2003R2287 — ET — 09.11.2004 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2287/2003, 19. detsember 2003, (EÜT L 344, 31.12.2003, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 231 |
65 |
30.4.2004 |
||
|
L 206 |
57 |
9.6.2004 |
||
|
L 296 |
3 |
21.9.2004 |
||
|
L 305 |
3 |
1.10.2004 |
||
|
L 319 |
1 |
20.10.2004 |
||
|
L 332 |
5 |
6.11.2004 |
||
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2287/2003,
19. detsember 2003,
millega määratake 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, ( 1 ) eriti selle artiklit 24 ning VI, VIII, IX ja XII lisa,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, ( 2 ) eriti selle artiklit 20,
võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 66/98, millega sätestatakse teatavad kaitse- ja kontrollimeetmed kalastustegevuse suhtes Antarktikas, ( 3 ) eriti selle artiklit 21,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ning säästva kalandustegevuse, silmas pidades kättesaadavaid teadusalaseid nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet. |
|
(2) |
Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma väljapüügimahud (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kõnesoleva määruse artikliga 20 kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt. |
|
(3) |
Tagamaks väljapüügimahtude ja kvootide tulemuslikku majandamist, tuleks kehtestada konkreetsed kalapüügitingimused. |
|
(4) |
Ühenduse tasandil on vaja kindlaks määrata kalavarude majandamise põhimõtted ja teatav kord, mis võimaldab liikmesriikidel tagada oma lipu all sõitvate laevade püügitegevuse. |
|
(5) |
Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) ( 4 ) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse määrusega ettenähtud eri meetmeid. |
|
(6) |
Komisjon on kalastussuhete kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kalastusõiguste alaseid konsultatsioone Norraga, ( 5 ) Fääri saartega, ( 6 ) Gröönimaaga, ( 7 ) Islandiga, ( 8 ) Lätiga, ( 9 ) Leeduga ( 10 ) ja Eestiga ( 11 ). |
|
(7) |
1994. aasta ühinemisakti artikli 124 kohaselt haldab ühendus Rootsi ja Soome poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid. Ühendus on kõnealuste kokkulepete kohaselt pidanud nõu Poola Vabariigiga. |
|
(8) |
Eesti, Läti, Leedu ja Poola kalapüügivõimalusi käsitlevad sätted peavad 2003. aasta ühinemisaktist lähtuvalt olema ühinemiskuupäevast alates ühinemislepinguga kooskõlas. Kuid kalastamisvõimalused alates 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani tuleks jaotada samal alusel. |
|
(9) |
Ühendus on mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Need kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada teatavate liikide suhtes püügipiirangud ja muud kaitseeeskirjad. Seetõttu peaks ühendus need soovitused rakendama. |
|
(10) |
Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma aastakoosolekul vastu tabelid, milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jäänud ja ettenähtust rohkem kasutatud kalapüügivõimalused. ICCAT võttis sellega seoses vastu otsuse, milles märgitakse, et Euroopa Ühendus ei püüdnud mitme kalaliigi osas oma kvoote täis. |
|
(11) |
Et arvesse võtta ICCATi kohandusi ühenduse kvootides, tuleks kvootide kasutamata osa jaotamisel aluseks võtta iga liikmesriigi vastav kasutamata osa, ilma et aastase TACi käesoleva määrusega kehtestatud jaotamispõhimõte muutuks. |
|
(12) |
Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada kõnealuseid küsimusi käsitlevate ühenduse õigusaktidega ettenähtud korras, eelkõige järgmiste õigusaktide alusel: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega nähakse ette kalalaevade tähistamise ja dokumentatsiooni üksikasjalikud eeskirjad, ( 12 ) nõukogu 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, ( 13 ) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, ( 14 ) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1626/94, millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed, ( 15 ) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, ( 16 ) määrus (EÜ) nr 66/98, nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 88/98, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ja Sundi kalavarude kaitseks, ( 17 ) nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ( 18 ) ja nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks. ( 19 ) |
|
(13) |
Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2004. aastal püügitegevuse suhtes rakendada teatavad täiendavad kontrollimeetmed ja tehnilised tingimused. |
|
(14) |
Sellepärast tuleb 2003. aasta ühinemisaktis ettenähtud suuniste kohaselt vastu võtta ühenduse sätted, mis käsitlevad kalapüüki Liivi lahel. Juurdepääsuks kõnealustele vetele on vaja kehtestada kalapüügilubade nõue. |
|
(15) |
Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) 2003. aasta koosolekul võeti vastu seinnootasid kasutavate laevade püügikeeld ning tehnilised meetmed seoses kogu püügi pardale jätmisega, kaaspüügi ja merikilpkonlaste püügi tingimustega. Ühendus ei ole selle organisatsiooni liige, kuid tagamaks selle kalavaru säästvat majandamist on siiski vaja rakendada kõnealused püügipiirangud. |
|
(16) |
Kalavarude väljapüügimahud, mille taastamiskavad on võimalik rakendada juba 2004. aastal, peaksid vastama kõnealustes kavades ettenähtud taastamisstrateegiatele. Varude suhtes, mille taastamiskavasid ei saa rakendada 2004. aastal, tuleks kohaldada lühiajalisi, suuremate piirangutega majandamismeetmeid. |
|
(17) |
Kuni taastamiskavade ja nendes sisalduvate püügikoormuse korralduskavade vastuvõtmiseni on vaja kehtestada ajutised püügikoormuse korralduskavad vähemalt kõige rohkem ohustatud varude suhtes, mille Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) poolt soovitatav väljapüügimaht 2004. aastaks on null. |
|
(18) |
Arvesse võttes ICESi nõuandeid on vaja kehtestada ajutine püügikoormuse korraldussüsteem tobiapüügiks tehnilisel otstarbel ICESi IV alapiirkonnas (Skagerrak ja Põhjameri). |
|
(19) |
Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) 15–19. septembrini 2003 toimunud 25. aastakoosolekul võeti vastu süvalesta taastamiskava NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Kavas nähakse ette TACi taseme vähendamine 2007. aastani ning selle tõhusat kohaldamist tagavad täiendavad meetmed. Seetõttu on vaja kõnealused meetmed rakendada juba alates 2004. aastast, kuni võetakse vastu nõukogu määrus süvalestavaru taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta. |
|
(20) |
Tagamaks, et ühendus kui Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) lepinguosaline täidab oma rahvusvahelised kohustused, mille hulka kuulub kohustus kohaldada CCAMLRi komisjon poolt vastuvõetud meetmed, tuleks kehtestada komisjoni kalastushooajaks 2003–2004 kindlaksmääratud TACid ning nendele vastavad ajapiirangud. |
|
(21) |
CCAMLRi 2003. aasta XXII aastakoosolekul kiideti heaks Euroopa Ühenduse lipu all sõitvate laevade osalemine Dissostichus spp. püügiga seotud uurimisprojektis FAO alapiirkondades 88.1 ja 48.46 ning kohaldati kõnealuse kalapüügi suhtes püügi- ja kaaspüügipiirangud ning teatavad konkreetsed tehnilised meetmed. Kõnealused piirangud ja tehnilised meetmed tuleks samuti kohaldada. |
|
(22) |
Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2004. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Objekt
Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2004. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.
Teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused siiski kindlaks IF lisas nimetatud ajavahemikuks.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse:
a) ühenduse kalalaevade suhtes (edaspidi “ühenduse laevad”); ja
b) kolmandate riikide lipu all sõitvate ja kolmandates riikides registreeritud laevade suhtes (edaspidi “kolmanda riigi laevad”) liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes (edaspidi “EÜ veed”).
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) kalapüügivõimalused –
i) väljapüügimahud (TACid) või püügiloaga laevade arv ja/või kõnealuste lubade kehtivusaeg;
ii) ühenduse kasutuses olevad TACid;
iii) ühendusele eraldatud kvoodid kolmandate riikide vetes;
iv) ühenduse kalapüügivõimalused, mis antakse liikmesriikidele punktide ii ja iii alusel, väljendatuna kvootides;
v) kolmandatele riikidele eraldatud kvoodid kalastamiseks ühenduse vetes.
b) rahvusvahelised veed – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;
c) NAFO tsoon – see osa NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) konventsioonialast, mis ei kuulu rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;
d) Skagerrak – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;
e) Kattegat – ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenųrest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;
f) Põhjameri – ICESi IV alapiirkond ning ICESi IIIa rajooni osa, mis ei ole hõlmatud punktis c esitatud Skagerraki määratlusega;
g) reguleerimisüksus 3 – ICESi alarajoonid 30 ja 31 ning alarajooni 29 osa, mis asub põhja pool 59°30' N;
h) Liivi laht – ala, mis piirneb läänes Ovisi majakast (57° 34.1234' N, 21° 42.9574' E) Läti läänerannikul Saaremaa Loodeneeme kaljurahuni (57° 57.4760' N, 21° 58.2789' E), sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare kõige lõunapoolsema punktini ulatuva ning sealt kirde suunas piki Saaremaa idarannikut kulgeva joonega ning põhjas joonega, mille koordinaadid on 58° 30.0' N 23° 13.2' E kuni 58° 30.0' N 23° 41' E;
i) uued liikmesriigid – Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik.
Artikkel 4
Kalastusvööndid
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.
a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) kalastusvööndid nagu on määratletud määrusega (EMÜ) nr 3880/91;
b) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa või FAO kalastusvöönd 34) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EÜ) nr 2597/95;
c) NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EMÜ) nr 2018/93;
d) CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EÜ) nr 66/98.
II PEATÜKK
ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED
Artikkel 5
Kalapüügivõimalused ja nende jaotamine
1. Ühenduse laevade kalapüügivõimalused ühenduse vetes või teatavates ühenduse vetest väljajäävates vetes ning nende kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel on kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas sätestatule.
2. Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel ning artiklite 9, 16 ja 17 kohaselt kehtestatud tingimustel vetes, mis kuuluvad Eesti, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Läti, Leedu, Norra, Poola ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndi ning Venemaa Föderatsiooni jurisdiktsiooni alla.
3. Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moiva püügivõimalused kalastusvööndites V, XIV (Gröönimaa veed) 70 % ulatuses moiva Gröönimaale eraldatud TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud. Kogus, mis jääb alles pärast 30 000 tonni eraldamist Islandile, 10 000 tonni eraldamist Fääri saartele ja 6 700 tonni eraldamist Norrale, on kõigi liikmesriikide kasutada.
4. Komisjon võib suurendada põhjaputassuu püügivõimalusi kalastusvööndites I–XIV (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) ja heeringapüügivõimalusi vööndites I ja II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras, kui kolmandad riigid ei majanda kõnealuseid varusid vastutustundlikult.
Artikkel 6
Jaotamisega seotud erisätted
I ja II lisas ettenähtud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel ilma et see piiraks:
a) kvootide vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;
b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;
c) täiendavaid lossimisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;
d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ettenähtud korras;
e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.
Artikkel 7
Kvoodisüsteemi paindlikkus
Kalavarud, mille suhtes kohaldatakse preventiivseid või analüütilisi TACe, kalavarud, mille suhtes tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 847/96 artiklitega 3 ja 4 ettenähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, ning kalavarud, mille suhtes tuleb kohaldada sama määruse artikli 5 lõikega 2 sätestatud karistuskoefitsiente, määratakse 2004. aastaks kindlaks käesoleva määruse I lisas.
Artikkel 8
Kalasaagi ja kaaspüügi lossimistingimused
1. Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kalapüügivõimalused kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui:
a) saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud; või
b) saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud; või
c) kalaliigid, välja arvatud heeringas ja makrell, on segi muude liikidega ning püütud määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 kohaselt võrkudega, mille silmasuurus on alla 32 millimeetri, ning ei ole sorteeritud ei laeval ega lossimisel; või
d) heeringasaak vastab määruse (EÜ) nr 1434/98 artiklile 2; või
e) makrellisaak, mis on segi hariliku stauriidi või sardiiniga, ei sisalda makrelli üle 10 % pardal oleva makrelli, hariliku stauriidi ja sardiini kogukaalust, ning saak ei ole sorteeritud; või
f) saak on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 alusel tehtud teadusuuringute käigus.
2. Kõik lossimised, välja arvatud püük lõike 1 punktide c, d, e ja f alusel, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.
3. Olenemata lõikest 1 ning juhul, kui mis tahes kalapüügivõimalus II lisas esitatud võimalustest on ammendatud, ei tohi selles püügipiirkonnas kalastavad laevad, mille suhtes kehtivad asjakohased püügipiirangud, taotleda sorteerimata, heeringat sisaldavate saakide lossimist.
4. Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 4 ettenähtud korras.
Artikkel 9
Juurdepääsupiirangud
1. Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni 4 miili kaugusel Norra lähtejoontest.
2. Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:
edelapiirkond
1. 63°12' N ja 23°05' W, koordinaadid 62°00' N ja 26°00' W
2. 62°58' N ja 22°25' W
3. 63°06' N ja 21°30' W
4. 63°03' N ja 21°00' W, sealt 180°00' S;
kagupiirkond
1. 63°14' N ja 10°40' W
2. 63°14' N ja 11°23' W
3. 63°35' N ja 12°21' W
4. 64°00' N ja 12°30' W
5. 63°53' N ja 13°30' W
6. 63°36' N ja 14°30' W
7. 63°10' N ja 17°00' W, sealt 180°00' S.
Artikkel 10
Eritingimused seoses Põhjamere heeringaga
III lisas sätestatud meetmeid kohaldatakse Põhjamerest, Skagerrakist ja Kattegatist püütud heeringa püügi, sorteerimise ja lossimise suhtes.
Artikkel 11
Muud tehnilised ja kontrollimeetmed
IV lisas sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldatakse 2004. aastal lisaks tehnilistele meetmetele, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 850/98, määrusega (EÜ) nr 88/98, määrusega (EÜ) nr 1626/94 ja määrusega (EÜ) nr 973/2001.
IV lisa punktide 11 ja 12 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.
Artikkel 12
Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel
1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2004 kohaldatakse tursavarude majandamise suhtes Skagerrakis, Kattegatis, Põhjamerel ja Šotimaa lääneosas määruse (EÜ) nr 2341/2002 ( 20 ) XVII lisaga sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.
2. Ajavahemikul 1. veebruarist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatakse tursavarude majandamisel Skagerrakis, Kattegatis, Põhjamerel ja La Manche'i idaosas, Iiri merel ja Šotimaa lääneosas V lisas ettenähtud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.
3. Tobiavarude majandamisel ICESi IV alapiirkonnas (Skagerrak ja Põhjameri) kohaldatakse VI lisas ettenähtud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.
4. VI lisa lõike 6 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.
III PEATÜKK
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED
Artikkel 13
Tegevusluba
Barbadose, Eesti, Guajaana, Jaapani, Lõuna-Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa Föderatsiooni, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all ning Fääri saartel registreeritud laevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud kvootide alusel ning artiklite 14, 15, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 alusel ettenähtud tingimustel.
Artikkel 14
Geograafilised piirangud
Kalastamine on lubatud:
a) Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest Põhjameres, Kattegatis, Läänemeres ja Atlandi ookeanis põhja pool 43°00' N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud ala; Norra lipu all sõitvatel laevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest;
b) Eesti, Läti ja Leedu lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool liikmesriikide lähtejoontest Läänemeres lõuna pool 59°30' N;
c) Poola ja Venemaa Föderatsiooni lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool Rootsi lähtejoontest Läänemeres lõuna pool 59°30' N;
d) Barbadose, Guajaana, Jaapani, Lõuna-Korea, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.
Artikkel 15
Kalasaagi ja kaaspüügi lossimistingimused
Kalaliike, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, ei tohi pardal hoida ega lossida, kui saak ei ole kolmandate riikide laevade püütud, kellel on ammendamata kvoot.
IV PEATÜKK
ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM
Artikkel 16
Litsentsid ja nendega seotud tingimused
1. Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud püügilitsentside ja eripüügilubade üldeeskirjadest toimub kalapüük kolmandate riikide vetes kolmandate riikide asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.
Esimene lõik ei kehti siiski Põhjamere Norrale kuuluvates vetes kalastavate järgmiste laevade suhtes:
a) laevad kogumahutavusega kuni 200 GT;
b) laevad, mis püüavad inimtoiduks ettenähtud kalaliike, välja arvatud makrell;
c) Rootsi laevad, kooskõlas kehtivate tavadega.
2. Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks I osa VII lisas sätestatu kohaselt. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning litsentse taotlevate laevade nimi ja tunnused ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.
3. Ühenduse laevad peavad täitma kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid kalastusvööndis kehtivaid tingimusi.
Artikkel 17
Fääri saared
Ühenduse laevad, kellel on litsents ühe kalaliigi spetsialiseeritud püügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi spetsialiseeritud püügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte asutustele.
V PEATÜKK
KOLMANDA RIIGI LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM
Artikkel 18
Kohustus omada litsentsi ja eripüügiluba
1. Norra laevad kogumahutavusega kuni 200 GT on olenemata määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklist 28b vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest.
2. Litsents ja eripüügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud laevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.
3. Kolmandate riikide laevad, kellel on püügiluba 31. detsembril 2003, võivad püüki jätkata 2004. aasta algusest kuni ajani, mil püügiloaga laevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.
Artikkel 19
Litsentsi ja eripüügiloa taotlemine
Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja eripüügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:
a) laeva nimi;
b) registrinumber;
c) pardatähis;
d) registreerimissadam;
e) omaniku või prahtija nimi ja aadress;
f) kogumahutavus ja -pikkus;
g) mootorivõimsus;
h) kutsung ja raadiosagedus;
i) kavandatav kalapüügiviis;
j) kavandatav kalapüügipiirkond;
k) liigid, mida kavatsetakse püüda;
l) taotletava litsentsi kestus.
Artikkel 20
Litsentside arv
Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks II osa VII lisas sätestatu kohaselt.
Artikkel 21
Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
1. Litsentsid ja eripüügiload võib tühistada uute litsentside ja eripüügilubade väljaandmisel. Tühistamine jõustub komisjoni poolt väljaantavate uute litsentside ja eripüügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja eripüügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.
2. Litsentsid ja eripüügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne kehtivusaja lõppu juhul, kui kõnealuse kalavaru I lisas kindlaksmääratud kvoodid on ammendatud.
3. Litsentsid ja eripüügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.
Artikkel 22
Asjakohasete eeskirjade täitmata jätmine
1. Laevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses ettenähtud kohustusi, ei anta litsentsi ega eripüügiluba kuni 12 kuu jooksul.
2. Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende laevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.
Artikkel 23
Litsentsiomaniku kohustused
1. Kolmandate riikide laevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ü henduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones järgmisi määrusi: määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja komisjoni määrus (EMÜ) nr 1381/87.
2. Lõikes 1 nimetatud laevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse I osa VIII lisas ettenähtud teave.
3. Kolmanda riigi laevad, välja arvatud ICESi IIIa rajoonis kalastavad Norra laevad, edastavad komisjonile IX lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.
Artikkel 24
Prantsuse Guyana departemangu käsitlevad erisätted
1. Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.
2. Kui laeval on merikogerlaste või tuuni püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, peab laeva kapten esitama Prantsuse asutustele iga reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Deklaratsiooni esitamisel kasutatakse III osa VII lisas sisalduvat vormi. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse asutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 23 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid.
3. Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad laevad peavad pidama II osa VIII lisas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse asutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul.
4. Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet asjaomaselt laevalt, kellel on püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.
VI PEATÜKK
NAFO TSOONIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
1. JAGU
Ühenduse osalus
Artikkel 25
Laevade loetelu
1. Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT ja millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud kalapüügiluba, võivad loaga ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.
2. Liikmesriigid saadavad komisjonile elektroonilisel kujul loetelu kõikidest nende lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud laevadest, millel on luba NAFO tsoonis kalastada.
3. Lõikes 2 nimetatud loetelu edastatakse komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning loetelus tehtud muudatuste korral vähemalt 5 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.
4. Lõikes 2 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:
a) laeva sisenumber, nagu on määratletud ühenduse kalalaevade registrit käsitleva komisjoni 30. septembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2090/98 ( 21 ) I lisas;
b) rahvusvaheline raadiokutsung;
c) laeva prahtija, vajaduse korral;
d) laeva tüüp.
5. Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvad laevad (laevapereta prahitud) peavad edastama järgmise teabe:
a) kuupäev, millest alates laeval on lubatud sõita liikmesriigi lipu all;
b) kuupäev, millest alates liikmesriik on andnud laevale NAFO tsoonis kalastamise loa;
c) riigi nimi, mille territooriumil laev on registreeritud või olnud registreeritud, ning kuupäev, millest alates laev lõpetas sõitmise kõnealuse riigi lipu all;
d) laeva nimi;
e) kompetentse siseriikliku asutuse poolt määratud laeva ametlik registreerimisnumber;
f) laeva kodusadam pärast üleminekut;
g) laeva omaniku või prahtija nimi;
h) kinnitus, et laeva kapten on saanud NAFO tsoonis kehtivate eeskirjade koopia;
i) peamised kalaliigid, mida laev NAFO tsoonis püüab;
j) alapiirkonnad, kus laev kavatseb kalastada.
2. JAGU
Tehnilised meetmed
Artikkel 26
Võrgusilma suurus
X lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mis tahes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil peab võrgusilm olema 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tuleb võrgusilma suurendada minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.
Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.
Artikkel 27
Võrgutarindid
1. Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis ei ole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.
2. Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.
3. Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma XI lisas nimetatud kaitsetega.
4. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega.
Artikkel 28
Kaaspüük
1. Laevakaptenid ei tohi tegelda nende liikide spetsialiseeritud püügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Kalaliigi püük on spetsialiseeritud, kui kõnealune liik massiprotsentides moodustab suurima osa ühe loomusega võetud saagist.
2. ID lisas nimetatud kalaliikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi spetsialiseeritud püügil, ei tohi olla üle 2 500 kg iga pardal oleva liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. Tsooni selles osas, kus teatavate liikide spetsialiseeritud püük on keelatud, ei tohi ID lisas loetletud kalaliikide kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.
3. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab lõikes 2 nimetatud määrad, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.
4. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad juhul, kui ID lisas loetletud kalaliikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.
Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.
Artikkel 29
Kalade alammõõt
NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta XII lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita. Kui püütud alamõõduliste kalade kogus teatavates kalastusvetes ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse minimaalse suuruse nõudeid, mis on XII lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.
3. JAGU
Kontrollmeetmed
Artikkel 30
Püügipäevik ja lastiplaan
1. Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad täitma määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12 ettenähtud nõudeid, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XIII lisas loetletud andmed.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XIV lisas nimetatud kalaliikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.
3. Ühenduse laeva kapten peab ID lisas loetletud liikide saagi kohta:
a) püügipäevikut, kuhu kantakse kogutoodang kalaliikide ja töödeldud toodete kaupa; või
b) töödeldud toodete lastiplaani, milles on esitatud kalaliikide kaupa toodete paiknemine hoidlas.
4. Kapten osutab vajalikku abi püügipäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatavate töödeldud toodete kontrollimisel.
Artikkel 31
Võrgud
X lisas loetletud ühe või enama kalaliigi spetsialiseeritud püügi ajal ei tohi laevadel olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 26 sätestatust väiksem. Laevadel, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võib niisuguseid võrke siiski olla, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada, see tähendab:
a) võrgud peavad olema oma traallaudade küljest lahti võetud ja ilma nooda- või traalitrosside ja -nöörideta; ja
b) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.
