(1)

Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et kriisiolukorrad võivad tõsiselt mõjutada siseturgu (mida nimetatakse ka ühtseks turuks) ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki ühtse turu tahkusid või ei võimalda sellistele olukordadele õigeaegselt reageerida.

(1)

Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et siseturg ja selle tarneahelad võivad tõsiselt kahju saada ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki siseturu tahkusid või ei võimalda sellistele kriisidele õigeaegselt ja tõhusalt reageerida.

(2)

Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed ühtse turu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.

(2)

Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed siseturu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.

(2a)

COVID-19 pandeemia ajal avaldasid isikute vaba liikumist piiravad kooskõlastamata meetmed eriti suurt mõju elutähtsatele sektoritele, eelkõige sellistele sektoritele, mis sõltuvad liikuvatest töötajatest, sealhulgas piiriala- ja piiriülestest töötajatest, kellel oli sel ajal liidu majanduse käigus hoidmisel kanda eriline roll.

(3)

Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, milliste riiklike ametiasutustega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas ühtsele turule . Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju ühtsele turule . Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks.

(3)

Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, millise riikliku ametiasutusega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas siseturule . Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju siseturule . Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks. Lisaks sai selgeks, et tõhusa koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel süvendas kaupade nappust ning tekitas rohkem takistusi teenuste ja isikute vabale liikumisele.

(4)

Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu , et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides , eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.

(4)

Vaatamata esialgsele koordineerimise puudumisele oli siseturu eeskirjadel siiski oluline roll kriisi negatiivse mõju leevendamisel ja liidu majanduse kiire taastumise tagamisel , nimelt välistades liikmesriikide ühepoolsete meetmetega seatud põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid riiklikke piiranguid , ning luues tugeva stiimuli ühiste lahenduste leidmiseks , edendades seeläbi solidaarsust .

(5)

Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eriti kui võtta arvesse kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, mis laadi kriisid võivad tulevikus puhkeda ning oluliselt mõjutada ühtset turgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida saaks kohaldada paljude eri liiki kriiside korral, mis mõjutavad ühtset turgu .

(5)

Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eelkõige arvestades kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, millised tulevased kriisid võivad puhkeda ning oluliselt mõjutada siseturgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida kohaldataks mitmesuguste kriiside korral, mis mõjutavad siseturgu ja millel on piiriülene mõju .

(6)

Kriis võib avaldada ühtsele turule kahesugust mõju . Esiteks võib kriis takistada vaba liikumist ühtsel turul , häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis võimendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust ühtsel turul . Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda mõlemat liiki mõjuga ühtsele turule .

(6)

Kriisi mõju siseturule võib takistada vaba liikumist siseturul , häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis süvendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust siseturul . Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda kahjuliku mõjuga kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele siseturul .

(7)

Kuna tulevaste ühtset turgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada ühtsele turule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda. .

(7)

Kuna tulevaste siseturgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada siseturule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda ning tugevdada nende vastupanuvõimet .

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Seepärast ei tohiks käesolev määrus piirata riikliku julgeoleku ja kaitsega seotud küsimusi.

(9)

Selleks sätestatakse käesolevas määruses:

(9)

Selleks sätestatakse käesolevas määruses vajalikud vahendid, et tagada kriisi ajaks siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute, sh töötajate vaba liikumine ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja riigiasutustele.

(10)

Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel.

(11)

Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) …/…, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus (COM(2020) 727)], nõukogu määrusega (EL) …/… selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus [hädaolukorra raamistiku määrus (COM(2021) 577)], määrusega (EL) … / …, milles käsitletakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse volituste laiendamist [ECDC määrus (COM(2020) 726)], ja määrusega (EL) 2022/ 123, milles käsitletakse Euroopa Ravimiameti volituste laiendamist [Euroopa Ravimiameti määrus]. Seepärast tuleks hädaolukorra raamistiku määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud loetellu kantud meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega ühtse turu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga.

(11)

Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) 2022 / 123 ja määrusega (EL) 2022/2371. Seepärast tuleks nende reguleerimisalasse kuuluvad meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega siseturu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga.

(12)

Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korda , mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga ühtsele turule .

(12)

Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korraldust , mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga siseturule .

(16)

Selleks et võtta arvesse ühtse turu hädaolukorra erakorralist laadi ja selle võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi ühtse turu põhimõttelise toimimise seisukohast , tuleks erandkorras anda nõukogule volitused ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 281 lõikele 2 .

(16)

Käesolev määrus ei tohiks piirata tööõigust ega töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust , kollektiivläbirääkimiste õigusi ega sotsiaalpartnerite autonoomiat .

(17)

ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal ELi kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004 / 38/EÜ VI peatükis sätestatule.

(17)

Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine , peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s . t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016 / 679  (1a) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018 / 1725  (1b) .

(18)

Inimeste vaba liikumise taastamist ja hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed , mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ , ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist ühtse turu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist , mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega .

