2003R2287 — ET — 09.11.2004 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2287/2003,

19. detsember 2003,

millega määratake 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

(EÜT L 344, 31.12.2003, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) 820/2004, 29. aprill 2004,

  L 231

65

30.4.2004

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 867/2004, 29. aprill 2004,

  L 206

57

9.6.2004

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1645/2004, 20. september 2004,

  L 296

3

21.9.2004

►M4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1691/2004, 24. september 2004,

  L 305

3

1.10.2004

►M5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1811/2004, 11. oktoober 2004,

  L 319

1

20.10.2004

►M6

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1928/2004, 25. oktoober 2004,

  L 332

5

6.11.2004




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2287/2003,

19. detsember 2003,

millega määratake 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, ( 1 ) eriti selle artiklit 24 ning VI, VIII, IX ja XII lisa,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, ( 2 ) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 66/98, millega sätestatakse teatavad kaitse- ja kontrollimeetmed kalastustegevuse suhtes Antarktikas, ( 3 ) eriti selle artiklit 21,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ning säästva kalandustegevuse, silmas pidades kättesaadavaid teadusalaseid nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet.

(2)

Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma väljapüügimahud (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kõnesoleva määruse artikliga 20 kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt.

(3)

Tagamaks väljapüügimahtude ja kvootide tulemuslikku majandamist, tuleks kehtestada konkreetsed kalapüügitingimused.

(4)

Ühenduse tasandil on vaja kindlaks määrata kalavarude majandamise põhimõtted ja teatav kord, mis võimaldab liikmesriikidel tagada oma lipu all sõitvate laevade püügitegevuse.

(5)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) ( 4 ) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse määrusega ettenähtud eri meetmeid.

(6)

Komisjon on kalastussuhete kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kalastusõiguste alaseid konsultatsioone Norraga, ( 5 ) Fääri saartega, ( 6 ) Gröönimaaga, ( 7 ) Islandiga, ( 8 ) Lätiga, ( 9 ) Leeduga ( 10 ) ja Eestiga ( 11 ).

(7)

1994. aasta ühinemisakti artikli 124 kohaselt haldab ühendus Rootsi ja Soome poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid. Ühendus on kõnealuste kokkulepete kohaselt pidanud nõu Poola Vabariigiga.

(8)

Eesti, Läti, Leedu ja Poola kalapüügivõimalusi käsitlevad sätted peavad 2003. aasta ühinemisaktist lähtuvalt olema ühinemiskuupäevast alates ühinemislepinguga kooskõlas. Kuid kalastamisvõimalused alates 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani tuleks jaotada samal alusel.

(9)

Ühendus on mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Need kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada teatavate liikide suhtes püügipiirangud ja muud kaitseeeskirjad. Seetõttu peaks ühendus need soovitused rakendama.

(10)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma aastakoosolekul vastu tabelid, milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jäänud ja ettenähtust rohkem kasutatud kalapüügivõimalused. ICCAT võttis sellega seoses vastu otsuse, milles märgitakse, et Euroopa Ühendus ei püüdnud mitme kalaliigi osas oma kvoote täis.

(11)

Et arvesse võtta ICCATi kohandusi ühenduse kvootides, tuleks kvootide kasutamata osa jaotamisel aluseks võtta iga liikmesriigi vastav kasutamata osa, ilma et aastase TACi käesoleva määrusega kehtestatud jaotamispõhimõte muutuks.

(12)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada kõnealuseid küsimusi käsitlevate ühenduse õigusaktidega ettenähtud korras, eelkõige järgmiste õigusaktide alusel: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega nähakse ette kalalaevade tähistamise ja dokumentatsiooni üksikasjalikud eeskirjad, ( 12 ) nõukogu 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, ( 13 ) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, ( 14 ) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1626/94, millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed, ( 15 ) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, ( 16 ) määrus (EÜ) nr 66/98, nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 88/98, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ja Sundi kalavarude kaitseks, ( 17 ) nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ( 18 ) ja nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks. ( 19 )

(13)

Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2004. aastal püügitegevuse suhtes rakendada teatavad täiendavad kontrollimeetmed ja tehnilised tingimused.

(14)

Sellepärast tuleb 2003. aasta ühinemisaktis ettenähtud suuniste kohaselt vastu võtta ühenduse sätted, mis käsitlevad kalapüüki Liivi lahel. Juurdepääsuks kõnealustele vetele on vaja kehtestada kalapüügilubade nõue.

(15)

Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) 2003. aasta koosolekul võeti vastu seinnootasid kasutavate laevade püügikeeld ning tehnilised meetmed seoses kogu püügi pardale jätmisega, kaaspüügi ja merikilpkonlaste püügi tingimustega. Ühendus ei ole selle organisatsiooni liige, kuid tagamaks selle kalavaru säästvat majandamist on siiski vaja rakendada kõnealused püügipiirangud.

(16)

Kalavarude väljapüügimahud, mille taastamiskavad on võimalik rakendada juba 2004. aastal, peaksid vastama kõnealustes kavades ettenähtud taastamisstrateegiatele. Varude suhtes, mille taastamiskavasid ei saa rakendada 2004. aastal, tuleks kohaldada lühiajalisi, suuremate piirangutega majandamismeetmeid.

(17)

Kuni taastamiskavade ja nendes sisalduvate püügikoormuse korralduskavade vastuvõtmiseni on vaja kehtestada ajutised püügikoormuse korralduskavad vähemalt kõige rohkem ohustatud varude suhtes, mille Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) poolt soovitatav väljapüügimaht 2004. aastaks on null.

(18)

Arvesse võttes ICESi nõuandeid on vaja kehtestada ajutine püügikoormuse korraldussüsteem tobiapüügiks tehnilisel otstarbel ICESi IV alapiirkonnas (Skagerrak ja Põhjameri).

(19)

Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) 15–19. septembrini 2003 toimunud 25. aastakoosolekul võeti vastu süvalesta taastamiskava NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Kavas nähakse ette TACi taseme vähendamine 2007. aastani ning selle tõhusat kohaldamist tagavad täiendavad meetmed. Seetõttu on vaja kõnealused meetmed rakendada juba alates 2004. aastast, kuni võetakse vastu nõukogu määrus süvalestavaru taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta.

(20)

Tagamaks, et ühendus kui Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) lepinguosaline täidab oma rahvusvahelised kohustused, mille hulka kuulub kohustus kohaldada CCAMLRi komisjon poolt vastuvõetud meetmed, tuleks kehtestada komisjoni kalastushooajaks 2003–2004 kindlaksmääratud TACid ning nendele vastavad ajapiirangud.

(21)

CCAMLRi 2003. aasta XXII aastakoosolekul kiideti heaks Euroopa Ühenduse lipu all sõitvate laevade osalemine Dissostichus spp. püügiga seotud uurimisprojektis FAO alapiirkondades 88.1 ja 48.46 ning kohaldati kõnealuse kalapüügi suhtes püügi- ja kaaspüügipiirangud ning teatavad konkreetsed tehnilised meetmed. Kõnealused piirangud ja tehnilised meetmed tuleks samuti kohaldada.

(22)

Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2004. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Objekt

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2004. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused siiski kindlaks IF lisas nimetatud ajavahemikuks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) ühenduse kalalaevade suhtes (edaspidi “ühenduse laevad”); ja

b) kolmandate riikide lipu all sõitvate ja kolmandates riikides registreeritud laevade suhtes (edaspidi “kolmanda riigi laevad”) liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes (edaspidi “EÜ veed”).

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kalapüügivõimalused –

i) väljapüügimahud (TACid) või püügiloaga laevade arv ja/või kõnealuste lubade kehtivusaeg;

ii) ühenduse kasutuses olevad TACid;

iii) ühendusele eraldatud kvoodid kolmandate riikide vetes;

iv) ühenduse kalapüügivõimalused, mis antakse liikmesriikidele punktide ii ja iii alusel, väljendatuna kvootides;

v) kolmandatele riikidele eraldatud kvoodid kalastamiseks ühenduse vetes.

b)  rahvusvahelised veed – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

c)  NAFO tsoon – see osa NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) konventsioonialast, mis ei kuulu rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d)  Skagerrak – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

e)  Kattegat – ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenųrest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

f)  Põhjameri – ICESi IV alapiirkond ning ICESi IIIa rajooni osa, mis ei ole hõlmatud punktis c esitatud Skagerraki määratlusega;

g)  reguleerimisüksus 3 – ICESi alarajoonid 30 ja 31 ning alarajooni 29 osa, mis asub põhja pool 59°30' N;

h)  Liivi laht – ala, mis piirneb läänes Ovisi majakast (57° 34.1234' N, 21° 42.9574' E) Läti läänerannikul Saaremaa Loodeneeme kaljurahuni (57° 57.4760' N, 21° 58.2789' E), sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare kõige lõunapoolsema punktini ulatuva ning sealt kirde suunas piki Saaremaa idarannikut kulgeva joonega ning põhjas joonega, mille koordinaadid on 58° 30.0' N 23° 13.2' E kuni 58° 30.0' N 23° 41' E;

i)  uued liikmesriigid – Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik.

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) kalastusvööndid nagu on määratletud määrusega (EMÜ) nr 3880/91;

b) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa või FAO kalastusvöönd 34) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EÜ) nr 2597/95;

c) NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EMÜ) nr 2018/93;

d) CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EÜ) nr 66/98.



II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused ja nende jaotamine

1.  Ühenduse laevade kalapüügivõimalused ühenduse vetes või teatavates ühenduse vetest väljajäävates vetes ning nende kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel on kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas sätestatule.

2.  Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel ning artiklite 9, 16 ja 17 kohaselt kehtestatud tingimustel vetes, mis kuuluvad Eesti, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Läti, Leedu, Norra, Poola ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndi ning Venemaa Föderatsiooni jurisdiktsiooni alla.

3.  Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moiva püügivõimalused kalastusvööndites V, XIV (Gröönimaa veed) 70 % ulatuses moiva Gröönimaale eraldatud TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud. Kogus, mis jääb alles pärast 30 000 tonni eraldamist Islandile, 10 000 tonni eraldamist Fääri saartele ja 6 700 tonni eraldamist Norrale, on kõigi liikmesriikide kasutada.

4.  Komisjon võib suurendada põhjaputassuu püügivõimalusi kalastusvööndites I–XIV (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) ja heeringapüügivõimalusi vööndites I ja II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras, kui kolmandad riigid ei majanda kõnealuseid varusid vastutustundlikult.

Artikkel 6

Jaotamisega seotud erisätted

I ja II lisas ettenähtud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel ilma et see piiraks:

a) kvootide vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c) täiendavaid lossimisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ettenähtud korras;

e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

Artikkel 7

Kvoodisüsteemi paindlikkus

Kalavarud, mille suhtes kohaldatakse preventiivseid või analüütilisi TACe, kalavarud, mille suhtes tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 847/96 artiklitega 3 ja 4 ettenähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, ning kalavarud, mille suhtes tuleb kohaldada sama määruse artikli 5 lõikega 2 sätestatud karistuskoefitsiente, määratakse 2004. aastaks kindlaks käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 8

Kalasaagi ja kaaspüügi lossimistingimused

1.  Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kalapüügivõimalused kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui:

a) saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud; või

b) saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud; või

c) kalaliigid, välja arvatud heeringas ja makrell, on segi muude liikidega ning püütud määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 kohaselt võrkudega, mille silmasuurus on alla 32 millimeetri, ning ei ole sorteeritud ei laeval ega lossimisel; või

d) heeringasaak vastab määruse (EÜ) nr 1434/98 artiklile 2; või

e) makrellisaak, mis on segi hariliku stauriidi või sardiiniga, ei sisalda makrelli üle 10 % pardal oleva makrelli, hariliku stauriidi ja sardiini kogukaalust, ning saak ei ole sorteeritud; või

f) saak on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 alusel tehtud teadusuuringute käigus.

2.  Kõik lossimised, välja arvatud püük lõike 1 punktide c, d, e ja f alusel, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3.  Olenemata lõikest 1 ning juhul, kui mis tahes kalapüügivõimalus II lisas esitatud võimalustest on ammendatud, ei tohi selles püügipiirkonnas kalastavad laevad, mille suhtes kehtivad asjakohased püügipiirangud, taotleda sorteerimata, heeringat sisaldavate saakide lossimist.

4.  Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 4 ettenähtud korras.

Artikkel 9

Juurdepääsupiirangud

1.  Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni 4 miili kaugusel Norra lähtejoontest.

2.  Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

edelapiirkond

1. 63°12' N ja 23°05' W, koordinaadid 62°00' N ja 26°00' W

2. 62°58' N ja 22°25' W

3. 63°06' N ja 21°30' W

4. 63°03' N ja 21°00' W, sealt 180°00' S;

kagupiirkond

1. 63°14' N ja 10°40' W

2. 63°14' N ja 11°23' W

3. 63°35' N ja 12°21' W

4. 64°00' N ja 12°30' W

5. 63°53' N ja 13°30' W

6. 63°36' N ja 14°30' W

7. 63°10' N ja 17°00' W, sealt 180°00' S.

Artikkel 10

Eritingimused seoses Põhjamere heeringaga

III lisas sätestatud meetmeid kohaldatakse Põhjamerest, Skagerrakist ja Kattegatist püütud heeringa püügi, sorteerimise ja lossimise suhtes.

Artikkel 11

Muud tehnilised ja kontrollimeetmed

IV lisas sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldatakse 2004. aastal lisaks tehnilistele meetmetele, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 850/98, määrusega (EÜ) nr 88/98, määrusega (EÜ) nr 1626/94 ja määrusega (EÜ) nr 973/2001.

IV lisa punktide 11 ja 12 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 12

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.  Ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2004 kohaldatakse tursavarude majandamise suhtes Skagerrakis, Kattegatis, Põhjamerel ja Šotimaa lääneosas määruse (EÜ) nr 2341/2002 ( 20 ) XVII lisaga sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

2.  Ajavahemikul 1. veebruarist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatakse tursavarude majandamisel Skagerrakis, Kattegatis, Põhjamerel ja La Manche'i idaosas, Iiri merel ja Šotimaa lääneosas V lisas ettenähtud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.  Tobiavarude majandamisel ICESi IV alapiirkonnas (Skagerrak ja Põhjameri) kohaldatakse VI lisas ettenähtud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

4.  VI lisa lõike 6 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.



III PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 13

Tegevusluba

Barbadose, Eesti, Guajaana, Jaapani, Lõuna-Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa Föderatsiooni, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all ning Fääri saartel registreeritud laevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud kvootide alusel ning artiklite 14, 15, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 alusel ettenähtud tingimustel.

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

Kalastamine on lubatud:

a) Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest Põhjameres, Kattegatis, Läänemeres ja Atlandi ookeanis põhja pool 43°00' N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud ala; Norra lipu all sõitvatel laevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest;

b) Eesti, Läti ja Leedu lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool liikmesriikide lähtejoontest Läänemeres lõuna pool 59°30' N;

c) Poola ja Venemaa Föderatsiooni lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool Rootsi lähtejoontest Läänemeres lõuna pool 59°30' N;

d) Barbadose, Guajaana, Jaapani, Lõuna-Korea, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15

Kalasaagi ja kaaspüügi lossimistingimused

Kalaliike, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, ei tohi pardal hoida ega lossida, kui saak ei ole kolmandate riikide laevade püütud, kellel on ammendamata kvoot.



IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 16

Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1.  Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud püügilitsentside ja eripüügilubade üldeeskirjadest toimub kalapüük kolmandate riikide vetes kolmandate riikide asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

Esimene lõik ei kehti siiski Põhjamere Norrale kuuluvates vetes kalastavate järgmiste laevade suhtes:

a) laevad kogumahutavusega kuni 200 GT;

b) laevad, mis püüavad inimtoiduks ettenähtud kalaliike, välja arvatud makrell;

c) Rootsi laevad, kooskõlas kehtivate tavadega.

2.  Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks I osa VII lisas sätestatu kohaselt. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning litsentse taotlevate laevade nimi ja tunnused ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

3.  Ühenduse laevad peavad täitma kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid kalastusvööndis kehtivaid tingimusi.

Artikkel 17

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on litsents ühe kalaliigi spetsialiseeritud püügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi spetsialiseeritud püügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte asutustele.



V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 18

Kohustus omada litsentsi ja eripüügiluba

1.  Norra laevad kogumahutavusega kuni 200 GT on olenemata määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklist 28b vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest.

2.  Litsents ja eripüügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud laevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.  Kolmandate riikide laevad, kellel on püügiluba 31. detsembril 2003, võivad püüki jätkata 2004. aasta algusest kuni ajani, mil püügiloaga laevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 19

Litsentsi ja eripüügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja eripüügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

a) laeva nimi;

b) registrinumber;

c) pardatähis;

d) registreerimissadam;

e) omaniku või prahtija nimi ja aadress;

f) kogumahutavus ja -pikkus;

g) mootorivõimsus;

h) kutsung ja raadiosagedus;

i) kavandatav kalapüügiviis;

j) kavandatav kalapüügipiirkond;

k) liigid, mida kavatsetakse püüda;

l) taotletava litsentsi kestus.

Artikkel 20

Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks II osa VII lisas sätestatu kohaselt.

Artikkel 21

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.  Litsentsid ja eripüügiload võib tühistada uute litsentside ja eripüügilubade väljaandmisel. Tühistamine jõustub komisjoni poolt väljaantavate uute litsentside ja eripüügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja eripüügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.  Litsentsid ja eripüügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne kehtivusaja lõppu juhul, kui kõnealuse kalavaru I lisas kindlaksmääratud kvoodid on ammendatud.

3.  Litsentsid ja eripüügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 22

Asjakohasete eeskirjade täitmata jätmine

1.  Laevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses ettenähtud kohustusi, ei anta litsentsi ega eripüügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.  Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende laevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 23

Litsentsiomaniku kohustused

1.  Kolmandate riikide laevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ü henduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones järgmisi määrusi: määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja komisjoni määrus (EMÜ) nr 1381/87.

2.  Lõikes 1 nimetatud laevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse I osa VIII lisas ettenähtud teave.

3.  Kolmanda riigi laevad, välja arvatud ICESi IIIa rajoonis kalastavad Norra laevad, edastavad komisjonile IX lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 24

Prantsuse Guyana departemangu käsitlevad erisätted

1.  Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.  Kui laeval on merikogerlaste või tuuni püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, peab laeva kapten esitama Prantsuse asutustele iga reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Deklaratsiooni esitamisel kasutatakse III osa VII lisas sisalduvat vormi. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse asutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 23 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid.

3.  Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad laevad peavad pidama II osa VIII lisas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse asutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul.

4.  Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet asjaomaselt laevalt, kellel on püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.



VI PEATÜKK

NAFO TSOONIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED



1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 25

Laevade loetelu

1.  Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT ja millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud kalapüügiluba, võivad loaga ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile elektroonilisel kujul loetelu kõikidest nende lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud laevadest, millel on luba NAFO tsoonis kalastada.

3.  Lõikes 2 nimetatud loetelu edastatakse komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning loetelus tehtud muudatuste korral vähemalt 5 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.  Lõikes 2 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

a) laeva sisenumber, nagu on määratletud ühenduse kalalaevade registrit käsitleva komisjoni 30. septembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2090/98 ( 21 ) I lisas;

b) rahvusvaheline raadiokutsung;

c) laeva prahtija, vajaduse korral;

d) laeva tüüp.

5.  Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvad laevad (laevapereta prahitud) peavad edastama järgmise teabe:

a) kuupäev, millest alates laeval on lubatud sõita liikmesriigi lipu all;

b) kuupäev, millest alates liikmesriik on andnud laevale NAFO tsoonis kalastamise loa;

c) riigi nimi, mille territooriumil laev on registreeritud või olnud registreeritud, ning kuupäev, millest alates laev lõpetas sõitmise kõnealuse riigi lipu all;

d) laeva nimi;

e) kompetentse siseriikliku asutuse poolt määratud laeva ametlik registreerimisnumber;

f) laeva kodusadam pärast üleminekut;

g) laeva omaniku või prahtija nimi;

h) kinnitus, et laeva kapten on saanud NAFO tsoonis kehtivate eeskirjade koopia;

i) peamised kalaliigid, mida laev NAFO tsoonis püüab;

j) alapiirkonnad, kus laev kavatseb kalastada.



2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 26

Võrgusilma suurus

X lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mis tahes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil peab võrgusilm olema 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tuleb võrgusilma suurendada minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

Artikkel 27

Võrgutarindid

1.  Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis ei ole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.  Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.  Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma XI lisas nimetatud kaitsetega.

4.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega.

Artikkel 28

Kaaspüük

1.  Laevakaptenid ei tohi tegelda nende liikide spetsialiseeritud püügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Kalaliigi püük on spetsialiseeritud, kui kõnealune liik massiprotsentides moodustab suurima osa ühe loomusega võetud saagist.

2.  ID lisas nimetatud kalaliikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi spetsialiseeritud püügil, ei tohi olla üle 2 500 kg iga pardal oleva liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. Tsooni selles osas, kus teatavate liikide spetsialiseeritud püük on keelatud, ei tohi ID lisas loetletud kalaliikide kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.

3.  Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab lõikes 2 nimetatud määrad, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.

4.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad juhul, kui ID lisas loetletud kalaliikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 29

Kalade alammõõt

NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta XII lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita. Kui püütud alamõõduliste kalade kogus teatavates kalastusvetes ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse minimaalse suuruse nõudeid, mis on XII lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.



3. JAGU

Kontrollmeetmed

Artikkel 30

Püügipäevik ja lastiplaan

1.  Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad täitma määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12 ettenähtud nõudeid, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XIII lisas loetletud andmed.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XIV lisas nimetatud kalaliikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.  Ühenduse laeva kapten peab ID lisas loetletud liikide saagi kohta:

a) püügipäevikut, kuhu kantakse kogutoodang kalaliikide ja töödeldud toodete kaupa; või

b) töödeldud toodete lastiplaani, milles on esitatud kalaliikide kaupa toodete paiknemine hoidlas.

4.  Kapten osutab vajalikku abi püügipäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatavate töödeldud toodete kontrollimisel.

Artikkel 31

Võrgud

X lisas loetletud ühe või enama kalaliigi spetsialiseeritud püügi ajal ei tohi laevadel olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 26 sätestatust väiksem. Laevadel, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võib niisuguseid võrke siiski olla, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada, see tähendab:

a) võrgud peavad olema oma traallaudade küljest lahti võetud ja ilma nooda- või traalitrosside ja -nöörideta; ja

b) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.

Artikkel 32

Ümberlaadimine

Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma kompetentsetelt asutustelt.

Artikkel 33

Püügikoormuse kontrollimine

1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 25 nimetatud laevade püügikoormus vastab liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsoonis püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2004 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas identifitseerida kõnealustes püügipiirkondades kalastav(ad) laev(ad). Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav kogu püügikoormus kõnealuses püügipiirkonnas.

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembril 2004 komisjonile aruande oma püügikavade rakendamise kohta, sealhulgas püügipiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu ning püügipäevade üldarvu.



4. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 34

Hariliku süvameregarneeli püük

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev harilike süvameregarneelide (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Kalastamine toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.



5. JAGU

Süvalesta suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 35

Süvalesta eripüügiluba

1.  Ühenduse laevadel kogupikkusega üle 24 meetri, mis ei ole kantud lõikes 2 nimetatud loetelusse, on keelatud süvalesta püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida.

2.  Iga liikmesriik saadab komisjonile loetelu kõigist oma lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud üle 24 meetrise kogupikkusega laevadest, millel liikmesriik lubab eripüügiloa alusel püüda süvalesta alapiirkonnas 2 ning rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O.

3.  Lõikes 2 nimetatud loetelus on laeva sisenumber, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 2090/98 I lisas.

4.  Loetelu edastatakse komisjonile elektroonilisel kujul 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning loetelus tehtud muudatuste korral vähemalt 5 päeva enne uue laeva sisenemist alapiirkonda 2 või rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Komisjon edastab loetelu viivitamata NAFO sekretariaadile.