Artikkel 32
Ümberlaadimine
Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma kompetentsetelt asutustelt.
Artikkel 33
Püügikoormuse kontrollimine
1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 25 nimetatud laevade püügikoormus vastab liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsoonis püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2004 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas identifitseerida kõnealustes püügipiirkondades kalastav(ad) laev(ad). Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav kogu püügikoormus kõnealuses püügipiirkonnas.
Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembril 2004 komisjonile aruande oma püügikavade rakendamise kohta, sealhulgas püügipiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu ning püügipäevade üldarvu.
4. JAGU
Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad erisätted
Artikkel 34
Hariliku süvameregarneeli püük
Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev harilike süvameregarneelide (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Kalastamine toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.
5. JAGU
Süvalesta suhtes kohaldatavad eritingimused
Artikkel 35
Süvalesta eripüügiluba
1. Ühenduse laevadel kogupikkusega üle 24 meetri, mis ei ole kantud lõikes 2 nimetatud loetelusse, on keelatud süvalesta püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida.
2. Iga liikmesriik saadab komisjonile loetelu kõigist oma lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud üle 24 meetrise kogupikkusega laevadest, millel liikmesriik lubab eripüügiloa alusel püüda süvalesta alapiirkonnas 2 ning rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O.
3. Lõikes 2 nimetatud loetelus on laeva sisenumber, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 2090/98 I lisas.
4. Loetelu edastatakse komisjonile elektroonilisel kujul 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning loetelus tehtud muudatuste korral vähemalt 5 päeva enne uue laeva sisenemist alapiirkonda 2 või rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Komisjon edastab loetelu viivitamata NAFO sekretariaadile.
5. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada süvalesta kvoot lõikes 2 nimetatud püügiloaga laevade vahel. Liikmesriigid edastavad kvootide jaotamisega seotud teabe komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 36
Aruanded
1. Artikli 35 lõikes 2 nimetatud laevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise aruande:
a) süvalesta pardal olevad kogused ühenduse laeva sisenemisel alapiirkonda 2 ja rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne laeva iga sisenemist kõnealusesse tsooni;
b) süvalesta nädalasaak. See aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt seitsmenda päeva lõpus pärast laeva sisenemist alapiirkonda 2 või rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O, või kui kalastusretk kestab üle seitsme päeva, teatatakse hiljemalt esmaspäeval saagist, mis on püütud alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O eelmise pühapäeva keskööl lõppenud nädala jooksul;
c) süvalesta pardal olevad kogused ühenduse laeva väljumisel alapiirkonnast 2 ja rajoonidest 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. See aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne laeva iga väljumist kõnealusest tsoonist ning selles on kõnealuse tsooni püügipäevade arv ja kogupüük;
d) igaks ümberlaadimiseks peale- ja mahalaaditud süvalestakogused ajal, mil laev on alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Need aruanded edastatakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist.
2. Liikmesriigid edastavad taotluse korral lõike 1 punktide a, c ja d alusel koostatud aruanded komisjonile.
3. Kui leitakse, et lõike 2 kohaselt teatatud süvalestapüük on 70 % ulatuses ammendanud liikmesriikidele määratud kvoodi, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tugevdada kontrolli püügi üle ning teatavad nendest meetmetest komisjonile.
Artikkel 37
Määratud sadamad
1. Süvalestakoguste lossimine on keelatud muudes kohtades kui NAFO lepinguosaliste määratud sadamates. Süvalesta lossimine on keelatud sadamates, mis ei kuulu lepinguosalistele.
2. Liikmesriigid määravad sadamad, kus võib süvalesta maha laadida ning määravad kindlaks sellega seotud inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas süvalesta igal mahalaadimisel lossitavate koguste ülesmärkimise ja ettekandmise tingimused.
3. Iga liikmesriik edastab komisjonile 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast määratud sadamate loetelu ning sellele järgneva 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud kontrolli- ja järelevalvekorra. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.
4. Komisjon edastab lõikes 2 nimetatud määratud sadamate ning NAFO muude lepinguosaliste määratud sadamate loetelu viivitamata kõigile liikmesriikidele.
Artikkel 38
Kontroll sadamas
1. Liikmesriigid tagavad, et süvalesta lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks nimetatud sadamasse sisenevaid laevu kontrollitakse NAFO inspekteerimiskavas ettenähtud korras.
2. Lõikes 1 nimetatud laevad ei tohi saaki lossida ja/või ümber laadida enne, kui inspektorid on kohal.
3. Enne transportimist külmhoonesse või muusse sihtkohta kaalutakse kõik lossitud kogused liikide järgi.
4. Liikmesriigid edastavad vastava inspekteerimisaruande NAFO sekretariaadile ning selle koopia komisjonile seitsme tööpäeva jooksul alates kontrollimise lõpukuupäevast.
Artikkel 39
Lossimis- ja ümberlaadimiskeeld kolmandate riikide laevadele
Liikmesriigid tagavad, et süvamerelesta lossimised ja ümberlaadimised NAFO tsoonis kalastanud kolmandate riikide laevadelt on keelatud.
Artikkel 40
Järelevalve kalapüügi üle
Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2004 komisjonile aruande artiklites 34–39 ettenähtud meetmete rakendamise kohta, kaasa arvatud kalastamispäevade üldarvu.
6. JAGU
Meriahvena suhtes kohaldatavad erisätted
Artikkel 41
Meriahvenapüük
1. NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ja rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenapüügiga tegeleva ühenduse laeva kapten teatab selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil on laev registreeritud, meriahvena kogused, mis on kõnealustes piirkondades ja rajoonides püütud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahenädalase ajavahemiku jooksul.
Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12. 00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahenädalase ajavahemiku jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ja rajoonides IF, 3K ja 3M.
Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.
VII PEATÜKK
CCAMLRI TSOONIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
1. JAGU
Piirangud
Artikkel 42
Keelud ja püügipiirangud
1. XV lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püük kõnealuses lisas esitatud vööndites ja ajavahemikel on keelatud.
2. Uute ja uurimistöös osalevate laevade suhtes kohaldatakse XVI lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiirangud kõnealuses lisas esitatud alapiirkondades/rajoonides.
2. JAGU
Uurimuslik kalapüük
Artikkel 43
Osalemine uurimuslikus kalapüügis
1. Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud laevad, mille kohta on esitatud teatis CCAMLRile määruse (EÜ) nr 66/98 artikliga 16 ettenähtud korras, võivad osaleda uurimuslikus Dissostichus spp. õngejadaga püügis FAO alapiirkonnas 48.6 ja FAO alapiirkonnas 88.1. Alapiirkonnas 48.6 tohib korraga kalastada ainult üks laev. Alapiirkonna kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ja nende jaotus iga alapiirkonna väikeste uurimisüksuste (Small Scale Research Units, SSRU) vahel määratakse kindlaks XVI lisas.
2. Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks ja selleks, et ära hoida saagi ja püügikoormuse liiga suurt kontsentreeritust. Sel eesmärgil lõpetatakse kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses (SSRU) niipea, kui ettekantav saak ulatub kindlaksmääratud piirväärtuseni, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.
Artikkel 44
Aruandlussüsteemid
Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade suhtes kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteemid:
a) määruse (EÜ) nr 66/98 artikli 7 lõikega 3 sätestatud viie päeva saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteem;
b) määruse (EÜ) nr 66/98 artikliga 12 sätestatud igakuine üksikasjalik saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteem;
c) vette tagasi lastud Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni, sealhulgas “sültjaks” muutunud kala koguarvu ja kaalu deklareerimine.
Artikkel 45
Erinõuded
1. Artiklis 43 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub määruse (EÜ) nr 66/98 artikli 14 lõikega 3 ettenähtud korras, kusjuures võetakse arvesse meetmed, mida kohaldatakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Peale nende meetmete on sellise kalapüügi korral keelatud kalajäätmete merrelaskmine.
2. Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkonnas 88.1, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:
a) laevadel on keelatud merre heita:
i) naftat või kütusetooteid või naftajääke, välja arvatud MARPOL 1973/78 I lisa kohaselt lubatud juhtudel:
ii) jäätmeid;
iii) toidujäätmeid, mida ei lase läbi kuni 25 mm avadega sõel;
iv) kodulinnuliha või selle osi (kaasa arvatud munakoored); või
v) fekaalvett 12 meremiili kaugusel maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme;
b) alapiirkonda 88.1 ei tooda sisse eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkonnast 88.1 kõrvaldatakse tarbimata jäänud töödeldud linnuliha;
c) Dissostichus spp. püük alapiirkonnas 88.1 on keelatud 10 meremiili kaugusel Balleny saarte rannikust.
Artikkel 46
Loomuste mõiste
1. Käesolevas jaos koosneb üks loomus ühes paigas asuvast ühest või mitmest õngejadast. Loomuse geograafiliselt täpne koht määratakse kindlaks õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.
2. Loomus on uurimuslik järgmistel tingimustel:
a) iga uurimusliku loomuse kaugus teistest uurimuslikest loomustest peab olema vähemalt 5 meremiili, kusjuures kõnealust kaugust mõõdetakse iga uurimusliku loomuse geograafilisest keskpunktist;
b) iga loomus koosneb vähemalt 3 500, kuid mitte rohkem kui 10 000 õngekonksust; see võib koosneda arvukatest ühte kohta asetatud eraldi õngejadadest;
c) iga õngejada veesoleku aeg on vähemalt kuus tundi, kusjuures veesoleku aega mõõdetakse vettelaskmise lõpetamise ajast kuni haalamise alguseni.
Artikkel 47
Teadusuuringute kavad
Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad peavad kasutusele võtma teadusuuringute kavad igas väikeses uurimisüksuses (SSRU) vastavalt sellele, kuidas FAO alapiirkonnad 48.6 ja 88.1 jaotatakse. Teadusuuringute kavad rakendatakse järgmiselt:
a) esimesel sissesõidul uurimisüksusesse saadud esimesed 10 loomust ehk “esimene rida” on “uurimuslikud loomused”, mis peavad vastama artikli 46 lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele;
b) järgmised 10 loomust või järgmine10-tonnine saak (olenevalt sellest, kumb saadakse enne) on “teine rida”. Teise rea loomused võib kapteni äranägemisel püüda tavapärase uurimusliku kalapüügi osana. Need loomused võib samuti lugeda uurimuslikeks juhul, kui need vastavad artikli 46 lõike 2 nõuetele;
c) kui kapten soovib pärast esimese ja teise loomusterea lõpetamist jätkata püüki samas uurimisüksuses, peab laev tegema “kolmanda rea”, mille tulemusena saadakse kolme rea peale kokku 20 uurimuslikku loomust. Kolmas rida viiakse uurimisüksuses lõpule sama reisi ajal, mille kestel saadi esimene ja teine rida;
d) pärast 20 uurimusliku loomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses;
e) punkte b, c ja d ei kohaldata alapiirkonna 88.1 uurimisüksuste A, B, C, E ja G suhtes, mille kalastamiseks sobiv merepõhjapindala on alla 15 000 km2, ning pärast 10 uurimusliku loomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses.
Artikkel 48
Andmekogumiskavad
1. Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad peavad kasutama andmekogumiskavasid igas väikeses uurimisüksuses (SSRU), nagu FAO alapiirkonnad 48.6 ja 88.1 jaotatakse. Andmekogumiskava sisaldab järgmisi andmeid:
a) asend ja mere sügavus loomuse iga õngejada kummaski otsas;
b) vettelaskmise, veesoleku ja loomuse võtmise aeg;
c) pinnal lahtipääsenud kalade arv ja liik;
d) õngekonksude arv;
e) söödaliik;
f) söödahaaramise protsent;
g) õngekonksu tüüp; ja
h) mere- ja ilmastikutingimused ning kuu faasõngejadade sisselaskmise ajal.
2. Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga uurimusliku loomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva uurimusliku loomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.
Artikkel 49
Märgistamisprogramm
Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab ka märgistamisprogrammi järgmiselt:
a) kogu kalastushooaja jooksul märgistatakse isendid liigist Dissostichus spp. ja lastakse merre tagasi vahekorras üks isend eluskaalu tonni kohta. Laevad lõpetavad märgistamise pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud üks isend iga eluskaalu tonni kohta;
b) programmi kohaselt tuleks märgistada alla 100 cm pikkused väikesed isendid, kuid vajaduse korral tuleks märgistada ka suuremaid isendeid, et täita märgistamisnõuet, mille kohaselt märgistatakse üks isend eluskaalu ühe tonni kohta. Kõik merre tagasi lastud isendid tuleb topelt märgistada ja lasta tagasi võimalikult suurel geograafilisel alal;
c) kõigile märkidele tuleb selgesti trükkida kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märkide päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse;
d) kõik asjakohased märgistamisandmed ja andmed Dissostichus spp. märgistatud isendite taaspüügi kohta püügipiirkonnas tuleb saata elektroonilisel kujul Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonile kahe kuu jooksul alates laeva lahkumisest kõnealustest püügipiirkondadest.
Artikkel 50
Teadusvaatlejad
Iga artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.
VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 51
Andmeedastus
Määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohaselt saadavad liikmesriigid püütud koguste lossimisandmed komisjonile elektroonilisel kujul, kasutades selleks iga liigi kohta esitatud tabelis ettenähtud kalaliikide koode.
Artikkel 52
Uute liikmesriikide kvoodid
Saagid, mis uute liikmesriikide laevad püüavad ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani, arvestatakse I lisas ettenähtud kvoodist maha.
Uued liikmesriigid teatavad ühinemiskuupäevale järgneva 15 päeva jooksul komisjonile 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani püütud saagi suuruse.
Artikkel 53
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2004.
Enne 1. jaanuari 2004 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 42 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.
IV lisa punkti 12 sätted jõustuvad 1. veebruaril 2004, kuid punkt 12.3 ja punkti 12.7 teine alapunkt jõustuvad 1. jaanuaril 2004.
Artikleid 13 ja 14 ei kohaldata Eesti, Läti, Leedu ja Poola suhtes alates kõnesolevate riikide ühinemiskuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED EUROOPA ÜHENDUSE VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)
Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügilimiite käsitletakse kvootidena artikli 9 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklitega 14 ja 15.
|
Üldnimi |
3täheline kood |
Teaduslik nimi |
|
Pikkuim-tuun |
ALB |
Thunnus alalunga |
|
Limapead |
ALF |
Beryx spp. |
|
Harilik karelest |
PLA |
Hippoglossoides platessoides |
|
Euroopa anšoovis |
ANE |
Engraulis encrasicolus |
|
Merikuratlased |
ANF |
Lophiidae |
|
Haugjääkala |
ANI |
Champsocephalus gunnari |
|
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
|
Harilik merihunt |
CAT |
Anarhichas lupus |
|
Harilik hiidlest |
HAL |
Hippoglossus hippoglossus |
|
Lõhe |
SAL |
Salmo salar |
|
Hiidhai |
BSK |
Cetorhinus maximus |
|
Suursilm-tuun |
BET |
Thunnus obesus |
|
Pikk-koon hai |
DCA |
Deania calcea |
|
Süsisaba |
BSF |
Aphanopus carbo |
|
Krokodilljääkala |
SSI |
Chaenocephalus aceratus |
|
Sinine molva |
BLI |
Molva dypterigia |
|
Sinine marliin |
BUM |
Makaira nigricans |
|
Põhjaputassuu |
WHB |
Micromesistius poutassou |
|
Harilik tuun |
BFT |
Thunnus thynnus |
|
Moiva |
CAP |
Mallotus villosus |
|
Tursk |
COD |
Gadus morhua |
|
Harilik merikeel |
SOL |
Solea solea |
|
Krabid |
PAI |
Paralomis spp. |
|
Harilik soomuslest |
DAB |
Limanda limanda |
|
Lestalised |
FLX |
Pleuronectiformes |
|
Lest |
FLX |
Platichthys flesus |
|
Niituimlutsud |
FOX |
Phycis spp. |
|
Põhjaatlandi hõbekala |
ARU |
Argentina silus |
|
Süvalest |
GHL |
Reinhardtius hippoglossoides |
|
Pikksabalased |
GRV |
Macrourus spp. |
|
Suur tumehai |
ETR |
Etmopterus princeps |
|
Hall nototeenia |
NOS |
Lepidonotothen squamifrons |
|
Kilttursk |
HAD |
Melanogrammus aeglefinus |
|
Merluus |
HKE |
Merluccius merluccius |
|
Heeringas |
HER |
Clupea harengus |
|
Stauriid |
JAX |
Tiachurus spp. |
|
Nototeenia |
NOG |
Gobionotothen gibberifrons |
|
Šokolaadogahai |
SCK |
Dalatias licha |
|
Tavaline hiigelvähk |
KRI |
Euphausia superba |
|
Carlsbergi elektronkala |
LAK |
Lampanyctus achirus |
|
Hall lühiogahai |
GUQ |
Centrophorus squamosus |
|
Väikesuulest |
LEM |
Microstomus kitt |
|
Harilik molva |
LIN |
Molva molva |
|
Makrell |
MAC |
Scomber scombrus |
|
Marmornototeenia |
NOR |
Notothenia rossii |
|
Kammellased |
LEZ |
Lepidorhombus spp. |
|
Harilikud süvameregarneelid |
PRA |
Pandalus borealis |
|
Norra salehomaar |
NEP |
Nephorops norvegicus |
|
Tursik |
NOP |
Trisopterus esmarki |
|
Atlandi karekala |
ORY |
Hoplostethus atlanticus |
|
Viburhännakud |
PEN |
Penaeus spp. |
|
Atlandi merilest |
PLE |
Pleuronectes platessa |
|
Polaartursk |
POC |
Boreogadus saida |
|
Pollak |
POL |
Pollachius pollachius |
|
Harilik heeringahai |
POR |
Lamna nasus |
|
Portugali süvahai |
CYO |
Centroscymnus coelolepis |
|
Meriahvenad |
RED |
Sebastes spp. |
|
Besuugo |
SBR |
Pagellus bogaraveo |
|
Põhja-pikksaba |
RHG |
Macrourus berglax |
|
Kalju-tömppeakala |
RNG |
Coryphanoides rupestris |
|
Süsikas |
POK |
Pollachius viren |
|
Tobiad |
SAN |
Ammodytidae |
|
Huntahven |
BSS |
Dicentrarchus labrax |
|
Lühiuim-kalmaar |
SQI |
Illex illecebrosus |
|
Railased |
SRX-RAJ |
Rajidae |
|
Ronkjas tumehai |
ETP |
Etmopterus pusillus |
|
Atlandi arktikakrabi |
PCR |
Chionoecetes spp. |
|
Tume ebajääkala |
SGI |
Pseudochaenichthys georgianus |
|
Molva |
SLI |
Molva macrophthalmus |
|
Kilu |
SPR |
Sprattus sprattus |
|
Harilik ogahai |
DGS |
Squalus acanthias |
|
Mõõkkala |
SWO |
Xiphias gladius |
|
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
|
Supi nugishai |
GAG |
Galeorhinus galeus |
|
Harilik kammeljas |
TUR |
Psetta maxima |
|
Kihv |
USK |
Brosme brosme |
|
Kergueleni jääkala |
LIC |
Channichthys rhinoceratus |
|
Harilik tumehai |
ETX |
Etmopterus spinax |
|
Valge odanina |
WHM |
Tetrapturus alba |
|
Merlang |
WHG |
Merlangius merlangus |
|
Pikklest |
WIT |
Glyptocephalus cynoglossus |
|
Kulduim-tuun |
YFT |
Thunnus albacares |
|
Ruske soomuslest |
YEL |
Limanda ferruginea |
I A LISA
LÄÄNEMERI
Kõik selle piirkonna TACid, välja arvatud atlandi merilest, on IBSFC raames vastu võetud:
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
Reguleerimisüksus 3 HER/MU3 |
|
Soome |
50 175 |
||
|
Rootsi |
11 025 |
||
|
EÜ |
61 200 |
||
|
TAC |
61 200 |
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
IIIbcd (EÜ veed), v.a reguleerimisüksus 3 ja Liivi laht |
|
Taani |
8 279 |
||
|
Saksamaa |
25 106 |
||
|
Eesti |
10 406 (1) |
||
|
Soome |
9 386 |
||
|
Läti |
2 704 (1) |
||
|
Leedu |
2 568 |
||
|
Poola |
28 870 |
||
|
Rootsi |
36 499 |
||
|
EÜ |
123 820 |
||
|
TAC |
132 090 |
||
|
(1) Tohib püüda Liivi lahel (HER/03 D–RG). |
|||
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
Liivi laht HER/03D-RG |
|
Eesti |
18 130 |
||
|
Läti |
21 130 |
||
|
EÜ |
39 260 |
||
|
TAC |
39 260 |
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
alapiirkonnad 25–32 (EÜ veed) COD/25/32- |
|
Taani |
12 040 (1) |
||
|
Saksamaa |
5 265 (1) |
||
|
Eesti |
781 (1) |
||
|
Soome |
625 (1) |
||
|
Läti |
|||
|
Leedu |
1 951 (1) |
||
|
Poola |
9 251 (1) |
||
|
Rootsi |
8 770 (1) |
||
|
EÜ |
41 650 |
||
|
TAC |
45 400 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Tohib püüda alapiirkondades 22–24. (2) Millest 350 tonni võib püüda Vene Föderatsiooni vetes, IIId vööndis. |
|||
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
Alapiirkonnad 22-24 (EÜ veed) (1) COD/22/24- |
|
Taani |
8 557 (7) |
||
|
Saksamaa |
3 742 (7) |
||
|
Eesti |
|||
|
Soome |
444 (7) |
||
|
Läti |
|||
|
Leedu |
|||
|
Poola |
|||
|
Rootsi |
6 233 (7) |
||
|
EÜ |
29 600 (6) |
||
|
TAC |