(18)

Käesolevas määruses sätestatakse õigused ja kohustused ettevõtjatele, eelkõige füüsilistele ja juriidilistele isikutele, sealhulgas ettevõtjate ajutistele ühendustele , kes pakuvad turul kriitilise tähtsusega tooteid või teenuseid. Lisaks määratletakse selles kriitiliselt olulised valdkonnad , mis on siseturu toimimise seisukohast süsteemsed ja eluliselt tähtsad, eelkõige kaupade, teenuste või isikute piiriülese vaba liikumisega seotud valdkonnad, näiteks toidu , transpordi, hoolduse, tervishoiu või infotehnoloogia alal .

(19)

ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise toetamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks ühtse turu hädaolukorra ajal. Nende meetmete hulka kuulub ka see, et käesoleva määruse kohase ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal luuakse liikmesriikides ja liidu tasandil ning tehakse töötajate ja nende esindajate jaoks kättesaadavaks ühtsed kontaktpunktid.

(19)

Siseturu sujuva toimimise tagamiseks tuleks käesoleva määrusega luua siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (nõukoda), kes nõustab komisjoni asjakohaste meetmete osas kriisi mõju ennetamiseks, vältimiseks ja sellele reageerimiseks. Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik nimetada nõukoja liikmeks eksperdi. Komisjon peaks kutsuma nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid, sealhulgas vajaduse korral Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajaid. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlament saab kõik dokumendid liikmesriikide esindajatega samal ajal. Euroopa Parlamendil peaks samuti olema süstemaatiline juurdepääs nõukoja koosolekutele, kuhu liikmesriikide eksperdid on kutsutud. EFTA riikide esindajate osalemine vaatlejatena tuleks tagada kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ning liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste kahepoolsete lepingutega. Nõukoda peaks eelkõige abistama ja nõustama komisjoni seoses meetmetega, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, pöörates erilist tähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele.

(20)

Kui liikmesriik võtab ühtse turu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste või kaupade vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama niipea, kui olukord seda võimaldab. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda .

(20)

Oluline on kooskõlas liidu aluseks olevate väärtustega tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, eelkõige kriiside ajal. Euroopa Parlamendil on demokraatliku vastutuse tagamisel keskne roll. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise hädaolukorra ja vastupanuvõime alase dialoogi tõhustamiseks .

(21)

Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks kaasnema liikmesriikide jaoks kohustus teatada kriisiga seotud vaba liikumise piirangutest .

(21)

Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse tagamiseks hädaolukordades sätestatakse käesolevas määruses liikmesriikidele kohustus määrata teabevahetuse keskasutused, kes vastutavad suhtlemise eest komisjoni määratud liidu tasandi teabevahetuse keskasutusega ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega .

(22)

Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda, kas liikmesriigil on alust väita, et tema vastuvõetud piirangud inimeste vabale liikumisele on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega. Komisjoni ülesanne on tagada , et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult ühtse turu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks .

(22)

Vastupanuvõime on väga oluline tagamaks, et siseturg saavutab ühe oma lõppeesmärkidest , milleks on liidu majanduse toetamine. Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada , peaks käesolev määrus toetuma siseturu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel . Selleks et tagada kõigi osalejate valmisolek kriisiks, on vaja kehtestada eeskirjad vähemalt iga kahe aasta tagant tehtavate stressitestide, ning koolituste ja kriisiprotokollide abil, kaasates mitte ainult asjaomased riiklikud ametiasutused, vaid ka sidusrühmad, näiteks ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja eksperdid. Samuti on oluline kehtestada eeskirjad kriitilise tähtsusega kaupade strateegiliste reservide kohta, et tagada nõuetekohane teabevahetus ja toetada liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.

(23)

Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud ühtse turu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul , kui see on konkreetsele ühtse turu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik , peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles on nimetatud kehtestamise põhjused ning kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse .

(23)

Kriitilise tähtsusega sektorite kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada metoodika, milles võetakse arvesse konkreetseid kriteeriume , nimelt kaubavooge, nõudlust ja pakkumist, tarnimise koondumist , liidu ja üleilmset tootmist ja tootmisvõimsust väärtusahela eri etappides ning ettevõtjate vastastikust sõltuvust .

(24)

Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvestamine kriisi ohjamisel , peaks komisjon ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ise ei suuda vabatahtlikkuse alusel olukorda mõistliku aja jooksul lahendada. Igas sellises õigusaktis tuleks märkida, miks vabatahtliku lahenduse leidmine on kõiki konkreetse kriisi asjaolusid arvesse võttes võimatu.

(24)

Oluline on enne siseturu hädaolukorda, valvsusrežiimi ajal teha kindlaks ja jälgida kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist. Selleks et võtta arvesse valvsusrežiimi aktiveerimist ja selle võimalikke tagajärgi siseturu nõuetekohasele toimimisele, tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikele 2 rakendusvolitused nimetatud režiimi aktiveerimiseks. Valvsusrežiim tuleks aktiveerida maksimaalselt kuueks kuuks, võimalusega pikendada seda sama pikaks ajavahemikuks, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta, mis käsitlevad valvsusrežiimi ajal teostatavat järelevalvet kaupade tarneahelate, kriitilise tähtsusega teenuste ja kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumise ning kõige olulisemate ettevõtjate nimekirja üle .