5.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada süvalesta kvoot lõikes 2 nimetatud püügiloaga laevade vahel. Liikmesriigid edastavad kvootide jaotamisega seotud teabe komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 36

Aruanded

1.  Artikli 35 lõikes 2 nimetatud laevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise aruande:

a) süvalesta pardal olevad kogused ühenduse laeva sisenemisel alapiirkonda 2 ja rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne laeva iga sisenemist kõnealusesse tsooni;

b) süvalesta nädalasaak. See aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt seitsmenda päeva lõpus pärast laeva sisenemist alapiirkonda 2 või rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O, või kui kalastusretk kestab üle seitsme päeva, teatatakse hiljemalt esmaspäeval saagist, mis on püütud alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O eelmise pühapäeva keskööl lõppenud nädala jooksul;

c) süvalesta pardal olevad kogused ühenduse laeva väljumisel alapiirkonnast 2 ja rajoonidest 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. See aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne laeva iga väljumist kõnealusest tsoonist ning selles on kõnealuse tsooni püügipäevade arv ja kogupüük;

d) igaks ümberlaadimiseks peale- ja mahalaaditud süvalestakogused ajal, mil laev on alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Need aruanded edastatakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist.

2.  Liikmesriigid edastavad taotluse korral lõike 1 punktide a, c ja d alusel koostatud aruanded komisjonile.

3.  Kui leitakse, et lõike 2 kohaselt teatatud süvalestapüük on 70 % ulatuses ammendanud liikmesriikidele määratud kvoodi, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tugevdada kontrolli püügi üle ning teatavad nendest meetmetest komisjonile.

Artikkel 37

Määratud sadamad

1.  Süvalestakoguste lossimine on keelatud muudes kohtades kui NAFO lepinguosaliste määratud sadamates. Süvalesta lossimine on keelatud sadamates, mis ei kuulu lepinguosalistele.

2.  Liikmesriigid määravad sadamad, kus võib süvalesta maha laadida ning määravad kindlaks sellega seotud inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas süvalesta igal mahalaadimisel lossitavate koguste ülesmärkimise ja ettekandmise tingimused.

3.  Iga liikmesriik edastab komisjonile 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast määratud sadamate loetelu ning sellele järgneva 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud kontrolli- ja järelevalvekorra. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.  Komisjon edastab lõikes 2 nimetatud määratud sadamate ning NAFO muude lepinguosaliste määratud sadamate loetelu viivitamata kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 38

Kontroll sadamas

1.  Liikmesriigid tagavad, et süvalesta lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks nimetatud sadamasse sisenevaid laevu kontrollitakse NAFO inspekteerimiskavas ettenähtud korras.

2.  Lõikes 1 nimetatud laevad ei tohi saaki lossida ja/või ümber laadida enne, kui inspektorid on kohal.

3.  Enne transportimist külmhoonesse või muusse sihtkohta kaalutakse kõik lossitud kogused liikide järgi.

4.  Liikmesriigid edastavad vastava inspekteerimisaruande NAFO sekretariaadile ning selle koopia komisjonile seitsme tööpäeva jooksul alates kontrollimise lõpukuupäevast.

Artikkel 39

Lossimis- ja ümberlaadimiskeeld kolmandate riikide laevadele

Liikmesriigid tagavad, et süvamerelesta lossimised ja ümberlaadimised NAFO tsoonis kalastanud kolmandate riikide laevadelt on keelatud.

Artikkel 40

Järelevalve kalapüügi üle

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2004 komisjonile aruande artiklites 34–39 ettenähtud meetmete rakendamise kohta, kaasa arvatud kalastamispäevade üldarvu.



6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 41

Meriahvenapüük

1.  NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ja rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenapüügiga tegeleva ühenduse laeva kapten teatab selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil on laev registreeritud, meriahvena kogused, mis on kõnealustes piirkondades ja rajoonides püütud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahenädalase ajavahemiku jooksul.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12. 00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahenädalase ajavahemiku jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ja rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.



VII PEATÜKK

CCAMLRI TSOONIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED



1. JAGU

Piirangud

Artikkel 42

Keelud ja püügipiirangud

1.  XV lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püük kõnealuses lisas esitatud vööndites ja ajavahemikel on keelatud.

2.  Uute ja uurimistöös osalevate laevade suhtes kohaldatakse XVI lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiirangud kõnealuses lisas esitatud alapiirkondades/rajoonides.



2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 43

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.  Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud laevad, mille kohta on esitatud teatis CCAMLRile määruse (EÜ) nr 66/98 artikliga 16 ettenähtud korras, võivad osaleda uurimuslikus Dissostichus spp. õngejadaga püügis FAO alapiirkonnas 48.6 ja FAO alapiirkonnas 88.1. Alapiirkonnas 48.6 tohib korraga kalastada ainult üks laev. Alapiirkonna kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ja nende jaotus iga alapiirkonna väikeste uurimisüksuste (Small Scale Research Units, SSRU) vahel määratakse kindlaks XVI lisas.

2.  Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks ja selleks, et ära hoida saagi ja püügikoormuse liiga suurt kontsentreeritust. Sel eesmärgil lõpetatakse kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses (SSRU) niipea, kui ettekantav saak ulatub kindlaksmääratud piirväärtuseni, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

Artikkel 44

Aruandlussüsteemid

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade suhtes kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteemid:

a) määruse (EÜ) nr 66/98 artikli 7 lõikega 3 sätestatud viie päeva saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteem;

b) määruse (EÜ) nr 66/98 artikliga 12 sätestatud igakuine üksikasjalik saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteem;

c) vette tagasi lastud Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni, sealhulgas “sültjaks” muutunud kala koguarvu ja kaalu deklareerimine.

Artikkel 45

Erinõuded

1.  Artiklis 43 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub määruse (EÜ) nr 66/98 artikli 14 lõikega 3 ettenähtud korras, kusjuures võetakse arvesse meetmed, mida kohaldatakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Peale nende meetmete on sellise kalapüügi korral keelatud kalajäätmete merrelaskmine.

2.  Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkonnas 88.1, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

a) laevadel on keelatud merre heita:

i) naftat või kütusetooteid või naftajääke, välja arvatud MARPOL 1973/78 I lisa kohaselt lubatud juhtudel:

ii) jäätmeid;

iii) toidujäätmeid, mida ei lase läbi kuni 25 mm avadega sõel;

iv) kodulinnuliha või selle osi (kaasa arvatud munakoored); või

v) fekaalvett 12 meremiili kaugusel maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme;

b) alapiirkonda 88.1 ei tooda sisse eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkonnast 88.1 kõrvaldatakse tarbimata jäänud töödeldud linnuliha;

c)  Dissostichus spp. püük alapiirkonnas 88.1 on keelatud 10 meremiili kaugusel Balleny saarte rannikust.

Artikkel 46

Loomuste mõiste

1.  Käesolevas jaos koosneb üks loomus ühes paigas asuvast ühest või mitmest õngejadast. Loomuse geograafiliselt täpne koht määratakse kindlaks õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.  Loomus on uurimuslik järgmistel tingimustel:

a) iga uurimusliku loomuse kaugus teistest uurimuslikest loomustest peab olema vähemalt 5 meremiili, kusjuures kõnealust kaugust mõõdetakse iga uurimusliku loomuse geograafilisest keskpunktist;

b) iga loomus koosneb vähemalt 3 500, kuid mitte rohkem kui 10 000 õngekonksust; see võib koosneda arvukatest ühte kohta asetatud eraldi õngejadadest;

c) iga õngejada veesoleku aeg on vähemalt kuus tundi, kusjuures veesoleku aega mõõdetakse vettelaskmise lõpetamise ajast kuni haalamise alguseni.

Artikkel 47

Teadusuuringute kavad

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad peavad kasutusele võtma teadusuuringute kavad igas väikeses uurimisüksuses (SSRU) vastavalt sellele, kuidas FAO alapiirkonnad 48.6 ja 88.1 jaotatakse. Teadusuuringute kavad rakendatakse järgmiselt:

a) esimesel sissesõidul uurimisüksusesse saadud esimesed 10 loomust ehk “esimene rida” on “uurimuslikud loomused”, mis peavad vastama artikli 46 lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele;

b) järgmised 10 loomust või järgmine10-tonnine saak (olenevalt sellest, kumb saadakse enne) on “teine rida”. Teise rea loomused võib kapteni äranägemisel püüda tavapärase uurimusliku kalapüügi osana. Need loomused võib samuti lugeda uurimuslikeks juhul, kui need vastavad artikli 46 lõike 2 nõuetele;

c) kui kapten soovib pärast esimese ja teise loomusterea lõpetamist jätkata püüki samas uurimisüksuses, peab laev tegema “kolmanda rea”, mille tulemusena saadakse kolme rea peale kokku 20 uurimuslikku loomust. Kolmas rida viiakse uurimisüksuses lõpule sama reisi ajal, mille kestel saadi esimene ja teine rida;

d) pärast 20 uurimusliku loomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses;

e) punkte b, c ja d ei kohaldata alapiirkonna 88.1 uurimisüksuste A, B, C, E ja G suhtes, mille kalastamiseks sobiv merepõhjapindala on alla 15 000 km2, ning pärast 10 uurimusliku loomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses.

Artikkel 48

Andmekogumiskavad

1.  Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad peavad kasutama andmekogumiskavasid igas väikeses uurimisüksuses (SSRU), nagu FAO alapiirkonnad 48.6 ja 88.1 jaotatakse. Andmekogumiskava sisaldab järgmisi andmeid:

a) asend ja mere sügavus loomuse iga õngejada kummaski otsas;

b) vettelaskmise, veesoleku ja loomuse võtmise aeg;

c) pinnal lahtipääsenud kalade arv ja liik;

d) õngekonksude arv;

e) söödaliik;

f) söödahaaramise protsent;

g) õngekonksu tüüp; ja

h) mere- ja ilmastikutingimused ning kuu faasõngejadade sisselaskmise ajal.

2.  Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga uurimusliku loomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva uurimusliku loomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 49

Märgistamisprogramm

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab ka märgistamisprogrammi järgmiselt:

a) kogu kalastushooaja jooksul märgistatakse isendid liigist Dissostichus spp. ja lastakse merre tagasi vahekorras üks isend eluskaalu tonni kohta. Laevad lõpetavad märgistamise pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud üks isend iga eluskaalu tonni kohta;

b) programmi kohaselt tuleks märgistada alla 100 cm pikkused väikesed isendid, kuid vajaduse korral tuleks märgistada ka suuremaid isendeid, et täita märgistamisnõuet, mille kohaselt märgistatakse üks isend eluskaalu ühe tonni kohta. Kõik merre tagasi lastud isendid tuleb topelt märgistada ja lasta tagasi võimalikult suurel geograafilisel alal;

c) kõigile märkidele tuleb selgesti trükkida kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märkide päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse;

d) kõik asjakohased märgistamisandmed ja andmed Dissostichus spp. märgistatud isendite taaspüügi kohta püügipiirkonnas tuleb saata elektroonilisel kujul Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonile kahe kuu jooksul alates laeva lahkumisest kõnealustest püügipiirkondadest.

Artikkel 50

Teadusvaatlejad

Iga artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.



VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Andmeedastus

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohaselt saadavad liikmesriigid püütud koguste lossimisandmed komisjonile elektroonilisel kujul, kasutades selleks iga liigi kohta esitatud tabelis ettenähtud kalaliikide koode.

Artikkel 52

Uute liikmesriikide kvoodid

Saagid, mis uute liikmesriikide laevad püüavad ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani, arvestatakse I lisas ettenähtud kvoodist maha.

Uued liikmesriigid teatavad ühinemiskuupäevale järgneva 15 päeva jooksul komisjonile 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani püütud saagi suuruse.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2004.

Enne 1. jaanuari 2004 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 42 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

IV lisa punkti 12 sätted jõustuvad 1. veebruaril 2004, kuid punkt 12.3 ja punkti 12.7 teine alapunkt jõustuvad 1. jaanuaril 2004.

Artikleid 13 ja 14 ei kohaldata Eesti, Läti, Leedu ja Poola suhtes alates kõnesolevate riikide ühinemiskuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED EUROOPA ÜHENDUSE VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügilimiite käsitletakse kvootidena artikli 9 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklitega 14 ja 15.



Üldnimi

3täheline kood

Teaduslik nimi

Pikkuim-tuun

ALB

Thunnus alalunga

Limapead

ALF

Beryx spp.

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Euroopa anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Harilik merihunt

CAT

Anarhichas lupus

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Lõhe

SAL

Salmo salar

Hiidhai

BSK

Cetorhinus maximus

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Pikk-koon hai

DCA

Deania calcea

Süsisaba

BSF

Aphanopus carbo

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Sinine molva

BLI

Molva dypterigia

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Tursk

COD

Gadus morhua

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Harilik soomuslest

DAB

Limanda limanda

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Lest

FLX

Platichthys flesus

Niituimlutsud

FOX

Phycis spp.

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Pikksabalased

GRV

Macrourus spp.

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Hall nototeenia

NOS

Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Merluus

HKE

Merluccius merluccius

Heeringas

HER

Clupea harengus

Stauriid

JAX

Tiachurus spp.

Nototeenia

NOG

Gobionotothen gibberifrons

Šokolaadogahai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiigelvähk

KRI

Euphausia superba

Carlsbergi elektronkala

LAK

Lampanyctus achirus

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Harilik molva

LIN

Molva molva

Makrell

MAC

Scomber scombrus

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Kammellased

LEZ

Lepidorhombus spp.

Harilikud süvameregarneelid

PRA

Pandalus borealis

Norra salehomaar

NEP

Nephorops norvegicus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarki

Atlandi karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Polaartursk

POC

Boreogadus saida

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Besuugo

SBR

Pagellus bogaraveo

Põhja-pikksaba

RHG

Macrourus berglax

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphanoides rupestris

Süsikas

POK

Pollachius viren

Tobiad

SAN

Ammodytidae

Huntahven

BSS

Dicentrarchus labrax

Lühiuim-kalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Railased

SRX-RAJ

Rajidae

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Atlandi arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Molva

SLI

Molva macrophthalmus

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Supi nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Kihv

USK

Brosme brosme

Kergueleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Harilik tumehai

ETX

Etmopterus spinax

Valge odanina

WHM

Tetrapturus alba

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Kulduim-tuun

YFT

Thunnus albacares

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea




I A LISA

LÄÄNEMERI

Kõik selle piirkonna TACid, välja arvatud atlandi merilest, on IBSFC raames vastu võetud:



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

Reguleerimisüksus 3

HER/MU3

Soome

50 175

 
 

Rootsi

11 025

 
 

EÜ

61 200

 
 

TAC

61 200

 
 

▼M2



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

IIIbcd (EÜ veed), v.a reguleerimisüksus 3 ja Liivi laht

Taani

8 279

 
 

Saksamaa

25 106

 
 

Eesti

10 406 (1)

 
 

Soome

9 386

 
 

Läti

2 704 (1)

 
 

Leedu

2 568

 
 

Poola

28 870

 
 

Rootsi

36 499

 
 

EÜ

123 820

 
 

TAC

132 090

 
 

(1)   Tohib püüda Liivi lahel (HER/03 D–RG).

▼M2



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

Liivi laht

HER/03D-RG

Eesti

18 130

 
 

Läti

21 130

 
 

EÜ

39 260

 
 

TAC

39 260

 
 

▼M2



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

alapiirkonnad 25–32 (EÜ veed)

COD/25/32-

Taani

12 040 (1)

 
 

Saksamaa

5 265 (1)

 
 

Eesti

781 (1)

 
 

Soome

625 (1)

 
 

Läti

2 968 (1) (2)

 
 

Leedu

1 951 (1)

 
 

Poola

9 251 (1)

 
 

Rootsi

8 770 (1)

 
 

EÜ

41 650

 
 

TAC

45 400

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Tohib püüda alapiirkondades 22–24.

(2)   Millest 350 tonni võib püüda Vene Föderatsiooni vetes, IIId vööndis.

▼B



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Alapiirkonnad 22-24 (EÜ veed) (1)

COD/22/24-

Taani

8 557 (7)

 
 

Saksamaa

3 742 (7)

 
 

Eesti

555 (2) (7)

 
 

Soome

444 (7)

 
 

Läti

2 109 (3) (7)

 
 

Leedu

1 387 (4) (7)

 
 

Poola

6 574 (5) (7)

 
 

Rootsi

6 233 (7)

 
 

EÜ

29 600 (6)

 
 

TAC

29 600 (8)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Poola veed.

(2)   Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22–32 jaoks eraldatud 650 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

(3)   Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22–32 jaoks eraldatud 1 450 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

(4)   Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22–32 jaoks eraldatud 1 100 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

(5)   Ei tohi püüda EÜ vetes.

(6)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 975 tonni.

(7)   Tohib püüda alapiirkondades 25–32.

(8)   TAC tuleb läbi vaadata Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uute püügiprognooside alusel.

Joonealuseid märkusi 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

IIIbcd (EÜ veed) (1)

PLE/3BCD-C

Taani

2 697

 
 

Saksamaa

300

 
 

Rootsi

203

 
 

Poola

565 (2)

 
 

EÜ

3 766 (3)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Poola veed.

(2)   Ei tohi püüda EÜ vetes.

(3)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 3 200 tonni.

Joonealust märkust 2 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.



Liigid:

Lõhe

Salmo salar

Vöönd:

IIIbcd (EÜ veed), v.a alapiirkond 32 (1)

SAL/3BCD-C

Taani

93 512 (2) (3) (5)

 
 

Saksamaa

10 404 (2) (3) (5)

 
 

Eesti

9 504 (2) (4)

 
 

Soome

116 603 (2) (3) (5)

 
 

Läti

59 478 (2) (6)

 
 

Leedu

6 992 (2) (7)

 
 

Poola

28 368 (2) (7)

 
 

Rootsi

126 400 (2) (3) (5)

 
 

EÜ

451 260 (2) (8)

 
 

TAC

460 000 (2)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ, Eesti, Läti, Leedu ja Poola veed.

(2)   Väljendatakse üksikkalade arvuna.

(3)   Püütakse ainult EÜ vetes, välja arvatud 2 000 tonni, mis on lubatud püüda Eesti vetes (SAL/03D-E) EÜ 2 000 üksikkala suuruse kogukvoodi alusel.

(4)   Selle alusel tohib 2 000 üksikkala püüda EÜ vetes.

(5)   Püütakse ainult EÜ vetes, välja arvatud 3 000 üksikkala, mis on lubatud püüda Läti vetes (SAL/03D-LA) EÜ 3 000 üksikkala suuruse kogukvoodi alusel.

(6)   Selle alusel tohib 3 000 üksikkala püüda EÜ vetes.

(7)   Ei tohi püüda EÜ vetes.

(8)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 346 918 üksikkala.

Joonealuseid märkusi 3, 4, 5, 6 ja 7 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.



Liigid:

Lõhe

Salmo salar

Vöönd:

IBSFC alarajoon 32 (EÜ veed) (1)

SAL/03D-32

Soome

28 490 (2)

 
 

Eesti

3 255 (2) (3)

 
 

EÜ

31 745 (2) (4)

 
 

TAC

35 000 (2)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Eesti veed.

(2)   Väljendatakse üksikkalade arvuna.

(3)   Ei tohi püüda EÜ vetes.

(4)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 28 490 üksikkala.

Joonealust märkust 3 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

▼M2



Liik:

Kilu

Sprattus sprattus

Vöönd:

IIIbcd (EÜ veed)

SPR/3BCD-C

Taani

37 254

 
 

Saksamaa

23 601

 
 

Eesti

43 260

 
 

Soome

19 501

 
 

Läti

52 249

 
 

Leedu

18 901

 
 

Poola

110 880

 
 

Rootsi

72 019

 
 

EÜ

377 665

 
 

Vene Föderatsioon

3 000 (1)

 
 

TAC

420 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Püütakse EÜ vete Läti vööndis, s.h kuni 150 tonni heeringa kaaspüük.

▼B




IB LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, PÕHJAMERI JA ÜHENDUSE LÄÄNEOSA VEED

ICESi püügipiirkonnad Vb (EÜ veed), VI, VII, VIII, IX, X, CECAF (EÜ veed) ja Prantsuse Guajaana



Liigid:

Tobiad

Ammodyridae

Vöönd:

IV (Norra veed)

SAN/04-N.

Taani

124 450

 
 

Ühendkuningriik

6 550

 
 

EÜ

131 000 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

▼M2



Liik:

Tobias

Ammodytidae

Vöönd:

IIa (1), Skagerrak, Kattegat, Põhjameri (1)

SAN/24

Taani

727 472

 
 

Ühendkuningriik

15 901

 
 

Kõik liikmesriigid

27 826 (2)

 
 

EÜ

771 200

 
 

Norra

45 000 (3)

 
 

Fääri saared

20 000 (3) (4)

 
 

TAC

836 200

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Ühenduse veed, välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoontest Shetlandi, Fair-Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2)   Välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik.

(3)   Püütakse Põhjamerel.

(4)   Kaasa arvatud tursik ja kuni 4 000 tonni kilu. Kilu ja kuni 6 000 tonni tursikut võib püüda VIa rajoonis, põhja pool 56°30′ N.

▼B



Liigid:

Hiidhai

Cetorhinus maximus

Vöönd:

EÜ veed vööndites IV, VI ja VII

BSK/467

EÜ

0

 
 

TAC

0

 
 

▼M2



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat

HER/03 A

Taani

29 177 (2)

 
 

Saksamaa

467 (2)

 
 

Rootsi

30 521 (2)

 
 

EÜ

60 164

 
 

Fääri saared

500 (3)

 
 

TAC

70 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Lossitakse tervikliku saagina või sorteerituna saagi ülejäägist.

(2)   Millest 50 %, ajutise meetmena 2004. aastal, võib püüda Põhjamerel (EÜ veed) lõuna pool 60° N ja ida pool 4° E.

(3)   Püütakse Skagerrakis.

▼B



Liigid:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Vöönd:

Põhjameri põhja pool 53° 30′ N

HER/4AB.

Taani

77 196

 
 

Saksamaa

48 208

 
 

Prantsusmaa

18 250

 
 

Madalmaad

50 068

 
 

Rootsi

4 680

 
 

Ühendkuningriik

62 100

 
 

EÜ

260 502

 
 

Norra

50 000 (2)

 
 

TAC

460 000 (3)

 
 

(1)   Lossitakse terviksaagina või sorteerituna saagi ülejäägist. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile heeringasaakide lossimistest, teatatakse eraldi ICESi rajoonide IVa ja IVb andmed (vööndid HER/04A. ja HER/04B.).

(2)   Tohib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

(3)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-NFS)

EÜ

50 000 ()

▼M2



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62° N

HER/04-N

Rootsi

1 076 (1)

 
 

EÜ

1 076

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

▼B



Liigid:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Vöönd:

IVc, (2) VIId

HER/4CXB7D

Belgia

9 159 (3)

 
 

Taani

1 526 (3)

 
 

Saksamaa

953 (3)

 
 

Prantsusmaa

17 178 (3)

 
 

Madalmaad

30 621 (3)

 
 

Ühendkuningriik

6 662 (3)

 
 

EÜ

66 098

 
 

TAC

460 000 (4)

 
 

(1)   Lossitakse tervikliku saagina või sorteerituna saagi ülejäägist.

(2)   Välja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule vööndis, mis asub Thamesi suudme meresõidupiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) põhjalaiuseni 51°33′ ning sealt otse lääne suunas Ühendkunigriigi rannikul asuva punktini.

(3)   Sellest kvoodist võib kuni 50 % üle kanda ICESi rajooni IVb. Igast sellisest ülekandmisest tuleb komisjonile eelnevalt teatada.

(4)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

Vb, VIaN (1), VIb

HER/5B6ANB

Saksamaa

3 280

 
 

Prantsusmaa

621

 
 

Iirimaa

4 432

 
 

Madalmaad

3 280

 
 

Ühendkuningriik

17 727

 
 

EÜ

29 340

 
 

Fääri saared

660 (2)

 
 

TAC

30 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Viide heeringavarudele ICESi rajoonis VIa, põhja pool 56°00′ N ning VIa rajooni osas, mis paikneb ida pool 07°00′ W ja põhja pool 55°00′ N, välja arvatud Clyde.

(2)   Selle kvoodi alusel võib kalastada ainult rajoonis VIa, põhja pool 56°30′ N.



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIaS (1) ,VIIbc

HER/6AS7BC

Iirimaa

12 727

 
 

Madalmaad

1 273

 
 

EÜ

14 000

 
 

TAC

14 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Viide heeringavarudele ICESi rajoonis VIa, lõuna pool 56°00' N ja lääne pool 07°00' W.



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIa Clyde (1)

HER/06ACL.

