Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 559 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL

{SEC(2021) 560 final} - {SWD(2021) 631 final} - {SWD(2021) 632 final} - {SWD(2021) 637 final} - {SWD(2021) 638 final}


I LISA

Aruandlus

Määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud eduaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

1.eesmärkide seadmine

(a)sõidukite kasutuselevõtu prognoosid 31. detsembriks aastatel 2025, 2030 ja 2035:

–kergsõidukid, eraldi akutoitega elektrisõidukid, pistikühendusega hübriidsõidukid ja vesinikusõidukid;

–raskeveokid, eraldi akutoitega elektrisõidukid ja vesinikusõidukid;

(b)eesmärgid 31. detsembriks aastatel 2025, 2030 ja 2035:

–kergsõidukite laadimistaristu: laadimisjaamade arv ja väljundvõimsus (laadimisjaamade liigitus vastavalt käesoleva määruse III lisale);

–selliste kergsõidukitele ette nähtud laadimisjaamade rajamine, mis ei ole üldsusele juurdepääsetavad;

–raskeveokite laadimistaristu: laadimisjaamade arv ja väljundvõimsus;

–selliste raskeveokitele ette nähtud laadimisjaamade rajamine, mis ei ole üldsusele juurdepääsetavad;

–vesinikutanklad: tanklate arv, tanklate võimsus ja pistmikud;

–veeldatud maagaasi tanklad maanteedel: tanklate arv ja võimsus;

–veeldatud maagaasi tankimispunktid TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates, sealhulgas asukoht (sadam) ja võimsus sadama kohta;

–kaldaäärne elektritoide TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates, sealhulgas täpne asukoht (sadam) ja sadama iga rajatise võimsus;

–kaldaäärne elektritoide TEN-T põhi- ja üldvõrgu siseveesadamates, sealhulgas asukoht (sadam) ja võimsus;

–elektritoide seisvatele õhusõidukitele, seadmete arv TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaama kohta;

–muud riiklikud eesmärgid, mille puhul ei ole seatud kogu ELi hõlmavaid kohustuslikke riiklikke eesmärke. Alternatiivkütuste taristu puhul sadamates, lennujaamades ja raudteel tuleb teatada seadme asukoht ja võimsus/suurus;

2.kasutamise määrad: punkti 1 alapunktis b osutatud kategooriate puhul asjaomase taristu kasutamisest teatamine;

3.alternatiivkütuste kasutuselevõtuga seoses teatatud riiklike eesmärkide saavutamise tase eri transpordiliikide puhul (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport):

–punkti 1 alapunktis b osutatud taristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamise tase kõikide transpordiliikide puhul, eelkõige laadimisjaamade, elektriteede (kui see on asjakohane), vesinikutanklate, mere- ja siseveesadamate kaldaäärse elektritoite, TEN-T põhivõrgu meresadamates veeldatud maagaasi punkerdamise, muu sadamates asuva alternatiivkütuste taristu, seisvate õhusõidukite elektriga varustamise ning rongidele ette nähtud vesinikutankimispunktide ja laadimispunktide puhul;

–laadimispunktide puhul täpsustada avaliku ja erasektori taristu suhe;

–alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt linnatranspordisõlmedes;

4.õiguslikud meetmed: teave õiguslike meetmete kohta, mis võivad olla alternatiivkütuste taristu rajamise toetamiseks võetavad seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, nagu ehitusload, parkimisload, ettevõtete keskkonnasäästlikkuse sertifitseerimine ja kütusetanklate kontsessioonid;

5.teave riikliku poliitikaraamistiku rakendamist toetavate poliitikameetmete kohta, sealhulgas:

–otsesed stiimulid alternatiivkütuseid kasutavate transpordivahendite ostmiseks või taristu rajamiseks;

–võimalus kasutada maksusoodustusi, et edendada alternatiivkütuseid ja asjaomast taristut kasutavate transpordivahendite kasutuselevõttu;

–riigihanked, sh ühishanked alternatiivkütuste kasutamise toetamiseks;