(25)

Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult juhul, kui teavet, mida on vaja, et ühtse turu hädaolukorrale nõuete kohaselt reageerida, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või nende kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks , mille tarneahelad on häiritud, ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult .

(25)

Komisjon peaks konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite alusel hoolikalt hindama siseturu toimimise häirete tõsidust ja kriisi mõju , võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevas määruses sätestatud kriteeriume .

(26)

Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks vajaduse korral kaasnema teatavate kriisireageerimismenetluste kohaldamine, millega kohandatakse liidu ühtlustatud normidega hõlmatud kaupade projekteerimist , tootmist, vastavushindamist ja turule viimist reguleerivad õigusnorme. Need kriisireageerimismenetlused peaksid võimaldama kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupu kiiresti turule viia. Vastavushindamisasutused peaksid muude kaupade asemel, mille taotlus on juba menetlemisel, eelisjärjekorras hindama kriisi seisukohast oluliste kaupade vastavust. Teisalt peaksid riiklikel pädevatel asutustel juhul, kui vastavushindamises esineb põhjendamatuid viivitusi, olema võimalik anda luba kaubale, mis ei ole veel vastavale turule viimiseks läbinud kohaldatavat vastavushindamist, tingimusel et kaup vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele. Selline luba kehtib ainult selle välja andnud liikmesriigi territooriumil ja piirdub ühtse turu hädaolukorra kestusega . Selleks et hõlbustada kriisi seisukohalt oluliste kaupade pakkumise suurendamist, tuleks lisaks vastavuseelduse mehhanismis näha ette teatav paindlikkus. Ühtse turu hädaolukorra puhul peaks kriisi seisukohalt oluliste kaupade tootjatel samuti olema võimalik tugineda riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele , mis tagavad harmoneeritud Euroopa standarditega samaväärsel tasemel kaitse. Kui viimasena nimetatud standardid puuduvad või nendega vastavuse tagamine on muutunud ühtse turu häirete tõttu ülemäära raskeks, peaks komisjonil olema võimalik anda välja vabatahtlikke või kohustuslikke ühtseid tehnilisi kirjeldusi, et pakkuda tootjatele kasutusvalmis tehnilisi lahendusi.

(26)

Selleks et võtta arvesse siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise erandlikku loomust ja võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis võivad negatiivselt mõjuda kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele , ning selleks , et tagada asjakohane avalik kontroll , tuleks siseturu hädaolukorrarežiimi rakendada üksnes seadusandliku aktiga , mis vormistatakse otsusena komisjoni ettepaneku kohta ning mille Euroopa Parlament ja nõukogu viivitamata ühiselt vastu võtavad . Selleks et reageerida vajadusele teha kriisi ajal kiiresti otsuseid , võiks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise otsused vastu võtta kiirmenetlusega , kuna selliseid menetlusi on ka varem edukalt kasutatud .

(27)

Et teha vastavat valdkonda käsitlevates liidu ühtlustatud normides selliseid kriisiga seotud kohandusi, tuleb sihipäraselt kohandada järgmist 19 valdkondlikku raamistikku: direktiiv 2000/14/EÜ, direktiiv 2006/42/EL, direktiiv 2010/35/EL, direktiiv 2013/29/EL, direktiiv 2014/28/EL, direktiiv 2014/29/EL, direktiiv 2014/30/EL, direktiiv 2014/31/EL, direktiiv 2014/32/EL, direktiiv 2014/33/EL, direktiiv 2014/34/EL, direktiiv 2014/35/EL, direktiiv 2014/53/EL, direktiiv 2014/68/EL, määrus (EL) 2016/424, määrus (EL) 2016/425, määrus (EL) 2016/426, määrus (EL) 2019/1009 ja määrus (EL) 305/2011. Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud ühtse turu hädaolukord ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega.

(27)

Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega. Seepärast peaks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimine vajaduse korral käivitama ka teatavad kriisireageerimismenetlused, millega reguleeritakse selliste kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule laskmist, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustatud eeskirju või mis kuuluvad üldiste ohutusraamistiku normide kohaldamisalasse ja on piiratud kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud toodetega.

(28)

Juhul kui ühtse turu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib strateegilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele , võib ühtse turu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid , näiteks esitada prioriteetseid tellimusi .