Ühendkuningriik

1 000

 
 

EÜ

1 000

 
 

TAC

1 000

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Clyde'i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre'i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIa (1)

HER/07A/MM

Iirimaa

1 250

 
 

Ühendkuningriik

3 550

 
 

EÜ

4 800

 
 

TAC

4 800

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   ICESi VII alapiirkonna rajooni a vähendatakse ICESi VII alapiirkonna rajoonidele g, h, j, k lisatud ala võrra, mis piirneb:

— põhjas laiuskraadiga 52°30' N,

— lõunas laiuskraadiga 52°00' N,

— läänes Iirimaa rannikuga,

— idas Ühendkuningriigi rannikuga.



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIe,f

HER/7EF.

Prantsusmaa

500

 
 

Ühendkuningriik

500

 
 

EÜ

1 000

 
 

TAC

1 000

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

VIIg,h,j,k (1)

HER/7GK.

Saksamaa

144

 
 

Prantsusmaa

802

 
 

Iirimaa

11 235

 
 

Madalmaad

802

 
 

Ühendkuningriik

16

 
 

EÜ

13 000

 
 

TAC

13 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   ICESi VIII alapiirkonna rajoone g, h, j ja k suurendatakse ala võrra, mis piirneb:

— põhjas laiuskraadiga 52°30' N,

— lõunas laiuskraadiga 52°00' N,

— läänes Iirimaa rannikuga,

— idas Ühendkuningriigi rannikuga.



Liigid:

Euroopa anšoovis

Engraulis encrasicolus

Vöönd:

VIII

ANE/08.

Hispaania;

29 700

 
 

Prantsusmaa

3 300

 
 

EÜ

33 000

 
 

TAC

33 000 (1)

 
 

(1)   See TAC vaadatakse 2004. aasta jooksul üle uute teadusandmete põhjal.



Liigid:

Euroopa anšoovis

Engraulis encrasicolus

Vöönd:

IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

ANE/9/3411

Hispaania

3 826

 
 

Portugal

4 174

 
 

EÜ

8 000

 
 

TAC

8 000

 
 



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Skagerrak

COD/03AN.

Belgia

10

 
 

Taani

3 119

 
 

Saksamaa

78

 
 

Madalmaad

20

 
 

Rootsi

546

 
 

EÜ

3 773

 
 

TAC

3 900 (1)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Kattegat

COD/03AS.

Taani

841

 
 

Saksamaa

17

 
 

Rootsi

505

 
 

EÜ

1 363

 
 

TAC

1 363

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri

COD/2AC4.

Belgia

807

 
 

Taani

4 635

 
 

Saksamaa

2 939

 
 

Prantsusmaa

997

 
 

Madalmaad

2 619

 
 

Rootsi

31

 
 

Ühendkuningriik

10 631

 
 

EÜ

22 659

 
 

Norra

4 641 (1)

 
 

TAC

27 300 (2)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

(2)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed

(COD/04-NFS)

EÜ

19 694 ()

▼M2



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62° N

COD/04-N

Rootsi

516 (1)

 
 

EÜ

516 (1)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Tuleneb Rootsi poolt Euroopa Ühenduse ja Norra vaheliste 2004. aasta kohta peetud konsultatsioonide protokollist.

▼B



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

COD/561214

Belgia

1

 
 

Saksamaa

13

 
 

Prantsusmaa

135

 
 

Iirimaa

191

 
 

Ühendkuningriik

508

 
 

EÜ

848

 
 

TAC

848

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Vb (EÜ vöönd), VIa

(COD/5BC6A.)

Belgia

3

Saksamaa

24

Prantsusmaa

258

Iirimaa

101

Ühendkuningriik

428

EÜ

814



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

VIIa

COD/07A.

Belgia

29

 
 

Prantsusmaa

79

 
 

Iirimaa

1 416

 
 

Madalmaad

7

 
 

Ühendkuningriik

620

 
 

EÜ

2 150

 
 

TAC

2 150

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

VIIb-k, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

COD/7X7A34

Belgia

242

 
 

Prantsusmaa

4 149

 
 

Iirimaa

824

 
 

Madalmaad

35

 
 

Ühendkuningriik

450

 
 

EÜ

5 700

 
 

TAC

5 700

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Vöönd:

EÜ veed vööndites IV, VI ja VII

POR/467.

EÜ

Piiranguid ei rakendata

 
 

Norra

Muutmisel

 
 

Fääri saared

125 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Kalastada ainult õngejadaga.



Liigid:

Kammellased

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

LEZ/2AC4-C

Belgia

6

 
 

Taani

5

 
 

Saksamaa

5

 
 

Prantsusmaa

31

 
 

Madalmaad

24

 
 

Ühendkuningriik

1 819

 
 

EÜ

1 890

 
 

TAC

1 890

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Kammellased

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

LEZ/561214

Hispaania

409

 
 

Prantsusmaa

1 596

 
 

Iirimaa

466

 
 

Ühendkuningriik

1 129

 
 

EÜ

3 600

 
 

TAC

3 600

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Kammellased

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VII

LEZ/07.

Belgia

489

 
 

Hispaania

5 430

 
 

Prantsusmaa

6 589

 
 

Iirimaa

2 996

 
 

Ühendkuningriik

2 595

 
 

EÜ

18 099

 
 

TAC

18 099

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Kammellased

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VIIIabde

LEZ/8ABDE.

Hispaania

1 163

 
 

Prantsusmaa

938

 
 

EÜ

2 101

 
 

TAC

2 101

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Kammellased

Lepidorhombus spp.

Vöönd:

VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

LEZ/8C3411

Hispaania

1 233

 
 

Prantsusmaa

62

 
 

Portugal

41

 
 

EÜ

1 336

 
 

TAC

1 336

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Harilik soomuslest ja jõelest

Limanda limanda ja Platichthys flesus

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

D/F/2AC4-C

Belgia

533

 
 

Taani

2 003

 
 

Saksamaa

3 004

 
 

Prantsusmaa

208

 
 

Madalmaad

12 112

 
 

Rootsi

7

 
 

Ühendkuningriik

1 684

 
 

EÜ

19 551

 
 

TAC

19 551

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

ANF/2AC4-C

Belgia

247

 
 

Taani

546

 
 

Saksamaa

266

 
 

Prantsusmaa

51

 
 

Madalmaad

187

 
 

Rootsi

6

 
 

Ühendkuningriik

5 697

 
 

EÜ

7 000

 
 

TAC

7 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

ANF/5 61214

Belgia

114

 
 

Saksamaa

130

 
 

Hispaania

122

 
 

Prantsusmaa

1 408

 
 

Iirimaa

318

 
 

Madalmaad

110

 
 

Ühendkuningriik

978

 
 

EÜ

3 180

 
 

TAC

3 180

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VII

ANF/07.

Belgia

1 931

 
 

Saksamaa

215

 
 

Hispaania

768

 
 

Prantsusmaa

12 395

 
 

Iirimaa

1 584

 
 

Madalmaad

250

 
 

Ühendkuningriik

3 759

 
 

EÜ

20 902

 
 

TAC

20 902

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VIIIa,b,d,e

ANF/8ABDE.

Hispaania

883

 
 

Prantsusmaa

4 915

 
 

EÜ

5 798

 
 

TAC

5 798

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Merikuratlased

Lophiidae

Vöönd:

VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

ANF/8C3411

Hispaania

1 917

 
 

Prantsusmaa

2

 
 

Portugal

381

 
 

EÜ

2 300

 
 

TAC

2 300

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

▼M2



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed)

HAD/3A/BCD

Belgia

18

 
 

Taani

3 096

 
 

Saksamaa

197

 
 

Madalmaad

4

 
 

Rootsi

366

 
 

EÜ

3 681 (1)

 
 

TAC

4 755

 
 

(1)   Välja arvatud 874 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Põhjameri

HAD/2AC4

Belgia

625

 
 

Taani

4 300

 
 

Saksamaa

2 736

 
 

Prantsusmaa

4 769

 
 

Madalmaad

469

 
 

Rootsi

303

 
 

Ühendkuningriik

45 773 (1)

 
 

EÜ

58 975 (2)

 
 

Norra

15 391

 
 

TAC

77 000

 
 

(1)   Sellest 29 500 tonni tohivad püüda ja lossida laevad, millel on eripüügiluba IV lisa lõike 17 alusel.

(2)   Välja arvatud 2 634 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed

(HAD/04-NFS)

EÜ

45 828



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

Norra veed, lõuna pool 62° N

HAD/04-N

Rootsi

956

 
 

EÜ

956

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

▼B



Liigid:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

VIb, XII, XIV

HAD/61214.

Belgia

2

 
 

Saksamaa

2

 
 

Prantsusmaa

77

 
 

Iirimaa

55

 
 

Ühendkuningriik

566

 
 

EÜ

702

 
 

TAC

702

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

Vb, VIa (EÜ veed),

HAD/5BC6A.

Belgia

12

 
 

Saksamaa

14

 
 

Prantsusmaa

571

 
 

Iirimaa

1 010

 
 

Ühendkuningriik

4 897

 
 

EÜ

6 503

 
 

TAC

6 503

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

VII, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

HAD/7/3411

Belgia

107

 
 

Prantsusmaa

6 400

 
 

Iirimaa

2 133

 
 

Ühendkuningriik

960

 
 

EÜ

9 600

 
 

TAC

9 600 (1)

 
 

(1)   Vaadatakse üle uute teadusalaste nõuannete alusel 2004. aasta jooksul.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi rajoonis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

VIIa (HAD/07A.):

Belgia

24

Prantsusmaa

109

Iirimaa

649

Ühendkuningriik

718

EÜ

1 500

Komisjonile kvootide täituvuse kohta aruannet esitades peavad liikmesriigid nimetama VIIa rajoonis püütud kogused. Rajoonis VIIa püütud kilttursa lossimised keelatakse, kui lossitavad üldkogused on suuremad kui 1 500 tonni.

 



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat

WHG/03A.

Taani

651

 
 

Madalmaad

2

 
 

Rootsi

70

 
 

EÜ

723 (1)

 
 

TAC

1 500 (2)

 
 

(1)   Välja arvatud 750 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

(2)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri

WHG/2AC4.

Belgia

376

 
 

Taani

1 626

 
 

Saksamaa

423

 
 

Prantsusmaa

2 443

 
 

Madalmaad

940

 
 

Rootsi

2

 
 

Ühendkuningriik

6 484

 
 

EÜ

12 294 (1)

 
 

Norra

1 600 (2)

 
 

TAC

16 000 (3)

 
 

(1)   Välja arvatud 2 106 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

(2)   Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

(3)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed

(WHG/04-NFS)

EÜ

9 756 ()



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

WHG/561214

Saksamaa

5

 
 

Prantsusmaa

98

 
 

Iirimaa

466

 
 

Ühendkuningriik

1 032

 
 

EÜ

1 600

 
 

TAC

1 600

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VIIa

WHG/07A.

Belgia

1

 
 

Prantsusmaa

18

 
 

Iirimaa

296

 
 

Madalmaad

0

 
 

Ühendkuningriik

199

 
 

EÜ

514

 
 

TAC

514

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VIIb-k

WHG/7X7A.

Belgia

263

 
 

Prantsusmaa

16 200

 
 

Iirimaa

7 507

 
 

Madalmaad

132

 
 

Ühendkuningriik

2 898

 
 

EÜ

27 000

 
 

TAC

27 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

VIII

WHG/08.

Hispaania

1 800

 
 

Prantsusmaa

2 700

 
 

EÜ

4 500

 
 

TAC

4 500

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Merlang

Merlangius merlangus

Vöönd:

IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

WHG/9/3411

Portugal

1 020

 
 

EÜ

1 020

 
 

TAC

1 020

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62° N

W/F/04-N.

Rootsi

190 (1)

 
 

EÜ

190 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed)

HKE/3A/BCD

Taani

1 086

 
 

Rootsi

92

 
 

EÜ

1 178

 
 

TAC

1 178 (1)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.



Liigid:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

HKE/2AC4-C

Belgia

20

 
 

Taani

792

 
 

Saksamaa

91

 
 

Prantsusmaa

176

 
 

Madalmaad

46

 
 

Ühendkuningriik

248

 
 

EÜ

1 373

 
 

TAC

1 373 (1)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.



Liigid:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, VII, XII, XIV

HKE/571214

Belgia

202

 
 

Hispaania

6 463

 
 

Prantsusmaa

9 982

 
 

Iirimaa

1 209

 
 

Madalmaad

130

 
 

Ühendkuningriik

3 940

 
 

EÜ

21 926

 
 

TAC

21 926 (1)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

VIIIabde

(HKE/8ABDE.)

Belgia

26

Hispaania

1 043

Prantsusmaa

1 043

Iirimaa

130

Madalmaad

13

Ühendkuningriik

586

EÜ

2 841



Liigid:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

VIIIa,b,d,e

HKE/8ABDE.

Belgia

7

 
 

Hispaania

4 499

 
 

Prantsusmaa

10 104

 
 

Madalmaad

13

 
 

EÜ

14 623

 
 

TAC

14 623 (1)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Vb (EÜ veed), VI, VII, XII,

XIV (HKE/571214)

Belgia

1

Hispaania

1 303

Prantsusmaa

2 346

Madalmaad

4

EÜ

3 655



Liigid:

Merluus

Merluccius merluccius

Vöönd:

VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

HKE/8C3411

Hispaania

3 807

 
 

Prantsusmaa

366

 
 

Portugal

1 777

 
 

EÜ

5 950

 
 

TAC

5 950

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

▼M1



Liigid:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Põhjameri (EÜ veed)

WHB/2AC4-C

Taani

97 058

 
 

Saksamaa

160

 
 

Madalmaad

294

 
 

Rootsi

313

 
 

Ühendkuningriik

2 141

 
 

EÜ

99 966

 
 

Norra

40 000 (1)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Sisaldub EÜ vetele antud kogukvoodis 120 000



Liigid:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

IV (Norra veed)

Taani

18 050

 
 

Ühendkuningriik

950

 
 

EÜ

19 000 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

▼M1



Liigid:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

V, VI, VII, XII ja XIV

WHB/571214

Taani

8 031

 
 

Saksamaa

31 087

 
 

Hispaania

51 812 (1)

 
 

Prantsusmaa

43 263

 
 

Iirimaa

62 174

 
 

Madalmaad

97 665

 
 

Portugal

3 886 (1)

 
 

Ühendkuningriik

90 671

 
 

EÜ

388 589

 
 

Norra

120 000 (2) (3)

 
 

Fääri saared

45 000 (4) (5)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

(1)   Sellest kuni 75 % võib püüda piirkondades VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed).

(2)   Võib püüda EÜ vetes piirkondades II, IVa, VIa põhja pool 56o 30' N, VIb, VII lääne pool 12oW.

(3)   Sellest kuni 500 tonni võivad olla hõbekalad (Argentina spp.).

(4)   Põhjaputassuusaagid võivad sisaldada hõbekalade (Argentina spp.) vältimatut kaaspüüki.

(5)   Võib püüda EÜ vetes piirkondades VIa põhja pool 56o 30' N, VIb, VII lääne pool 12oW.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Norra

image

WHB/04 A–C



Liigid:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

VIIIa, b, d, e

WHB/8ABDE

Hispaania

19 993

 
 

Prantsusmaa

15 513

 
 

Portugal

2 999

 
 

Ühendkuningriik

14 477

 
 

EÜ

52 982

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide kõiki osi võib püüda ICESi Vb rajooni (EÜ veed) VI, VII, XII ja XIV alapiirkonnas.



Liigid:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

VIIIa, b, d, e

WHB/8ABDE

Hispaania

87 970

 
 

Portugal

21 993

 
 

EÜ

109 963 ()

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

▼B



Liigid:

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

L/W/2AC4-C

Belgia

380

 
 

Taani

1 048

 
 

Saksamaa

135

 
 

Prantsusmaa

287

 
 

Madalmaad

872

 
 

Rootsi

12

 
 

Ühendkuningriik

4 289

 
 

EÜ

7 023

 
 

TAC

7 023

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Sinine molva

Molva dypterigia

Vöönd:

EÜ vete vööndid VIa (põhja pool 56°30' N), VIb

BLI/6AN6B.

Fääri saared

900 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Püütakse traalnoodaga, kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha.



Liigid:

Harilik molva

Molva molva

Vöönd:

EÜ veed vööndites IIa, IV, Vb, VI, VII

LIN/2A47-C

Norra

9 500 (1) (2) ►M2   ◄

 
 

Fääri saared

800 (3) (4)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Selle alusel on lubatud alapiirkondades VI ja VII muude kalaliikide lisapüük 25 % laeva kohta igal ajal. Kuid kõnealune protsent võib esimese 24 tunni jooksul pärast kalastamise algust nimetatud piirkonnas olla suurem. Muude liikide lisapüügi üldkogus VI ja VII alapiirkonnas ei tohi ületada .. tonni (muutmisel).

(2)   Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 9 500 tonni ja meriluts 5 000 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib ainult õngejadadega ICESi rajoonis Vb ja alapiirkondades VI ja VII.

(3)   Kaasa arvatud sinine molva ja meriluts. Püütakse ainult õngejadadega piirkonnas VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIb.

(4)   Selle alusel on alapiirkonnas VI lubatud muude kalaliikide lisapüük 20 % laeva kohta igal ajal. Kuid kõnealune protsent võib esimese 24 tunni jooksul pärast kalastamise algust nimetatud piirkonnas olla suurem. Muude liikide lisapüügi üldkogus VI alapiirkonnas ei tohi ületada 75 tonni.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat (EÜ veed), IIIbcd (EÜ veed)

NEP/3A/BCD

Taani

3 380

 
 

Saksamaa

10

 
 

Rootsi

1 210

 
 

EÜ

4 600

 
 

TAC

4 600

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

NEP/2AC4-C

Belgia

993

 
 

Taani

993

 
 

Saksamaa

15

 
 

Prantsusmaa

29

 
 

Madalmaad

511

 
 

Ühendkuningriik

16 446

 
 

EÜ

18 987

 
 

TAC

18 987 (1)

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   TAC muudetakse 21 350 to nnini ja jaotatakse liikmesriikidele, kui komisjon teeb otsuse majandamiskorra kohta, et kontrollida saake püügipiirkondades, kus püütakse Norra salehomaari ja turska.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI

NEP/5BC6.

Hispaania

23

 
 

Prantsusmaa

92

 
 

Iirimaa

153

 
 

Ühendkuningriik

11 032

 
 

EÜ

11 300

 
 

TAC

11 300

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

VII

NEP/07.

Hispaania

1 047

 
 

Prantsusmaa

4 243

 
 

Iirimaa

6 436

 
 

Ühendkuningriik

5 724

 
 

EÜ

17 450

 
 

TAC

17 450

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

VIIIa,b,d,e

NEP/8ABDE.

Hispaania

189

 
 

Prantsusmaa

2 961

 
 

EÜ

3 150

 
 

TAC

3 150

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

VIIIc

NEP/08C.

Hispaania

173

 
 

Prantsusmaa

7

 
 

EÜ

180

 
 

TAC

180

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Norra salehomaar

Nephorops norvegicus

Vöönd:

IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

NEP/9/3411

Hispaania

150

 
 

Portugal

450

 
 

EÜ

600

 
 

TAC

600

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Harilikud süvameregarneelid

Pandalus borealis

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat

PRA/03A.

Taani

3 717

 
 

Rootsi

2 002

 
 

EÜ

5 719

 
 

TAC

10 710 (1)

 
 

(1)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Harilikud süvameregarneelid

Pandalus borealis

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

PRA/2AC4-C

Taani

3 626

 
 

Madalmaad

34

 
 

Rootsi

146

 
 

Ühendkuningriik

1 074

 
 

EÜ

4 880

 
 

Norra

100 (1) ►M2   ◄

 
 

TAC

4 980

 
 

(1)   Püütakse piirkonnas IV

▼M2



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Vöönd:

Norra veed, lõuna pool 62° N

PRA/04-N

Taani

900

 
 

Rootsi

151 (1)

 
 

EÜ

1 051

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

▼B



Liigid:

Viburhännakud

Penaeus spp.

Vöönd:

Prantsuse Guajaana

PEN/FGU.

Prantsusmaa

4 000 (1)

 
 

EÜ

4 000 (1)

 
 

Barbados

24 (1)

 
 

Guajaana

24 (1)

 
 

Suriname

0 (1)

 
 

Trinidad ja Tobago

60 (1)

 
 

TAC

4 108 (1)

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

Skagerrak

PLE/03AN.

Belgia

57

 
 

Taani

7 397

 
 

Saksamaa

38

 
 

Madalmaad

1 422

 
 

Rootsi

396

 
 

EÜ

9 310

 
 

TAC

9 500 (1)

 
 

(1)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

Kattegat

PLE/03AS.

Taani

1 658

 
 

Saksamaa

19

 
 

Rootsi

186

 
 

EÜ

1 863

 
 

TAC

1 863

 
 

▼M2



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Põhjameri

PLE/2AC4

Belgia

3 624

 
 

Taani

11 778

 
 

Saksamaa

3 397

 
 

Prantsusmaa

680

 
 

Madalmaad

22 649

 
 

Ühendkuningriik

16 761

 
 

EÜ

58 889

 
 

Norra

2 111

 
 

TAC

61 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed (PLE/04-NFS)

EÜ

30 000

▼B



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

PLE/561214

Prantsusmaa

34

 
 

Iirimaa

447

 
 

Ühendkuningriik

746

 
 

EÜ

1 227

 
 

TAC

1 227

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIa

PLE/07A.

Belgia

34

 
 

Prantsusmaa

15

 
 

Iirimaa

876

 
 

Madalmaad

10

 
 

Ühendkuningriik

404

 
 

EÜ

1 340

 
 

TAC

1 340

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIb,c

PLE/7BC.

Prantsusmaa

16

 
 

Iirimaa

144

 
 

EÜ

160

 
 

TAC

160

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIId,e

PLE/7DE.

Belgia

992

 
 

Prantsusmaa

3 305

 
 

Ühendkuningriik

1 763

 
 

EÜ

6 060

 
 

TAC

6 060

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIf,g

PLE/7FG.

Belgia

139

 
 

Prantsusmaa

251

 
 

Iirimaa

39

 
 

Ühendkuningriik

131

 
 

EÜ

560

 
 

TAC

560

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIIh,j,k

PLE/7HJK.

Belgia

29

 
 

Prantsusmaa

58

 
 

Iirimaa

203

 
 

Madalmaad

117

 
 

Ühendkuningriik

58

 
 

EÜ

466

 
 

TAC

466

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Vöönd:

VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

PLE/8/3411

Hispaania

75

 
 

Prantsusmaa

298

 
 

Portugal

75

 
 

EÜ

448

 
 

TAC

448

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

POL/561214

Hispaania

10

 
 

Prantsusmaa

337

 
 

Iirimaa

99

 
 

Ühendkuningriik

258

 
 

EÜ

704

 
 

TAC

704

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

VII

POL/07.

Belgia

529

 
 

Hispaania

32

 
 

Prantsusmaa

12 177

 
 

Iirimaa

1 298

 
 

Ühendkuningriik

2 964

 
 

EÜ

17 000

 
 

TAC

17 000

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

VIIIa,b,d,e

POL/8ABDE.

Hispaania

286

 
 

Prantsusmaa

1 394

 
 

EÜ

1 680

 
 

TAC

1 680

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

VIIIc

POL/08C.

Hispaania

369

 
 

Prantsusmaa

41

 
 

EÜ

410

 
 

TAC

410

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Pollak

Pollachius pollachius

Vöönd:

IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

POL/9/3411

Hispaania

348

 
 

Portugal

12

 
 

EÜ

360

 
 

TAC

360

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Süsikas

Pollachius viren

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed), Põhjameri

POK/2A34

Belgia

66

 
 

Taani

7 879

 
 

Saksamaa

19 896

 
 

Prantsusmaa

46 823

 
 

Madalmaad

199

 
 

Rootsi

1 083

 
 

Ühendkuningriik

15 254

 
 

EÜ

91 200

 
 

Norra

98 800 (1)

 
 

TAC

190 000 (2)

 
 

(1)   Võib püüda ainult IV rajoonis (EÜ veed) ja Skagerrakis. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

(2)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed

(POK/04-NFS)

EÜ

91 200 ()

▼M2



Liik:

Süsikas

Pollachius virens

Vöönd:

Norra veed lõuna pool 62° N

POK/04-N

Rootsi

1 190

 
 

EÜ

1 190

 
 

TAC

190 000

 
 

▼B



Liigid:

Süsikas

Pollachius viren

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

POK/561214

Saksamaa

1 441

 
 

Prantsusmaa;

14 307

 
 

Iirimaa

478

 
 

Ühendkuningriik

3 488

 
 

EÜ

19 713

 
 

TAC

19 713 (1)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Süsikas

Pollachius viren

Vöönd:

VII, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

POK/7X1034

Belgia

18

 
 

Prantsusmaa

3 921

 
 

Iirimaa

1 960

 
 

Ühendkuningriik

1 069

 
 

EÜ

6 968

 
 

TAC

6 968

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

T/B/2AC4-C

Belgia

358

 
 

Taani

764

 
 

Saksamaa

195

 
 

Prantsusmaa

92

 
 

Madalmaad

2 710

 
 

Rootsi

5

 
 

Ühendkuningriik

753

 
 

EÜ

4 877

 
 

TAC

4 877

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Railased

Rajidae

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

SRX/2AC4-C

Belgia

590

 
 

Taani

23

 
 

Saksamaa

29

 
 

Prantsusmaa

92

 
 

Madalmaad

503

 
 

Ühendkuningriik

2 266

 
 

EÜ

3 503

 
 

TAC

3 503

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Vöönd:

IIa (EÜ veed), VI

GHL/2AC6-

EÜ

Piiranguid ei kohaldata

 
 

Norra

950 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   VI tohib püüda ainult õngejadadega.