29 600 (8) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Poola veed. (2) Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22–32 jaoks eraldatud 650 tonnise üldmahuga kvoodi alusel. (3) Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22–32 jaoks eraldatud 1 450 tonnise üldmahuga kvoodi alusel. (4) Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22–32 jaoks eraldatud 1 100 tonnise üldmahuga kvoodi alusel. (5) Ei tohi püüda EÜ vetes. (6) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 975 tonni. (7) Tohib püüda alapiirkondades 25–32. (8) TAC tuleb läbi vaadata Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uute püügiprognooside alusel. Joonealuseid märkusi 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani. |
|||
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
IIIbcd (EÜ veed) (1) PLE/3BCD-C |
|
Taani |
2 697 |
||
|
Saksamaa |
300 |
||
|
Rootsi |
203 |
||
|
Poola |
565 (2) |
||
|
EÜ |
3 766 (3) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Poola veed. (2) Ei tohi püüda EÜ vetes. (3) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 3 200 tonni. Joonealust märkust 2 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani. |
|||
|
Liigid: |
Lõhe Salmo salar |
Vöönd: |
IIIbcd (EÜ veed), v.a alapiirkond 32 (1) SAL/3BCD-C |
|
Taani |
|||
|
Saksamaa |
|||
|
Eesti |
|||
|
Soome |
|||
|
Läti |
|||
|
Leedu |
|||
|
Poola |
|||
|
Rootsi |
|||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
460 000 (2) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ, Eesti, Läti, Leedu ja Poola veed. (2) Väljendatakse üksikkalade arvuna. (3) Püütakse ainult EÜ vetes, välja arvatud 2 000 tonni, mis on lubatud püüda Eesti vetes (SAL/03D-E) EÜ 2 000 üksikkala suuruse kogukvoodi alusel. (4) Selle alusel tohib 2 000 üksikkala püüda EÜ vetes. (5) Püütakse ainult EÜ vetes, välja arvatud 3 000 üksikkala, mis on lubatud püüda Läti vetes (SAL/03D-LA) EÜ 3 000 üksikkala suuruse kogukvoodi alusel. (6) Selle alusel tohib 3 000 üksikkala püüda EÜ vetes. (7) Ei tohi püüda EÜ vetes. (8) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 346 918 üksikkala. Joonealuseid märkusi 3, 4, 5, 6 ja 7 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani. |
|||
|
Liigid: |
Lõhe Salmo salar |
Vöönd: |
IBSFC alarajoon 32 (EÜ veed) (1) SAL/03D-32 |
|
Soome |
28 490 (2) |
||
|
Eesti |
|||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
35 000 (2) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Eesti veed. (2) Väljendatakse üksikkalade arvuna. (3) Ei tohi püüda EÜ vetes. (4) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 28 490 üksikkala. Joonealust märkust 3 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani. |
|||
|
Liik: |
Kilu Sprattus sprattus |
Vöönd: |
IIIbcd (EÜ veed) SPR/3BCD-C |
|
Taani |
37 254 |
||
|
Saksamaa |
23 601 |
||
|
Eesti |
43 260 |
||
|
Soome |
19 501 |
||
|
Läti |
52 249 |
||
|
Leedu |
18 901 |
||
|
Poola |
110 880 |
||
|
Rootsi |
72 019 |
||
|
EÜ |
377 665 |
||
|
Vene Föderatsioon |
3 000 (1) |
||
|
TAC |
420 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Püütakse EÜ vete Läti vööndis, s.h kuni 150 tonni heeringa kaaspüük. |
|||
IB LISA
SKAGERRAK, KATTEGAT, PÕHJAMERI JA ÜHENDUSE LÄÄNEOSA VEED
ICESi püügipiirkonnad Vb (EÜ veed), VI, VII, VIII, IX, X, CECAF (EÜ veed) ja Prantsuse Guajaana
|
Liigid: |
Tobiad Ammodyridae |
Vöönd: |
IV (Norra veed) SAN/04-N. |
|
Taani |
124 450 |
||
|
Ühendkuningriik |
6 550 |
||
|
EÜ |
131 000 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liik: |
Tobias Ammodytidae |
Vöönd: |
IIa (1), Skagerrak, Kattegat, Põhjameri (1) SAN/24 |
|
Taani |
727 472 |
||
|
Ühendkuningriik |
15 901 |
||
|
Kõik liikmesriigid |
27 826 (2) |
||
|
EÜ |
771 200 |
||
|
Norra |
45 000 (3) |
||
|
Fääri saared |
|||
|
TAC |
836 200 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Ühenduse veed, välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoontest Shetlandi, Fair-Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed. (2) Välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik. (3) Püütakse Põhjamerel. (4) Kaasa arvatud tursik ja kuni 4 000 tonni kilu. Kilu ja kuni 6 000 tonni tursikut võib püüda VIa rajoonis, põhja pool 56°30′ N. |
|||
|
Liigid: |
Hiidhai Cetorhinus maximus |
Vöönd: |
EÜ veed vööndites IV, VI ja VII BSK/467 |
|
EÜ |
0 |
||
|
TAC |
0 |
|
Liik: |
Heeringas (1) Clupea harengus |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat HER/03 A |
|
Taani |
29 177 (2) |
||
|
Saksamaa |
467 (2) |
||
|
Rootsi |
30 521 (2) |
||
|
EÜ |
60 164 |
||
|
Fääri saared |
500 (3) |
||
|
TAC |
70 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Lossitakse tervikliku saagina või sorteerituna saagi ülejäägist. (2) Millest 50 %, ajutise meetmena 2004. aastal, võib püüda Põhjamerel (EÜ veed) lõuna pool 60° N ja ida pool 4° E. (3) Püütakse Skagerrakis. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas (1) Clupea harengus |
Vöönd: |
Põhjameri põhja pool 53° 30′ N HER/4AB. |
||||
|
Taani |
77 196 |
||||||
|
Saksamaa |
48 208 |
||||||
|
Prantsusmaa |
18 250 |
||||||
|
Madalmaad |
50 068 |
||||||
|
Rootsi |
4 680 |
||||||
|
Ühendkuningriik |
62 100 |
||||||
|
EÜ |
260 502 |
||||||
|
Norra |
50 000 (2) |
||||||
|
TAC |
460 000 (3) |
||||||
|
(1) Lossitakse terviksaagina või sorteerituna saagi ülejäägist. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile heeringasaakide lossimistest, teatatakse eraldi ICESi rajoonide IVa ja IVb andmed (vööndid HER/04A. ja HER/04B.). (2) Tohib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast. (3) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
Norra veed lõuna pool 62° N HER/04-N |
|
Rootsi |
1 076 (1) |
||
|
EÜ |
1 076 |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas (1) Clupea harengus |
Vöönd: |
IVc, (2) VIId HER/4CXB7D |
|
Belgia |
9 159 (3) |
||
|
Taani |
1 526 (3) |
||
|
Saksamaa |
953 (3) |
||
|
Prantsusmaa |
17 178 (3) |
||
|
Madalmaad |
30 621 (3) |
||
|
Ühendkuningriik |
6 662 (3) |
||
|
EÜ |
66 098 |
||
|
TAC |
460 000 (4) |
||
|
(1) Lossitakse tervikliku saagina või sorteerituna saagi ülejäägist. (2) Välja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule vööndis, mis asub Thamesi suudme meresõidupiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) põhjalaiuseni 51°33′ ning sealt otse lääne suunas Ühendkunigriigi rannikul asuva punktini. (3) Sellest kvoodist võib kuni 50 % üle kanda ICESi rajooni IVb. Igast sellisest ülekandmisest tuleb komisjonile eelnevalt teatada. (4) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
Vb, VIaN (1), VIb HER/5B6ANB |
|
Saksamaa |
3 280 |
||
|
Prantsusmaa |
621 |
||
|
Iirimaa |
4 432 |
||
|
Madalmaad |
3 280 |
||
|
Ühendkuningriik |
17 727 |
||
|
EÜ |
29 340 |
||
|
Fääri saared |
660 (2) |
||
|
TAC |
30 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Viide heeringavarudele ICESi rajoonis VIa, põhja pool 56°00′ N ning VIa rajooni osas, mis paikneb ida pool 07°00′ W ja põhja pool 55°00′ N, välja arvatud Clyde. (2) Selle kvoodi alusel võib kalastada ainult rajoonis VIa, põhja pool 56°30′ N. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
VIaS (1) ,VIIbc HER/6AS7BC |
|
Iirimaa |
12 727 |
||
|
Madalmaad |
1 273 |
||
|
EÜ |
14 000 |
||
|
TAC |
14 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Viide heeringavarudele ICESi rajoonis VIa, lõuna pool 56°00' N ja lääne pool 07°00' W. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
VIa Clyde (1) HER/06ACL. |
|
Ühendkuningriik |
1 000 |
||
|
EÜ |
1 000 |
||
|
TAC |
1 000 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Clyde'i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre'i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
VIIa (1) HER/07A/MM |
|
Iirimaa |
1 250 |
||
|
Ühendkuningriik |
3 550 |
||
|
EÜ |
4 800 |
||
|
TAC |
4 800 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) ICESi VII alapiirkonna rajooni a vähendatakse ICESi VII alapiirkonna rajoonidele g, h, j, k lisatud ala võrra, mis piirneb: — põhjas laiuskraadiga 52°30' N, — lõunas laiuskraadiga 52°00' N, — läänes Iirimaa rannikuga, — idas Ühendkuningriigi rannikuga. |
|||
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
VIIe,f HER/7EF. |
|
Prantsusmaa |
500 |
||
|
Ühendkuningriik |
500 |
||
|
EÜ |
1 000 |
||
|
TAC |
1 000 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
VIIg,h,j,k (1) HER/7GK. |
|
Saksamaa |
144 |
||
|
Prantsusmaa |
802 |
||
|
Iirimaa |
11 235 |
||
|
Madalmaad |
802 |
||
|
Ühendkuningriik |
16 |
||
|
EÜ |
13 000 |
||
|
TAC |
13 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) ICESi VIII alapiirkonna rajoone g, h, j ja k suurendatakse ala võrra, mis piirneb: — põhjas laiuskraadiga 52°30' N, — lõunas laiuskraadiga 52°00' N, — läänes Iirimaa rannikuga, — idas Ühendkuningriigi rannikuga. |
|||
|
Liigid: |
Euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus |
Vöönd: |
VIII ANE/08. |
|
Hispaania; |
29 700 |
||
|
Prantsusmaa |
3 300 |
||
|
EÜ |
33 000 |
||
|
TAC |
33 000 (1) |
||
|
(1) See TAC vaadatakse 2004. aasta jooksul üle uute teadusandmete põhjal. |
|||
|
Liigid: |
Euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus |
Vöönd: |
IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) ANE/9/3411 |
|
Hispaania |
3 826 |
||
|
Portugal |
4 174 |
||
|
EÜ |
8 000 |
||
|
TAC |
8 000 |
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
Skagerrak COD/03AN. |
|
Belgia |
10 |
||
|
Taani |
3 119 |
||
|
Saksamaa |
78 |
||
|
Madalmaad |
20 |
||
|
Rootsi |
546 |
||
|
EÜ |
3 773 |
||
|
TAC |
3 900 (1) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
Kattegat COD/03AS. |
|
Taani |
841 |
||
|
Saksamaa |
17 |
||
|
Rootsi |
505 |
||
|
EÜ |
1 363 |
||
|
TAC |
1 363 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri COD/2AC4. |
||||
|
Belgia |
807 |
||||||
|
Taani |
4 635 |
||||||
|
Saksamaa |
2 939 |
||||||
|
Prantsusmaa |
997 |
||||||
|
Madalmaad |
2 619 |
||||||
|
Rootsi |
31 |
||||||
|
Ühendkuningriik |
10 631 |
||||||
|
EÜ |
22 659 |
||||||
|
Norra |
4 641 (1) |
||||||
|
TAC |
27 300 (2) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|||||
|
(1) Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast. (2) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
Norra veed lõuna pool 62° N COD/04-N |
|
Rootsi |
516 (1) |
||
|
EÜ |
516 (1) |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Tuleneb Rootsi poolt Euroopa Ühenduse ja Norra vaheliste 2004. aasta kohta peetud konsultatsioonide protokollist. |
|||
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV COD/561214 |
||||||||||||||
|
Belgia |
1 |
||||||||||||||||
|
Saksamaa |
13 |
||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
135 |
||||||||||||||||
|
Iirimaa |
191 |
||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
508 |
||||||||||||||||
|
EÜ |
848 |
||||||||||||||||
|
TAC |
848 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|||||||||||||||
|
Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||||||||
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
VIIa COD/07A. |
|
Belgia |
29 |
||
|
Prantsusmaa |
79 |
||
|
Iirimaa |
1 416 |
||
|
Madalmaad |
7 |
||
|
Ühendkuningriik |
620 |
||
|
EÜ |
2 150 |
||
|
TAC |
2 150 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
VIIb-k, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) COD/7X7A34 |
|
Belgia |
242 |
||
|
Prantsusmaa |
4 149 |
||
|
Iirimaa |
824 |
||
|
Madalmaad |
35 |
||
|
Ühendkuningriik |
450 |
||
|
EÜ |
5 700 |
||
|
TAC |
5 700 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Harilik heeringahai Lamna nasus |
Vöönd: |
EÜ veed vööndites IV, VI ja VII POR/467. |
|
EÜ |
Piiranguid ei rakendata |
||
|
Norra |
Muutmisel |
||
|
Fääri saared |
125 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Kalastada ainult õngejadaga. |
|||
|
Liigid: |
Kammellased Lepidorhombus spp. |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) LEZ/2AC4-C |
|
Belgia |
6 |
||
|
Taani |
5 |
||
|
Saksamaa |
5 |
||
|
Prantsusmaa |
31 |
||
|
Madalmaad |
24 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 819 |
||
|
EÜ |
1 890 |
||
|
TAC |
1 890 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Kammellased Lepidorhombus spp. |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV LEZ/561214 |
|
Hispaania |
409 |
||
|
Prantsusmaa |
1 596 |
||
|
Iirimaa |
466 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 129 |
||
|
EÜ |
3 600 |
||
|
TAC |
3 600 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Kammellased Lepidorhombus spp. |
Vöönd: |
VII LEZ/07. |
|
Belgia |
489 |
||
|
Hispaania |
5 430 |
||
|
Prantsusmaa |
6 589 |
||
|
Iirimaa |
2 996 |
||
|
Ühendkuningriik |
2 595 |
||
|
EÜ |
18 099 |
||
|
TAC |
18 099 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Kammellased Lepidorhombus spp. |
Vöönd: |
VIIIabde LEZ/8ABDE. |
|
Hispaania |
1 163 |
||
|
Prantsusmaa |
938 |
||
|
EÜ |
2 101 |
||
|
TAC |
2 101 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Kammellased Lepidorhombus spp. |
Vöönd: |
VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) LEZ/8C3411 |
|
Hispaania |
1 233 |
||
|
Prantsusmaa |
62 |
||
|
Portugal |
41 |
||
|
EÜ |
1 336 |
||
|
TAC |
1 336 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik soomuslest ja jõelest Limanda limanda ja Platichthys flesus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) D/F/2AC4-C |
|
Belgia |
533 |
||
|
Taani |
2 003 |
||
|
Saksamaa |
3 004 |
||
|
Prantsusmaa |
208 |
||
|
Madalmaad |
12 112 |
||
|
Rootsi |
7 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 684 |
||
|
EÜ |
19 551 |
||
|
TAC |
19 551 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Merikuratlased Lophiidae |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) ANF/2AC4-C |
|
Belgia |
247 |
||
|
Taani |
546 |
||
|
Saksamaa |
266 |
||
|
Prantsusmaa |
51 |
||
|
Madalmaad |
187 |
||
|
Rootsi |
6 |
||
|
Ühendkuningriik |
5 697 |
||
|
EÜ |
7 000 |
||
|
TAC |
7 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Merikuratlased Lophiidae |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV ANF/5 61214 |
|
Belgia |
114 |
||
|
Saksamaa |
130 |
||
|
Hispaania |
122 |
||
|
Prantsusmaa |
1 408 |
||
|
Iirimaa |
318 |
||
|
Madalmaad |
110 |
||
|
Ühendkuningriik |
978 |
||
|
EÜ |
3 180 |
||
|
TAC |
3 180 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Merikuratlased Lophiidae |
Vöönd: |
VII ANF/07. |
|
Belgia |
1 931 |
||
|
Saksamaa |
215 |
||
|
Hispaania |
768 |
||
|
Prantsusmaa |
12 395 |
||
|
Iirimaa |
1 584 |
||
|
Madalmaad |
250 |
||
|
Ühendkuningriik |
3 759 |
||
|
EÜ |
20 902 |
||
|
TAC |
20 902 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Merikuratlased Lophiidae |
Vöönd: |
VIIIa,b,d,e ANF/8ABDE. |
|
Hispaania |
883 |
||
|
Prantsusmaa |
4 915 |
||
|
EÜ |
5 798 |
||
|
TAC |
5 798 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Merikuratlased Lophiidae |
Vöönd: |
VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) ANF/8C3411 |
|
Hispaania |
1 917 |
||
|
Prantsusmaa |
2 |
||
|
Portugal |
381 |
||
|
EÜ |
2 300 |
||
|
TAC |
2 300 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed) HAD/3A/BCD |
|
Belgia |
18 |
||
|
Taani |
3 096 |
||
|
Saksamaa |
197 |
||
|
Madalmaad |
4 |
||
|
Rootsi |
366 |
||
|
EÜ |
3 681 (1) |
||
|
TAC |
4 755 |
||
|
(1) Välja arvatud 874 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki. |
|||
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Põhjameri HAD/2AC4 |
||||
|
Belgia |
625 |
||||||
|
Taani |
4 300 |
||||||
|
Saksamaa |
2 736 |
||||||
|
Prantsusmaa |
4 769 |
||||||
|
Madalmaad |
469 |
||||||
|
Rootsi |
303 |
||||||
|
Ühendkuningriik |
45 773 (1) |
||||||
|
EÜ |
58 975 (2) |
||||||
|
Norra |
15 391 |
||||||
|
TAC |
77 000 |
||||||
|
(1) Sellest 29 500 tonni tohivad püüda ja lossida laevad, millel on eripüügiluba IV lisa lõike 17 alusel. (2) Välja arvatud 2 634 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki. Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
Norra veed, lõuna pool 62° N HAD/04-N |
|
Rootsi |
956 |
||
|
EÜ |
956 |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
|
Liigid: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
VIb, XII, XIV HAD/61214. |
|
Belgia |
2 |
||
|
Saksamaa |
2 |
||
|
Prantsusmaa |
77 |
||
|
Iirimaa |
55 |
||
|
Ühendkuningriik |
566 |
||
|
EÜ |
702 |
||
|
TAC |
702 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
Vb, VIa (EÜ veed), HAD/5BC6A. |
|
Belgia |
12 |
||
|
Saksamaa |
14 |
||
|
Prantsusmaa |
571 |
||
|
Iirimaa |
1 010 |
||
|
Ühendkuningriik |
4 897 |
||
|
EÜ |
6 503 |
||
|
TAC |
6 503 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
VII, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) HAD/7/3411 |
||||||||||||||
|
Belgia |
107 |
||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
6 400 |
||||||||||||||||
|
Iirimaa |
2 133 |
||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
960 |
||||||||||||||||
|
EÜ |
9 600 |
||||||||||||||||
|
TAC |
9 600 (1) |
||||||||||||||||
|
(1) Vaadatakse üle uute teadusalaste nõuannete alusel 2004. aasta jooksul. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi rajoonis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||||||||
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat WHG/03A. |
|
Taani |
651 |
||
|
Madalmaad |
2 |
||
|
Rootsi |
70 |
||
|
EÜ |
723 (1) |
||
|
TAC |
1 500 (2) |
||
|
(1) Välja arvatud 750 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki. (2) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri WHG/2AC4. |
||||
|
Belgia |
376 |
||||||
|
Taani |
1 626 |
||||||
|
Saksamaa |
423 |
||||||
|
Prantsusmaa |
2 443 |
||||||
|
Madalmaad |
940 |
||||||
|
Rootsi |
2 |
||||||
|
Ühendkuningriik |
6 484 |
||||||
|
EÜ |
12 294 (1) |
||||||
|
Norra |
1 600 (2) |
||||||
|
TAC |
16 000 (3) |
||||||
|
(1) Välja arvatud 2 106 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki. (2) Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast. (3) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV WHG/561214 |
|
Saksamaa |
5 |
||
|
Prantsusmaa |
98 |
||
|
Iirimaa |
466 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 032 |
||
|
EÜ |
1 600 |
||
|
TAC |
1 600 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
VIIa WHG/07A. |
|
Belgia |
1 |
||
|
Prantsusmaa |
18 |
||
|
Iirimaa |
296 |
||
|
Madalmaad |
0 |
||
|
Ühendkuningriik |
199 |
||
|
EÜ |
514 |
||
|
TAC |
514 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
VIIb-k WHG/7X7A. |
|
Belgia |
263 |
||
|
Prantsusmaa |
16 200 |
||
|
Iirimaa |
7 507 |
||
|
Madalmaad |
132 |
||
|
Ühendkuningriik |
2 898 |
||
|
EÜ |
27 000 |
||
|
TAC |
27 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
VIII WHG/08. |
|
Hispaania |
1 800 |
||
|
Prantsusmaa |
2 700 |
||
|
EÜ |
4 500 |
||
|
TAC |
4 500 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Merlang Merlangius merlangus |
Vöönd: |
IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) WHG/9/3411 |
|
Portugal |
1 020 |
||
|
EÜ |
1 020 |
||
|
TAC |
1 020 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius |
Vöönd: |
Norra veed lõuna pool 62° N W/F/04-N. |
|
Rootsi |
190 (1) |
||
|
EÜ |
190 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Merluus Merluccius merluccius |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed) HKE/3A/BCD |
|
Taani |
1 086 |
||
|
Rootsi |
92 |
||
|
EÜ |
1 178 |
||
|
TAC |
1 178 (1) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires. |
|||
|
Liigid: |
Merluus Merluccius merluccius |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) HKE/2AC4-C |
|
Belgia |
20 |
||
|
Taani |
792 |
||
|
Saksamaa |
91 |
||
|
Prantsusmaa |
176 |
||
|
Madalmaad |
46 |
||
|
Ühendkuningriik |
248 |
||
|
EÜ |
1 373 |
||
|
TAC |
1 373 (1) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires. |
|||
|
Liigid: |
Merluus Merluccius merluccius |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, VII, XII, XIV HKE/571214 |
||||||||||||||||
|
Belgia |
202 |
||||||||||||||||||
|
Hispaania |
6 463 |
||||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
9 982 |
||||||||||||||||||
|
Iirimaa |
1 209 |
||||||||||||||||||
|
Madalmaad |
130 |
||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
3 940 |
||||||||||||||||||
|
EÜ |
21 926 |
||||||||||||||||||
|
TAC |
21 926 (1) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|||||||||||||||||
|
(1) Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||||||||||
|
Liigid: |
Merluus Merluccius merluccius |
Vöönd: |
VIIIa,b,d,e HKE/8ABDE. |
||||||||||||
|
Belgia |
7 |
||||||||||||||
|
Hispaania |
4 499 |
||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
10 104 |
||||||||||||||
|
Madalmaad |
13 |
||||||||||||||
|
EÜ |
14 623 |
||||||||||||||
|
TAC |
14 623 (1) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|||||||||||||
|
(1) Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||||||
|
Liigid: |
Merluus Merluccius merluccius |
Vöönd: |
VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) HKE/8C3411 |
