Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
12. veebruar 2026(*)
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 49 – Asutamisvabadus – Kohaldamisala – Majandustegevus – Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine – Direktiiv 2005/36/EÜ – Artikkel 53 – Keeleoskus – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette nõude, et eraharidusasutuses töötavad õpetajad ja haldustöötajad, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega, peavad oskama riigikeelt – ELL artikli 4 lõige 2 – Liikmesriigi rahvuslik identiteet – Liikmesriigi riigikeele kaitse ja edendamine – Rahvusvahelisi õppekavasid pakkuv eraharidusasutus – Vajalikkuse tingimus – Proportsionaalsuse põhimõte – Riigikeele oskuse nõue, millest ei ole võimalik teha erandeid ega mööndusi
Kohtuasjas C‑48/24,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase (Leedu kõrgeim halduskohus) 24. jaanuari 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. jaanuaril 2024, menetluses
VšĮ „Vilniaus tarptautinė mokykla“
versus
Valstybinė kalbos inspekcija,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen, Euroopa Kohtu asepresident T. von Danwitz (ettekandja), kohtunikud I. Ziemele, A. Kumin ja S. Gervasoni,
kohtujurist: N. Emiliou,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis, S. Grigonis ja V. Kazlauskaitė-Švenčionienė,
– Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča, K. Pommere ja S. Zābele,
– Madalmaade valitsus, esindajad: E. M. M. Besselink ja M. K. Bulterman,
– Euroopa Komisjon, esindajad: L. Armati, G. Meeßen ja A. Steiblytė,
olles 10. juuli 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 49 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT 2005, L 255, lk 22) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL (ELT 2013, L 354, lk 132)) (edaspidi „direktiiv 2005/36“) artiklit 53.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles VšĮ „Vilniaus tarptautinė mokykla“ (Vilniuse rahvusvaheline kool, Leedu) (edaspidi „VTM“) vaidleb Valstybinė kalbos inspekcijaga (Leedu keeleinspektsioon) (edaspidi „VKI“) VTMile kehtestatud nõude üle tagada, et tema õpetajad ja haldustöötajad sooritaksid eksami, mis tõendab teatavat leedu keele oskuse taset.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT 2013, L 354, lk 132), põhjenduses 26 on märgitud:
„Direktiiviga 2005/36/EÜ on juba kehtestatud kutsetöötajate kohustus seoses vajaliku keeleoskusega. Kõnealuse kohustuse kohaldamise läbivaatamine on näidanud, et pädevate asutuste ja tööandjate rolli on eelkõige patsientidele tagatava ohutuse parema tagamise huvides vaja selgitada. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik kontrollida pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist keeleoskust. Eeskätt patsientidele tagatava ohutusega seotud kutsealade puhul on oluline, et enne kui kutsetöötaja asub vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsema, kontrollitakse vastavalt direktiivile 2005/36/EÜ ta keeleoskust. Keeleoskuse kontroll peaks siiski olema mõistlik ja asjaomase kutseala jaoks vajalik ning selle eesmärk ei tohiks olla jätta teiste liikmesriikide kutsetöötajad vastuvõtva liikmesriigi tööturult välja. […] Tööandjatel peaks olema jätkuvalt oluline roll selle väljaselgitamisel, kas kutsetöötaja keeleoskus on asjaomase kutsetöö tegemiseks piisav.“
4 Direktiivi 2005/36 artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus on ette nähtud:
„Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.“
5 Direktiivi artikli 53 „Keeleoskus“ lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:
„1. Kutsetöötajad, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.
2. Liikmesriik tagab, et kontrollid, mida viiakse läbi pädeva asutuse poolt või selle järelevalve all, et kontrollida lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmist, piirduvad vastuvõtva liikmesriigi ühe ametliku või halduskeele oskusega, tingimusel et asjaomane halduskeel on ka liidu ametlik keel.
3. Lõike 2 alusel läbiviidavat kontrolli võib rakendada juhul, kui asjaomane kutseala on seotud patsientidele tagatava ohutusega. Teiste kutsealade osas võib rakendada kontrolli, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse piisavuse kohta tegutsemiseks kutsetöötaja plaanitud kutsetegevuses.
Kontrolli võib läbi viia ainult pärast Euroopa kutsekaardi väljastamist kooskõlas artikliga 4d või pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.“
Leedu õigus
Leedu Vabariigi põhiseadus
6 Leedu Vabariigi põhiseaduse (Lietuvos Respublikos Konstituciją) artikli 14 kohaselt on Leedu riigikeel leedu keel.
Riigikeele seadus ja resolutsioon nr 1688
7 Leedu Vabariigi 31. jaanuari 1995. aasta seaduse nr I‑779 riigikeele kohta (Lietuvos Respublikos valstybinės kalbos įstatymas Nr. I‑779; Žin., 1995, no 15-344; edaspidi „riigikeele seadus“) artiklis 2 on sätestatud:
„Leedu Vabariigi riigikeel on leedu keel.“
8 Seaduse artiklis 6 on ette nähtud:
„Avalik-õiguslike asutuste, organite ja ettevõtete juhid, ametnikud ja teenistujad, nagu ka õiguskaitse-, politsei-, side-, ühistranspordi-, rahvatervise ja sotsiaalkaitse ning muude avalike asutuste juhid, ametnikud ja teenistujad peavad valdama riigikeelt vastavalt Leedu Vabariigi valitsuse kehtestatud keeleoskuse kategooriatele.“
9 Leedu Vabariigi valitsuse 24. detsembri 2003. aasta resolutsioon nr 1688 riigikeele oskuse kategooriate kehtestamise ja rakendamise korra kohta (Lietuvos Respublikos Vyriausybės nutarimas dėl valstybinės kalbos mokėjimo kategorijų patvirtinimo ir įgyvendinimo Nr. 1688; Žin., 2003, nº 123‑5618) võeti vastu vastavalt riigikeele seaduse artiklile 6.