▼M2



Liik:

Makrell

Scomber scombrus

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, IIIb,c,d (EÜ veed), Põhjameri

MAC/2A34-

 
 

Belgia

453

 
 
 
 

Taani

11 951

 
 
 
 

Saksamaa

473

 
 
 
 

Prantsusmaa

1 428

 
 
 
 

Madalmaad

1 437

 
 
 
 

Rootsi

4 262 (1) (2) (3)

 
 
 
 

Ühendkuningriik

1 331

 
 
 
 

EÜ

21 335 (1) (4) (5)

 
 
 
 

Norra

37 246 (6)

 
 
 
 

TAC

545 500 (7)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

 
 

(1)   Kaasa arvatud kõnealuse liikmesriigi makrellipüük 1 865 tonni ICESi IIIa rajoonis ning ühenduse vete ICESi IVab rajoonis (MAC/3 A/4AB).

(2)   Kaasa arvatud 214 tonni, mis püütakse Norra vetes, ICESi IV alapiirkonnas (MAC/04-N.).

(3)   Kalastamisel Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(4)   Kaasa arvatud1 865 tonni, mis tuleneb 9. detsembril 1995. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ühenduse ja Norra vaheliste kalandusalaste nõupidamiste protokolli lisa joonealuses märkuses nr 2 kindlaksmääratud tingimustest.

(5)   Kaasa arvatud 636 tonni, mis tuleneb Euroopa Ühenduse ja Norra vahel 2004. aastaks sõlmitud lepingust Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) kohaselt lubatud väljapüügi EÜ ja Norra ühisosa majandamise kohta.

(6)   Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel tohib kalastada ainult rajoonis IVa, välja arvatud 3 000 tonni, mida tohib püüda IIIa rajoonis.

(7)   EÜ, Norra ja Fääri saarte vahel kokkulepitud põhjapiirkonna TAC.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IIIa

MAC/03A

IIIa, IVb,c

MAC/3 A/4BC

IVb

MAC/04B

IVc

MAC/04C

IIa (mitte EÜ veed), VI, 1. jaanuarist 31. märtsini 2004

MAC/2A6

Taani

 

4 130

 
 

4 020

Prantsusmaa

 

440

 
 
 

Madalmaad

 

440

 
 
 

Rootsi

 
 

340

10

 

Ühendkuningriik

 

440

 
 
 

Norra

3 000

 
 
 
 

▼B



Liigid:

Makrell

Scomber scombrus

Vöönd:

IIa (väljaspool EÜ vesi), Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII, XIV

MAC/2CX14-

Saksamaa

18 965

 
 

Hispaania

20

 
 

Eesti

150

 
 

Prantsusmaa

12 644

 
 

Iirimaa

63 216

 
 

Madalmaad

27 656

 
 

Poola

1 096

 
 

Ühendkuningriik

173 848

 
 

EÜ

297 595 (4) (5) ►M2   ◄

 
 

Norra

12 020 (1) ►M2   ◄

 
 

Fääri saared

4 314 (2)

 
 

TAC

545 500 (3)

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Lubatud kalastada ainult piirkondades IIa, IVa, VIa (põhja pool 56°30' N), VIId, e, f, h.

(2)   Selle kohaselt on 1 301 tonni lubatud püüda ICESi rajoonis IVa põhja pool 59° N (EÜ vöönd) ajavahemikel 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember. 3 589 tonni Fääri saartele eraldatud kvoodist võib püüda ICESi rajoonis VIa (põhja pool 56°30' N) aasta läbi ja/või ICESi rajoonides VIIe, f, h, ja/või ICESi rajoonis IVa.

(3)   EÜ, Norra ja Fääri saarte vahel kokkulepitud põhjapiirkonna TAC.

(4)   Kaasa arvatud 9 784 tonni, mis tuleneb Euroopa Ühenduse ja Norra vahelisest lepingust Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) kohaselt 2004. aastaks lubatud väljapüügi EÜ ja Norra ühisosa majandamise kohta.

(5)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 296 349 tonni.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib ainult ajavahemikel 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember:



 

IVa (EÜ veed)

MAC/04A-C.

Saksamaa

5 690

Prantsusmaa

3 794

Iirimaa

18 966

Madalmaad

8 297

Ühendkuningriik

52 158

Norra

12 020 ►M2   ◄

Fääri saared

1 301 (1)

(1)   Põhja pool 59° N (EÜ vöönd) 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember.



Liigid:

Makrell

Scomber scombrus

Vöönd:

VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

MAC/8C3411

Hispaania

26 625 (1)

 
 

Prantsusmaa

177 (1)

 
 

Portugal

5 503 (1)

 
 

EÜ

32 305

 
 

TAC

32 305

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid, mis moodustavad kuni 25 % doonorliikmesriigi kvoodist, võib püüda ICESi piirkonnas VIIIa,b,d (MAC/SABD.).

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

VIIIb

(MAC/08B.)

Hispaania

3 000

Prantsusmaa

20

Portugal

5 000



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed)

SOL/3A/BCD

Taani

436

 
 

Saksamaa

25

 
 

Madalmaad

42

 
 

Rootsi

16

 
 

EÜ

520

 
 

TAC

520

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

▼M2



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

II, Põhjameri

SOL/24

Belgia

1 417

 
 

Taani

648

 
 

Saksamaa

1 133

 
 

Prantsusmaa

283

 
 

Madalmaad

12 790

 
 

Ühendkuningriik

729

 
 

EÜ

17 000

 
 

TAC

17 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

▼B



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV

SOL/561214

Iirimaa

68

 
 

Ühendkuningriik

17

 
 

EÜ

85

 
 

TAC

85

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIIa

SOL/07A.

Belgia

394

 
 

Prantsusmaa

5

 
 

Iirimaa

98

 
 

Madalmaad

125

 
 

Ühendkuningriik

178

 
 

EÜ

800

 
 

TAC

800

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIIb,c

SOL/7BC.

Prantsusmaa

10

 
 

Iirimaa

55

 
 

EÜ

65

 
 

TAC

65

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIId

SOL/07D.

Belgia

1 588

 
 

Prantsusmaa

3 177

 
 

Ühendkuningriik

1 135

 
 

EÜ

5 900

 
 

TAC

5 900

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIIe

SOL/07E.

Belgia

11

 
 

Prantsusmaa

113

 
 

Ühendkuningriik

176

 
 

EÜ

300

 
 

TAC

300

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIIf,g

SOL/7FG.

Belgia

656

 
 

Prantsusmaa

66

 
 

Iirimaa

33

 
 

Ühendkuningriik

295

 
 

EÜ

1 050

 
 

TAC

1 050

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIIh,j,k

SOL/7HJK.

Belgia

32

 
 

Prantsusmaa

65

 
 

Iirimaa

176

 
 

Madalmaad

52

 
 

Ühendkuningriik

65

 
 

EÜ

390

 
 

TAC

390

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Harilik merikeel

Solea solea

Vöönd:

VIIIa,b

SOL/8AB.

Belgia

45

 
 

Hispaania

8

 
 

Prantsusmaa

3 300

 
 

Madalmaad

247

 
 

EÜ

3 600

 
 

TAC

3 600

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.



Liigid:

Merikeel

Solea spp.

Vöönd:

VIIIc,d,e, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed)

SOX/8CDE34

Hispaania

572

 
 

Portugal

948

 
 

EÜ

1 520

 
 

TAC

1 520

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Kilu

Sprattus sprattus

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat

SPR/03A.

Taani

33 504 (1)

 
 

Saksamaa

70 (1)

 
 

Rootsi

12 676 (1)

 
 

EÜ

46 250 (1)

 
 

TAC

50 000 (2)

 
 

(1)   Selle kvoodi alusel tohib püüda veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 16 millimeetrit, ning selle suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1434/98 artiklis 2 kindlaksmääratud tingimusi.

(2)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Kilu

Sprattus sprattus

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

SPR/2AC4-C

Belgia

2 738

 
 

Taani

216 683

 
 

Saksamaa

2 738

 
 

Prantsusmaa

2 738

 
 

Madalmaad

2 738

 
 

Rootsi

1 330 (1)

 
 

Ühendkuningriik

9 035

 
 

EÜ

238 000 ►M2   ◄

 
 

Norra

15 000 (2) ►M2   ◄

 
 

Fääri saared

4 000 (3)

 
 

TAC

257 000

 
 

(1)   Kaasa arvatud tobiad.

(2)   Võib püüda ainult IV alapiirkonnas (EÜ veed).

(3)   Tuleb maha arvestada tobiakvoodist Põhjameres.



Liigid:

Kilu

Sprattus sprattus

Vöönd:

VIIde

SPR/7DE.

Belgia

50

 
 

Taani

3 120

 
 

Saksamaa

50

 
 

Prantsusmaa

670

 
 

Madalmaad

670

 
 

Ühendkuningriik

5 040

 
 

EÜ

9 600

 
 

TAC

9 600

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.



Liigid:

Harilik ogahai/ogahai

Squalus acanthias

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

DGS/2AC4-C

Belgia

76

 
 

Taani

435

 
 

Saksamaa

79

 
 

Prantsusmaa

139

 
 

Madalmaad

119

 
 

Rootsi

6

 
 

Ühendkuningriik

3 618

 
 

EÜ

4 472 ►M2   ◄

 
 

Norra

200 (1) ►M2   ◄

 
 

TAC

4 672

 
 

(1)   Kaasa arvatud õngejadaga püütud saagid, mille moodustavad hallhai ja musthai, pikk-koon hai, hall lühiogahai, suur tumehai, ronkjas tumehai ja portugali süvahai. Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi alapiirkondades IV, VI ja VII.



Liigid:

Stauriid

Trachurus spp.

Vöönd:

IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed)

JAX/2AC4-C

Belgia

74

 
 

Taani

31 811

 
 

Saksamaa

2 399

 
 

Prantsusmaa

51

 
 

Iirimaa

1 846

 
 

Madalmaad

5 161

 
 

Rootsi

750

 
 

Ühendkuningriik

4 696

 
 

EÜ

46 788 ►M2   ◄

 
 

Norra

1 600 (1) ►M2   ◄

 
 

Fääri saared

7 000 (2)

 
 

TAC

50 267

 
 

(1)   Võib püüda ainult IV alapiirkonnas (EÜ veed).

(2)   Kvoodi 7 000 tonnise üldmahu piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N) ja VIIe, f, h



Liigid:

Stauriid

Trachurus spp.

Vöönd:

Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII, XIV

JAX/578/14

Taani

11 966

 
 

Saksamaa

9 564

 
 

Hispaania

13 062

 
 

Prantsusmaa

6 320

 
 

Iirimaa

31 137

 
 

Madalmaad

45 631

 
 

Portugal

1 264

 
 

Ühendkuningriik

12 935

 
 

EÜ

131 879

 
 

Fääri saared

7 000 (1) (2)

 
 

TAC

137 000

 

Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi piirkondades IV, VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIIe, f, h.

(2)   kvoodi 7 000 tonnise üldmahu piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIIe,f,h.



Liigid:

Stauriid

Trachurus spp.

Vöönd:

VIIIc, IX

JAX/8C9.

Hispaania

29 587 (1)

 
 

Prantsusmaa

377 (1)

 
 

Portugal

25 036 (1)

 
 

EÜ

55 000

 
 

TAC

55 000

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Olenemata nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda harilikust stauriidist pikkusega 12–14 cm. Kõnealuse koguse kontrollimiseks rakendatakse lossitavate koguste massi suhtes koefitsienti 1,2.



Liigid:

Stauriid

Trachurus spp.

Vöönd:

X, CECAF (1)

JAX/X34PRT

Portugal

3 200

 
 

EÜ

3 200

 
 

TAC

3 200

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Assooridega külgnevad veed, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.



Liigid:

Stauriid

Trachurus spp.

Vöönd:

CECAF (EÜ veed) (1)

JAX/341PRT

Portugal

1 600

 
 

EÜ

1 600

 
 

TAC

1 600

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Madeiraga külgnevad veed, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.



Liigid:

Stauriid

Trachurus spp.

Vöönd:

CECAF (EÜ veed) (1)

JAX/341SPN

Hispaania

1 600

 
 

EÜ

1 600

 
 

TAC

1 600

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Kanaari saartega külgnevad veed, mis kuuluvad Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.



Liigid:

Tursik

Trisopterus esmarki

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, Põhjameri (EÜ veed)

NOP/2A3A4-

Taani

172 840

 
 

Saksamaa

33

 
 

Madalmaad

127

 
 

EÜ

173 000 ►M2   ◄

 
 

Norra

5 000 (1) (2) ►M2   ◄

 
 

Fääri saared

20 000 (3) (4)

 
 

TAC

198 000

 

Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

(1)   Selle kvoodi alusel võib kalastada ISESi rajoonis VIa, põhja pool 56°30′ N.

(2)   Kuni 5 000 tonni püügist võivad olla tobiad.

(3)   Arvestatakse maha tobiakvoodist IIa (EÜ veed), Põhjameres (EÜ veed).

(4)   Kuni 6 000 tonni võib olla püütud alarajoonis VIa 56°30¢ N.



Liigid:

Tursik

Trisopterus esmarki

Vöönd:

IV (Norra veed)

NOP/04-N.

Taani

47 500 (1) (2)

 
 

Ühendkuningriik

2 500 (1) (2)

 
 

EÜ

50 000 (1) (2) ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Kaasa arvatud mittesorteeritav hariliku stauriidi segu.

(2)   80 % sellest kvoodist võivad olla tobiad.



Liigid:

Tööstuslikuks otstarbeks mõeldud kala

Vöönd:

IV (Norra veed)

I/F/04-N.

Rootsi

800 (1) (2)

 
 

EÜ

800 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(2)   Sellest kuni 400 tonni harilik stauriid.



Liigid:

Kombineeritud kvoot

Vöönd:

EÜ veed vööndites Vb, VI, VII

R/G/5B67-C

EÜ

Piiranguid ei rakendata

 
 

Norra

600 (1) ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Püütakse ainult õngejadadega; kaasa arvatud pikksabalased, morad ja niituimluts.



Liigid:

Muud liigid

Vöönd:

IV (Norra veed)

OTH/04-N.

Belgia

60

 
 

Taani

5 500

 
 

Saksamaa

620

 
 

Prantsusmaa

255

 
 

Madalmaad

440

 
 

Rootsi

Muutmisel (1)

 
 

Ühendkuningriik

4 125

 
 

EÜ

11 000 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile “muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

▼M2



Liik:

Muud liigid

Vöönd:

EÜ veed vööndites IIa, IV, VIa põhja pool 56° 30′ N

OTH/2A46AN

EÜ

Ei piirata

 
 

Norra

5 000 (1)

 
 

Fääri saared

400 (2)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Ainult IIa ja IV. Hõlmab püügipiirkondi, mida eraldi ei mainita; võib püüda kuni 350 tonni merikeelt.

(2)   Ainult valge lihaga merekala kaaspüük IV ja VIa vööndites.

▼B




IC LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICES

ICESi püügipiirkonnad I, II, IIIa, IV, V, XII, XIV ja NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed)

▼M4



Liik: Atlandi arktikakrabi

Chionoecetes spp.

Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed)

PRC/NO1GRN

Iirimaa

125

 

Hispaania

875

 

EÜ

1 000

 

TAC

ei kohaldata

 

▼B



Liigid:

Kalju-tömppeakala

Coryphanoides rupestris

Vöönd:

V, XIV (Gröönimaa veed)

RNG/514GRN

Saksamaa

1 629

 
 

Ühendkuningriik

86

 
 

EÜ

2 000 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Selle kvoodi kohaselt eraldatakse 285 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Kalju-tömppeakala

Coryphanoides rupestris

Vöönd:

NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed)

RNG/N01GRN

Saksamaa

1 035

 
 

EÜ

1 350 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Selle kvoodi kohaselt eraldatakse 315 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

▼M2



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Vöönd:

I, II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed)

HER/1/2

Belgia

25

 
 

Taani

24 946

 
 

Saksamaa

4 368

 
 

Hispaania

82

 
 

Prantsusmaa

1 076

 
 

Iirimaa

6 458

 
 

Madalmaad

8 927

 
 

Poola

1 262

 
 

Portugal

82

 
 

Soome

386

 
 

Rootsi

9 244

 
 

Ühendkuningriik

15 948

 
 

EÜ

72 804

 
 

Fääri saared

6 997 (1)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Tohib püüda EÜ vetes.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.



 

II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed)

HER/2A5B-F

 
 

Belgia

2

 

Taani

2 398

 

Saksamaa

420

 

Hispaania

8

 

Prantsusmaa

103

 

Iirimaa

621

 

Madalmaad

858

 

Poola

121

 

Portugal

8

 

Soome

37

 

Rootsi

888

 

Ühendkuningriik

1 533

 

▼M4



Liik: Tursk

Gadus morhua

Vöönd: I, II (Norra veed)

COD/1N2AB-

Saksamaa

2 431

 

Kreeka

301

 

Hispaania

2 712

 

Iirimaa

301

 

Prantsusmaa

2 232

 

Portugal

2 712

 

Ühendkuningriik

9 431

 

EÜ

20 120

 

TAC

486 000

 

▼B



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

1, 11 b

COD/1/2B.

Saksamaa

3 216

 
 

Hispaania

8 313

 
 

Prantsusmaa

1 372

 
 

Poola

1 507

 
 

Portugal

1 755

 
 

Ühendkuningriik

2 059

 
 

Kõik liikmesriigid

100 (1)

 
 

EÜ

18 322 (2) (3)

 
 

TAC

486 000

 
 

(1)   Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(2)   Ühenduse kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare vööndis ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(3)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 618 tonni.

▼M4



Liik: Tursk

Gadus morhua

Vöönd: Gröönimaa veed

COD/N01514

Saksamaa

“p.m.”

 

Ühendkuningriik

“p.m.”

 

EÜ

“p.m.”

 

TAC

ei kohaldata

 

▼B



Liigid:

Tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

C/H/05B-F.

Saksamaa

10

 
 

Prantsusmaa

60

 
 

Ühendkuningriik

430

 
 

EÜ

500

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

▼M4



Liik: Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed)

HAL/514GRN

Portugal

800

 

EÜ

1 000 (1) (2)

 

TAC

ei kohaldata

 

(1)   Millest üksnes õngejadaga püütavad 200 tonni eraldatakse Norrale.

(2)   Kui tursa- ja meriahvenapüügiga koos satub traalnoota harilikku hiidlesta koguses, mis ületab käesoleva kvoodi, lahendavad Gröönimaa ametivõimud küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastav kvoot on ammendatud.

▼B



Liigid:

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Vöönd:

NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed)

HAL/N01GRN

EÜ

200 (1) (2)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Selle kvoodi alusel eraldatakse Norrale 200 tonni kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

(2)   Kui tursa- ja meriahvenapüügiga koos satub traalnoota harilikku hiidlesta koguses, mis ületab käesoleva kvoodi, lahendavad Gröönimaa asutused küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastavad kvoodid on ammendatud.



Liigid:

Moiva

Mallotus villosus

Vöönd:

11b

CAP/02B.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (2)

 
 

(1)   Ilma et see piiraks ühenduse õiguste kohaldamist.

(2)   Vaadatakse läbi, toetudes teadusuuringute tulemustele.

▼M3



Liigid: Moiva

Mallotus villosus

Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed)

CAP/514/GRN

Kõik liikmesriigid

0 (1)

 

EÜ

25 795 (2)

 

Lubatud kogupüük

Ei kohaldata

 

(1)   Kõigi liikmesriikide kasutuses.

(2)   Kõnealune kvoot on kahepoolsete kalanduskokkulepete alusel tervikuna eraldatud Fääri saartele, Islandile ja Norrale.

▼M2



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Vöönd:

I, II (Norra veed)

HAD/1N2AB-

Saksamaa

428

 
 

Prantsusmaa

257

 
 

Ühendkuningriik

1 315

 
 

EÜ

2 000

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

▼M1



Liigid:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

I, II (rahvusvahelised veed)

EÜ

70 000

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 



Liigid:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

I, II (Norra veed)

WHB/1/2-N.

Saksamaa

500

 
 

Prantsusmaa

500

 
 

EÜ

1 000 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

WHB/05B-F.

Taani

7 040

 
 

Ühendkuningriik

7 040

 
 

Kõik liikmesriigid

1 920

 
 

EÜ

16 000

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Molva ja sinine molva

Molva molva ja Molva dypterigia

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

B/L/05B-F.

Saksamaa

950 (1)

 
 

Prantsusmaa

2 106 (1)

 
 

Ühendkuningriik

184 (1)

 
 

EÜ

3 240 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Kalju-tömppeakala ja süsisaba kuni 1 080-tonnine kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha.

▼M2



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Vöönd:

V, XIV (Gröönimaa veed)

PRA/514GRN

Taani

848

 
 

Prantsusmaa

848

 
 

EÜ

5 675 (1)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Sellest 2 830 tonni eraldatakse Norrale ja 1 150 tonni Fääri saartele.

▼M4



Liik: Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed)

PRA/NO1GRN

Taani

2 000

 

Prantsusmaa

2 000

 

EÜ

4 000

 

TAC

ei kohaldata

 

▼B



Liigid:

Süsikas

Pollachius viren

Vöönd:

I, II (Norra veed)

POK/1N2AB-

Saksamaa

2 880

 
 

Prantsusmaa

463

 
 

Ühendkuningriik

257

 
 

EÜ

3 600 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.



Liigid:

Süsikas

Pollachius viren

Vöönd:

I, II (rahvusvahelised veed)

POK/1/2INT

EÜ

0

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Süsikas

Pollachius viren

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

POK/05B-F.

Belgia

50

 
 

Saksamaa

310

 
 

Prantsusmaa

1 510

 
 

Madalmaad

50

 
 

Ühendkuningriik

580

 
 

EÜ

2 500

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Vöönd:

I, II (Norra veed)

GHL/1N2AB-

Saksamaa

50

 
 

Ühendkuningriik

50

 
 

EÜ

100 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Vöönd:

I, II (rahvusvahelised veed)

GHL/1/21NT

EÜ

0

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

▼M4



Liik: Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed)

GHL/514GRN

Saksamaa

7 647

 

Ühendkuningriik

403

 

EÜ

9 000 (1)

 

TAC

ei kohaldata

 

(1)   Millest 800 tonni eraldatakse Norrale ja 150 tonni Fääri saartele.

▼B



Liigid:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Vöönd:

NAFO 0,1 (Gröönimaa veed)

GHL/N01GRN

Saksamaa

550

 
 

EÜ

1 500 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Selle kvoodi alusel eraldatakse 800 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks ning 150 tonni Fääri saartele.

▼M2



Liik:

Makrell

Scomber scombrus

Vöönd:

IIa (Norra veed)

MAC/02 A-N

Taani

11 100 (1)

 
 

EÜ

11 100 (1)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Võib püüda ka IV (Norra veed) alapiirkonnas ja IIa (mitte EÜ veed) rajoonis.

▼B



Liigid:

Makrell

Scomber scombrus

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

MAC/05B-F

Taani

3 589 (1)

 
 

EÜ

3 589

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Võib püüda IVa (EÜ veed).



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

V, XII, XIV (1) (2)

RED/51214.