(28)

Liikmesriikide poolt piirangute kehtestamine kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele peaks olema keelatud, välja arvatud juhul, kui need on mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed. Aluslepingus sätestatud põhivabadusi ei tohiks kriisi ajal peatada, ning liikmesriigid ei tohiks kasutada hädaolukorda ettekäändena asutamislepingu eeskirjadest kaugemale ulatuvate piirangute kehtestamiseks. Siseturu hädaolukorrale reageerimisel tuleks rangelt järgida nii eelnimetatud eeskirju kui ka käesolevas määruses sätestatud eeskirju. Kui liikmesriik võtab siseturu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust , peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama kohe, kui hädaolukorrarežiim on desaktiveeritud, või ka varem , kui seda enam ei vajata. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda.

(29)

Selleks et kasutada ühtse turu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni , peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt , et ta korraldaks hanke nende nimel .

(29)

Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu , mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides , eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.

(30)

Kui ühtse turu hädaolukorra ajal on ühtsel turul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda , kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama, või et nad ei suuda pakkuda vajalikku kaupa või teenust piisavas koguses, peaks komisjonil olema võimalik soovitada liikmesriikidel võtta viimase abinõuna meetmeid , millega aidatakse suurendada tootjate tootmisvõimsust või teenuseosutajate suutlikkust osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid või palutakse neil suunata oma tootmisvõimsus või suutlikkus muudele toodetele või teenustele. Sel juhul teatab komisjon liikmesriikidele , kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetab liikmesriike ja annab neile nõu paindlikkuse asjus, mis on ELi õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud .

(30)

ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil , kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule .

(31)

Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse , võimaldavad komisjonil soovitada , et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid .

(31)

Inimeste vaba liikumise hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud , põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ , ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega .

(32)

Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi , mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste lõppkaupade tootmiseks , või selliste lõppkaupade endi tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, otsustada paluda asjaomastel ettevõtjatel teatavad tellimused vastu võtta ja need eelisjärjekorras täita ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik . Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, peaks ta selgitama oma õiguspäraseid põhjusi nõude täitmisest keeldumiseks. Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust .

(32)

ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid , millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks , läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed hõlmavad ühtsete kontaktpunktide loomist ning nende kättesaadavaks tegemist töötajatele ja nende esindajatele liikmesriikides ja liidu tasandil siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel ja komisjonil soovitatakse kasutada nende kontaktpunktide loomiseks ja toimimiseks olemasolevaid vahendeid . Sellised kontaktpunktid peaksid olema aktiivsed väljaspool hädaolukorrarežiimi ning aitama kaasa teabevahetusele liikmesriikide ja nõukoja vahel .

(33)

Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada , et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet .

(33)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks , millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 .

(34)

Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine , peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega , s . t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725  (41) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679  (42) .

(34)

Siseturu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi aktiveerimine peaks panema liikmesriikidele kohustuse teavitada komisjoni selliste meetmete vastuvõtmisest , mis on seotud kriisi seisukohast oluliste piirangutega kaupade vabale liikumisele, teenuste osutamise vabadusele ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades selgituse , milles põhjendatakse selliste meetmete kehtestamist . Selliste meetmete proportsionaalsust käsitlevas avalduses tuleks arvesse võtta meetmete mõju, nende ulatust ja eeldatavat kestust .

(35)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma , individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine . Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks , et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist . Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 .

(35)

Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav , kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud . Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik , võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda liikmesriikide argumentide põhjendatust . Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult siseturu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja tegema seda hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks .

(36)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 26, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus .

(36)

Kui komisjon leiab , et kavandatud meetmed ei ole kooskõlas liidu õigusega , võib ta teha otsuse , millega nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kavandatud meetme eelnõu muutmist või selle vastuvõtmisest loobumist. Otsuste vastuvõtmine ei piira komisjoni õigusi aluslepingute täitmise järelevalvajana , kes vastutab kaupade , teenuste ja isikute vaba liikumise austamise tagamise eest . Käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks peaks komisjon tõhusalt reageerima liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste kaudu .

(37)

Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet , et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid , tuleb rakendada sihipäraselt , läbipaistvalt , proportsionaalselt , ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.

(37)

Selleks et tagada kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate abistamine hädaolukorras , on oluline luua riiklikud ühtsed kontaktpunktid ja liidu tasandi ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil , keda riiklikud kriisile reageerimise meetmed mõjutavad , on võimalik saada pädevatelt asutustelt asjakohast teavet , mis on esitatud selges , arusaadavas ja mõistetavas keeles ning puuetega inimestele kergesti kättesaadaval viisil.

(38)

Liidu raamistik sisaldab piirkondadevahelisi elemente , millega kehtestatakse sidusad , mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed ühtse turu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid , suutlikkust ja haavatavust .

(38)

Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud siseturu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul , kui see on konkreetsele siseturu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik , peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles tuuakse välja kehtestamise põhjused ning loetletakse kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused , mille suhtes neid meetmeid kohaldatakse .

(39)

Lisaks alustab komisjon vajaduse korral liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega , et leida tarneahela häiretele ühiselt lahendused , pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest . Selle juurde kuulub vajaduse korral kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.

