<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-804/21 PPU</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62021CJ0804</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:307">EU:C:2022:307</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220428">28.4.2022</DATE> – Kohtuasi C‑804/21 PPU</HT></P><P><HT TYPE="SC">C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20220428">28. aprill 2022</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: soome.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Eelotsuse kiirmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö kriminaalasjades</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa vahistamismäärus</KEYWORD><KEYWORD>Raamotsus 2002/584/JSK</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 23 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõue</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Politsei</KEYWORD><KEYWORD>Väljajätmine</KEYWORD><KEYWORD>Vääramatu jõud</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Üleandmise õiguslikud takistused</KEYWORD><KEYWORD>Seadusest tuleneval alusel esitatud tagaotsitava kaebused</KEYWORD><KEYWORD>Rahvusvahelise kaitse taotlus</KEYWORD><KEYWORD>Välistamine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 23 lõige 5</KEYWORD><KEYWORD>Üleandmisele ette nähtud tähtaegade möödumine</KEYWORD><KEYWORD>Tagajärjed</KEYWORD><KEYWORD>Vahi alt vabastamine</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus võtta kõik muud meetmed isiku põgenemise vältimiseks</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑804/21 PPU,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Korkein oikeuse (Soome kõrgeim kohus) <DATE ISO="20211220">20. detsembri 2021. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval, Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlustes järgmiste isikute suhtes:</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">C,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">CD,</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Syyttäjä,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Prechal (ettekandja), kohtunikud J. Passer, F. Biltgen, N. Wahl ja M. L. Arastey Sahún,</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20220302">2. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>C ja CD, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">asianajaja</HT> H. Nevala,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Soome valitsus, esindaja: H. Leppo,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindaja: J. Langer,</P></ITEM><ITEM><P>Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja L.-E. Baţagoi,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: S. Grünheid ja I. Söderlund,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20220310">10. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 81, lk 24</REF.DOC.OJ>), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>raamotsus 2002/584<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikli 6 lõike 2 ning artikli 23 lõigete 3 ja 5 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud seoses Rumeenia kohtu poolt Rumeenia kodanike C ja CD suhtes tehtud Euroopa vahistamismääruste täitmisega Soomes.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Raamotsus 2002/584</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 põhjendused 8 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>(8)</NO.P><TXT>Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtud otsuseid tuleb piisavalt kontrollida, mis tähendab, et selle liikmesriigi õigusasutus, kus tagaotsitav on vahistatud, peab tegema otsuse tema üleandmise kohta.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(9)</NO.P><TXT>Keskasutuste roll Euroopa vahistamismääruse täitmisel peab piirduma praktilise ja haldusabiga.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Raamotsuse artikli 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa vahistamismäärus on liikmesriigi väljaantud kohtuotsus, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Raamotsuse artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Pädevate õigusasutuste määramine<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismääruse teinud õigusasutus on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev tegema Euroopa vahistamismäärust selle riigi õiguse alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev Euroopa vahistamismäärust täitma selle riigi õiguse alusel.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Raamotsuse artikkel 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Tuginemine keskasutusele<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik võib määrata pädevaid õigusasutusi abistama keskasutuse või mitu keskasutust, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa vahistamismääruste edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu ametliku kirjavahetuse eest, mis on nendega seotud.