|
Hispaania |
3 807 |
||
|
Prantsusmaa |
366 |
||
|
Portugal |
1 777 |
||
|
EÜ |
5 950 |
||
|
TAC |
5 950 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Põhjameri (EÜ veed) WHB/2AC4-C |
|
Taani |
97 058 |
||
|
Saksamaa |
160 |
||
|
Madalmaad |
294 |
||
|
Rootsi |
313 |
||
|
Ühendkuningriik |
2 141 |
||
|
EÜ |
99 966 |
||
|
Norra |
40 000 (1) |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
|
(1) Sisaldub EÜ vetele antud kogukvoodis 120 000 |
|||
|
Liigid: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
IV (Norra veed) |
|
Taani |
18 050 |
||
|
Ühendkuningriik |
950 |
||
|
EÜ |
19 000 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
V, VI, VII, XII ja XIV WHB/571214 |
||
|
Taani |
8 031 |
||||
|
Saksamaa |
31 087 |
||||
|
Hispaania |
51 812 (1) |
||||
|
Prantsusmaa |
43 263 |
||||
|
Iirimaa |
62 174 |
||||
|
Madalmaad |
97 665 |
||||
|
Portugal |
3 886 (1) |
||||
|
Ühendkuningriik |
90 671 |
||||
|
EÜ |
388 589 |
||||
|
Norra |
|||||
|
Fääri saared |
|||||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|||
|
(1) Sellest kuni 75 % võib püüda piirkondades VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed). (2) Võib püüda EÜ vetes piirkondades II, IVa, VIa põhja pool 56o 30' N, VIb, VII lääne pool 12oW. (3) Sellest kuni 500 tonni võivad olla hõbekalad (Argentina spp.). (4) Põhjaputassuusaagid võivad sisaldada hõbekalade (Argentina spp.) vältimatut kaaspüüki. (5) Võib püüda EÜ vetes piirkondades VIa põhja pool 56o 30' N, VIb, VII lääne pool 12oW. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||
|
Liigid: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
VIIIa, b, d, e WHB/8ABDE |
|
Hispaania |
19 993 |
||
|
Prantsusmaa |
15 513 |
||
|
Portugal |
2 999 |
||
|
Ühendkuningriik |
14 477 |
||
|
EÜ |
52 982 |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
| Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide kõiki osi võib püüda ICESi Vb rajooni (EÜ veed) VI, VII, XII ja XIV alapiirkonnas. |
|||
|
Liigid: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
VIIIa, b, d, e WHB/8ABDE |
|
Hispaania |
87 970 |
||
|
Portugal |
21 993 |
||
|
EÜ |
109 963 () |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) L/W/2AC4-C |
|
Belgia |
380 |
||
|
Taani |
1 048 |
||
|
Saksamaa |
135 |
||
|
Prantsusmaa |
287 |
||
|
Madalmaad |
872 |
||
|
Rootsi |
12 |
||
|
Ühendkuningriik |
4 289 |
||
|
EÜ |
7 023 |
||
|
TAC |
7 023 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Sinine molva Molva dypterigia |
Vöönd: |
EÜ vete vööndid VIa (põhja pool 56°30' N), VIb BLI/6AN6B. |
|
Fääri saared |
900 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Püütakse traalnoodaga, kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha. |
|||
|
Liigid: |
Harilik molva Molva molva |
Vöönd: |
EÜ veed vööndites IIa, IV, Vb, VI, VII LIN/2A47-C |
|
Norra |
|||
|
Fääri saared |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Selle alusel on lubatud alapiirkondades VI ja VII muude kalaliikide lisapüük 25 % laeva kohta igal ajal. Kuid kõnealune protsent võib esimese 24 tunni jooksul pärast kalastamise algust nimetatud piirkonnas olla suurem. Muude liikide lisapüügi üldkogus VI ja VII alapiirkonnas ei tohi ületada .. tonni (muutmisel). (2) Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 9 500 tonni ja meriluts 5 000 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib ainult õngejadadega ICESi rajoonis Vb ja alapiirkondades VI ja VII. (3) Kaasa arvatud sinine molva ja meriluts. Püütakse ainult õngejadadega piirkonnas VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIb. (4) Selle alusel on alapiirkonnas VI lubatud muude kalaliikide lisapüük 20 % laeva kohta igal ajal. Kuid kõnealune protsent võib esimese 24 tunni jooksul pärast kalastamise algust nimetatud piirkonnas olla suurem. Muude liikide lisapüügi üldkogus VI alapiirkonnas ei tohi ületada 75 tonni. |
|||
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat (EÜ veed), IIIbcd (EÜ veed) NEP/3A/BCD |
|
Taani |
3 380 |
||
|
Saksamaa |
10 |
||
|
Rootsi |
1 210 |
||
|
EÜ |
4 600 |
||
|
TAC |
4 600 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) NEP/2AC4-C |
|
Belgia |
993 |
||
|
Taani |
993 |
||
|
Saksamaa |
15 |
||
|
Prantsusmaa |
29 |
||
|
Madalmaad |
511 |
||
|
Ühendkuningriik |
16 446 |
||
|
EÜ |
18 987 |
||
|
TAC |
18 987 (1) |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) TAC muudetakse 21 350 to nnini ja jaotatakse liikmesriikidele, kui komisjon teeb otsuse majandamiskorra kohta, et kontrollida saake püügipiirkondades, kus püütakse Norra salehomaari ja turska. |
|||
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI NEP/5BC6. |
|
Hispaania |
23 |
||
|
Prantsusmaa |
92 |
||
|
Iirimaa |
153 |
||
|
Ühendkuningriik |
11 032 |
||
|
EÜ |
11 300 |
||
|
TAC |
11 300 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
VII NEP/07. |
|
Hispaania |
1 047 |
||
|
Prantsusmaa |
4 243 |
||
|
Iirimaa |
6 436 |
||
|
Ühendkuningriik |
5 724 |
||
|
EÜ |
17 450 |
||
|
TAC |
17 450 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
VIIIa,b,d,e NEP/8ABDE. |
|
Hispaania |
189 |
||
|
Prantsusmaa |
2 961 |
||
|
EÜ |
3 150 |
||
|
TAC |
3 150 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
VIIIc NEP/08C. |
|
Hispaania |
173 |
||
|
Prantsusmaa |
7 |
||
|
EÜ |
180 |
||
|
TAC |
180 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Norra salehomaar Nephorops norvegicus |
Vöönd: |
IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) NEP/9/3411 |
|
Hispaania |
150 |
||
|
Portugal |
450 |
||
|
EÜ |
600 |
||
|
TAC |
600 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat PRA/03A. |
|
Taani |
3 717 |
||
|
Rootsi |
2 002 |
||
|
EÜ |
5 719 |
||
|
TAC |
10 710 (1) |
||
|
(1) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) PRA/2AC4-C |
|
Taani |
3 626 |
||
|
Madalmaad |
34 |
||
|
Rootsi |
146 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 074 |
||
|
EÜ |
4 880 |
||
|
Norra |
|||
|
TAC |
4 980 |
||
|
(1) Püütakse piirkonnas IV |
|||
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Vöönd: |
Norra veed, lõuna pool 62° N PRA/04-N |
|
Taani |
900 |
||
|
Rootsi |
151 (1) |
||
|
EÜ |
1 051 |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
|||
|
Liigid: |
Viburhännakud Penaeus spp. |
Vöönd: |
Prantsuse Guajaana PEN/FGU. |
|
Prantsusmaa |
4 000 (1) |
||
|
EÜ |
4 000 (1) |
||
|
Barbados |
24 (1) |
||
|
Guajaana |
24 (1) |
||
|
Suriname |
0 (1) |
||
|
Trinidad ja Tobago |
60 (1) |
||
|
TAC |
4 108 (1) |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes. |
|||
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
Skagerrak PLE/03AN. |
|
Belgia |
57 |
||
|
Taani |
7 397 |
||
|
Saksamaa |
38 |
||
|
Madalmaad |
1 422 |
||
|
Rootsi |
396 |
||
|
EÜ |
9 310 |
||
|
TAC |
9 500 (1) |
||
|
(1) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
Kattegat PLE/03AS. |
|
Taani |
1 658 |
||
|
Saksamaa |
19 |
||
|
Rootsi |
186 |
||
|
EÜ |
1 863 |
||
|
TAC |
1 863 |
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Põhjameri PLE/2AC4 |
||||
|
Belgia |
3 624 |
||||||
|
Taani |
11 778 |
||||||
|
Saksamaa |
3 397 |
||||||
|
Prantsusmaa |
680 |
||||||
|
Madalmaad |
22 649 |
||||||
|
Ühendkuningriik |
16 761 |
||||||
|
EÜ |
58 889 |
||||||
|
Norra |
2 111 |
||||||
|
TAC |
61 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|||||
|
Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV PLE/561214 |
|
Prantsusmaa |
34 |
||
|
Iirimaa |
447 |
||
|
Ühendkuningriik |
746 |
||
|
EÜ |
1 227 |
||
|
TAC |
1 227 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
VIIa PLE/07A. |
|
Belgia |
34 |
||
|
Prantsusmaa |
15 |
||
|
Iirimaa |
876 |
||
|
Madalmaad |
10 |
||
|
Ühendkuningriik |
404 |
||
|
EÜ |
1 340 |
||
|
TAC |
1 340 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
VIIb,c PLE/7BC. |
|
Prantsusmaa |
16 |
||
|
Iirimaa |
144 |
||
|
EÜ |
160 |
||
|
TAC |
160 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
VIId,e PLE/7DE. |
|
Belgia |
992 |
||
|
Prantsusmaa |
3 305 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 763 |
||
|
EÜ |
6 060 |
||
|
TAC |
6 060 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
VIIf,g PLE/7FG. |
|
Belgia |
139 |
||
|
Prantsusmaa |
251 |
||
|
Iirimaa |
39 |
||
|
Ühendkuningriik |
131 |
||
|
EÜ |
560 |
||
|
TAC |
560 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
VIIh,j,k PLE/7HJK. |
|
Belgia |
29 |
||
|
Prantsusmaa |
58 |
||
|
Iirimaa |
203 |
||
|
Madalmaad |
117 |
||
|
Ühendkuningriik |
58 |
||
|
EÜ |
466 |
||
|
TAC |
466 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Vöönd: |
VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) PLE/8/3411 |
|
Hispaania |
75 |
||
|
Prantsusmaa |
298 |
||
|
Portugal |
75 |
||
|
EÜ |
448 |
||
|
TAC |
448 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Pollak Pollachius pollachius |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV POL/561214 |
|
Hispaania |
10 |
||
|
Prantsusmaa |
337 |
||
|
Iirimaa |
99 |
||
|
Ühendkuningriik |
258 |
||
|
EÜ |
704 |
||
|
TAC |
704 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Pollak Pollachius pollachius |
Vöönd: |
VII POL/07. |
|
Belgia |
529 |
||
|
Hispaania |
32 |
||
|
Prantsusmaa |
12 177 |
||
|
Iirimaa |
1 298 |
||
|
Ühendkuningriik |
2 964 |
||
|
EÜ |
17 000 |
||
|
TAC |
17 000 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Pollak Pollachius pollachius |
Vöönd: |
VIIIa,b,d,e POL/8ABDE. |
|
Hispaania |
286 |
||
|
Prantsusmaa |
1 394 |
||
|
EÜ |
1 680 |
||
|
TAC |
1 680 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Pollak Pollachius pollachius |
Vöönd: |
VIIIc POL/08C. |
|
Hispaania |
369 |
||
|
Prantsusmaa |
41 |
||
|
EÜ |
410 |
||
|
TAC |
410 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Pollak Pollachius pollachius |
Vöönd: |
IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) POL/9/3411 |
|
Hispaania |
348 |
||
|
Portugal |
12 |
||
|
EÜ |
360 |
||
|
TAC |
360 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Süsikas Pollachius viren |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed), Põhjameri POK/2A34 |
||||
|
Belgia |
66 |
||||||
|
Taani |
7 879 |
||||||
|
Saksamaa |
19 896 |
||||||
|
Prantsusmaa |
46 823 |
||||||
|
Madalmaad |
199 |
||||||
|
Rootsi |
1 083 |
||||||
|
Ühendkuningriik |
15 254 |
||||||
|
EÜ |
91 200 |
||||||
|
Norra |
98 800 (1) |
||||||
|
TAC |
190 000 (2) |
||||||
|
(1) Võib püüda ainult IV rajoonis (EÜ veed) ja Skagerrakis. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast. (2) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liik: |
Süsikas Pollachius virens |
Vöönd: |
Norra veed lõuna pool 62° N POK/04-N |
|
Rootsi |
1 190 |
||
|
EÜ |
1 190 |
||
|
TAC |
190 000 |
|
Liigid: |
Süsikas Pollachius viren |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV POK/561214 |
|
Saksamaa |
1 441 |
||
|
Prantsusmaa; |
14 307 |
||
|
Iirimaa |
478 |
||
|
Ühendkuningriik |
3 488 |
||
|
EÜ |
19 713 |
||
|
TAC |
19 713 (1) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Süsikas Pollachius viren |
Vöönd: |
VII, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) POK/7X1034 |
|
Belgia |
18 |
||
|
Prantsusmaa |
3 921 |
||
|
Iirimaa |
1 960 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 069 |
||
|
EÜ |
6 968 |
||
|
TAC |
6 968 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) T/B/2AC4-C |
|
Belgia |
358 |
||
|
Taani |
764 |
||
|
Saksamaa |
195 |
||
|
Prantsusmaa |
92 |
||
|
Madalmaad |
2 710 |
||
|
Rootsi |
5 |
||
|
Ühendkuningriik |
753 |
||
|
EÜ |
4 877 |
||
|
TAC |
4 877 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Railased Rajidae |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) SRX/2AC4-C |
|
Belgia |
590 |
||
|
Taani |
23 |
||
|
Saksamaa |
29 |
||
|
Prantsusmaa |
92 |
||
|
Madalmaad |
503 |
||
|
Ühendkuningriik |
2 266 |
||
|
EÜ |
3 503 |
||
|
TAC |
3 503 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), VI GHL/2AC6- |
|
EÜ |
Piiranguid ei kohaldata |
||
|
Norra |
950 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) VI tohib püüda ainult õngejadadega. |
|||
|
Liik: |
Makrell Scomber scombrus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, IIIb,c,d (EÜ veed), Põhjameri MAC/2A34- |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Belgia |
453 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taani |
11 951 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Saksamaa |
473 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
1 428 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Madalmaad |
1 437 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rootsi |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
1 331 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EÜ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Norra |
37 246 (6) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
TAC |
545 500 (7) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(1) Kaasa arvatud kõnealuse liikmesriigi makrellipüük 1 865 tonni ICESi IIIa rajoonis ning ühenduse vete ICESi IVab rajoonis (MAC/3 A/4AB). (2) Kaasa arvatud 214 tonni, mis püütakse Norra vetes, ICESi IV alapiirkonnas (MAC/04-N.). (3) Kalastamisel Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha. (4) Kaasa arvatud1 865 tonni, mis tuleneb 9. detsembril 1995. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ühenduse ja Norra vaheliste kalandusalaste nõupidamiste protokolli lisa joonealuses märkuses nr 2 kindlaksmääratud tingimustest. (5) Kaasa arvatud 636 tonni, mis tuleneb Euroopa Ühenduse ja Norra vahel 2004. aastaks sõlmitud lepingust Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) kohaselt lubatud väljapüügi EÜ ja Norra ühisosa majandamise kohta. (6) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel tohib kalastada ainult rajoonis IVa, välja arvatud 3 000 tonni, mida tohib püüda IIIa rajoonis. (7) EÜ, Norra ja Fääri saarte vahel kokkulepitud põhjapiirkonna TAC. Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liigid: |
Makrell Scomber scombrus |
Vöönd: |
IIa (väljaspool EÜ vesi), Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII, XIV MAC/2CX14- |
|
Saksamaa |
18 965 |
||
|
Hispaania |
20 |
||
|
Eesti |
150 |
||
|
Prantsusmaa |
12 644 |
||
|
Iirimaa |
63 216 |
||
|
Madalmaad |
27 656 |
||
|
Poola |
1 096 |
||
|
Ühendkuningriik |
173 848 |
||
|
EÜ |
|||
|
Norra |
|||
|
Fääri saared |
4 314 (2) |
||
|
TAC |
545 500 (3) |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Lubatud kalastada ainult piirkondades IIa, IVa, VIa (põhja pool 56°30' N), VIId, e, f, h. (2) Selle kohaselt on 1 301 tonni lubatud püüda ICESi rajoonis IVa põhja pool 59° N (EÜ vöönd) ajavahemikel 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember. 3 589 tonni Fääri saartele eraldatud kvoodist võib püüda ICESi rajoonis VIa (põhja pool 56°30' N) aasta läbi ja/või ICESi rajoonides VIIe, f, h, ja/või ICESi rajoonis IVa. (3) EÜ, Norra ja Fääri saarte vahel kokkulepitud põhjapiirkonna TAC. (4) Kaasa arvatud 9 784 tonni, mis tuleneb Euroopa Ühenduse ja Norra vahelisest lepingust Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) kohaselt 2004. aastaks lubatud väljapüügi EÜ ja Norra ühisosa majandamise kohta. (5) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 296 349 tonni. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib ainult ajavahemikel 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember: |
|||
|
Liigid: |
Makrell Scomber scombrus |
Vöönd: |
VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) MAC/8C3411 |
||||||||
|
Hispaania |
26 625 (1) |
||||||||||
|
Prantsusmaa |
177 (1) |
||||||||||
|
Portugal |
5 503 (1) |
||||||||||
|
EÜ |
32 305 |
||||||||||
|
TAC |
32 305 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|||||||||
|
(1) Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid, mis moodustavad kuni 25 % doonorliikmesriigi kvoodist, võib püüda ICESi piirkonnas VIIIa,b,d (MAC/SABD.). Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed) SOL/3A/BCD |
|
Taani |
436 |
||
|
Saksamaa |
25 |
||
|
Madalmaad |
42 |
||
|
Rootsi |
16 |
||
|
EÜ |
520 |
||
|
TAC |
520 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
II, Põhjameri SOL/24 |
|
Belgia |
1 417 |
||
|
Taani |
648 |
||
|
Saksamaa |
1 133 |
||
|
Prantsusmaa |
283 |
||
|
Madalmaad |
12 790 |
||
|
Ühendkuningriik |
729 |
||
|
EÜ |
17 000 |
||
|
TAC |
17 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV SOL/561214 |
|
Iirimaa |
68 |
||
|
Ühendkuningriik |
17 |
||
|
EÜ |
85 |
||
|
TAC |
85 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIIa SOL/07A. |
|
Belgia |
394 |
||
|
Prantsusmaa |
5 |
||
|
Iirimaa |
98 |
||
|
Madalmaad |
125 |
||
|
Ühendkuningriik |
178 |
||
|
EÜ |
800 |
||
|
TAC |
800 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIIb,c SOL/7BC. |
|
Prantsusmaa |
10 |
||
|
Iirimaa |
55 |
||
|
EÜ |
65 |
||
|
TAC |
65 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIId SOL/07D. |
|
Belgia |
1 588 |
||
|
Prantsusmaa |
3 177 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 135 |
||
|
EÜ |
5 900 |
||
|
TAC |
5 900 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIIe SOL/07E. |
|
Belgia |
11 |
||
|
Prantsusmaa |
113 |
||
|
Ühendkuningriik |
176 |
||
|
EÜ |
300 |
||
|
TAC |
300 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIIf,g SOL/7FG. |
|
Belgia |
656 |
||
|
Prantsusmaa |
66 |
||
|
Iirimaa |
33 |
||
|
Ühendkuningriik |
295 |
||
|
EÜ |
1 050 |
||
|
TAC |
1 050 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIIh,j,k SOL/7HJK. |
|
Belgia |
32 |
||
|
Prantsusmaa |
65 |
||
|
Iirimaa |
176 |
||
|
Madalmaad |
52 |
||
|
Ühendkuningriik |
65 |
||
|
EÜ |
390 |
||
|
TAC |
390 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik merikeel Solea solea |
Vöönd: |
VIIIa,b SOL/8AB. |
|
Belgia |
45 |
||
|
Hispaania |
8 |
||
|
Prantsusmaa |
3 300 |
||
|
Madalmaad |
247 |
||
|
EÜ |
3 600 |
||
|
TAC |
3 600 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt. |
|
Liigid: |
Merikeel Solea spp. |
Vöönd: |
VIIIc,d,e, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) SOX/8CDE34 |
|
Hispaania |
572 |
||
|
Portugal |
948 |
||
|
EÜ |
1 520 |
||
|
TAC |
1 520 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Kilu Sprattus sprattus |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat SPR/03A. |
|
Taani |
33 504 (1) |
||
|
Saksamaa |
70 (1) |
||
|
Rootsi |
12 676 (1) |
||
|
EÜ |
46 250 (1) |
||
|
TAC |
50 000 (2) |
||
|
(1) Selle kvoodi alusel tohib püüda veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 16 millimeetrit, ning selle suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1434/98 artiklis 2 kindlaksmääratud tingimusi. (2) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Kilu Sprattus sprattus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) SPR/2AC4-C |
|
Belgia |
2 738 |
||
|
Taani |
216 683 |
||
|
Saksamaa |
2 738 |
||
|
Prantsusmaa |
2 738 |
||
|
Madalmaad |
2 738 |
||
|
Rootsi |
1 330 (1) |
||
|
Ühendkuningriik |
9 035 |
||
|
EÜ |
238 000 ►M2 ◄ |
||
|
Norra |
|||
|
Fääri saared |
4 000 (3) |
||
|
TAC |
257 000 |
||
|
(1) Kaasa arvatud tobiad. (2) Võib püüda ainult IV alapiirkonnas (EÜ veed). (3) Tuleb maha arvestada tobiakvoodist Põhjameres. |
|||
|
Liigid: |
Kilu Sprattus sprattus |
Vöönd: |
VIIde SPR/7DE. |
|
Belgia |
50 |
||
|
Taani |
3 120 |
||
|
Saksamaa |
50 |
||
|
Prantsusmaa |
670 |
||
|
Madalmaad |
670 |
||
|
Ühendkuningriik |
5 040 |
||
|
EÜ |
9 600 |
||
|
TAC |
9 600 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
Liigid: |
Harilik ogahai/ogahai Squalus acanthias |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) DGS/2AC4-C |
|
Belgia |
76 |
||
|
Taani |
435 |
||
|
Saksamaa |
79 |
||
|
Prantsusmaa |
139 |
||
|
Madalmaad |
119 |
||
|
Rootsi |
6 |
||
|
Ühendkuningriik |
3 618 |
||
|
EÜ |
4 472 ►M2 ◄ |
||
|
Norra |
|||
|
TAC |
4 672 |
||
|
(1) Kaasa arvatud õngejadaga püütud saagid, mille moodustavad hallhai ja musthai, pikk-koon hai, hall lühiogahai, suur tumehai, ronkjas tumehai ja portugali süvahai. Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi alapiirkondades IV, VI ja VII. |
|||
|
Liigid: |
Stauriid Trachurus spp. |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) JAX/2AC4-C |
|
Belgia |
74 |
||
|
Taani |
31 811 |
||
|
Saksamaa |
2 399 |
||
|
Prantsusmaa |
51 |
||
|
Iirimaa |
1 846 |
||
|
Madalmaad |
5 161 |
||
|
Rootsi |
750 |
||
|
Ühendkuningriik |
4 696 |
||
|
EÜ |
46 788 ►M2 ◄ |
||
|
Norra |
|||
|
Fääri saared |
7 000 (2) |
||
|
TAC |
50 267 |
||
|
(1) Võib püüda ainult IV alapiirkonnas (EÜ veed). (2) Kvoodi 7 000 tonnise üldmahu piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N) ja VIIe, f, h |
|||
|
Liigid: |
Stauriid Trachurus spp. |
Vöönd: |
Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII, XIV JAX/578/14 |
|
Taani |
11 966 |
||
|
Saksamaa |
9 564 |
||
|
Hispaania |
13 062 |
||
|
Prantsusmaa |
6 320 |
||
|
Iirimaa |
31 137 |
||
|
Madalmaad |
45 631 |
||
|
Portugal |
1 264 |
||
|
Ühendkuningriik |