(39)

Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvesse võtmine kriisi ohjamisel , peaks komisjon siseturu hädaolukorrarežiimi meetmed kehtestama ainult juhul , kui ettevõtjad ei suuda ise olukorda vabatahtlikult mõistliku aja jooksul lahendada . Sellise aktiveerimise põhjused tuleks näidata igas aktis ja arvesse tuleks võtta kõiki kriisi eri aspekte .

(40)

Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte , millega täpsustatakse käesoleva määrusega kindlaks määratud õigusraamistiku täiendamiseks veelgi ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda , turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline , et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone , sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks , et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine , saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist .

(40)

Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult viimase abinõuna juhul , kui teavet on vaja siseturu hädaolukorrale nõuetekohaselt reageerimiseks, näiteks teavet , mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks , kelle tarneahelad on häiritud, ja seda teavet ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult, või muul viisil vabatahtlikult esitatud teabe põhjal koostöös nõukoja ja liikmesriikidega .

(41)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98, milles on sätestatud mehhanism ühtse turu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks, on harva kasutatud ja see on iganenud. Määruse hindamine näitas, et keerukates kriisiolukordades, mis ei piirdu kahe naaberliikmesriigi piiril aset leidvate juhtumitega , ei ole selles sätestatud lahendused tegelikkuses piisavad . Seepärast tuleks see kehtetuks tunnistada,

(41)

Kui siseturu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib kriitilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib siseturu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid , nagu prioriteetsed tellimused .

(41a)

Kui siseturu hädaolukorra ajal on siseturul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et siseturul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama või neil oleks piisav suutlikkus vajalike kaupade või teenuste pakkumiseks, peaks komisjonil olema võimalik viimase abinõuna soovitada liikmesriikidel võtta meetmeid, et hõlbustada või nõuda tootjate tootmisvõimsuse või teenuseosutajate suutlikkuse suurendamist või ümbersuunamist kriisiolukordadega seotud teenuste osutamiseks. Sel juhul peaks komisjon teatama liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetama liikmesriike ja andma neile nõu paindlikkuse asjus, mis on liidu õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud.

(41b)

Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid.

(41c)

Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid üles täitma eelisjärjekorras kriisi olukorras oluliste kaupade tellimusi või nende tootmiseks vajalike sisendite tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, nõuda, et asjaomane ettevõtja need tellimused vastu võtaks ja eelisjärjekorras täidaks, ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, tuleb tal esitada õiguspärased põhjused, miks ta nõudmise täitmisest keeldub.

(41d)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda lisaks rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete, nimelt prioriteetsete tellimuste kehtestamiseks siseturu hädaolukorra ajal, et neile oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Prioriteetne tellimus tuleks esitada õiglase ja mõistliku hinnaga, mis hõlmab vajaduse korral asjakohast hüvitist kõigi ettevõtja lisakulutuste eest, sealhulgas selliste kulude eest, mis tulenevad näiteks väljaspool liitu sõlmitud lepingutest või tootmisliinide muutmisest. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt.

(41e)

Lisaks, kui liikmesriiki mõjutab kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tõsine nappus, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja täpsustada vajalikud kogused. Komisjon peaks edastama teabe kõigile pädevatele asutustele ja ühtlustama liikmesriikide vastuste koordineerimist. Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(41f)

Selleks et kasutada siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel. Samuti on oluline tagada, et liikmesriigid kooskõlastaksid enne kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hangete menetluste algatamist komisjoni ja nõukoja toetusel oma tegevust. Läbipaistvus on tulemuslike riigihangete aluspõhimõte, mis parandab konkurentsi, suurendab tõhusust ja loob võrdsed tingimused. Euroopa Parlamenti tuleks teavitada käesoleva määruse kohastest ühishangetega seotud menetlustest ning talle tuleks taotluse korral anda juurdepääs nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingutele, tingimusel et tagatakse tundliku äriteabe, sealhulgas ärisaladuste piisav kaitse.

(41g)

On vaja kehtestada reeglid digivahendite kohta, et tagada valmisolek võimalikele tulevastele hädaolukordadele õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks ning tagada siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine kriisi ajal ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele. Selliste vahendite loomisel peaks komisjon püüdma tagada koostalitlusvõime juba olemasolevate digitaalsete vahenditega, nagu siseturu infosüsteem, et vältida nõuete dubleerimist ja täiendavat halduskoormust. Määruses tuleks ka sätestada asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse eeskirjad ning kehtestada digivahendid, et tagada elutähtsate kaupade ja teenuste kiirkoridoride toimimine eesmärgiga kiirendada lubade andmise, registreerimise või deklareerimise menetlusi. Lisaks peaks komisjon kõigi majandustegevuses osalejate, eelkõige ettevõtjate ja kodanikuühiskonna tõhusamaks kaasamiseks looma sidusrühmade platvormi, et hõlbustada ja julgustada vabatahtlikku reageerimist siseturu hädaolukordadele.