Eesti

350

 
 

Saksamaa

11 175 (2)

 
 

Hispaania

1 963 (2)

 
 

Prantsusmaa

1 044 (2)

 
 

Iirimaa

4 (2)

 
 

Madalmaad

5 (2)

 
 

Poola

1 007 (2)

 
 

Portugal

2 346 (2)

 
 

Ühendkuningriik

27 (2)

 
 

EÜ

16 563 (2) (3)

 
 

TAC

120 000 (2)

 
 

(1)   EÜ veed ja rahvusvahelised veed.

(2)   Võib püüda NAFO tsooni alapiirkonnas 2, rajoonides IF ja 3K, kuid arvestatakse maha V, XII, XIV kvoodist 25 000-tonnise üldkvoodi piires.

(3)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 16 563 tonni.



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

I, II (Norra veed)

RED/1N2AB-

Saksamaa

512

 
 

Hispaania

63

 
 

Prantsusmaa

56

 
 

Portugal

269

 
 

Ühendkuningriik

100

 
 

EÜ

1 000 ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

▼M2



Liik:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

V, XIV (Gröönimaa veed)

RED/514GRN

Saksamaa

19 533

 
 

Prantsusmaa

99

 
 

Ühendkuningriik

138

 
 

EÜ

25 500 (1) (2) (3)

 
 

TAC

Mittekohaldatav

 
 

(1)   Kuni 20 000 tonni võib püüda pelaagilise traalnoodaga. Põhjatraali ja pelaagilist traali kasutavate püügipiirkondade kohta tuleb esitada eraldi aruanded. Tohib püüda ida pool või lääne pool.

(2)   Norrale eraldatakse 5 230 tonni püüdmiseks pelaagilise traalnoodaga.

(3)   500 tonni eraldatakse Fääri saartele. Põhjatraali ja pelaagilist traali kasutavate püügipiirkondade kohta tuleb esitada eraldi aruanded.

▼B



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

V.a (Islandi veed)

RED/05A-IS

Belgia

100 (1) (2)

 
 

Saksamaa

1 690 (1) (2)

 
 

Prantsusmaa

50 (1) (2)

 
 

Ühendkuningriik

1 160 (1) (2)

 
 

EÜ

3 000 (1) (2)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(2)   Püük ajavahemikul juulist detsembrini.



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

RED/05B-F.

Belgia

45

 
 

Saksamaa

5 796

 
 

Prantsusmaa

392

 
 

Ühendkuningriik

67

 
 

EÜ

6 300

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Muud liigid (1)

Vöönd:

I, II (Norra veed)

OTH/1N2AB-

Saksamaa

150 (1)

 
 

Prantsusmaa

60 (1)

 
 

Ühendkuningriik

240 (1)

 
 

EÜ

450 (1) ►M2   ◄

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Ainult kaaspüügina.



Liigid:

Muud liigid (1)

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

OTH/05B-F.

Saksamaa

305

 
 

Prantsusmaa

275

 
 

Ühendkuningriik

180

 
 

EÜ

760

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.



Liigid:

Lestalised

Vöönd:

Vb (Fääri saarte veed)

FLX/05B-F.

Saksamaa

180

 
 

Prantsusmaa;

140

 
 

Ühendkuningriik

680

 
 

EÜ

1 000 (1)

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 

(1)   Kaasa arvatud süvalest.

▼M4



Liik: Kaaspüügid

Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed)

XBC/NO1GRN

EÜ

2 000 (1)

 

TAC

ei kohaldata

 

(1)   Tursa, merihundi, rai, molva ja merilutsu segust koosnevad kaaspüügid. Tursa kogus kaaspüügis ei tohi ületada 100 tonni. Lubatud püüda alapiirkondades XIV ja V (Gröönimaa veed).

▼B




ID LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO tsoon

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

NAFO 2J3KL

COD/N2J3KL

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

NAFO 3NO

COD/N3N0.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Tursk

Gadus morhua

Vöönd:

NAFO 3M

COD/N3M.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Vöönd:

NAFO 2J3KL

WIT/N2J3KL

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Vöönd:

NAFO 3NO

WIT/N3NO

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Vöönd:

NAFO 3M

PLA/N3M.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Vöönd:

NAFO 3LNO

PLA/N3LNO.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Lühiuim-kalmaar

Ilex illecebrosus

Vöönd:

NAFO alavööndid 3 ja 4

SQI/N34.

Eesti

128 (2)

 
 

Läti

128 (2)

 
 

Leedu

128 (2)

 
 

Poola

227 (2)

 
 

EÜ

 (1) (2)

 
 

TAC

34 000

 
 

(1)   Puudub ühenduse kindlaksmääratud osa; 29 467 tonni antakse kasutada Kanadale ja EÜ liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

(2)   Püük toimub ajavahemikul 1. juuli–31. detsember.



Liigid:

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Vöönd:

NAFO 3LNO

YEL/N3LNO.

Eesti

 (2) (3)

 
 

Läti

 (2) (3)

 
 

Leedu

 (2) (3)

 
 

Poola

 (2) (3)

 
 

EÜ

290 (1)

 
 

TAC

14 500

 
 

(1)   Kõik liikmesriigid, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola; püütakse ainult kaaspüügina. Püügipiirkond suletakse, kui kvoot on ammendatud.

(2)   Kõnesolevate uute liikmesriikide laevade kasutusse antakse kokku 73 tonni ning ainult kaaspüügina.

(3)   Eesti, Läti, Leedu ja Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NAFO tsooni, kavatsusest siseneda NAFO tsooni ning tegelemisest NAFO eeskirjade kohase kalapüügiga käesoleva kvoodi alusel. Teave käesoleva kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse lipuliikmesriigile ja edastatakse NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.



Liigid:

Moiva

Mallotus villosus

Vöönd:

NAFO 3NO

CAP/N3NO.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Harilikud süvameregarneelid

Pandalus borealis

Vöönd:

NAFO 3L (1)

PRA/N3L.

Eesti

144 (2)

 
 

Läti

144 (2)

 
 

Leedu

144 (2)

 
 

Poola

144 (2)

 
 

EÜ

144 (2) (3)

 
 

TAC

13 000

 
 

(1)   Välja arvatud ala, mis on piiratud järgmiste koordinaatidega:

(2)   Kalastamiseks järgmistel ajavahemikel: 1. jaanuar–31. märts, 1. juuli–14. september ja 1. detsember–31. detsember.

(3)   Kõik liikmesriigid, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.



Liigid:

Harilikud süvameregarneelid

Pandalus borealis

Vöönd:

NAFO 3M (1)

PRA/N3M.

TAC

 (2)

 
 

(1)   Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piirneval alal:

(2)   Ei kohaldata. Püügipiirkonda hallatakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid annavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele välja eripüügiload ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust. Erandina kõnealuse määruse artiklist 8 loetakse load kehtivaks ainult juhul, kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid teatamisele järgneva viie tööpäeva jooksul.



Liigid:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Vöönd:

NAFO 3LMNO

GHL/N3LMNO

Eesti

 (1) (2)

 
 

Saksamaa

408

 
 

Läti

 (1) (2)

 
 

Leedu

 (1) (2)

 
 

Poola

 (1) (2)

 
 

Hispaania

5 482

 
 

Portugal

2 313

 
 

EÜ

8 203

 
 

TAC

14 820

 
 

(1)   Kõnesolevate uute liikmesriikide laevad võivad püüda kokku 985 tonni.

(2)   Eesti, Läti, Leedu ja Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NAFO tsooni, artikli 34 lõike 2 kohase eripüügiloaga laevade kavatsusest siseneda NAFO tsooni, et NAFO eeskirjade kohaselt püüda süvalesta muu kvoodi alusel. Kõnealuse kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse aruanne lipuliikmesriigile ja NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

NAFO 3M

RED/N3M.

Eesti

1 571 (1)

 
 

Saksamaa

513 (1)

 
 

Hispaania

233 (1)

 
 

Läti

1 571 (1)

 
 

Leedu

1 571 (1)

 
 

Portugal

2 354 (1)

 
 

EÜ

7 813 (1) (2)

 
 

Poola

124 (1) (3) (4)

 
 

TAC

5 000 (1)

 
 

(1)   See kvoot tuleb täita kõnealusele varule kehtestatud 5 000-tonnise TACi ulatuses. TACi ammendamisel lõpetatakse kõnealuse varu spetsialiseeritud püük püügimääradest olenemata.

(2)   Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 3 100 tonni.

(3)   Võib kalastada 124 tonnise üldkvoodi piires.

(4)   Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NSFO tsooni, laevade kavatsusest siseneda NAFO tsooni ning kalastada NAFO eeskirjade kohaselt selle kvoodi alusel. Selle kvoodi alusel püütud saakidest kantakse ette lipuliikmesriigile ja NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

NAFO 3LN

RED/N3LN.

EÜ

0 (1)

 
 

TAC

0 (1)

 
 

(1)   Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.



Liigid:

Meriahven

Sebastes spp.

Vöönd:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid IF ja 3K

RED/N1F3K.

Eesti

 (1)

 
 

Läti

 (1)

 
 

Leedu

 (1)

 
 

TAC

32 500

 
 

(1)   Püütakse 7 500 tonnise üldmahuga kvoodi piires ning jagatakse Kanada, Kuuba, Prantsusmaa (St Pierre et Miquelon), Jaapani, Korea, Ukraina ja USAga.




IE LISA

SIIRDEKALAD

Kõik püügipiirkonnad

Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames, nagu on ICCAT ja IATTC.



Liigid:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Vöönd:

Atlandi ookean ida pool 45o W, ja Vahemeri

BFT/AE045W

Küpros

 (1)

 
 

Kreeka

326

 
 

Hispaania

6 317

 
 

Prantsusmaa

6 233

 
 

Itaalia

4 920

 
 

Malta

 (1)

 
 

Portugal

594

 
 

Kõik liikmesriigid

60 (2)

 
 

EÜ

18 450

 
 

TAC

32 000

 
 

(1)   Küpros ja Malta võivad kalastada ICCATi “muu” kvoodi alusel kooskõlas ICCATi 2003. aasta koosolekul vastuvõetud vastavustabeliga.

(2)   Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.



Liigid:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Vöönd:

Atlandi ookean, põhja pool laiuskraadi 5o N

SWO/AN05N

Hispaania

5 682,4

 
 

Portugal

1 010,4

 
 

Kõik liikmesriigid

148,5 (1)

 
 

EÜ

6 841,3

 
 

TAC

14 000

 
 

(1)   Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.



Liigid:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Vöönd:

Atlandi ookean, lõuna pool laiuskraadi 5o N

SWO/AS05N

Hispaania

5 488,5

 
 

Portugal

361,5

 
 

EÜ

5 850

 
 

TAC

15 776

 
 



Liigid:

Pikkuim-tuun

Genno alalunga

Vöönd:

Atlandi ookean, põhja pool 5o N

ALB/AN05N

Iirimaa

5 216,1 (1) (3)

 
 

Hispaania

26 649,1 (1) (3)

 
 

Prantsusmaa

6 909,1 (1) (3)

 
 

Ühendkuningriik

402,1 (1) (3)

 
 

Portugal

1 953,1 (1) (3)

 
 

EÜ

41 129,5 (1) (2)

 
 

TAC

34 500

 
 

(1)   Keelatud on kasutada seisevvõrke, abaraid ja nakkevõrke.

(2)   Kooskõlas määruse(EÜ) nr 973/2001 artikli 10 lõikega 1 on sihtliigina pikkuim-tuuni püüdvate ühenduse laevade arv 1 253.

(3)   


Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310

EÜ

1 253



Liigid:

Pikkuim-tuun

Genno alalunga

Vöönd:

Atlandi ookean, lõuna pool laiuskraadi 5o N

ALB/AS05N

Hispaania

1 216,6

 
 

Prantsusmaa

223,6

 
 

Portugal

474,5

 
 

EÜ

1 914,7

 
 

TAC

29 200

 
 



Liigid:

Suursilmtuun

Thunnus obesus

Vöönd:

Atlandi ookean

BET/ATLANT

Hispaania

18 838,2

 
 

Prantsusmaa

8 177

 
 

Portugal

8 922

 
 

EÜ

35 937,2

 
 

TAC

Keskmine püük 1991–1992

 
 



Liigid:

Sinine marliin

Makaira nigricans

Vöönd:

Atlandi ookean

BUM/ATLANT

EÜ

103

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 



Liigid:

Valge odanina

Tetrapturus alba

Vöönd:

Atlandi ookean

WHM/ATLANT

EÜ

46,5

 
 

TAC

Ei kohaldata

 
 




IF LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi tsoon

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei jaotata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.



Liigid:

Krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Tsoon:

FAO 48.3 Antarktika

SSI/F483.

TAC

2 200 (1)

 
 

(1)   TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Kergueleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika

LIC/F5852.

TAC

150 (1)

 
 

(1)   TAC hõlmab kaaspüügi liikide Dissostichus eleginoides ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

ANI/F483.

TAC

2 887 (1)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2002–31. august 2004. Selle varu püüki piiratakse ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini 2004 kuni 722 tonnini.



Liigid:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

ANI/F5852.

TAC

292 (2)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004.

(2)   Käesoleva TACiga seoses määratletakse kalastamiseks avatud ala FAO statistilise alapiirkonna 58.5.2 selle osana, mis asub alal, mis on piiratud joonega, mis:

a)  algab punktis, kus geograafiline pikkus 72°15¢ E lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimination Agreement) kohase piiriga ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 53°25¢ S;

b)  seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini geograafilise pikkusega 74° E;

c)  seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 52°40¢ S ja geograafilise pikkusega 76° E;

d)  kulgeb piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 52° S;

e)  seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 51° S ja geograafilise pikkusega 74°30¢ E; ja

f)  seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.



Liigid:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

TOP/F483

TAC

4 420 (1) (2)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse õngejada kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. mai–31. august 2004 ning mõrda kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. detsember 2003–30. november 2004.

(2)   Kaasa arvatud 221 tonni railasi ja 221 tonni Macrorus spp. kaaspüügina.



Liigid:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Vöönd:

FAO 48.4 Antarktika

TOP/F484

TAC

28 (1) (2)

 
 

(1)   Püütakse ainult õngejadadega.

(2)   Seda TACi kohaldatakse kalastushooajal, nagu on määratud seoses alapiirkonnaga 48.3, või kuni Dissostichus eleginoides'e lubatud koguse ammendamiseni alapiirkonnas 48.4, või, vastavalt eespool nimetatule, Dissostichus eleginoides'e lubatud koguse ammendamiseni alapiirkonnas 48.3, oleneval sellest, kumb on varasem.



Liigid:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika

TOP/F5852

TAC

2 873 (1) (2)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse traali kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. detsember 2003–31. august 2004.

(2)   Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool idapikkust 79°20' E. Selles vööndis on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud (vaata XIV lisa).



Liigid:

Tavaline hiigelvähk

Euphausia superba

Vöönd:

FAO 48

KRI/F48.

TAC

4 000 000 (1)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Alapiirkond 48.1 (KRI/F481.)

1 008 000

Alapiirkond 48.2 (KRI/F482.)

1 104 000

Alapiirkond 48.3 (KRI/F483.)

1 056 000

Alapiirkond 48.4 (KRI/F484.)

832 000



Liigid:

Tavaline hiigelvähk

Euphausia superba

Vöönd:

FAO 58.40.1 Antarktika

KRI/F5841.

TAC

440 000 (1)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° E (KRI/F5841W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° E (KRI/F5841E)

163 000



Liigid:

Tavaline hiigelvähk

Euphausia superba

Vöönd:

FAO 58.4.2 Antarktika

KRI/F5842.

TAC

450 000 (1)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004.



Liigid:

Nototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

NOG/F483.

TAC

1 470 (1)

 
 

(1)   TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

NOS/F483.

TAC

300 (1)

 
 

(1)   TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika

NOS/F5852.

TAC

80 (1)

 
 

(1)   TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Marmornototeenia

Notothenia rossii

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

NOR/F483.

TAC

300 (1)

 
 

(1)   TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Krabi

Paralomis spp.

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

PAI/F483.

TAC

1 600 (1)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004.



Liigid:

Tume ebajääkala

Pseudochaenichthus georgianus

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

SGI/F48 3.

TAC

300 (1)

 
 

(1)   TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Pikksabalased

Macrourus spp.

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika

GRV/F5852.

TAC

360 (1)

 
 

(1)   TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Muud liigid

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika

OTH/F 5852.

TAC

50 (1)

 
 

(1)   TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.



Liigid:

Railased

Rajae

Vöönd:

FAO 58.5.2 Antarktika

SRX/F5852.

TAC

120 (1) (2)

 
 

(1)   TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

(2)   Selle TACi puhul käsitletakse railasi ühe liigina.



Liigid:

Kalmaar

Martialia hyadesi

Vöönd:

FAO 48.3 Antarktika

SQS/F483.

TAC

2 500 (1)

 
 

(1)   Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004.




II LISA

2004. AASTAL KOHALDATAVAD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED MUUKS KUI INIMTOIDUKS MÕELDUD SORTEERIMATA LOSSITAVA HEERINGA SUHTES (ELUSKAALU TONNIDES)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügipiiranguid käsitletakse kvootidena artikli 3 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklitega 14 ja 15.



Liigid:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Vöönd:

Skagerrak ja Kattegat

HER/03A-BC

Taani

17 950

 
 

Saksamaa

160

 
 

Rootsi

2 890

 
 

EÜ

21 000

 
 

TAC

21 000 (2)

 
 

(1)   Muude kalaliikide kui heeringa püügipiirkonnas püütud ja sorteerimata lossitud kalaliikide heeringa kaaspüük.

(2)   Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

▼M2



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Vöönd:

IIa (EÜ veed), Põhjameri, VIId

HER/2A47DX

Belgia

214

 
 

Taani

41 356

 
 

Saksamaa

214

 
 

Prantsusmaa

214

 
 

Madalmaad

214

 
 

Rootsi

202

 
 

Ühendkuningriik

786

 
 

EÜ

43 200

 
 

TAC

43 200

 
 

(1)   Muude kalaliikide kui heeringa püügipiirkonnas püütud ja sorteerimata lossitud heeringa kaaspüük.

▼B




III LISA

PÕHJAMERE HEERINGAGA SEOTUD ERITINGIMUSED

1. Liikmesriigid võtavad erimeetmed, et Põhjamerest, Skagerrakist ja Kattegatist heeringa püüdmisel, sorteerimisel ja lossimisel tagada eelkõige II lisas ettenähtud püügipiirangutest kinnipidamine. Meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:

— eri kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid;

— püügikoormuse kavad, kaasa arvatud tegevusloaga laevade nimekirjad ning nende püügitegevuse piirangud, kui see osutub vajalikuks kvoodi täitmisel üle 70 %;

— kontroll ümberlaadimise ja toimingute üle, mis põhjustavad vette tagasi laskmist;

— võimaluse korral ajutine püügikeeld piirkondades, kus teadaolevalt esineb suur heeringa, eelkõige noorkalade kaaspüük.

2. Liikmesriigid tagavad, et muust saagist väljasortimata heeringa lossimisel oleksid kasutusel nõuetekohased proovivõtusüsteemid, et tulemuslikult kontrollida kõiki heeringa kaaspüügi lossimisi. Sadamates, kus ei kasutata kõnealuseid proovivõtusüsteeme, on sortimata heeringat sisaldavate kalasaakide lossimine keelatud.

3. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 29 kohaselt teevad komisjoni inspektorid sõltumatuid inspekteerimisi kõikjal, kus komisjon seda lõigete 1 ja 2 kohaldamisel vajalikuks peab, et kontrollida, kas kompetentsed asutused rakendavad proovivõtusüsteeme ning lõikes 1 mainitud erimeetmeid.

4. Komisjon keelab heeringa lossimised, kui jõutakse järeldusele, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud abinõude rakendamisega ei saavutata kõigis püügipiirkondades ranget kontrolli heeringa püüdmisest tuleneva suremuse üle.

5. Kõik heeringa lossimised laevadelt, mille pardal on ICESi piirkondades IIIa, IV ja VIId kalastades ainult sellised veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on 32 mm või suurem, arvestatakse asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud I lisas.

6. Kõik heeringa lossimised laevadelt, mille pardal on ICESi piirkondades IIIa, IV ja VIId kalastades ainult sellised veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm, arvestatakse asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud II lisas. Kõnealustes tingimustes kalastavate laevade lossitud heeringat ei pakuta müüa inimtoiduna kasutamiseks.




IV LISA

TEHNILISED ÜLEMINEKUMEETMED

1.   Kalapüügivahendi tüüp, mida on lubatud kasutada tursapüügil Läänemeres

1.1.   Veetavad püünised

1.1.1.   Selektiivakendeta püünised

Keelatakse selektiivaknata veetavad püünised.

1.1.2.   Selektiivakendega püünised

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 V lisa erilisi selekteerimisvahendeid käsitlevatest sätetest kohaldatakse järgmiste püügivahendite suhtes käesoleva lisa 1. liite sätteid.

▼M2

1.1.3.   Ühe püünise reegel

Kui kasutatakse selektiivakendega veetavat püünist, siis ei tohi alusel olla muud tüüpi püüniseid.

▼B

1.2.   Nakkevõrgud

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 IV lisa sätetest on nakkevõrkude väikseim silmasuurus 110 mm.

Võrkude üldpikkus võib olla kuni 12 km laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit (kaasa arvatud).

Võrkude üldpikkus võib olla kuni 24 km laevadel, mille kogupikkus on üle 12 meetri.

Võrkude veesoleku aeg on kuni 48 tundi, alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud.

2.   Tursa kaaspüük Läänemerel

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 artikli 3 lõike 4 sätetest ei tohi pardale jääda alamõõdulist turska. Erandina selle määruse artikli 3 lõikest 5 võib siiski heeringa ja kilu püüdmisel võrguga, mille silmasuurus on kuni 32 mm, tursa kaaspüük olla kuni 3 % massist. Kõnealusest tursa kaaspüügist võib alamõõdulist turska pardale jätta kuni 5 %.

Tursa kaaspüük ei tohi olla üle 10 % muude liikide kui heeringa ja kilu püügil muude kui punktis 1.1.2 nimetatud traalide ja ankurdatud põhjanootadega.

3.   Väikseim silmasuurus tursapüügil

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 III lisa sätetest on väikseim silmasuurus tursapüügil 38 cm.

4.   Läänemere tursa suvine püügikeeld

Tursapüük Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis on keelatud 1. juunist kuni 31. augustini 2004 (kaasa arvatud).

5.   Bornholmi süviku püügikeeld

Püük on keelatud 15. maist kuni 31. augustini 2004 Bornholmi süvamerepiirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate joontega:

— 55° 30′ põhjalaiust, 15 °30′idapikkust,

— 55° 30′ põhjalaiust, 16°30′idapikkust,

— 55° 00′ põhjalaiust, 16°30′idapikkust,

— 55° 00′ põhjalaiust, 16°00′idapikkust,

— 55° 15′ põhjalaiust, 16°00′idapikkust,

— 55° 15′ põhjalaiust, 15°30′idapikkust,

— 55° 30′ põhjalaiust, 15°30′idapikkust.

▼M2 —————

▼B

7.   Rockalli kilttursa ala



Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

57°00'N

15°00'W

2

57°00'N

14°00'W

3

56°30'N

14°00'W

4

56°30'N

15°00'W

8.   Heeringapüük püügipiirkonnas IIa (EÜ veed)

Kalapüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 54 mm, või seinnootadega on piirkonnas IIa (EÜ veed) lubatud ainult ajavahemikul 1. märtsist kuni 15. maini.

9.   Tehnilised kaitsemeetmed Vahemeres

Kalandustegevus, mis toimub praegu määruse (EÜ) nr 1626/94 artikli 3 lõigete 1 ja 1a ning artikli 6 lõigete 1 ja 1a alusel antud erandi kohaselt, võib ajutiselt jätkuda 2004. aastal.

10.   Tobiapüügi keeluala

Keelatud on lossida ja pardale jätta tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mida piiravad Inglismaa ja Šotimaa idarannik ja joon, mis järjestikku ühendab järgmisi koordinaate:

— 55°30′ põhjalaiust Inglismaa idarannikul,

— 53°50′ põhjalaiust, 1°00′läänepikkust,

— 58°00′ põhjalaiust, 1°00′läänepikkust,

— 58° 00′ põhjalaiust, 2°00′läänepikkust,

— 2°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul,

— 2°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul,

Lubatud on siiski piirangutega kalapüük püügipiirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

11.   Erisätted Liivi lahel

11.1.   Eripüügiluba

1.

Kalastamiseks Liivi lahel peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud eripüügiluba.

2.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud eripüügiloaga laevad on kantud nimekirja, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registreerimisnumber ning mille iga liikmesriik edastab komisjonile.

