<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-107/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017TJ0107</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:353">EU:T:2019:353</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>23</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>23</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190523">23.5.2019</DATE> – Kohtuasi T‑107/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Steinhoff jt</HT> <HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="SC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">EKP</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20190523">23. mai 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Lepinguväline vastutus</KEYWORD><KEYWORD>Majandus- ja rahapoliitika</KEYWORD><KEYWORD>EKP</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriikide keskpangad</KEYWORD><KEYWORD>Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine</KEYWORD><KEYWORD>Erasektori kaasamine</KEYWORD><KEYWORD>Ühise tegutsemise klauslid</KEYWORD><KEYWORD>Kreeka võlainstrumentide kohustuslik vahetamine</KEYWORD><KEYWORD>Eraõiguslikud võlausaldajad</KEYWORD><KEYWORD>EKP arvamus</KEYWORD><KEYWORD>Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine</KEYWORD><KEYWORD><HT TYPE="ITALIC">Pacta sunt servanda</HT>-põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Põhiõiguste harta artikli 17 lõiked 1 ja 2</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 63 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 124</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑107/17,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Frank Steinhoff</HT>, elukoht Hamburg (Saksamaa),</P><P><HT TYPE="BOLD">Ewald Filbry</HT>, elukoht Dortmund (Saksamaa),</P><P><HT TYPE="BOLD">Vereinigte Raiffeisenbanken Gräfenberg-Forchheim-Eschenau-Heroldsberg eG</HT>, asukoht Gräfenberg (Saksamaa),</P><P><HT TYPE="BOLD">Werner Bäcker</HT>, elukoht Rodgau (Saksamaa),</P><P><HT TYPE="BOLD">EMB Consulting SE</HT>, asukoht Mühltal (Saksamaa),</P><P>esindajad: advokaadid O. Hoepner ja D. Unrau,</P><PARTY.STATUS>hagejad,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Keskpank (EKP)</HT>, esindajad: O. Heinz ja G. Várhelyi, keda abistas advokaat H.-G. Kamann,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 268 alusel esitatud hagi nõudega hüvitada kahju, mis on hagejatele väidetavalt tekitatud seetõttu, et Euroopa Keskpank jättis oma <DATE ISO="20120217">17. veebruari 2012. aasta</DATE> arvamuses (CON/2012/12) Kreeka Vabariigi tähelepanu pööramata sellele, et kavandatud Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine võlainstrumentide kohustusliku vahetamise teel on õigusvastane,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud V. Kreuschitz (ettekandja) ja N. Półtorak,</P><P>kohtusekretär: ametnik S. Bukšek Tomac,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20180529">29. mai 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>2009. aasta oktoobris tekkis Kreeka valitsemissektori võla kriisi, kui Kreeka valitsus teatas, et valitsemissektori eelarvepuudujäägiks ei ole mitte varem avaldatud 3,7%, vaid 12,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). See teave suurendas oluliselt ebakindlust Kreeka Vabariigi majanduse põhinäitajate suhtes ja selle tõttu alandati mitu korda järjest tema krediidireitinguid ning tõsteti pidevalt intressimäärasid, mida küsiti rahaturgudel Kreeka valitsemissektori võla rahastamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>2010. aasta aprilli lõpus alandas üks reitinguagentuur Kreeka võlainstrumentide reitingu tasemelt BBB– tasemele BB+, st kategooriasse, mida turud käsitavad väga riskantse võlana. Nii teatas reitinguagentuur Standard &amp; Poor’s (S&amp;P) <DATE ISO="20100427">27. aprillil 2010</DATE> Kreeka võlainstrumentide omanikele, et kui peaks toimuma Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine või tekkima olukord, kus Kreeka riik ei suuda oma rahalisi kohustusi täita, on nende võimalus oma raha tagasi saada keskmiselt vaid 30–50%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Arvestades asjaolu, et Kreeka võlakriisiga kaasnes teiste euroala liikmesriikide mõjutamise oht ja see seadis ohtu ka kogu euroala stabiilsuse, otsustasid euroala riigipead ja valitsusjuhid <DATE ISO="20100325">25. märtsi 2010. aasta</DATE> Euroopa Ülemkogul luua Kreeka Vabariigile finantsabi osutamise valitsustevahelise mehhanismi, mis seisnes ühendatud kahepoolsete krediitide andmises tavaintressiga, st subsiidiumideta. Laenude andmise suhtes kehtestati ranged tingimused ning selle käivitamine pidi leidma aset Kreeka Vabariigi vastavasisulise taotluse korral. Abimehhanismist võttis märkimisväärsel määral osa ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Euroala liikmesriigid andsid eelnimetud abimehhanismi alusel <DATE ISO="20100502">2. mail 2010</DATE> oma nõusoleku anda koos IMFiga 110 miljardist eurost koosneva abipaketi raames Kreeka Vabariigile 80 miljardit eurot laenu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT><DATE ISO="20100509">9. mail 2010</DATE> otsustati ECOFINis rea meetmete võtmine, mille hulgas olid esiteks ELTL artikli 122 lõike 2 alusel nõukogu <DATE ISO="20100511">11. mai 2010</DATE> määruse (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="118" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 118, lk 1</REF.DOC.OJ>), vastuvõtmine ja teiseks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) asutamine. EFSF asutati <DATE ISO="20100607">7. juunil 2010</DATE> ning euroala liikmesriigid ja EFSF allkirjastasid raamlepingu, milles kokku lepitud tingimustel andis EFSF stabiilsustoetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>2011. aasta keskel hakkasid Kreeka Vabariik, euroala liikmesriigid ja Kreeka riigi mitu võlausaldajat arutama uue finantsabi programmi loomist. Arutelu puudutas üldist eesmärki, kuidas taastada Kreeka Vabariigi jätkusuutlik finantsolukord. Üks kavandatavatest meetmetest oli Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine nii, et ka Kreeka Vabariigi eraõiguslikud võlausaldajad aitaksid kaasa selle võlakoorma vähendamisele, vältides sellega maksekohustuste täitmata jätmise olukorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>2011. aasta juunis ja juulis esitasid euroala liikmesriigid ja mitu Kreeka riigi eraõiguslikku võlausaldajat oma ettepanekud, kuidas Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine läbi viia.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Rahvusvaheline Finantsinstituut (IFI) teatas oma <DATE ISO="20110701">1. juuli 2011. aasta</DATE> pressiteates muu hulgas järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Rahvusvahelise Finantsinstituudi haldusnõukogu sihiks on teha koostööd oma liikmete ja teiste finantsasutuste, avaliku sektori ja Kreeka ametiasutustega nii selleks, et pakkuda [Kreeka Vabariigile] olulist tuge rahavoogude osas, kui ka selleks, et luua alused jätkusuutlikumale võlapositsioonile.</P><P>Eraõiguslik finantskogukond on valmis tegema vabatahtlikku, läbipaistvat ja ulatuslikku koostööd [Kreeka Vabariigi] toetamiseks, arvestades ainulaadseid ja erakorralisi asjaolusid […]</P><?PAGE NO="3"?><P>Erainvestorite panus täiendab rahalist abi ja riigi rahalisi vahendeid ning põhineb piiratud arvul võimalustel […]<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Euroala riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Liidu institutsioonide juhid kogunesid <DATE ISO="20110721">21. juulil 2011</DATE> arutama meetmeid, mida võtta nende raskuste ületamiseks, millega euroala kokku puutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nende <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> ühisavalduses on muu hulgas märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>1. Tervitame Kreeka valitsuse võetud meetmeid riigi rahanduse stabiliseerimiseks ja majanduse reformimiseks ning Kreeka parlamendi poolt hiljuti vastu võetud uut meetmete paketti, sealhulgas erastamismeetmeid. Need on pretsedenditud, kuid vajalikud jõupingutused Kreeka majanduse tagasitoomiseks jätkusuutliku majanduskasvu teele. Oleme teadlikud jõupingutustest, mis kohandamismeetmed toovad endaga kaasa Kreeka kodanikele, ning oleme veendunud, et need ohvrid on majanduse elavdamiseks möödapääsmatud ning aitavad kaasa riigi tulevasele stabiilsusele ja heaolule.</P><P>2. Lepime kokku toetada uut [Kreeka Vabariigile] suunatud programmi ning katta koos IMFi ja erasektori vabatahtliku panusega täielikult rahastamisvajaduse. Ametlik rahastamissumma kokku on hinnanguliselt 109 miljardit eurot. Selle programmi abil kavandatakse eelkõige madalamate intressimäärade ja pikemate tagasiostutähtaegade kaudu otsustavalt parandada [Kreeka Vabariigi] võla jätkusuutlikkust ning refinantseerimisprofiili. Me kutsume IMFi üles jätkuvalt panustama uue [Kreeka Vabariigi] programmi rahastamisse. Kasutame [EFSFi] rahastamisvahendina niipea kui võimalik järgmise väljamakse puhul. Jälgime väga tähelepanelikult programmi ranget elluviimist regulaarse hinnangu alusel, mille [Euroopa K]omisjon koostab koostöös EKP ja IMFiga.</P><P>[…]</P><P>5. Finantssektor on näidanud üles valmisolekut toetada [Kreeka Vabariiki] vabatahtlikkuse alusel erinevate valikuvõimaluste kaudu, millega tugevdatakse veelgi üldist jätkusuutlikkust. Erasektori netopanus on hinnanguliselt 37 miljardit eurot […].<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> [siin ja edaspidi on <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> ühisavaldust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Erasektori osaluse kohta on <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> ühisavalduse punktis 6 märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Seoses meie üldise lähenemisega erasektori osalemisele euroalal soovime osutada selgelt sellele, et [Kreeka Vabariigi] puhul on vaja erakorralist ja ainulaadset lahendust.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Euroala riigipead või valitsusjuhid avaldasid <DATE ISO="20111026">26. oktoobri 2011. aasta</DATE> tippkohtumisel muu hulgas järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>12. Erasektori osalusel on ülimalt oluline roll [Kreeka Vabariigi] võla jätkusuutlikkuse tagamisel. Seetõttu tervitame praegu [Kreeka Vabariigi] ja erainvestorite vahelist arutelu, et leida suuremat erasektori osalust hõlmav lahendus. Erasektori osalus peaks koos Kreeka majanduse ambitsioonika reformikavaga tagama Kreeka võla suhte vähenemise, nii et 2020. aastaks saavutatakse eesmärk 120% SKPst. Selleks kutsume [Kreeka Vabariiki], erasektori investoreid ja kõiki asjaomaseid osapooli üles töötama välja vabatahtliku võlakirjade vahetuskava, mille kohaselt nominaalne diskontomäär on 50% erasektori investorite halduses oleva Kreeka võla nominaalväärtusest. Euroala liikmesriigid panustavad erasektori osaluse paketti kuni 30 miljardit eurot. Selle alusel on ametlik sektor valmis tagama 2014. aastaks programmile täiendava rahastamise kuni 100 miljardit eurot, sealhulgas Kreeka pankade nõutava rekapitaliseerimise. Uus programm tuleks kokku leppida 2011. aasta lõpuks ning võlakirjade vahetamine tuleks viia ellu 2012. aasta alguses. Me kutsume IMFi üles jätkuvalt panustama uue Kreeka programmi rahastamisse.</P><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><P>15. Seoses meie üldise lähenemisviisiga erasektori osalemisele euroalal rõhutame meie poolt 21. juulil [2011] vastu võetud otsust, mille kohaselt on [Kreeka Vabariigi] puhul vaja erakorralist ja ainulaadset lahendust.