(41h)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 28, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47.

(41i)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41j)

Komisjon peaks hindama käesoleva määruse tõhusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut nõukoja tööle, stressitestidele, koolitusele ja kriisiprotokollidele, hädaolukorrarežiimi aktiveerimise kriteeriumidele ning digivahendite kasutamisele. Lisaks tuleks aruanded esitada pärast hädaolukorrarežiimi desaktiveerimist. Need aruanded peaksid sisaldama hinnangut hädaolukordadele reageerimise süsteemi toimimise ja erakorraliste meetmete mõju kohta põhiõigustele, nagu ettevõtlusvabadus, töö otsimise ja töötamise vabadus ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, sealhulgas streigiõigus. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, nagu see mõjutaks kollektiivläbirääkimiste õigust ja kollektiivse tegutsemise õigust kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), sealhulgas töötajate õigust kollektiivselt kaitsta oma huve, sealhulgas streikida. Lisaks ei tohiks käesolev määrus mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.

(41k)

Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peaksid olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad asjakohasest rahvusvahelisest õigusest. Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.

(41l)

Liidu raamistik peaks sisaldama piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed siseturu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust.

(41m)

Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määruse täiendamiseks veelgi siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(41n)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 2679/98 on sätestatud mehhanism siseturu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks ja nendest teatamiseks. Selleks et vältida kriisiolukordades teatamisnõuete dubleerimist, tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta. Määrus (EÜ) nr 2679/98 ei tohiks mingil viisil mõjutada liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õigusega. Samuti ei tohiks see piirata õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid, neid sõlmida ja jõustada, ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt liikmesriikide õigusele.

a)

nõuanderühm, mis annab komisjonile nõu, millised meetmed on asjakohased, selleks et ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele;

b)

asjaomase teabe hankimise, jagamise ja vahetamise meetmed;

c)

erandolukorra ennetamise ja planeerimise meetmed;

d)

meetmed, mille eesmärk on tegeleda selliste oluliste juhtumite mõjuga ühtsele turule, mis ei ole veel toonud kaasa ühtse turu hädaolukorda (ühtse turu valvsusrežiim), sealhulgas valvsusmeetmed;

e)

meetmed, mille eesmärk on tegeleda ühtse turu hädaolukordadega, sealhulgas hädaolukorra reageerimismeetmed.

a)

direktiivi 2001/83/EÜ artikli  2 lõikes  2 määratletud ravimid;

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)  2001/83/EÜ artikli  1 punktis  2 määratletud ravimid;

c)

määruse (EL) …/… (milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus])  (44) artikli 3 punktis 8 määratletud ja nõukogu määruse (EL) …/ … ettepaneku (selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus)  (45) artikli  6 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu kantud meditsiinivahendid;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022 / 2371  (45) artikli  3 punktis 10 määratletud muud meditsiinivahendid;

f)

finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused.

f)

finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused.

a)

alustada liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida ühiselt lahendused tarneahela häirete vältimiseks, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde võib vajaduse korral kuuluda kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel või

b)

hinnata, kas kaupade ekspordile on asjakohane kehtestada piiranguid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/479  (48) tulenevate liidu rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega.

1)

„kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline;

1)

„kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on kahjulik mõju kaupade, teenuste või isikute vabale liikumisele siseturul ;

2)

„ühtse turu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda ohuga, mis tuleneb strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärsest häirest , mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda ühtse turu hädaolukorraks;

2)

„siseturu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda kriisi tekkimise ohuga, mis toob kaasa kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärse häire , mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda siseturu hädaolukorraks;

(3)

„ühtse turu hädaolukord“  – laiaulatuslik mõju, mida põhjustab ühtsele turule kriis, mis tõsiselt häirib vaba liikumist ühtsel turul või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul hädavajalikud;

3)

„siseturu hädaolukorrarežiim“  – oluline laiaulatuslik mõju, mida põhjustab siseturule kriis, mis tõsiselt häirib kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul hädavajalikud;

(4)

„strateegilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra või rahvatervise seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks ühtse turu toimimist märkimisväärselt;

4)

„kriitilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra , rahvatervise või keskkonna seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks siseturu toimimist märkimisväärselt , eelkõige kaupade, teenuste või inimeste vaba liikumist ;

5)

„strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“  – kaubad ja teenused , mis on hädavajalikud ühtse turu toimimise tagamiseks strateegilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või mitmekesistada;

5)

„olulise tähtsusega kaubad , teenused ja töötajad“  – kaubad , teenused ja töötajate kategooriad , mis on hädavajalikud siseturu toimimise tagamiseks kriitilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või vajadusel mitmekesistada;

6)

„kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on ühtse turu hädaolukorra ajal hädavajalikud ühtsel turul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks;

6)

„kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on siseturu hädaolukorra ajal hädavajalikud siseturul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks;

7)

„strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest strateegilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib ühtse turu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.