10 Selle resolutsiooni põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „resolutsioon nr 1688“) punktides 2–4 on ette nähtud:
„2. Avalik-õiguslike asutuste ja organite ning täielikult või osaliselt riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate haridusasutuste, regionaalarenguasutuste ja muude avalik-õiguslike asutuste juhid koostavad riigiteenistujate, riigiametnike ning töölepingu alusel töötavate ja riigieelarvest, kohalike omavalitsuste eelarvest ja muudest riigi rahalistest vahenditest tasustatavate töötajate ametikohtade loetelu, mille kohta kehtivad kindlad riigikeele oskuse kategooriad.
3. Muude kui käesoleva dekreedi punktis 2 nimetatud avalik-õiguslike asutuste, ühenduste, ettevõtjate, ettevõtete ja organite juhtidel on soovitav kehtestada ametikohtadele, mille ametijuhend hõlmab üldsusega suhtlemise, dokumentide koostamise või dokumentide täitmise ülesandeid, nõutav riigikeele oskuse kategooria ning koostada nende ametikohtade loetelu.
4. Riigikeele teatud kategooria oskuse nõuet ei kohaldata välismaalastest töötajate suhtes, kellele on või kellel on olnud antud Leedus ajutine kaitse, kahe aasta jooksul alates ajutise kaitse andmisest.“
11 Resolutsiooniga nr 1688 kehtestatud riigikeele oskuse kategooriate ja nende rakendamise korra kirjelduse punktides 2, 5, 6 ja 8 on täpsustatud:
2. Riigiriigikeele oskuse kategooria võimaldab tõendada isiku riigikeele oskuse taset. […]
[…]
5. On kuus leedu keele oskuse taset (A1‑tase on kõige madalam ja C2‑tase on kõige kõrgem):
[…]
5.3. Leedu keele oskuse B1‑tase („lävitase“) (iseseisev keelekasutaja). Kasutaja suudab mõista suulisi ja kirjalikke tekste tuttavatel teemadel, vestelda erinevatel igapäevaelu või tööga seotud teemadel, kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt selgitada oma seisukohti või plaane, täita vorme, kirjutada lühikesi tekste igapäevaelu või tööga seotud teemadel, kirjutada lihtsat ja sidusat teksti tuttavatel või enda jaoks huvipakkuvatel teemadel. Samuti on kasutaja võimeline mõistma suulist kõnet ja kirjalikke tekste ning suhtlema;
6. Kehtestatakse kolm ametliku keele oskuse kategooriat (esimene kategooria on kõige madalam ja kolmas kategooria kõige kõrgem):
[…]
6.2 riigikeele oskuse II kategooria vastab leedu keele oskuse B1‑tasemele (selle taseme nõuded on sätestatud käesoleva kirjelduse punktis 5.3);
[…]
8. Leedu keelt peavad II kategooria tasemel oskama haridus-, kultuuri-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ja muude valdkondade töötajad, riigiteenistujad ja riigiametnikud, kellelt ei nõuta kõrgemat haridust kui rakenduskõrgharidus, enne 2009. aastat omandatud keskharidusjärgne haridus või enne 1995. aastat omandatud keskeriharidus, kui nad peavad oma ülesannete täitmiseks korrapäraselt üldsusega suhtlema ja/või täitma tüüpvorme (v.a õpetajad, kes õpetavad riigikeeles).“
Haridusseadus ja määrus nr V‑774, millega kiidetakse heaks õpetajate kvalifikatsiooninõuete kirjeldus
12 Leedu Vabariigi 25. juuni 1991. aasta seaduse nr I‑1489 hariduse kohta (Lietuvos Respublikos švietimo įstatymas Nr. I‑1489; Lietuvos aidas, 1991, nr 153‑0) (põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis) (edaspidi „haridusseadus“) artikli 2 punktis 2 on ette nähtud, et mõiste „üldharidus“ hõlmab alg-, põhi- ja keskharidust.
13 Haridusseaduse artikli 48 lõikes 1 on kindlaks määratud nende isikute loetelu, kellel on lubatud tegutseda õpetajana, ning lõikes 3 on täpsustatud, et lõikes 1 nimetatud õpetajatel „peab olema haridus- ja teadusministri kindlaks määratud kvalifikatsioon“. Sama artikli 48 lõikes 4 on ette nähtud:
„Leedus võib õpetajana töötada isik, kes on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis omandanud kvalifikatsiooni, mida on tunnustatud Leedu Vabariigi 3. aprilli 2008. aasta seaduses nr X‑1478 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (Lietuvos Respublikos reglamentuojamų profesinių kvalifikacijų pripažinimo įstatymas; Žin., 2008, nr 47‑1747) sätestatud korras, ning kes vastab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele.“
14 Haridusseaduse artikli 72 „Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õppekavade rakendamine“ lõigetes 1 ja 3 on sätestatud:
„1. Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide koolid (v.a kõrgharidusasutused) asutatakse ja need tegutsevad Leedu Vabariigis vastavalt käesolevas seaduses, Leedu Vabariigi sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ja muudes seadustes, määrustes või haldusaktides ette nähtud tingimustele ja korrale. Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õppekavasid (v.a kõrghariduse õppekavad) võib rakendada (või õppekavade rakendamise võib peatada) vastavalt korrale, mille on kehtestanud valitsus haridus- ja teadusministri kirjalikul nõusolekul.
