|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2024/3147 |
13.12.2024 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/3147,
13. detsember 2024,
millega rakendatakse määruse (EL) 2017/1770 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis) artikli 12 lõiget 1
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1770 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis, (1) eriti selle artikli 12 lõikeid 1 ja 4,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 28. septembril 2017 vastu määruse (EL) 2017/1770. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 13. detsembril 2021 vastu määruse (EL) 2021/2201, (2) et jõustada nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2208, (3) millega muudeti nõukogu otsust (ÜVJP) 2017/1775 (4) ja loodi uus raamistik, millega nähakse ette täiendavad piiravad meetmed isikute ja üksuste vastu, kes vastutavad otse või kaudselt sellise tegevuse või poliitika eest, mis ohustab Mali rahu, julgeolekut või stabiilsust või takistab või kahjustab Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist, või on otse või kaudselt selles osalenud või sellega seotud. |
|
(3) |
Nõukogu vaatas läbi määruse (EL) 2017/1770 Ia lisas esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu. Selle läbivaatamise põhjal tuleks kolme isikut käsitlevate kannete põhjendusi muuta. |
|
(4) |
Määrust (EL) 2017/1770 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2017/1770 Ia lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2024
Nõukogu nimel
eesistuja
BÓKA J.
(1) ELT L 251, 29.9.2017, lk 1.
(2) Nõukogu 13. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2201, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1770 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis (ELT L 446, 14.12.2021, lk 1).
(3) Nõukogu 13. detsembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/2208, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/1775 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis (ELT L 446, 14.12.2021, lk 44).
(4) Nõukogu 28. septembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1775 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Malis (ELT L 251, 29.9.2017, lk 23).
LISA
Määruse (EL) 2017/1770 Ia lisa kanded 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Põhjendused |
Loetellu kandmise kuupäev |
|
„2. |
WAGUÉ, Ismaël |
Sünnikoht: Bamako Sünniaeg: 2.3.1975 Kodakondsus: Mali Passi nr: diplomaatiline pass AA0193660, kehtib kuni 15.2.2023 Sugu: mees Ametikoht: lepitusprotsessi minister, kolonelmajor |
Kolonelmajor Ismaël Wagué on kolonel Assimi Goïta lähikonna oluline liige ja üks peamisi 18. augusti 2020. aasta riigipöörde eest vastutajaid koos kolonel Goïta, kolonel Sadio Camara, kolonel Modibo Koné ja kolonel Malick Diaw’ga. 19. augustil 2020 teatas ta, et sõjavägi on võimule tulnud, ning temast sai seejärel riikliku rahvapääste komisjoni (Comité national pour le salut du peuple, CNSP) pressiesindaja. Ismaël Wagué vastutab seega Mali rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustava tegevuse eest. Alates 2020. aasta oktoobrist üleminekuvalitsuse lepitusprotsessi ministrina tegutsenud Ismaël Wagué vastutas rahu ja leppimise kokkuleppe elluviimise eest Malis. 2021. aasta oktoobris tehtud avaldusega ja sellega, et tal olid alalise strateegilise raamistiku (Cadre Stratégique Permanent, CSP) liikmetega pidevalt lahkhelid, aitas ta kaasa Mali rahu ja leppimise kokkuleppe järelevalvekomitee (Comité de suivi de l’accord, CSA) tegevuse blokeerimisele, mille tulemusena CSA ei kohtunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembrini. Kõnealune olukord takistas nimetatud lepingu täitmist, mis oli üks Mali poliitilise ülemineku „missioonidest“, nagu on sätestatud üleminekuharta artiklis 2. 25. jaanuaril 2024 denonsseeris üleminekuvalitsus Mali rahu ja leppimise kokkuleppe ning teatas selle viivitamatust lõpetamisest. Nimetatud kuupäevast alates on üleminekuvalitsuse kehtestatud autoritaarsed piirangud märkimisväärselt suurenenud. Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Ismaël Wagué) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid kehtima jätta. Eeltoodust lähtuvalt vastutab Ismaël Wagué tegevuse eest, mis ohustab Malis rahu, julgeolekut ja stabiilsust, ning takistab ja õõnestab Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist. |
4.2.2022 |
|
3. |
MAÏGA, Choguel |
Sünnikoht: Tabango, Gao, Mali Sünniaeg: 31.12.1958 Kodakondsus: Mali Passi nr: Mali väljastatud diplomaatiline pass nr DA0004473, Schengeni viisa on väljastatud Sugu: mees Ametikoht: endine peaminister |