Nimekirja kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 Liivi lahel ettenähtud mootorite koguvõimsust;

b) laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW.

11.2.   Laevade või mootorite asendamine

1.

Iga punktis 11.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega tingimusel, et

a) asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis punkti 11.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus; ja

b) ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW.

2.

Iga punktis 11.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva mootori võib asendada tingimusel, et

a) mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221 kW, ja

b) asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti 11.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

12.   Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumine

12.1.

Järgmisi menetlusi kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikide laevade Euroopa Ühenduses lossitavate, heeringast, makrellist või stauriidist või nende kombinatsioonist koosnevate, üle 10 tonniste koguste suhtes, mis:

heeringa puhul on püütud ICESi alapiirkondadest I, II ja rajoonidest III a põhjaosas, IV, Vb, VI ja VII b, c, d,

makrelli ja stauriidi puhul ICESi alapiirkonnast IIa ja rajoonidest III a, b, d, IV, VI ja VII.

12.2.

Punktis 12.1 nimetatud lossimised on lubatud ainult määratud sadamates.

12.3.

Iga asjaomane liikmesriik edastab enne 15. jaanuari 2004 komisjonile määratud sadamate loetelu, kus on lubatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossimised ning pärast seda 30 päeva jooksul nende sadamate inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas punktis 12.1 nimetatud liikide ja varude igal lossimisel lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab kõnealuse teabe ja teabe kolmandate riikide määratud sadamate kohta asjaomastele liikmesriikidele.

12.4.

Punktis 12.1 nimetatud laeva kapten edastab selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele, kus kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne asjaomase liikmesriigi lossimissadamasse saabumist järgmised andmed:

a) sadam, kuhu ta kavatseb siseneda;

b) eeldatav lossimissadamasse saabumise aeg;

c) pardalolevate liikide kogused eluskaalu kilogrammides.

Asjaomase liikmesriigi kompetentsed asutused nõuavad, et lossimist ei alustata enne, kui selleks vajalik luba on olemas.

12.5.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punkti 4.2 sätetest esitab laeva kapten kohe pärast sadamasse saabumist püügipäeviku asjakohase(d) lehekülje(d) vastavalt lossimissadama kompetentse asutuse nõudmisele.

Laeva pardal olevad kogused, nagu on teatatud enne lossimist punkti 12.4 alapunkti c kohaselt, peavad vastama püügipäevikus registreeritud kogustele.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõike 2 sätetest on lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud pardalhoitavate koguste hindamisel kilogrammides 7 %.

12.6.

Kõik toorkala ostjad kaaluvad kõik püütud kogused. Kala kaalutakse enne sorteerimist, töötlemist, külmhoidlas hoidmist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki.

Kaalu kindaksmääramisel arvatakse vee arvel maha kuni 2 %.

Peale määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikega 1 ja 2 sätestatud kohustuste esitab lossitud koguste töötleja või ostja asjaomase liikmesriigi kompetentsetele asutustele kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) ( 22 ) artikli 22 lõikes 3 nimetatud kaubaarve koopia või seda asendava dokumendi: ühtne maksubaas, Kõnealune kaubaarve või dokument peab sisaldama määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikega 3 ettenähtud andmeid ning see tuleb esitada taotluse korral või 48 tunni jooksul pärast kaalumise lõpetamist.

12.7.

Kõik ostjad või külmutatud kala valdajad kaaluvad lossitud kogused enne kala töötlemist, külmhoidlas hoiustamist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Iga lossitud koguse kaalust võib maha arvata kaalutava kala pakkimiseks kasutatud kasti, plast- või muu konteineri omakaalu.

Alternatiivina tuleb kastidesse pakitud külmutatud kala kaalu kindlaksmääramiseks korrutada kastist välja võetud ja ilma plastpakendita sisu kaalumisel põhineva representatiivse proovi keskmine kaal kastide koguarvuga, olenemata sellest, kas kala pinnal olev jää on sulanud või mitte. Liikmesriigid teevad enne 31. jaanuari 2004 teatavaks proovi koostamise metoodika, mille komisjon heaks kiidab.

12.8.

Liikmesriigi kompetentsed asutused tagavad, et kala kaalutakse kontrollija juuresolekul.

▼M2

13.   Tursapüügi piirangud Šotimaast läänes

(a) Kuni 31. detsembrini 2004 on keelatud igasugune kalastamine piirkonnas, mis moodustub alljärgnevate geograafiliste koordinaatidega määratud punktide ühendamisel sirgjoontega:

— 59°05'N, 06°45'W

— 59°30'N, 06°00'W

— 59°40'N, 05°00'W

— 60°00'N, 04°00'W

— 59°30'N, 04°00'W

— 59°05'N, 06°45'W.

b) Erandina punktist a on lubatud püük lõkspüüniste ja kalakorvidega tingimusel, et

i) aluse pardal pole peale lõkspüüniste ja kalakorvide muud püügivarustust: ja

ii) pardal hoitakse vaid limuseid ja koorikloomi.

c) Erandina punktist a on lubatud püük alla 55 mm silmaga võrkudega tingimusel, et

i) aluse pardal pole võrke, mille silma suurus on 55 mm või rohkem; ja

ii) pardal hoitakse ainult heeringat, makrelli, stauriidi, põhjaputassuud, sardiini, sardinelli, kilu või hõbekala.

▼B

14.   Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul veetavate püünistega kalastamisel Skagerrakis ja Kattegatis

Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisa sätetest, mis käsitlevad veetavate püüniste kasutamist Skagerrakis ja Kattegatis, kohaldatakse alates 1. märtsist 2004 käesoleva lisa 2. liite sätteid.

15.   Seinerid Vaikse ookeani idaosas (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritav tsoon, IATTC)

1. augustist kuni 11. septembrini 2004 on kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:

Vaikse ookeani Ameerika rannikualad,

150° läänepikkust,

40° põhjalaiust,

40° lõunalaiust.

Käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast alates jätavad Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritavas tsoonis kalastavad seinerid pardale kogu suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni saagi, välja arvatud kala, mis on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu. Seda sätet ei kohaldata siiski reisi lõpuosa suhtes.

Seinnoota kasutavad laevad lasevad niivõrd kui see on võimalik viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi meres elavad kilpkonnalised, haid, purikalalased, raid, mahi-mahid ja muud liigid kui sihtliigid. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõik kõnealused kalaliigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

Haardnootadesse või nakkevõrkudesse jäänud meres elavate kilpkonnaliste suhtes võetakse järgmised meetmed:

niipea kui võrgus avastatakse meres elav kilpkonnaline, tuleks kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui see võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati,

kui kilpkonnaline on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale ning seda ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud,

kui kilpkonnaline on tõstetud laeva pardale, tuleks kõigil asjakohastel viisidel aidata kilpkonnalisel toibuda enne vette tagasi laskmist,

tuunipüügilaevadel on keelatud merre lasta soolakotte või muud liiki plastprahti.

16.   Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres

2004. aastal kohaldatakse ajutiselt määruse (EÜ) nr 254/2002 artiklites 2, 3 ja 4 nimetatud tehnilisi kaitsemeetmeid.

17.   Kilttursapüügi eritingimused Põhjameres

▼M2

a) Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab “tursapüügi kaitseala”; seda osa ICESi IV rajoonist, mis kuulub järgmistesse ICESi ruutudesse ja asub kaugemal kui 12 meremiili alates lähtejoontest:

49E6, 48E6, 47E6, 50E7, 49E7, 48E7, 50E8, 51E9, 50E9, 49E9, 50F0, 49F0, 48F0, 47F0, 46F0, 45F0, 51F1, 50F1, 49F1, 48F1, 47F1, 46F1, 45F1, 44F1, 50F2, 49F2, 48F2, 47F2, 46F2, 45F2, 44F2, 46F3, 45F3, 44F3, 45F4, 44F4, 43F5, 43F6, 43F7, 42F7, 38E9, 37E9, 37F0.

▼B

b) Laevad, kellele liikmesriik on välja andnud eripüügiloa kilttursa spetsialiseeritud püügiks määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt, täidavad järgmisi tingimusi:

i) teatavad siseriiklikele asutustele iga lossimise koha ja aja vähemalt neli tundi enne lossimise algust, kui lossimised ei toimu liikmesriikide poolt kindlaksmääratud aegadel;

ii) lossivad ainult lipuliikmesriigi poolt kindlaksmääratud sadamates;

iii) esitavad asjakohase(d) püügipäevikulehe(d) siseriiklikele asutustele enne pardaloleva kalasaagi lossimise algust;

iv) ei lossi pardalolevat saaki enne, kui on saanud selleks loa asjaomastelt siseriiklikelt asutustelt;

v) jätavad pardale kuni 5 % turska, arvutatud suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust;

vi) ei soorita kala ümberlaadimist merel;

vii) püüavad kala eranditult väljaspool tursapüügi kaitseala;

viii) läbivad tursapüügi kaitseala ainult tingimusel, et püügivahendid on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud);

ix) ei hoia pardal ega kasuta väiksema kui 100 mm silmasuurusega traali.

c) Punktis b nimetatud eripüügiload antakse välja kõige rohkem kolmeks kuuks.

d) Eripüügiluba ei anta ühelgi juhul välja eripüügiloa saanud laevale ajavahemikuks, mis järgneb eripüügiloa kolme kuu pikkusele kehtivusajale, kui loa kehtivusajal on aset leidnud mõni järgmistest sündmustest:

i) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on laeva kontrollimisel tuvastanud, et laeva pardal on üle 5 % turska, arvutatud suhtarvuna laeva pardaloleva kogu kalasaagi eluskaalust;

ii) laev ei esita satelliit-jälgimissüsteemi abil saadetavat aruannet või ei esita käsitsi koostatud asukohateadet või esitab vale asukohateate juhul, kui satelliit- jälgimissüsteem ei tööta;

iii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on lossimist kontrollides tuvastanud, et laev on lossinud või pardale jätnud mis tahes kalaliigi (eluskaalule vastavad) kogused, mis ületavad enam kui 10 % võrra lõike 17 punkti b alapunkti iii kohaselt esitatud püügipäevikuleh(ted)el deklareeritud kõnealuse liigi kogused;

iv) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on teostanud ümberlaadimist teisele laevale merel;

v) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on teostanud lossimist, saamata selleks lõike 17 punkti b alapunktis iv nimetatud luba;

vi) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on viibinud tursapüügi kaitsealal ilma et laeva püügivahendid oleksid soritud ja stoovitud;

vii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on rikkunud nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 sätteid;

viii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on lossinud kala, ilma et oleks eelnevalt esitanud lõike 17 punkti b alapunktis iii ettenähtud püügipäevikulehte/püügipäevikulehti.

▼M2

e) Liikmesriik võib dokumenteerida 1. jaanuarist 21. aprillini 2004 püütud kilttursa saagi vastavalt sellele, kas püüti alapunktis a määratud piirkonnas või mitte.

18.   Teadusuuringud

a) Punktides 5, 7, 13 ja 16 osutatud meetmeid ei kohaldata püügi suhtes, mida teostatakse ainult teadusuuringute eesmärgil ja asjaomase liikmesriigi loal ja volitusel ja millest on eelnevalt teatatud komisjonile ja liikmesriigile, kelle vetes uuringuid teostatakse.

b) Punktis a osutatud eesmärgil püütud mereorganisme võib müüa, ladustada, eksponeerida või müügiks pakkuda tingimusel, et:

— nad vastavad määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisas sätestatud nõuetele ja vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalastus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) artiklile 2 vastu võetud turustusstandarditele, või

— nad müüakse otse muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

▼M5

19.   Traalimise keeld Assooride, Kanaari saarte ja Madeira ümbruse vetes

Laevadel on keelatud kasutada põhjatraale või sarnaseid kasutamisel vastu merepõhja puutuvaid veetavaid võrke liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes piirkondades, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate joontega:

a)  Assoori saared



36° 00′ põhjalaiust

23° 00′ läänepikkust

42° 00′ põhjalaiust

23° 00′ läänepikkust

42° 00′ põhjalaiust

34° 00′ läänepikkust

36° 00′ põhjalaiust

34° 00′ läänepikkust

b)  Kanaari saared ja Madeira



27° 00′ põhjalaiust

19° 00′ läänepikkust

26° 00′ põhjalaiust

15° 00′ läänepikkust

29° 00′ põhjalaiust

13° 00′ läänepikkust

36° 00′ põhjalaiust

13° 00′ läänepikkust

36° 00′ põhjalaiust

19° 00′ läänepikkust.

▼B




IV lisa 1. liide

Noodapära ülemise selektiivakna mudeli “BACOMA” spetsifikatsioonid

Vähemalt 105 mm võrgusilma suurusega traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete veetavate püüniste noodapära siseläbimõõdult 110 mm ruudukujulise avaga selektiivakna spetsifikatsioon.

Selektiivaken on täisnurkne võrguosa noodapäras. Selektiivaknaid on ainult üks. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

Noodapära, pikendava osa ja traali tagaosa mõõdud

Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse suurusega paneelist.

Keelatud on pardal hoida võrku, mille noodapära ümbermõõt, jättes välja liitekohad ja palistused, on ükskõik millises osas üle 100 rombikujulise võrgusilma.

Võrgujätku või pikendava osa mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud, ei või olla väiksem ega suurem kui noodapära stricto sensu esiotsa ja traali kokkutõmmatud tagaosa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud (joonis 1).

Selektiivakna asukoht

Selektiivaken asetatakse noodapära ülemisse paneeli. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 2).

Selektiivakna suurus

Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 3).

Selektiivakna pikkus on vähemalt 3,5 meetrit.

Selektiivakna võrk

Silmaava suurus peab olema vähemalt 110 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 4,9 millimeetrit.

Muud spetsifikatsioonid

Paigaldusspetsifikatsioonid on määratletud joonistel 4a, 4b ja 4c. Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt 4 m.

image

Joonis 1

Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on alati kokkutõmmatud osa, sageli 10 kuni 40 meetrit pikk. Pikendus on kokkutõmbamata, tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest 49,5 silma pikkusest võrguribast, mille pikkus laialitõmmatuna on 6 või 12 meetrit. Noodapära on samuti kokkutõmbamata osa, mis on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Noodapära pikkus on tavaliselt 49,5 võrgusilma, st umbes 6 meetrit, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka lühemaid (2–4 m) noodapärasid. Sulgurtropi alumist osa nimetatakse sulgurkotiks.

image

Joonis 2

Selektiivakna ja gaitani vaheline kaugus on 4 võrgusilma. Ülemises paneelis on 3,5 avatud rombikujulist võrgusilma ning üks 0,5 võrgusilma laiune käsitsi põimitud gaitanirida.

image

Joonis 3

Ülemises paneelis võib säilitada 20 % rombikujulistest võrgusilmadest, mis asetsevad piki ühest õmblusest teiseni kulgevat risti asetsevat silmarida. Näiteks (joonis 3), kui ülemise paneeli laius on 30 avatud võrgusilma, siis sellest 20 % on 6 võrgusilma. Mõlemale selektiivakna küljele jääb siis kolm avatud võrgusilma. Järelikult on selektiivakna laius siis 12 silmavahet (30 – 6 = 24 rombikujulist võrgusilma, mis jagatakse kahega, saadakse 12 sõlmevahet).

image

Joonis 4a

49,5 silmarea laiuse alumise paneeli ehitus

image

Joonis 4b

Ülemise paneeli ehitus, selektiivakna suurus ja asend, kui selektiivaken ulatub õmblusest õmbluseni

image

Joonis 4c

Ülemise paneeli ehitus, kui 20 % ülemise paneeli rombikujulistest võrgusilmadest on säilitatud ja jaotatud võrdselt selektiivakna mõlemale küljele.

▼M2




IV lisa 2. liide

VEETAVAD PÜÜNISED: Skagerrak ja Kattegat

Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul



Liik

Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites)

< 16

16–31

32–69

32–69

35–69

70–89 (5)

≥ 90

Sihtliikide miinimumprotsent

50 % (6)

50 % (6)

20 % (6)

50 % (6)

20 % (6)

20 % (7)

30 % (8)

puudub

Tobias (Ammodytidae) (3)

x

x

x

x

x

x

x

x

Tobias (Ammodytidae) (4)

 

x

 

x

x

x

x

 

Tursik (Trisopterus esmarkii)

 

x

 

x

x

x

x

x

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)

 

x

 

x

x

x

x

 

Harilik merilohe (Trachinus draco) (1)

 

x

 

x

x

x

x

x

Limused (v.a Sepia) (1)

 

x

 

x

x

x

x

×

Harilik tuulehaug (Belone belone) (1)

 

x

 

x

x

x

x

x

Hall merikukk (Eutrigla gurnardus) (1)

 

x

 

x

x

x

x

x

Hõbekalad (Argentina spp.)

 
 
 

x

x

x

x

x

Kilu (Sprattus sprattus)

 

x

 

x

x

x

x

x

Angerjas (Anguilla, anguilla)

 
 

x

x

x

 

x

×

Põhjamere garneel/Läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus) (2)

 
 

x

x

x

 

x

x

Makrellid (Scomber spp.)

 
 
 

x

 
 

x

x

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

 
 
 

x

 
 

x

 

Heeringas (Clupea harengus)

 
 
 

x

 
 

x

x

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

 
 
 

x

 
 

x

x

Põhjamere garneel/ Läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus) (1)

 
 
 
 

x

 

x

x

Merlang (Merlangius merlangus)

 
 
 
 
 
 

x

x

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

 
 
 
 
 
 

x

x

Kõik muud mereorganismid

 
 
 
 
 
 
 

x

(1)   Ainult nelja miili ulatuses lähtejoontest.

(2)   Lähtejoontest nelja miili ulatusse jäävast vööndist väljaspool.

(3)   1. märtsist kuni 31. oktoobrini Skagerrakis ja 1. märtsist kuni 31. juulini Kattegatis.

(4)   1. novembrist kuni veebruarikuu viimase päevani Skagerrakis ja 1. augustist kuni veebruarikuu viimase päevani Kattegatis.

(5)   Selle võrgusilma suuruskategooria kasutamise korral on noodapära ja võrgupikendus valmistatud ruudukujuliste silmadega võrgumaterjalist.

(6)   Pardal hoitavast saagist kuni 10 % võib koosneda tursa, kilttursa, merluusi, atlandi merilesta, pikklesta, väikesuulesta, hariliku kammelja, sileda kammelja, lesta, makrelli, kammellaste, merlangi, hariliku soomuslesta, süsika, Norra salehomaari ja homaari mis tahes vahekorras segust.

(7)   Pardal hoitavast saagist kuni 50 % võib koosneda tursa, kilttursa, merluusi, atlandi merilesta, pikklesta, väikesuulesta, hariliku kammelja, silda kammeljas, lesta, heeringa, makrelli, kammellaste, merlangi, hariliku soomuslesta, süsika, Norra salehomaari ja homaari mis tahes vahekorras segust.

(8)   Pardal hoitavast saagist kuni 6 % võib koosneda tursa, kilttursa, merluusi, atlandi merilesta, pikklesta, väikesuulesta, hariliku kammelja, silda kammelja, lesta, kammellaste, hariliku soomuslesta, süsika ja homaari mis tahes vahekorras segust.

▼M6




V LISA

TEATAVATE KALAVARUDE TAASTAMISEGA SEOTUD AJUTISED PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD JA SEIRE, INSPEKTEERIMISE NING JÄRELEVALVE LISATINGIMUSED

Üldsätted

1. Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

2. Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi:

a) Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa),

Skagerrak ja Põhjameri (ICESi rajoonid IVa, b, c, IIIa põhjaosa ja IIa EÜ),

Šotimaa lääneosa (ICESi rajoon VIa),

La Manche'i idaosa (ICESi rajoonid VIId) ja

Iiri meri (ICESi rajoon VIIa).

b) Laevade suhtes, millest on komisjonile teatatud kui asjakohaste laevaseiresüsteemidega varustatud laevadest, kohaldatakse Šotimaa lääneosa kohta (ICESi VIa rajoon) järgmist mõistet:

ICESi rajoon VIa, välja arvatud see osa, mis asub järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavatest sirgjoontest lääne pool:

60° 00′N, 04° 00′W

59° 45′N, 05° 00′W

59° 30′N, 06° 00′W

59° 00′N, 07° 00′W

58° 30′N, 08° 00′W

58° 00′N, 08° 00′W

58° 00′N, 08° 30′W

56° 00′N, 08° 30′W

56° 00′N, 09° 00′W

55° 00′N, 09° 00′W

55° 00′N, 10° 00′W

54° 30′N, 10° 00′W.

3. Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev:

a) ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest või

b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.

4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite mõisteid:

a) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid;

b) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

c) seisvad põhjavõrgud, sealhulgas seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud;

d) põhjaõngejadad;

e) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 70–99 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid, mille võrgusilma suurus on 80–99 mm;

f) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vahemikus 16–31 mm, välja arvatud piimtraalid.

Püügikoormus

5. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud kalalaevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibivad püügipiirkonnas ja on sadamast ära üksnes punktis 6 kindlaks määratud arvu päevi.

6. 

a) Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.



I tabel

Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv vastavalt püügivahenditele

Püügivahendid, mis on nimetatud punktis:

Püügipiirkond, mis on määratletud punktis:

4a

4b

4c

4d

4e

4f

Kattegat, Skagerrak ja Põhjameri, Šotimaa lääneosa, La Manche'i idaosa, Iiri meri

10

14

14

17

22

20

b) Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni üheteistkümne kalendrikuu pikkuseks püügiperioodiks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavatsusest liita püügiperioodid enne iga perioodi algust.

c) Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks tegevuse lõpetamist käsitlevate programmide raames alates 1. jaanuarist 2002 saavutatud tulemused.

Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruannetega, milles esitatakse tegevuse lõpetamist käsitlevate nende poolt lõpuleviidud programmide üksikasjalikud andmed.

Komisjon võib selle taotluse põhjal pärast nõupidamist liikmesriikidega muuta kõnealusele liikmesriigile punkti a kohaselt määratud päevade arvu.

d) Liikmesriigid võivad anda laevadele erandeid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga II tabelis esitatud tingimuste kohaselt.

Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kõnealust suurema arvu päevade eraldamist, teatavad komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat suurema arvu päevade eraldamist erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed ja nende püügiregistrid.



II tabel

Erandid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga ning sellega seotud tingimused

Punktis 2 määratletud püügipiirkond

Punktis 4 määratletud püügivahend

Laeva 2002. aasta püügiregister (1)

Päevad

2a

4a, 4e

Alla 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest

Päevapiirangud puuduvad (3)

2a

4a, 4b

Alla 5 % turska

100 kuni <120 mm kuni 14 ≥ 120 mm kuni 15

2a Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa), Põhjameri

4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm

Alla 5 % turska ja üle 5 % harilikku kammeljat ja merivarblast

Kuni 16 päeva

2a La Manche'i idaosa (ICESi rajoon VIId)

4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 110 mm või väiksem

Laevad pikkusega alla 15 meetri, mis on lossinud üle 35 % reguleerimata liike ning olnud sadamast ära kuni 24 tundi (2)

Kuni 20 päeva

(1)   Vastavalt EÜ püügipäevikule – keskmine aastane lossitav kogus eluskaalu põhjal.

(2)   Olenemata käesolevast sättest kohaldatakse erandit ka maksimaalselt kuue Prantsuse lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva suhtes, mille üldpikkus on 15 meetrit või rohkem. Selliste laevade nimekiri esitatakse komisjonile enne 1. veebruari 2004.

(3)   Laev võib viibida püügipiirkonnas nii mitu päeva, kui mitu päeva on asjaomases kuus.

Kui laevale eraldatakse suurem arv päevi teatava liigi madala püügiprotsendi tõttu, ei tohi selle liigi protsendimäär laeva pardal olla ühelgi juhul suurem, kui on ette nähtud II tabelis. Kui laev ei täida seda tingimust, kaotab laev viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

e) Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral anda erandi II tabeli esimeses reas sätestatust seoses süsikapüügiga ning mitte nõuda eelmiste aastate püügiregistrit, kui nii tursa-, merikeele kui atlandi merilesta püügid moodustasid alla 5 % saagist. Liikmesriik esitab koos taotlusega erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed, tõendid kvoodist kinnipidamise ja kavandatava tegevuse kohta. Taotlus esitatakse komisjonile vähemalt neli nädalat enne esimese püügiperioodi algust, millega seoses lisapäevad eraldatakse.

Ükski laev, millele eraldatakse lisapäevad käesoleva sätte alusel, ei tohi ühelgi juhul hoida pardal üle 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest.