[…]
3. Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õppekavasid võib Leedu Vabariigi koolides rakendada ka muudes keeltes kui leedu keel. Isikud, kes on Leedus läbinud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni õppekava, saavad õpingute lõppedes vastava välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomi.“
15 Leedu Vabariigi haridus-, teadus- ja spordiministri 29. augusti 2014. aasta määrus nr V‑774 õpetajate kvalifikatsiooninõuete kirjelduse heakskiitmise kohta (Lietuvos Respublikos švietimo, mokslo ir sporto ministras įsakymas Nr. V‑774 Dėl Reikalavimų mokytojų kvalifikacijai aprašo patvirtinimo; TAR, 2014, nº 2014‑11394) võeti vastu haridusseaduse artikli 48 alusel. Selle kvalifikatsiooninõuete kirjelduse (põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis) punktis 7 on ette nähtud:
„Üldhariduse, kutseõppe ja mitteformaalse hariduse valdkonnas töötavad õpetajad peavad oskama leedu keelt tasemel, mis vastab resolutsiooniga [nr 1688] heaks kiidetud riigikeeleoskuse kategooriatele; […]“.
Resolutsioon nr 649 välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õppekavade (v.a kõrghariduse õppekavad) rakendamiseks nõusoleku andmise, peatamise ja tühistamise korra heakskiitmise kohta
16 Leedu Vabariigi valitsuse 6. juuni 2012. aasta resolutsiooni nr 649 välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õppekavade (v.a kõrghariduse õppekavad) rakendamiseks nõusoleku andmise, peatamise ja tühistamise korra kirjelduse heakskiitmise kohta (Lietuvos Respublikos Vyriausybės nutarimas Nr. 649 Dėl sutikimo vykdyti užsienio valstybių ir tarptautinių organizacijų švietimo programas (išskyrus aukštojo mokslo studijų programas) išdavimo, galiojimo sustabdymo ir galiojimo panaikinimo tvarkos aprašo patvirtinimo; Žin. 2012, nr 66‑3343) (põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis) punktis 26 on ette nähtud:
„26. Loas nimetatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni õppekava (edaspidi „õppekava“) rakendamise loa omaja peab:
26.1. [...] kontrollima riigikeele oskust vastavalt haridus- ja teadusministri heakskiidetud üldistele õppekavadele;
26.2. tagama, et õpetajate ja haridusteenuste osutajate koolitus ja kvalifikatsioon vastavad [õppekavas] nimetatud nõuetele;
26.3. täitma Leedu haridusseaduse ja muude õigusaktide nõudeid;
26.4. esitama järelevalveasutustele taotluse korral [õppekava] rakendamisega seotud dokumendid ja andmed ning võimaldama nende kontrollimist;
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
17 Leedu kodaniku asutatud eraharidusasutus VTM tegutseb Leedus alates 2004. aastast. Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal jagunes osalus tema kapitalis järgmiselt: 49,96% kuulus Soome kodanikule, 25,02% Taani kodanikule ja 25,02% Ameerika Ühendriikide kodanikule.
18 VTM sai vajalikud haldusasutuste load, et pakkuda inglise keeles International Baccalaureate’i põhihariduse ja keskhariduse õppekava ning „Cambridge International AS/A levels“ keskhariduse õppekava.
19 VKI kontrollis 19. ja 25. mail 2022, kas VTM täidab riigikeele seadust ja resolutsiooni nr 1688. Kontrolli käigus tuvastati, et VTMi 18 töötajat, sealhulgas direktor, direktori asetäitja hariduse alal, sotsiaalpedagoog ja 15 õpetajat, ei olnud sooritanud riigikeele oskuse II kategooria eksamit, nagu see on määratletud resolutsioonis nr 1688, või olid jätnud nõutavad dokumendid esitamata. Neist 18 töötajast viis olid liikmesriikide kodanikud, samas kui ülejäänud 13 olid kolmandate riikide kodanikud.
20 Neil asjaoludel kohustas VKI oma 26. mai 2022. aasta ettekirjutusega VTMi tagama, et need töötajad sooritaksid keeleeksami hiljemalt 2. veebruariks 2023, kusjuures pädevat asutust pidi sellest teavitama hiljemalt 9. veebruariks 2023. VKI teatas ühtlasi VTMile, et nende nõuete täitmata jätmine toob kaasa Leedu õiguses ette nähtud karistuse (edaspidi „26. mai 2022. aasta ettekirjutus“).
21 VTM esitas Vilniaus apygardos administracinis teismasele (Vilniuse regionaalne halduskohus, Leedu) kaebuse 26. mai 2022. aasta ettekirjutuse tühistamiseks.
22 Kuna see kaebus jäeti rahuldamata, esitas VTM apellatsioonkaebuse Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.
23 See kohus soovib kõigepealt teada, kas põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub ELTL artikli 49 kohaldamisalasse. Ta märgib selle kohta, et kuigi VTMi asukoht on Leedus ja selle asutas Leedu kodanik, kuulub osalus selles kapitalis osaliselt muude liikmesriikide kui Leedu Vabariigi kodanikele. Ta lisab, et VTM pakub oma õppekavasid tasu eest. Seejärel, juhul kui ELTL artikkel 49 on sellises olukorras kohaldatav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas Leedu õigusnormidest tulenev asutamisvabaduse piirang on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga ja kas see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, rõhutades eelkõige, et need õigusnormid ei näe ette ühtegi erandit nendes kehtestatud keelenõudest. Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiiv 2005/36 lubab kohaldada sellist nõuet niisuguse rahvusvahelise kooli – nagu on VTM – töötajatele, kes tegutsevad reguleeritud kutsealal.
24 Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub ka riigisiseses õiguses ette nähtud nõue riigikeele oskuse kohta, mida kohaldatakse haldustöötajatele ja õpetajatele eraõigusliku füüsilise isiku asutatud haridusasutuses, kus rakendatakse rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt kohaldatakse riigikeele oskuse nõuet eranditult nii kõikide õpetajate suhtes, kes töötavad eraõigusliku füüsilise isiku asutatud haridusasutuses, kus rakendatakse rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, kui ka sellise haridusasutuse haldustöötajate suhtes, olenemata asjaomase haridusasutuse tegevuse eripärast?