–nõudlusega seotud mitterahalised stiimulid, näiteks eelisjuurdepääs piiratud juurdepääsuga aladele, parkimispoliitika ja eraldi sõidurajad;

6.taristu kasutuselevõtuga ja tootmisega seotud avaliku sektori toetus, sh:

–iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, jaotatud alternatiivkütuste ja transpordiliikide (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport) järgi;

–iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised, millega toetatakse alternatiivkütuste tehnoloogiaid kasutavaid tootmisettevõtteid, jaotatud alternatiivkütuste ja transpordiliikide järgi;

–kõikide erivajaduste arvessevõtmine alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu algjärgus;

7.teadusuuringud, tehnoloogiaarendus ja tutvustamine (RTD&D): iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised, millega toetatakse alternatiivkütustega seotud teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, jaotatud kütuse ja selle päritolu (eristades fossiil- ja taastuvkütuseid) ning transpordiliikide järgi.

II LISA

Tehnilised kirjeldused

1.Maanteetranspordi elektrivarustuse tehnilised kirjeldused

1.1.Mootorsõidukite tavalaadimispunktid: vahelduvvoolul töötavad elektrisõidukite tavalaadimispunktid varustatakse koostalitluse eesmärgil vähemalt standardis EN 62196-2:2017 kirjeldatud 2. tüüpi pistikupesade või pistmikega.

1.2.Mootorsõidukite kiirlaadimispunktid:

–vahelduvvoolul töötavad elektrisõidukite kiirlaadimispunktid varustatakse koostalitluse eesmärgil vähemalt standardis EN 62196-2:2017 kirjeldatud 2. tüüpi pistmikega;

–alalisvoolul töötavad elektrisõidukite kiirlaadimispunktid varustatakse koostalitluse eesmärgil vähemalt standardis EN 62196-3:2014 kirjeldatud kombineeritud laadimissüsteemi „Combo 2“ pistmikega.

1.3.Mootorsõidukite juhtmeta laadimispunktid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/[…/…], millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL mootorsõidukite juhtmeta laadimispunktide standardite osas.

1.4.L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1745.

1.5.Elektribusside laadimispunktid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/ […/…], millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL mootorsõidukite juhtmeta laadimispunktide standardite osas.

1.6.Mootorsõidukite akuvahetuse tehniline kirjeldus.

1.7.Raskeveokite laadimisseadmete (alalisvoolul laadimine) pistmiku tehniline kirjeldus.

1.8.Sõiduautode ja kergsõidukite induktiivse staatilise juhtmeta laadimise tehniline kirjeldus.

1.9.Raskeveokite induktiivse staatilise juhtmeta laadimise tehniline kirjeldus.

1.10.Sõiduautode ja kergsõidukite induktiivse dünaamilise juhtmeta laadimise tehniline kirjeldus.

1.11.Raskeveokite induktiivse dünaamilise juhtmeta laadimise tehniline kirjeldus.

1.12.Elektribusside induktiivse staatilise juhtmeta laadimise tehniline kirjeldus.

1.13.Elektribusside induktiivse dünaamilise juhtmeta laadimise tehniline kirjeldus.

1.14.Elektritee tehniline kirjeldus: raskeveokite dünaamiline elektrivarustus õhuliinidelt pantograafi kaudu.

1.15.Elektritee tehniline kirjeldus: sõiduautode, kergsõidukite ja raskeveokite dünaamiline maapealne energiavarustus voolu juhtivate rööbaste abil.

1.16.L-kategooria sõidukite akuvahetuse tehniline kirjeldus.

1.17.Võimaluse korral sõiduautode ja kergsõidukite akuvahetuse tehniline kirjeldus.

1.18.Võimaluse korral raskeveokite akuvahetuse tehniline kirjeldus.

1.19.Laadimisjaamade tehniline kirjeldus, eesmärgiga tagada ligipääs puuetega kasutajate jaoks.