7)

„strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest liikmesriigi kontrolli all olevatest kriitilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib siseturu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.

a)

ettepanekute tegemine ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse kriisiprotokollidesse;

a)

ettepanekute tegemine siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse artiklis 6 osutatud kriisiprotokollidesse;

b)

selliste oluliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid on komisjoni hoiatanud.

b)

selliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid või muud asjaomased sidusrühmad on komisjoni hoiatanud vastavalt artiklile 8, ning nende mõju kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele;

ba)

liikmesriikidele kriitilise tähtsusega kaupade reservi loomise soovitamine, et valmistuda siseturu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju;

bb)

prognooside kogumine võimaliku kriisi kohta, andmete analüüsimine ja turuteabe andmine;

bc)

ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajate ja esindusorganisatsioonidega ning asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;

bd)

muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine;

be)

registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud siseturgu ja selle tarneahelaid.

bf)

meetmete võtmine kooskõlas käesoleva määrusega siseturu vastupanuvõime tugevdamiseks, näiteks korraldades koolitusi ja simulatsioone ning tehes stressitestide raames kindlaks asjaomased ettevõtjad ja tarneahelad.

a)

artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine;

a)

valvsusrežiimi kehtestamise või lõpetamise kriteeriumide olemasolu ja eelkõige artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine;

b)

tulevikusuundade analüüside, andmeanalüüside ja turuteabe kogumine;

c)

ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;

d)

muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine;

e)

teabevahetuse ja teabe jagamise hõlbustamine, sealhulgas muude asjaomaste asutuste ja kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele;

f)

registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid.

b)

selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud;

b)

piisavate ja usaldusväärsete tõendite põhjal selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud;

c)

nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud ühtse turu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks;

c)

nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud siseturu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks;

e)

teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega , pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele.

e)

teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikidega , pöörates eriti tähelepanu EFTA liikmetele, kandidaatriikidele ja arenguriikidele , ja rahvusvaheliste organisatsioonidega .

a)

nõukoja poolt vastu võetud arvamused, soovitused ja aruanded;

b)

stressitestide tulemused;

c)

valvsusrežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik III osa kohaselt vastu võetud meetmed;

d)

hädaolukorrarežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik IV osa kohaselt vastu võetud meetmed;

e)

kõik meetmed, mis piiravad kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist.

a)

ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamise pädevusega riiklike ja liidu asutuste koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites ;

a)

koostöö riiklike pädevate asutuste vahel, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning liidu tasandi pädevate asutuste vahel siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks ;

c)

koordineeritud lähenemine üldsusele suunatud riski- ja kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;

c)

koordineeritud lähenemine üldsusele ja asjaomastele sidusrühmadele, sh ettevõtjatele suunatud kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;

d)

raamistiku haldamine.

a)

ülevaade asjaomastest riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt siseriiklikule õiglusele;

a)

ülevaade riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi raames vastavalt siseriiklikule õiglusele;

b)

konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks ;

b)

konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud siseturu võimalike hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks;

ba)

sotsiaalpartneritega konsulteerimine selle üle, milline on mõju töötajate vabale liikumisele kriitilise tähtsusega valdkondades;

c)

tehnilise tasandi koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites;

c)

tehnilise tasandi koostöö valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis siseturu sektorites;

d)

riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes asjakohaselt arvesse olemasolevaid struktuure.

d)

riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes arvesse olemasolevaid struktuure.

a)

vabatahtlikus kriisiprotokollis käsitletava häire konkreetsed parameetrid ja sellega taotletavad eesmärgid;

b)

iga osaleja roll, ettevalmistavad meetmed, mille ta peab võtma, ja nende roll pärast kriisiprotokolli käivitamist;

c)

menetlus, mille alusel määratakse kindlaks, millal ja kuidas kriisiprotokoll toimib;

d)

meetmed võimalike siseturu hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks, piirdudes rangelt sellega, mis on vajalik nende lahendamiseks;

e)

kaitsemeetmed kaupade, teenuste ja töötajate vabale liikumisele avalduva mis tahes negatiivse mõju kõrvaldamiseks.

1.

Komisjon töötab välja määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele ja ettevõtjatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorraks ettevalmistamise, kriisiolukorra koordineerimise, koostöö , kommunikatsiooni ja teabevahetuse alal ning korraldab seda korrapäraselt. Komisjon korraldab simulatsioone, millesse ta kaasab teabevahetuse keskasutuste töötajad ning muud asjaomased osalejad, sh ettevõtjad, või asutused, kes osalevad siseturu hädaolukordade ennetamises, nendeks valmisolekus ja neile reageerimises .

1a.

a)

kõikide asjakohaste meetmete jälgimine, analüüsimine ja hindamine, et hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist;

b)

riiklikul ja liidu tasandil parimate tavade ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud parimate tavade rakendamise edendamine;

c)

suuniste väljatöötamine teadmiste levitamiseks ja erinevate ülesannete täitmiseks riiklikul ning vajaduse korral piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

d)

asjakohaste uute tehnoloogiate ja digivahendite kasutuselevõtu ja kasutamise soodustamine, et reageerida siseturu hädaolukordadele.