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Raamotsuse artiklis 23 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Isiku üleandmise tähtajad<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="023.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tagaotsitav antakse asjaomaste asutuste kokkulepitud päeval võimalikult kiiresti üle.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ta antakse üle hiljemalt kümne päeva jooksul pärast lõppotsuse tegemist Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui tagaotsitava üleandmist lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul takistavad asjaolud, mis ei sõltu kummastki liikmesriigist, võtavad vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus viivitamata teineteisega ühendust ja lepivad kokku uue üleandmispäeva. Sellisel juhul toimub üleandmine 10 päeva jooksul alates uuest kokkulepitud kuupäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselt ohustaks tagaotsitava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse, kui nimetatud põhjuseid enam ei ole. Vahistamismäärust täitev õigusasutus teatab sellest viivitamata vahistamismääruse teinud õigusasutusele ja nad lepivad kokku uues üleandmiskuupäevas. Sellisel juhul toimub üleandmine 10 päeva jooksul alates uuest kokkulepitud kuupäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kui lõigetes 2–4 osutatud tähtaegade möödumisel on isik ikka veel vahi all, vabastatakse ta.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Soome õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Üleandmisseadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 rakendamiseks vastu võetud liikmesriigi õigusnormid sisalduvad <DATE ISO="20031230">30. detsembri 2003. aasta</DATE> seaduses nr 1286/2003 isiku süüteo tõttu üleandmise kohta Soome Vabariigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (laki rikoksen johdosta tapahtuvasta luovuttamisesta Suomen ja muiden Euroopan Unionin jäsenvaltioiden välillä (1286/2003)) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>üleandmisseadus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Üleandmisseaduse §-de 11, 19 ja 37 kohaselt on Soomes üleandmise ja vahi all pidamise üle otsustamiseks pädevad vahistamismäärust täitvad õigusasutused Helsingin käräjäoikeus (Helsingi esimese astme kohus, Soome) ja apellatsioonikohtuna Korkein oikeus (Soome kõrgeim kohus). Selle seaduse § 44 kohaselt on üleandmisotsuse täitmiseks pädev Keskusrikospoliisi (Soome keskkriminaalpolitsei).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selle seaduse § 46 esimese lõigu kohaselt antakse isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, taotluse esitanud liikmesriigi pädevatele asutustele üle võimalikult kiiresti asjaomaste asutuste kokkulepitud kuupäeval. Igal juhul antakse isik üle hiljemalt kümme päeva pärast üleandmisotsuse jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Sama seaduse § 46 teises lõigus on ette nähtud, et kui asjaomase isiku üleandmine esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul osutub võimatuks vääramatu jõu esinemise tõttu Soomes või taotluse esitanud liikmesriigis, peavad pädevad asutused kokku leppima uue üleandmiskuupäeva. Üleandmine peab toimuma kümne päeva jooksul pärast uut kokkulepitud kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Üleandmisseaduse §-s 48 on ette nähtud, et kui isik on pärast §-des 46 ja 47 sätestatud tähtaegade möödumist endiselt vahi all, tuleb ta vabastada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Välismaalaste seadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Riigisisesed varjupaigaõiguse normid sisalduvad <DATE ISO="20040430">30. aprilli 2004. aasta</DATE> välismaalaste seaduses nr 301/2004 (ulkomaalaislaki (301/2004)) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>välismaalaste seadus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>), mis vastab Genfis <DATE ISO="19510728">28. juulil 1951</DATE> allkirjastatud pagulasseisundi konventsioonile (<HT TYPE="ITALIC">United Nations Treaty Series</HT>, vol. 189, lk 150, nr 2545 (1954)), mida on täiendatud New Yorgis koostatud <DATE ISO="19670131">31. jaanuari 1967. aasta</DATE> pagulasseisundi protokolliga. Välismaalaste seaduse sätteid kohaldatakse kõigi Soomes elavate välismaalaste suhtes, sealhulgas liidu kodanike suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Välismaalaste seaduse § 40 kolmanda lõigu kohaselt on välismaalasel õigus viibida tema taotluse läbivaatamise aja jooksul Soome territooriumil ja seda kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus või kui tema suhtes on tehtud täitmisele pööratav väljasaatmisotsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Rumeenia õigusasutus tegi Rumeenia kodanike C ja CD suhtes vastavalt <DATE ISO="20150519">19.