12 935 |
||
|
EÜ |
131 879 |
||
|
Fääri saared |
|||
|
TAC |
137 000 |
Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi piirkondades IV, VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIIe, f, h. (2) kvoodi 7 000 tonnise üldmahu piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIIe,f,h. |
|||
|
Liigid: |
Stauriid Trachurus spp. |
Vöönd: |
VIIIc, IX JAX/8C9. |
|
Hispaania |
29 587 (1) |
||
|
Prantsusmaa |
377 (1) |
||
|
Portugal |
25 036 (1) |
||
|
EÜ |
55 000 |
||
|
TAC |
55 000 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Olenemata nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda harilikust stauriidist pikkusega 12–14 cm. Kõnealuse koguse kontrollimiseks rakendatakse lossitavate koguste massi suhtes koefitsienti 1,2. |
|||
|
Liigid: |
Stauriid Trachurus spp. |
Vöönd: |
X, CECAF (1) JAX/X34PRT |
|
Portugal |
3 200 |
||
|
EÜ |
3 200 |
||
|
TAC |
3 200 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Assooridega külgnevad veed, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. |
|||
|
Liigid: |
Stauriid Trachurus spp. |
Vöönd: |
CECAF (EÜ veed) (1) JAX/341PRT |
|
Portugal |
1 600 |
||
|
EÜ |
1 600 |
||
|
TAC |
1 600 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Madeiraga külgnevad veed, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. |
|||
|
Liigid: |
Stauriid Trachurus spp. |
Vöönd: |
CECAF (EÜ veed) (1) JAX/341SPN |
|
Hispaania |
1 600 |
||
|
EÜ |
1 600 |
||
|
TAC |
1 600 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Kanaari saartega külgnevad veed, mis kuuluvad Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. |
|||
|
Liigid: |
Tursik Trisopterus esmarki |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, Põhjameri (EÜ veed) NOP/2A3A4- |
|
Taani |
172 840 |
||
|
Saksamaa |
33 |
||
|
Madalmaad |
127 |
||
|
EÜ |
173 000 ►M2 ◄ |
||
|
Norra |
|||
|
Fääri saared |
|||
|
TAC |
198 000 |
Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |
|
|
(1) Selle kvoodi alusel võib kalastada ISESi rajoonis VIa, põhja pool 56°30′ N. (2) Kuni 5 000 tonni püügist võivad olla tobiad. (3) Arvestatakse maha tobiakvoodist IIa (EÜ veed), Põhjameres (EÜ veed). (4) Kuni 6 000 tonni võib olla püütud alarajoonis VIa 56°30¢ N. |
|||
|
Liigid: |
Tursik Trisopterus esmarki |
Vöönd: |
IV (Norra veed) NOP/04-N. |
|
Taani |
|||
|
Ühendkuningriik |
|||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Kaasa arvatud mittesorteeritav hariliku stauriidi segu. (2) 80 % sellest kvoodist võivad olla tobiad. |
|||
|
Liigid: |
Tööstuslikuks otstarbeks mõeldud kala |
Vöönd: |
IV (Norra veed) I/F/04-N. |
|
Rootsi |
|||
|
EÜ |
800 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha. (2) Sellest kuni 400 tonni harilik stauriid. |
|||
|
Liigid: |
Kombineeritud kvoot |
Vöönd: |
EÜ veed vööndites Vb, VI, VII R/G/5B67-C |
|
EÜ |
Piiranguid ei rakendata |
||
|
Norra |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Püütakse ainult õngejadadega; kaasa arvatud pikksabalased, morad ja niituimluts. |
|||
|
Liigid: |
Muud liigid |
Vöönd: |
IV (Norra veed) OTH/04-N. |
|
Belgia |
60 |
||
|
Taani |
5 500 |
||
|
Saksamaa |
620 |
||
|
Prantsusmaa |
255 |
||
|
Madalmaad |
440 |
||
|
Rootsi |
Muutmisel (1) |
||
|
Ühendkuningriik |
4 125 |
||
|
EÜ |
11 000 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile “muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes. |
|||
|
Liik: |
Muud liigid |
Vöönd: |
EÜ veed vööndites IIa, IV, VIa põhja pool 56° 30′ N OTH/2A46AN |
|
EÜ |
Ei piirata |
||
|
Norra |
5 000 (1) |
||
|
Fääri saared |
400 (2) |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Ainult IIa ja IV. Hõlmab püügipiirkondi, mida eraldi ei mainita; võib püüda kuni 350 tonni merikeelt. (2) Ainult valge lihaga merekala kaaspüük IV ja VIa vööndites. |
|||
IC LISA
ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICES
ICESi püügipiirkonnad I, II, IIIa, IV, V, XII, XIV ja NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed)
|
Liik: Atlandi arktikakrabi Chionoecetes spp. |
Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed) PRC/NO1GRN |
|
|
Iirimaa |
125 |
|
|
Hispaania |
875 |
|
|
EÜ |
1 000 |
|
|
TAC |
ei kohaldata |
|
|
Liigid: |
Kalju-tömppeakala Coryphanoides rupestris |
Vöönd: |
V, XIV (Gröönimaa veed) RNG/514GRN |
|
Saksamaa |
1 629 |
||
|
Ühendkuningriik |
86 |
||
|
EÜ |
2 000 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Selle kvoodi kohaselt eraldatakse 285 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Kalju-tömppeakala Coryphanoides rupestris |
Vöönd: |
NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed) RNG/N01GRN |
|
Saksamaa |
1 035 |
||
|
EÜ |
1 350 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Selle kvoodi kohaselt eraldatakse 315 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Vöönd: |
I, II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) HER/1/2 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Belgia |
25 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taani |
24 946 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Saksamaa |
4 368 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Hispaania |
82 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
1 076 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Iirimaa |
6 458 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Madalmaad |
8 927 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Poola |
1 262 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Portugal |
82 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Soome |
386 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rootsi |
9 244 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
15 948 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EÜ |
72 804 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Fääri saared |
6 997 (1) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(1) Tohib püüda EÜ vetes. Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liik: Tursk Gadus morhua |
Vöönd: I, II (Norra veed) COD/1N2AB- |
|
|
Saksamaa |
2 431 |
|
|
Kreeka |
301 |
|
|
Hispaania |
2 712 |
|
|
Iirimaa |
301 |
|
|
Prantsusmaa |
2 232 |
|
|
Portugal |
2 712 |
|
|
Ühendkuningriik |
9 431 |
|
|
EÜ |
20 120 |
|
|
TAC |
486 000 |
|
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
1, 11 b COD/1/2B. |
|
Saksamaa |
3 216 |
||
|
Hispaania |
8 313 |
||
|
Prantsusmaa |
1 372 |
||
|
Poola |
1 507 |
||
|
Portugal |
1 755 |
||
|
Ühendkuningriik |
2 059 |
||
|
Kõik liikmesriigid |
100 (1) |
||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
486 000 |
||
|
(1) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik. (2) Ühenduse kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare vööndis ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi. (3) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 618 tonni. |
|||
|
Liik: Tursk Gadus morhua |
Vöönd: Gröönimaa veed COD/N01514 |
|
|
Saksamaa |
“p.m.” |
|
|
Ühendkuningriik |
“p.m.” |
|
|
EÜ |
“p.m.” |
|
|
TAC |
ei kohaldata |
|
|
Liigid: |
Tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) C/H/05B-F. |
|
Saksamaa |
10 |
||
|
Prantsusmaa |
60 |
||
|
Ühendkuningriik |
430 |
||
|
EÜ |
500 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liik: Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) HAL/514GRN |
|
|
Portugal |
800 |
|
|
EÜ |
||
|
TAC |
ei kohaldata |
|
|
(1) Millest üksnes õngejadaga püütavad 200 tonni eraldatakse Norrale. (2) Kui tursa- ja meriahvenapüügiga koos satub traalnoota harilikku hiidlesta koguses, mis ületab käesoleva kvoodi, lahendavad Gröönimaa ametivõimud küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastav kvoot on ammendatud. |
||
|
Liigid: |
Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
Vöönd: |
NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed) HAL/N01GRN |
|
EÜ |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Selle kvoodi alusel eraldatakse Norrale 200 tonni kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. (2) Kui tursa- ja meriahvenapüügiga koos satub traalnoota harilikku hiidlesta koguses, mis ületab käesoleva kvoodi, lahendavad Gröönimaa asutused küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastavad kvoodid on ammendatud. |
|||
|
Liigid: |
Moiva Mallotus villosus |
Vöönd: |
11b CAP/02B. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (2) |
||
|
(1) Ilma et see piiraks ühenduse õiguste kohaldamist. (2) Vaadatakse läbi, toetudes teadusuuringute tulemustele. |
|||
|
Liigid: Moiva Mallotus villosus |
Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) CAP/514/GRN |
|
|
Kõik liikmesriigid |
0 (1) |
|
|
EÜ |
25 795 (2) |
|
|
Lubatud kogupüük |
Ei kohaldata |
|
|
(1) Kõigi liikmesriikide kasutuses. (2) Kõnealune kvoot on kahepoolsete kalanduskokkulepete alusel tervikuna eraldatud Fääri saartele, Islandile ja Norrale. |
||
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Vöönd: |
I, II (Norra veed) HAD/1N2AB- |
|
Saksamaa |
428 |
||
|
Prantsusmaa |
257 |
||
|
Ühendkuningriik |
1 315 |
||
|
EÜ |
2 000 |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
|
Liigid: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
I, II (rahvusvahelised veed) |
|
EÜ |
70 000 |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
|
Liigid: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
I, II (Norra veed) WHB/1/2-N. |
|
Saksamaa |
500 |
||
|
Prantsusmaa |
500 |
||
|
EÜ |
1 000 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) WHB/05B-F. |
|
Taani |
7 040 |
||
|
Ühendkuningriik |
7 040 |
||
|
Kõik liikmesriigid |
1 920 |
||
|
EÜ |
16 000 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterigia |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) B/L/05B-F. |
|
Saksamaa |
950 (1) |
||
|
Prantsusmaa |
2 106 (1) |
||
|
Ühendkuningriik |
184 (1) |
||
|
EÜ |
3 240 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kuni 1 080-tonnine kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha. |
|||
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Vöönd: |
V, XIV (Gröönimaa veed) PRA/514GRN |
|
Taani |
848 |
||
|
Prantsusmaa |
848 |
||
|
EÜ |
5 675 (1) |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Sellest 2 830 tonni eraldatakse Norrale ja 1 150 tonni Fääri saartele. |
|||
|
Liik: Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed) PRA/NO1GRN |
|
|
Taani |
2 000 |
|
|
Prantsusmaa |
2 000 |
|
|
EÜ |
4 000 |
|
|
TAC |
ei kohaldata |
|
|
Liigid: |
Süsikas Pollachius viren |
Vöönd: |
I, II (Norra veed) POK/1N2AB- |
|
Saksamaa |
2 880 |
||
|
Prantsusmaa |
463 |
||
|
Ühendkuningriik |
257 |
||
|
EÜ |
3 600 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liigid: |
Süsikas Pollachius viren |
Vöönd: |
I, II (rahvusvahelised veed) POK/1/2INT |
|
EÜ |
0 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Süsikas Pollachius viren |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) POK/05B-F. |
|
Belgia |
50 |
||
|
Saksamaa |
310 |
||
|
Prantsusmaa |
1 510 |
||
|
Madalmaad |
50 |
||
|
Ühendkuningriik |
580 |
||
|
EÜ |
2 500 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Vöönd: |
I, II (Norra veed) GHL/1N2AB- |
|
Saksamaa |
50 |
||
|
Ühendkuningriik |
50 |
||
|
EÜ |
100 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Vöönd: |
I, II (rahvusvahelised veed) GHL/1/21NT |
|
EÜ |
0 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liik: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) GHL/514GRN |
|
|
Saksamaa |
7 647 |
|
|
Ühendkuningriik |
403 |
|
|
EÜ |
9 000 (1) |
|
|
TAC |
ei kohaldata |
|
|
(1) Millest 800 tonni eraldatakse Norrale ja 150 tonni Fääri saartele. |
||
|
Liigid: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Vöönd: |
NAFO 0,1 (Gröönimaa veed) GHL/N01GRN |
|
Saksamaa |
550 |
||
|
EÜ |
1 500 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Selle kvoodi alusel eraldatakse 800 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks ning 150 tonni Fääri saartele. |
|||
|
Liik: |
Makrell Scomber scombrus |
Vöönd: |
IIa (Norra veed) MAC/02 A-N |
|
Taani |
11 100 (1) |
||
|
EÜ |
11 100 (1) |
||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Võib püüda ka IV (Norra veed) alapiirkonnas ja IIa (mitte EÜ veed) rajoonis. |
|||
|
Liigid: |
Makrell Scomber scombrus |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) MAC/05B-F |
|
Taani |
3 589 (1) |
||
|
EÜ |
3 589 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Võib püüda IVa (EÜ veed). |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
RED/51214. |
|
Eesti |
350 |
||
|
Saksamaa |
11 175 (2) |
||
|
Hispaania |
1 963 (2) |
||
|
Prantsusmaa |
1 044 (2) |
||
|
Iirimaa |
4 (2) |
||
|
Madalmaad |
5 (2) |
||
|
Poola |
1 007 (2) |
||
|
Portugal |
2 346 (2) |
||
|
Ühendkuningriik |
27 (2) |
||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
120 000 (2) |
||
|
(1) EÜ veed ja rahvusvahelised veed. (2) Võib püüda NAFO tsooni alapiirkonnas 2, rajoonides IF ja 3K, kuid arvestatakse maha V, XII, XIV kvoodist 25 000-tonnise üldkvoodi piires. (3) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 16 563 tonni. |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
I, II (Norra veed) RED/1N2AB- |
|
Saksamaa |
512 |
||
|
Hispaania |
63 |
||
|
Prantsusmaa |
56 |
||
|
Portugal |
269 |
||
|
Ühendkuningriik |
100 |
||
|
EÜ |
1 000 ►M2 ◄ |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liik: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
V, XIV (Gröönimaa veed) RED/514GRN |
|
Saksamaa |
19 533 |
||
|
Prantsusmaa |
99 |
||
|
Ühendkuningriik |
138 |
||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
Mittekohaldatav |
||
|
(1) Kuni 20 000 tonni võib püüda pelaagilise traalnoodaga. Põhjatraali ja pelaagilist traali kasutavate püügipiirkondade kohta tuleb esitada eraldi aruanded. Tohib püüda ida pool või lääne pool. (2) Norrale eraldatakse 5 230 tonni püüdmiseks pelaagilise traalnoodaga. (3) 500 tonni eraldatakse Fääri saartele. Põhjatraali ja pelaagilist traali kasutavate püügipiirkondade kohta tuleb esitada eraldi aruanded. |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
V.a (Islandi veed) RED/05A-IS |
|
Belgia |
|||
|
Saksamaa |
|||
|
Prantsusmaa |
|||
|
Ühendkuningriik |
|||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk). (2) Püük ajavahemikul juulist detsembrini. |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) RED/05B-F. |
|
Belgia |
45 |
||
|
Saksamaa |
5 796 |
||
|
Prantsusmaa |
392 |
||
|
Ühendkuningriik |
67 |
||
|
EÜ |
6 300 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Muud liigid (1) |
Vöönd: |
I, II (Norra veed) OTH/1N2AB- |
|
Saksamaa |
150 (1) |
||
|
Prantsusmaa |
60 (1) |
||
|
Ühendkuningriik |
240 (1) |
||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Ainult kaaspüügina. |
|||
|
Liigid: |
Muud liigid (1) |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) OTH/05B-F. |
|
Saksamaa |
305 |
||
|
Prantsusmaa |
275 |
||
|
Ühendkuningriik |
180 |
||
|
EÜ |
760 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid. |
|||
|
Liigid: |
Lestalised |
Vöönd: |
Vb (Fääri saarte veed) FLX/05B-F. |
|
Saksamaa |
180 |
||
|
Prantsusmaa; |
140 |
||
|
Ühendkuningriik |
680 |
||
|
EÜ |
1 000 (1) |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
||
|
(1) Kaasa arvatud süvalest. |
|||
|
Liik: Kaaspüügid |
Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed) XBC/NO1GRN |
|
|
EÜ |
2 000 (1) |
|
|
TAC |
ei kohaldata |
|
|
(1) Tursa, merihundi, rai, molva ja merilutsu segust koosnevad kaaspüügid. Tursa kogus kaaspüügis ei tohi ületada 100 tonni. Lubatud püüda alapiirkondades XIV ja V (Gröönimaa veed). |
||
ID LISA
ATLANDI OOKEANI LOODEOSA
NAFO tsoon
Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
NAFO 2J3KL COD/N2J3KL |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
NAFO 3NO COD/N3N0. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Vöönd: |
NAFO 3M COD/N3M. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Vöönd: |
NAFO 2J3KL WIT/N2J3KL |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Vöönd: |
NAFO 3NO WIT/N3NO |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Vöönd: |
NAFO 3M PLA/N3M. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Vöönd: |
NAFO 3LNO PLA/N3LNO. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Lühiuim-kalmaar Ilex illecebrosus |
Vöönd: |
NAFO alavööndid 3 ja 4 SQI/N34. |
|
Eesti |
128 (2) |
||
|
Läti |
128 (2) |
||
|
Leedu |
128 (2) |
||
|
Poola |
227 (2) |
||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
34 000 |
||
|
(1) Puudub ühenduse kindlaksmääratud osa; 29 467 tonni antakse kasutada Kanadale ja EÜ liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. (2) Püük toimub ajavahemikul 1. juuli–31. detsember. |
|||
|
Liigid: |
Ruske soomuslest Limanda ferruginea |
Vöönd: |
NAFO 3LNO YEL/N3LNO. |
|
Eesti |
|||
|
Läti |
|||
|
Leedu |
|||
|
Poola |
|||
|
EÜ |
290 (1) |
||
|
TAC |
14 500 |
||
|
(1) Kõik liikmesriigid, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola; püütakse ainult kaaspüügina. Püügipiirkond suletakse, kui kvoot on ammendatud. (2) Kõnesolevate uute liikmesriikide laevade kasutusse antakse kokku 73 tonni ning ainult kaaspüügina. (3) Eesti, Läti, Leedu ja Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NAFO tsooni, kavatsusest siseneda NAFO tsooni ning tegelemisest NAFO eeskirjade kohase kalapüügiga käesoleva kvoodi alusel. Teave käesoleva kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse lipuliikmesriigile ja edastatakse NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel. |
|||
|
Liigid: |
Moiva Mallotus villosus |
Vöönd: |
NAFO 3NO CAP/N3NO. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis |
Vöönd: |
NAFO 3L (1) PRA/N3L. |
|
Eesti |
144 (2) |
||
|
Läti |
144 (2) |
||
|
Leedu |
144 (2) |
||
|
Poola |
144 (2) |
||
|
EÜ |
|||
|
TAC |
13 000 |
||
|
(1) Välja arvatud ala, mis on piiratud järgmiste koordinaatidega: (2) Kalastamiseks järgmistel ajavahemikel: 1. jaanuar–31. märts, 1. juuli–14. september ja 1. detsember–31. detsember. (3) Kõik liikmesriigid, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. |
|||
|
Liigid: |
Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis |
Vöönd: |
NAFO 3M (1) PRA/N3M. |
|
TAC |
|||
|
(1) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piirneval alal: (2) Ei kohaldata. Püügipiirkonda hallatakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid annavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele välja eripüügiload ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust. Erandina kõnealuse määruse artiklist 8 loetakse load kehtivaks ainult juhul, kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid teatamisele järgneva viie tööpäeva jooksul. |
|||
|
Liigid: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Vöönd: |
NAFO 3LMNO GHL/N3LMNO |
|
Eesti |
|||
|
Saksamaa |
408 |
||
|
Läti |
|||
|
Leedu |
|||
|
Poola |
|||
|
Hispaania |
5 482 |
||
|
Portugal |
2 313 |
||
|
EÜ |
8 203 |
||
|
TAC |
14 820 |
||
|
(1) Kõnesolevate uute liikmesriikide laevad võivad püüda kokku 985 tonni. (2) Eesti, Läti, Leedu ja Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NAFO tsooni, artikli 34 lõike 2 kohase eripüügiloaga laevade kavatsusest siseneda NAFO tsooni, et NAFO eeskirjade kohaselt püüda süvalesta muu kvoodi alusel. Kõnealuse kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse aruanne lipuliikmesriigile ja NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel. |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
NAFO 3M RED/N3M. |
|
Eesti |
1 571 (1) |
||
|
Saksamaa |
513 (1) |
||
|
Hispaania |
233 (1) |
||
|
Läti |
1 571 (1) |
||
|
Leedu |
1 571 (1) |
||
|
Portugal |
2 354 (1) |
||
|
EÜ |
|||
|
Poola |
|||
|
TAC |
5 000 (1) |
||
|
(1) See kvoot tuleb täita kõnealusele varule kehtestatud 5 000-tonnise TACi ulatuses. TACi ammendamisel lõpetatakse kõnealuse varu spetsialiseeritud püük püügimääradest olenemata. (2) Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 3 100 tonni. (3) Võib kalastada 124 tonnise üldkvoodi piires. (4) Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NSFO tsooni, laevade kavatsusest siseneda NAFO tsooni ning kalastada NAFO eeskirjade kohaselt selle kvoodi alusel. Selle kvoodi alusel püütud saakidest kantakse ette lipuliikmesriigile ja NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel. |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
NAFO 3LN RED/N3LN. |
|
EÜ |
0 (1) |
||
|
TAC |
0 (1) |
||
|
(1) Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt. |
|||
|
Liigid: |
Meriahven Sebastes spp. |
Vöönd: |
NAFO alapiirkond 2, rajoonid IF ja 3K RED/N1F3K. |
|
Eesti |
|||
|
Läti |
|||
|
Leedu |
|||
|
TAC |
32 500 |
||
|
(1) Püütakse 7 500 tonnise üldmahuga kvoodi piires ning jagatakse Kanada, Kuuba, Prantsusmaa (St Pierre et Miquelon), Jaapani, Korea, Ukraina ja USAga. |
|||
IE LISA
SIIRDEKALAD
Kõik püügipiirkonnad
Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames, nagu on ICCAT ja IATTC.