2.Elektrisõiduki laadimise ökosüsteemi sisese teabevahetuse tehnilised kirjeldused

2.1.Elektrisõiduki ja laadimispunkti vahelise teabevahetuse (sõiduki ja võrgu vaheline side) tehniline kirjeldus.

2.2.Laadimispunkti ja laadimispunkti haldussüsteemi vahelise teabevahetuse (tagasüsteemi side) tehniline kirjeldus.

2.3.Laadimispunkti käitaja, elektromobiilsusteenuste osutajate ja e-rändlusplatvormide vahelise teabevahetuse tehniline kirjeldus.

2.4.Laadimispunkti käitaja ja jaotusvõrguettevõtjate vahelise teabevahetuse tehniline kirjeldus.

3.Maanteetranspordi vesinikuvarustuse tehnilised kirjeldused

3.1.Välitingimustes paiknevad vesinikutankimispunktid, mis väljastavad mootorsõidukite kütuseks gaasilist vesinikku, peavad vastama gaasilise vesiniku tankimise standardis ISO/TS 20100 sisalduvale tehnilisele kirjeldusele.

3.2.Vesinikutankimispunktide väljastatava vesiniku puhtus peab vastama standardis ISO 14687:2019 sisalduvale tehnilisele kirjeldusele.

3.3.Vesinikutankimispunktides tuleb kasutada tankimisalgoritme ja -seadmeid, mis vastavad gaasilise vesiniku tankimise standardis ISO 19880-1:2020 sisalduvale kirjeldusele.

3.4.Mootorsõidukite pistmikud gaasilise vesiniku tankimiseks peavad vastama gaasilisel vesinikul töötavate mootorsõidukite tankimise ühendusseadmete standardile ISO 17268:2020.

3.5.Raskeveokite gaasilise vesiniku (suruvesiniku) tankimispunktide pistmike tehniline kirjeldus.

3.6.Raskeveokite veeldatud vesiniku tankimispunktide pistmike tehniline kirjeldus.

4.Meretranspordi ja siseveelaevanduse elektrivarustuse tehnilised kirjeldused

4.1.Merelaevade kaldaäärne elektritoide, sealhulgas süsteemide kavandamine, paigaldamine ja katsetamine peab vastama standardi IEC/IEEE 80005-1:2019 tehnilistele kirjeldustele vastavalt kõrge- ja madalpinge ühenduste kohta.

4.2.Siseveelaevade kaldaäärne elektritoide peab vastama komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1745.

4.3.Merelaevade kaldaäärsete akulaadimispunktide tehniline kirjeldus, mis hõlmab ühenduvust ja süsteemi koostalitlusvõimet.

4.4.Siseveelaevade kaldaäärsete akulaadimispunktide tehniline kirjeldus, mis hõlmab ühenduvust ja süsteemi koostalitlusvõimet.

4.5.Tehniline kirjeldus sadama ja võrgu vahelise sideliidese kohta merelaevade automatiseeritud kaldaäärses elektritoites ja akulaadimissüsteemides.

4.6.Tehniline kirjeldus sadama ja võrgu vahelise sideliidese kohta siseveelaevade automatiseeritud kaldaäärses elektritoites ja akulaadimissüsteemides.

4.7.Võimaluse korral tehnilised kirjeldused siseveelaevade akuvahetuse ja laadimise kohta kaldaäärsetes laadimisjaamades.

5.Meretranspordis ja siseveelaevanduses vesiniku punkerdamise tehnilised kirjeldused

5.1.Vesinikkütusega merelaevade puhul gaasilise vesiniku (suruvesiniku) punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

5.2.Vesinikkütusega siseveelaevade puhul gaasilise vesiniku (suruvesiniku) punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

6.Meretranspordis ja siseveelaevanduses metanooli punkerdamise tehnilised kirjeldused

6.1.Metanoolkütust kasutavate merelaevade puhul taastuvmetanooli punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

6.2.Metanoolkütust kasutavate siseveelaevade puhul taastuvmetanooli punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

7.Meretranspordis ja siseveelaevanduses ammoniaagi punkerdamise tehnilised kirjeldused

7.1.Ammoniaakkütust kasutavate merelaevade puhul taastuvammoniaagi punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

7.2.Ammoniaakkütust kasutavate siseveelaevade puhul taastuvammoniaagi punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

8.Maagaasitankimispunktide tehnilised kirjeldused

8.1.Mootorsõidukite surumaagaasi tankimispunktid peavad vastama komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1745.