</DATE> ja <DATE ISO="20150527">27. mail 2015</DATE> Euroopa vahistamismääruse viieaastase vangistuse ja kolmeaastase lisakaristuse täitmiseks (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kõnealused Euroopa vahistamismäärused<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Karistused olid mõistetud ohtlike ja eriti ohtlike narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ning organiseeritud kuritegelikus rühmituses osalemise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>C ja CD suhtes toimusid nende Euroopa vahistamismääruste täitmise menetlused Rootsis. Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus) kohustas <DATE ISO="20200408">8. aprilli 2020. aasta</DATE> otsusega, et C tuleb üle anda Rumeenia asutustele, ning Svea hovrätt (Stockholmi apellatsioonikohus, Rootsi) <DATE ISO="20200730">30. juuli 2020. aasta</DATE> otsusega, et CD tuleb samadele ametiasutustele üle anda. C ja CD lahkusid siiski Rootsist Soome enne, kui nende üleandmisotsused täideti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="20201215">15. detsembril 2020</DATE> peeti C ja CD Soomes asjaomase Euroopa vahistamismääruse alusel kinni ja paigutati kinnipidamisasutusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Korkein oikeus (kõrgeim kohus) kohustas <DATE ISO="20210416">16. aprilli 2021. aasta</DATE> otsustega, et nimetatud isikud tuleb üle anda Rumeenia ametivõimudele. Rumeenia ametivõimude taotluse põhjal määras keskkriminaalpolitsei üleandmise esimeseks kuupäevaks <DATE ISO="20210507">7. mai 2021</DATE>. Enne seda kuupäeva ei saanud C ja CD õhuvedu Rumeeniasse korraldada COVID-19 pandeemia tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>C ja CD esitasid <DATE ISO="20210503">3. mail 2021</DATE> kaebuse Korkein oikeusele (kõrgeim kohus). <DATE ISO="20210504">4. mail 2021</DATE> keelas see kohus esialgse õiguskaitse korras üleandmisotsuste täitmise. Kuna sama kohus jättis <DATE ISO="20210531">31. mail 2021</DATE> need kaebused rahuldamata, muutus alusetuks ka esialgse õiguskaitse korras tehtud üleandmisotsuste täitmise keelamise otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Teiseks üleandmise kuupäevaks määrati <DATE ISO="20210611">11. juuni 2021</DATE>. Siiski lükati see üleandmine uuesti edasi, sest Rumeeniaga puudub otselend ja kokkulepitud ajal ei olnud võimalik korraldada lendu teise liikmesriigi kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>C ja CD esitasid veel mitu taotlust üleandmisotsuste täitmise peatamiseks Helsingin käräjäoikeusele (Helsingi esimese astme kohus) ja Korkein oikeusele (kõrgeim kohus). Kõik need taotlused jäeti rahuldamata või tunnistati vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>CD‑le määrati kolmandaks üleandmiskuupäevaks <DATE ISO="20210617">17. juuni 2021</DATE> ja C-le <DATE ISO="20210622">22. juuni 2021</DATE>. Ka seekord oli üleandmine võimatu, sest C ja CD esitasid Soomes rahvusvahelise kaitse taotlused. Maahanmuuttovirasto (Soome migratsiooniamet) jättis <DATE ISO="20211112">12. novembri 2021. aasta</DATE> otsustega need taotlused rahuldamata. C ja CD esitasid hallinto-oikeusele (halduskohus) nende otsuste peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Seejärel esitasid C ja CD Helsingin käräjäoikeusele (Helsingi esimese astme kohus, Soome) kaebuse, milles palusid esiteks vabastada nad vahi alt üleandmise tähtaja möödumise tõttu ja teiseks lükata nende üleandmine edasi, sest nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Helsingin käräjäoikeus (Helsingi esimese astme kohus) tunnistas need kaebused <DATE ISO="20211008">8.</DATE> ja <DATE ISO="20211029">29. oktoobri 2021. aasta</DATE> otsustega vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Põhikohtuasi puudutab kaebusi, mille C ja CD esitasid nende otsuste peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule Korkein oikeusele (kõrgeim kohus). Neid kaebusi põhjendasid C ja CD samamoodi nagu kaebusi, mille Helsingin käräjäoikeus (Helsingi esimese astme kohus) oli tagasi lükanud. Oma vastuses taotles syyttäjä (prokurör, Soome), et põhikohtuasja kaebajad jääksid vahi alla ja et nende Rumeenia ametiasutustele üleandmist ei lükataks edasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustas põhimõttelise tähtsusega otsuses, mis tehti <DATE ISO="20211208">8. detsembril 2021</DATE>, et isikutel, kelle suhtes on tehtud üleandmisotsus, on õigus sellele, et kohus vaataks läbi kaebuse, mis puudutab nende vahi all pidamist. Viivituse vältimiseks asus see kohus kohe põhikohtuasja läbi vaatama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis küsimusi raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 3 tõlgendamise kohta nii menetluslikust kui ka sisulisest vaatenurgast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Mis puudutab esimesena menetluslikke aspekte, siis küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sellest sättest tulenevate nõuete kohta, mis puudutavad vääramatu jõu olemasolu hindamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste järgi annavad riigisisesed õigusnormid keskkriminaalpolitseile pädevuse isiku üleandmine läbi viia pärast seda, kui kohtu tehtud üleandmise