3. Kas direktiivi [2005/36] artiklit 53 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt kohaldatakse riigikeele oskuse nõuet eranditult kõikide õpetajate suhtes, kes töötavad eraõigusliku füüsilise isiku asutatud õppeasutuses, kus rakendatakse rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, olenemata asjaomase haridusasutuse tegevuse eripärast?“
Eelotsusetaotluse vastuvõetavus
25 Leedu valitsus väidab, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuna Leedu õiguses ei ole kehtestatud leedu keele oskuse nõuet sellise eraõigusliku haridusasutuse nagu VTM õpetajatele, mis pakuvad rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava. Seega ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustel mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude ja esemega ning liidu õiguse tõlgendamine, mida nende küsimustega taotletakse, ei ole selle vaidluse lahendamiseks vajalik.
26 Sellega seoses tuleb meenutada, et eeldust, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused – mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne – on asjakohased, ei saa ümber lükata argumentidega, millega vaidlustatakse liikmesriigi õiguse tõlgendus, mille on andnud eelotsusetaotluse esitanud kohus, kuna ainult see kohus on pädev seda õigust tõlgendama ja kohaldama (vt selle kohta 20. septembri 2018. aasta kohtuotsus OTP Bank ja OTP Faktoring, C‑51/17, EU:C:2018:750, punkt 41).
27 Lisaks kinnitas eelotsusetaotluse esitanud kohus oma vastuses Euroopa Kohtu 12. detsembri 2024. aasta teabenõudele, tuginedes riigisiseste õigusnormide üksikasjalikule analüüsile, et kõigi õpetajate ja haldustöötajate suhtes, kes suhtlevad korrapäraselt üldsusega ja selliste haridusasutusi haldava asutustega nagu VTM, kehtib leedu keele oskuse nõue.
28 Järelikult on käesolev eelotsusetaotlus vastuvõetav.
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
29 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav olukorras, kus eraharidusasutus, mille asukoht on ühes liikmesriigis ja mille kapitalis on osalus teiste liikmesriikide kodanikel, pakub selles liikmesriigis, kus ta on asutatud, rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava.
30 Selle kohta on ELTL artikli 49 teises lõigus sätestatud, et kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid – eriti äriühinguid artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses – neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab selle riigi õigus, kus niisugune ettevõtja on asutatud.
31 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on mõistel „asutamine“ EL toimimise lepingu tähenduses väga lai ulatus, mis annab liikmesriigi kodanikule võimaluse osaleda püsivalt ja pidevalt muu liikmesriigi kui tema päritoluriik majanduselus ja saada sellest kasu (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Leedu jt vs. parlament ja nõukogu (liikuvuspakett), C‑541/20–C‑555/20, EU:C:2024:818, punkt 363 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 See mõiste tähendab seega vastuvõtvas liikmesriigis püsiva tegevuskoha kaudu majandustegevusega reaalset tegelemist määramata aja jooksul. See eeldab järelikult kõnealuse majandustegevuses osaleja tegelikku kohalolu ning majandustegevusega reaalset tegelemist selles liikmesriigis (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Leedu jt vs. parlament ja nõukogu (liikuvuspakett), C‑541/20–C‑555/20, EU:C:2024:818, punkt 364).
33 Nii on Euroopa Kohus juba otsustanud, et asutamisvabadus hõlmab olukorda, kus liikmesriigi kodanik omandab teises liikmesriigis asutatud äriühingu kapitalis osaluse, mis võimaldab tal kindlalt mõjutada ühingu otsuseid ja otsustada ühingu tegevuse üle (vt selle kohta 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus AGET Iraklis, C‑201/15, EU:C:2016:972, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et osalus Leedus asutatud ja seal püsivalt ja pidevalt õppekavasid pakkuvas VTMi kapitalis kuulus 26. mai 2022. aasta ettekirjutuse vastuvõtmise kuupäeval muu hulgas 49,96% ulatuses Soome kodanikule ja 25,02% ulatuses Taani kodanikule, mis põhimõtteliselt võimaldas neil kodanikel kindlalt mõjutada kõnealuse haridusasutuse otsuseid ja tegevust (vt analoogia alusel 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Truck Center, C‑282/07, EU:C:2008:762, punktid 28 ja 29).
35 Sellest järeldub, et põhikohtuasjas käsitletav olukord võib kuuluda ELTL artikli 49 kohaldamisalasse, kui käesoleva kohtuotsuse punktis 31 viidatud kohtupraktika kohaselt on tõendatud, et VTM tegeleb Leedus asuva tegevuskoha kaudu tegelikult majandustegevusega.
36 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus üksnes ELTL artikli 49 tõlgendamise kohta, leiab Madalmaade valitsus siiski, et põhikohtuasjas käsitletavat olukorda tuleks analüüsida ELTL artikli 45 alusel, kuna VTMi töötajatele on kehtestatud leedu keele oskuse nõue.
37 Selle kohta on Euroopa Kohus otsustanud, et kui riigisisene meede puudutab samal ajal mitut põhivabadust, analüüsib Euroopa Kohus meedet üldjuhul ainult seoses ühega neist vabadustest, kui ilmneb, et konkreetse juhtumi asjaoludel on teised vabadused esimese suhtes täiesti teisejärgulise tähendusega ja neid on võimalik käsitleda koos esimesega. Ülekaaluka põhivabaduse kindlaksmääramiseks tuleb arvesse võtta asjaomaste õigusnormide eset ning vajaduse korral põhikohtuasja faktilisi asjaolusid (vt selle kohta 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus KOB, C‑206/19, EU:C:2020:463, punktid 23 ja 25, ning 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punktid 50 ja 51 ning seal viidatud kohtupraktika).