Alates 2021. aasta juunist kuni 2024. aasta novembrini peaministrina tegutsenud Choguel Maïga juhtis Mali üleminekuvalitsust, mis loodi pärast 24. mail 2021 toimunud riigipööret. Vastupidiselt Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega (ECOWAS) eelnevalt üleminekuharta kohaselt kokku lepitud reformide ja valimiste ajakavale teatas ta 2021. aasta juunis, et reformieelse protsessina ja 27. veebruariks 2022 kavandatud valimiste korraldamise eeltingimusena kutsutakse kokku riiklik taasloomise assamblee (Assises nationales de la refondation, ANR). Nagu Choguel Maïga teatas, lükati ANRi mitu korda edasi ja valimised viibisid. Mitu sidusrühma boikoteerisid ANRi, mis peeti lõpuks 2021. aasta detsembris. Üleminekuvalitsus esitas ANRi lõplike soovituste alusel uue ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2025. aasta detsembris ning mis võimaldab üleminekuvõimudel jääda seega võimule kauemaks kui viieks aastaks. Pärast 2022. aasta juunis esitatud muudetud ajakava, milles nähti ette, et presidendivalimised korraldatakse 2024. aasta märtsis, teatas üleminekuvalitsus 21. septembril 2023, et valimisi lükatakse veelgi edasi. 25. jaanuaril 2024 denonsseeris üleminekuvalitsus Mali rahu ja leppimise kokkuleppe ning teatas selle viivitamatust lõpetamisest. Nimetatud kuupäevast alates on üleminekuvalitsuse kehtestatud autoritaarsed piirangud märkimisväärselt suurenenud. ECOWAS võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Choguel Maïga) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS rõhutas, et üleminekuvõimud on kasutanud reformide elluviimise vajadust ettekäändena, et õigustada Mali poliitilise üleminekuprotsessi pikendamist ja püsida võimul demokraatlike valimisteta. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid kehtima jätta. Pärast seda, kui Choguel Maïga oli kritiseerinud sõjaväehuntat, vallandas hunta liider kolonel Assimi Goïta 21. novembril 2024 Choguel Maïga peaministri ametikohalt. Peaministrina oli Choguel Maïga otseselt vastutav üleminekuhartas ette nähtud valimiste edasilükkamise eest. Choguel Maïga oli otseselt vastutav ka Mali rahu ja leppimise kokkuleppe denonsseerimise ning üleminekuvalitsuse kehtestatud autoritaarsete meetmete eest. Seetõttu on ta takistanud ja õõnestanud Mali poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist, eelkõige takistades ja õõnestades valimiste korraldamist ning võimu üleandmist valitud ametivõimudele. |
4.2.2022 |
|
4. |
MAÏGA, Ibrahim Ikassa |
Sünnikoht: Tondibi, Gao regioon, Mali Sünniaeg: 5.2.1971 Kodakondsus: Mali Passi nr: Mali väljastatud diplomaatiline pass Sugu: mees Ametikoht: taasloomise protsessi minister |
Ibrahim Ikassa Maïga on president Keita kukutamisel olulist rolli mänginud liikumise M5-RFP (Mouvement du 5 juin – Rassemblement des forces patriotiques) strateegilise komitee liige. Ibrahim Ikassa Maïgale kui alates 2021. aasta juunist ametis olnud taasloomise protsessi ministrile anti ülesanne kavandada peaminister Choguel Maïga väljakuulutatud riiklik taasloomise assamblee (Assises nationales de la Refondation, ANR). Vastupidiselt Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega (ECOWAS) eelnevalt üleminekuharta kohaselt kokku lepitud reformide ja valimiste ajakavale kuulutas üleminekuvalitsus ANRi välja reformieelse protsessina ja 27. veebruariks 2022 kavandatud valimiste korraldamise eeltingimusena. Nagu Choguel Maïga teatas, lükati ANRi mitu korda edasi ja valimised viibisid. Mitu sidusrühma boikoteerisid ANRi, mis peeti lõpuks 2021. aasta detsembris. Üleminekuvalitsus esitas ANRi lõplike soovituste alusel uue ajakava, mille kohaselt korraldatakse presidendivalimised 2025. aasta detsembris ning mis võimaldab üleminekuvõimudel jääda seega võimule kauemaks kui viieks aastaks. Pärast 2022. aasta juunis esitatud muudetud ajakava, milles nähti ette, et presidendivalimised korraldatakse 2024. aasta märtsis, teatas üleminekuvalitsus 21. septembril 2023, et valimisi lükatakse veelgi edasi. 25. jaanuaril 2024 denonsseeris üleminekuvalitsus Mali rahu ja leppimise kokkuleppe ning teatas selle viivitamatust lõpetamisest. Nimetatud kuupäevast alates on üleminekuvalitsuse kehtestatud autoritaarsed piirangud märkimisväärselt suurenenud. ECOWAS võttis 2021. aasta novembris vastu individuaalsed sanktsioonid üleminekuvõimude (sealhulgas Ibrahim Ikassa Maïga) suhtes, kuna nad viivitasid valimiste korraldamise ja Mali poliitilise üleminekuprotsessi lõpuleviimisega. ECOWAS rõhutas, et üleminekuvõimud on kasutanud reformide elluviimise vajadust ettekäändena, et õigustada Mali poliitilise üleminekuprotsessi pikendamist ja püsida võimul demokraatlike valimisteta. ECOWAS otsustas 3. juulil 2022 individuaalsed sanktsioonid kehtima jätta. Taasloomise protsessi ministrina vastutab Ibrahim Ikassa Maïga otseselt üleminekuhartas ette nähtud valimiste edasilükkamise eest ning seetõttu takistab ja õõnestab ta Mali poliitilise üleminekuprotsessi edukat lõpuleviimist, eelkõige takistades ja õõnestades valimiste korraldamist ning võimu üleandmist valitud ametivõimudele. |
4.2.2022“ |
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3147/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)