otsus on jõustunud. Üleandmiskuupäeva ei määrata kindlaks kohtuotsuses, vaid üleandmisel järgitakse raamotsusele 2002/584 vastavaid ja üleandmisseaduses ette nähtud tähtaegu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Samuti märgib see kohus, et keskkriminaalpolitsei vastutab üleandmisotsuse tegeliku täitmise eest, tagab sideme vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädevate asutustega ja lepib kokku uue üleandmiskuupäeva, kui üleandmine ei ole toimunud kümne päeva jooksul, nagu see juhtus ka põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu praktika kohaselt võib vahi all olev isik igal ajal pöörduda pädeva kohtu poole, et viimane kontrolliks, kas vahi all pidamine on endiselt põhjendatud. Seega peab kohus muu hulgas hindama, kas üleandmine on läbi viimata tingituna vääramatust jõust raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 3 tähenduses. Seevastu keskkriminaalpolitsei ja teised ametiasutused ei anna vahi all pidamise küsimust alati pädeva kohtu hinnata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seega tekkinud küsimus, kas selline riigisisene menetlus on kooskõlas raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõikega 3 ja millised oleksid võimaliku vastuolu tagajärjed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Mis puudutab teisena raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 3 sisulisi aspekte, siis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas vääramatu jõu mõiste hõlmab õiguslikke takistusi, mis tulenevad liikmesriigi õigusaktidest ja mille tagajärjel takistatakse üleandmist esialgu ette nähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et <DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsustas Euroopa Kohus, et vääramatu jõu mõistet võib kohaldada olukorras, kus kinnipeetav isik osutab füüsilist vastupanu, mis muudab tema üleandmise võimatuks, tingimusel et erandlike asjaolude tõttu ei saanud vahistamismäärust täitev õigusasutus ja vahistamismääruse teinud õigusasutus seda vastupanu ette näha ning selle tagajärgi üleandmisele ei oleks kogu ametiasutuste rakendatavale hoolsusele vaatamata olnud võimalik vältida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas, kus COVID-19 pandeemia küll raskendas üleandmise elluviimist praktikas ja tähtaegadest kinnipidamist, oli üleandmise peamine takistus siiski see, et eelotsusetaotluse esitanud kohus keelas üleandmise C ja CD esitatud kaebuste ning samuti varjupaigataotluste läbivaatamise ajal. Viimasega seoses täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisiseste õigusnormide kohaselt on varjupaigataotlejal õigus jääda Soome territooriumile tema taotluse läbivaatamise ajaks või kuni tema suhtes tehakse väljasaatmisotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Korkein oikeus (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.P><TXT>Kas raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõige 3 koostoimes sama raamotsuse artikli 23 lõikega 5 näeb ette, et kui vahi all olevat isikut ei ole tähtaja jooksul üle antud, otsustab vahistamismäärust täitev õigusasutus raamotsuse artikli 6 lõike 2 tähenduses uue üleandmiskuupäeva ning kontrollib vääramatu jõu olemasolu ja vahi all pidamiseks vajalikke tingimusi, või on raamotsusega kooskõlas ka menetlus, mille käigus uurib kohus neid elemente üksnes poolte nõudmisel? Kui tähtaja pikendamine nõuab õigusasutuse sekkumist, siis kas sellise sekkumise puudumine tähendab tingimata seda, et raamotsuses ette nähtud tähtajad on möödunud, mistõttu tuleb vahi all olev isik raamotsuse artikli 23 lõike 5 alusel vabastada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et ka üleandmisel esinevaid õiguslikke takistusi, mis tulenevad vahistamismäärust täitva liikmesriigi riigisisesest õigusest, nagu kohtumenetluse ajaks kehtestatud täitmise keeld või varjupaigataotleja õigus viibida vahistamismäärust täitvas riigis seni, kuni tema varjupaigataotluse kohta on tehtud otsus, tuleb käsitada vääramatu jõuna?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas taotluse lahendada käesolev eelotsusetaotlus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23a esimeses lõigus ja Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on selle menetluse kohaldamiseks ette nähtud tingimused täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Esiteks puudutab eelotsusetaotlus seda, kuidas tõlgendada raamotsust 2002/584, mis kuulub EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega reguleeritud valdkonda, mis käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Järelikult on selle taotluse suhtes võimalik kohaldada eelotsuse kiirmenetlust vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23a esimesele lõigule ja kodukorra artikli 107 lõikele 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks kiireloomulisuse kriteeriumi, siis Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et see kriteerium on täidetud, kui põhikohtuasjas on isikult eelotsusetaotluse esitamise kuupäeval võetud vabadus ja tema vahi all pidamine sõltub põhikohtuasja vaidluse lahendusest (vt eelkõige <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lanigan</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑237/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:474">EU:C:2015:474</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20211116">16. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Governor of Cloverhill Prison jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑479/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:929">EU:C:2021:929</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Selle kohta nähtub eelotsusetaotlusest, et C‑lt ja CD‑lt oli taotluse esitamise ajal tegelikult võetud vabadus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Lisaks puudutavad eelotsuse küsimused seda, kuidas tõlgendada raamotsuse 2002/584 artiklit 23, mille lõikes 5 on ette nähtud, et kui sama artikli lõigetes 2–4 osutatud tähtajad on möödunud, vabastatakse tagaotsitav vahi alt. Seega, olenevalt Euroopa Kohtu vastusest esitatud küsimustele võib eelotsusetaotluse esitanud kohus pidada vajalikuks kohustada C ja CD vahi alt vabastada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Euroopa Kohtu teine koda <DATE ISO="20220117">17. jaanuaril 2022</DATE> ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist rahuldada eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse lahendada käesolev eelotsusetaotlus kiirmenetluses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Teise küsimusega, mida tuleb kõigepealt analüüsida, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et vääramatu jõu mõiste hõlmab üleandmisel tekkivaid õiguslikke takistusi, mis tulenevad isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esitatud ja vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusel põhinevatest seaduslikest kaebustest, kui üleandmise kohta on lõpliku otsuse teinud vahistamismäärust täitev õigusasutus selle raamotsuse artikli 15 lõike 1 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu järjepidevast praktikast, mis on välja kujunenud erinevates liidu õiguse valdkondades, tuleneb, et vääramatut jõudu tuleb mõista kui sellele tugineva isiku tahtest sõltumatuid ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mille tagajärgi ei oleks kogu rakendatavale hoolsusele vaatamata olnud võimalik vältida (<DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Lisaks tuleb vääramatu jõu mõistet raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 3 tähenduses tõlgendada kitsalt, kuna see säte kujutab endast erandit raamotsuse artikli 23 lõikes 2 kehtestatud reeglist (vt selle kohta <DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Mis puudutab üleandmisel tekkivaid õiguslikke takistusi, mis tulenevad selle isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, seadusel põhinevatest kaebustest, siis tuleb tõepoolest märkida, et niisugused takistused ei ole seotud vahistamismäärust täitva liikmesriigi ametiasutuste tegevusega ja nende tagajärgi, st võimatust isikut ettenähtud tähtaja jooksul üle anda, ei oleks saanud kogu rakendatud hoolsusele vaatamata vältida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Siiski, nagu C ja CD, Rumeenia valitsus ja Euroopa Komisjon õigesti märkisid, ei saa isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, seadusel põhinevaid kaebusi vahistamismäärust täitva liikmesriigi riigisiseses õiguses ette nähtud menetluste raames, et vaidlustada tema üleandmine vahistamismääruse teinud liikmesriigi ametiasutustele või lükata see edasi, pidada ettenägematuks sündmuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Järelikult ei saa niisugused üleandmise õiguslikud takistused, mis tulenevad selle isiku esitatud seadusel põhinevatest kaebustest, kujutada endast vääramatut jõudu raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Eeltoodust nähtub, et nimetatud raamotsuse artiklis 23 ette nähtud üleandmistähtaegu ei saa pidada peatatuks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis pooleliolevate menetluste tõttu, mille alus on isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esitatud kaebused, kui<?PAGE NO="9"?> üleandmise kohta on lõpliku otsuse teinud vahistamismäärust täitev õigusasutus vastavalt selle raamotsuse artikli 15 lõikele 1. Seega on vahistamismäärust täitva liikmesriigi ametiasutused põhimõtteliselt kohustatud selle isiku vahistamismääruse teinud liikmesriigi ametiasutustele nimetatud tähtaegade jooksul üle andma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Selles üleandmismenetluse viimases etapis, mida reguleerib raamotsuse artikkel 23, kontrollis põhimõtteliselt kõiki õiguslikke asjaolusid vahistamismäärust täitev õigusasutus, kes on eelduslikult juba teinud üleandmise kohta lõpliku otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>See tõlgendus tuleneb ka raamotsusega 2002/584 taotletavast liikmesriikide õigusalase koostöö kiirendamise ja lihtsustamise eesmärgist. Raamotsuse eesmärk on seega süüdimõistetute või karistusõigusrikkumises kahtlustatavate üleandmise uue lihtsustatud ja tõhusama süsteemi sisseviimisega hõlbustada ja kiirendada õigusalast koostööd, et aidata saavutada eesmärki kujundada Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks, mis põhineb suurel liikmesriikidevahelisel usaldusel (vt eelkõige <DATE ISO="20130129">29. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑396/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:39">EU:C:2013:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20210317">17. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>JR (vahistamismäärus – süüdimõistev kohtuotsus, mis on tehtud EMP lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑488/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:206">EU:C:2021:206</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei nähtu Euroopa Kohtule esitatud toimiku ühestki dokumendist, et C ja CD esitatud seadusel põhinevad kaebused oleksid kas või kaudselt kahjustanud põhiõigust, millele need isikud ei oleks saanud tugineda vahistamismäärust täitvas õigusasutuses menetluses, mille tulemusel tehti lõplik otsus üleandmise kohta vastavalt raamotsuse 2002/584 artikli 15 lõikele 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetsemalt C ja CD Soomes esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusi, siis nähtub nende esitatud seisukohtadest, et nimetatud taotlused põhinesid suures osas argumentidel kinnipidamistingimuste kohta vahistamismääruse teinud liikmesriigis Rumeenias, ning olid tuletatud Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast, eelkõige <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generalstaatsanwaltschaft (kinnipidamistingimused Ungaris)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑220/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:589">EU:C:2018:589</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191015">15. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dorobantu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:857">EU:C:2019:857</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmneb aga, et C ja CD esitasid need argumendid vahistamismäärust täitvas õigusasutuses menetluses, mille tulemusel tehti lõplik üleandmisotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Lisaks, nagu märkis komisjon, on EL toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 24) Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele varjupaiga andmise kohta ainsas artiklis märgitud, et arvestades põhiõiguste ja -vabaduste kaitse taset Euroopa Liidu liikmesriikides, peetakse liikmesriike seoses varjupaigaküsimustega kõigis juriidilistes ja praktilistes tähendustes üksteise suhtes ohututeks päritolumaadeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Selles artiklis on lisatud, et järelikult võib liikmesriik teise liikmesriigi kodaniku varjupaigataotluse arvesse võtta või vastuvõetavaks kuulutada ainult neljal juhul, mis on selles artiklis ammendavalt loetletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimiku ühestki dokumendist ei nähtu aga, et C ja CD olukord kuuluks ühe nendest neljast juhtumist alla, mida on nimetatud protokolli ainsas artiklis; mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole Euroopa Kohtult ka küsinud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb veel märkida, et rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole üks raamotsuse 2002/584 artiklites 3 ja 4 loetletud Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise alustest (vt selle kohta <DATE ISO="20101021">21. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>B.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑306/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:626">EU:C:2010:626</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et vääramatu jõu mõiste ei hõlma üleandmisel tekkivaid õiguslikke takistusi, mis tulenevad isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esitatud ja vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusel põhinevatest seaduslikest kaebustest, kui üleandmise kohta on lõpliku otsuse teinud vahistamismäärust täitev õigusasutus selle raamotsuse artikli 15 lõike 1 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada esiteks seda, kas raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõue on täidetud, kui vahistamismäärust täitev liikmesriik teeb politseile ülesandeks kontrollida, kas esineb vääramatu jõud ja kas on täidetud tingimused isiku, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, vahi all pidamiseks, ning vajaduse korral kindlaks määrata uus üleandmiskuupäev, eeldusel, et sellel isikul on õigus igal ajal pöörduda vahistamismäärust täitva õigusasutuse poole, et viimane teeks otsuse nimetatud tegurite kohta. Teiseks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas selle raamotsuse artikli 23 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegu tuleb pidada möödunuks, mille tagajärjel tuleb see isik vahi alt vabastada, kui lähtuda saab sellest, et raamotsuse artikli 23 lõikes 3 toodud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõuet ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Juhul kui tegemist on vääramatu jõuga, mis takistab üleandmist raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul, tuleneb raamotsuse artikli 23 lõike 3 sõnastusest, et vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus peavad teineteisega viivitamatult ühendust võtma ja kokku leppima uue üleandmiskuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba täpsustanud, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses peetakse samamoodi nagu mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>vahistamismääruse teinud õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses silmas kas kohtunikku või kohut või niisugust liikmesriigi õigusasutust nagu prokuratuur, kes osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises ja kellel on nõutav sõltumatus täitevvõimust (<DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Seevastu ei saa Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt liikmesriigi politseiasutused kuuluda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>õigusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> mõiste alla raamotsuse 2002/584 artikli 6 tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et raamotsuse artikli 23 lõikes 3 nõutud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemist vääramatu jõu olemasolu hindamisel ja vajaduse korral uue üleandmiskuupäeva kindlaksmääramisel ei saa anda vahistamismäärust täitva liikmesriigi sellisele politseiasutusele nagu keskkriminaalpolitsei põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Tõsi küll, raamotsuse artikli 7 lõige 1 lubab liikmesriikidel määrata pädevaid õigusasutusi abistama ühe või mitu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>keskasutust<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>. Lisaks on selge, et liikmesriigi politseiasutus võib kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>keskasutus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> alla artikli 7 tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poltorak</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑452/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:858">EU:C:2016:858</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artiklist 7 koostoimes põhjendusega 9 nähtub siiski, et sellise keskasutuse sekkumine peab piirduma pädevatele õigusasutustele antava praktilise ja haldusabiga. Järelikult ei saa artiklis 7 ette nähtud võimalus ulatuda nii kaugele, et liikmesriigid saaksid vääramatu jõu olemasolu hindamisel selle raamotsuse artikli 23 lõike 3 tähenduses ja vajaduse korral uue üleandmiskuupäeva kindlaksmääramisel asendada pädeva õigusasutuse sellise keskasutusega (vt selle kohta <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poltorak</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑452/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:858">EU:C:2016:858</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Nimelt, nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktides 73–76, kujutavad selle sätte tähenduses vääramatu jõu olemasolu hindamine ja vajaduse korral uue üleandmiskuupäeva kindlaksmääramine endast otsuseid Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta, mille peab raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 alusel koostoimes selle põhjendusega 8 tegema vahistamismäärust täitev õigusasutus. Sellega seoses ja nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus on nõus, väljuvad niisugused otsused pelga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>praktilise ja haldusabi<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> raamidest, mille võib usaldada politseiasutusele raamotsuse artikli 7 alusel koostoimes põhjendusega 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Mis puudutab tagajärgi, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus ei osale, siis tuleb esimesena tõdeda, et raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegu tuleb niisugustel asjaoludel tõepoolest pidada möödunuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Vääramatu jõu tuvastamine vahistamismäärust täitva liikmesriigi politsei poolt ja uue üleandmiskuupäeva kindlaksmääramine ilma vahistamismäärust täitva õigusasutuse osaluseta ei vasta raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõikes 3 ette nähtud vorminõuetele ja seda sõltumata sellest, kas selline vääramatu jõud tegelikult aset leidis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Järelikult, vahistamismäärust täitva õigusasutuse osaluseta ei saa raamotsuse artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegu selle artikli lõike 3 alusel kehtivalt pikendada. Eeltoodust nähtub, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjas tuleb nimetatud tähtaegu pidada selle artikli lõike 5 kohaldamisel möödunud tähtaegadeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Teisena tuleb meenutada tagajärgi, mis tulenevad raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegade möödumisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 5 sõnastusest ilmneb küll selgelt, et kui isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, on nende tähtaegade möödumisel ikka veel vahi all, tuleb ta vabastada. Sellest vahistamismäärust täitva liikmesriigi kohustusest ei ole niisugusel juhul ette nähtud mitte mingisugust erandit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Samas ei andnud liidu seadusandja nende tähtaegade möödumisele mingit muud mõju ega näinud eelkõige ette, et see võtaks asjaomastelt asutustelt võimaluse leppida kokku raamotsuse artikli 23 lõike 1 kohaselt üleandmiskuupäevas või et see vabastaks vahistamismäärust täitva liikmesriigi kohustusest täita Euroopa vahistamismäärust (<DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Ka kahjustaks raamotsuse 2002/584 artikli 15 lõike 1 ja artikli 23 tõlgendamine nii, et vahistamismäärust täitev õigusasutus ei ole pärast raamotsuse artiklis 23 nimetatud tähtaegade möödumist enam kohustatud vahistamismäärusega tagaotsitavat üle andma ega vahistamismääruse teinud õigusasutusega selleks uut üleandmispäeva kokku leppima, raamotsusega taotletavat õigusalase koostöö kiirendamise ja lihtsustamise eesmärki, sest selline tõlgendus võib sundida vahistamismääruse teinud liikmesriiki tegema teise Euroopa vahistamismääruse, et saaks läbi viia uue üleandmismenetluse (<DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Eeltoodust nähtub, et üksnes asjaolu, et raamotsuse 2002/584 artiklis 23 ette nähtud tähtajad on möödunud, ei vabasta vahistamismäärust täitvat liikmesriiki kohustusest jätkata Euroopa vahistamismääruse täitmist ja anda tagaotsitav üle ning asjaomased ametiasutused peavad selleks kokku leppima uue üleandmiskuupäeva (<DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Lisaks, nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 46 seoses vahistamismäärust täitva liikmesriigi kohustusega jätkata Euroopa vahistamismääruse täitmist, et selle liikmesriigi pädev asutus on ka pärast seda, kui vahistamismääruse alusel tagaotsitav on raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõike 5 alusel vabastatud, kohustatud võtma kõik tema poolt vajalikuks peetavad meetmed isiku põgenemise vältimiseks, välja arvatud vabadust piiravad meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et esiteks tuleb raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõiget 3 tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõue ei ole täidetud, kui vahistamismäärust täitev liikmesriik teeb politseiasutusele ülesandeks kontrollida, kas esineb vääramatu jõud ja kas on täidetud tingimused isiku, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, vahi all pidamiseks, ning vajaduse korral kindlaks määrata uus üleandmiskuupäev, ning seda ka juhul, kui sellel isikul on õigus igal ajal pöörduda vahistamismäärust täitva õigusasutuse poole, et viimane teeks otsuse nimetatud tegurite kohta. Teiseks tuleb raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõiget 5 tõlgendada nii, et artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegu tuleb pidada möödunuks, mille tagajärjel tuleb see isik vahi alt vabastada, kui raamotsuse artikli 23 lõikes 3 toodud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõuet ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et vääramatu jõu mõiste ei hõlma üleandmisel tekkivaid õiguslikke takistusi, mis tulenevad isiku, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esitatud ja vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusel põhinevatest seaduslikest kaebustest, kui üleandmise kohta on lõpliku otsuse teinud vahistamismäärust täitev õigusasutus selle raamotsuse artikli 15 lõike 1 alusel.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="13"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõue ei ole täidetud, kui vahistamismäärust täitev liikmesriik teeb politseiasutusele ülesandeks kontrollida, kas esineb vääramatu jõud ja kas on täidetud tingimused isiku, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, vahi all pidamiseks, ning vajaduse korral kindlaks määrata uus üleandmiskuupäev, ning seda ka juhul, kui sellel isikul on õigus igal ajal pöörduda vahistamismäärust täitva õigusasutuse poole, et viimane teeks otsuse nimetatud tegurite kohta.</HT></TXT><P><HT TYPE="BOLD">Raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 23 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud tähtaegu tuleb pidada möödunuks, mille tagajärjel tuleb see isik vahi alt vabastada, kui raamotsuse artikli 23 lõikes 3 toodud vahistamismäärust täitva õigusasutuse osalemise nõuet ei ole täidetud.</HT></P></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>