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> [mitteametlik tõlge]</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Kreeka rahandusministeeriumi <DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> pressiteate kohaselt alustas ministeerium läbirääkimisi Kreeka võlainstrumentide omanikega, et valmistada ette nende võlainstrumentide vabatahtlik vahetustehing tingliku diskontomääraga 50% erasektori investorite halduses oleva Kreeka võla nominaalväärtusest, nagu oli ette nähtud <DATE ISO="20111026">26. oktoobri 2011. aasta</DATE> avalduse punktis 12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="20120202">2. veebruaril 2012</DATE> esitas Kreeka Vabariik ELTL artikli 127 lõike 4, koostoimes ELTL artikli 282 lõikega 5, alusel Euroopa Keskpangale (EKP) arvamuse taotluse seoses Kreeka seaduse nr 4050/2012 eelnõuga, millega kehtestatakse normid muudatuste kohta tingimustes, mida kohaldatakse Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või tagatud turukõlblikele võlainstrumentidele kokkuleppel nende instrumentide omanikega Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimiseks, mis põhines muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>ühise tegutsemise klauslitel<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>ÜTKd<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20120217">17. veebruaril 2012</DATE> esitas EKP arvamuse CON/2012/12 Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või tagatud väärtpaberite tingimuste kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>vaidlusalune arvamus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>). Nimetatud arvamusest nähtub muu hulgas, et esiteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>on oluline, et liikmesriikidel säiliks igal ajal suutlikkus võetud kohustusi täita, sealhulgas oma finantsstabiilsuse tagamiseks<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>, teiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Kreeka Vabariigi juhtum on erakorraline ja ainulaadne<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> (punkt 2.1), kolmandaks on seaduseelnõu eesmärk hoogustada erasektori osavõttu, täpsemalt näha ette menetlus, mis kooskõlas ÜTKdega hõlbustab läbirääkimisi Kreeka võlainstrumentide omanikega nendelt nõusoleku saamiseks Kreeka Vabariigi pakkumusele võlakirjad vahetada, ning seega Kreeka valitsemissektori võla võimalik restruktureerimine (punkt 2.2), neljandaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>on EKP‑l heameel selle üle, et vahetustingimused lepitakse kokku Kreeka Vabariigi ja võlakirjaomanikke esindavate institutsioonide läbirääkimiste tulemusena<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> (punkt 2.3), viiendaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>on ÜTKde kasutamine menetlusena võlakirjade vahetamise korrakohaseks läbiviimiseks igati kooskõlas üldise praktikaga […]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> (punkt 2.4), ja kuuendaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>võtab Kreeka Vabariigi valitsus endale ainuisikuliselt vastutuse võtta vajalikud meetmed tagamaks lõpuks oma võla jätkusuutlikkus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> (punkt 2.6). [siin ja edaspidi on vaidlusalust arvamust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20120221">21. veebruari 2012. aasta</DATE> pressiteates avaldas Kreeka rahandusministeerium esiteks Kreeka võlainstrumentide kavandatava vabatahtliku vahetustehingu peamised tunnusjooned ja teiseks teatas, et töötatakse välja ja võetakse vastu vastav seadus. Tehing pidi hõlmama nõusoleku taotlemist ja teatavate Kreeka võlainstrumentide eraõiguslikust isikust omanikele tehtavat ettepanekut vahetada neile kuuluvad Kreeka võlainstrumendid uute väärtpaberite vastu, mille nominaalväärtus on 31,5% konverteeritava võla väärtusest, ning EFSFi emiteeritud väärtpaberite vastu, mis kehtivad 24 kuud ja mille nominaalväärtus on 15% konverteeritava võla väärtusest, kusjuures need erinevad väärtpaberid tuleb Kreeka Vabariigil välja anda lepingu täitmise lõppfaasis. Lisaks pidi iga selles tehingus osalev erainvestor saama Kreeka Vabariigi SKPga seotud eraldatava väärtpaberitagatise, mille tinglik väärtus on võrdne uute võlainstrumentide tingliku väärtusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="20120221">21. veebruaril 2012</DATE> tegi avalduse ka Eurorühm, milles ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>võttis teadmiseks, et Kreeka ametiasutused ja erasektor on jõudnud kokkuleppele võlainstrumentide vahetuspakkumuse üldtingimustes ja see puudutab kõiki erasektori väärtpaberiomanikke<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, ning märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>[e]rasektori osaluse programmi [(Private Sector Involvement)] tehingu õnnestumine on uue kriisiprogrammi vajalik eeltingimus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>. Samuti kinnitas Eurorühm, et EFSFi kaudu annavad täiendavat rahalist abi Kreeka Vabariigile euroala liikmesriigid, ja lisas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>[n]ii avaliku kui ka erasektori osalus peaks tagama, et Kreeka valitsemissektori võla suhe väheneb pidevalt ja 2020. aastaks on see 120% SKPst<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. [mitteametlik tõlge]</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="20120223">23. veebruaril 2012</DATE> võttis Kreeka parlament vastu seaduse nr 4050/2012 Kreeka riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite muutmise kohta võlakirjaomanike nõusolekul ja ÜTKde mehhanismi rakendamise kohta (nomós 4050, Kanónes tropopoiíseos títlon, ekdóseos í engyíseos tou Ellinikoú Dimosíou me symfonía ton Omologioúchon; FEK A’ 36, <DATE ISO="20120223">23.2.2012</DATE>). ÜTKde mehhanismi alusel pidid<?PAGE NO="5"?> välja pakutud muudatused muutuma õiguslikult siduvaks kõigile selliste võlainstrumentide omanikele, mille suhtes kehtib Kreeka õigus, mis olid emiteeritud enne <DATE ISO="20111231">31. detsembrit 2011</DATE> ja loetletud ministrite nõukogu otsuses, millega kiideti heaks erasektorile suunatav osalemise ettepanek (Private Sector Involvement; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>PSI<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>), kui muudatused on vastu võetud ühiselt ja seeriate järgi vahet tegemata väärtpaberiomanike kvoorumi poolt, mis esindab vähemalt kahte kolmandikku nende väärtpaberite nominaalväärtusest. Lisaks on seaduse nr 4050/2012 preambulis muu hulgas märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[EKP] ja teised eurosüsteemi liikmed on sõlminud erikokkuleppeid [Kreeka Vabariigiga], et vältida kahju oma ülesannetele ja institutsioonilisele rollile ning EKP rollile rahapoliitika väljatöötamise valdkonnas, nagu need tulenevad aluslepingust<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT><DATE ISO="20120224">24. veebruari 2012. aasta</DATE> pressiteates täpsustas Kreeka rahandusministeerium erainvestoreid puudutavate võlainstrumentide vabatahtliku vahetustehingu tingimusi, viidates seadusele nr 4050/2012. Seejärel avaldati avalik ettepanek võlainstrumentide vahetamises osalemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT><DATE ISO="20120309">9. märtsi 2012. aasta</DATE> pressiteates märkis Kreeka rahandusministeerium, et põhimõtteliselt on seaduses nr 4050/2012 sätestatud tingimused täidetud, ja ta avaldas suurusjärgud, mille ulatuses eraõiguslikud võlausaldajad olid vahetustehinguga nõustunud. Selle kohta oli märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Isikud, kellele kuulub Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente väärtuses umbes 172 miljardit eurot, esitasid oma võlainstrumendid vahetamiseks või nõustusid muudatustega, mis pakuti välja vastuseks ettepanekutele ja nõusolekutaotlustele, mille Kreeka Vabariik tegi <DATE ISO="20120224">24. veebruaril 2012</DATE>.</P><P>Umbes 177 miljardi euro väärtuses Kreeka õigusega reguleeritavate ja Kreeka Vabariigi välja antud võlainstrumentide osas, mis olid ettepanekute esemeks, esitasid võlainstrumentide omanikud Kreeka Vabariigile vahetus- ja kokkuleppepakkumusi nominaalväärtuses umbes 152 miljardit eurot, mis moodustas 85,8% nende väärtpaberite veel lunastamata nominaalsummast. Isikud, kellele kuulus 5,3% nende väärtpaberite veel lunastamata nominaalsummast, osalesid nõusoleku taotlemise protsessis, kuid keeldusid välja pakutud muudatustest. Kreeka Vabariik teatas oma avaliku sektori võlausaldajatele, et ta kavatseb saadud kokkulepetega nõustuda ja muuta kõigi Kreeka õigusega reguleeritavate võlainstrumentide – sealhulgas seaduse nr 4050/2012 sätete kohaselt ka nende, mida ettepanekutest hoolimata vahetamiseks ei esitatud – tingimusi kohe, kui need on kinnitanud ja sertifitseerinud Kreeka Keskpank, kes on seaduse nr 4050/2012 […] kohaselt menetluse läbiviija. Seetõttu nende Kreeka õigusega reguleeritavate võlainstrumentide puhul Kreeka Vabariik ettepaneku kehtivusaega ei pikenda.</P><P>[…] Kui nõustutakse kokkulepetega Kreeka õigusega reguleeritavate võlainstrumentide väljapakutud muudatuste kohta, on nende väärtpaberite, mis kuuluvad vahetamisele, ja muude [Kreeka õigusega mittereguleeritavate] väärtpaberite, mille suhtes tehti ettepanek ja mille kohta sai Kreeka Vabariik vahetus- ja kokkuleppepakkumusi seoses välja pakutud muudatustega, nominaalväärtus kokku 197 miljardit eurot, ehk 95,7% kõigi ettepanekute esemeks olevate võlainstrumentide nominaalväärtusest.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Hagejad Frank Steinhoff, Ewald Filbry, Vereinigte Raiffeisenbanken Gräfenberg-Forchheim-Eschenau-Heroldsberg eG, Werner Bäcker ja EMB Consulting SE Kreeka võlakirjade omanikena, kes olid neile kuuluvate võlainstrumentide vahetamise pakkumusest keeldunud, osalesid Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimises seadusega nr 4050/2012 rakendatavate PSI ja ÜTKde alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hagejad esitasid käesolevas kohtuasjas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20170216">16. veebruaril 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Üldkohus (kolmas koda) otsustas ettekandja-kohtuniku ettepanekul avada menetluse suulise osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20180529">29. mai 2018. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Hagejad paluvad Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kohustada EKPd maksma F. Steinhoffile <FT TYPE="NUMBER">314000</FT> eurot, E. Filbryile <FT TYPE="NUMBER">54950</FT> eurot, Vereinigte Raiffeisenbanken Gräfenberg-Forchheim-Eschenau-Heroldsbergile <FT TYPE="NUMBER">2355000</FT> eurot, W. Bäckerile <FT TYPE="NUMBER">303795</FT> eurot ja EMB Consultingule <FT TYPE="NUMBER">750460</FT> eurot;</P></ITEM><ITEM><P>suurendada neid summasid intressi võrra, mille määr on 5% kõrgem kui baasintressimäär, arvutatuna alates <HT TYPE="ITALIC">lis pendens</HT>’i olukorrast.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>EKP palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejatelt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>EKP on seisukohal, et hagejate hagi on vastuvõetamatu neljal põhjusel: esiteks on nõue aegunud, teiseks ei ole Üldkohus pädev esitatud nõuet rahuldama, kolmandaks ei saa EKPd pidada vastutavaks selle eest, et tal puudub pädevus võtta vastu õiguslikult siduv akt ja neljandaks ei teki lepinguvälist vastutust tegevusetuse eest, kui puudub tegutsemiskohustus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Hagejad ei nõustu sellega, et hagiavaldus on vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Nõude aegumine ja lisade vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>EKP väidab esiteks, et kahju, mis hagejatele väidetavalt tekkis, tulenes PSIst, mis avaldati <DATE ISO="20120309">9. märtsil 2012</DATE>, ja teiseks, et hagejatel, kelle hagi esitati Üldkohtu kohtukantseleile <DATE ISO="20170216">16. veebruaril 2017</DATE>, paluti kõrvaldada sellest puudused, mida nad tegid <DATE ISO="20170315">15. märtsil 2017</DATE>. EKP järeldab sellest, et Üldkohtule esitati hagi alles <DATE ISO="20170315">15 märtsil 2017</DATE>, mistõttu on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 46, koosmõjus Üldkohtu kodukorra artikliga 76, alusel hagi nõue aegunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 46 kohaselt on liidu lepinguvälise vastutusega seotud asjade aegumistähtaeg viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest. Aegumistähtaeg katkeb, kui Üldkohtule esitatakse hagi. Põhikirja artikkel 46 täpsustab, et seda normi kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga vastu esitatud lepinguvälise vastutuse hagide suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on hagejad seisukohal, et vaidlusalune <DATE ISO="20120217">17. veebruari 2012. aasta</DATE> arvamus on sündmus, mille alusel tekib EKP lepinguväline vastutus. <DATE ISO="20170216">16. veebruaril 2017</DATE> esitasid hagejad kahju hüvitamise hagi. Seega esitasid nad oma hagi viie aasta jooksul alates selle arvamuse vastuvõtmisest ja nende nõuet ei saa pidada aegunuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla see, et Üldkohtu kohtukantselei palus kõrvaldada hagist puudused, mis olid seotud esiteks sellega, et lisad tuleb esitada lehekülje numbritega katkematus numeratsioonis, kuid eraldi menetlusdokumendist, millele need on lisatud (vt Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="152" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 152, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>praktilised rakendussätted<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) lisa 2 punkt k redaktsioonis, mis kehtis hagide esitamise ajal), ja teiseks sellega, et esitada tuleb menetlusdokumendi tõestatud ärakiri ja selle lisad (vt praktiliste rakendussätete lisa 2 punktid h, j ja m), ega ka see, et hagejad kõrvaldasid need puudused alles <DATE ISO="20170315">15. märtsil 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Nimelt erinevalt sellest, mida väidab EKP, ei mõjuta hagist puuduste kõrvaldamine põhimõtteliselt ei hagi Üldkohtule esitamise kuupäeva ega ka selle kindlakstegemist, kas see on esitatud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 46 määratletud tähtaja jooksul. Praktiliste rakendussätete punktist 111 tuleneb, et kui hagiavaldus ei vasta nende praktiliste rakendussätete lisas 2 täpsustatud vorminõuetele, võib see kaasa tuua vaid viivituse hagi kättetoimetamisel. Kui hagist puudused kõrvaldatakse, ei muutu seega ka hagi Üldkohtule esitamise kuupäev. Hagiavaldust tuleb pidada vastuvõetamatul kujul esitatuks ainult siis, kui esitatud ei ole selle põhiandmeid, mis on loetletud kodukorra artiklis 76, ja kui neid andmeid ei esitata ka kuni nõude esitamise tähtaja möödumiseni (vt selle kohta <DATE ISO="19841127">27. novembri 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bensider jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>50/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:365">EU:C:1984:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20111216">16. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Enviro Tech Europe ja Enviro Tech International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑291/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:760">EU:T:2011:760</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), või kui hagist palutakse puudused kõrvaldada, sest hagi ei vasta praktiliste rakendussätete lisas I täpsustatud nõuetele, kuid hageja neid puudusi ei kõrvalda (vt praktiliste rakendussätete punkt 110).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>EKP täheldas ka, et hagile lisatud mitu dokumenti ei olnud kreeka keelest tõlgitud menetluskeelde, milleks oli saksa keel. Kohtuistungil täpsustas EKP, vastates Üldkohtu küsimusele, et ta järeldab nende lisade menetluskeelde tõlkimata jätmisest, et need tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb meenutada, et kodukorra artikli 46 lõike 2 kohaselt peab kõigile esitatud või lisatud dokumentidele, mis on koostatud muus keeles kui kohtumenetluse keel, olema lisatud tõlge kohtumenetluse keelde. Sama artikli lõige 3 näeb siiski ette, et mahukate dokumentide puhul võib esitada tõlkeid väljavõtetest. Seega ei ole hagiavaldusele lisatud dokumentide kohtumenetluse keelde tõlkimine nõue, mis peab olema igal juhul täidetud. Järelikult ei saa tõlke puudumine tähendada automaatselt lisade vastuvõetamatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb praktiliste rakendussätete punktist 108 (mis on pärast Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatusi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="294" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 294, lk 40</REF.DOC.OJ>) nüüd punkt 99), et kui menetlusdokumendile lisatud tõendile ei ole lisatud tõlget kohtumenetluse keelde, palub kohtusekretär asjasse puutuval poolel see puudus kõrvaldada, kui tõlge on vajalik menetluse takistusteta läbiviimiseks. Käesolevas asjas sellist palvet ei esitatud, mis tähendab, et tõlke puudumist ei peetud menetluse takistusteta läbiviimist takistavaks asjaoluks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Neid täpsustusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et see, et asjasse puutuvaid lisasid ei olnud tõlgitud menetluskeelde, ei ole esiteks käsitatav puudusena, mis toob kaasa lisade vastuvõetamatuse, ja teiseks ei sea see kahtluse alla hagiavalduse esitamise kuupäeva ning seega seda, et hagi nõue ei ole aegunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kõiki eespool esitatud põhjuseid arvestades tuleb tagasi lükata EKP väide, et hagejate nõue on aegunud ning et lisad, mis ei ole tõlgitud menetluskeelde, on vastuvõetamatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Üldkohtu pädevus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>EKP on seisukohal, et väidetav kahju tekkis puhtalt riigisisesest meetmest. Seetõttu ei saa tekkida tema lepinguvälist vastutust ja Üldkohus ei ole pädev vaidlust lahendama.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Selle argumendi toetuseks märgib EKP esimesena, et kahju, mis hagejatele väidetavalt tekkis, ei tulene tema tegevusest, vaid esiteks Kreeka parlamendi tegevusest, sest just viimane võttis vastu seaduse nr 4050/2012, ja teiseks asjakohaste võlainstrumentide omanike enamuse otsusest. Teisena on liikmesriigi valitsemissektori võla restruktureerimine ainult liikmesriigi enda pädevuses. Nii ei kohaldanud Kreeka Vabariik seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmisega liidu õigust liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) artikli 51 lõike 1 tähenduses. Kolmandana, sõltumata vastusest küsimusele, kas seadus nr 4050/2012 rakendab liidu õigust, on hagejate väidetava kahju kohustatud hüvitama Kreeka Vabariik, mitte EKP, sest ELL artikli 4 lõike 3 kohaselt kasutavad liikmesriigid kõiki meetmeid, mis tagavad liidu õigusaktidest neile tulenevate kohustuste täitmise, ja üheks selliseks kohustuseks on liidu õiguse rikkumise ebaseaduslike tagajärgede kõrvaldamine. Neljandana, vaidlusalune arvamus ei puuduta – ega saa puudutada – SPI spetsiifilisi tunnusjooni. Otsus pakkuda välja PSI tuli teha ja selle kontseptsioon välja töötada ainult Kreeka Vabariigi asutustel. Lisaks tegi otsuse nõustuda PSI tingimustega eravõlausaldajate absoluutne enamus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Hagejad on seisukohal, et vaidlusalune arvamus on otsustav põhjus, miks Kreeka riik seaduse nr 4050/2012 vastu võttis ja seda rakendas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Neid argumente arvestades on oluline meenutada, et ELTL artikli 268 alusel, koosmõjus ELTL artikli 340 kolmanda lõiguga, on Üldkohus pädev lahendama vaidlusi, mis on seotud EKP poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamisega, ja seda vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kuna hagejad väidavad, et kahju põhjustas see, et EKP võttis vastu vaidlusaluse arvamuse, on Üldkohus ELTL artiklite 268 ja 340 alusel pädev seda väidet hindama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda EKP seisukoht, et kahju ei tekitanud mitte vaidlusalune arvamus, vaid Kreeka Vabariigi ja Kreeka võlainstrumentide omanike tegevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Nimelt puudutab see küsimus liidu lepinguvälise vastutuse kohaldamiseks vajalike tingimuste analüüsi, mis käesolevas asjas tähendab, et kindlaks tuleb määrata käitumine, mille tõttu vastutus tekib, ning põhjuslik seos käitumise ja väidetava kahju vahel, mis on käesoleva hagi sisulise analüüsi esemeks (vt selle kohta <DATE ISO="19980129">29. jaanuari 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dubois et Fils <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑113/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1998:11">EU:T:1998:11</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170503">3. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sotiropoulou jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑531/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:297">EU:T:2017:297</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kui Üldkohus peaks jõudma järeldusele, et väidetavat kahju ei põhjustanud vaidlusalune arvamus, ei muuda see järeldus ei käesoleva hagi eseme ulatust – milleks on nõue, et EKP hüvitaks hagejatele tekkinud kahju – ega Üldkohtu pädevust nende hagi läbi vaadata. Sel juhul on Üldkohus nimelt pädev otsustama, et EKP‑lt ei saa asjasse puutuva kahju hüvitamist nõuda ja et hagi tuleb põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seega tuleb tagasi lükata EKP argument, mille kohaselt ei ole Üldkohus pädev otsustama lepinguvälise vastutuse üle, millele hagejad viitavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Lepinguvälise vastutuse puudumine, kui puudub õigus anda õiguslikult siduvaid juhiseid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>EKP on seisukohal, et hagejate hagi on vastuvõetamatu, sest ELTL artikli 127 lõike 4 ja ELTL artikli 282 lõike 5 alusel arvamust andes ei teosta ta pädevust, mis lubaks tal anda õiguslikult siduvaid juhiseid. Seetõttu leiab ta, et niisuguse arvamuse andmisel ei saanud tekkida tema lepinguvälist vastutust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Oma seisukoha põhjendamisel märgib EKP, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa liidu institutsioonide ja liikmesriigi asutuste vahelisest koostööst või liidu institutsioonide antavast mittesiduvast tehnilisest abist tekkida liidu lepinguvälist vastutust eraõiguslike isikute ees. Kahju hüvitamise hagi on vastuvõetamatu, kui liidu institutsiooni meede on puhtalt poliitilist laadi. Lisaks tegutses Kreeka Vabariik käesoleval juhul valdkonnas, mis jääb ainult liikmesriigi pädevusse. Viimaks vaidleb EKP vastu esiteks sellele, et hilisemas kohtupraktikas on mööndud, et liidu institutsioonide mittesiduvatest õigusaktidest võib tekkida liidu lepinguväline vastutus, kui need aktid viivad riigisiseste asutuste õigusvastase tegevuseni, ja teiseks sellele, et tema arvamused on liikmesriikidele siduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Hagejad vaidlevad nendele argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Selle kohta on oluline rõhutada, et kahju hüvitamise hagi on iseseisev hagi, millel on õiguskaitsevahendite süsteemis konkreetne ülesanne ja mida saab kasutada tingimustel, mis on kehtestatud selle hagi spetsiifilist eesmärki arvestades. Kui tühistamishagi ja tegevusetushagi on mõeldud selleks, et järgneks sanktsioon õiguslikult siduva akti ebaseaduslikkusele või sellele, et akti pole vastu võetud, siis kahju hüvitamise hagi esemeks on nõue hüvitada kahju, mis tuleneb sellisest õigusvastasest meetmest või käitumisest, mida saab süüks panna liidu institutsioonile või organile (<DATE ISO="20151007">7. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Accorinti jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:756">EU:T:2015:756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast liidu lepinguvälise vastutuse kohta juhtudel, kui liidu institutsioonile või organile pannakse süüks liidu õiguse rikkumisega eraõiguslikule isikule kahju tekitamist – mis on <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> kohaldatav ELTL artikli 340 kolmandas lõigus ette nähtud EKP lepinguvälisele vastutusele –, nähtub, et õigus kahju hüvitamisele tekib eeldusel, et on täidetud kõik järgmised tingimused: rikutud õigusnormi eesmärk on anda eraõiguslikele isikutele õigusi ja rikkumine on piisavalt selge, tõendatud on kahju tegelik tekkimine, ning viimaks, esineb otsene põhjuslik seos akti autorile pandud kohustuse rikkumise ja kannatanule tekkinud kahju vahel (vt selle kohta <DATE ISO="20030710">10. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Fresh Marine</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑472/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:399">EU:C:2003:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20040323">23. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Lamberts</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:174">EU:C:2004:174</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Staelen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:256">EU:C:2017:256</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seega võib liidu lepinguväline vastutus tekkida ainult institutsiooni niisuguse õigusvastase käitumise tagajärjel, mis on käsitatav piisavalt selge rikkumisena. Otsustav kriteerium, mis võimaldab pidada liidu õiguse rikkumist piisavalt selgeks, on see, et liidu institutsioon on ilmselgelt ja oluliselt ületanud oma kaalutlusõiguse piire (vt <DATE ISO="20000704">4. juuli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bergaderm ja Goupil <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑352/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:361">EU:C:2000:361</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Staelen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:256">EU:C:2017:256</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Ainult siis, kui institutsiooni või organi kaalutlusruum on väga väike või lausa olematu, võib lihtsalt liidu õiguse rikkumine olla piisav alus piisavalt selge rikkumise tuvastamiseks (vt <DATE ISO="20151007">7. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Accorinti jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:756">EU:T:2015:756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti on õigusnormi piisavalt selge rikkumise kriteerium kohaldatav juhul, kui tegemist ei ole mitte õiguse üksikaktiga, vaid konkreetse tegevusetuse juhtumiga (vt selle kohta <DATE ISO="20171116">16. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Acquafarm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑458/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:810">EU:T:2017:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Seega tuleb institutsiooni lepinguvälise vastutuse tekkimise tuvastamiseks hinnata institutsiooni seda käitumist, mille tõttu väidetav kahju tekkis (vt selle kohta <DATE ISO="20040323">23. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Lamberts</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:174">EU:C:2004:174</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ehk käesolevas asjas seda, kas EKP poolt vaidlusaluse arvamuse vastuvõtmine on käsitatav liidu mõne normi piisavalt selge rikkumisena, mis oli hagejatele väidetavalt tekkinud kahju aluseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Erinevalt tühistamishagist ei sõltu kahju hüvitamise hagi vastuvõetavus sellest, kas akt, mille tõttu väidetav kahju tekkis, on tehtud otsuse vormis või kas see on siduv. Igasuguse kahju tekitava käitumise tagajärjel võib tekkida lepinguväline vastutus (vt selle kohta <DATE ISO="20040323">23. märtsi 2004. aasta</DATE><?PAGE NO="10"?> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Lamberts</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:174">EU:C:2004:174</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt ka seoses tegutsemis- või tegevusetuskohustuse rikkumisega <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; põhjendatud arvamuse kohta <DATE ISO="20091218">18. detsembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arizmendi jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑440/03, T‑121/04, T‑171/04, T‑208/04, T‑365/04 ja T‑484/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:530">EU:T:2009:530</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning konkreetse tegevusetuse juhtumi kohta <DATE ISO="20171116">16. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Acquafarm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑458/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:810">EU:T:2017:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Nimelt, kui liidu kohus ei saaks hinnata liidu institutsiooni või organi käitumise õiguspärasust, kaotaks ELTL artiklis 268 ja artikli 340 teises ja kolmandas lõigus ette nähtud menetlus oma soovitava toime (vt selle kohta <DATE ISO="20040323">23. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Lamberts</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:174">EU:C:2004:174</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa EKP tugineda kohtupraktikale, mis on varasem <DATE ISO="20040323">23. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Médiateur <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Lamberts</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑234/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:174">EU:C:2004:174</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja milles jäeti kahju hüvitamise hagid vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata ainult põhjusel, et õigusvastasus, millele tugineti, oli seotud aktiga, millel puudusid õiguslikud tagajärjed (<DATE ISO="19910613">13. juuni 1991. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sunzest <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:253">EU:C:1991:253</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19911004">4. oktoobri 1991. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosman <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑117/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:382">EU:C:1991:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19961210">10. detsembri 1996. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Söktas <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑75/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1996:183">EU:T:1996:183</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega ei saa EKP arvamuse peale esitatud kahju hüvitamise hagi vastuvõetavus sõltuda küsimusest, kas arvamus oli õiguslikult siduv või mitte. Kui kahju hüvitamise hagi tunnistataks vastuvõetamatuks üksnes põhjusel, et akt, mis väidetava kahju tekitas, ei ole siduv, oleks see vastuolus selle õiguskaitsevahendi eesmärgi ja tõhususega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Samuti ei mõjuta hagiavalduse vastuvõetavust käesolevas asjas asjaolud, et vaidlusalune arvamus on puhtalt poliitilist laadi ja et EKP ei olnud kohustatud seda arvamust vastu võtma. Nimelt ei vabane institutsioon oma kaalutlusõiguse tõttu kohustusest tegutseda kooskõlas nii selliste ülimuslike õigusnormidega nagu asutamisleping ja liidu õiguse üldpõhimõtted, kui ka kohaldatavate teisese õiguse normidega. Kui selle akti õiguspärasus vaidlustatakse kahju hüvitamise hagis, antakse hinnang selle õiguspärasusele nimetatud institutsiooni kohustustest lähtudes (<DATE ISO="20091218">18. detsembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arizmendi jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑440/03, T‑121/04, T‑171/04, T‑208/04, T‑365/04 ja T‑484/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:530">EU:T:2009:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Viimaks ei muuda ka asjaolu, et EKP hinnangul tegutses Kreeka Vabariik valdkonnas, mis jääb ainult liikmesriigi pädevusse, seda, et hagejad vaidlustavad käesolevas asjas EKP käitumise, ja et Üldkohus on pädev asjakohast nõuet sisuliselt analüüsima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb tagasi lükata EKP argument, et hagejate hagi on vastuvõetamatu põhjusel, et vaidlusaluse arvamuse vastuvõtmisel ei teostanud EKP pädevust, mis lubaks tal anda Kreeka Vabariigile õiguslikult siduvaid juhiseid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tegevusetusest tuleneva lepinguvälise vastutuse võimatus, kui puudub õiguslik kohustus tegutseda</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>EKP kinnitab, et hagejate hagi on vastuvõetamatu, arvestades, et väidetava tegevusetusega ei rikkunud ta ühtegi tegutsemiskohustust, mille tõttu võiks tekkida tema lepinguväline vastutus. Täpsemalt ei nõustu ta sellega, et tal on kohustus kaitsta hagejate omandiõigust, tuginedes järgmistele põhjustele. Esimesena tuleneb ELTL artikli 127 lõikest 4, koosmõjus ELTL artikli 288 lõikega 5, et EKP arvamused ei ole õiguslikult siduvad. Kuna liikmesriikidele ei ole tema arvamus siduv, ei saa EKP selle aktiga tagada hagejate põhiõiguste tõhusat kaitset. Lisaks ei ole ta nende samade sätete alusel kohustatud arvamusi avaldama. Teisena märgib EKP, et ELL artikli 17 lõike 1 alusel ei ole temal kohustust edendada liidu üldisi huve ja teostada järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle. EKP hinnangul ei olnud temaga konsulteerimise ja vaidlusaluse arvamuse ese kindlaks teha, kas PSI iseenesest oli soovitav või mitte, vaid selleks olid Kreeka võlainstrumentidele kohaldatavate ÜTKde tehnilised detailid. Kolmandana ei ole Kreeka Vabariigil ega analoogia alusel EKP‑l mingit kohustust kaitsta hagejate investeeringuid ja omandit.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Hagejad väidavad nendele hinnangutele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Neid argumente arvestades tuleb asuda seisukohale, et küsimus, kas EKP vastutus võis tekkida sellest, et ta jättis Kreeka Vabariigile võimalikest õigusvastasustest seaduse nr 4050/2012 eelnõus vaidlusaluses arvamuses teatamata põhjusel, et EKP‑l ei olnud tegutsemiskohustust, on küsimus, mis puudutab kahju hüvitamise hagi sisu, mitte selle vastuvõetavust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Nimelt küsimus, kas EKP, kes jättis Kreeka Vabariigile teatamata seaduse nr 4050/2012 eelnõu võimalikust õigusvastasusest, on toiminud õigusvastaselt, käsitleb tingimust, mis on seotud teemaga, kas EKP on oma tegevusetuse tõttu piisavalt selgelt rikkunud eraõiguslikele isikutele õigusi andvat õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb tagasi lükata EKP argument, et hagejate hagi on vastuvõetamatu, kuna puuduvad õiguslik kohustus tegutseda ja lepinguväline vastutus tegutsemata jätmise eest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Hagejad on seisukohal, et EKP on kohustatud järgima põhiõigusi kogu oma tegevuses, mistõttu on ta kohustatud liikmesriigi seaduseelnõud käsitlevas arvamuses tooma esile põhiõiguste rikkumised, mis on seotud kavandatud seaduse vastuvõtmise ja rakendamisega. Hagejad leiavad aga, et käesolevas asjas jättis EKP vaidlusaluses arvamuses märkimata, et seadus nr 4050/2012 rikub esimesena <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõtet, teisena harta artikli 17 lõikeid 1 ja 2, kolmandana ELTL artiklit 63 ja neljandana ELTL artiklit 124. Selle märkimata jätmise tõttu tekkis kahju, mis oli F. Steinhoffi puhul <FT TYPE="NUMBER">314000</FT> eurot, E. Filbryi puhul <FT TYPE="NUMBER">54950</FT> eurot, Vereinigte Raiffeisenbanken Gräfenberg-Forchheim-Eschenau-Heroldsbergi puhul <FT TYPE="NUMBER">2355000</FT> eurot, W. Bäckeri puhul <FT TYPE="NUMBER">303795</FT> eurot ja EMB Consultingu puhul <FT TYPE="NUMBER">750460</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>EKP hinnangul ei ole käesolevas asjas täidetud ükski tema lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Enne, kui minna iga väidetava rikkumise ning rikkumiste ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose analüüsimise juurde, on oluline meenutada, et ELTL artikli 340 kolmandas lõigus ette nähtud EKP lepinguväline vastutus eeldab, et täidetud on kolm kumulatiivset tingimust: rikutud õigusnormi eesmärk on anda eraõiguslikele isikutele õigusi ja rikkumine on piisavalt selge, tõendatud on kahju tegelik tekkimine, ning viimaks, esineb otsene põhjuslik seos akti autorile pandud kohustuse rikkumise ja kannatanule tekkinud kahju vahel (vt eespool punktid 52–54).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Samuti on oluline meenutada, milline on EKP arvamuse kohaldamisala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>ELTL artikli 127 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigi ametiasutused konsulteerivad EKPga iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul, kuid nendes piirides ja tingimustel, mis Euroopa Liidu Nõukogu kindlaks määrab. Samuti näeb ELTL artikli 282 lõige 5 ette, et EKPga konsulteeritakse tema pädevusvaldkondades kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide ja riigi tasandi õigusaktide vastuvõtmiseks, ning EKP võib nende kohta arvamusi esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19980629">29. juuni 1998. aasta</DATE> otsus 98/415/EÜ, riikide ametiasutuste konsulteerimise kohta Euroopa Keskpangaga seoses õigusaktide eelnõudega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="189" PAGE.FIRST="42" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 189, lk 42</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 446) täpsustab põhjenduses 3, et liikmesriikide ametiasutuste kohustus konsulteerida EKPga ei tohi piirata nende asutuste vastutust valdkondades, mis on õigusaktide eelnõude esemeks, ja et liikmesriigid peavad konsulteerima EKPga iga selle pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul. Samuti on otsuse 98/415 põhjenduses 6 märgitud, et EKPga konsulteerimine ei tohi asjatult pidurdada<?PAGE NO="12"?> õigusaktide vastuvõtmise menetlusi liikmesriikides, ja et tähtajad, mille jooksul EKP on kohustatud arvamuse esitama, peavad sellest olenemata jätma EKP-le võimaluse talle esitatud tekstidega nõutava hoolikusega tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Nimetatud põhjenduste mõte väljendub ka otsuse 98/415 sätetes. Nii konsulteerivad otsuse 98/415 artikli 2 kohaselt riikide ametiasutused EKPga iga EL toimimise lepingu alusel selle pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul, sealhulgas eriti valuutaküsimused, maksevahendid, riikide keskpangad, raha-, finants-, pangandus-, maksesüsteemide ja maksebilansi statistika kogumine, koostamine ja levitamine, makse- ja arveldussüsteemid, finantsinstitutsioonidele kohaldatavad reeglid, kuivõrd need mõjutavad oluliselt finantsinstitutsioonide ja turgude stabiilsust. Lisaks näeb otsuse 98/415 artikkel 4 ette, et iga liikmesriik tagab EKPga konsulteerimise vajalikul etapil, mis võimaldab õigusakti eelnõu algatanud asutusel enne sisuliste otsuste langetamist arvesse võtta EKP arvamust, ning et EKP arvamusest teavitatakse õigusakti vastuvõtvat asutust, kui tegemist pole asjaomaseid õigusakte ette valmistanud asutusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Esiteks nähtub nendest sätetest, et EKP arvamus ei ole liikmesriigi ametiasutustele siduv. Nimelt tuleneb otsuse 98/415 põhjendusest 3 ja artiklist 4, et liikmesriigi ametiasutused peavad EKP arvamustega lihtsalt arvestama ja need ei mõjuta nimetatud asutuste vastutust valdkondades, mis on õigusaktide eelnõude esemeks. Sellest tuleneb, et kuigi EKPga konsulteerimise kohustuse täitmine tähendab, et EKP peab saama liikmesriigi ametiasutusele tõhusalt väljendada oma seisukohta, ei kohusta see nimetatud asutusi selle seisukohaga nõustuma. Kui seadusandja tahe oleks olnud EKP sekkumise õiguslikult siduvaks muutmine selle sisu alusel, oleks ta andnud EKP‑le loa, mitte arvamuse andmise pädevuse. Eespool punktis 55 esitatud põhjustel ei välista aga <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> asjaolu, et EKP arvamus ei ole liikmesriigi asutustele siduv, seda, et niisugusest arvamusest võib tekkida EKP vastutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et EKP‑l on oma arvamuste vastuvõtmisel suur kaalutlusõigus. Selle kohta on juba otsustatud, et ELTL artiklid 127 ja 282 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhikirja artikkel 18 annavad EKP‑le ulatusliku kaalutlusõiguse, mille teostamisega kaasneb keerukate majanduslike ja sotsiaalsete hinnangute andmine kiirelt arenevates olukordades eurosüsteemi või isegi liidu kui terviku kontekstis. Täpsemalt on otsustatud, et selle kaalutlusõiguse teostamine tähendab, et esiteks peab EKP ette nägema ja hindama selliseid keerukaid ja ebakindlaid majanduslikke arengusuundi nagu kapitaliturgude, rahapakkumise ja inflatsioonimäärade muutumine, mis mõjutab eurosüsteemi ning makse- ja krediidisüsteemide laitmatut toimimist, ning teiseks tegema poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid, mis nõuavad ELTL artikli 127 lõikes 1 nimetatud selliste erinevate eesmärkide kaalumist ja hindamist, mille hulka kuulub ka peamine eesmärk – säilitada hindade stabiilsus (vt selle kohta <DATE ISO="20170124">24. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nausicaa Anadyomène ja Banque d’escompte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑749/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:21">EU:T:2017:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtujurist Cruz Villalóni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:7">EU:C:2015:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>EKP ulatuslik kaalutlusõigus oma arvamuste vastuvõtmisel tähendab seega, et tema lepinguväline vastutus võib tekkida ainult kaalutlusõiguse piiride ilmselge ja olulise ületamise korral (vt eespool punktides 53 ja 72 viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="NORMAL">Pacta sunt servanda-</HT>põhimõtte rikkumine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Hagejad on seisukohal, et Kreeka Vabariik ei saanud seadusega nr 4050/2012 õiguspäraselt kehtestada olemasolevatele võlainstrumentidele kohaldatavatesse tingimustesse juurde nende muutmise tingimusi. See oleks vastuolus <DATE ISO="19690523">23. mai 1969. aasta</DATE> rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni – millega Kreeka Vabariik on ühinenud ja mida on tunnustanud nii Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kui ka Euroopa Kohus – artiklis 26 sätestatud rahvusvahelise õiguse <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõttega. Hagejad leiavad seega, et EKP oleks pidanud vaidlusaluses arvamuses<?PAGE NO="13"?> kinnitama, et Kreeka Vabariik rikub seda põhimõtet, kui ta võtab vastu seaduse, mis näeb ette Kreeka võlainstrumentide kohustusliku vahetamise võlausaldajatele, kes selle vahetamisega nõus ei ole. Kuna EKP seda ei teinud, on ta tegevusetusega oma kohustusi rikkunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Lisaks vaidlevad hagejad vastu sellele, et Kreeka Vabariik võib käesolevas asjas tugineda <HT TYPE="ITALIC">rebus sic stantibus</HT>-põhimõttele selleks, et põhjendada muudatusi nende lepingulistes õigustes. Selle argumendi toetuseks rõhutavad hagejad esimesena asjaolu, et vaidlusalused võlainstrumendid emiteeriti siis, kui rahvusvahelised rahandusringkonnad nõudsid juba ühehäälselt riigi võlainstrumentide sidumist ÜTKdega. Teisena, olenemata hagejate palvest loobus Kreeka Vabariik tahtlikult vaidlusaluste võlainstrumentide emiteerimisel ÜTKde kasutamisest. Kolmandana leppisid liikmesriigid 2003. aasta aprillis kokku vajaduses siduda rahvusvahelised võlakirjaemissioonid ÜTKdega (vt majandus- ja rahanduskomitee <DATE ISO="20041112">12. novembri 2004. aasta</DATE> aruanne ECFIN/CEFCPE (2004) REP 50483 final, lisa 1, lk 7) ja 2003. aasta septembris andis majandus- ja rahanduskomitee oma heakskiidu põhitingimustele, mida pidi kohaldatama võlakirjaemissiooni reguleerivatel tingimustel. Neljandana, alates 2004. aasta novembrist soovitasid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>G 20 keskpankade juhid<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ÜTKde lisamist võlakirjade emissioonilepingutesse, et soodustada enamuse poolt vastu võetud otsuste rakendamist (vt <DATE ISO="20041026">26. oktoobri 2004. aasta</DATE> soovitus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Report to the EFC-Implementation of the EU commitment on Collective Action Clauses in documentation of International Debt Insurance<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>). Viiendana, 2003. aasta A. Richards’i ja M. Gugiatti uuringud (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>The Use of Collective Action Clauses in New York Law Bonds of Sovereign Borrowers<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, <HT TYPE="ITALIC">Journal of International Law</HT>, 2004, lk 815 ja järgnevad; A. Szodruch, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Staateninsolvenz und private Gläubiger<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, <HT TYPE="ITALIC">BWV Verlag</HT>, 2008, lk 226) ei kinnitanud kartust, et ÜTKd võivad tuua kaasa suuremaid riskipreemiaid ja muuta nii riigi rahastamise kulukamaks. Hagejad on seega arvamusel, et kuna Kreeka Vabariik otsustas ÜTKsid Kreeka võlainstrumentide puhul mitte kasutada – hoolimata sellest, et toimunud oli vaidlus riigi võlainstrumentides nende kasutamise teemal –, ei saanud ta ajal, mil leidsid aset muutunud asjaolud, millega toime tulemiseks on ÜKTd just ette nähtud, väita, et ta viib läbi restruktureerimise, kasutades sunniabinõusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>EKP nende argumentidega ei nõustu. Ta on kõigepealt seisukohal, et ta ei olnud kohustatud vaidlusaluses arvamuses ära märkima <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõtte võimalikku rikkumist seadusega nr 4050/2012, leides seejärel, et ta ei saanud ka ise seda põhimõtet rikkuda, ning viimaks, et seda põhimõtet ei rikutud, arvestades, et kohaldatav on <HT TYPE="ITALIC">rebus sic stantibus</HT>-põhimõte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Nagu meenutatud eespool punktis 52, saab EKP lepinguväline vastutus tekkida vaid juhul, kui piisavalt selgelt on rikutud õigusnormi, mis annab eraõiguslikele isikutele õigusi. Selleks et tagatud oleks eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi rikkumise tingimuse soovitav toime, on tarvis, et viidatud õigusnormiga antav kaitse oleks sellele normile tugineva isiku seisukohast tõhus, ja seega, et niisugune isik kuuluks nende isikute hulka, kellele kõnealune õigusnorm õigusi annab. Kahjuhüvitise alusena ei saa aktsepteerida õigusnormi, mis ei kaitse mitte eraõiguslikku isikut õigusvastase toimimise eest, mida ta ette heidab, vaid kedagi teist (vt selle kohta <DATE ISO="20051019">19. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cofradía de pescadores <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>San Pedro de Bermeo<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑415/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:365">EU:T:2005:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20151203">3. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CN <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑343/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:926">EU:T:2015:926</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tekitas see, et hagejad märkisid Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud ja tagatud vaidlusaluseid võlainstrumente, nende ja Kreeka Vabariigi vahelise lepingulise suhte. Seda lepingulist suhet ei reguleeri rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 26 sätestatud <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõte. Nimelt vastavalt selle konventsiooni artiklile 1 kohaldatakse konventsiooni ainult riikidevaheliste lepingute suhtes. Järelikult ei ole rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikkel 26 õigusnorm, mis annaks hagejatele õigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Samas on Euroopa Kohus otsustanud, et <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõte on iga õiguskorra aluspõhimõte (<DATE ISO="19980616">16. juuni 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Racke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:293">EU:C:1998:293</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nii on <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõte ka lepingutele kohaldatava liidu õiguse üldpõhimõte, mis näeb ette, et<?PAGE NO="14"?> nõuetekohaselt sõlmitud leping on selle pooltele siduv (vt selle kohta kohtujurist Trstenjaki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:559">EU:C:2011:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pujante Rivera</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑422/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:544">EU:C:2015:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Kuid lepingu poolte õigused ja kohustused on üldjuhul siduvad ainult lepingu pooltele endile. Lepinguõiguse üldpõhimõtted, nagu <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõte, ei sea kahtluse alla seda lepingu poole õiguste suhtelist ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Lisaks, EKP arvamuste adressaadid ei ole eraõiguslikud isikud ja selle peamine ese ei ole reguleerida lepingulisi suhteid eraõigusliku isiku ja liikmesriigi vahel pärast seda, kui liikmesriik on võlainstrumente emiteerinud. Nimelt on vastavalt otsuse 98/415 artiklile 2 EKP arvamuse adressaadid liikmesriikide ametiasutused, kellel on kohustus EKPga konsulteerida, mitte aga eraõiguslikud isikud. Samuti ei ole EKP arvamuse andmise pädevuse eesmärk hinnata lepingu poolte õigusi ja kohustusi, vaid arvamus antakse rahapoliitika valdkonnas EKP põhiülesande täitmise raames, olles muu hulgas seotud EKP kohustusega teostada järelevalvet hindade stabiilsuse säilitamise üle vastavalt ELTL artikli 127 lõigetele 1 ja 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Seetõttu olukorras, nagu käesolevas asjas, kus Kreeka Vabariik konsulteerib EKPga seoses seaduseelnõuga, mis puudutab selle riigi pankasid ja krediidiasutustele kohaldatavaid reegleid, kuna neil on suur mõju nende asutuste stabiilsusele ja rahaturgudele, ei ole EKP kohustatud väljendama oma seisukohta küsimuses, kas see liikmesriik täidab riigi võlainstrumentide omandike ees lepinguõiguse <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-üldpõhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Seega asjaolu, et EKP‑l on arvamuse andmise pädevus, ei anna hagejatele õigust nõuda, et nimetatud institutsioon mõistaks hukka niisuguse lepingulise õiguse rikkumise, mis neil oli Kreeka Vabariigi suhtes alates ajast, mil nad märkisid Kreeka poolt emiteeritud ja tagatud võlainstrumente. Kuna hagejatel puudub õigus nõuda, et EKP selles küsimuses oma seisukohta väljendaks, ei ole tuvastatav, et EKP on tegutsenud õigusvastaselt seetõttu, et ta ei esitanud vaidlusaluses arvamuses oma seisukohta <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõtte järgimise küsimuses pärast seda, kui Kreeka Vabariik oli temaga konsulteerida soovinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Lisaks ja igal juhul ei ole ilmne see, et seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmisega on rikutud <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõtet. Nimelt kaasneb ka riigi võlainstrumentidesse investeerimisega varalise kahju tekkimise risk, isegi kui nendele instrumentidele kohaldatavates õigusnormides ei olnud ette nähtud võimalust enne nende tähtaega läbi rääkida teatud elemente nagu nominaalväärtus, hind ja tähtaeg. Nagu märkis Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), tekib see risk eelkõige pikast ajavahemikust alates võlainstrumentide emiteerimisest, mille jooksul ettenägematud asjaolud võivad oluliselt piirata või lausa elimineerida neid instrumente väljastanud riigi, emitendi või tagaja finantssuutlikkuse. Seega, nagu otsustas ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>), on olukorras, kus niisugused ettenägematud asjaolud saabuvad – milleks käesolevas asjas oli Kreeka valitsemissektori võla kriis –, emitendist riigil õigus üritada <HT TYPE="ITALIC">rebus</HT> <HT TYPE="ITALIC">sic stantibus</HT>-põhimõtte alusel läbirääkimisi pidada (vt Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kohtuotsus, mis on kokkuvõtlikult esitatud EIK <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses Mamatas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, CE:ECHR:2016:0721JUD 006306614) punktis 29).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Seetõttu väidavad hagejad vääralt, et kuna EKP ei toonud vaidlusaluses arvamuses esile <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>-põhimõtte rikkumist – mis hagejate hinnangul pandi toime nende suhtes seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmisega – on EKP tegutsenud õigusvastaselt nii, et see võib kaasa tuua tema lepinguvälise vastutuse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Harta artikli 17 lõigete 1 ja 2 rikkumine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Hagejad on seisukohal, et EKP oleks pidanud vaidlusaluses arvamuses möönma, et seaduse nr 4050/2012 eelnõu vastuvõtmisega paneb Kreeka Vabariik toime õiguste riive, mis on võrreldav välismaal elavate või asuvate selliste võlausaldajate õiguste sundvõõrandamisega, kes ei olnud andnud oma nõusolekut. Kuna ta seda ei möönnud, on see käsitatav tema kohustustega vastusolus oleva tegevusetusena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Selle argumendi toetuseks meenutavad hagejad esimesena, et seaduse nr 4050/2012 ese oli sundida erainvestoreid, kes selgelt keeldusid restruktureerimisele oma nõusoleku andmisest, osalema Kreeka valitsemissektori võla vähendamises ÜTKde hilisema kehtestamise teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Teisena on hagejad seisukohal, et Kreeka võlainstrumentidele laieneb mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>omand<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, mida kaitseb harta artikkel 17. Need instrumendid on nõuded, millel on riigisisesest õigusest tulenev piisav alus, et neile see kaitse laieneks. Nimelt ei olnud hagejate hinnangul Kreeka riigi maksejõuetus õiguslikus mõttes ette nähtav ja need võlainstrumendid olid üldiselt tuntud kui kindlad muu hulgas seetõttu, et neil ei olnud muutmisklauslit. Lisaks olid need kindlad vastavalt <DATE ISO="20061214">14. detsembri 2006. aasta</DATE> usaldatavusnormatiivide määrusele (Solvabilitätsverordnung; <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2006 I, lk 2926) (vt eelkõige usaldatavusnormatiivide määruse artikli 26 lõike 2 punkt b), ja seda isegi hoolimata sellest, et reitinguagentuurid olid Kreeka Vabariigi reitingut alandanud ja Kreeka võlainstrumentide börsihind oli vähenenud, sest need tuli liigitada riskipositsiooni klassi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>keskvalitsused<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, arvestades, et need olid täidetavad välisriigi valitsuse või keskpanga poolt. Viimati nimetatud aspekti kinnitab Kreeka <DATE ISO="19970314">14. märtsi 1997. aasta</DATE> seaduse nr 2469/1997 riigi kulutuste ulatuse ja tõhususe parandamise kohta (nomós 2469, Periorismós kai veltíosi tis apotelesmatikótitas ton kratikón dapanón kai álles diatáxeis; FEK A’ 38/<DATE ISO="19970314">14.3.1997</DATE>, lk 592) artikkel 15. Seega, kuna omandi kaitse kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka, mida Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas tunnustanud, laieneb hagejate hinnangul see omandi kaitse ka neile kuuluvatele riigi võlainstrumentidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Kolmandana väidavad hagejad, et nende omandiõigusi rikuti avaliku võimu aktidega. Nimelt määratles hagejate hinnangul Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20140322">22. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses Symvoulio tis Epikrateias (viitenr 1117/2014) Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimise kogu menetluse varjatud avaliku võimu aktiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Neljandana on hagejad seisukohal, et õigel ajal makstud õiglaseks hüvitiseks ei saa pidada esiteks võlainstrumentide – milleks olid varem neile kuulunud EFSF emiteeritud kaks võlakirja – nominaalväärtusest 15% kättesaamist, ja teiseks 31,5% ulatuses nende instrumentide veel väljamaksmata nominaalväärtuse osas uute võlainstrumentide emiteerimist Kreeka Vabariigi poolt ÜTKdel, mille tagajärjel võib nende instrumentide väljalasketingimusi vajaduse korral hiljem võlausaldajatele ebasoodsamaks muuta – ilma et see oleks <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> õiguslikult vaidlustatav –, kusjuures nende instrumentide tagasiostu tähtajad saabuvad alles aastatel 2022 kuni 2042. Hagejate hinnangul lisandub veel raskendav asjaolu, et majanduslikus mõttes ei vähendata nende nõudeid mitte 46,5%, vaid 78,5%, nagu tuvastas Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) oma <DATE ISO="20140322">22. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses, arvestades, et makstakse väiksemat intressi ja lisaks saab kohustusliku vahetustehingu tulemusel ülekantud võlainstrumentide täitmist nõuda alles ajavahemikul 2022 kuni 2042, välja arvatud EFSFi võlakirjad, mille tagasiostutähtaeg saabus juba 2013 ja 2014. aastal. See hinnang, mille andis Kreeka riik, on igati kooskõlas reitinguagentuuri Moody’s hinnanguga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Hagejad leiavad seega, et seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmine kahjustab neid nii, nagu nende suhtes oleks kohaldatud sundvõõrandamist. Ainult selline tõlgendus vastab tõhusa õigusliku kaitse nõudele, mida puudutab EIK <DATE ISO="19820923">23. septembri 1982. aasta</DATE> kohtuotsus Sporrong ja Lönnroth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (CE:ECHR:1982:0923JUD 000715175, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika), millel on määrav tähtsus ka harta artikli 17 tõlgendamisel, arvestades selle artikli 52 lõike 3 esimest lauset.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Viimaks väidavad hagejad, et EIK <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus Mamatas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (CE:ECHR:2016:0721JUD 006306614) ei ole asjasse puutuv, sest see ei käsitle välisriigi eraisikutest – st kelle elu- või asukoht ei ole Kreekas – võlausaldajate suhtes rakendatud sundvõõrandamist ja kas või juba sel põhjusel tuleb nende kahjustamise proportsionaalsuse kriteeriume hinnata erinevalt juhtumist, kus avalik võim on kahjustanud riigi enda kodanike omandiõigusi. Samuti viitas EIK selles kohtuotsuses kahju arvutamisel proportsionaalsuse hindamise raames vahetuse tõttu vastu saadud nominaalväärtusele 46,5%, mitte majandusliku väärtuse tegelikule kaotusele 78,5% ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>EKP vaidleb hagejate argumentidele vastu. Ta leiab esiteks, et need etteheited peaksid olema esitatud Kreeka Vabariigile, sest PSI töötati välja ja kehtestati ainult Kreeka asutuste poolt, ning teiseks, et hagejate omandiõigust ei ole rikutud, kuna nende õiguste piirangud olid vajalikud ja põhjendatud liidu poolt tunnustatud üldisest huvist tulenevate eesmärkidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Neid argumente silmas pidades on oluline meenutada, et harta artikli 17 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ette nähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb harta artiklist 51, et harta sätted on ette nähtud muu hulgas liidu institutsioonidele, kelleks on ka EKP (vt ELL artikkel 13), ning kes on kohustatud austama õigusi, järgima põhimõtteid ning edendama nende kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Omandiõigus harta artikli 17 lõikes 1 sätestatud kujul on liidu õiguse põhiõigus (vt <DATE ISO="20130718">18. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schindler Holding jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑501/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:522">EU:C:2013:522</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), mille järgimine on liidu õigusaktide seaduslikkuse tingimus (vt selle kohta <DATE ISO="20080903">3. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑402/05 P ja C‑415/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:461">EU:C:2008:461</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0284">284</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks on see säte, milles on ette nähtud igaühe õigus seaduslikul teel saadud omandile, õigusnorm, mille eesmärk on anda eraõiguslikele isikutele õigusi (vt selle kohta <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et põhimõtteliselt võib EKP poolt harta artikli 17 lõike 1 piisavalt selge rikkumise tagajärjel tekkida ELTL artikli 340 kolmanda lõigu alusel EKP lepinguväline vastutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb sellest, et nimetatud normi põhiolemus on eraõiguslike isikute kaitse, ja et EKP‑l on vastav kohustus edendada niisuguse normi järgimist, et eraõiguslikel isikutel on õigus eeldada, et EKP mõistab oma pädevuse teostamisel sellise normi rikkumise hukka. Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa stabiilsusmehhanismi poolt Küprose Vabariigile antava finantsabi kontekstis on juba otsustatud, et Euroopa Komisjon võib harta artikli 17 lõiget 1 rikkuda mitte ainult oma aktiivse tegevusega, vaid ka oma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>passiivse<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> käitumisega, milleks võib olla lausa sellise meetme võtmata jätmine, mille võtmise suhtes on tal konkreetne kohustus (vt selle kohta <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samamoodi ei vabasta eristaatus, mis on antud EKP‑le aluslepingute institutsionaalses raamistikus, teda liidu põhiõiguste austamisest ega kohustusest aidata kaasa liidu nende eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud ELL artiklites 2, 3 ja 6 (vt selle kohta <DATE ISO="20030710">10. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑11/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:395">EU:C:2003:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Siiski on oluline ka meenutada, et harta artikli 17 lõikega 1 tagatud õigus omandile ei ole absoluutne õigus ja et selle teostamisele võidakse kehtestada piiranguid, mis on põhjendatavad liidu taotletavate üldise huvi eesmärkidega (vt <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Seetõttu, nagu tuleneb ka harta artikli 52 lõikest 1, saab omandiõiguse kasutamisele seada piiranguid, tingimusel et need piirangud vastavad tegelikult taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta seda eesmärki silmas pidades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis rikuks sel viisil tagatud õiguse olemust (vt <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et vaidlusaluse arvamuse esemeks olnud seadus nr 4050/2012 lubas vähendada hagejatele kuuluvate vaidlusaluste võlainstrumentide nominaalväärtust ja seega nende tagastusväärtust väärtpaberite tagasiostu tähtaja saabumisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Nimelt tuleb võlainstrumentide tagasiostu tähtaja saabudes üldjuhul nende nominaalväärtus tagastada. Seega oli hagejatel nendele kuuluvate väärtpaberite tagasiostu tähtaja saabudes põhimõtteliselt rahaline nõue Kreeka riigi vastu nende väärtpaberite nominaalväärtuses. Seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmine muutis neid tingimusi, kehtestades ÜTKd. Nagu märgitud eespool punktis 18, olid need kohaldatavad Kreeka teatud võlainstrumentidele ja nägid täpsemalt ette võimaluse neile võlainstrumentidele kohaldatavaid tingimusi muuta kokkuleppega, mis sõlmiti ühelt poolt Kreeka riigi ja teiselt poolt isikute vahel, kellele kuulusid Kreeka võlainstrumendid ja kes esindasid vähemalt kahte kolmandikku asjakohaste väärtpaberite nominaalväärtusest. Nimetatud seaduse asjasse puutuvate sätete kohaselt muutus sellise kokkuleppe tulemusel tehtav muudatus õiguslikult siduvaks kõigile Kreeka võlainstrumentide omanikele, sealhulgas neile, kes välja pakutud muudatusega nõus ei olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Seadus nr 4050/2012 võimaldas seega sundida Kreeka võlainstrumentide omanikke osalema Kreeka valitsemissektori võla vähendamises nende instrumentide väärtuse devalveerimise teel ajast, mil võlainstrumentide omanike kvoorum oli selle vähendamise heaks kiitnud. Seega vähendas nimetatud seadus Kreeka võlainstrumentide omanike õigusi olenemata sellest, et nende instrumentide emissioonitingimustes puudusid nende muutmise tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Pärast selle seaduse vastuvõtmist avaldasid Kreeka ametiasutused Kreeka valitsemissektori võla vähendamiseks tehtava PSI peamised tunnusjooned ning kutsusid asjakohaste võlainstrumentide omanikke üles osalema väärtpaberite vahetamises. Kuivõrd kvoorum ja nõutud enamus väärtpaberite kavandatud vahendamiseks saadi kokku, vahetati kõigi Kreeka võlainstrumentide omanike – sealhulgas nende, kes vahetusega ei nõustunud – asjasse puutuvad väärtpaberid seaduse nr 4050/2012 alusel välja, mille tagajärjel nende väärtus vähenes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Kuigi seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmine kahjustas hagejate omandiõigust, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud seadus vastab üldise huvi eesmärkidele, muu hulgas ka eesmärgile tagada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsus. Nimelt kui Kreeka valitsemissektori võlga ei oleks restruktureeritud, oleks esiteks tekkinud märkimisväärne oht, et sel ajal eksisteerinud majanduslik olukord halveneb veelgi, viies lausa Kreeka Vabariigi võimaliku maksejõuetuseni, kuivõrd võis tekkida olukord, et EKP ja riigisisesed keskpangad ei saa enam eurosüsteemi krediidioperatsioonis tagatisena aktsepteerida tema võlainstrumente, mida potentsiaalselt ei suudeta täita, ja teiseks tekkinud ohud, mida selline areng võib kaasa tuua finantssüsteemi stabiilsusele ja kogu eurosüsteemi toimimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Neid üldise huvi eesmärke on tunnustanud nii EIK kui ka Euroopa Kohus. Nii asus EIK oma <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses Mamatas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (CE:ECHR:2016:0721JUD 006306614, punkt 103), milles ta analüüsis omandiõiguse järgimist seoses seaduse nr 4050/2012 alusel toimunud Kreeka võlainstrumentide väärtuse devalveerimisega, seisukohale, et Kreeka Vabariik võis ühenduse üldist huvi arvestades võtta õiguspäraselt meetmeid majandusliku stabiilsuse säilitamise ja võla restruktureerimise eesmärkide saavutamiseks. Samuti otsustas Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis puudutas Küprose valitsemissektori võla kriisi, et kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsuse tagamine on liidu üldise huvi eesmärk.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas hagejatele kuuluvate vaidlusaluste võlainstrumentide väärtuse vähendamine ei olnud taotletavat eesmärki arvestades ülemäärane ja lubamatu sekkumine, mis kahjustab nii tagatud õiguse sisu, on oluline tuletada meelde järgmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Esimesena, nagu Üldkohus juba otsustas, peab iga võlausaldaja arvestama oma võlgniku, sealhulgas riigist võlgniku maksejõuetuse riskiga. Investori poolt riigi võlainstrumentide ostmine on juba oma määratluselt tehing, millega kaasneb teatav finantsrisk, kuna see allub kapitaliturgude arenguga seotud riskidele. Lisaks pidid hagejad olema juba enne finantskriisi tekkimist teadlikud Kreeka võlainstrumentide ostmisega kaasnevast riskist, kuna emitendist Kreeka riigil oli juba enne seda suur võlakoorem ja eelarvepuudujääk (vt selle kohta <DATE ISO="20151007">7. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Accorinti jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:756">EU:T:2015:756</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Lisaks omandasid käesolevas asjas hagejad Kreeka võlainstrumendid ajal, mil Kreeka Vabariigi finantskriis süvenes. Nimelt nagu on märgitud eespool punktis 1, algas Kreeka valitsemissektori võla kriisi 2009. aasta oktoobris, kuid F. Steinhoff omandas Kreeka võlainstrumendid 2011. aasta septembris, E. Filbry alates 2011. aasta juulist, Vereinigte Raiffeisenbanken Gräfenberg-Forchheim-Eschenau-Heroldsberg 2009. aasta detsembris ja W. Bäcker alates 2011. aasta aprillist. Need hagejad pidid seega võlainstrumentide ostmise ajal olema teadlikud äärmiselt ebastabiilsest majanduslikust olukorrast, mis põhjustas Kreeka võlainstrumentide väärtuse kõikumise, nagu ka tähelepanuväärsest Kreeka Vabariigi kohustuste – kas või valikulisest – täitmata jätmise ohust. Mis puudutab EMB Consultingut, siis omandas ta 2017. aastal Kreeka võlainstrumentide niisuguste omanike õigused, kes olid need juba varem omandanud. Tema menetlusdokumentides on täpsustatud, et EMB Consultingule võõrandatud õigused olid enamjaolt omandatud enne sunniviisilise vahetamise idee väljakäimist. Kohtuistungil märkis hagejate esindaja, et need õigused olid omandatud aastatel 2011 ja 2012. Niisuguste Kreeka võlainstrumentide omanike õiguste õigusjärglasena ei saa EMB Consulting tugineda argumendile, et ta ei saanud nende instrumentide omandamise ajal olla teadlik äärmiselt ebastabiilsest majanduslikust olukorrast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Lisaks ei saanud euroala liikmesriikide ja teiste asjasse puutuvate institutsioonide, nagu komisjon, IMF ja EKP seisukohtade erinevus Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimise küsimuses olla teema, mida niisugused eraõiguslikud investorid nagu hagejad oleksid saanud tähelepanuta jätta. Neil asjaoludel ei oleks ettevaatlik ja kaalutlev ettevõtja saanud Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimise riski välistada (vt selle kohta <DATE ISO="20151007">7. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Accorinti jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:756">EU:T:2015:756</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20170124">24. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nausicaa Anadyomène ja Banque d’escompte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑749/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:21">EU:T:2017:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Viimaks olgu mainitud, et seadus nr 4050/2012 võeti vastu tõesti erandlike tingimuste tõttu. Nimelt oli Kreeka valitsemissektori võla kriis erakordne ja ilma restruktureerimiseta oleks lühiajalises perspektiivis Kreeka Vabariigi poolt tema kohustuste vähemalt valikuline täitmata jätmine olnud täiesti usutav stsenaarium (vt selle kohta <DATE ISO="20170124">24. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nausicaa Anadyomène ja Banque d’escompte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑749/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:21">EU:T:2017:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Teisena, nii Kreeka kui Euroopa asutused, kui ka suur enamus erasektorist hindasid Kreeka valitsemissektori võla vähendamise meetmeid, mis on käesoleva kohtuasja esemeks, ja väljendasid selle kohta oma arvamust. Nagu sisuliselt märgitud EIK <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses Mamatas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (CE:ECHR:2016:0721JUD 006306614, punkt 116), oli üks tingimustest, mille esitasid rahvusvahelistest institutsioonidest investorid nende võla vähendamisele, et eksisteeriksid ja et aktiveeritaks ÜTKd. ÜTKde puudumine oleks tähendanud suurema vähendamisprotsendi kohaldamist nende Kreeka võlainstrumentide omanikele, kes olid valmis väärtuskärbet aktsepteerima, ja see oleks demotiveerinud suurt arvu niisuguste võlainstrumentide omanikke võla vähendamise protsessis mitte osalema. Seega ilmneb, et ÜTKd ja Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine, mis tänu nendele läbi viidi, on sobiv ja vajalik meede selle võla vähendamiseks ja Kreeka riigi poolt maksete lõpetamise ennetamiseks. Igal juhul, kui seega jätta kõrvale põhjendamata argument, et erasektori osalus Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimises oleks võinud piirduda ainult nende võlainstrumentide<?PAGE NO="19"?> omanike kaasamisega, kes võlainstrumentide vahetamisega nõus olid, ei ole hagejad väitnud, et seadus nr 4050/2012 oli selleks ilmselgelt ebasobiv või ebaproportsionaalne, või et taotletava üldise huvi eesmärgi saavutamiseks oleks saanud võtta sama tõhusa, kuid vähem piirava muu meetme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Kolmandana, tõsi on, et Kreeka võlainstrumentide kohustuslik vahetamine seaduse nr 4050/2012 alusel ja nende instrumentide omanike enamuse heakskiit tõi kaasa nende instrumentide nominaalväärtuse väga suure languse. Nimelt hagejatele, kes ei nõustunud neile kuuluvatele võlainstrumentidele kohaldatavate tingimuste väljapakutud muutmisega, muutusid kohustuslikuks selles seaduses sätestatud uued tingimused, eelkõige vähendati neile kuuluvate instrumentide nominaalväärtust. Kuid nagu rõhutas ka EIK oma <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses Mamatas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (CE:ECHR:2016:0721JUD 006306614, punkt 112), ei saa hagejatele tekitatud kahju suuruse hindamisel lähtuda summast, mida nad lootsid saada oma võlainstrumentide tagasiostmise tähtpäeval. Kuigi võlainstrumendi nominaalväärtus väljendab võlausaldaja nõude suurust tagasiostmise tähtpäeval, ei näita see tegelikku turuväärtust ajal, mil Kreeka riik võttis vastu vaidlusaluse regulatsiooni, ehk käesoleval juhul <DATE ISO="20120223">23. veebruaril 2012</DATE>, mil võeti vastu seadus nr 4050/2012. Seda väärtust oli kindlasti juba mõjutanud Kreeka riigi maksevõime vähenemine, mis oli alanud 2010. aasta keskpaigas ja jätkus kuni 2011. aasta lõpuni. Hagejate võlainstrumentide turuväärtuse niisugune vähenemine lubab eeldada, et 20. augustil 2015 ei oleks riik suutnud täita oma kohustusi, mis tulenesid varasemate väärtpaberite lepingutingimustest, st nendest, mis kehtisid enne seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Kõiki neid asjaolusid silmas pidades on tuvastatav, et arvestades taotletavat eesmärki, ei olnud vaidlusaluste võlainstrumentide väärtuse vähendamine ülemäärane ja lubamatu sekkumine, mis kahjustas nii tagatud õiguse sisu. Nimelt võttes arvesse asjasse puutuva omandiõiguse laadi, Kreeka valitsemissektori võla kriisi ulatust, Kreeka riigi ja Kreeka võlainstrumentide omanike enamuse nõusolekut vahetustehinguga, mille käigus need instrumendid devalveeritakse, ning tekkinud kahju olulisust, ei olnud see sekkumine käsitatav hagejate omandiõiguse lubamatu kahjustamisena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka hagejate erinevad argumendid. Seega ei piisa harta artikli 17 lõikes 1 sätestatud omandiõiguse rikkumise tõendamiseks järeldusest, et hagejate vaidlusaluste võlainstrumentide kohustuslik vahetamine ja devalveerimine on meetmed, mis võeti Kreeka riigi kui avaliku võimu otsuste tõttu. Asjaolu, et võlakirju peetakse üldjuhul kindlateks, muu hulgas usaldatavusnormatiivide määruse kohaselt (vt punkt 88 eespool), ei sea kahtluse alla hinnangut, et riigi võlainstrumentide ostmine on juba oma olemuselt tehing, millega kaasneb teatud finantsrisk (vt punkt 108 eespool). Samuti ei piisa harta artikli 17 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks rahalisest kahjust, millele hagejad viitavad, kuigi see on ilmne, sest võlakirjadel on jääkväärtus ning ÜTKdeta ja nende abil Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimiseta oleks selgelt suurenenud tõenäosus, et Kreeka Vabariik oma väljamaksed lõpetab, tuues sellega kaasa mitte ainult Kreeka majanduse kokkuvarisemise ja riski euroalale, vaid ka hagejatele kuuluvate vaidlusaluste võlainstrumentide väärtuse veel suurema vähenemise. Viimaks, kuivõrd hagejad väidavad, et EIK <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus Mamatas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (CE:ECHR:2016:0721JUD 006306614) ei ole asjakohane, sest see käsitleb ainult Kreeka eraõiguslike investorite, mitte aga välismaiste eraõiguslike võlausaldajate, kelle elu‑ või asukoht ei ole Kreekas, suhtes kohaldatud sundvõõrandamist, siis tuleb märkida, et hagejad ei esita ühtegi veenvat argumenti tõendamaks, et EIK oleks otsustanud teisiti, kui ta oleks pidanud väljendama oma seisukohta konkreetselt niisuguste välismaiste võlausaldajate olukorra kohta, kes liiatigi olid Kreeka võlaõiguse alusel seotud samade lepingutingimustega, mida kohaldati ka Kreeka võlausaldajatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole hagejate vaidlusaluste võlainstrumentide väärtuse piiramine ebaproportsionaalne meede, kui arvestada taotletavat eesmärki, milleks oli Kreeka Vabariigi ja euroala majanduse kaitsmine Kreeka Vabariigi poolt maksete tegemise lõpetamise ja tema majanduse kokkuvarisemise ohu eest. Seega väidavad hagejad vääralt, et vaidlusalused meetmed on käsitatavad harta artikli 17 lõike 1 rikkumisena. Lisaks, kuna seda normi ei ole rikutud, ei saa ka EKP‑le ette heita, et ta selle vaidlusaluses arvamuses hukka mõistmata jättis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikli 63 rikkumine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Hagejate hinnangul oleks EKP kindlasti pidanud vaidlusaluses arvamuses ära märkima selle, et seaduse nr 4050/2012 rakendamine toob endaga kaasa ELTL artikli 63 rikkumise. Nad on seisukohal, et seaduse nr 4050/2012 tõttu piirati kapitali vaba liikumist, sest sellest mõistest tuleb aru saada nii, et see hõlmab võlausaldajate õiguste äravõtmist seaduse alusel, kui see äravõtmine ei põhine juba kehtivatel muutmistingimustel. Sissenõutavaks muutunud võlainstrumentide tagasiostmisest saadavat kapitali ja intresse piiratakse sellega, et võlausaldajad, kes oma nõusolekut andnud ei ole, saavad kogu investeeritud kapitali asemel tagasi ainult osa sellest uute võlainstrumentide või võlakirjade kujul, mille tagasiostu tähtaeg saabub alles aastatel 2022 kuni 2042. Hagejad on seisukohal, et seda restruktureerimist ei saa põhjendada avaliku huvi kaalutlustega, millele viidatakse ELTL artikli 65 lõike 1 punktis b, kuna võlausaldajad, kes ei ole Kreeka võlainstrumentide nominaalväärtuse vähendamisele oma nõusolekut andnud, ei kujuta oma nõuete tõttu ohtu Kreeka riigile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>EKP vaidleb vastu nii sellele, et talle on omistatav ELTL artikli 63 rikkumine, kui ka sellele, et selle sätte rikkumine käesolevas asjas üldse aset leidis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>ELTL artikli 63 lõike 1 kohaselt on keelatud kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Sellisteks piiranguteks on muu hulgas liikmesriigi kehtestatud meetmed, mis pärsivad, piiravad või takistavad teiste liikmesriikide investoreid investeerima sellesse liikmesriiki või vastupidi, mis pärsivad, piiravad või takistavad selle liikmesriigi investoreid investeerima teistesse liikmesriikidesse (vt selle kohta <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑478/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:497">EU:C:2000:497</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑112/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:623">EU:C:2007:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160526">26. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NN (L) International</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑48/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:356">EU:C:2016:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>ELTL artikli 63 lõikes 1 sätestatud kapitali vaba liikumine on üks liidu põhivabadustest (vt selle kohta <DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dijkman ja Dijkman-Lavaleije</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑233/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:397">EU:C:2010:397</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, <DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mida on kohustatud järgima nii liikmesriigid kui ka liidu institutsioonid (vt selle kohta <DATE ISO="19840229">29. veebruari 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rewe-Zentrale</NAME.CASE>, <NO.CASE>37/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:89">EU:C:1984:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arcelor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑16/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:54">EU:T:2010:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0177">177</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Evropaïki Dynamiki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EFSA</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑457/07</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:671">EU:T:2012:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja seega ka EKP.