38 Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et kuigi on leitud, et ELTL artiklis 45 ette nähtud vaba liikumise õigused on töötajatel, ei osuta miski selle artikli sõnastuses sellele, et teised isikud, eelkõige tööandjad, ei saa nendele õigustele tugineda. Selleks et töötajate õigus olla tööle võetud ja töötada ilma diskrimineerimiseta oleks tõhus ja sisuline, peab sellega tingimata kaasnema tööandjate õigus töötajaid nende vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme järgides tööle võtta (vt selle kohta 7. mai 1998. aasta kohtuotsus Clean Car Autoservice, C‑350/96, EU:C:1998:205, punktid 19 ja 20, ning 13. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Caves Krier Frères, C‑379/11, EU:C:2012:798, punkt 28).
39 Samas, lisaks asjaolule, et põhikohtuasja kaebuse esitas VTM enda nimel, nähtub eelotsusetaotlusest – ilma et seda oleks Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades kahtluse alla seatud –, et kõnealuse kaebusega seotud 26. mai 2022. aasta ettekirjutus oli adresseeritud VTMile, mitte tema 18 töötajale, kuna VKI heitis VTMile ette, et ta ei täitnud oma kohustust tagada, et tema töötajad vastaksid riigisisestes õigusnormides ette nähtud leedu keele oskuse nõudele. Nende õigusnormide kohaselt on nimelt välisriigi ja rahvusvaheliste organisatsioonide õppekavade rakendamise loa omanik eelkõige kohustatud kontrollima riigikeele oskust vastavalt haridus- ja teadusministri poolt heaks kiidetud üldistele õppekavadele, tagama, et õpetajate ja haridusteenuste osutajate koolitus ja kvalifikatsioon vastaksid õppekavas nimetatud nõuetele, täitma haridusseaduse ja muude õigusaktide nõudeid ning esitama järelevalveasutustele taotluse korral õppekava rakendamisega seotud dokumendid ja andmed ning võimaldama nende kontrollimist.
40 Lõpuks, eelotsusetaotluses ei ole märgitud, et VTM oleks eelotsusetaotluse esitanud kohtus tuginenud oma õigusele võtta töötajaid tööle töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme järgides.
41 Seega, võttes arvesse nii põhikohtuasjas vaidluse all olevate riigisiseste õigusnormide eset kui ka põhikohtuasja eset, tuleb põhikohtuasja hinnata ELTL artikli 49 alusel.
42 Euroopa Kohus on selle kohta otsustanud, et kõrgharidusõppe korraldamine tasu eest on majandustegevus, mis kuulub ELTL kolmanda osa IV jaotise 2. peatüki alla, kui liikmesriigi kodanik tegeleb sellega püsivalt ja pidevalt teises liikmesriigis asuvast peamisest või teisesest tegevuskohast (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna õpetamistegevuse kvalifitseerimine majandustegevuseks oleneb sellest, kas õppekavasid pakutakse tasu eest, mitte aga kooli- või õppeastmest, millega need on seotud, on see kohtupraktika analoogia alusel kohaldatav tasu eest alg-, põhi- ja keskharidusõppe korraldamisele, millega tegeleb liikmesriigis asuv eraharidusasutus, mille kapitalis on teise liikmesriigi kodanikul osalus, mis võimaldab tal kindlalt mõjutada selle asutuse otsuseid ja otsustada selle tegevuse üle.
43 Käesoleval juhul on seega eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas VTMi pakutavaid õppekavasid korraldatakse tasu eest.
44 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav olukorras, kus eraharidusasutus, mille asukoht on ühes liikmesriigis ja mille kapitalis on teise liikmesriigi kodanikul osalus, mis võimaldab tal kindlalt mõjutada selle asutuse otsuseid ja otsustada selle tegevuse üle, kui see asutus pakub oma asukoha liikmesriigis tasu eest rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava.
Teine küsimus
45 Kõigepealt tuleb märkida, et Leedu õigusnormid kohustavad eraharidusasutusi kontrollima, kas nende õpetajatel ja haldustöötajatel, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega, oskavad leedu keelt II kategooria tasemel, mis vastab eelkõige nende isikute võimele mõista suulisi ja kirjalikke tekste tuttavatel teemadel, vestelda erinevatel igapäevaelu või tööga seotud teemadel või kirjutada lihtsat ja sidusat teksti tuttavatel või enda jaoks huvipakkuvatel teemadel.
46 Nõnda soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma teise küsimusega sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt peab eraharidusasutus, mis pakub muus keeles kui selle liikmesriigi riigikeel rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, kontrollima, kas tema õpetajad ja haldustöötajad, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega, vastavad nõudele osata riigikeelt kesktasemel.
ELTL artikliga 49 tagatud vabaduse piirangu põhjendatus
47 Vastavalt ELTL artiklile 6 on liidul pädevus toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide tegevust, sh hariduse valdkonnas. Kuigi liidu õigus ei piira seda liikmesriikide pädevust esiteks õpetuse sisu ja haridussüsteemi korralduse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning teiseks kutseõppe sisu ja korralduse osas, nagu nähtub ELTL artikli 165 lõikest 1 ja artikli 166 lõikest 1, peavad liikmesriigid selle pädevuse teostamisel siiski järgima liidu õigust ja eelkõige asutamisvabadust käsitlevaid õigusnorme (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punktid 58 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika).
