EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.4.2020

COM(2020) 139 final

2020/0057(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse pärast COVID-19 puhangut tekkinud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Tööhõive toetamise erakorraline rahastu hakkab toimima laenukavana, mida toetab liikmesriikide garantiisüsteem. Selline süsteem võimaldab liidul:

(1)suurendada laenude mahtu, mida saab tööhõive toetamise erakorralisest rahastust anda liikmesriikidele, kes taotlevad finantsabi selle rahastu raames;

(2)tagada, et rahastu tõttu liidul tekkiv tingimuslik kohustus on kooskõlas liidu eelarvepiirangutega.

Et lähenemisviis täidaks kavandatud eesmärki, peavad liikmesriigid andma liidule usaldusväärseid, tagasivõetamatuid ja realiseeritavaid garantiisid kooskõlas nende vastava osakaaluga liidu kogurahvatulus. Garantiide süsteem väldib vajadust liikmesriikide ettemaksete järele, parandades samal ajal krediidikvaliteeti, mida on vaja kõrge krediidireitingu tagamiseks ja liidu eelarvevahendite kaitsmiseks.

Lisaks liikmesriikide garantiidele hõlmab raamistik ka muid kaitsemeetmeid, et tagada kava rahaline usaldusväärsus:

·range ja konservatiivne finantsjuhtimine;

·sellise laenuportfelli loomine, mis piirab kontsentratsiooniriski, iga-aastast riskipositsiooni ja ülemäärast riskipositsiooni üksikute liikmesriikide suhtes, tagades samal ajal piisavad vahendid kõige enam abi vajavatele liikmesriikidele, ning

·võimalused võla pikendamiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

4.MÕJU EELARVELE

Tööhõive toetamise erakorraline rahastu hakkab toimima kuni 100 miljardi euroni küündiva laenukavana, mida toetab liikmesriikide garantiisüsteem. Selline süsteem võimaldab liidul:

(1)suurendada laenude mahtu, mida saab tööhõive toetamise erakorralisest rahastust anda liikmesriikidele, kes taotlevad finantsabi selle rahastu raames;

(2)tagada, et rahastu tõttu liidul tekkiv tingimuslik kohustus on kooskõlas liidu eelarvepiirangutega.

Et lähenemisviis täidaks kavandatud eesmärki, peavad liikmesriigid andma liidule usaldusväärseid, tagasivõetamatuid ja realiseeritavaid garantiisid kooskõlas nende vastava osaga liidu kogurahvatulust. Garantiide süsteem väldib vajadust liikmesriikide ettemaksete (sissemakstud kapital) järele, parandades samal ajal krediidikvaliteeti, mida on vaja kõrge krediidireitingu tagamiseks ja liidu eelarvevahendite kaitsmiseks.

Lisaks liikmesriikide garantiidele hõlmab raamistik ka muid kaitsemeetmeid, et tagada kava rahaline usaldusväärsus:

·range ja konservatiivne finantsjuhtimine;

·sellise laenuportfelli loomine, mis piirab kontsentratsiooniriski, iga-aastast riskipositsiooni ja ülemäärast riskipositsiooni üksikute liikmesriikide suhtes, tagades samal ajal piisavad vahendid kõige enam abi vajavatele liikmesriikidele, ning

·võimalused võla pikendamiseks.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatava nõukogu määruse artiklis 1 sätestatakse pärast COVID-19 puhangut tekkinud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (edaspidi „tööhõive toetamise erakorraline rahastu“ ehk TERA) loomine. Rahastu oleks selle õiguslikku alust arvestades sihtotstarbeline ja ajutine. Sellega antaks finantsabi finantsmääruse artikli 220 alusel, et toetada liikmesriike, kes on erakorralise COVID-19 puhangu tõttu silmitsi tõsiste majandushäiretega.

Kavandatava määruse artiklis 2 rõhutatakse, et tööhõive toetamise erakorraline rahastu on täiendav meede. See peaks täiendama liikmesriikide jõupingutusi riigisisesel tasandil ning sellega kaetakse osa avaliku sektori kulutuste olulisest ja järsust suurenemisest, millega liikmesriigid peavad COVID-19 kriisi otseste negatiivsete tagajärgedega toimetulemiseks arvestama. Tööhõive toetamise erakorralise rahastu kõrval võib kohaldada ka muid asjakohaseid ELi vahendeid, mille kaudu tegeletakse rahvatervist ähvardavate suurte ohtude konkreetsete aspektidega, ja rahalise toetuse vahendeid, näiteks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi.

Kavandatava määruse artikliga 4 määratakse esiteks kindlaks, et kavandatavast tööhõive toetamise erakorralisest rahastust antakse finantsabi asjaomasele liikmesriigile antava laenu vormis. Teiseks nähakse selles ette, et komisjonil peaks olema õigus võtta finantsturgudelt laene, eesmärgiga laenata neid asjaomastele liikmesriikidele edasi.

Kavandatava määruse artikliga 5 kehtestatakse tööhõive toetamise erakorralisest rahastust antava liidu finantsabi maksimaalne summa. See summa on kuni 100 miljardi eurot.

Kavandatava määruse artikliga 6 kehtestatakse kord, mille alusel liikmesriikidele kiirelt finantsabi anda. Kui liikmesriik on esitanud taotluse, konsulteerib komisjon kõigepealt asjaomase liikmesriigiga, et kontrollida, millises ulatuses on avaliku sektori kulutuste suurenemine otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks samalaadsete meetmete loomise, pikendamise või laiendamisega. Lisaks aitab selline konsulteerimine komisjonil laenutingimusi nõuetekohaselt hinnata. Kindlaks tuleb määrata sellised elemendid nagu laenusumma, maksimaalne keskmine tähtaeg, hind, laenu kasutussevõtmise tähtaeg, rakendamise tehnilised üksikasjad.

2020/0057 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse pärast COVID-19 puhangut tekkinud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 122,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, et reageerida pärast COVID-19 puhangut tekkinud sotsiaal-majanduslikule olukorrale.

(2)ELi toimimise lepingu artikli 122 lõike 2 kohaselt on juhul, kui mõni liikmesriik on raskustes või kui liikmesriigil on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud asjaolud, nõukogul õigus anda talle liidu finantsabi.

(3)Koroonaviirushaigust põhjustav raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2), millele Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud nime COVID-19, on uus koroonaviiruse tüvi, mida ei ole varem inimestel tuvastatud. Nimetatud haiguse üleilmne puhang kogub aina hoogu ja WHO on kuulutanud selle pandeemiaks. Liidus on liikmesriigid alates puhangu algusest kuni 30. märtsini 2020 teatatud 334 396 nakatunust ja 22 209 surmajuhtumist.

(4)Liikmesriigid on rakendanud erakorralisi meetmeid, et COVID-19 puhangut ja selle mõju vaos hoida. COVID-19 edasise leviku tõenäosust liidus peetakse suureks. Lisaks rahvatervisele avalduvale mõjule, sh märkimisväärsele surmajuhtumite arvule, on COVID-19 puhangud ulatuslikult kahjustanud liikmesriikide majandussüsteemi, põhjustanud ühiskondlikke vapustusi ning suurendanud järjest enamates liikmesriikides avaliku sektori kulutusi.

(5)Praegune erandlik olukord, mis on tekkinud liikmesriikidest olenematutel asjaoludel ja halvanud olulise osa nende tööjõust, on põhjustanud seoses lühendatud tööaja kavade (palgatöötajatele) ja samalaadsetele meetmetega (eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjatele) liikmesriikide avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise. Liikmesriikidele tuleb anda võimalus tulla toime avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemisega, kuni COVID-19 puhang ja selle mõju nende tööjõule saadakse kontrolli alla.

(6)COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu loomine peaks võimaldama liidul reageerida tööturu kriisile koordineeritult, kiiresti ja tulemuslikult ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus, et seeläbi piirata tööhõive kaudu üksikisikutele ja kõige enam mõjutatud majandussektoritele avalduvat mõju, leevendades seega sellise erakorralise olukorra otsest mõju liikmesriikide avaliku sektori kulutustele.

(7)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 1046/2018 2 artikliga 220 võib liit anda liikmesriikidele rahalist abi laenu vormis. Need laenud tuleks anda liikmesriikidele, kus COVID-19 puhangu tõttu alates 1. veebruarist 2020 vastu võetud riiklike meetmete tulemusel on avaliku sektori tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud kulutused järsult ja oluliselt suurenenud. See kuupäev tagab kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise ja hõlmab liikmesriikide tööturgudele avalduva mõjuga seotud tegelike ja võimalik, et ka kavandatud kulutuste suurenemist olenemata sellest, millal COVID-19 puhang konkreetses liikmesriigis algas. Alates sellest kuupäevast vastu võetud riiklikud meetmed peaksid olema otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmete (sh füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks) loomise, pikendamise või laiendamisega. Lühendatud tööaja kavad on riiklikud programmid, mis teatavatel asjaoludel võimaldavad majandusraskustes ettevõtetel ajutiselt vähendada oma töötajate töötunde, kusjuures töötajad saavad mittetöötatud tundide eest riigilt sissetulekutoetust. Samasugused skeemid on olemas ka füüsilisest isikust ettevõtjate sissetuleku asendamiseks. Finantsabi taotlev liikmesriik peaks esitama tõendid lühendatud tööaja kavade või samalaadsete meetmetega seotud tegelike ja võimalik, et ka kavandatud kulutuste järsu ja olulise suurenemise kohta.