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Olenemata vastusest küsimusele, kas seaduse nr 4050/2012 rakendamine tõi endaga kaasa kapitali vaba liikumise piiramise ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses, tuleb asuda seisukohale, et see piiramine, kui see osutuks tõendatuks, on põhjendatav üldise huvi eesmärkidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Nimelt on Euroopa Kohus otsustanud, et kapitali vaba liikumise piiramine riigisiseste õigusnormidega on lubatav üksnes tingimusel, et see toimub objektiivsetest, asjasse puutuva kapitali päritolust sõltumatutest kaalutlustest lähtuvalt ülekaalukates üldistes huvides, ja kui järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, mis nõuab, et see piiramine oleks õiguspäraselt taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega läheks kaugemale selle saavutamiseks vajalikust (vt <DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Käesoleval juhul olid vaidlusalused meetmed põhjendatud ülekaaluka üldise huviga. Nimelt, nagu on märgitud ka eespool punktis 111, olid seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmise põhjuseks olevad asjaolud tõesti erandlikud, kuna ilma restruktureerimiseta oleks lühiajalises perspektiivis Kreeka Vabariigi poolt tema kohustuste vähemalt valikuline täitmata jätmine olnud täiesti usutav stsenaarium. Lisaks, nagu eespool punktides 105 ja 106 selgitatud, oli kõnealuste meetmete eesmärk tagada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsus. See eesmärk on ülekaalukas üldine huvi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Lisaks ei ole hagejad tõendanud, et asjasse puutuvad meetmed olid ebaproportsionaalsed. Need meetmed võimaldasid taastada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsuse ega ole tõendatud, et need läksid kaugemale selle stabiilsuse taastamiseks vajalikust. Täpsemalt, eraõiguslike võlausaldajate osalemine Kreeka võlainstrumentide niisuguses vahetamises, mis oleks toimunud ainult vabatahtlikkuse alusel, nagu seda pooldasid hagejad, ei oleks võimaldanud tagada edukat võlainstrumentide vahetamist. Nimelt, kuna eraõiguslike võlausaldajate võrdne kohtlemine ei oleks olnud tagatud, oleksid neist vähesed vahetust aktsepteerinud moraaliriski tõttu, st et vahetusega nõustunud isikud peaksid kannatama nende võlausaldajate riskide tagajärgi, kes Kreeka võlainstrumentide vahetuses ei osale. Kuid Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine – mis omakorda oli vajalik euroala pangandussüsteemi stabiliseerimiseks – sõltus väärtpaberite vahetamise edukusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Seega heidavad hagejad EKP‑le vääralt ette, et viimane ei mõistnud vaidlusaluses arvamuses hukka kapitali vaba liikumise piiramist ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikli 124 rikkumine</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Hagejad väidavad, et Kreeka Vabariik on rikkunud ELTL artiklit 124, kuna ta kohustas võlausaldajaid, kes oma nõusolekut ei andnud, vahetama neile kuuluvad olemasolevad Kreeka võlainstrumendid uute väärtpaberite vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>EKP vaidleb vastu nii argumendile, et ELTL artiklit 124 rikkus tema, kui ka argumendile, et seda sätet rikkus Kreeka Vabariik. Lisaks leiab EKP, et rikutud on tema kaitseõigusi seoses hagejate mainitud lisa A.8 punktidega 55 ja 56, mida hagiavaldus ei sisaldanud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">EKP kaitseõigused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Hagejad leidsid hagiavalduses, et komisjon on kinnitanud, et sundvõõrandamise korral esineb ELTL artikli 124 rikkumine. Oma argumendi toetuseks viitasid hagejad punktidele 55 ja 56 komisjoni <DATE ISO="20130819">19. augusti 2013. aasta</DATE> seisukohtades, mis olid esitatud Euroopa Kohtule kohtuasjades C‑226/13, C‑245/13 ja C‑247/13 ning mis olid lisatud lisana A.8. Nende seisukohtade punkte 55 ja 56 siiski lisas A.8 esitatud ei olnud, sest puudusid seisukohtade leheküljed 13–15. EKP järeldab nendest asjaoludest, et ta ei saanud kasutada oma kaitseõigust nende punktide suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb meenutada, et tõendite esitamise vabaduse põhimõttest tuleneb, et Üldkohtu menetluse poolel on põhimõtteliselt õigus tugineda tõenditele, mis on esitatud teises kohtumenetluses. Korrakohase õigusemõistmisega on nende Üldkohtule esitamine vastuolus ainult siis, kui nimetatud pool sai need tõendid õigusvastaselt või kui need on konfidentsiaalsed (vt selle kohta <DATE ISO="20170704">4. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>European Dynamics Luxembourg jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Liidu Raudteeamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑392/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:462">EU:T:2017:462</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Veel tuleb täheldada, et hagejad esitasid lisa A.8 puuduolevad leheküljed repliigi staadiumis (vt lisa C.5), mistõttu sai EKP selles küsimuses oma arvamust avaldada nii vasturepliigis kui ka kohtuistungil. Hagejate esitatud argument ei põhine ainult lisal A.8, vaid ka lisal A.9. Ent viimati nimetatud lisa – milles on esitatud komisjoni poolt Euroopa Kohtule <DATE ISO="20140221">21. veebruaril 2014</DATE> kohtuasjas C‑578/13 esitatud seisukohad – punktid 48 ja 49 on täpselt samad, mis komisjoni 19. augustil 2013 esitatud ja lisas C.5 uuesti esitatud seisukohtade punktid 55 ja 56.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Neid asjaolusid arvestades väidab EKP vääralt, et tema kaitseõigusi rikuti ja et hagejate seisukohad, mis põhinevad lisa A.8 punktidel 55 ja 56, tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="22"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikkel 124</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>ELTL artikli 124 kohaselt on keelatud kõik liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, regionaalsetele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele rahaasutustes eesõigusi andvad meetmed, kui need ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Hagejad leiavad, et selle sätte ja nõukogu <DATE ISO="19931213">13. detsembri 1993. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 3604/93, millega määratletakse mõisted [ELTL artiklis 124] nimetatud eesõiguste andmise keelu kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="332" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="1993">EÜT L 332, lk 4</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 10/01, lk 30), alusel on liikmesriikidel keelatud anda avaliku võimu meetmete kaudu avalikule sektorile eelisõigusi krediidiasutustes. Ent hagejate hinnangul olid võlausaldajate hulgas, kes Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimisele oma nõusolekut ei andnud, muu hulgas krediidiasutused, kes on käsitletavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>rahaasutustena<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> määruse nr 3604/93 artikli 4 lõike 1 tähenduses, koosmõjus nõukogu <DATE ISO="19771212">12. detsembri 1977. aasta</DATE> esimese direktiivi 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="322" PAGE.FIRST="30" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 322, lk 30</REF.DOC.OJ>) artikli 1 esimese taandega. Hagejate hinnangul kohustas seaduses nr 4050/2012 ette nähtud Kreeka võlainstrumentide vahetamine neid rahaasutusi võtma hoiule uusi riigi võlainstrumente tingimustel, mis ilmselgelt ei vasta turutingimustele. Seetõttu rikub see vahetamine ELTL artiklit 124. Oma argumendi toetuseks märgivad hagejad esiteks, et Kreeka võlainstrumentide kohustusliku vahetamise ajal 2012. aasta märtsis oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>uute<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> võlainstrumentide nominaalväärtus vaid 46,5% <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> võlainstrumentide nominaalväärtusest, ja teiseks, et majanduslikust aspektist moodustas nende <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>uute<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> võlainstrumentide väärtus vaid 21,5% <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>vanade<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> omast (vt Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20140322">22. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>Seega heidavad hagejad sisuliselt EKP‑le ette piisavalt selge rikkumise toimepanemist seetõttu, et ta ei mõistnud hukka asjaolu, et seaduse nr 4050/2012 eelnõu põhjustab ELTL artikli 124 rikkumise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Kuid esiteks ei anna seadus nr 4050/2012 ELTL artikliga 124 keelatud eelisõigust rahaasutustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Nimelt keelab ELTL artikkel 124 kõik meetmed – kui need ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel –, mis annavad muu hulgas liikmesriikidele eesõigusi rahaasutuses, et innustada liikmesriike järgima usaldusväärset eelarvepoliitikat, vältides seejuures olukorda, et eelarvepuudujäägi monetaarne rahastamine või avalik-õiguslike isikute eelisjuurdepääs rahaturgudele ei too kaasa liikmesriikide ülemäärast võlakoormust või eelarvepuudujääki (vt selle kohta määruse nr 3604/93 esimene põhjendus ja <DATE ISO="20151001">1. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bara jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑201/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:638">EU:C:2015:638</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Seaduse nr 4050/2012 eesmärk ei ole aga Kreeka Vabariigi võlga suurendada, vaid vastupidi, hagejatele kuuluvate väärtpaberite devalveerimise teel seda vähendada, arvestades selle ülemäärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Samuti, seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmist õigustavad ka ELTL artikli 124 esemeks olevad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlused. Nimelt määruse nr 3604/93 artikkel 2 määratleb need kui kaalutlused, mis on liidu õigusaktidel põhinevate või nende suhtes järjepidevate riigisiseste õigus- ja haldusnormide aluseks ja mis on mõeldud rahaasutuste usaldatavuse edendamiseks, et tugevdada kogu finantssüsteemi stabiilsust ja nende asutuste klientide kaitset. Ent seaduse nr 4050/2012 eelnõu eesmärk oligi säilitada nii Kreeka riigi rahanduse kui ka euroala finantssüsteemi stabiilsus (vt punktid 105 ja 106 eespool).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Teiseks ei ole ELTL artikli 124 eesmärk hagejaid kaitsta ja neile õigusi anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Kuid nagu märgitud eespool punktis 77, ei saa lubada kahju hüvitamise hagi esitamist õigusnormi alusel, mis ei anna õigusi isikule, kes sellele tugineb. Nii ei saa tugineda normile, mis ei kaitse mitte isikut õigusvastase toimimise eest, mida ta ette heidab, vaid kedagi teist. Õigusnormi eesmärk on<?PAGE NO="23"?> eraõiguslikele isikutele õiguste andmine siis, kui õigusnormist tuleneb eelis, mida võib pidada omandatud õiguseks, kui õigusnormiga kaitstakse eraõiguslike isikute õigusi või kui sellega kehtestatakse eraõiguslikele isikutele õigusi, mille sisu on piisavalt täpselt kindlaksmääratav (vt <DATE ISO="20051019">19. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cofradía de pescadores <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>San Pedro de Bermeo<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑415/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:365">EU:T:2005:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Käesolevas asjas on ELTL artiklis 124 kehtestatud normi eesmärk kaitsta liidu institutsioone ja liikmesriike rahaasutustes eelisõiguste andmisest tulenevate eelarveriskide eest. ELTL artiklis 124 sätestatud keeld ei kaitse seega mitte eraõiguslikke isikuid ja ettevõtjaid, nagu käeolevas asjas hagejad, vaid liitu ennast – sealhulgas liikmesriike – tegevuse eest, mis võib seada ohtu kogu liidu majandusliku ja rahalise stabiilsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa ELTL artiklit 124 pidada normiks, mis annab hagejatele õigusi, mistõttu ei saa nad sellele sättele oma kahju hüvitamise nõudes tugineda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Arvestades kõiki eespool esitatud põhjuseid väidavad hagejad vääralt, et esineb õigusvastasus, mille eest EKP nende ees vastutab, sest ta ei ole käesolevas asjas hukka mõistnud ELTL artikli 124 rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143</NO.P><TXT>Kuna EKP lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused on kumulatiivsed, tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud (vt selle kohta <DATE ISO="20170124">24. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nausicaa Anadyomène ja Banque d’escompte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑749/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:21">EU:T:2017:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144</NO.P><TXT>Kõiki eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et ükski argument, millele hagejad tuginesid, ei võimalda tuvastada, et EKP on toime pannud eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise. Seega tuleb hagejate kahju hüvitamise nõue rahuldamata jätta juba sel ühel põhjusel, ilma et tuleks hinnata kahju tegelikku tekkimist ja põhjuslikku seost EKP väidetava käitumise ja väidetava kahju vahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt EKP nõudele neilt välja mõista.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kolmas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Frank Steinhoffilt, Ewald Filbrylt, Vereinigte Raiffeisenbanken Gräfenberg-Forchheim-Eschenau-Heroldsberg eG‑lt, Werner Bäckerilt ja EMB Consulting SE‑lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Frimodt Nielsen</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kreuschitz</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Półtorak</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20190523">23. mail 2019</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>