48 ELTL artikli 49 esimeses lõigus on sätestatud, et EL toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotise 2. peatüki sätete kohaselt keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Asutamisvabaduse piiranguks tuleb pidada kõiki meetmeid, mis keelavad või takistavad ELTL artikliga 49 tagatud vabaduse kasutamist või muudavad selle vähem atraktiivseks (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika).
49 Kuigi käesoleval juhul on tõsi, et teiste liikmesriikide kodanikud peale Leedu Vabariigi kodanike võivad asuda Leedu territooriumile ja pakkuda seal eraharidusasutuses õppekavasid muus keeles kui leedu keel, on see võimalus üldjuhul seatud sõltuvusse kehtivates õigusnormides ette nähtud keelenõude täitmisest. Selle nõude täitmata jätmise tõttu kohustas VKI oma 26. mai 2022. aasta ettekirjutusega VTMi tõendama, et õpetajad ja haldustöötajad, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega, oskavad leedu keelt II kategooria tasemel.
50 Põhikohtuasjas vaidluse all olevad riigisisesed õigusnormid võivad aga selliste piirangute tõttu, mida need võivad kaasa tuua nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajate töölevõtmisel, muuta teiste liikmesriikide kodanike jaoks vähem atraktiivseks Leedus sellise haridusasutuse loomise ja pidamise, mille eesmärk on pakkuda õppekavasid muus keeles kui leedu keel; see aga kujutab endast asutamisvabaduse piirangut.
ELTL artikliga 49 tagatud vabaduse piirangu põhjendatus
51 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib asutamisvabaduse piirang olla lubatud üksnes tingimusel, et esiteks on see põhjendatud ülekaaluka üldise huviga ja et teiseks järgib see proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et piirang on sobiv, et tagada taotletava eesmärgi saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, ei lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik ega ole selle eesmärgiga ebaproportsionaalne (vt selle kohta 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).
52 Mis käesoleval juhul puudutab ülekaaluka üldise huvi olemasolu, siis nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et põhikohtuasjas vaidluse all olevate riigisiseste õigusnormide eesmärk näib olevat kaitsta ja edendada Leedu Vabariigi riigikeele kasutamist, mis on õiguspärane eesmärk, mis põhimõtteliselt õigustab liidu õiguses ette nähtud vabaduste piiramist (vt analoogia alusel 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punktid 67–70 ja seal viidatud kohtupraktika).
53 ELL artikli 3 lõike 3 neljanda lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 22 kohaselt austab liit oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning vastavalt ELL artikli 4 lõikele 2 austab liit ühtlasi liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, mille hulka kuulub ka asjaomase liikmesriigi riigikeele kaitse (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).
54 Mis puudutab küsimust, kas põhikohtuasjas vaidluse all olevad riigisisesed õigusnormid on sobivad selleks, et saavutada õiguspärane eesmärk kaitsta ja edendada leedu keelt, kas need ei lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, ja kas need ei ole selle eesmärgiga ebaproportsionaalsed, siis lõppastmes peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes ainsana on pädev hindama põhikohtuasja asjaolusid ja tõlgendama riigisisest õigust, kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on need õigusnormid viidatud nõuetega vastavuses (vt analoogia alusel 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).
55 Kuna aga Euroopa Kohus peab andma eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse, on ta pädev andma põhikohtuasja toimiku ning talle esitatud kirjalike seisukohtade põhjal eelotsusetaotluse esitanud kohtule juhiseid, mis võimaldavad viimasel asja lahendada (vt analoogia alusel 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).
56 Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, näivad olevat sobivad, et saavutada eesmärk kaitsta ja edendada selle liikmesriigi riigikeelt. Sellised õigusnormid soodustavad seda, et isikud, kelle suhtes seda keelenõuet kohaldatakse, kasutaksid seda keelt oma suhetes õpilaste, õpilaste vanemate ja üldsusega üldiselt ning, eriti halduspersonali puhul, suhetes riigi haldusasutustega.
57 On tõsi, et neid õigusnorme saab pidada selle eesmärgi tagamiseks sobivaiks üksnes juhul, kui need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ning kui neid õigusnorme rakendatakse ühtselt ja süstemaatiliselt (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Käesoleval juhul näib see olevat nii, sest nagu nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, ei kohaldata põhikohtuasjas vaidluse all olevaid riigisiseseid õigusnorme mitte ainult kõigile Leedu haridusasutustele, vaid ka kõigile nende asutuste töötajatele, kelle töö eeldab eelkõige korrapärast suhtlemist teiste isikutega ja vajadust täita ametlikke tüüpvorme.
59 Teiseks, mis puudutab põhikohtuasjas vaidluse all olevate riigisiseste õigusnormide ja eelkõige nendega ette nähtud keelenõude vajalikkust, siis tuleb meenutada, et põhivabadust piiravad meetmed ei saa olla õigustatud, kui taotletavat eesmärki on võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega (vt selle kohta 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Olgugi et liikmesriikidel on selles kontekstis ulatuslik kaalutlusruum nende meetmete valikul, millega saavutada oma riigikeele kaitse poliitika eesmärke – kuivõrd selline poliitika kujutab endast rahvusliku identiteedi väljendust ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses –, ei saa see kaalutlusruum siiski õigustada seda, et riivatakse oluliselt õigusi, mis on isikutel nende põhivabadusi käsitlevate aluslepingu sätete alusel (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).
61 Käesoleval juhul ehk olukorras, kus soovib Leedu Vabariik tagada, et tema riigikeel oleks kõrgel tasemel kaitstud ja edendatud, nagu nähtub tema õigusnormidest, ei ole aga tõendatud – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 54 –, et meetmetega, mis on vähem piiravad kui põhikohtuasjas vaidluse all olev keelenõue, oleks see eesmärk sama tõhusalt saavutatav.
62 Seega näib põhikohtuasjas vaidluse all olev keelenõue iseenesest vastavat vajalikkuse tingimusele.
63 Vajalikkuse tingimuse analüüsimisel tuleb siiski arvesse võtta ka riigisisestes õigusnormides ette nähtud tõendamisviise, mille abil saab näidata, et see keelenõue on täidetud.
64 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis selle kohta vastuses, mille ta andis käesoleva kohtuotsuse punktis 27 mainitud teabenõudele, et riigisisesed õigusnormid näevad ette, et isik, kes soovib tõendada, et ta oskab leedu keelt nõutaval tasemel, peab esitama Nacionalinė švietimo agentūra (Leedu riiklik haridusamet, Leedu) Leedu territooriumil korraldatud keeletestide alusel välja antud tõendi.
65 On tõsi, et tunnistuse esitamine võib olla nõutavat keeleoskust hinnata võimaldav kriteerium (vt analoogia alusel 5. veebruari 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, C‑317/14, EU:C:2015:63, punkt 27). Siiski näib, et see, et eraharidusasutusse tööle kandideerijal ei ole võimalik tõendada keeleoskuse nõude täitmist muul viisil kui Leedu õigusaktidega nõutava tunnistuse omandamisega, tundub minevat kaugemale sellest, mis on õigustatud eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuna see välistab, et võetakse arvesse niisugust keeleoskuse taset, mida teises liikmesriigis omandatud tõendi või diplomi põhjal võiks sellega tõendatud kursuste laadi ja kestust arvestades selle omanikult eeldada (vt analoogia alusel 5. veebruari 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, C‑317/14, EU:C:2015:63, punkt 29).
66 Neil asjaoludel näib, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt peavad nende normide kohaldamisalasse kuuluvad isikud selleks, et tõendada, et nad oskavad riigikeelt nõutaval tasemel, esitama tõendi, mille on väljastanud asjaomase liikmesriigi asutus selle liikmesriigi territooriumil korraldatud keeletestide alusel, lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nendega taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
67 Kolmandaks, mis puudutab põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide proportsionaalsust kitsas tähenduses, siis tuleb meenutada, et sellist üldist huvi pakkuvat eesmärki nagu riigikeele kaitse ja edendamine ei saa taotleda riigisisese meetmega, võtmata arvesse asjaolu, et meede peab olema kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega, mida see meede mõjutab, nagu need on kaitstud aluslepingutega, ning seda tehes tuleb leida tasakaal ühelt poolt kõnealust üldist huvi teeniva eesmärgi ja teiselt poolt asjaomaste õiguste ja põhimõtete vahel, et tagada, et meetmega tekitatud ebamugavused ei oleks selle eesmärgiga ebaproportsionaalsed (vt analoogia alusel 18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Slagelse Almennyttige Boligselskab, Afdeling Schackenborgvænge, C‑417/23, EU:C:2025:1017, punkt 168).
68 Seega, kui liikmesriik kavatseb oma riigikeele kaitse ja edendamise eesmärgil kehtestada eraharidusasutuste õpetajatele ja teatud haldustöötajatele keelenõude, peab ta leidma tasakaalu seda üldist huvi pakkuva eesmärgi ja ELTL artiklist 49 tulenevate õiguste vahel. Selline tasakaal on leitav näiteks liikmesriigi õigusnormide abil, mis näevad ette võimaluse viia riigikeele oskuse tase pärast töölevõtmist järk-järgult vastavusse, teha nõutava keeleoskuse taseme suhtes mööndusi vastavalt töötamise kestusele või näha keelenõudest ette erand, mis on põhjendatud asjakohaste asjaoludega, sealhulgas juhul, kui vabale ametikohale ei ole ühtegi täielikult kvalifitseeritud kandidaati (vt selle kohta 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punktid 84 ja 85).
69 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas vaidluse all olev keelenõue kehtib kõigile õpetajatele ja haldustöötajatele, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega ning kes töötavad eraharidusasutuses, alates nende ametisse asumisest ja sõltumata nende töölepingu kestusest, nägemata ette erandeid või mööndusi.
70 Sellest järeldub, et põhikohtuasjas vaidluse all olevad riigisisesed õigusnormid ei näi olevat kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kitsas tähenduses selles mõttes, et need on taotletava eesmärgiga ebaproportsionaalsed; seda peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.
71 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvas olukorras ei ole sellega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt eraharidusasutus, mis pakub muus keeles kui selle liikmesriigi riigikeel rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, peab kontrollima, kas tema õpetajad ja haldustöötajad, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega, vastavad nõudele osata riigikeelt kesktasemel, tingimusel et need õigusnormid on põhjendatud eesmärgiga kaitsta ja edendada seda riigikeelt ning et need on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. See tingimus ei ole täidetud, kui nimetatud õigusnorme kohaldatakse ilma erandite või möönduste tegemise võimaluseta kõigi nende normide kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes ning kui need panevad neile isikutele riigikeele nõutaval tasemel oskamise tõendamiseks kohustuse esitada tõend, mille on välja andnud asjaomase liikmesriigi asutus selle liikmesriigi territooriumil korraldatud keeletestide alusel.
Kolmas küsimus
72 Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2005/36 artikli 53 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvas olukorras on sellega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kehtib sellise eraharidusasutuse, mis pakub muus keeles kui selle liikmesriigi riigikeel rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, õpetajate suhtes nõue osata seda riigikeelt kesktasemel.
73 Olgu meenutatud, et direktiivi 2005/36 artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaselt kohaldatakse seda direktiivi kõigi liikmesriigi kodanike suhtes, kes soovivad tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see riik, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.
74 Selle direktiivi artikli 53 lõike 1 kohaselt peavad kutsetöötajad, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.
