2012R0737 — ET — 29.05.2015 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 737/2012,

14. august 2012,

Keldi mere teatavate kalavarude kaitse kohta

(ELT L 218 15.8.2012, lk 8)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/741, 8. mai 2015,

  L 118

1

9.5.2015




▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 737/2012,

14. august 2012,

Keldi mere teatavate kalavarude kaitse kohta



EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, ( 1 ) eriti selle artikli 45 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) ( 2 ) kohaselt tuleb ühises kalanduspoliitikas sätestada ühtsed meetmed vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamise vallas, sealhulgas erimeetmed kalapüügi mõju vähendamiseks mere ökosüsteemidele ja mittesihtliikidele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 45 lõikes 1 on sätestatud, et kui mereorganismide kaitse nõuab kohest tegutsemist, võib komisjon kõnealusele määrusele lisaks või sellest erandina võtta vastu kõiki vajalikke meetmeid.

(3)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogult (edaspidi „ICES”) 2011. aasta juunis saadud nõuande kohaselt on Keldi meres kalade, eelkõige kilttursa ja merlangi noorisendite, vette tagasiheite määr kõrge ning üha suureneb. Kalade vette tagasi heitmine enne nende paljunemist vähendab järgmiste aastate võimalikku saagikust ning ohustab seega kalavarude jätkusuutlikkust.

(4)

Nii Norra salehomaari püüdvad laevastikud kui ka põhjatraalide ja nootadega merikogerlaste segu püüdvad laevastikud kasutavad vähese selekteerimisvõimega püügivahendeid ning seetõttu on kilttursa ja merlangi tagasiheite määr kõrge. ICES väidab ka, et tursavarud sõltuvad oluliselt kalavarude taastamisest ning tagasiheite vähendamiseks tuleks soodustada tehniliste meetmete võtmist. Keldi meres nii kilttursa- kui ka merlangivarude hiljutise olulise suurenemise tõttu arvatakse, et tagasiheite probleem muutub sel aastal teravamaks. Seega soovitab ICES, et püügivahendite selekteerimisvõime suurendamiseks ning kilttursa, merlangi ja tursa tagasiheite vähendamiseks tuleks tehnilised meetmed kehtestada viivitamata.

(5)

Seepärast on vaja kasutusele võtta ruudukujuliste silmadega selektiivaken, et parandada kasutatavate püügivahendite selekteerimisvõimet suuruse järgi ja vältida noorisendite sattumist saagi hulka, kuid säilitada samal ajal sihtliikide võimalikult suur loomus. Ruudukujuliste silmadega selektiivakende kasutamisega väheneb oluliselt kalade suremus, kuna kaladel on võimalus võrgust välja pääseda ning sellised selektiivaknad on tõhusad vahendid, mida saab viivitamata kasutusele võtta.

(6)

Loodepiirkonna vete piirkondliku nõuandekomisjoni (NWWRAC) 2011. aasta oktoobris antud nõuande kohaselt tuleks praegu Keldi merel kohaldatavaid tehnilisi meetmeid parandada, et vähendada eelkõige kilttursa ja merlangi tagasiheidet, milleks nõutakse, et laev kasutaks olenevalt püügivahendi liigist ja laeva mootori võimsusest ruudukujuliste silmadega selektiivakent, mis on konkreetse suurusega ja sobivalt asetatud.

(7)

Seepärast tuleb Keldi mere kilttursa- ja merlangivarude kaitseks viivitamata tegutseda.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse põhjatraalide või nootadega varustatud kalalaevade suhtes, mis püüavad kala ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) VIIf ja VIIg rajoonis ning VIIj rajooni selles osas, mis asub põhja pool 50° N ja ida pool 11° W (edaspidi „Keldi meri”), kui:

a) põhjatraalide ja nootade võrgusilma suurus on 100 mm või rohkem (edaspidi „TR1 laevad”);

b) põhjatraalide ja nootade võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kuid alla 100 mm (edaspidi „TR2 laevad”) või

c) põhjatraale ja nootasid kasutavate laevade mootori võimsus on vähem kui 112 kW (edaspidi „väikese mootorivõimsusega laevad”).

2.  Lõiget 1 ei kohaldata piimtraalidega püüdvate kalalaevade suhtes.

Artikkel 2

Tehnilised meetmed

▼M1

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 7 lõike 1 punktist a hakkavad kalalaevad, mis kasutavad noodapära võrgusilma suurusega 70–119 mm, kasutama ruudukujuliste silmadega selektiivakent, mille silma suurus on vähemalt 120 millimeetrit.

▼B

2.  Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 7 lõike 2 punktist a asetatakse lõikes 1 osutatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken noodapära ülemisse paneeli. Ruudukujuliste silmadega selektiivakna tagumine serv, mis on gaitanile lähim osa, ei tohi gaitanist olla kaugemal kui 9 meetrit.

▼M1

3.  Erandina lõikest 2 võib ruudukujuliste silmadega selektiivaken paikneda noodapärast kaugemal, kui kasutatakse erinevat püügivahendite kombinatsiooni ning kui sellel on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangu kohaselt tursa, kilttursa ja merlangi püügil samasugused või paremad selektiivsusnäitajad.

4.  Erandina lõikest 1 võivad kalalaevad, mis kasutavad noodapära võrgusilma suurusega 70–119 mm, selle asemel kasutada ruudukujuliste silmadega selektiivakent, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 millimeetrit, kui nad kasutavad püügivahendit, millel on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangu kohaselt tursa, kilttursa ja merlangi püügil samasugused või paremad selektiivsusnäitajad.

5.  Erandina lõikest 1 võivad laevad, mis kasutavad noodapära võrgusilma suurusega 70–119 mm ja mille iga püügireisi saagist Keldi meres ida pool 8° läänepikkust moodustab merlang vähemalt 55 %, kasutada ruudukujuliste silmadega selektiivakent, mille silma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, kui nad kasutavad põhjatraale või seinnootasid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit.

6.  Kalalaevadele, mis kasutavad lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud erandeid, peab enne merele minekut olema lipuriigi poolt välja antud kalapüügi eriluba. Lipuliikmesriik uurib iga taotlust sellise loa saamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ( 3 ) artiklile 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 ( 4 ) artiklitele 4 ja 5.

▼B

Artikkel 3

Pardapealne vaatluskava

1.  Ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 665/2008 ( 5 ) kohaldamist, kehtestab iga liikmesriik, kelle laevade suhtes kohaldatakse artiklis 2 osutatud tehnilisi meetmeid, pardapealse vaatluskava, et kontrollida kõnealuste meetmete tõhusust. Vaatluskavade abil hinnatakse eelkõige kilttursa, merlangi ja tursa saaki ning tagasiheidet vähemalt 20 % täpsusega.

2.  Hiljemalt 15. oktoobril igal aastal, mil vaatluskava rakendatakse, esitavad liikmesriigid komisjonile aruande vaatluskavas osalevate kalalaevade püügivahendite selekteerimisvõime kohta ning saagi ja tagasiheite üldkogused.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 26. septembrist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



( 1 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

( 2 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 3 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

( 4 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

( 5 ) ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.