|
Liigid: |
Harilik tuun Thunnus thynnus |
Vöönd: |
Atlandi ookean ida pool 45o W, ja Vahemeri BFT/AE045W |
|
Küpros |
|||
|
Kreeka |
326 |
||
|
Hispaania |
6 317 |
||
|
Prantsusmaa |
6 233 |
||
|
Itaalia |
4 920 |
||
|
Malta |
|||
|
Portugal |
594 |
||
|
Kõik liikmesriigid |
60 (2) |
||
|
EÜ |
18 450 |
||
|
TAC |
32 000 |
||
|
(1) Küpros ja Malta võivad kalastada ICCATi “muu” kvoodi alusel kooskõlas ICCATi 2003. aasta koosolekul vastuvõetud vastavustabeliga. (2) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. |
|||
|
Liigid: |
Mõõkkala Xiphias gladius |
Vöönd: |
Atlandi ookean, põhja pool laiuskraadi 5o N SWO/AN05N |
|
Hispaania |
5 682,4 |
||
|
Portugal |
1 010,4 |
||
|
Kõik liikmesriigid |
148,5 (1) |
||
|
EÜ |
6 841,3 |
||
|
TAC |
14 000 |
||
|
(1) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. |
|||
|
Liigid: |
Mõõkkala Xiphias gladius |
Vöönd: |
Atlandi ookean, lõuna pool laiuskraadi 5o N SWO/AS05N |
|
Hispaania |
5 488,5 |
||
|
Portugal |
361,5 |
||
|
EÜ |
5 850 |
||
|
TAC |
15 776 |
|
Liigid: |
Pikkuim-tuun Genno alalunga |
Vöönd: |
Atlandi ookean, põhja pool 5o N ALB/AN05N |
||||||||||||||
|
Iirimaa |
|||||||||||||||||
|
Hispaania |
|||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
|||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
|||||||||||||||||
|
Portugal |
|||||||||||||||||
|
EÜ |
|||||||||||||||||
|
TAC |
34 500 |
||||||||||||||||
|
(1) Keelatud on kasutada seisevvõrke, abaraid ja nakkevõrke. (2) Kooskõlas määruse(EÜ) nr 973/2001 artikli 10 lõikega 1 on sihtliigina pikkuim-tuuni püüdvate ühenduse laevade arv 1 253. (3)
|
|||||||||||||||||
|
Liigid: |
Pikkuim-tuun Genno alalunga |
Vöönd: |
Atlandi ookean, lõuna pool laiuskraadi 5o N ALB/AS05N |
|
Hispaania |
1 216,6 |
||
|
Prantsusmaa |
223,6 |
||
|
Portugal |
474,5 |
||
|
EÜ |
1 914,7 |
||
|
TAC |
29 200 |
|
Liigid: |
Suursilmtuun Thunnus obesus |
Vöönd: |
Atlandi ookean BET/ATLANT |
|
Hispaania |
18 838,2 |
||
|
Prantsusmaa |
8 177 |
||
|
Portugal |
8 922 |
||
|
EÜ |
35 937,2 |
||
|
TAC |
Keskmine püük 1991–1992 |
|
Liigid: |
Sinine marliin Makaira nigricans |
Vöönd: |
Atlandi ookean BUM/ATLANT |
|
EÜ |
103 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Liigid: |
Valge odanina Tetrapturus alba |
Vöönd: |
Atlandi ookean WHM/ATLANT |
|
EÜ |
46,5 |
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
IF LISA
ANTARKTIKA
CCAMLRi tsoon
Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei jaotata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.
|
Liigid: |
Krokodilljääkala Chaenocephalus aceratus |
Tsoon: |
FAO 48.3 Antarktika SSI/F483. |
|
TAC |
2 200 (1) |
||
|
(1) TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika LIC/F5852. |
|
TAC |
150 (1) |
||
|
(1) TAC hõlmab kaaspüügi liikide Dissostichus eleginoides ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Haugjääkala Champsocephalus gunnari |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika ANI/F483. |
|
TAC |
2 887 (1) |
||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2002–31. august 2004. Selle varu püüki piiratakse ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini 2004 kuni 722 tonnini. |
|||
|
Liigid: |
Haugjääkala Champsocephalus gunnari |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika (1) ANI/F5852. |
|
TAC |
292 (2) |
||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004. (2) Käesoleva TACiga seoses määratletakse kalastamiseks avatud ala FAO statistilise alapiirkonna 58.5.2 selle osana, mis asub alal, mis on piiratud joonega, mis: a) algab punktis, kus geograafiline pikkus 72°15¢ E lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimination Agreement) kohase piiriga ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 53°25¢ S; b) seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini geograafilise pikkusega 74° E; c) seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 52°40¢ S ja geograafilise pikkusega 76° E; d) kulgeb piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 52° S; e) seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 51° S ja geograafilise pikkusega 74°30¢ E; ja f) seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini. |
|||
|
Liigid: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika TOP/F483 |
|
TAC |
|||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse õngejada kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. mai–31. august 2004 ning mõrda kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. detsember 2003–30. november 2004. (2) Kaasa arvatud 221 tonni railasi ja 221 tonni Macrorus spp. kaaspüügina. |
|||
|
Liigid: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Vöönd: |
FAO 48.4 Antarktika TOP/F484 |
|
TAC |
|||
|
(1) Püütakse ainult õngejadadega. (2) Seda TACi kohaldatakse kalastushooajal, nagu on määratud seoses alapiirkonnaga 48.3, või kuni Dissostichus eleginoides'e lubatud koguse ammendamiseni alapiirkonnas 48.4, või, vastavalt eespool nimetatule, Dissostichus eleginoides'e lubatud koguse ammendamiseni alapiirkonnas 48.3, oleneval sellest, kumb on varasem. |
|||
|
Liigid: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika TOP/F5852 |
|
TAC |
|||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse traali kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. detsember 2003–31. august 2004. (2) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool idapikkust 79°20' E. Selles vööndis on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud (vaata XIV lisa). |
|||
|
Liigid: |
Tavaline hiigelvähk Euphausia superba |
Vöönd: |
FAO 48 KRI/F48. |
||||||||
|
TAC |
4 000 000 (1) |
||||||||||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||||||
|
Liigid: |
Tavaline hiigelvähk Euphausia superba |
Vöönd: |
FAO 58.40.1 Antarktika KRI/F5841. |
||||
|
TAC |
440 000 (1) |
||||||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004. Eritingimused:Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|||||||
|
Liigid: |
Tavaline hiigelvähk Euphausia superba |
Vöönd: |
FAO 58.4.2 Antarktika KRI/F5842. |
|
TAC |
450 000 (1) |
||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004. |
|||
|
Liigid: |
Nototeenia Gobionotothen gibberifrons |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika NOG/F483. |
|
TAC |
1 470 (1) |
||
|
(1) TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika NOS/F483. |
|
TAC |
300 (1) |
||
|
(1) TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika NOS/F5852. |
|
TAC |
80 (1) |
||
|
(1) TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Marmornototeenia Notothenia rossii |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika NOR/F483. |
|
TAC |
300 (1) |
||
|
(1) TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Krabi Paralomis spp. |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika PAI/F483. |
|
TAC |
1 600 (1) |
||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004. |
|||
|
Liigid: |
Tume ebajääkala Pseudochaenichthus georgianus |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika SGI/F48 3. |
|
TAC |
300 (1) |
||
|
(1) TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Pikksabalased Macrourus spp. |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika GRV/F5852. |
|
TAC |
360 (1) |
||
|
(1) TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Muud liigid |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika OTH/F 5852. |
|
TAC |
50 (1) |
||
|
(1) TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. |
|||
|
Liigid: |
Railased Rajae |
Vöönd: |
FAO 58.5.2 Antarktika SRX/F5852. |
|
TAC |
|||
|
(1) TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada. (2) Selle TACi puhul käsitletakse railasi ühe liigina. |
|||
|
Liigid: |
Kalmaar Martialia hyadesi |
Vöönd: |
FAO 48.3 Antarktika SQS/F483. |
|
TAC |
2 500 (1) |
||
|
(1) Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003–30. november 2004. |
|||
II LISA
2004. AASTAL KOHALDATAVAD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED MUUKS KUI INIMTOIDUKS MÕELDUD SORTEERIMATA LOSSITAVA HEERINGA SUHTES (ELUSKAALU TONNIDES)
Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügipiiranguid käsitletakse kvootidena artikli 3 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklitega 14 ja 15.
|
Liigid: |
Heeringas (1) Clupea harengus |
Vöönd: |
Skagerrak ja Kattegat HER/03A-BC |
|
Taani |
17 950 |
||
|
Saksamaa |
160 |
||
|
Rootsi |
2 890 |
||
|
EÜ |
21 000 |
||
|
TAC |
21 000 (2) |
||
|
(1) Muude kalaliikide kui heeringa püügipiirkonnas püütud ja sorteerimata lossitud kalaliikide heeringa kaaspüük. (2) Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks. |
|||
|
Liik: |
Heeringas (1) Clupea harengus |
Vöönd: |
IIa (EÜ veed), Põhjameri, VIId HER/2A47DX |
|
Belgia |
214 |
||
|
Taani |
41 356 |
||
|
Saksamaa |
214 |
||
|
Prantsusmaa |
214 |
||
|
Madalmaad |
214 |
||
|
Rootsi |
202 |
||
|
Ühendkuningriik |
786 |
||
|
EÜ |
43 200 |
||
|
TAC |
43 200 |
||
|
(1) Muude kalaliikide kui heeringa püügipiirkonnas püütud ja sorteerimata lossitud heeringa kaaspüük. |
|||
III LISA
PÕHJAMERE HEERINGAGA SEOTUD ERITINGIMUSED
1. Liikmesriigid võtavad erimeetmed, et Põhjamerest, Skagerrakist ja Kattegatist heeringa püüdmisel, sorteerimisel ja lossimisel tagada eelkõige II lisas ettenähtud püügipiirangutest kinnipidamine. Meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:
— eri kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid;
— püügikoormuse kavad, kaasa arvatud tegevusloaga laevade nimekirjad ning nende püügitegevuse piirangud, kui see osutub vajalikuks kvoodi täitmisel üle 70 %;
— kontroll ümberlaadimise ja toimingute üle, mis põhjustavad vette tagasi laskmist;
— võimaluse korral ajutine püügikeeld piirkondades, kus teadaolevalt esineb suur heeringa, eelkõige noorkalade kaaspüük.
2. Liikmesriigid tagavad, et muust saagist väljasortimata heeringa lossimisel oleksid kasutusel nõuetekohased proovivõtusüsteemid, et tulemuslikult kontrollida kõiki heeringa kaaspüügi lossimisi. Sadamates, kus ei kasutata kõnealuseid proovivõtusüsteeme, on sortimata heeringat sisaldavate kalasaakide lossimine keelatud.
3. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 29 kohaselt teevad komisjoni inspektorid sõltumatuid inspekteerimisi kõikjal, kus komisjon seda lõigete 1 ja 2 kohaldamisel vajalikuks peab, et kontrollida, kas kompetentsed asutused rakendavad proovivõtusüsteeme ning lõikes 1 mainitud erimeetmeid.
4. Komisjon keelab heeringa lossimised, kui jõutakse järeldusele, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud abinõude rakendamisega ei saavutata kõigis püügipiirkondades ranget kontrolli heeringa püüdmisest tuleneva suremuse üle.
5. Kõik heeringa lossimised laevadelt, mille pardal on ICESi piirkondades IIIa, IV ja VIId kalastades ainult sellised veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on 32 mm või suurem, arvestatakse asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud I lisas.
6. Kõik heeringa lossimised laevadelt, mille pardal on ICESi piirkondades IIIa, IV ja VIId kalastades ainult sellised veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm, arvestatakse asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud II lisas. Kõnealustes tingimustes kalastavate laevade lossitud heeringat ei pakuta müüa inimtoiduna kasutamiseks.
IV LISA
TEHNILISED ÜLEMINEKUMEETMED
1. Kalapüügivahendi tüüp, mida on lubatud kasutada tursapüügil Läänemeres
1.1. Veetavad püünised
1.1.1. Selektiivakendeta püünised
Keelatakse selektiivaknata veetavad püünised.
1.1.2. Selektiivakendega püünised
Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 V lisa erilisi selekteerimisvahendeid käsitlevatest sätetest kohaldatakse järgmiste püügivahendite suhtes käesoleva lisa 1. liite sätteid.
1.1.3. Ühe püünise reegel
Kui kasutatakse selektiivakendega veetavat püünist, siis ei tohi alusel olla muud tüüpi püüniseid.
1.2. Nakkevõrgud
Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 IV lisa sätetest on nakkevõrkude väikseim silmasuurus 110 mm.
Võrkude üldpikkus võib olla kuni 12 km laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit (kaasa arvatud).
Võrkude üldpikkus võib olla kuni 24 km laevadel, mille kogupikkus on üle 12 meetri.
Võrkude veesoleku aeg on kuni 48 tundi, alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud.
2. Tursa kaaspüük Läänemerel
Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 artikli 3 lõike 4 sätetest ei tohi pardale jääda alamõõdulist turska. Erandina selle määruse artikli 3 lõikest 5 võib siiski heeringa ja kilu püüdmisel võrguga, mille silmasuurus on kuni 32 mm, tursa kaaspüük olla kuni 3 % massist. Kõnealusest tursa kaaspüügist võib alamõõdulist turska pardale jätta kuni 5 %.
Tursa kaaspüük ei tohi olla üle 10 % muude liikide kui heeringa ja kilu püügil muude kui punktis 1.1.2 nimetatud traalide ja ankurdatud põhjanootadega.
3. Väikseim silmasuurus tursapüügil
Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 III lisa sätetest on väikseim silmasuurus tursapüügil 38 cm.
4. Läänemere tursa suvine püügikeeld
Tursapüük Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis on keelatud 1. juunist kuni 31. augustini 2004 (kaasa arvatud).
5. Bornholmi süviku püügikeeld
Püük on keelatud 15. maist kuni 31. augustini 2004 Bornholmi süvamerepiirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
— 55° 30′ põhjalaiust, 15 °30′idapikkust,
— 55° 30′ põhjalaiust, 16°30′idapikkust,
— 55° 00′ põhjalaiust, 16°30′idapikkust,
— 55° 00′ põhjalaiust, 16°00′idapikkust,
— 55° 15′ põhjalaiust, 16°00′idapikkust,
— 55° 15′ põhjalaiust, 15°30′idapikkust,
— 55° 30′ põhjalaiust, 15°30′idapikkust.
▼M2 —————
7. Rockalli kilttursa ala
|
Punkt nr |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
1 |
57°00'N |
15°00'W |
|
2 |
57°00'N |
14°00'W |
|
3 |
56°30'N |
14°00'W |
|
4 |
56°30'N |
15°00'W |
8. Heeringapüük püügipiirkonnas IIa (EÜ veed)
Kalapüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 54 mm, või seinnootadega on piirkonnas IIa (EÜ veed) lubatud ainult ajavahemikul 1. märtsist kuni 15. maini.
9. Tehnilised kaitsemeetmed Vahemeres
Kalandustegevus, mis toimub praegu määruse (EÜ) nr 1626/94 artikli 3 lõigete 1 ja 1a ning artikli 6 lõigete 1 ja 1a alusel antud erandi kohaselt, võib ajutiselt jätkuda 2004. aastal.
10. Tobiapüügi keeluala
Keelatud on lossida ja pardale jätta tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mida piiravad Inglismaa ja Šotimaa idarannik ja joon, mis järjestikku ühendab järgmisi koordinaate:
— 55°30′ põhjalaiust Inglismaa idarannikul,
— 53°50′ põhjalaiust, 1°00′läänepikkust,
— 58°00′ põhjalaiust, 1°00′läänepikkust,
— 58° 00′ põhjalaiust, 2°00′läänepikkust,
— 2°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul,
— 2°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul,
Lubatud on siiski piirangutega kalapüük püügipiirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.
11. Erisätted Liivi lahel
11.1. Eripüügiluba
|
1. |
Kalastamiseks Liivi lahel peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud eripüügiluba. |
|
2. |
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud eripüügiloaga laevad on kantud nimekirja, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registreerimisnumber ning mille iga liikmesriik edastab komisjonile. Nimekirja kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele: a) laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 Liivi lahel ettenähtud mootorite koguvõimsust; b) laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW. |
11.2. Laevade või mootorite asendamine
|
1. |
Iga punktis 11.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega tingimusel, et a) asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis punkti 11.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus; ja b) ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW. |
|
2. |
Iga punktis 11.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva mootori võib asendada tingimusel, et a) mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221 kW, ja b) asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti 11.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus. |
12. Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumine
|
12.1. |
Järgmisi menetlusi kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikide laevade Euroopa Ühenduses lossitavate, heeringast, makrellist või stauriidist või nende kombinatsioonist koosnevate, üle 10 tonniste koguste suhtes, mis: heeringa puhul on püütud ICESi alapiirkondadest I, II ja rajoonidest III a põhjaosas, IV, Vb, VI ja VII b, c, d, makrelli ja stauriidi puhul ICESi alapiirkonnast IIa ja rajoonidest III a, b, d, IV, VI ja VII. |
|
12.2. |
Punktis 12.1 nimetatud lossimised on lubatud ainult määratud sadamates. |
|
12.3. |
Iga asjaomane liikmesriik edastab enne 15. jaanuari 2004 komisjonile määratud sadamate loetelu, kus on lubatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossimised ning pärast seda 30 päeva jooksul nende sadamate inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas punktis 12.1 nimetatud liikide ja varude igal lossimisel lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab kõnealuse teabe ja teabe kolmandate riikide määratud sadamate kohta asjaomastele liikmesriikidele. |
|
12.4. |
Punktis 12.1 nimetatud laeva kapten edastab selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele, kus kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne asjaomase liikmesriigi lossimissadamasse saabumist järgmised andmed: a) sadam, kuhu ta kavatseb siseneda; b) eeldatav lossimissadamasse saabumise aeg; c) pardalolevate liikide kogused eluskaalu kilogrammides. Asjaomase liikmesriigi kompetentsed asutused nõuavad, et lossimist ei alustata enne, kui selleks vajalik luba on olemas. |
|
12.5. |
Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punkti 4.2 sätetest esitab laeva kapten kohe pärast sadamasse saabumist püügipäeviku asjakohase(d) lehekülje(d) vastavalt lossimissadama kompetentse asutuse nõudmisele. Laeva pardal olevad kogused, nagu on teatatud enne lossimist punkti 12.4 alapunkti c kohaselt, peavad vastama püügipäevikus registreeritud kogustele. Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõike 2 sätetest on lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud pardalhoitavate koguste hindamisel kilogrammides 7 %. |
|
12.6. |
Kõik toorkala ostjad kaaluvad kõik püütud kogused. Kala kaalutakse enne sorteerimist, töötlemist, külmhoidlas hoidmist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Kaalu kindaksmääramisel arvatakse vee arvel maha kuni 2 %. Peale määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikega 1 ja 2 sätestatud kohustuste esitab lossitud koguste töötleja või ostja asjaomase liikmesriigi kompetentsetele asutustele kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) ( 22 ) artikli 22 lõikes 3 nimetatud kaubaarve koopia või seda asendava dokumendi: ühtne maksubaas, Kõnealune kaubaarve või dokument peab sisaldama määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikega 3 ettenähtud andmeid ning see tuleb esitada taotluse korral või 48 tunni jooksul pärast kaalumise lõpetamist. |
|
12.7. |
Kõik ostjad või külmutatud kala valdajad kaaluvad lossitud kogused enne kala töötlemist, külmhoidlas hoiustamist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Iga lossitud koguse kaalust võib maha arvata kaalutava kala pakkimiseks kasutatud kasti, plast- või muu konteineri omakaalu. Alternatiivina tuleb kastidesse pakitud külmutatud kala kaalu kindlaksmääramiseks korrutada kastist välja võetud ja ilma plastpakendita sisu kaalumisel põhineva representatiivse proovi keskmine kaal kastide koguarvuga, olenemata sellest, kas kala pinnal olev jää on sulanud või mitte. Liikmesriigid teevad enne 31. jaanuari 2004 teatavaks proovi koostamise metoodika, mille komisjon heaks kiidab. |
|
12.8. |
Liikmesriigi kompetentsed asutused tagavad, et kala kaalutakse kontrollija juuresolekul. |
13. Tursapüügi piirangud Šotimaast läänes
(a) Kuni 31. detsembrini 2004 on keelatud igasugune kalastamine piirkonnas, mis moodustub alljärgnevate geograafiliste koordinaatidega määratud punktide ühendamisel sirgjoontega:
— 59°05'N, 06°45'W
— 59°30'N, 06°00'W
— 59°40'N, 05°00'W
— 60°00'N, 04°00'W
— 59°30'N, 04°00'W
— 59°05'N, 06°45'W.
b) Erandina punktist a on lubatud püük lõkspüüniste ja kalakorvidega tingimusel, et
i) aluse pardal pole peale lõkspüüniste ja kalakorvide muud püügivarustust: ja
ii) pardal hoitakse vaid limuseid ja koorikloomi.
c) Erandina punktist a on lubatud püük alla 55 mm silmaga võrkudega tingimusel, et
i) aluse pardal pole võrke, mille silma suurus on 55 mm või rohkem; ja
ii) pardal hoitakse ainult heeringat, makrelli, stauriidi, põhjaputassuud, sardiini, sardinelli, kilu või hõbekala.
14. Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul veetavate püünistega kalastamisel Skagerrakis ja Kattegatis
Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisa sätetest, mis käsitlevad veetavate püüniste kasutamist Skagerrakis ja Kattegatis, kohaldatakse alates 1. märtsist 2004 käesoleva lisa 2. liite sätteid.
15. Seinerid Vaikse ookeani idaosas (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritav tsoon, IATTC)
1. augustist kuni 11. septembrini 2004 on kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:
Vaikse ookeani Ameerika rannikualad,
150° läänepikkust,
40° põhjalaiust,
40° lõunalaiust.
Käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast alates jätavad Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritavas tsoonis kalastavad seinerid pardale kogu suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni saagi, välja arvatud kala, mis on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu. Seda sätet ei kohaldata siiski reisi lõpuosa suhtes.
Seinnoota kasutavad laevad lasevad niivõrd kui see on võimalik viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi meres elavad kilpkonnalised, haid, purikalalased, raid, mahi-mahid ja muud liigid kui sihtliigid. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõik kõnealused kalaliigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
Haardnootadesse või nakkevõrkudesse jäänud meres elavate kilpkonnaliste suhtes võetakse järgmised meetmed:
niipea kui võrgus avastatakse meres elav kilpkonnaline, tuleks kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui see võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati,
kui kilpkonnaline on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale ning seda ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud,
kui kilpkonnaline on tõstetud laeva pardale, tuleks kõigil asjakohastel viisidel aidata kilpkonnalisel toibuda enne vette tagasi laskmist,
tuunipüügilaevadel on keelatud merre lasta soolakotte või muud liiki plastprahti.
16. Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres
2004. aastal kohaldatakse ajutiselt määruse (EÜ) nr 254/2002 artiklites 2, 3 ja 4 nimetatud tehnilisi kaitsemeetmeid.