75 Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus käesoleval juhul selleks, et kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub direktiivi 2005/36 artikli 53 lõike 1 kohaldamisalasse, selgitama kõigepealt välja, kas VTMi õpetajad, kes ei ole Leedu kodanikud, on omandanud oma kutsekvalifikatsiooni muudes liikmesriikides kui Leedu Vabariik ja viimati nimetatud liikmesriigis on nende kutsekvalifikatsiooni tunnustatud.
76 Seda märkust meeles pidades tuleb asuda seisukohale, et arvestades hariduse tähtsust liikmesriigi keele kaitsmise ja edendamise poliitika elluviimisel ning asjaolu, et õpetajatel on oluline roll nii õpetamisel kui ka kooli igapäevaelus osalemises ning nende eriliselt lähedaste suhete tõttu õpilastega, võib nõuet osata selle liikmesriigi riigikeelt, kus nad oma kutsealal tegutsevad, pidada tingimuseks, mis vastab nende kutsealal tegutsemiseks vajalikule keeleoskusele direktiivi 2005/36 artikli 53 lõike 1 tähenduses (vt analoogia alusel 28. novembri 1989. aasta kohtuotsus Groener, C‑379/87, EU:C:1989:599, punktid 19–21).
77 Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et direktiivi 2005/36 tuleb tõlgendada lähtuvalt liidu õigusega ja eelkõige ELTL artikliga 49 tagatud põhivabadustest juhul, kui – nii nagu põhikohtuasjas – liikmesriigi õigusnormid kohustavad tema territooriumil asuvaid haridusasutusi tagama, et nende õpetajad vastavad teatavale keelenõudele.
78 Seega tuleb selliste õigusnormide kooskõla direktiivi 2005/36 artikli 53 lõikega 1, tõlgendatuna ELTL artikli 49 alusel, hinnata samade kriteeriumide alusel, mida kohaldatakse, kui hinnatakse nende õigusnormide kooskõla ELTL artikliga 49, ja millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktides 51–68; see eeldab kontrollimist, kas need õigusnormid on põhjendatud eesmärgiga kaitsta ja edendada asjaomase liikmesriigi riigikeelt ning kas need on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.
79 Lisaks väärib märkimist, et direktiivi 2005/36 artikli 53 lõikes 3 on ette nähtud, et kontrolli, mille eesmärk on veenduda, et selle artikli lõikes 1 sätestatud kohustus on täidetud, võib kehtestada muude kutsealade puhul kui need, mis on seotud patsiendile tagatud ohutusega, üksnes juhul, kui on „tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi“ kutsetöötaja keeleoskuse piisavuse kohta tegutsemiseks kutsetöötaja plaanitud kutsetegevuses.
80 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2005/36 artikli 53 lõiget 1 tuleb lähtuvalt ELTL artiklist 49 tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvas olukorras ei ole sellega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kehtib sellise eraharidusasutuse, mis pakub muus keeles kui selle liikmesriigi riigikeel rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, õpetajate suhtes nõue osata nimetatud riigikeelt kesktasemel, tingimusel et need õigusnormid on põhjendatud eesmärgiga kaitsta ja edendada riigikeelt ning et need on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. See tingimus ei ole täidetud, kui nimetatud õigusnorme kohaldatakse ilma erandite või möönduste tegemise võimaluseta kõigi nende normide kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes ning kui need panevad neile isikutele riigikeele nõutaval tasemel oskamise tõendamiseks kohustuse esitada tõend, mille on välja andnud asjaomase liikmesriigi asutus selle liikmesriigi territooriumil korraldatud keeletestide alusel.
Kohtukulud
81 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav olukorras, kus eraharidusasutus, mille asukoht on ühes liikmesriigis ja mille kapitalis on teise liikmesriigi kodanikul osalus, mis võimaldab tal kindlalt mõjutada selle asutuse otsuseid ja otsustada selle tegevuse üle, kui see asutus pakub oma asukoha liikmesriigis tasu eest rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava.
2. ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvas olukorras ei ole sellega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt eraharidusasutus, mis pakub muus keeles kui selle liikmesriigi riigikeel rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, peab kontrollima, kas tema õpetajad ja haldustöötajad, kes suhtlevad korrapäraselt üldsuse ja haldusasutustega, vastavad nõudele osata riigikeelt kesktasemel, tingimusel et need õigusnormid on põhjendatud eesmärgiga kaitsta ja edendada seda riigikeelt ning et need on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. See tingimus ei ole täidetud, kui nimetatud õigusnorme kohaldatakse ilma erandite või möönduste tegemise võimaluseta kõigi nende normide kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes ning kui need panevad neile isikutele riigikeele nõutaval tasemel oskamise tõendamiseks kohustuse esitada tõend, mille on välja andnud asjaomase liikmesriigi asutus selle liikmesriigi territooriumil korraldatud keeletestide alusel.
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL) artikli 53 lõiget 1 tuleb lähtuvalt ELTL artiklist 49 tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvas olukorras ei ole sellega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kehtib sellise eraharidusasutuse, mis pakub muus keeles kui selle liikmesriigi riigikeel rahvusvahelist keskhariduse õppekava ning International Baccalaureate’i põhikooli algklasside ja põhikooli keskastme õppekava, õpetajate suhtes nõue osata nimetatud riigikeelt kesktasemel, tingimusel et need õigusnormid on põhjendatud eesmärgiga kaitsta ja edendada nimetatud riigikeelt ning et need on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. See tingimus ei ole täidetud, kui nimetatud õigusnorme kohaldatakse ilma erandite või möönduste tegemise võimaluseta kõigi nende normide kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes ning kui need panevad neile isikutele riigikeele nõutaval tasemel oskamise tõendamiseks kohustuse esitada tõend, mille on välja andnud asjaomase liikmesriigi asutus selle liikmesriigi territooriumil korraldatud keeletestide alusel.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: leedu.