8.2.Surumaagaasi puhul kasutatavad pistmikud ja paagid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 110 (milles viidatakse standardile ISO 14469:2017).

8.3.Mootorsõidukite veeldatud maagaasi tankimispunktid peavad vastama komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1745.

8.4.Sisevee- või merelaevade veeldatud maagaasi tankimispunktid peavad vastama komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/1745.

9.Kütuse märgistamisega seotud tehnilised kirjeldused

9.1.„Kütuse ja sõiduki ühilduvuse tähistamine. Tarbijateabe graafiline tähis“ peab vastama standardile EN 16942:2016+A1:2021.

9.2.„Sõiduki ja taristu ühilduvuse tähistamine. Elektrisõiduki energiavarustust käsitleva tarbijateabe graafiline tähis“ peab vastama standardile EN 17186.

9.3.Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/732 sätestatud alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühine metoodika.

III LISA

Elektrisõidukite ja laadimistaristu kasutuselevõtu aruandlusnõuded

1.Liikmesriigid peavad liigitama oma aruanded elektrisõidukite kasutuselevõtu kohta järgmiselt:

–akutoitega elektrisõidukid, eraldi M1-, N1-, M2/3- ja N2/3-kategooria kohta

–pistikühendusega hübriidelektrisõidukid, eraldi M1-, N1-, M2/3- ja N2/3-kategooria kohta

2.Liikmesriigid peavad koostama laadimispunktide kasutuselevõtu aruanded järgmiselt:

Kategooria

Alamkategooria

Maksimaalne väljundvõimsus

Käesoleva määruse artikli 2 kohane määratlus

Kategooria 1 (vahelduvvool)

Aeglase vahelduvvoolul laadimisega laadimispunkt, ühefaasiline

P < 7,4 kW

Tavalaadimispunkt

Keskmise kiirusega vahelduvvoolul laadimisega laadimispunkt, kolmefaasiline

7,4 kW ≤ P ≤ 22 kW

Kiire vahelduvvoolul laadimisega laadimispunkt, kolmefaasiline

P > 22 kW

Kiirlaadimispunkt

Kategooria 2 (alalisvool)

Aeglase alalisvoolul laadimisega laadimispunkt

P < 50 kW

Kiire alalisvoolul laadimisega laadimispunkt

50 kW ≤ P < 150 kW

Tase 1 – ülikiire alalisvoolul laadimisega laadimispunkt

150 kW ≤ P < 350 kW

Tase 2 – ülikiire alalisvoolul laadimisega laadimispunkt

P ≥ 350 kW

3.Kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud laadimistaristu kohta tuleb eraldi esitada järgmised andmed:

–laadimispunktide arv, millest tuleb teatada iga punktis 2 nimetatud kategooria kohta;

–laadimisjaamade arv, järgides sama liigitust kui laadimispunktide puhul;

–laadimisjaamade kogu summaarne väljundvõimsus;

–nende laadimisjaamade arv, mis ei töötanud antud aastal 50 %-l päevadest, mil laadimisjaam oli kasutamiseks kättesaadav.



IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2014/94/EL

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 3

Artikkel 2

Artikkel 2

-

Artikkel 3

-

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

-

Artikkel 6

-

Artikkel 7

Artikli 6 lõige 4

Artikkel 8

-

Artikkel 9

-

Artikkel 10

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 11

-

Artikkel 12

Artikkel 3

Artikkel 13

Artikkel 10

Artiklid 14, 15 ja 16

Artikkel 7

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 8

Artikkel 20

Artikkel 9

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 11

Artikkel 23

_

Artikkel 24

Artikkel 12

Artikkel 25

Artikkel 13