR-süsteemi õiguslike ja tehniliste sätete ettevalmistamiseks, osalesid ka Euroopa Komisjon liidu nimel ja mitu liikmesriiki.
Sisemine koordineerimine ja ühised arutelud liikmesriikidega näitasid selgelt, et kavandatav uus 11. lisa on leidnud laialdast toetust.
Seepärast tehakse ettepanek, et liit toetab elektroonilise TIR-protseduuri (eTIR-protseduur) õigusliku aluse kehtestamisega seotud muudatuste vastuvõtmist.
4.4. Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõike 9 kohaselt võetakse vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline 3 .
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Halduskomitee on organ, mis on loodud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooniga.
Akt, mille halduskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatava õigusakt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv vastavalt TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni artiklitele 59 ja 60.
Ettepanekus esitatud otsuse menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud tolliküsimustega.
Kavandatava otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikkel 207.
4.3.Järeldus
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Kavandatava akti avaldamine
Kuna halduskomitee õigusaktiga muudetakse TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni ja selle lisasid, on asjakohane see pärast vastuvõtmist avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
2019/0279 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni halduskomitees seoses konventsiooni muutmise ettepanekuga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (edaspidi „TIR-konventsioon“) sõlmiti 14. novembril 1975. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2112/78 5 ja see jõustus ühenduses 20. juunil 1983 6 .
(2)Vastavalt TIR-konventsiooni artiklile 59 võib halduskomitee vastu võtta muudatusi kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.
(3)TIR-konventsiooni halduskomitee võtab 2020. aasta veebruaris toimuval istungil vastu konventsiooni uue 11. lisa ja sellest tulenevad konventsiooni muudatused.
(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel TIR-konventsiooni halduskomitees võetav seisukoht, kuna kavandatavad konventsiooni muudatused on liidu jaoks siduvad.
(5)Liit toetab TIR-konventsiooni uut 11. lisa ja TIR-konventsiooni põhiosa vajalikke muudatusi, kuna sellega järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 7 sätestatud poliitikat, mille kohaselt peab kogu teabevahetus tolliasutustega olema põhimõtteliselt elektrooniline.
(6)TIR-konventsiooni artikli 1 uues punktis s määratletakse tolliasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse suhtes kohaldatav eTIR-protseduur.
(7)TIR-konventsiooni uue artikliga 58 luuakse tehniline rakendusorgan, mis peab vastu võtma rahvusvahelise eTIR-süsteemi tehnilise kirjelduse.
(8)TIR-konventsiooni uue artikliga 60a kehtestatakse konventsiooni 11. lisa ja edasiste muudatuste jõustamise konkreetne menetlus.
(9)Artiklite 43, 59 ja 61 muudatustega tehakse uue 11. lisa kehtestamiseks vajalikud kohandused.
(10)TIR-konventsiooni uue 11. lisaga antakse nendele konventsiooniosalistele, kelle jaoks see lisa on siduv, õigus tegeleda eTIR-veoetappidega. See võimaldab liidul ja selle liikmesriikidel paindlikult valida, millal ühendada oma süsteemid eTIR-süsteemi.
(11)Liidu nimel TIR-konventsiooni halduskomitees võetav seisukoht peaks seepärast põhinema käesoleva otsuse lisas esitatud kavandatavatel muudatusettepanekutel,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel halduskomitee 72. või järgneval istungil vastu võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud kavandatavatel muudatusettepanekutel.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on haldusnõukogu liikmed.
Artikkel 3
Liidu esindaja halduskomitees võib kokku leppida käesoleva otsuse artikli 1 muutmise eelnõu täiendavates muudatustes, kui läbirääkimiste tulemusena on see vajalik.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja