<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-378/21</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62021CC0378</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:657">EU:C:2022:657</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑378/21</HT></P><P><HT TYPE="SC">Finanzamt Österreich (ekslikult lõpptarbijatele arvestatud käibemaks)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220908">8. septembril 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑378/21</HT></P><P>P GmbH</P><P>Menetlusosaline:</P><P>Finanzamt Österreich</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzgericht (föderaalne maksukohus, Austria))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Eksimus õige maksumäära valikul</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaksu korrigeerimine</KEYWORD><KEYWORD>Juba väljastatud arvete tegelikkuses korrigeerimise võimatus</KEYWORD><KEYWORD>Arvete korrigeerimise vajaduse puudumine, kui teenuse saajad ei ole maksukohustuslased</KEYWORD><KEYWORD>Maksutulu saamata jäämise ohu puudumine</KEYWORD><KEYWORD>Alusetu rikastumise väide</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käibemaksuõigus on maksukohustuslaste jaoks, kes peavad seda maksu oma klientidelt koguma tegelikult vaid riigi jaoks, riskantne õigusvaldkond. Kui maksukohustuslane võtab ekslikult aluseks liiga madala maksumäära, peab ta ikkagi maksma riigile õige (suurema) käibemaksusumma. See kehtib ka juhul, kui ta ei saa suuremat maksusummat õiguslikel ja/või faktilistel põhjustel oma klientidelt tagantjärele sisse nõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusemenetluses peab Euroopa Kohus käsitlema vastupidist olukorda, kus maksukohustuslane on terve aasta ekslikult aluseks võtnud liiga suure maksumäära, selle arvetele märkinud ja asjaomase käibemaksusumma riigile ära maksnud. Kas riik võib enam makstud käibemaksu endale jätta või peab ta selle tagastama maksukohustuslasele? Sisuliselt ei tulnud sellises suuruses maksu ju tasuda. Teiselt poolt esitati arved, millel näidati ära liiga suur käibemaksusumma, mis võiks ajendada kliente arvama liiga suures ulatuses maha sisendkäibemaksu. Kas kõnealuseid arveid tuleb seetõttu varem korrigeerida? Kas see on nii ka juhul, kui teenuseid osutati üksnes lõpptarbijatele, kellel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub, mistõttu ei saaks nad sisendkäibemaksu nagunii maha arvata?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Arvestades tarbimismaksu olemust, peaks klient tema poolt enam makstud käibemaksu teenuse osutajalt tegelikult tagasi saama. Kui see ei ole õiguslikult võimalik (nt kui hind oli kokku lepitud fikseeritud hinnana) või on faktiliselt välistatud (nt kuna kliendid ei ole nimeliselt teada), tekib küsimus, kes tohib maksu õige määra valikul tehtud vea tagajärjel lõpuks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>rikastuda<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>: kas riik või vea teinud maksukohustuslane?</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Liidu õigusraamistiku moodustab direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>), vaidlusalusel aastal (2019) kehtinud redaktsioonis; viimati muudetud nõukogu <DATE ISO="20181220">20. detsembri 2018. aasta</DATE> direktiiviga (EL) 2018/2057 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="329" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 329, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 73, mis puudutab maksustatavat väärtust, on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 78 määrab kindlaks, mis tuleb arvata maksustatava väärtuse hulka ja mis tuleb maksustatava väärtuse hulgast välja arvata:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Maksustatava väärtuse hulka arvatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud, välja arvatud käibemaks; […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 193 määrab kindlaks, kes on kohustatud maksu tasuma:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käibemaksu tasub maksukohustuslane, kelle kaubatarned või teenuste osutamine on maksustatav, välja arvatud juhtudel, kui vastavalt artiklitele 194–199b ja artiklile 202 tasub maksu teine isik.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 168 punkt a, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise ulatust, on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud selle liikmesriigi territooriumil kaupade või teenuste eest, mille talle on tarninud või osutanud või tarnib või osutab mõni teine maksukohustuslane; […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 203 sätestab käibemaksu tasumise kohustuse käibemaksuga arve väljastamise korral:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Käibemaksu tasub iga isik, kes märgib arvele käibemaksu.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 220 lõige 1 sätestab arve väljastamise kohustuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Iga maksukohustuslane tagab, et arve oleks väljastatud tema enda, kauba soetaja või teenuse saaja poolt või tema nimel ja arvel tegutseva kolmanda isiku poolt järgmistel juhtudel:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>kaubatarned või teenused teisele maksukohustuslasele või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslasele; […]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Austria 1994. aasta käibemaksuseaduse (Bundesgesetz über die Besteuerung der Umsätze; Umsatzsteuergesetz 1994; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>UStG<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) § 11 lõike 1 punkt 1 sätestab arve väljastamise kohustuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Kui ettevõtja teeb tehinguid § 1 lõike 1 punkti 1 tähenduses, on tal õigus väljastada arveid. Kui ta tarnib kaupa või osutab teenust teisele ettevõtjale selle majandustegevuse tarvis või juriidilisele isikule, kes ei ole ettevõtja, on ta kohustatud väljastama arve. Kui ettevõtja teeb maksustatava tarne või osutab maksustatava teenuse seoses kinnisasjaga isikule, kes ei ole ettevõtja, on ta kohustatud väljastama arve. Ettevõtja peab täitma arve väljastamise kohustuse kuue kuu jooksul pärast tehingu tegemist.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>UStG § 11 lõige 12, mis puudutab tasuda tulevat käibemaksu juhul, kui maks on ära näidatud selleks õigust omamata, on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Kui ettevõtja on tarne või muu soorituse eest esitatud arvele märkinud maksusumma, mida ta käesoleva föderaalseaduse kohaselt käibelt tasuma ei pea, siis peab ta arve alusel selle summa tasuma, kui ta seda tarne või muu soorituse saajale väljastatud arvel vastavalt ei korrigeeri. Korrigeerimise korral kohaldatakse § 16 lõiget 1 analoogia alusel.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Föderaalseaduse liidu, liidumaade ja kohalike omavalitsuste maksuhaldurite hallatavaid makse käsitlevate üldsätete ja korra kohta (Austria maksukorralduse seadus) (Bundesgesetz über allgemeine Bestimmungen und das Verfahren für die von den Abgabenbehörden des Bundes, der Länder und Gemeinden verwalteten Abgaben; Bundesabgabenordnung; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>BAO<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) § 239a sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kui maksu, mille peab maksukorralduse seaduse eesmärgi kohaselt majanduslikult kandma muu isik kui maksukohustuslane, on majanduslikult kandnud muu isik kui maksukohustuslane, jääb ära</P><PARAG IDENTIFIER="239A.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>krediit maksukontol,</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="239A.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>krediidi tagasimakse, ümberkandmine või tasaarveldamine ja</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="239A.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>kasutamine tasumisele kuuluva maksu tasumiseks,</ALINEA><ALINEA>kui see tooks kaasa maksukohustuslase alusetu rikastumise.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja eelotsusemenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse esitanud pool (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>P GmbH<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) on Austria õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega ühing (osaühing).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Nimetatud osaühing käitab siseruumis asuvat mänguväljakut. Vaidlusalusel 2019. aastal maksustas P GmbH oma teenuste tasu (mänguväljaku piletid) hariliku 20% käibemaksumääraga. Tegelikult oli P GmbH teenustele 2019. aastal kohaldatav vähendatud 13% maksumäär (üks vaidlusalusel aastal Austrias vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 98 lõikele 1 kohaldatavatest vähendatud maksumääradest).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>P GmbH väljastas klientidele tasu maksmisel kassakviitungid, mis on väikesesummalised arved UStG 1994 § 11 lõike 6 tähenduses (lihtsustatud arved vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 238 koostoimes artikliga 226b). Vaidlusalusel 2019. aastal väljastas P GmbH ühtekokku <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> arvet. P GmbH kliendid olid 2019. aastal eranditult lõpptarbijad, kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>P GmbH korrigeeris 2019. aasta käibedeklaratsiooni, et enam makstud käibemaksu maksuhaldurilt tagasi saada või tulevaste perioodide kohustuste katteks jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Maksuhaldur ei nõustunud korrigeerimisega kahel põhjusel: (1) Kui P GmbH arveid ei korrigeeri, siis on ta arvete alusel kohustatud tasuma suurema käibemaksusumma. (2) Käibemaksukoormust ei kanna mitte P GmbH, vaid tema kliendid. Järelikult tähendaks käibemaksu korrigeerimine P GmbH jaoks rikastumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Viidatud otsuse peale esitas P GmbH kaebuse. Kaebust menetlev Bundesfinanzgericht (föderaalne maksukohus, Austria) peatas menetluse ja esitas ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.P><TXT>Kas käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel peab käibemaksu maksma arve väljastaja, kui – nagu käesolevas kohtuasjas – ei esine maksutulu saamata jäämise ohtu, kuna teenuse saajad on lõpptarbijad, kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja seega peab käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel maksma käibemaksu arve väljastaja:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>Kas teenuse saajatele väljastatud arved võib jätta korrigeerimata, kui ühest küljest on välistatud maksutulu saamata jäämine ja teisest küljest on arvete korrigeerimine tegelikkuses võimatu?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>Kas käibemaksu korrigeerimist takistab tõsiasi, et lõpptarbijad maksid käibemaksu tasu maksmise raames, mistõttu viiks käibemaksu korrigeerimine maksukohustuslase alusetu rikastumiseni?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad Austria Vabariik ja Euroopa Komisjon. Euroopa Kohus loobus kohtuistungi korraldamisest kodukorra artikli 76 lõike 2 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimused ja menetluse käik</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub mõlema eelotsuse küsimusega tõlgendada käibemaksudirektiivi artiklit 203. Viidatud artikkel näeb ette, et käibemaksu tasub iga isik, kes märgib arvele käibemaksu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimustest ja kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on käesoleval juhul välistatud, et P GmbH klientidel on õigus sisendkäibemaksu maha arvata, kuna kõik nad olid lõpptarbijad (see tähendab, et nad ei ole maksukohustuslased). Olukorras, kus tasu eest kasutatakse siseruumides asuvat mänguväljakut, on ka raske ette kujutada, et mõni maksukohustuslane oleks kasutanud P GmbH müüdud sissepääsupiletit oma maksustatavate tehingute tarbeks (vt käibemaksudirektiivi artikkel 168).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>P GmbH esitas vaidlusalusel aastal siiski <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> arvet tõenäoliselt <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> mänguväljakut kasutanud isikule. Nende hulgas võis olla mõni maksukohustuslane, kes kasutas arvet – õigusega või alusetult – selleks, et arvele märgitud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsuse küsimustega on selline olukord välistatud, on see tegelikkuses olulisem olukord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seepärast antakse käibemaksudirektiivi artiklile 203 esmalt tõlgendus eeldusel, et <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> arvega, millele oli märgitud liiga suur käibemaksusumma, ei kaasne maksutulu saamata jäämise ohtu (selle kohta jaotis B). Seejärel lähtutakse sellest, et teatavat maksutulu saamata jäämise ohtu ei saa siiski välistada (selle kohta jaotis C). Sellele järgneb küsimus käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasumisele kuuluva käibemaksu korrigeerimise kohta, kusjuures käsitleda tuleb ka <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> arve korrigeerimise vajadust (selle kohta jaotis D). Viimaks uuritakse, kas olukorras, kus kliendid tasusid hinna täies ulatuses, saab tugineda väitele, et P GmbH on alusetult rikastunud (selle kohta jaotis E).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel käibemaksu tasumise kohustus, kui maksutulu saamata jäämise ohtu ei esine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Arvel vääralt ära näidatud käibemaks</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 203 kohaselt tasub käibemaksu iga isik, kes näitab arvel ära käibemaksu. Ent maksukohustuslane, kelle kaubatarned või teenuste osutamine on maksustatavad, peab käibemaksu tasuma juba käibemaksudirektiivi artikli 193 alusel. Kuna vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 220 lõike 1 punktile 1 on maksukohustuslane kohustatud väljastama arve vähemasti teistele maksukohustuslastele, tooks see ühe ja sama tehingu puhul kaasa teise maksukohustuse. Seega tuleb käibemaksudirektiivi artiklit 203 tõlgendada kitsendavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Vastasel korral peaks maksustatava kaubatarne või teenuse eest korrektselt arve esitanud maksukohustuslane tasuma käibemaksu kaks korda: ühel korral käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel ja teisel korral käibemaksudirektiivi artikli 193 alusel. See ei saanud olla direktiiviandja soov. Iseseisva mõtte omandab käibemaksudirektiivi artikkel 203 vaid siis, kui see näeb ette direktiivi artiklist 193 kaugemale mineva maksukohustuse. Kuna direktiivi artikli 203 eesmärk on<?PAGE NO="6"?> ära hoida maksutulude saamata jäämise oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nii sõnaselgelt nt <DATE ISO="20210318">18. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P (kütusekaardid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:215">EU:C:2021:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EN.SA.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑712/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:374">EU:C:2019:374</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (selle kohta täpsemalt punkt 30 jj), ei saa see hõlmata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>harilikku olukorda<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, kus maksukohustuslane koostab korrektse arve. Järelikult hõlmab käibemaksudirektiivi artikkel 203 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>vaid<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> alusetult arvele märgitud käibemaksu, see tähendab käibemaksu, mida seaduse alusel tasuda ei tule, kuid mis on arvel ikkagi ära näidatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul märgiti arvetele liiga suur käibemaksusumma (lähtudes vähendatud maksumäära asemel harilikust maksumäärast). Sellest tulenev vahe on märgitud arvele alusetult, nimelt liigselt. Kõnealuse vahe peaks arve väljastaja tasuma käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel juhul, kui täidetud on muud tingimused. Ülejäänud summa tuleb tasuda juba käibemaksudirektiivi artikli 193 alusel ja selle üle vaidlust ei ole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Arve mõiste käibemaksudirektiivi artikli 203 tähenduses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse järgi on väljastatud kassakviitungid nn väikesesummalised arved, mis võivad vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 238 koostoimes artikliga 226b sisaldada vähem andmeid. Tasuda tulev käibemaksusumma peab aga olema ära näidatud ka nendel arvetel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kõnealune arve on XI jaotise 3. peatüki 3.–6. jao kohaselt väljastatud arve, mis annab vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 178 punktile a õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks artikli 168 punkti a alusel. Kas P GmbH oli üldse kohustatud koostama lõpptarbijatele asjaomaseid arveid – käibemaksudirektiivi artikli 220 lõike 1 punkt 1 räägib selle vastu –, on erinevalt komisjoni seisukohast ebaoluline. Käibemaksudirektiivi artikkel 203 lähtub vaid arve olemasolust ja hõlmab oma sõnastuse kohaselt ka nn väikesesummalisi arveid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>See, et käibemaksudirektiivi artikli 203 kohane maksu tasumise kohustus puudutab ka väikesesummalistel arvetel alusetult (liiga suures summas) ära näidatud käibemaksu, on kooskõlas ka Euroopa Kohtu senise praktikaga käibemaksudirektiivi artikli 203 eesmärgi kohta. Viidatud kohtupraktika kohaselt on käibemaksudirektiivi artikli 203 eesmärk hoida ära maksutulu saamata jäämise oht, mis võib tuleneda sellest, et arve saaja arvab arvele tuginedes alusetult maha sisendkäibemaksu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="20210318">18. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P (kütusekaardid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:215">EU:C:2021:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EN.SA.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑712/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:374">EU:C:2019:374</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rusedespred</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑138/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:233">EU:C:2013:233</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stroy trans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑642/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:54">EU:C:2013:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LVK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑643/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:55">EU:C:2013:55</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Mahaarvamisõigus on piiratud maksudega, mis tekivad käibemaksuga maksustatava tehingu alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="19891213">13. detsembri 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Genius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:635">EU:C:1989:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellegipoolest ei ole maksutulu saamata jäämise oht kõrvaldatud, kui alusetult märgitud käibemaksuga arve saaja võib seda arvet kasutada käibemaksudirektiivi artikliga 168 ette nähtud mahaarvamisõiguse teostamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ning seal viidatud <DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmeink &amp; Cofreth ja Strobel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑454/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:469">EU:C:2000:469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimelt ei ole välistatud, et maksuhaldur ei saa õigel ajal tuvastada, et vormiliselt olemasoleva mahaarvamisõiguse kasutamist takistavad materiaalõiguslikud kaalutlused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Alusetult ära näidatud käibemaksu korral taotleb käibemaksudirektiivi artikkel 203 seega paralleelsust arve <HT TYPE="ITALIC">saaja</HT> mahaarvamisõiguse ja arve <HT TYPE="ITALIC">väljastaja</HT> maksukohustuse vahel, nagu see üldjuhul esineb kauba tarnija või teenuse osutaja ja kauba või teenuse saaja puhul ka korrektse<?PAGE NO="7"?> arve korral.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt selle kohta ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EN.SA</NAME.CASE>. (<NO.CASE>C‑712/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:35">EU:C:2019:35</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> Käibemaksudirektiivi artikli 203 sõnastuse kohaselt ei pea arve saaja olema mahaarvamisõigust tegelikult kasutanud. Piisab mahaarvamisõiguse kasutamise ohu esinemisest. Nagu õigusega rõhutab ka Austria, on järelikult mõtte ja eesmärgi poolest hõlmatud kõik arved, mis võivad ajendada arve saajat arvama maha sisendkäibemaksu. Nagu eespool (punkt 28 jj) märgitud, käib see ka väikesesummaliste arvete kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Maksutulu saamata jäämise ohu esinemise vajadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes tuleb märkida, et arve väljastaja vastutab süüst olenemata (st abstraktselt) riski eest, et arve saaja võib (ebaõigele) arvele tuginedes arvata alusetult maha sisendkäibemaksu. Tegemist on arve väljastaja abstraktse riskivastutusega. See on kohaldatav ka juhul, kui õige maksumäära valikul on eksitud ja vähendatud maksumäära asemel on kohaldatud harilikku maksumäära, nagu seda on tehtud käesolevas asjas. Eelduseks on aga sisendkäibemaksu alusetu (liiga suures summas) mahaarvamise ohu olemasolu, nagu komisjon õigesti rõhutab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seepärast on küsitav, kas käibemaksudirektiivi artikkel 203 on käesolevas asjas kohaldatav. Käibemaksudirektiivi artikli 168 kohaselt saab sisendkäibemaksu (muude tingimuste täidetuse korral) maha arvata vaid maksukohustuslane. Lõpptarbijal puudub <HT TYPE="ITALIC">per se</HT> mahaarvamisõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>(Abstraktne) oht, et mahaarvamisõigust kasutab alusetult mittemaksukohustuslane, läheneb seevastu nullile, kui jätta arvestamata asutamisel oleva ettevõtja juhtum. Sellise ettevõtja kasutatud mahaarvamisõigust uurib maksuhaldur maksustatavate tehingute puudumise tõttu aga nagunii lähemalt. Küllap ka seetõttu lähtub eelotsusetaotluse esitanud kohus sellest, et sellises olukorras nagu käesolev <HT TYPE="ITALIC">ei saa</HT> esineda maksutulu saamata jäämise ohtu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kui käibemaksudirektiivi artikkel 203 kujutab endast ohu koosseisutunnust, kuid selline oht on <HT TYPE="ITALIC">per se</HT> välistatud, kuna teenuse saajad ja arve adressaadid ei ole maksukohustuslased, vaid lõpptarbijad, siis ei saa käibemaksudirektiivi artiklit 203 kohaldada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seega saab esimesele küsimusele vastata järgmiselt: kui teenuste saajad on lõpptarbijad, kellel mahaarvamisõigus puudub, siis ei pea arve väljastaja käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel käibemaksu tasuma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel käibemaksu tasumise kohustus, kui maksutulu saamata jäämise oht ei ole välistatud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Eelkõige Austria vaidleb vastu eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt olukorrale antud hinnangule, mille kohaselt puudub maksutulu saamata jäämise oht. Isegi kui näib loogiline, et siseruumides asuva mänguväljaku kasutajad on vaid lõpptarbijad ja mitte maksukohustuslased, ei saa sellegipoolest algusest peale välistada, et <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> sissepääsupileti (või arve) saajate hulgas oli siiski üks või mitu maksukohustuslast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kõne alla tuleb näiteks olukord, kus siseruumides asuvat mänguväljakut külastab isa oma pojaga. Kui isa on maksukohustuslane (nt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev fotograaf), siis esineb vähemasti abstraktne oht, et ta võtab kõnealust arvet – õigustatult (ta müüb seal tehtud fotosid) või alusetult (tegemist on isiklikuks kasutamiseks tehtud fotodega) – arvesse käibedeklaratsiooni koostamisel ja arvab sisendkäibemaksu maha liiga suures ulatuses. Sellisel juhul oleks käibemaksudirektiivi artikkel 203 kohaldatav. Lõpuks peab aga eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas ja millises ulatuses on teenuse osutaja maksukohustuse ning teenuse saaja mahaarvamisõiguse paralleelsus abstraktselt ohustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Isegi kui teatavat abstraktset ohtu ei saa kõikidel juhtudel välistada, siis ei tähenda see, et käibemaksudirektiivi artikli 203 kohane maksukohustus hõlmaks <FT TYPE="NUMBER">22557</FT> arvet kogumina. Selline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>nakatumispõhimõte<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> – kuna ei saa välistada, et asjaomase arve on saanud mõni maksukohustuslane, kuuluvad kõik arved direktiivi artikli 203 kohaldamisalasse – on käibemaksuõigusele võõras ja seda ei põhjenda täpsemalt ka Austria.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 203 kohane maksukohustus puudutab üksikuid vigaseid arveid. Maksumenetlust reguleerivate õigusnormidega lubatud hindamise kaudu tuleb vajaduse korral kindlaks teha abstraktselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>ohtlike arvete<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> arv ja piirata direktiivi artikli 203 kohane maksukohustus nende arvetega. See on kooskõlas ka neutraalsuse põhimõttega, mis näeb ette, et maksukohustuslane kui riigi maksukoguja on käibemaksu koormast täielikult vabastatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20080313">13. märtsi 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Securenta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:166">EU:C:2008:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20040401">1. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bockemühl</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑90/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:206">EU:C:2004:206</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Maksustatava teenuse (siseruumides asuva mänguväljaku sissepääsupilet) laadi tõttu, mida vaid erandjuhul kasutab mõni maksukohustuslane, võib käesoleval juhul eeldada, et ohu tekkimise võimalus on väga väike.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seega võib esimesele küsimusele antavat vastust täiendada järgmiselt: kui arve saajate hulgas on ka maksukohustuslasi, tuleb käibemaks käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel siiski tasuda. Abstraktset ohtu tekitavate arvete arv tuleb vajaduse korral kindlaks teha hindamise teel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Maksumäära valikul tehtud eksimus ja arvete korrigeerimise kohustus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kui kohaldatakse käibemaksudirektiivi artiklit 203, tekib küsimus kõnealuste arvete korrigeerimise võimaluse kohta, et vähendada (arvele märgitud) ülemäärast maksukohustust materiaalõiguse alusel tasumisele kuuluva maksuga (maksustatava käibe põhjal) vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 193. Küsimus tekiks samamoodi, kui erinevalt minu ettepanekust laiendaks Euroopa Kohus käibemaksudirektiivi artikli 203 kohase maksukohustuse ka mittemaksukohustuslastest lõpptarbijatele esitatud arvetele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Korrigeerimise võimalust käsitlev Euroopa Kohtu praktika</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus juba märkinud, et käibemaksudirektiivis ei ole ühtegi sätet, mis puudutaks arve väljastaja poolt alusetult arvele märgitud käibemaksu korrigeerimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="20210318">18. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P (kütusekaardid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:215">EU:C:2021:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20070315">15. märtsi 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reemtsma Cigarettenfabriken</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑35/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:167">EU:C:2007:167</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmeink &amp; Cofreth ja Strobel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑454/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:469">EU:C:2000:469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seni, kuni liidu seadusandja ei ole seda lünka täitnud, peavad järelikult liikmesriigid sellele lahenduse leidma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20031106">6. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karageorgou jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑78/02–C‑80/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:604">EU:C:2003:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmeink &amp; Cofreth ja Strobel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑454/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:469">EU:C:2000:469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="19891213">13. detsembri 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Genius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:635">EU:C:1989:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selleks lahenduseks on Euroopa Kohus välja töötanud kaks lähenemisviisi, mida liikmesriigid peavad arvesse võtma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ühelt poolt peavad liikmesriigid käibemaksu neutraalsuse tagamiseks oma riigi õiguskorras ette nägema võimaluse korrigeerida <HT TYPE="ITALIC">igat</HT> arvele alusetult märgitud maksu, kui arve väljastaja tõendab oma <HT TYPE="ITALIC">heausksust</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20210318">18. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P (kütusekaardid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:215">EU:C:2021:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20200702">2. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Terracult</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑835/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:520">EU:C:2020:520</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EN.SA.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑712/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:374">EU:C:2019:374</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stroy trans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑642/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:54">EU:C:2013:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19891213">13. detsembri 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Genius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:635">EU:C:1989:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu hinnangul ei ole seetõttu kohaldatav näiteks riigisisene õigusnorm, mis välistab käibemaksu korrigeerimise pärast maksukontrolli alustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20210318">18. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P (kütusekaardid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:215">EU:C:2021:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama kehtib ka juhul, kui arve heauskse väljastaja tasutava käibemaksu korrigeerimise tingimuseks seatakse arvete korrigeerimine, mis tegelikult ei ole võimalik, sest arvete adressaadid ei ole nimeliselt teada. Selline tingimus oleks ebaproportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Seoses tingimusega, mille täitmine on muutunud võimatuks, vt <DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rusedespred</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑138/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:233">EU:C:2013:233</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Teiselt poolt nõuab käibemaksu neutraalsuse põhimõte, et juhul kui arve väljastaja on õigel ajal ja täielikult kõrvaldanud maksutulu saamata jäämise ohu, peab arvele alusetult märgitud käibemaksu saama korrigeerida, <HT TYPE="ITALIC">ilma</HT> et liikmesriigid võiksid seada parandamise tingimuseks arve väljastaja heausksust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20200702">2. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Terracult</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑835/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:520">EU:C:2020:520</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EN.SA.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑712/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:374">EU:C:2019:374</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LVK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑643/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:55">EU:C:2013:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20031106">6. novembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karageorgou jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑78/02–C‑80/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:604">EU:C:2003:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmeink &amp; Cofreth ja Strobel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑454/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:469">EU:C:2000:469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selline parandamine ei tohi lisaks sõltuda maksuhalduri kaalutlusõigusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmeink &amp; Cofreth ja Strobel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑454/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:469">EU:C:2000:469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimine arve heauskse väljastaja puhul</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Viidatud kohtupraktikast nähtub, et hoolimata teatavast maksutulu saamata jäämise ohust võib oma heausksust tõendanud maksukohustuslane arvele alusetult märgitud käibemaksu (see tähendab käibemaksu, mida ta peab tasuma käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel) korrigeerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19891213">13. detsembri 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Genius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:635">EU:C:1989:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Viidatud kohtupraktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Lähtepunktiks oli <DATE ISO="19891213">13. detsembri 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Genius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:635">EU:C:1989:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sellest ajast alates korratakse seda tekstilõiku pidevalt, ilma et kordagi oleks tegelikult selgitatud, miks ja millistel tingimustel saab selles kontekstis rääkida heausksest maksukohustuslasest; vt nt <DATE ISO="20210318">18. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P (kütusekaardid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:215">EU:C:2021:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); <DATE ISO="20200702">2. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Terracult</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑835/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:520">EU:C:2020:520</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EN.SA.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑712/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:374">EU:C:2019:374</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stroy trans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑642/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:54">EU:C:2013:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> võtab arvesse asjaolu, et kaubatarnet tegeval või teenust osutaval ettevõtjal (kes väljastab ka arve või peab selle osaliselt väljastama; vt käibemaksudirektiivi artikkel 220) on vaid riigi maksukoguja ülesanne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20211111">11. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ELVOSPOL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:911">EU:C:2021:911</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20201015">15. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>E. (käibemaks – maksustatava väärtuse vähendamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑335/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:829">EU:C:2020:829</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A‑PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080313">13. märtsi 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Securenta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:166">EU:C:2008:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20040401">1. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bockemühl</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑90/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:206">EU:C:2004:206</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Komisjon nimetab teda oma dokumendis koguni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>maksuhalduri käepikenduseks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>. Kui ta täidab seda ülesannet heauskselt, peab võimalike vigade tagajärgede eest vastutama riik, kes kaasas ta maksukogujana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse põhjal ei ole selge, miks võttis P GmbH aluseks vale maksumäära. Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas käesoleval juhul saab rääkida arve heausksest väljastajast kõnealuses tähenduses. Seejuures tuleb siiski arvesse võtta, et mõnikord sõltub õige maksumäär keerulistest õiguslikest piiritlusküsimustest, mistõttu võivad selle kindlaksmääramisel tekkida kahtlused. Sellistel juhtudel on õigusliku eksimuse oht suur. Mida keerukam on käibemaksudirektiiv või seda üle võttev riigisisene seadus, seda suurem on asjaomane risk maksukohustuslase jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seega, kui vale maksumäära kohaldati üksnes vale õigusliku hindamise (õiguslik eksimus) tulemusel, tuleb minu hinnangul lähtuda arve heausksest väljastajast. Näitena võib nimetada olukorda, kus õige maksumäär on vaieldav ja maksukohustuslane otsustas – nagu hiljem selgub – vale seisukoha kasuks. Olukord võib olla teistsugune, kui maksukohustuslane ei mõelnud üldse, millist maksumäära kohaldada, või kui oli selge, milline maksumäär on kohaldatav. Selline õiguslik eksimus ei ole arusaadav ega vabandatav, mistõttu ei räägiks ma sellisel juhul arve heausksest väljastajast viidatud tähenduses. Seega on otsustav, kas maksukohustuslasele kui riigi maksukogujale saab vigase arve väljastamist ette heita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et ekslikult harilikku maksumäära aluseks võttes tegutses P GmbH heauskselt viidatud tähenduses, siis ei ole oluline, kas maksutulu saamata jäämise oht on kõrvaldatud. Kuna maksutulu saamata jäämise oht tuleneb üksnes vigaste arvete olemasolust, ei ole arvete korrigeerimine tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimiseks siis ka vajalik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Käibemaksu korrigeerimine sõltumata arve väljastaja heausksusest</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Küsimus, mis puudutab arvete korrigeerimist maksutulu saamata jäämise ohu kõrvaldamiseks, tekib aga siis, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab järeldusele, et maksukohustuslane ei ole arve väljastamisel tegutsenud heauskselt. Sellisel juhul saab käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda tulevat käibemaksu korrigeerida vaid juhul, kui maksutulu saamata jäämise oht on õigel ajal ja täielikult kõrvaldatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märgib siiski ka seda, et meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta maksu täpseks kogumiseks ja pettuse vältimiseks, ei või minna kaugemale sellest, mis on vajalik selliste eesmärkide saavutamiseks. Seega ei tohi nende meetmete kasutamine seada kahtluse alla käibemaksu neutraalsust, mis on ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt samamoodi <DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmeink &amp; Cofreth ja Strobel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑454/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:469">EU:C:2000:469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> See kehtib iseäranis abstraktse ohukoosseisu suhtes (selle kohta juba eespool punkt 30 jj).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Niisiis, kui käibemaksu tagastamine – mõeldud on käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda tuleva käibemaksu vähendamist – osutub maksu tagastamise tingimusi arvestades võimatuks või ülemäära keeruliseks, võivad nimetatud põhimõtted nõuda, et liikmesriigid näeksid ette meetmed ja menetluskorra, mis on vajalikud, et maksukohustuslane saaks tagasi nõuda ekslikult arvele märgitud maksu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta samamoodi <DATE ISO="20070315">15. märtsi 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reemtsma Cigarettenfabriken</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑35/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:167">EU:C:2007:167</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul käesoleval juhul maksutulu saamata jäämise ohtu siiski ei esine. Sellisel juhul ei ole ka arvete korrigeerimine vajalik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Korrigeerimise tegeliku võimatuse käsitlemine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kui teatav oht siiski esineb (selle kohta vt eespool punkt 38 jj), mida peab uurima ja vajaduse korral hindamise teel kindlaks määrama eelotsusetaotluse esitanud kohus, on selleks, et kõrvaldada vigaste arvete olemasolust tulenev maksutulu saamata jäämise oht, põhimõtteliselt vajalik korrigeerimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seejuures tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas seda põhimõtet tuleb järgida, kui asjaomaste arvete korrigeerimine ei ole tegelikult võimalik, kuna arve adressaadid ei ole nimeliselt teada. Arve väljastajalt võimatu nõudmine võiks tähendada ebaproportsionaalse nõude esitamist. Teiselt poolt tekitas just arve väljastaja – nagu rõhutab Austria – oma tegevusega maksutulu saamata jäämise ohu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Minu hinnangul sõltub lahendus nendel juhtudel – maksutulu saamata jäämise ohu jätkuv esinemine ja vigaste arvete korrigeerimise tegelik võimatus – samuti eksimuse käsitlusest. See on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mis kaitseb heauskselt tegutsevat arve väljastajat (selle kohta eespool punkt 52 jj), samal ajal kui arve väljastaja, kes ei tegutse heauskselt, peab maksutulu saamata jäämise ohu kõrvaldama. Kui seda saab teha vaid arve korrigeerimise kaudu, siis vastutab korrigeerimise võimatuse eest arve väljastaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kuna maksutulu saamata jäämise oht tuleneb vigaste arvete olemasolust, tuleb need põhimõtteliselt korrigeerida. Kui see ei õnnestu, ei saa ka käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda tulevat käibemaksu vähendada. Erinevalt komisjoni seisukohast on seejuures ebaoluline, kas arve väljastamise kohustus oli üldse olemas, sest tegemist on vigase arve tagajärjel (vt eespool punkt 25 jj) tekkinud käibemaksukohustuse kõrvaldamisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Liidu õigus, iseäranis proportsionaalsuse ja neutraalse käibemaksu põhimõtted, nõuavad tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimise võimalust, mis on käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel kujundatud abstraktse riskivastutusena. Kui arve väljastaja on tegutsenud heauskselt, näiteks teinud vaid õigusliku vea, siis kehtib kohustus lubada korrigeerimist olenemata sellest, kas sellega tekitatud maksutulu saamata jäämise oht on kõrvaldatud. Kui arve väljastaja ei ole tegutsenud heauskselt, tuleb maksutulu saamata jäämise oht kõrvaldada. Selleks tuleb põhimõtteliselt korrigeerida arvet. Kui arve väljastaja ei saa seda teha, jääb kõnealune võimatusega seotud risk tema kanda. Sellisel juhul tuleb käibemaks tasuda käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">E.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Alusetu rikastumise väide</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Teise küsimuse alaküsimusega b soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimist takistab tõsiasi, et lõpptarbijad maksid liiga suure käibemaksusumma hinna raames, mistõttu oleks lõppkokkuvõttes rikastunud ainult teenust osutav maksukohustuslane (käesoleval juhul P GmbH).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Liidu õigus ei takista riigisisesel õiguskorral (nagu käesolevas asjas BAO § 239a) keelduda alusetult sisse nõutud maksu tagastamisest, kui tagastamine peaks subjektidele kaasa tooma alusetu rikastumise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑309/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:211">EU:C:2008:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20000921">21. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Michaïlidis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/98 ja C‑442/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:479">EU:C:2000:479</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="19880324">24. märtsi 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:171">EU:C:1988:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Küll <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tuleb alusetu rikastumise keelu põhimõtet siiski rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet järgides<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑309/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:211">EU:C:2008:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud, ei ole aga rikastumisega tegemist juba siis, kui liidu õigusega vastuolus olev maks on hinna kaudu üle kantud lõpptarbijale. Nimelt võib maksukohustuslane isegi siis, kui kogu maks sisaldub hinnas, saada kahju müügimahu vähenemise tõttu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20110906">6. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lady &amp; Kid jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:540">EU:C:2011:540</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑309/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:211">EU:C:2008:211</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="19970114">14. jaanuari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comateb jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/95–C‑218/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:12">EU:C:1997:12</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul oleks ettevõtjaga P GmbH konkureeriv ettevõtja, kes oleks nõudnud sama hinda, pidanud tasuma käibemaksu vaid 13/113 hinnast ja mitte 20/120 hinnast. Sama hinna juures oleks maksumäära valikul tehtud eksimuse tõttu P GmbH kasumimarginaal väiksem kui võrreldaval konkurendil. Sama kasumimarginaali juures oleks P GmbH oma eksimuse tõttu seevastu pidanud nõudma kõrgemat hinda, mis omakorda oleks tähendanud konkurentsi seisukohast ebasoodsamasse olukorda sattumist. Käesoleval juhul räägib see P GmbH alusetu rikastumise vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on lisaks märkinud, eeldab liikmesriigi tulemuslik alusetu rikastumise väide, et majanduslik koorem, mille tekitas maksukohustuslasele alusetult sisse nõutud maks, on <HT TYPE="ITALIC">täielikult neutraliseeritud</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20130516">16. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alakor Gabonatermelő és Forgalmazó Kft.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:315">EU:C:2013:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See on mõeldav näiteks siis, kui liikmesriik on andnud ekslikult liiga kõrge hinnaga seoses veel ka subsiidiumi. Sellise olukorraga ei ole aga tegemist käesolevas asjas.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leiab, et seda, kas ning millises ulatuses on maksukohustuslane ühenduse õigusega vastuolus oleva maksutagastuse tõttu alusetult rikastunud, saab tuvastada üksnes pärast majandusanalüüsi, mis võtab arvesse kõiki olulisi asjaolusid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑309/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:211">EU:C:2008:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Weber’s Wine World jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:53">EU:C:2003:53</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seejuures on alusetu rikastumise tõendamise kohustus liikmesriigil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Nii tuleb ilmselt mõista ka märkusi <DATE ISO="19880324">24. märtsi 1988. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:171">EU:C:1988:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samasse suunda viitab <DATE ISO="20110906">6. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lady &amp; Kid jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:540">EU:C:2011:540</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis seoses selle maksu tagastamata jätmisega, mida ei tulnud tasuda, räägib kitsalt tõlgendatavast erandist. Vt ka <DATE ISO="20000921">21. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Michaïlidis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/98 ja C‑442/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:479">EU:C:2000:479</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kaudsete maksude puhul (sama kehtib käesolevas asjas kaudselt sisse nõutud käibemaksu suhtes) ei saa eeldada, et toimunud on lõpptarbijale ülekandmine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="19970114">14. jaanuari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comateb jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/95–C‑218/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:12">EU:C:1997:12</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 25 lõpp).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Sellise analüüsi läbiviimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑309/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:211">EU:C:2008:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20000921">21. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Michaïlidis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/98 ja C‑442/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:479">EU:C:2000:479</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="19970114">14. jaanuari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comateb jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/95–C‑218/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:12">EU:C:1997:12</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus võib aga anda tarvilikke juhiseid, mis võivad olla asjakohased, et ulatuslikult arvesse võtta kõiki asjaolusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb arvesse võtta asjaolu, et sellises olukorras nagu käesolev, kus tegelikku käibemaksukoormust kandvad lõpptarbijad ei ole teada, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>rikastub<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> ekslikult liiga suures summas kogutud käibemaksu tulemusel riik või teenust osutav ettevõtja. Ilmselt seepärast leiab komisjon, et maksuhaldur ei või põhimõtteliselt tugineda P GmbH alusetule rikastumisele. Austria maksuseaduse kohaselt on riigil õigus nõuda P GmbH osutatud teenustelt käibemaksu vaid väiksemas summas (st 13/113 hinnast). Seda ületav summa toob materiaalõiguslikult kaasa riigi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>alusetu rikastumise<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Seevastu maksukohustuslasel oli tsiviilõigusest tulenev õigus saada lõpptarbijatega kokku lepitud hind täissummas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Teiseks on lõpptarbijatele osutatavate teenuste puhul üldjuhul ebaoluline, kuidas moodustub lõpphind, kuna lõpptarbijad ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Eksimus hinna kalkuleerimise aluste valikul ei puuduta erinevalt komisjoni väitest põhimõtteliselt tsiviilõigusest tulenevat õigust lõpptarbijatega kokku lepitud hinnale, kui käibemaksu konkreetne suurus ei ole muutunud lepingu eriomaseks aluseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitavad käibemaksudirektiivi artikkel 73 ja sellele artiklile järgnevad artiklid. Selle kohaselt on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille teenuse osutaja saab teenuse saajalt. Selleks on kokkulepitud hind. Käibemaksudirektiivi artikli 78 punkti a kohaselt ei kuulu käibemaks ise maksustatava väärtuse hulka. Vastavalt käibemaksudirektiivi kontseptsioonile sisaldab kokkulepitud hind seega seadusjärgselt alati õiges suuruses käibemaksu. Seda kinnitas Euroopa Kohus hiljuti isegi käibemaksupettusega seoses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20210701">1. juuli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tribunal Económico Administrativo Regional de Galicia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑521/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:527">EU:C:2021:527</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Maksuhalduri käsitusega lisada käibemaks kui teatavat liiki karistus kokkulepitud (maksuvabale) hinnale Euroopa Kohus õigustatult ei nõustunud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kui aga õige käibemaksusumma – olenemata sellest, kas see on arvele õigesti märgitud – jääb alati lõpptarbija kanda (käibemaksudirektiivi artikkel 73 ja artikli 78 punkt a), siis ei saa rääkida sellest, et lõpptarbija käibemaksukoormus on olnud liiga suur ja seetõttu on P GmbH alusetult<?PAGE NO="14"?> rikastunud, kui riik maksab tagasi käibemaksu, mida seadusjärgselt tasuda ei tulnud. Lõpptarbija on käibemaksu õiges suuruses juba tasunud (vt käibemaksudirektiivi artiklid 73 ja 78), käibemaks oli üksnes kalkuleeritud vales summas ja arvel ära näidatud vales summas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus juba tuvastanud, et nõutaval tervikhindamisel võib olla määrav see, kas poolte vahel sõlmitud lepingud näevad teenuse eest makstava tasuna ette fikseeritud tasu või tasu põhimäära, millele on olenevalt asjaoludest lisatud tasuda tulev maks. Esimesel juhul, see tähendab fikseeritud hinna kokkuleppimise korral, ei pruugi olla tegemist teenuse osutaja alusetu rikastumisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Samamoodi juba <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadeco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:380">EU:C:2009:380</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mina läheksin veel kaugemale ja välistaksin olukorras, kus lõpptarbijaga on kokku lepitud fikseeritud hind ja käibemaks on jäetud tema kanda, teenust osutava maksukohustuslase alusetu rikastumise. Viimane peab leppima kas väiksema kasumimarginaaliga või konkurentidega võrreldes väiksema konkurentsivõimega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seega ei takista asjaolu, et lõpptarbijad maksid lõpphinna, mis oli kalkuleeritud valesti (kuna selles oli käibemaksu osa liiga suur ja kasumimarginaal liiga väike), käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimist. Maksukohustuslase alusetut rikastumist ei nähtu sellest vähemasti juhul, kui kokku oli lepitud fikseeritud hind. Teisiti võib asi olla siis, kui kokku oli lepitud hind, millele lisandub seadusjärgselt tasuda tulev käibemaks. Sellise olukorra võib aga käesoleval juhul välistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Eeltoodule tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesfinanzgerichti (föderaalne maksukohus, Austria) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kui teenuste saajad on lõpptarbijad, kellel puudub mahaarvamisõigus, siis ei pea arve väljastaja käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel käibemaksu tasuma. Kui arve saajate hulgas on ka maksukohustuslasi, tuleb käibemaks käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel siiski tasuda. Selliste arvete arv tuleb vajaduse korral kindlaks teha hindamise teel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Proportsionaalsuse ja neutraalse käibemaksu põhimõte nõuavad tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimise võimalust, mis on käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel kujundatud abstraktse riskivastutusena. Kui arve väljastaja on tegutsenud heauskselt, siis kehtib kohustus lubada korrigeerimist olenemata sellest, kas sellega tekitatud maksutulu saamata jäämise oht on kõrvaldatud. Tegutsemine on heauskne, kui maksukohustuslane on teinud õigusliku vea, mida ei saa talle ette heita. Seevastu kui arve väljastaja ei ole tegutsenud heauskselt, on maksutulu saamata jäämise ohu kõrvaldamine kohustuslik tingimus. Selleks tuleb põhimõtteliselt korrigeerida arvet. Kui arve väljastaja ei saa seda teha, jääb kõnealune võimatusega seotud risk tema kanda. Sellisel juhul tuleb käibemaks käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Asjaolu, et lõpptarbijad maksid hinna, mis oli kalkuleeritud valesti (kuna selles oli käibemaksu osa liiga suur ja kasumimarginaal liiga väike), ei takista käibemaksudirektiivi artikli 203 alusel tasuda tuleva käibemaksu korrigeerimist. Maksukohustuslase alusetut rikastumist ei nähtu sellest vähemasti juhul, kui kokku oli lepitud fikseeritud hind.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>