(8)Selleks et anda mõjutatud liikmesriikidele piisavad rahalised vahendid, mis võimaldaksid neil toime tulla COVID-19 puhangu mõjuga nende tööturule, peaks liidu laenutegevus tööhõive toetamise erakorralise rahastu raames olema piisavalt suuremahuline. Seepärast tuleks liidu antavaid laene rahastada rahvusvaheliste kapitaliturgude kaudu.

(9)COVID-19 puhang on avaldanud ulatuslikku kahjulikku mõju kõigi liikmesriikide majandussüsteemidele. Seepärast on vaja liikmesriikide kollektiivset osalust garantiina, millega toetatakse liidu eelarvest antavaid laene. Need garantiid on vajalikud selleks, et liit saaks anda liikmesriikidele piisavas suurusjärgus laene seoses tööturupoliitikameetmetega, mis on kõige suurema surve all. Tagamaks, et liidu poolt tööhõive toetamise erakorralisest rahastust antud laenudest tekkiv tingimuslik kohustus on kooskõlas kohaldatava mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite ülemmääraga, peaksid liikmesriikide antud garantiid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja realiseeritavad, ning ette tuleks näha süsteemi usaldusväärsust suurendavad kaitsemeetmed.

(10)Süsteemi töökindlust suurendavate täiendavate kaitsemeetmete hulka peaksid kuuluma konservatiivne finantsjuhtimine, maksimaalne iga-aastane riskipositsioon ja laenuportfelli piisav hajutatus.

(11)Sellest rahastust antud laenude puhul on tegemist finantsabiga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 tähenduses. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 282 lõike 3 punktile g kohaldatakse artiklit 220 käesolevast rahastust antavate laenude suhtes alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise alguskuupäevast. Samas on siiski otstarbekas kohaldada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikes 5 sätestatud nõudeid laenutehingute suhtes juba alates käesoleva määruse jõustumisest.

(12)Et liidu poolt sellest rahastust antud laenudest tulenev tingimuslik kohustus oleks kooskõlas kohaldatava mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite ülemmääradega, tuleb kehtestada usaldatavusnõuded, kaasa arvatud võimalus pikendada liidu nimel võetud laene.

(13)Võttes arvesse käesoleva määruse kohaste liidu finantsabi andmist käsitlevate otsuste erilist rahanduslikku mõju, on nende tegemiseks vaja rakendusvolitusi, mis tuleks anda nõukogule.

(14)Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu 3 artikli 143 lõike 1 kohaselt piirdub Ühendkuningriigi vastutus tema osa eest liidu tingimuslikes kohustustes nende tingimuslike kohustustega, mis on tekkinud finantstehingutest, mille liit tegi enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva. Liidu mis tahes tingimuslik kohustus, mis tekib käesoleva määruse alusel antavast finantsabist, jääks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva järgsesse aega. Seetõttu ei peaks Ühendkuningriik käesoleva määruse alusel antavas finantsabis osalema.

(15)Kuna tegemist on COVID-19 puhangule reageerimise ajutise vahendiga, peaks komisjon iga kuue kuu järel läbi vaatama, kas liikmesriikides tõsiseid majandushäireid põhjustavad erandlikud asjaolud on endiselt alles.

(16)Arvestades COVID-19 puhangu mõju ja vajadust selle puhangu tagajärgedele kiiresti reageerida, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu („rahastu“) loomine

1. Luuakse eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu („tööhõive toetamise erakorraline rahastu“ ehk TERA), edaspidi „rahastu“, et tulla toime COVID-19 puhangu ja selle sotsiaal-majanduslike tagajärgedega.

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mis võimaldavad anda liidul finantsabi liikmesriigile, kus on COVID-19 puhangu tõttu rasked majandushäired või suur oht nende tekkeks, et rahastada lühendatud tööaega või samalaadseid meetmeid, mis kaitseksid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning vähendaksid seega töötust ja sissetulekute kaotust.