Pädevad asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel, et kontrollida eespool nimetatud nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealust nõuet, kaotab viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

f) Tunnustades püügipiirkonna sulgemist Iiri meres kudeva kala kaitseks ning silmas pidades tursa oletatavalt püügist tulenevat suremust, eraldatakse kaks lisapäeva laevadele püügivahenditega 4a ja 4b, mis kalastavad üle poole nendele kõnealusel püügiperioodil eraldatud päevadest Iiri meres.

7. Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb kasutada eeloleva püügiperioodi kestel. Enne kõnealuse teate esitamist ei ole laeval õigust kalastada punktis 2 määratletud püügipiirkondades mitte ühegagi punktis 4 nimetatud püügivahendistest.

Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab kahe punkti 4 kohaselt määratletud püügivahendi kasutamisest, tohib eeloleva püügiperioodi kestel kasutatavate päevade koguarv olla kuni pool päevade arvust, mis laeval on õigus kasutada kummagi püügivahendiga seoses, ümardatuna allapoole lähima täispäevani. Laev ei tohi kumbagi asjaomastest püügivahenditest kasutada rohkem päevi, kui selle püügivahendiga seoses on I tabelis ette nähtud.

Võimalus kasutada kahte püügivahendit antakse ainult juhul, kui täidetakse järgmisi täiendavaid seirenõudeid:

— iga reisi ajal tohib laeva pardal olla ainult üks punktis 4 nimetatud püügivahend;

— enne iga reisi esitab laeva kapten või kapteni esindaja pädevatele asutustele eelteate pardal oleva püügivahendi tüübi kohta, kui püügivahendit on muudetud võrreldes eelneval reisil kasutatud püügivahendiga.

Pädevad asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida kahe eespool nimetatud nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab viivitamata kahe püügivahendi kasutamise õiguse.

Laevale, mis soovib kombineerida ühe või mitme punktis 4 nimetatud püügivahendi (reguleeritavad püügivahendid) kasutamist mis tahes muu, punktis 4 nimetamata püügivahenditega (reguleerimata püügivahendid), ei seata piiranguid reguleerimata püügivahendite kasutamisel. Sellised laevad peavad eelnevalt teavitama reguleeritava püügivahendi kasutamisest. Kui sellist teavitamist ei ole toimunud, ei tohi punktis 4 nimetatud püügivahendeid pardal olla. Sellistel laevadel peab olema luba ja varustus, et alustada alternatiivset kalastamist.

8. Laeva pardal, mis viibib mis tahes punktis 2 määratletud piirkondadest ning mille pardal on mis tahes punktis 4 nimetatud püügivahend, ei tohi samal ajal pardal hoida ühtegi teist punktis 4 nimetatud püügivahendit.

9. 

a) Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamisele tal on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või väljapoole igast punktis 2 nimetatud piirkonnast, kui ta ei kasuta punktis 7 kirjeldatud reguleerimata püügivahendeid.

b) Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma, et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest juhul, kui laev teavitab liikmesriiki eelnevalt oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnesolevate laevade pardal ei tohi olla sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

10. 

a) Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, mis võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja samas piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.

b) Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud keskmisest päevade arvust aastas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides.

c) Punktis a esitatud kirjelduse kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad sama liiki püügivahendeid ning püüavad kala punktis 6a nimetatud samades piirkondades.

d) Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punktides 6d, 6e ja 7 nimetatud lisapäevi.

e) Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruanded tehtud ülekandmiste kohta.

11. Ühes punktis 2 määratletud piirkonnas püügiregistrita laeval lubatakse neid piirkondi läbida tingimusel, et ta on eelnevalt teavitanud selle piirkonna asutusi oma kavatsustest. Kui nimetatud laev asub mis tahes punktis 2 määratletud piirkonnas, peavad pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 ( 23 ) artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

12. Liikmesriik ei anna ühelegi oma laevadest luba kalastada ühegi punktis 4 määratletud püügivahendiga üheski punktis 2 määratletud piirkondadest, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2001, 2002 või 2003 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.

Punktis 4 määratletud püügivahendeid kasutavale püügiregistriga laevale võib siiski anda loa kasutada punktis 4 määratletud püügivahendistest erinevat püügivahendit tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendile eraldatud päevade arv on suurem kui esimesele püügivahendile eraldatud päevade arv või võrdne sellega.

13. Liikmesriik ei arva ühelegi oma laevadest käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha sadamast äraoleku päevi, kui laev ei saanud kalastada, kuna ta abistas teist hädaabi vajavat laeva, ega mis tahes sadamast äraoleku päevi, kui laev ei saanud kalastada, kuna ta transportis vigastatud laevapere liiget meditsiinilise hädaabi osutamiseks. Liikmesriik esitab komisjonile eelnimetatud alustel võetud otsuste põhjendused ühe kuu jooksul otsuse võtmisest koos seonduvate hädaolukorra tõenditega pädevatelt asutustelt.

Seire, inspekteerimine ja järelevalve

14. Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19a, kohaldatakse selle määruse artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k laevade suhtes, mille pardal on punktis 4 määratletud püügivahendid ning mis tegutsevad punktis 2 määratletud piirkondades.

15. Tagamaks käesoleva lisa punktis 14 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Sellistest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

16. Ühenduse kalalaeva kapten või kapteni esindaja, kes on viibinud III tabelis nimetatud piirkonnas ja kelle laeva pardal on mis tahes kalaliikide suuremad kogused, kui kõnealuses tabelis on ette nähtud, peab vähemalt neli tundi enne liikmesriigi sadamasse või mis tahes lossimispaika sisenemist teatama selle liikmesriigi pädevatele asutustele järgmised andmed:

— sadama või lossimispaiga nimi,

— eeldatav sadamasse või lossimispaika saabumise aeg,

— iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

17. Selle liikmesriigi, kus peab toimuma eelteatega lossimine, pädevad asutused võivad nõuda, et pardal asuva püügikoguse lossimine ei algaks enne, kui selleks on saadud kõnealuste asutuste luba.



III tabel

Lossitavad kogused tonnides vastavalt eespool esitatud piirkonnale ja liikidele, mille suhtes kohaldatakse eritingimusi

Püügipiirkond, mis on määratletud punktis:

Liik ja selle maht tonnides:

Tursk

PN

DP

2a  Kattegat, Skagerrak ja Põhjameri, Šotimaa lääneosa, La Manche'i idaosa, Iiri meri

1

2

PN – punktis 16 nimetatud eelnev teavitamine

DP – punktis 19 nimetatud määratud sadam

18. Sellise ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, mis soovib merel ümber laadida või lossida pardal hoitavat mis tahes kogust või lossida kolmanda riigi sadamas või lossimispaigas, edastab punktis 16 nimetatud teabe lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või lossimist merel või enne kolmandas riigis lossimist.

19. Laevad, mis on viibinud tabelis määratletud piirkonnas, ei tohi mujal kui määratud sadamas lossida ühegi III tabelis (DP veerus) nimetatud liigi jaoks ette nähtud kogustest suuremat kogust.

Iga liikmesriik edastab 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile määratud sadamate loetelu ning pärast seda 30 päeva jooksul kõnealustes sadamates rakendatavad inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas kõigi käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikide ja varude korraga lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.

20. Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (millega sätestatakse liikmesriikide kalasaake käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) ( 24 ) artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad, punktis 14 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %.

21. Kalalaeva pardal ei tohi üheski konteineris hoida ükskõik millist tursakogust segamini muud liiki mereorganismidega. Tursakonteinerid asetatakse hoidlasse muudest konteineritest eraldi.

22. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik tursakogused, mis on püütud mõnes punktis 2 kindlaks määratud püügipiirkondadest ning mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöride juuresolekul kaaluda. Tursa esmakordsel lossimisel punkti 19 kohaselt määratud sadamas kaalutakse liikmesriikide poolt volitatud kontrolöride juuresolekul representatiivsed proovid, mis moodustavad vähemalt 20 % lossitavatest kogustest, enne kui need esmakordselt müügiks pakutakse ja müüakse. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutatava proovivõtukorraga seotud üksikasjalikud andmed.

23. Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele, käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikidele, mille kogused on suuremad kui 50 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

24. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võivad artiklis 12 nimetatud mis tahes kalavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.

▼B




VI LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL PÕHJAMERES JA SKAGERRAKIS

1.

Alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatakse käesolevas lisas sätestatud tingimusi ühenduse laevade suhtes, kes tegelevad kalapüügiga Põhjameres ja Skagerrakis, kasutades põhjatraali ja -noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on väiksem kui 16 mm.

2.

Käesolevas artiklis on sadamast äraolekupäev:

a) ühe kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, või

b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäeva ja kellaaja vahel, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

3.

Iga liikmesriik loob hiljemalt 1. märtsil 2004 andmebaasi, mis sisaldab Põhjameres ja Skagerrakis 2001., 2002. ja 2003. aastal kalastanud iga selle liikmesriigi lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva kohta, kes on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on alla 16 mm, järgmisi andmeid:

a) laeva nimi ja sisenumber;

b) laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna kalalaevade omadusi käsitleva nõukogu 22. septembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 2930/86 ( 25 ) artikliga 5 ettenähtud korras;

c) sadamast äraolekupäevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm;

d) kilovatt-püügipäevad, mis saadakse sadamast äraolekupäevade korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides.

4.

Iga liikmesriik arvutab välja järgmised kogused:

a) kilovatt-püügipäevade aastane koguarv, mis on lõike 3 punktis d arvutatud kilovatt-püügipäevade summa;

b) kilovatt-püügipäevade keskmine ajavahemikul 2001–2003.

5.

Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud laevade kilovatt-püügipäevade arv 2004. aastal ei ole suurem kui lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud püügipäevade arv 2003. aastal.

6.

Komisjon vaatab lõikes 5 nimetatud kilovatt-püügipäevade maksimaalse arvu läbi võimalikult kiirest, kuid hiljemalt 15. juunil 2004, võttes aluseks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi STECF) tobia 2003. aasta suurusklassi käsitlevad nõuanded järgmiste eeskirjadega ettenähtud korras:

a) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass 500 000 miljonit kala või rohkem, ei kohaldata 2004. aasta ülejäänud osa jooksul kilovatt-püügipäevadega seotud piiranguid;

b) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass vahemikus 300 000–500 000 miljonit kala, ei ületa kilovatt-püügipäevade arv lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud 2003. aasta väärtust;

c) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass alla 300 000 miljonit kala, keelatakse ülejäänud 2004. aastaks püük põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Lubatud on siiski piirangutega kalapüük, et jälgida tobiavarusid Põhjameres ja Skagerrakis ning püügikeelu toimet. Selleks töötavad asjaomased liikmesriigid koostöös komisjoniga välja kalastuspiirkondade seirekava.




VII LISA

▼M2

I OSA

Kolmanda riigi vetes kalastavate ühenduse laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud kvantitatiivsed piirangud



Püügipiirkond

Kalastuspiirkond

Litsentside arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

75

55

Süvamereliigid, põhja pool 62°00′ N

80

50

Makrell, lõuna pool 62°00′ N, seinnoodapüügi piirkond

11

pole määratud

Makrell, lõuna pool 62°00′ N, traalipüügi piirkond

19

pole määratud

Makrell, põhja pool 62°00′ N, seinnoodapüügi piirkond

11 (1)

pole määratud

Tööstuslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480

150

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili vahelises kalastusvööndis

26

13

Tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püük vähemalt 135 mm silmasuurusega, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W

8

4

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest. Ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisele alale

70

26

Sinise molva püük vähemalt 100 mm silmasuurusega traalnoodaga, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N ja 7°00′ W, ning 60°00' N ja 6°00′ W kulgevat joont

70

20

Süsika spetsialiseeritud püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid

70

22

Põhjaputassuu püügipiirkonnad. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte asutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega “põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.

34

20

Õngepüük

10

6

Makrellipüük

12

12

Heeringa püük põhja pool 62° N

21

21

Island

Kõik püügipiirkonnad

18

5

Vene Föderatsiooni veed

Kõik püügipiirkonnad

Muutmisel

Muutmisel

Tursapüük

7 (2)

Muutmisel

Kilupüük

Muutmisel

Muutmisel

(1)   Valitakse 11 litsentsi seast, mis on antud makrelli seinnoodapüügi piirkonnale lõuna pool 62°00′ N.

(2)   Kohaldatakse ainult Läti lipu all sõitvate aluste suhtes.

II OSA

Ühenduse vetes kalastavate kolmandate riikide laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud kvantitatiivsed piirangud



Lipuriik

Kalastuspiirkond

Litsentside arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra (1)

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

18

18

Fääri saared

Makrell, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, f, h, stauriid, IV, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56°30′ N)

14

14

Heeringas põhja pool 62°00′ N

21

21

Heeringas, IIIa

4

4

Tursiku- ja kilupüük tehnilisel otstarbel, IV, VIa (põhja pool 56°30′ N): tobiad, IV (kaasa arvatud põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)

15

15

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, VIa põhja pool (56°30′ N), VIb, VII lääne pool 12°00′ W)

20

20

Sinine molva

16

16

Harilik heeringahai kõik vööndid (v.a NAFO 3 PS)

3

3

Vene Föderatsioon

Heeringas, IIId (Rootsi veed)

Muutmisel

Muutmisel

Heeringas, IIId (Rootsi veed, kalapüügiga mittetegelevad emalaevad)

Muutmisel

Muutmisel

Kilu

4 (2)

Muutmisel

Barbados

Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed)

5

Muutmisel (4)

Riffahvenlased (5) (Prantsuse Guajaana veed)

5

Muutmisel

Guyana

Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed)

Muutmisel

Muutmisel (4)

Surinam

Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed)

5

Muutmisel (6)

Trinidad ja Tobago

Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed)

8

Muutmisel (7)

Jaapan

Tuun (8) (Prantsuse Guajaana veed)

Muutmisel

 

Korea

Tuun (8) (Prantsuse Guajaana veed)

Muutmisel

Muutmisel (7)

Venezuela

Riffahvenlased (5) (Prantsuse Guajaana veed)

41

Muutmisel

Haid (5) (Prantsuse Guajaana veed)

4

Muutmisel

(1)   Kuni Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste 2004. aasta kohta lõpuleviimiseni.

(2)   Kohaldatakse ainult EÜ vete Läti vööndi suhtes.

(3)   Krevetipüügilitsentsid Prantsuse Guajaana departemangu vetes antakse välja asjaomaste kolmanda riigi asutuste esitatud püügikava alusel, mille komisjon on heaks kiitnud. Iga asjaomase litsentsi kehtivusaega piiratakse vastavalt litsentsi väljaandmisel aluseks olnud püügikavas ettenähtud püügiperioodile.

(4)   Aastas merel viibitud päevade arv on 200.

(5)   Püütakse ainult õngejadade või mõrraga (riffahvenad) või õngejadade ja võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, sügavusel üle 30 m (ogahailased). Kõnealuste litsentside saamiseks tuleb tõendada, et litsentsi taotleva reederi ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvenapüügist või 50 % kogu ogahailaste püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peab heaks kiitma prantsuse ametiasutus, kes teeb kindlaks, et leping vastab lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule võimsusele ja Guyana majanduse arendamise eesmärkidele. Litsentsitaotlusele lisatakse korrakohaselt heaks kiidetud lepingu koopia. Kui kõnealust heakskiitu ei anta, siis teatab Prantsuse asutus keeldumisest ning selle põhjustest asjaomasele lepingupoolele ja komisjonile.

(6)   Aastas merel viibitud päevade arv on (muutmisel).

(7)   Aastas merel viibitud päevade arv on 350.

(8)   Püügil kasutatakse ainult õngejadasid.

▼B

III OSA

DEKLARATSIOON VASTAVALT ARTIKLI 15 LÕIKELE 2

image




VIII LISA

I OSA

PÜÜGIPÄEVIKUSSE KANTAV TEAVE

Kalastamisel ühenduse liikmesriikide rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvas vööndis, kus kehtivad ühenduse kalapüügieeskirjad, tuleb kohe pärast järgmisi toiminguid püügipäevikusse kanda järgmised üksikasjalikud andmed:

Pärast iga loomuse võtmist:

1.1. kõikide kalaliikide kogus (kilogrammides eluskaalu kohta);

1.2. loomuse võtmise kuupäev ja kellaaeg;

1.3. loomuse võtmise geograafiline asukoht;

1.4. kalastusviis.

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

2.1. märge “vastu võetud (milliselt laevalt)” või “ümber laaditud (millisele laevale)”;

2.2. iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides);

2.3. laeva nimi ja pardatähis, millelt või millele ümberlaadimine toimus;

2.4. tursa ümberlaadimine ei ole lubatud.

Pärast iga lossimist ühenduse sadamas:

3.1. sadama nimi;

3.2. iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides).

Pärast iga infoedastust Euroopa Ühenduste Komisjonile:

4.1. edastamise kuupäev ja kellaaeg;

4.2. sõnumitüüp: IN, OUT, ICES, WKL or 2 WKL;

4.3. raadioedastuse puhul: raadiojaama nimi.

II OSA

PÜÜGIPÄEVIKU NÄIDIS

image




IX LISA

KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE SISU JA EDASTUSVIISID

Euroopa Ühenduste Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava on järgmine:

1.1.

Kõikidel juhtudel, kui laev siseneb ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis;

c) kapteni kavandatava püügi alguskuupäev ja ICESi rajoon.

Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab esmakordsel sisenemisel edastatud teatest.

1.2.

Kõikidel juhtudel, kui laev väljub punktis 1.1 nimetatud kalastusvööndist:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis;

c) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest;

d) ICESi rajoon, kus püük toimus;

e) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates ümber laaditud teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt, ning selle laeva andmed, millele ümberlaadimine toimus;

f) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates lossitud ühenduse sadamas.

Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab viimasel väljumisel edastatud teatest.

1.3.

Heeringa- ja makrellipüügi puhul igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse ning kõikide muude liikide püügi puhul iga nädal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud vöönditesse:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest;

c) ICESi rajoon, kus püük toimus.

1.4.

Kõikidel juhtudel, kui laev liigub ühest ICESi rajoonist teise:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest;

c) ICESi rajoon, kus püük toimus.

1.5.

a) Laeva nimi, kutsung, pardatähis ja kapteni nimi;

b) litsentsi number, kui laev töötab litsentsi alusel;

c) asjaomase reisiga seotud sõnumi järjekorranumber;

d) sõnumi tüüp;

e) kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht.

2.1.

Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis (teleks 24189 FISEU-B) ühe punktis 3 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 4 kindlaksmääratud vormis.

2.2.

Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu teadet edastada, võib kõnealuse laeva nimel teate edastada mõni teine laev.

3.



Raadiojaama nimi

Raadiojaama kutsung

Lyngby

OXZ

Land's End

GLD

Valentia

EJK

Malin Head

EJM

Torshavn

OXJ

Bergen

LGN

Farsund

LGZ

Florø

LGL

Rogaland

LGQ

Tjøme

LGT

Ålesund

LGA

Ørlandet

LFO

Bodø

LPG

Svalbard

LGS

Blåvand

OXB

Gryt

GRYT RADIO

Göteborg

SOG

Turku

OFK

4.

Edastamise vorm

Punktis 1 nimetatud teave peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjekorras:

— laeva nimi;

— kutsung;

— pardatähis;

— kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate järjekorranumber,

— sõnumi tüüp vastavalt järgmisele koodile:

— 

— sõnum sisenemisel ühte punktis 1.1 nimetatud vöönditest: “IN”,

— sõnum väljumisel ühest punktis 1.1 nimetatud vöönditest: “OUT”,

— sõnum liikumisel ühest ICESi rajoonist teise: “ICES”,

— nädala teade: “WKL”,

— kolme päeva teade: “2 WKL”;

— kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht;

— ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püüki kavatsetakse alustada;

— kuupäev, millal püüki kavatsetakse alustada;

— iga kalaliigi trümmisolev kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga;

— pärast eelmise sõnumi edastamist püütud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga;

— ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püük toimus;

— pärast eelmise sõnumi edastamist teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt ümberlaaditud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides);

— laeva nimi ja kutsung, millele ja/või millelt ümberlaadimine toimus;

— pärast eelmise sõnumi edastamist ühenduse sadamas lossitud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides);

— kapteni nimi.

5.



Limapealased (Beryx spp.),

WHB

Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides),

PLA

Anšoovised (Engraulis spp.),

ANE

Merikuradid (Lophius spp.),

MNZ

Põhjaantlandi hõbekala (Argentina silus),

ARG

Atlandi merilatikas (Brama brama),

POA

Hiidhai (Cetorhinus maximus),

BSK

Süsisaba (Aphanopus carbo),

BSF

Sinine molva (Molva dipterygia),

BLI

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou),

WHB

Tups-mõõkhännak (Xyphopenaeus kroyerii),

BOB

Tursk (Gadus morhua),

COD

Põhjamere garneel (Crangon crangon),

CSH

Ebakalmaarid (Loligo spp.),

SQC

Harilik ogahai (Squalus acanthias),

DGS

Niituimlutsud (Phycis spp.),

FOR

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides),

GHL

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus),

HAD

Merluus (Merluccius merluccius),

HKE

Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus),

HAL

Harilik heeringas (Clupea harengus),

HER

Stauriid (Trachurus trachurus),

HOM

Harilik molva (Molva molva),

LIN

Makrell (Scomber scombrus),

MAC

Kammellased (Lepidorhombus spp.),

LEZ

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis),

PRA

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus),

NEP

Tursik (Trisopterus esmarkii),

NOP

Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus),

ORY

Muud,

OTH

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa),

PLE

Pollak (Pollachius pollachius),

POL

Harilik heeringahai (Lamma nasus),

POR

Meriahvenad (Sebastes spp.),

RED

Besuugo (Pagellus bogaraveo),

SBR

Kalju-tõmppeakala (Coryphanoides rupestris),

RNG

Süsikas (Pollachius virens),

POK

Lõhe (Salmo salar),

SAL

Tobiad (Ammodytes spp.),

SAN

Sardiin (Sardina pilchardus),

PIL

Haid (Selachii, Pleurotremata),

SKH

Krevetid (Penaeidae),

PEZ

Euroopa kilu (Sprattus sprattus),

SPR

Ebakalmaarid (Illex spp.),

SQX

Tuun (Thunnidae),

TUN

Meriluts (Brosme brosme),

USK

Merlang (Merlangus merlangus),

WHG

Ruske soomuslest (Limanda ferruginea)

YEL




X LISA

KALALIIKIDE LOETELU



Ingliskeelne nimi

Teaduslik nimi

3täheline kood

Põhjakalad

Tursk

Gadus morhua

COD

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Meriahvenad

Sebastes sp.

RED

Kuldne meriahven

Sebastes marinus

REG

Nokk-meriahven (süvamere)

Sebastes mentella

REB

Ameerika meriahven

Sebastes fasciatus

REN

Hõbemerluus

Merluccius bilinearis

HKS

Punane ameerikaluts (1)

Urophycis chuss

HKR

Süsikas

Pollachius viren

POK

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

PLA

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

YEL

Polaartursk

Boreogadus saida

POC

Kalju-tömppeakala

Coryphanoides rupestris

RNG

Põhja-pikksaba

Macrourus berglax

RHG

Tobiad

Ammodytes sp.

SAN

Nolguslased

Myoxocephalus sp.

SCU

Põhjaskapp

Stenotomus chrysops

SCP

Tautoog

Tautoga onitis

TAU

Loode-atlandi hariahven

Lopholatilus chamaeleonticeps

TIL

Valge ameerikaluts (1)

Urophycis tennis

HKW

Merihundid (NS)

Anarhicas sp.

CAT

Harilik merihunt

Anarhichas lupus

CAA

Tähniline merihunt

Anarhichas minor

CAS

Süvalest

Reinharditius hippoglossoides

GHL

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Lestlane

Pseudopleuronectes americanus

FLW

Suvi-ebapaltus

Paralichthys dentatus

FLS

Kammeljas

Scophthalmus aquosus

FLD

Lestalised (NS)

Pleuronectiformes

FLX

Ameerika merikurat

Lophius americanus

ANG

Ogakuked

Prionotus sp.