1b.

a)

töötab välja stsenaariumid ja parameetrid, mis kajastavad siseturu hädaolukordadega seotud spetsiifilisi riske ja mille eesmärk on teha kindlaks haavatavused kriitilise tähtsusega valdkondades ning hinnata võimalikku mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele;

b)

teeb kindlaks asjaomased ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid ning muud asjaomased osalejad või asutused, kes on seotud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega, ning kutsub neid osalema vabatahtlikkuse alusel;

c)

hõlbustab vastastikuseid eksperdihinnanguid ja soodustab hädaolukordadeks valmisoleku strateegiate väljatöötamist;

d)

määrab koostöös kõigi asjaosalistega kindlaks riskimaandamismeetmed pärast stressitestide lõpuleviimist.

a)

kaubavood;

b)

nõudlus ja pakkumine;

c)

tarnete kontsentreeritus;

d)

liidu ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus väärtusahela eri etappides;

e)

ettevõtjate omavaheline seotus nii siseturul kui ka väljaspool seda tegutsevate ettevõtjatega.

a)

häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate arv;

a)

mõjutatud ettevõtjate arv kogu liidus ;

b)

häire või võimaliku häire eeldatav kestus;

b)

juhtumi kestus või eeldatav kestus;

c)

geograafiline piirkond; häire või võimaliku häire mõju ulatus ühtsel turul ; mõju konkreetsetele geograafilistele piirkondadele, mis on tarneahela häirete korral eriti haavatavad ja ohustatud , sealhulgas ELi äärepoolseimatele piirkondadele;

c)

geograafiline piirkond; kui suurt osa siseturust see mõjutab ja selle piiriülene mõju ; mõju eriti haavatavatele või ohustatud geograafilistele piirkondadele , nt äärepoolseimatele piirkondadele;

d)

häire või võimaliku häire mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.

d)

nende juhtumite mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.

a)

lõikes 1 osutatud nappuse tõenäosus ja võimalik mõju;

b)

liidus ettevõtjate olemasolevate varude ja strateegiliste reservide suurus ning teave ettevõtjate käimasoleva tegevuse kohta oma varude suurendamiseks;

c)

selliste strateegiliste reservide loomise ja hoidmise kulu;

d)

alternatiivsete tarnete võimalused ja alternatiivsete tarnete potentsiaal;

e)

lisateave, mis võimaldaks tagada selliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse.

a)

kriisi võimaliku mõju hinnang;

a)

oodatava kriisi võimaliku mõju hinnang , sealhulgas piirialade ja äärepoolseimate piirkondade konkreetsele olukorrale ;

b)

asjaomase strateegilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning

b)

asjaomase kriitilise tähtsusega toodete , teenuste ja töötajate kategooriate loetelu ning

c)

võetavad valvsusmeetmed.

c)

võetavad valvsusmeetmed , sealhulgas põhjendus selliste meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta .

a)

strateegiliste reservide suurus nende territooriumil;

b)

võimalused täiendavate koguste ostmiseks.

a)

tõendab, et tal ei ole muud juurdepääsu sellisele teabele ja põhjendab oma vajadust, ning

b)

küsib nõukoja arvamust.

a)

kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mehhanismid, mis on loodud ELi terviseturbe raamistikuga , sealhulgas määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) …/…, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid , ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) …/ … selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus ;

a)

kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, sh kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord , liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mõni ELi terviseturbe raamistikuga loodud mehhanism , sh määruse (EL) 2022 / 2372 kohane hädaolukorra raamistik ;

b)

nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv, kes vajavad ühtse turu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks;

b)

nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv või turuosa ja turunõudluse suurus , kes vajavad siseturu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks;

c)

mõjutatud kaupade või teenuste olulisus muude sektorite jaoks;

c)

mõjutatud kaupade , teenuste või töötajate kriitiline tähtsus muude sektorite jaoks;

ca)

kaupade ja teenuste hinnanguline nappus siseturul;

d)

majandustegevusele, ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva mõju ulatus ja kestus;

d)

kriisi poolt majandustegevusele ja olulistele ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva tegeliku ja võimaliku mõju ulatus ja kestus;

e)

mõjutatud ettevõtjate suutmatus kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada;

e)

asjaolu, et häirest mõjutatud ettevõtjad ei ole suutnud kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada;

g)

geograafiline piirkond, mis on või võib saada mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul ;

g)

geograafiline piirkond, sealhulgas piirialad ja äärepoolseimad piirkonnad, mis on või võib saada häirest mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul ;

i)

asenduskaupade , -sisendite ja -teenuste puudumine.

i)

kriisi korral oluliste kaupade , sisendite või teenuste puudumine või nappus;