Artikkel 2

Rahastu kui täiendav meede

Rahastu täiendab mõjutatud liikmesriikide võetud riigisiseseid meetmeid sellega, et pakub finantsabi, mis aitaks neil riikidel toime tulla COVID-19 puhangu põhjustatud erandlike sündmustega kaasneva otsese majandusliku ja sotsiaalse kahju leevendamiseks mõeldud avaliku sektori tegelike ja võimalik, et ka kavandatud kulude järsu ja olulise kasvuga.

Artikkel 3

Rahastu kasutamise tingimused

1.    Liikmesriik võib taotleda liidu finantsabi, kui riigi avaliku sektori tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 järsult ja oluliselt kasvanud selliste riigisiseste meetmete võtmise tõttu, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, et tulla toime COVID-19 puhangu põhjustatud erandlike sündmustega kaasneva otsese majandusliku ja sotsiaalse mõjuga.

2. Abisaavad liikmesriigid kasutavad sellest rahastust antavat liidu finantsabi lühendatud tööaega või samalaadseid meetmeid toetavate riigisiseste kavade toetamiseks.

Artikkel 4

Finantsabi vormid

Artiklis 3 osutatud finantsabi antakse asjaomasele riigile laenuna. Seda eesmärki silmas pidades ja kooskõlas artikli 6 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusotsusega on komisjonil õigus võtta kõige sobivamal ajal liidu nimel laenu kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada turgudel oma maine liidu emitendina.

Artikkel 5

Finantsabi maksimaalne summa

Artiklis 3 osutatud finantsabi maksimumsumma kõigi liikmesriikide jaoks ei ole suurem kui 100 000 000 000 eurot.

Artikkel 6

Finantsabi taotlemise kord

1.Artiklis 3 osutatud finantsabi tehakse kättesaadavaks komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt rakendusaktina vastuvõetava otsusega.

2.Enne nõukogule ettepaneku esitamist konsulteerib komisjon põhjendamatu viivituseta asjaomase liikmesriigiga, et veenduda, kas lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega otseselt seotud tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud kulud on abi taotlenud liikmesriigis COVID-19 puhanguga seotud erandlike sündmuste tõttu järsult ja oluliselt kasvanud. Selleks esitab asjaomane liikmesriik komisjonile vajalikud tõendid. Lisaks kontrollib komisjon, kas artiklis 9 osutatud usaldatavusnõuded on täidetud.

3.Artiklis 3 osutatud finantsabi kättesaadavaks tegemise otsuses esitatakse teave järgmiste asjaolude kohta:

(a)laenusumma, maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg, hinnakujundusvalem, osamaksete maksimaalne arv, laenu kasutussevõtmise tähtaeg ja muud finantsabi andmiseks vajalikud üksikasjalikud reeglid;

(b)hinnang sellele, kas liikmesriik vastab artiklis 3 osutatud tingimustele;

(c)kirjeldus riigi lühendatud tööaja kava(de) või samalaadsete meetmete kohta, mida võidakse rahastada.

Artikkel 7
Laenu väljamaksmine

Artikli 6 lõikes 3 osutatud laen makstakse välja osamaksetena.

Artikkel 8
Laenutehingud

1.Artiklis 4 osutatud laenutehingud toimuvad eurodes.

2.Artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud laenu tunnused lepitakse abisaava liikmesriigi ja komisjoni vahel kokku laenulepinguga. See leping peab sisaldama määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikes 5 osutatud sätteid.

3.Abisaava liikmesriigi taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või vastavad rahastamistingimused restruktureerida.

4.Lõikes 3 osutatud refinantseerimisest või restruktureerimisest teavitatakse majandus- ja rahanduskomiteed.

Artikkel 9
Laenuportfelli suhtes kehtivad usaldatavusnõuded

1.Neile kolmele riigile antud laenude summa, kelle arvele jääb suurim osa kõigist antud laenudest, ei tohi ületada 60 % artiklis 5 osutatud summast.

2.Liidu poolt konkreetsel aastal tasumisele kuuluvad summad ei tohi olla suuremad kui 10 % artiklis 5 osutatud summast.

3.Kui liikmesriik tagasimakset ei tee, võib komisjon asjaomaseid laene liidu nimel pikendada.

Artikkel 10
Laenude haldamine

1.Komisjon kehtestab koos EKPga laenude haldamiseks vajaliku korra.