SRA

Atlandi pisitursk

Microgadus tomcod

TOM

Antimora

Antimora rostrata

ANT

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

WHB

Huulkalalane

Tautogolabrus adspersus

CUN

Meriluts

Brosme brosme

USK

Valge mere tursk

Gadus ogac

GRC

Sinine molva

Molva dypterygia

BLI

Harilik molva

Molva molva

LIN

Põhjakalad (NS)

 

GRO

Pelaagilised

Harilik heeringas

Clupea harengus

HER

Makrell

Scomber scombrus

MAC

Hall müntkala

Peprilus triacanthus

BUT

Põhjamenhenden

Brevoortia tyrannus

MHA

Makrellhaug

Scomberesox saurus

SAU

Harilik antšoa

Anchoa mitchilli

ANB

Sinikala

Pomatomus saltatrix

BLU

Hiid-hobumakrell

Caranx hippos

CV

Fregatt-makrelltuun

Auxis thazard

FRI

Kavalla-kuningmakrell

Scomberomourus cavalla

KGM

Tähniline kuningmakrell

Scomberomourus maculates

SSM

Purikalad

Istiophorus platypterus

SAI

Valge odanina

Tetrapturus albidus

WHM

Sinine marliin

Makaira nigricans

BUM

Merivarblane

Cyclopterus lumpus

LUM

Kotkaskalalane

Menticirrhus saxatilis

KGF

Kerakalalane

Sphoeroides maculatus

PUF

Lükoodid (NS)

Lycodes sp.

ELZ

Ameerika emakala

Macrozoarces americanus

OPT

Mõõkkala

Xiphias gladius

SWO

Pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

ALB

Atlandi pelamiid

Sarda sarda

BON

Väiketuun

Euthynnus alletteratus

LTA

Suursilm-tuun

Thunnus obesus

BET

Harilik tuun

Thunnus thynnus

BFT

Vööttuun

Katsuwonus pelamis

SK)

Kulduim-tuun

Thunnus albacares

YFT

Raid (NS)

Scombridae

TUN

Pelaagilised kalad (NS)

 

PEL

Selgrootud

Kalmaar

Loligo pelaei

SQL

Kalmaariline

Illex illecebrosus

SQI

Ebakalmaarid

Loliginidae, Ommastrephidae

SQU

Kaunkarplane

Ensis directus

CLR

Harilik ebaveenuskarp

Mercenaria mercenaria

CLH

Hulkharjasussid (NS)

Polycheata

WOR

Odasaba

Limulus polyphemus

HSC

Veeselgrootud (NS)

Invertebrata

INV

Muu kala

Hallselg-aloosa

Alosa pseudoharengus

ALE

Meriangerjas

Conger oceanicus

COA

Ameerika angerjas

Anguilla rostrata

ELA

Pihklane

Myxine glutinosa

MYG

Ameerika aloosa

Alosa sapidissima

SHA

Hõbekalad (NS)

Argentina sp.

ARG

Islandi hiilakarp

Arctica islandica

CLQ

Liiva uurikkarp

Mya arenaria

CLS

Suur valgkarp

Spisula solidissima

CLB

Stimpsoni valgkarp

Spisula polynyma

CLT

Karbid (NS)

Prionodesmacea, Teleodesmacea

CLX

Kammkarplane

Argopecten irradians

SCB

Kammkarplane

Argopecten gibbus

SCC

Islandi ebakammkarp

Chylamys islandica

ISC

Magellani kammkarp

Placopecten magellanicus

SCA

Kammkarbid (NS)

Pectinidae

SCX

Virgiinia hiidauster

Crassostrea virginica

OYA

Söödav rannakarp

Mytilus edulis

MUS

Tõrikodalased (NS)

Busycon sp.

WHX

Ranniklased (NS)

Littorina sp.

PER

Limused (NS)

Mollusca

MOL

Krookskala

Micropogonias undulatus

CKA

Tuulehauglane

Strongylura marina

NFA

Lõhe

Salmo salar

SAL

Hõbeateriin

Menidia menidia

SSA

Atlandi matšueel

Opisthonema oglinum

THA

Silepea

Alepocephalus bairdii

ALC

Trummkala

Pogonias cromis

BDM

Tõmmu mustahven

Centropristis striata

BSB

Siniselg-aloosa

Alosa aestivalis

BBH

Moiva

Mallotus villosus

CAP

Paaliad (NS)

Salvelinus sp.

CHR

Seersantkala

Rachycentron canadum

CBA

Pompaano

Trachinotus carolinus

POM

Põhja-puguheeringas

Dorosoma cepedianum

SHG

Urisejalased (NS)

Pomadasyidae

GRX

Taskukrabi

Cancer irroratus

CRK

Tavaline sinikrabi

Callinectes sapidus

CRB

Tavaline rannakrabi

Carcinus maenas

CRG

Taskukrabi

Cancer borealis

CRJ

Astelkrabilane

Chionoecetes opilio

CRQ

Kümnejalaline

Geryon quinquedens

CRR

Kivikrabilane

Lithodes maia

KCT

Ronivähilised (NS)

Reptantia

CRA

Ameerika homaar

Homarus americanus

LBA

Harilikud süvameregarneelid

Pandalus borealis

PRA

Aesop-krevett

Pandalus montagui

AES

Viburhännakud (NS)

Penaeus sp.

PEN

Süvameregarneelid

Pandalus sp.

PAN

Vähid (NS)

Crustacea

CRU

Söödav merisiilik

Strongylocentrotus sp.

URC

Hikkorialoosa

Alosa mediocris

SHH

Laternsabad

Notoscopelus sp.

LAX

Kefaalid (NS)

Mugilidae

MUL

Valge müntkala

Peprilus alepidotus (= paru)

HVF

Urisejalane

Orthopristis chrysoptera

PIG

Meritint

Osmerus mordax

SMR

Kotkaskalalane

Sciaenops ocellatus

RDM

Merikoger

Pagrus pagrus

RPG

Stauriid

Trachums lathami

RSC

Kiviahvenlane

Diplectrum formosum

PES

Merikogerlane

Archosargus probatocephalus

SPH

Kotkaskalalane

Leiostomus xanthums

SPT

Varjukala

Cynoscion nebulosus

SWF

Hall varjukala

Cynoscion regalis

STG

Triipahven

Morone saxatilis

STB

Tuurad (NS)

Acipenseridae

STU

Atlandi tarpoon

Tarpon (= megalops) atlanticus

TAR

Forellid (NS)

Salmo sp.

TRO

Kiviahvenlased

Morone americana

PEW

Limapead (NS)

Beryx sp.

ALF

Harilik ogahai

Squalus acantias

DGS

Huulkalalased (NS)

Squalidae

DGX

Harilik liivhai

Odontaspis taurus

CCT

Harilik heeringahai

Lamna nasus

POR

Atlandi makohai

Isurus oxyrinchus

SMA

Tõmmu hallhai

Carcharhinus obscurus

DUS

Sinihai

Prionace glauca

BSH

Ogahailised (NS)

Squaliformes

SHX

Atlandi teravninahai

Rhizoprionodon terraenova

RHT

Must koletishai

Centroscyllium fabricii

CFB

Atlandi polaarhai

Sonmnousus microcephalus

GSK

Hiidhai

Cetorhinus maximus

BSK

Raid (NS)

Raja sp.

SKA

Kanada rai

Leucoraja erinacea

RID

Arktika rai

Amblyraja hyperborea

RIG

Teravkoon-rai

Dipturus laevis

RIL

Talirai

Leucoraja ocellata

RIT

Okkaline rai

Amblyraja radiata

RJR

Pehmerai

Malcoraja senta

RIS

Astelsaba gröönirai

Bathyraja spinicauda

RIO

Merikogerlased (NS)

 

FIN

(1)   STACRESi 1970. aasta koosolekul vastuvõetud soovituse kohaselt (ICNAF Punane raamat 1970, I osa, lk 67) tähistatakse merluusid (Urophycis spp.) statistilise aruandluse eesmärgil järgmiselt: (a) alapiirkondadest 1, 2 ja 3 ning rajoonidest 4R, S, T ja V püütud merluus: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis); (b) õngejadaga püütud või 55 cm standardpikkusest pikem merluus, olenemata püügivahendist, mis on püütud rajoonidest 4 W ja X, alapiirkonnast 5 ja statistilisest piirkonnast 6: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis);(c) Urophycis spp. (välja arvatud punktis b märgitud juhtudel), mis on püütud rajoonides 4 W ja X, alapiirkonnas 5 ja statistilises piirkonnas 5: punane ameerikaluts (Urophycis chuss).




XI LISA

LUBATUD PÄRAÜLAKAITSED

1.   ICNAF-tüüpi päraülakaitse

ICNAF-tüüpi päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk, mis kinnitatakse kahjustuste vähendamiseks või ärahoidmiseks traalnooda pära ülaosa külge, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) võrgutüki silmasuurus ei tohi olla väiksem noodapära artiklis 10 ettenähtud võrgu silmasuurusest;

(b) võrgutüki võib kinnitada noodapära külge ainult selle esi- ja külgservadest ja mitte muudest kohtadest ning see tuleb kinnitada nii, et see ulatuks kõige rohkem nelja võrgusilma võrra üle sulgurtropi ja lõpeks vähemalt nelja võrgusilma kaugusel gaitanist; kui sulgurtroppi ei kasutata, võib võrgutükk katta kõige rohkem ühe kolmandiku noodapärast, mõõdetuna vähemalt nelja võrgusilma kauguselt gaitanist;

(c) võrgutüki laius peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui noodapära kaetud osa laius; mõlemad mõõdud tuleb võtta noodapära pikitelje suhtes täisnurga alt.

image

2.   Mitmeosaline päraülakaitse (multiple flap)

Mitmeosalise päraülakaitse moodustavad võrgutükid, mille kõikides osades on võrgusilma mõõtmed nii märja kui ka kuiva võrgu puhul vähemalt sama suured kui noodapära võrgusilma mõõtmed, tingimusel et:

i) iga võrgutükk:

a) on kinnitatud noodapära külge ainult esiservaga ja noodapära pikitelje suhtes täisnurga all;

b) on vähemalt sama lai kui noodapära (seda laiust mõõdetakse kinnituskohast noodapära pikitelje suhtes täisnurga alt); ja

c) on kõige rohkem 10 võrgusilma pikkune; ja

ii) niiviisi kinnitatud võrgutükkide kogupikkus on kõige rohkem kaks kolmandikku noodapära pikkusest.

image

PÄRAÜLAKAITSE POOLA MUDEL

3.   Suuresilmaline päraülakaitse (muudetud Poola mudel)

Suuresilmaline päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk samast niidist kui noodapära või ühekordsest jämedast sõlmedeta niidist, mis on kinnitatud noodapära ülaosa tagumise osa külge niiviisi, et katab noodapära tervenisti või osaliselt, selle silmasuurus on märjalt mõõdetuna kõikides osades kaks korda suurem kui noodapära silmasuurus ja see on noodapära külge kinnitatud ainult esi-, külg- ja tagaservast nii, et iga võrgutüki silm katab täpselt neli noodapära võrgusilma.

image




XII LISA



KALADE ALAMMÕÕT (1)

Liik

Lõpuste ja sisikonnata kala nahaga või ilma nahata; värske või jahutatud, külmutatud või soolatud

Terve

Peata

Ilma pea ja sabata

Ilma peata ning tükeldatud

Tursk

41 cm

27 cm

22 cm

2 725cm (2)

Süvalest

30 cm

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Harilik karelest

25 cm

19 cm

15 cm

ei kohaldata

Ruske soomuslest

25 cm

19 cm

15 cm

ei kohaldata

(1)   Kala suurus on tursa puhul pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; kogupikkus muude liikide puhul.

(2)   Väiksem suurus värske soolatud kala puhul.




XIII LISA

SAAGI REGISTREERIMINE (PÜÜGIPÄEVIKU KANDED)



PÜÜGIPÄEVIKU KANDED

Teave

Standardkood

Laeva nimi

1

Laeva riikkondsus

2

Laeva registrinumber

3

Registreerimissadam

4

Kasutatud kalapüügivahendite tüübid (eraldi kanne eri tüüpide puhul)

10

Püügivahendi tüüp

 

Kuupäev:

— päev

20

— kuu

21

— aasta

22

Asukoht:

— laiuskraad

31

— pikkuskraad

32

— statistiline piirkond

33

Loomuste arv 24 tunni jooksul (1)

40

Püügivahendi veesolekutundide arv 24 tunni jooksul (1)

41

Liikide nimetused (II lisa)

 

Iga liigi päevane saak (elusmassi tonnides)

50

Iga liigi päevane saak inimtoiduks kalana

61

Iga liigi päevane saak allahindluseks

62

Iga liigi päevased vette tagasi lastud kogused

63

Ümberlaadimiskoht/ümberlaadimiskohad

70

Ümberlaadimise kuupäev(ad)

71

Kapteni allkiri

80

(1)   Kui ühe 24 tunnise ajavahemiku jooksul kasutatakse kahte või enamat kalapüügivahendi tüüpi, tuleb eri tüüpide kohta teha eraldi kanded.

PÜÜGIVAHENDITE KOODID



Püügivahendi kategooria

Standard lühi

kood

Haardnoodad

 

Kokkuveotrossidega (seinnoodad)

PS

— ühest paadist kasutatavad seinnoodad

PSi

— kahest paadist kasutatavad seinnoodad

PS2

Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot)

LA

Noodad

SB

Paadi- või laevanoodad

SV

— ankurdatud põhjanoodad

SDN

— ankurdamata põhjanoodad

SSC

— kaksiknoodad

SPR

Noodad (täpsustamata)

SX

Traalid

 

Lõksud

FPO

Põhjatraalid

 

— piimtraalid

TBB

— traallaudadega põhjatraalid (1)

OTB

— kaksiktraalid

PTB

— merevähitraalid

TBN

— krevetitraalid

TBS

— põhjatraalid (täpsustamata)

TB

Pelaagilised traalid

 

— traallaudadega põhjatraalid

OTM

— kaksiktraalid

PTM

— krevetitraalid

TMS

— pelaagilised traalid (täpsustamata)

TM

Traallaudadega kaksiktraalid

OTT

Traallaudadega traalid (täpsustamata)

OT

Kaksiktraalid (täpsustamata)

PT

Muud traalid (täpsustamata)

TX

Tragid

 

Paaditragid

DRB

Käsitragid

DRH

Sulgurnoodad

 

Portatiivsed sulgurnoodad

LNP

Paadist kasutatavad sulgurnoodad

LNB

Kaldalt kasutatavad statsionaarsed sulgurnoodad

LNS

Sulgurnoodad (täpsustamata)

LN

Pealtheidetavad püünised

 

Viskevõrgud

FCN

Pealtheidetavad püünised (täpsustamata)

FG

Nakkevõrgud ja takervõrgud

 

Seisevvõrk (ankurdatud)

GNS

Ajuvõrgud

GND

Haard-nakkevõrgud

GNC

Seisevvõrgud (vaiadel)

GNF

Abarad

GTR

Kombineeritud nakkevõrgud-abarad

GTN

Nakkevõrgud ja takervõrgud (täpsustamata)

GEN

Nakkevõrgud (täpsustamata)

GN

Lõkspüünised

 

Lõkspüünised (katmata seisevnoodad)

FPN

Mõrrad

FYK

Stoovitud võrgud

FSN

Piirded, tarad, ülevoolupaisud jne

FWR

Ripp-püünised

FAR

Lõkspüünised (täpsustamata)

FIX

Õngekonksud ja nöörid

 

Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi käitatavad) (2)

LHP

Ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehaanilised) (2)

LHM

Põhjaõngejadad

LLS

Triivõngejadad

LLD

Õngejadad (määratlemata)

LL

Lantidega õngejadad

LTL

Õngekonksud ja -nöörid (täpsustamata) (3)

LX

Haarde- ja torkevahendid

 

Harpuunid

HAR

Saagikäsitsemismasinad

 

Pumbad

HMP

Mehaniseeritud põhjasüvendid

HMD

Saagikäsitsemismasinad (täpsustamata)

HMX

Muud püügivahendid (4)

MIS

Harrastuspüügivahendid

RG

Tundmatud või täpsustamata püügivahendid

NK

(1)   Kalandusametid võivad tähistada poordi ja ahtri põhjatraalid vastavalt koodidega OTB-1 ja OTB-2 ning poordi ja ahtri pelaagilised traalid vastavalt koodidega OTM-1 ja OTM-2.

(2)   Kaasa arvatud taglasõngejadad.

(3)   Kood LDV tähistamaks ruubist kasutatavaid õngejadasid säilitatakse varasemate andmetega seotud põhjustel.

(4)   Sellesse kandesse kuuluvad: käsivõrgud ja kahvad, paadist sisselastavad võrgud, mis kogutakse käsitsi lihtsate käsiseadmete abil, kasutades või kasutamata sukeldumisvarustust, mürk- ja lõhkeaineid, treenitud loomi, elektrikalastust.

KALALAEVADE KOODID

A.   Põhilised laevatüübid



FAO kood

Laevatüüp

BO

Kaitselaev

CO

Kalapüügi õppelaev

DB

Põhjasüvendi, mitte pidev

DEM

Põhjasüvendi, pidev

DO

Piimtraaler

DOX

Põhjasüvendi MN

FO

Kalavedaja

FX

Kalalaev MN

GO

Nakkevõrguga laev

HOX

Emalaev MN

HSF

Töötlusemalaev

KO

Hospitaallaev

LH

Ridvata õngepüügilaev

LL

Õngepüügilaev

LO

Liinilaev

LP

Lati- ja õngepüügilaev

LT

Landipüügilaev

MO

Mitmeotstarbelised laevad

MSN

Käsinoodalaev

MTG

Triivtraaler

NITS

Seinertraaler

NB

Sulgurnooda tender

NO

Sulgurnoodalaev

NOX

Sulgurnoodalaev MN

PO

Pumpasid kasutav laev

SN

Noodapüügilaev

SO

Noodalaev

SOX

Noodalaev MN

SP

Seiner

SPE

Euroopa seiner

SPT

Tuunipüügiseiner

TO

Traaler

TOX

Traalerid MN

TS

Külgtraaler

TSF

Külgkülmutustraaler

TSW

Külgmärgtraaler

TT

Ahtertraaler

TTF

Ahterkülmutustraaler

TTP

Vabrik-ahtertraaler

TU

Katamaraantraalerid

WO

Mõrraseadja

WOP

Lõksupüügilaevad

WOX

Mõrraseadjad MN

ZO

Kalanduse uurimislaev

DRN

Triivvõrgupüügilaev

NEI = mujal nimetamata (MN)

B.   Laeva põhitegevus



Tähtkood

Kategooria

ANC

Ankurdamine

DRI

Triiv

FIS

Kalapüük

HAU

Haalamine

PRO

Töötlemine

STE

Aurutamine

TRX

Ümber-, peale- ja mahalaadimine

OTH

Muud toimingud (täpsustada)




XIV LISA

NAFO TSOON



Järgmine kalavarude loetelu on osaline ja sellest tuleb ette kanda artikli 30 lõikega 2 ettenähtud korras.

ANG/N3N0.

Lophius americanus

Ameerika merikurat

CAA/N3LMN.

Anarhichas lupus

Tähniline merihunt

CAT/N3LMN.

Anarhichas spp.

Merihundid, mujal nimetamata

HAD/N3N0.

Melanogrammus aeglefinus

Kilttursk

HAL/N23KL.

Hippoglossus hippoglossus

Harilik hiidlest

HAL/N3M.

Hippoglossus hippoglossus

Harilik hiidlest

HAL/N3N0.

Hippoglossus hippoglossus

Harilik hiidlest

HKR/N2)3KL

Urophycis chuss

Punane ameerikaluts

HKR/N3MN0.

Urophycis chuss

Punane ameerikaluts

HKS/N3NLMO

Merlucius bilinearis

Hõbemerluus

HKW/N2J3KL

Urophycis tenuis

Valge ameerikaluts

RED/N30.

Sebastes spp.

Kuldsed meriahvenad

RHG/N23.

Macrourus berglax

Põhja-pikksaba

SKA/N2J3KL

Raja spp.

Raid

SKA/N3M.

Raja spp.

Raid

SKA/N3N0.

Raja spp.

Raid

VFF/N3LMN.

—

Sorteerimata, kindlaksmääramata kala

WIT/N3M.

Glyptocephalus cynoglossus

Pikklest

YEL/N3M.

Limanda ferruginea

Ruske soomuslest




XV LISA

SPETSIALISEERITUD PÜÜGI KEELD CCAMLRI TSOONIS



Sihtliigid

Tsoon

Keeluaeg

Notothenia rossii

FAO 48.1 Antarktika, poolsaareala

Kogu aasta

FAO 48.2 Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3 Antarktika, Lõuna-Georgia ümbrus

Merikogerlased

FAO 48.1 Antarktika (1)

Kogu aasta

FAO 48.2 Antarktika (1)

Gobionotothen gibberifrons

FAO 48.3

Kogu aasta

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Lepidonotothen squamifrons

Patagonotothen guntheri

Dissostichus spp.

FAO 48.5 Antarktika

1.12.2003–30.11.2004

Dissostichus spp.

FAO 88.3 Antarktika (1)

Kogu aasta

FAO 58.5.1 Antarktika (1) (2)

FAO 58.5.2 Antarktika, idapool 79o20' E ja väljaspool Angola ja Namiibia majandusvööndit, läänepool 79o20' E (1)

FAO 88.2 Antarktika, põhjapool 65o S (1)

FAO 58.4.4 Antarktika (1)

FAO 58.6 Antarktika (1)

FAO 58.7 Antarktika (1)

Lepidonotothen squamifrons

FAO 58.4.4 (1)

Kogu aasta

Kõik liigid, välja arvatud:Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

FAO 58.5.2 Antarktika

1.12.03–30.11.2004

Dissostichus mawsoni

FAO 48.4 Antarktika (2)

Kogu aasta

(1)   Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2)   Välja arvatud siseriikliku jurisdiktsiooni (EEZ) all olevad veed.




XVI LISA

PÜÜGI- JA KAASPÜÜGILIMIIDID CCAMLRI TSOONI UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES 2002/2004. AASTAL



Alapiirkond/rajoon

Piirkond

Kalastushooaeg

Uurimisüksus (SSRU)

Dissostichus spp.

Püügilimiit (tonnides)

Kaaspüügilimiit (tonnides)

Railased

Macrourus spp.

Muud liigid

48.6

Põhja pool 60o S

1.3.–31.8.2004

A

455

50

73

20

Lõuna pool 60o S

15.2.–15.10.2004

Kõik

455

50

73

20

88.1

Kõik alapiirkonnad

1.12.2003–31.8.2004

A

0

 (1)

 (1)

0

B

80

 (1)

 (1)

20

C

223

 (1)

 (1)

20

D

0

 (1)

 (1)

0

E

57

 (1)

 (1)

20

F

0

 (1)

 (1)

0

G

83

 (1)

 (1)

20

H

786

 (1)

 (1)

20

II

776

 (1)

 (1)

20

J

316

 (1)

 (1)

20

K

749

 (1)

 (1)

20

L

180

 (1)

 (1)

20

Kogu alapiirkond

3 250

163

520

 
(1)   


Kaaspüügiliikide püügipiirangute eeskirjad uurimisüksuse (SSRU) kohta, kohaldatakse alapiirkonna kaaspüügipiirangute raames järgmiselt:

— Raid:

Dissostichus spp.: püügilimiit 5 % või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem;

— Macrourus spp.

Dissostichus spp. püügilimiit 16 %

— Muud liigid:

20 tonni uurimisüksuse (SSRU) kohta.



( 1 ) EÜT L 236, 23.9.2003, lk 1.

( 2 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 3 ) EÜT L 6, 10.1.1998, lk 1. Määrust on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 2742/1999 (EÜT L 341, 31.12.1999, lk 1).

( 4 ) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

( 5 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

( 6 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

( 7 ) EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

( 8 ) EÜT L 161, 2.7.1993, lk 1.

( 9 ) EÜT L 332, 20.12.1996, lk 1.

( 10 ) EÜT L 332, 20.12.1996, lk 6.

( 11 ) EÜT L 332, 20.12.1996, lk 16.

( 12 ) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

( 13 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

( 14 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (EÜT L 289, 7.11.2003, lk 1).

( 15 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001 (EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1).

( 16 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

( 17 ) EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1520/98 (EÜT L 201, 17.7.1998, lk 1).

( 18 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001 (EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1).

( 19 ) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

( 20 ) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2341/2002, millega määratakse 2003. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (EÜT L 356,31.12.2002, lk 12). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1754/2003 (EÜT L 252, 4.10.2003, lk 1).

( 21 ) EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 839/2002 (EÜT L 134, 22.5.2002, lk 5).

( 22 ) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/92/EÜ (EÜT L 260, 11.10.2003, lk 8).

( 23 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

( 24 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

( 25 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).