2.Abisaav liikmesriik avab oma riigi keskpangas saadava finantsabi haldamiseks erikonto. Ta kannab tasumisele kuuluva laenu põhisumma ja intressid üle liidu kontole EKPs 20 TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

Artikkel 11
Osalus liikmesriikide garantii vormis

1.Liikmesriigid võivad osaleda rahastus sellega, et annavad vastutagatise liidu kantavale riskile.

2.Liikmesriikide osalus toimub tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava garantii kujul.

Komisjon sõlmib osaleva liikmesriigiga tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava garantii kohta lepingu. Lepingus sätestatakse maksetingimused.

3.Liikmesriikide antud garantiide kasutuselevõtu nõuded esitatakse pari passu põhimõttel. Kui liikmesriik ei suuda garantiid õigeaegselt realiseerida, on komisjonil õigus nõuda teiste liikmesriikide antud garantiide kasutuselevõttu pari passu põhimõttel kuni osalussummade ammendumiseni. Selline täiendav osalus hüvitatakse liikmesriikidele tagasinõutud summadest.

4.Lõikes 1 osutatud osalust käsitatakse kõnealuse rahastu sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Artikkel 12
Rahastu kättesaadavus

1.Artiklis 3 osutatud finantsabi muutub kättesaadavaks alles pärast seda, kui kõik liikmesriigid on andnud rahastusse oma panuse artikli 11 lõikes 1 osutatud osaluse näol summas, mis moodustab vähemalt 25 % artiklis 5 osutatud summast, tingimusel et iga liikmesriigi osaluse suhteline osakaal liikmesriikide osaluste kogusummas vastab liikmesriikide suhtelistele osakaaludele liidu summaarses kogurahvatulus vastavalt 27. novembril 2019 vastuvõetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve 4 tuludepoole A osa „Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine“ tabeli 3 veerule 1.

2.Komisjon annab nõukogule teada, kui rahastu muutub kättesaadavaks.

Artikkel 13
Kontroll ja auditeerimine

Artikli 8 lõikes 1 osutatud leping peab sisaldama määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikega 5 nõutavaid vajalikke sätteid kontrolli ja auditeerimise kohta.

Artikkel 14
Aruandlus

Komisjon edastab Euroopa Parlamendile, majandus- ja rahanduskomiteele, tööhõivekomiteele ja nõukogule kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 250 kontekstis veel kuus kuud pärast seda aruande finantsabi kasutamise ning käesoleva määruse kohaldamist õigustavate erandlike sündmuste jätkumise kohta.

Artikkel 15
Kohaldamine

Käesolevat määrust ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis. Käesolevas määruses sisalduvad viited liikmesriikidele ei hõlma Ühendkuningriiki.

Artikkel 16
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 5  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 6  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 7

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud oht (ohud)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Number […][Rubriik……………...……………………………………………………………….]	Liigendatud/ liigendamata 8	EFTA riigid 9	kandidaatriigid 10	kolmandad riigid	Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	[…][XX.AA.AA.AA]	Liigendatud/ liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Number […][Rubriik………………………………………]	Liigendatud/ liigendamata	EFTA riigid	kandidaatriigid	kolmandad riigid	Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	[…][XX.AA.AA.AA]		JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleks kasutada  haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

Kooskõlas kavandatava NÕUKOGU MÄÄRUSE, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 11  artikli 2 lõikega 3 võetakse vajalikud summad kasutusele lisaks finantsraamistikus kindlaks määratud ülemmääradele.

<….> peadirektoraat				Aasta N 12	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2 a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 13
Eelarverida		(3)
<….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1 a +3
	Maksed	=2+2a +3

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	-
	Maksed	-

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4  assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
<….> peadirektoraat
• Personalikulud
• Muud halduskulud
<…….> peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N 14	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5  assigneeringud KOKKU	Kulukohustused
	Maksed

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–X◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 15

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 16 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–X ◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N 17

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 18 RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X ◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		2	2	2	2
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 19
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)		1	1
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
XX 01 04 yy  20	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		3	3	2	2

DG BUDG tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Väärtpaberite emiteerimine kapitaliturgudel (turuanalüüs, prospektid, registreerimine, suhted investoritega), tulude, välja- ja tagasimaksete haldamine
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X ◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X ◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 21
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    ELT C 384 I, 12.11.2019, lk 1.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 1046/2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(3)    ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

(4)    Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine (EL, Euratom) 2020/227 (ELT L 57, 27.2.2020, lk 1).

(5)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(6)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(7)    Eelarve täitmise viise koos viidetega määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(8)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(9)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(10)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(11)    COM(2018) 322 final – 2018/0132.

(12)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(14)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(15)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(16)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(17)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(19)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(20)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(21)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.