17. Kilttursapüügi eritingimused Põhjameres
a) Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab “tursapüügi kaitseala”; seda osa ICESi IV rajoonist, mis kuulub järgmistesse ICESi ruutudesse ja asub kaugemal kui 12 meremiili alates lähtejoontest:
49E6, 48E6, 47E6, 50E7, 49E7, 48E7, 50E8, 51E9, 50E9, 49E9, 50F0, 49F0, 48F0, 47F0, 46F0, 45F0, 51F1, 50F1, 49F1, 48F1, 47F1, 46F1, 45F1, 44F1, 50F2, 49F2, 48F2, 47F2, 46F2, 45F2, 44F2, 46F3, 45F3, 44F3, 45F4, 44F4, 43F5, 43F6, 43F7, 42F7, 38E9, 37E9, 37F0.
b) Laevad, kellele liikmesriik on välja andnud eripüügiloa kilttursa spetsialiseeritud püügiks määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt, täidavad järgmisi tingimusi:
i) teatavad siseriiklikele asutustele iga lossimise koha ja aja vähemalt neli tundi enne lossimise algust, kui lossimised ei toimu liikmesriikide poolt kindlaksmääratud aegadel;
ii) lossivad ainult lipuliikmesriigi poolt kindlaksmääratud sadamates;
iii) esitavad asjakohase(d) püügipäevikulehe(d) siseriiklikele asutustele enne pardaloleva kalasaagi lossimise algust;
iv) ei lossi pardalolevat saaki enne, kui on saanud selleks loa asjaomastelt siseriiklikelt asutustelt;
v) jätavad pardale kuni 5 % turska, arvutatud suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust;
vi) ei soorita kala ümberlaadimist merel;
vii) püüavad kala eranditult väljaspool tursapüügi kaitseala;
viii) läbivad tursapüügi kaitseala ainult tingimusel, et püügivahendid on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud);
ix) ei hoia pardal ega kasuta väiksema kui 100 mm silmasuurusega traali.
c) Punktis b nimetatud eripüügiload antakse välja kõige rohkem kolmeks kuuks.
d) Eripüügiluba ei anta ühelgi juhul välja eripüügiloa saanud laevale ajavahemikuks, mis järgneb eripüügiloa kolme kuu pikkusele kehtivusajale, kui loa kehtivusajal on aset leidnud mõni järgmistest sündmustest:
i) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on laeva kontrollimisel tuvastanud, et laeva pardal on üle 5 % turska, arvutatud suhtarvuna laeva pardaloleva kogu kalasaagi eluskaalust;
ii) laev ei esita satelliit-jälgimissüsteemi abil saadetavat aruannet või ei esita käsitsi koostatud asukohateadet või esitab vale asukohateate juhul, kui satelliit- jälgimissüsteem ei tööta;
iii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on lossimist kontrollides tuvastanud, et laev on lossinud või pardale jätnud mis tahes kalaliigi (eluskaalule vastavad) kogused, mis ületavad enam kui 10 % võrra lõike 17 punkti b alapunkti iii kohaselt esitatud püügipäevikuleh(ted)el deklareeritud kõnealuse liigi kogused;
iv) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on teostanud ümberlaadimist teisele laevale merel;
v) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on teostanud lossimist, saamata selleks lõike 17 punkti b alapunktis iv nimetatud luba;
vi) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on viibinud tursapüügi kaitsealal ilma et laeva püügivahendid oleksid soritud ja stoovitud;
vii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on rikkunud nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 sätteid;
viii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on lossinud kala, ilma et oleks eelnevalt esitanud lõike 17 punkti b alapunktis iii ettenähtud püügipäevikulehte/püügipäevikulehti.
e) Liikmesriik võib dokumenteerida 1. jaanuarist 21. aprillini 2004 püütud kilttursa saagi vastavalt sellele, kas püüti alapunktis a määratud piirkonnas või mitte.
18. Teadusuuringud
a) Punktides 5, 7, 13 ja 16 osutatud meetmeid ei kohaldata püügi suhtes, mida teostatakse ainult teadusuuringute eesmärgil ja asjaomase liikmesriigi loal ja volitusel ja millest on eelnevalt teatatud komisjonile ja liikmesriigile, kelle vetes uuringuid teostatakse.
b) Punktis a osutatud eesmärgil püütud mereorganisme võib müüa, ladustada, eksponeerida või müügiks pakkuda tingimusel, et:
— nad vastavad määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisas sätestatud nõuetele ja vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalastus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) artiklile 2 vastu võetud turustusstandarditele, või
— nad müüakse otse muuks otstarbeks kui inimtoiduks.
19. Traalimise keeld Assooride, Kanaari saarte ja Madeira ümbruse vetes
Laevadel on keelatud kasutada põhjatraale või sarnaseid kasutamisel vastu merepõhja puutuvaid veetavaid võrke liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes piirkondades, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
a) Assoori saared
|
36° 00′ põhjalaiust |
23° 00′ läänepikkust |
|
42° 00′ põhjalaiust |
23° 00′ läänepikkust |
|
42° 00′ põhjalaiust |
34° 00′ läänepikkust |
|
36° 00′ põhjalaiust |
34° 00′ läänepikkust |
b) Kanaari saared ja Madeira
|
27° 00′ põhjalaiust |
19° 00′ läänepikkust |
|
26° 00′ põhjalaiust |
15° 00′ läänepikkust |
|
29° 00′ põhjalaiust |
13° 00′ läänepikkust |
|
36° 00′ põhjalaiust |
13° 00′ läänepikkust |
|
36° 00′ põhjalaiust |
19° 00′ läänepikkust. |
IV lisa 1. liide
Noodapära ülemise selektiivakna mudeli “BACOMA” spetsifikatsioonid
Vähemalt 105 mm võrgusilma suurusega traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete veetavate püüniste noodapära siseläbimõõdult 110 mm ruudukujulise avaga selektiivakna spetsifikatsioon.
Selektiivaken on täisnurkne võrguosa noodapäras. Selektiivaknaid on ainult üks. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.
Noodapära, pikendava osa ja traali tagaosa mõõdud
Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse suurusega paneelist.
Keelatud on pardal hoida võrku, mille noodapära ümbermõõt, jättes välja liitekohad ja palistused, on ükskõik millises osas üle 100 rombikujulise võrgusilma.
Võrgujätku või pikendava osa mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud, ei või olla väiksem ega suurem kui noodapära stricto sensu esiotsa ja traali kokkutõmmatud tagaosa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud (joonis 1).
Selektiivakna asukoht
Selektiivaken asetatakse noodapära ülemisse paneeli. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 2).
Selektiivakna suurus
Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 3).
Selektiivakna pikkus on vähemalt 3,5 meetrit.
Selektiivakna võrk
Silmaava suurus peab olema vähemalt 110 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 4,9 millimeetrit.
Muud spetsifikatsioonid
Paigaldusspetsifikatsioonid on määratletud joonistel 4a, 4b ja 4c. Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt 4 m.
Joonis 1
Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on alati kokkutõmmatud osa, sageli 10 kuni 40 meetrit pikk. Pikendus on kokkutõmbamata, tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest 49,5 silma pikkusest võrguribast, mille pikkus laialitõmmatuna on 6 või 12 meetrit. Noodapära on samuti kokkutõmbamata osa, mis on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Noodapära pikkus on tavaliselt 49,5 võrgusilma, st umbes 6 meetrit, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka lühemaid (2–4 m) noodapärasid. Sulgurtropi alumist osa nimetatakse sulgurkotiks.
Joonis 2
Selektiivakna ja gaitani vaheline kaugus on 4 võrgusilma. Ülemises paneelis on 3,5 avatud rombikujulist võrgusilma ning üks 0,5 võrgusilma laiune käsitsi põimitud gaitanirida.
Joonis 3
Ülemises paneelis võib säilitada 20 % rombikujulistest võrgusilmadest, mis asetsevad piki ühest õmblusest teiseni kulgevat risti asetsevat silmarida. Näiteks (joonis 3), kui ülemise paneeli laius on 30 avatud võrgusilma, siis sellest 20 % on 6 võrgusilma. Mõlemale selektiivakna küljele jääb siis kolm avatud võrgusilma. Järelikult on selektiivakna laius siis 12 silmavahet (30 – 6 = 24 rombikujulist võrgusilma, mis jagatakse kahega, saadakse 12 sõlmevahet).
Joonis 4a
49,5 silmarea laiuse alumise paneeli ehitus
Joonis 4b
Ülemise paneeli ehitus, selektiivakna suurus ja asend, kui selektiivaken ulatub õmblusest õmbluseni
Joonis 4c
Ülemise paneeli ehitus, kui 20 % ülemise paneeli rombikujulistest võrgusilmadest on säilitatud ja jaotatud võrdselt selektiivakna mõlemale küljele.
IV lisa 2. liide
VEETAVAD PÜÜNISED: Skagerrak ja Kattegat
Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul
|
Liik |
Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites) |
|||||||
|
< 16 |
16–31 |
32–69 |
32–69 |
35–69 |
70–89 (5) |
≥ 90 |
||
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
||||||||
|
50 % (6) |
50 % (6) |
20 % (6) |
50 % (6) |
20 % (6) |
20 % (7) |
30 % (8) |
puudub |
|
|
Tobias (Ammodytidae) (3) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
Tobias (Ammodytidae) (4) |
x |
x |
x |
x |
x |
|||
|
Tursik (Trisopterus esmarkii) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
||
|
Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) |
x |
x |
x |
x |
x |
|||
|
Harilik merilohe (Trachinus draco) (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
||
|
Limused (v.a Sepia) (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
× |
||
|
Harilik tuulehaug (Belone belone) (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
||
|
Hall merikukk (Eutrigla gurnardus) (1) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
||
|
Hõbekalad (Argentina spp.) |
x |
x |
x |
x |
x |
|||
|
Kilu (Sprattus sprattus) |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
||
|
Angerjas (Anguilla, anguilla) |
x |
x |
x |
x |
× |
|||
|
Põhjamere garneel/Läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus) (2) |
x |
x |
x |
x |
x |
|||
|
Makrellid (Scomber spp.) |
x |
x |
x |
|||||
|
Harilik stauriid (Trachurus spp.) |
x |
x |
||||||
|
Heeringas (Clupea harengus) |
x |
x |
x |
|||||
|
Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) |
x |
x |
x |
|||||
|
Põhjamere garneel/ Läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus) (1) |
x |
x |
x |
|||||
|
Merlang (Merlangius merlangus) |
x |
x |
||||||
|
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) |
x |
x |
||||||
|
Kõik muud mereorganismid |
x |
|||||||
|
(1) Ainult nelja miili ulatuses lähtejoontest. (2) Lähtejoontest nelja miili ulatusse jäävast vööndist väljaspool. (3) 1. märtsist kuni 31. oktoobrini Skagerrakis ja 1. märtsist kuni 31. juulini Kattegatis. (4) 1. novembrist kuni veebruarikuu viimase päevani Skagerrakis ja 1. augustist kuni veebruarikuu viimase päevani Kattegatis. (5) Selle võrgusilma suuruskategooria kasutamise korral on noodapära ja võrgupikendus valmistatud ruudukujuliste silmadega võrgumaterjalist. (6) Pardal hoitavast saagist kuni 10 % võib koosneda tursa, kilttursa, merluusi, atlandi merilesta, pikklesta, väikesuulesta, hariliku kammelja, sileda kammelja, lesta, makrelli, kammellaste, merlangi, hariliku soomuslesta, süsika, Norra salehomaari ja homaari mis tahes vahekorras segust. (7) Pardal hoitavast saagist kuni 50 % võib koosneda tursa, kilttursa, merluusi, atlandi merilesta, pikklesta, väikesuulesta, hariliku kammelja, silda kammeljas, lesta, heeringa, makrelli, kammellaste, merlangi, hariliku soomuslesta, süsika, Norra salehomaari ja homaari mis tahes vahekorras segust. (8) Pardal hoitavast saagist kuni 6 % võib koosneda tursa, kilttursa, merluusi, atlandi merilesta, pikklesta, väikesuulesta, hariliku kammelja, silda kammelja, lesta, kammellaste, hariliku soomuslesta, süsika ja homaari mis tahes vahekorras segust. |
||||||||
V LISA
TEATAVATE KALAVARUDE TAASTAMISEGA SEOTUD AJUTISED PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD JA SEIRE, INSPEKTEERIMISE NING JÄRELEVALVE LISATINGIMUSED
Üldsätted
1. Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.
2. Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi:
a) Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa),
Skagerrak ja Põhjameri (ICESi rajoonid IVa, b, c, IIIa põhjaosa ja IIa EÜ),
Šotimaa lääneosa (ICESi rajoon VIa),
La Manche'i idaosa (ICESi rajoonid VIId) ja
Iiri meri (ICESi rajoon VIIa).
b) Laevade suhtes, millest on komisjonile teatatud kui asjakohaste laevaseiresüsteemidega varustatud laevadest, kohaldatakse Šotimaa lääneosa kohta (ICESi VIa rajoon) järgmist mõistet:
ICESi rajoon VIa, välja arvatud see osa, mis asub järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavatest sirgjoontest lääne pool:
60° 00′N, 04° 00′W
59° 45′N, 05° 00′W
59° 30′N, 06° 00′W
59° 00′N, 07° 00′W
58° 30′N, 08° 00′W
58° 00′N, 08° 00′W
58° 00′N, 08° 30′W
56° 00′N, 08° 30′W
56° 00′N, 09° 00′W
55° 00′N, 09° 00′W
55° 00′N, 10° 00′W
54° 30′N, 10° 00′W.
3. Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev:
a) ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest või
b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.
Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.
4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite mõisteid:
a) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid;
b) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;
c) seisvad põhjavõrgud, sealhulgas seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud;
d) põhjaõngejadad;
e) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 70–99 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid, mille võrgusilma suurus on 80–99 mm;
f) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vahemikus 16–31 mm, välja arvatud piimtraalid.
Püügikoormus
5. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud kalalaevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibivad püügipiirkonnas ja on sadamast ära üksnes punktis 6 kindlaks määratud arvu päevi.
a) Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.
I tabel
Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv vastavalt püügivahenditele
|
Püügivahendid, mis on nimetatud punktis: |
Püügipiirkond, mis on määratletud punktis: |
|||||
|
4a |
4b |
4c |
4d |
4e |
4f |
|
|
Kattegat, Skagerrak ja Põhjameri, Šotimaa lääneosa, La Manche'i idaosa, Iiri meri |
10 |
14 |
14 |
17 |
22 |
20 |
b) Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni üheteistkümne kalendrikuu pikkuseks püügiperioodiks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavatsusest liita püügiperioodid enne iga perioodi algust.
c) Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks tegevuse lõpetamist käsitlevate programmide raames alates 1. jaanuarist 2002 saavutatud tulemused.
Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruannetega, milles esitatakse tegevuse lõpetamist käsitlevate nende poolt lõpuleviidud programmide üksikasjalikud andmed.
Komisjon võib selle taotluse põhjal pärast nõupidamist liikmesriikidega muuta kõnealusele liikmesriigile punkti a kohaselt määratud päevade arvu.
d) Liikmesriigid võivad anda laevadele erandeid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga II tabelis esitatud tingimuste kohaselt.
Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kõnealust suurema arvu päevade eraldamist, teatavad komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat suurema arvu päevade eraldamist erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed ja nende püügiregistrid.
II tabel
Erandid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga ning sellega seotud tingimused
|
Punktis 2 määratletud püügipiirkond |
Punktis 4 määratletud püügivahend |
Laeva 2002. aasta püügiregister (1) |
Päevad |
|
2a |
4a, 4e |
Alla 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest |
Päevapiirangud puuduvad (3) |
|
2a |
4a, 4b |
Alla 5 % turska |
100 kuni <120 mm kuni 14 ≥ 120 mm kuni 15 |
|
2a Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa), Põhjameri |
4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm |
Alla 5 % turska ja üle 5 % harilikku kammeljat ja merivarblast |
Kuni 16 päeva |
|
2a La Manche'i idaosa (ICESi rajoon VIId) |
4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 110 mm või väiksem |
Laevad pikkusega alla 15 meetri, mis on lossinud üle 35 % reguleerimata liike ning olnud sadamast ära kuni 24 tundi (2) |
Kuni 20 päeva |
|
(1) Vastavalt EÜ püügipäevikule – keskmine aastane lossitav kogus eluskaalu põhjal. (2) Olenemata käesolevast sättest kohaldatakse erandit ka maksimaalselt kuue Prantsuse lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva suhtes, mille üldpikkus on 15 meetrit või rohkem. Selliste laevade nimekiri esitatakse komisjonile enne 1. veebruari 2004. (3) Laev võib viibida püügipiirkonnas nii mitu päeva, kui mitu päeva on asjaomases kuus. |
|||
Kui laevale eraldatakse suurem arv päevi teatava liigi madala püügiprotsendi tõttu, ei tohi selle liigi protsendimäär laeva pardal olla ühelgi juhul suurem, kui on ette nähtud II tabelis. Kui laev ei täida seda tingimust, kaotab laev viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.
e) Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral anda erandi II tabeli esimeses reas sätestatust seoses süsikapüügiga ning mitte nõuda eelmiste aastate püügiregistrit, kui nii tursa-, merikeele kui atlandi merilesta püügid moodustasid alla 5 % saagist. Liikmesriik esitab koos taotlusega erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed, tõendid kvoodist kinnipidamise ja kavandatava tegevuse kohta. Taotlus esitatakse komisjonile vähemalt neli nädalat enne esimese püügiperioodi algust, millega seoses lisapäevad eraldatakse.
Ükski laev, millele eraldatakse lisapäevad käesoleva sätte alusel, ei tohi ühelgi juhul hoida pardal üle 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest.
Pädevad asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel, et kontrollida eespool nimetatud nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealust nõuet, kaotab viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.
f) Tunnustades püügipiirkonna sulgemist Iiri meres kudeva kala kaitseks ning silmas pidades tursa oletatavalt püügist tulenevat suremust, eraldatakse kaks lisapäeva laevadele püügivahenditega 4a ja 4b, mis kalastavad üle poole nendele kõnealusel püügiperioodil eraldatud päevadest Iiri meres.
7. Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb kasutada eeloleva püügiperioodi kestel. Enne kõnealuse teate esitamist ei ole laeval õigust kalastada punktis 2 määratletud püügipiirkondades mitte ühegagi punktis 4 nimetatud püügivahendistest.
Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab kahe punkti 4 kohaselt määratletud püügivahendi kasutamisest, tohib eeloleva püügiperioodi kestel kasutatavate päevade koguarv olla kuni pool päevade arvust, mis laeval on õigus kasutada kummagi püügivahendiga seoses, ümardatuna allapoole lähima täispäevani. Laev ei tohi kumbagi asjaomastest püügivahenditest kasutada rohkem päevi, kui selle püügivahendiga seoses on I tabelis ette nähtud.
Võimalus kasutada kahte püügivahendit antakse ainult juhul, kui täidetakse järgmisi täiendavaid seirenõudeid:
— iga reisi ajal tohib laeva pardal olla ainult üks punktis 4 nimetatud püügivahend;
— enne iga reisi esitab laeva kapten või kapteni esindaja pädevatele asutustele eelteate pardal oleva püügivahendi tüübi kohta, kui püügivahendit on muudetud võrreldes eelneval reisil kasutatud püügivahendiga.
Pädevad asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida kahe eespool nimetatud nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab viivitamata kahe püügivahendi kasutamise õiguse.
Laevale, mis soovib kombineerida ühe või mitme punktis 4 nimetatud püügivahendi (reguleeritavad püügivahendid) kasutamist mis tahes muu, punktis 4 nimetamata püügivahenditega (reguleerimata püügivahendid), ei seata piiranguid reguleerimata püügivahendite kasutamisel. Sellised laevad peavad eelnevalt teavitama reguleeritava püügivahendi kasutamisest. Kui sellist teavitamist ei ole toimunud, ei tohi punktis 4 nimetatud püügivahendeid pardal olla. Sellistel laevadel peab olema luba ja varustus, et alustada alternatiivset kalastamist.
8. Laeva pardal, mis viibib mis tahes punktis 2 määratletud piirkondadest ning mille pardal on mis tahes punktis 4 nimetatud püügivahend, ei tohi samal ajal pardal hoida ühtegi teist punktis 4 nimetatud püügivahendit.
a) Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamisele tal on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või väljapoole igast punktis 2 nimetatud piirkonnast, kui ta ei kasuta punktis 7 kirjeldatud reguleerimata püügivahendeid.
b) Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma, et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest juhul, kui laev teavitab liikmesriiki eelnevalt oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnesolevate laevade pardal ei tohi olla sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.
a) Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, mis võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja samas piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.
b) Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud keskmisest päevade arvust aastas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides.
c) Punktis a esitatud kirjelduse kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad sama liiki püügivahendeid ning püüavad kala punktis 6a nimetatud samades piirkondades.
d) Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punktides 6d, 6e ja 7 nimetatud lisapäevi.
e) Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruanded tehtud ülekandmiste kohta.
11. Ühes punktis 2 määratletud piirkonnas püügiregistrita laeval lubatakse neid piirkondi läbida tingimusel, et ta on eelnevalt teavitanud selle piirkonna asutusi oma kavatsustest. Kui nimetatud laev asub mis tahes punktis 2 määratletud piirkonnas, peavad pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 ( 23 ) artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
12. Liikmesriik ei anna ühelegi oma laevadest luba kalastada ühegi punktis 4 määratletud püügivahendiga üheski punktis 2 määratletud piirkondadest, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2001, 2002 või 2003 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.
Punktis 4 määratletud püügivahendeid kasutavale püügiregistriga laevale võib siiski anda loa kasutada punktis 4 määratletud püügivahendistest erinevat püügivahendit tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendile eraldatud päevade arv on suurem kui esimesele püügivahendile eraldatud päevade arv või võrdne sellega.
13. Liikmesriik ei arva ühelegi oma laevadest käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha sadamast äraoleku päevi, kui laev ei saanud kalastada, kuna ta abistas teist hädaabi vajavat laeva, ega mis tahes sadamast äraoleku päevi, kui laev ei saanud kalastada, kuna ta transportis vigastatud laevapere liiget meditsiinilise hädaabi osutamiseks. Liikmesriik esitab komisjonile eelnimetatud alustel võetud otsuste põhjendused ühe kuu jooksul otsuse võtmisest koos seonduvate hädaolukorra tõenditega pädevatelt asutustelt.
Seire, inspekteerimine ja järelevalve
14. Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19a, kohaldatakse selle määruse artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k laevade suhtes, mille pardal on punktis 4 määratletud püügivahendid ning mis tegutsevad punktis 2 määratletud piirkondades.
15. Tagamaks käesoleva lisa punktis 14 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Sellistest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.
16. Ühenduse kalalaeva kapten või kapteni esindaja, kes on viibinud III tabelis nimetatud piirkonnas ja kelle laeva pardal on mis tahes kalaliikide suuremad kogused, kui kõnealuses tabelis on ette nähtud, peab vähemalt neli tundi enne liikmesriigi sadamasse või mis tahes lossimispaika sisenemist teatama selle liikmesriigi pädevatele asutustele järgmised andmed:
— sadama või lossimispaiga nimi,
— eeldatav sadamasse või lossimispaika saabumise aeg,
— iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.
17. Selle liikmesriigi, kus peab toimuma eelteatega lossimine, pädevad asutused võivad nõuda, et pardal asuva püügikoguse lossimine ei algaks enne, kui selleks on saadud kõnealuste asutuste luba.
III tabel
Lossitavad kogused tonnides vastavalt eespool esitatud piirkonnale ja liikidele, mille suhtes kohaldatakse eritingimusi
|
Püügipiirkond, mis on määratletud punktis: |
Liik ja selle maht tonnides: Tursk |
|
|
PN |
DP |
|
|
2a Kattegat, Skagerrak ja Põhjameri, Šotimaa lääneosa, La Manche'i idaosa, Iiri meri |
1 |
2 |
|
PN – punktis 16 nimetatud eelnev teavitamine DP – punktis 19 nimetatud määratud sadam |
||
18. Sellise ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, mis soovib merel ümber laadida või lossida pardal hoitavat mis tahes kogust või lossida kolmanda riigi sadamas või lossimispaigas, edastab punktis 16 nimetatud teabe lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või lossimist merel või enne kolmandas riigis lossimist.
19. Laevad, mis on viibinud tabelis määratletud piirkonnas, ei tohi mujal kui määratud sadamas lossida ühegi III tabelis (DP veerus) nimetatud liigi jaoks ette nähtud kogustest suuremat kogust.
Iga liikmesriik edastab 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile määratud sadamate loetelu ning pärast seda 30 päeva jooksul kõnealustes sadamates rakendatavad inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas kõigi käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikide ja varude korraga lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.
20. Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (millega sätestatakse liikmesriikide kalasaake käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) ( 24 ) artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad, punktis 14 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %.
21. Kalalaeva pardal ei tohi üheski konteineris hoida ükskõik millist tursakogust segamini muud liiki mereorganismidega. Tursakonteinerid asetatakse hoidlasse muudest konteineritest eraldi.
22. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik tursakogused, mis on püütud mõnes punktis 2 kindlaks määratud püügipiirkondadest ning mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöride juuresolekul kaaluda. Tursa esmakordsel lossimisel punkti 19 kohaselt määratud sadamas kaalutakse liikmesriikide poolt volitatud kontrolöride juuresolekul representatiivsed proovid, mis moodustavad vähemalt 20 % lossitavatest kogustest, enne kui need esmakordselt müügiks pakutakse ja müüakse. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutatava proovivõtukorraga seotud üksikasjalikud andmed.
23. Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele, käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikidele, mille kogused on suuremad kui 50 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.
24. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võivad artiklis 12 nimetatud mis tahes kalavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.
VI LISA
KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL PÕHJAMERES JA SKAGERRAKIS
|
1. |
Alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatakse käesolevas lisas sätestatud tingimusi ühenduse laevade suhtes, kes tegelevad kalapüügiga Põhjameres ja Skagerrakis, kasutades põhjatraali ja -noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on väiksem kui 16 mm. |
|
2. |
Käesolevas artiklis on sadamast äraolekupäev: a) ühe kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, või b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäeva ja kellaaja vahel, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa. |
|
3. |
Iga liikmesriik loob hiljemalt 1. märtsil 2004 andmebaasi, mis sisaldab Põhjameres ja Skagerrakis 2001., 2002. ja 2003. aastal kalastanud iga selle liikmesriigi lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva kohta, kes on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on alla 16 mm, järgmisi andmeid: a) laeva nimi ja sisenumber; b) laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna kalalaevade omadusi käsitleva nõukogu 22. septembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 2930/86 ( 25 ) artikliga 5 ettenähtud korras; c) sadamast äraolekupäevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm; d) kilovatt-püügipäevad, mis saadakse sadamast äraolekupäevade korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides. |
|
4. |
Iga liikmesriik arvutab välja järgmised kogused: a) kilovatt-püügipäevade aastane koguarv, mis on lõike 3 punktis d arvutatud kilovatt-püügipäevade summa; b) kilovatt-püügipäevade keskmine ajavahemikul 2001–2003. |
|
5. |
Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud laevade kilovatt-püügipäevade arv 2004. aastal ei ole suurem kui lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud püügipäevade arv 2003. aastal. |
|
6. |
Komisjon vaatab lõikes 5 nimetatud kilovatt-püügipäevade maksimaalse arvu läbi võimalikult kiirest, kuid hiljemalt 15. juunil 2004, võttes aluseks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi STECF) tobia 2003. aasta suurusklassi käsitlevad nõuanded järgmiste eeskirjadega ettenähtud korras: a) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass 500 000 miljonit kala või rohkem, ei kohaldata 2004. aasta ülejäänud osa jooksul kilovatt-püügipäevadega seotud piiranguid; b) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass vahemikus 300 000–500 000 miljonit kala, ei ületa kilovatt-püügipäevade arv lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud 2003. aasta väärtust; c) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass alla 300 000 miljonit kala, keelatakse ülejäänud 2004. aastaks püük põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Lubatud on siiski piirangutega kalapüük, et jälgida tobiavarusid Põhjameres ja Skagerrakis ning püügikeelu toimet. Selleks töötavad asjaomased liikmesriigid koostöös komisjoniga välja kalastuspiirkondade seirekava. |
VII LISA
I OSA
Kolmanda riigi vetes kalastavate ühenduse laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud kvantitatiivsed piirangud
|
Püügipiirkond |
Kalastuspiirkond |
Litsentside arv |
Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |
|
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
75 |
55 |
|
Süvamereliigid, põhja pool 62°00′ N |
80 |
50 |
|
|
Makrell, lõuna pool 62°00′ N, seinnoodapüügi piirkond |
11 |
pole määratud |
|
|
Makrell, lõuna pool 62°00′ N, traalipüügi piirkond |
19 |
pole määratud |
|
|
Makrell, põhja pool 62°00′ N, seinnoodapüügi piirkond |
11 (1) |
pole määratud |
|
|
Tööstuslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N |
480 |
150 |
|
|
Fääri saarte veed |
Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili vahelises kalastusvööndis |
26 |
13 |
|
Tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püük vähemalt 135 mm silmasuurusega, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W |
8 |
4 |
|
|
Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest. Ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisele alale |
70 |
26 |
|
|
Sinise molva püük vähemalt 100 mm silmasuurusega traalnoodaga, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N ja 7°00′ W, ning 60°00' N ja 6°00′ W kulgevat joont |
70 |
20 |
|
|
Süsika spetsialiseeritud püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid |
70 |
22 |
|
|
Põhjaputassuu püügipiirkonnad. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte asutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega “põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”. |
34 |
20 |
|
|
Õngepüük |
10 |
6 |
|
|
Makrellipüük |
12 |
12 |
|
|
Heeringa püük põhja pool 62° N |
21 |
21 |
|
|
Island |
Kõik püügipiirkonnad |
18 |
5 |
|
Vene Föderatsiooni veed |
Kõik püügipiirkonnad |
Muutmisel |
Muutmisel |
|
Tursapüük |
7 (2) |
Muutmisel |
|
|
Kilupüük |
Muutmisel |
Muutmisel |
|
|
(1) Valitakse 11 litsentsi seast, mis on antud makrelli seinnoodapüügi piirkonnale lõuna pool 62°00′ N. (2) Kohaldatakse ainult Läti lipu all sõitvate aluste suhtes. |
|||
II OSA
Ühenduse vetes kalastavate kolmandate riikide laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud kvantitatiivsed piirangud
|
Lipuriik |
Kalastuspiirkond |
Litsentside arv |
Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |
|
Norra (1) |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
18 |
18 |
|
Fääri saared |
Makrell, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, f, h, stauriid, IV, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56°30′ N) |
14 |
14 |
|
Heeringas põhja pool 62°00′ N |
21 |
21 |
|
|
Heeringas, IIIa |
4 |
4 |
|
|
Tursiku- ja kilupüük tehnilisel otstarbel, IV, VIa (põhja pool 56°30′ N): tobiad, IV (kaasa arvatud põhjaputassuu vältimatu kaaspüük) |
15 |
15 |
|
|
Harilik molva ja meriluts |
20 |
10 |
|
|
Põhjaputassuu, VIa põhja pool (56°30′ N), VIb, VII lääne pool 12°00′ W) |
20 |
20 |
|
|
Sinine molva |
16 |
16 |
|
|
Harilik heeringahai kõik vööndid (v.a NAFO 3 PS) |
3 |
3 |
|
|
Vene Föderatsioon |
Heeringas, IIId (Rootsi veed) |
Muutmisel |
Muutmisel |
|
Heeringas, IIId (Rootsi veed, kalapüügiga mittetegelevad emalaevad) |
Muutmisel |
Muutmisel |
|
|
Kilu |
4 (2) |
Muutmisel |
|
|
Barbados |
Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed) |
5 |
Muutmisel (4) |
|
Riffahvenlased (5) (Prantsuse Guajaana veed) |
5 |
Muutmisel |
|
|
Guyana |
Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed) |
Muutmisel |
Muutmisel (4) |
|
Surinam |
Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed) |
5 |
Muutmisel (6) |
|
Trinidad ja Tobago |
Viburhännakud (3) (Prantsuse Guajaana veed) |
8 |
Muutmisel (7) |
|
Jaapan |
Tuun (8) (Prantsuse Guajaana veed) |
Muutmisel |
|
|
Korea |
Tuun (8) (Prantsuse Guajaana veed) |
Muutmisel |
Muutmisel (7) |
|
Venezuela |
Riffahvenlased (5) (Prantsuse Guajaana veed) |
41 |
Muutmisel |
|
Haid (5) (Prantsuse Guajaana veed) |
4 |
Muutmisel |
|
|
(1) Kuni Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste 2004. aasta kohta lõpuleviimiseni. (2) Kohaldatakse ainult EÜ vete Läti vööndi suhtes. (3) Krevetipüügilitsentsid Prantsuse Guajaana departemangu vetes antakse välja asjaomaste kolmanda riigi asutuste esitatud püügikava alusel, mille komisjon on heaks kiitnud. Iga asjaomase litsentsi kehtivusaega piiratakse vastavalt litsentsi väljaandmisel aluseks olnud püügikavas ettenähtud püügiperioodile. (4) Aastas merel viibitud päevade arv on 200. (5) Püütakse ainult õngejadade või mõrraga (riffahvenad) või õngejadade ja võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, sügavusel üle 30 m (ogahailased). Kõnealuste litsentside saamiseks tuleb tõendada, et litsentsi taotleva reederi ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvenapüügist või 50 % kogu ogahailaste püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peab heaks kiitma prantsuse ametiasutus, kes teeb kindlaks, et leping vastab lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule võimsusele ja Guyana majanduse arendamise eesmärkidele. Litsentsitaotlusele lisatakse korrakohaselt heaks kiidetud lepingu koopia. Kui kõnealust heakskiitu ei anta, siis teatab Prantsuse asutus keeldumisest ning selle põhjustest asjaomasele lepingupoolele ja komisjonile. (6) Aastas merel viibitud päevade arv on (muutmisel). (7) Aastas merel viibitud päevade arv on 350. (8) Püügil kasutatakse ainult õngejadasid. |
|||
III OSA
DEKLARATSIOON VASTAVALT ARTIKLI 15 LÕIKELE 2
VIII LISA
I OSA
PÜÜGIPÄEVIKUSSE KANTAV TEAVE
Kalastamisel ühenduse liikmesriikide rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvas vööndis, kus kehtivad ühenduse kalapüügieeskirjad, tuleb kohe pärast järgmisi toiminguid püügipäevikusse kanda järgmised üksikasjalikud andmed:
Pärast iga loomuse võtmist:
1.1. kõikide kalaliikide kogus (kilogrammides eluskaalu kohta);
1.2. loomuse võtmise kuupäev ja kellaaeg;
1.3. loomuse võtmise geograafiline asukoht;
1.4. kalastusviis.
Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:
2.1. märge “vastu võetud (milliselt laevalt)” või “ümber laaditud (millisele laevale)”;
2.2. iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides);
2.3. laeva nimi ja pardatähis, millelt või millele ümberlaadimine toimus;
2.4. tursa ümberlaadimine ei ole lubatud.
Pärast iga lossimist ühenduse sadamas:
3.1. sadama nimi;
3.2. iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides).
Pärast iga infoedastust Euroopa Ühenduste Komisjonile:
4.1. edastamise kuupäev ja kellaaeg;
4.2. sõnumitüüp: IN, OUT, ICES, WKL or 2 WKL;
4.3. raadioedastuse puhul: raadiojaama nimi.
II OSA
PÜÜGIPÄEVIKU NÄIDIS
IX LISA
KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE SISU JA EDASTUSVIISID
Euroopa Ühenduste Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava on järgmine:
|
1.1. |
Kõikidel juhtudel, kui laev siseneb ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis; c) kapteni kavandatava püügi alguskuupäev ja ICESi rajoon. Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab esmakordsel sisenemisel edastatud teatest. |
|
1.2. |
Kõikidel juhtudel, kui laev väljub punktis 1.1 nimetatud kalastusvööndist: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis; c) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest; d) ICESi rajoon, kus püük toimus; e) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates ümber laaditud teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt, ning selle laeva andmed, millele ümberlaadimine toimus; f) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates lossitud ühenduse sadamas. Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab viimasel väljumisel edastatud teatest. |
|
1.3. |
Heeringa- ja makrellipüügi puhul igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse ning kõikide muude liikide püügi puhul iga nädal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud vöönditesse: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest; c) ICESi rajoon, kus püük toimus. |
|
1.4. |
Kõikidel juhtudel, kui laev liigub ühest ICESi rajoonist teise: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest; c) ICESi rajoon, kus püük toimus. |
|
1.5. |
a) Laeva nimi, kutsung, pardatähis ja kapteni nimi; b) litsentsi number, kui laev töötab litsentsi alusel; c) asjaomase reisiga seotud sõnumi järjekorranumber; d) sõnumi tüüp; e) kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht. |
|
2.1. |
Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis (teleks 24189 FISEU-B) ühe punktis 3 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 4 kindlaksmääratud vormis. |
|
2.2. |
Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu teadet edastada, võib kõnealuse laeva nimel teate edastada mõni teine laev. |
|
3. |
|
|
4. |
Edastamise vorm Punktis 1 nimetatud teave peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjekorras: — laeva nimi; — kutsung; — pardatähis; — kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate järjekorranumber, — sõnumi tüüp vastavalt järgmisele koodile: —— sõnum sisenemisel ühte punktis 1.1 nimetatud vöönditest: “IN”, — sõnum väljumisel ühest punktis 1.1 nimetatud vöönditest: “OUT”, — sõnum liikumisel ühest ICESi rajoonist teise: “ICES”, — nädala teade: “WKL”, — kolme päeva teade: “2 WKL”; — kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht; — ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püüki kavatsetakse alustada; — kuupäev, millal püüki kavatsetakse alustada; — iga kalaliigi trümmisolev kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga; — pärast eelmise sõnumi edastamist püütud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga; — ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püük toimus; — pärast eelmise sõnumi edastamist teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt ümberlaaditud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides); — laeva nimi ja kutsung, millele ja/või millelt ümberlaadimine toimus; — pärast eelmise sõnumi edastamist ühenduse sadamas lossitud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides); — kapteni nimi. |
|
5. |
|
X LISA
KALALIIKIDE LOETELU
|
Ingliskeelne nimi |
Teaduslik nimi |
3täheline kood |
|
Põhjakalad |
||
|
Tursk |
Gadus morhua |
COD |
|
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
|
Meriahvenad |
Sebastes sp. |
RED |
|
Kuldne meriahven |
Sebastes marinus |
REG |
|
Nokk-meriahven (süvamere) |
Sebastes mentella |
REB |
|
Ameerika meriahven |
Sebastes fasciatus |
REN |
|
Hõbemerluus |
Merluccius bilinearis |
HKS |
|
Punane ameerikaluts (1) |
Urophycis chuss |
HKR |
|
Süsikas |
Pollachius viren |
POK |
|
Harilik karelest |
Hippoglossoides platessoides |
PLA |
|
Pikklest |
Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
|
Ruske soomuslest |
Limanda ferruginea |
YEL |
|
Polaartursk |
Boreogadus saida |
POC |
|
Kalju-tömppeakala |
Coryphanoides rupestris |
RNG |
|
Põhja-pikksaba |
Macrourus berglax |
RHG |
|
Tobiad |
Ammodytes sp. |
SAN |
|
Nolguslased |
Myoxocephalus sp. |
SCU |
|
Põhjaskapp |
Stenotomus chrysops |
SCP |
|
Tautoog |
Tautoga onitis |
TAU |
|
Loode-atlandi hariahven |
Lopholatilus chamaeleonticeps |
TIL |
|
Valge ameerikaluts (1) |
Urophycis tennis |
HKW |
|
Merihundid (NS) |
Anarhicas sp. |
CAT |
|
Harilik merihunt |
Anarhichas lupus |
CAA |
|
Tähniline merihunt |
Anarhichas minor |
CAS |
|
Süvalest |
Reinharditius hippoglossoides |
GHL |
|
Harilik hiidlest |
Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
|
Lestlane |
Pseudopleuronectes americanus |
FLW |
|
Suvi-ebapaltus |
Paralichthys dentatus |
FLS |
|
Kammeljas |
Scophthalmus aquosus |
FLD |
|
Lestalised (NS) |
Pleuronectiformes |
FLX |
|
Ameerika merikurat |
Lophius americanus |
ANG |
|
Ogakuked |
Prionotus sp. |
SRA |
|
Atlandi pisitursk |
Microgadus tomcod |
TOM |
|
Antimora |
Antimora rostrata |
ANT |
|
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
WHB |
|
Huulkalalane |
Tautogolabrus adspersus |
CUN |
|
Meriluts |
Brosme brosme |
USK |
|
Valge mere tursk |
Gadus ogac |
GRC |
|
Sinine molva |
Molva dypterygia |
BLI |
|
Harilik molva |
Molva molva |
LIN |
|
Põhjakalad (NS) |
GRO |
|
|
Pelaagilised |
||
|
Harilik heeringas |
Clupea harengus |
HER |
|
Makrell |
Scomber scombrus |
MAC |
|
Hall müntkala |
Peprilus triacanthus |
BUT |
|
Põhjamenhenden |
Brevoortia tyrannus |
MHA |
|
Makrellhaug |
Scomberesox saurus |
SAU |
|
Harilik antšoa |
Anchoa mitchilli |
ANB |
|
Sinikala |
Pomatomus saltatrix |
BLU |
|
Hiid-hobumakrell |
Caranx hippos |
CV |
|
Fregatt-makrelltuun |
Auxis thazard |
FRI |
|
Kavalla-kuningmakrell |
Scomberomourus cavalla |
KGM |
|
Tähniline kuningmakrell |
Scomberomourus maculates |
SSM |
|
Purikalad |
Istiophorus platypterus |
SAI |
|
Valge odanina |
Tetrapturus albidus |
WHM |
|
Sinine marliin |
Makaira nigricans |
BUM |
|
Merivarblane |
Cyclopterus lumpus |
LUM |
|
Kotkaskalalane |
Menticirrhus saxatilis |
KGF |
|
Kerakalalane |
Sphoeroides maculatus |
PUF |
|
Lükoodid (NS) |
Lycodes sp. |
ELZ |
|
Ameerika emakala |
Macrozoarces americanus |
OPT |
|
Mõõkkala |
Xiphias gladius |
SWO |
|
Pikkuim-tuun |
Thunnus alalunga |
ALB |
|
Atlandi pelamiid |
Sarda sarda |
BON |
|
Väiketuun |
Euthynnus alletteratus |
LTA |
|
Suursilm-tuun |
Thunnus obesus |
BET |
|
Harilik tuun |
Thunnus thynnus |
BFT |
|
Vööttuun |
Katsuwonus pelamis |
SK) |
|
Kulduim-tuun |
Thunnus albacares |
YFT |
|
Raid (NS) |
Scombridae |
TUN |
|
Pelaagilised kalad (NS) |
PEL |
|
|
Selgrootud |
||
|
Kalmaar |
Loligo pelaei |
SQL |
|
Kalmaariline |
Illex illecebrosus |
SQI |
|
Ebakalmaarid |
Loliginidae, Ommastrephidae |
SQU |
|
Kaunkarplane |
Ensis directus |
CLR |
|
Harilik ebaveenuskarp |
Mercenaria mercenaria |
CLH |
|
Hulkharjasussid (NS) |
Polycheata |
WOR |
|
Odasaba |
Limulus polyphemus |
HSC |
|
Veeselgrootud (NS) |
Invertebrata |
INV |
|
Muu kala |
||
|
Hallselg-aloosa |
Alosa pseudoharengus |
ALE |
|
Meriangerjas |
Conger oceanicus |
COA |
|
Ameerika angerjas |
Anguilla rostrata |
ELA |
|
Pihklane |
Myxine glutinosa |
MYG |
|
Ameerika aloosa |
Alosa sapidissima |
SHA |
|
Hõbekalad (NS) |
Argentina sp. |
ARG |
|
Islandi hiilakarp |
Arctica islandica |
CLQ |
|
Liiva uurikkarp |
Mya arenaria |
CLS |
|
Suur valgkarp |
Spisula solidissima |
CLB |
|
Stimpsoni valgkarp |
Spisula polynyma |
CLT |
|
Karbid (NS) |
Prionodesmacea, Teleodesmacea |
CLX |
|
Kammkarplane |
Argopecten irradians |
SCB |
|
Kammkarplane |
Argopecten gibbus |
SCC |
|
Islandi ebakammkarp |
Chylamys islandica |
ISC |
|
Magellani kammkarp |
Placopecten magellanicus |
SCA |
|
Kammkarbid (NS) |
Pectinidae |
SCX |
|
Virgiinia hiidauster |
Crassostrea virginica |
OYA |
|
Söödav rannakarp |
Mytilus edulis |
MUS |
|
Tõrikodalased (NS) |
Busycon sp. |
WHX |
|
Ranniklased (NS) |
Littorina sp. |
PER |
|
Limused (NS) |
Mollusca |
MOL |
|
Krookskala |
Micropogonias undulatus |
CKA |
|
Tuulehauglane |
Strongylura marina |
NFA |
|
Lõhe |
Salmo salar |
SAL |
|
Hõbeateriin |
Menidia menidia |
SSA |
|
Atlandi matšueel |
Opisthonema oglinum |
THA |
|
Silepea |
Alepocephalus bairdii |
ALC |
|
Trummkala |
Pogonias cromis |
BDM |
|
Tõmmu mustahven |
Centropristis striata |
BSB |
|
Siniselg-aloosa |
Alosa aestivalis |
BBH |
|
Moiva |
Mallotus villosus |
CAP |
|
Paaliad (NS) |
Salvelinus sp. |
CHR |
|
Seersantkala |
Rachycentron canadum |
CBA |
|
Pompaano |
Trachinotus carolinus |
POM |
|
Põhja-puguheeringas |
Dorosoma cepedianum |
SHG |
|
Urisejalased (NS) |
Pomadasyidae |
GRX |
|
Taskukrabi |
Cancer irroratus |
CRK |
|
Tavaline sinikrabi |
Callinectes sapidus |
CRB |
|
Tavaline rannakrabi |
Carcinus maenas |
CRG |
|
Taskukrabi |
Cancer borealis |
CRJ |
|
Astelkrabilane |
Chionoecetes opilio |
CRQ |
|
Kümnejalaline |
Geryon quinquedens |
CRR |
|
Kivikrabilane |
Lithodes maia |
KCT |
|
Ronivähilised (NS) |
Reptantia |
CRA |
|
Ameerika homaar |
Homarus americanus |
LBA |
|
Harilikud süvameregarneelid |
Pandalus borealis |
PRA |
|
Aesop-krevett |
Pandalus montagui |
AES |
|
Viburhännakud (NS) |
Penaeus sp. |
PEN |
|
Süvameregarneelid |
Pandalus sp. |
PAN |
|
Vähid (NS) |
Crustacea |
CRU |
|
Söödav merisiilik |
Strongylocentrotus sp. |
URC |
|
Hikkorialoosa |
Alosa mediocris |
SHH |
|
Laternsabad |
Notoscopelus sp. |
LAX |
|
Kefaalid (NS) |
Mugilidae |
MUL |
|
Valge müntkala |
Peprilus alepidotus (= paru) |
HVF |
|
Urisejalane |
Orthopristis chrysoptera |
PIG |
|
Meritint |
Osmerus mordax |
SMR |
|
Kotkaskalalane |
Sciaenops ocellatus |
RDM |
|
Merikoger |
Pagrus pagrus |
RPG |
|
Stauriid |
Trachums lathami |
RSC |
|
Kiviahvenlane |
Diplectrum formosum |
PES |
|
Merikogerlane |
Archosargus probatocephalus |
SPH |
|
Kotkaskalalane |
Leiostomus xanthums |
SPT |
|
Varjukala |
Cynoscion nebulosus |
SWF |
|
Hall varjukala |
Cynoscion regalis |
STG |
|
Triipahven |
Morone saxatilis |
STB |
|
Tuurad (NS) |
Acipenseridae |
STU |
|
Atlandi tarpoon |
Tarpon (= megalops) atlanticus |
TAR |
|
Forellid (NS) |
Salmo sp. |
TRO |
|
Kiviahvenlased |
Morone americana |
PEW |
|
Limapead (NS) |
Beryx sp. |
ALF |
|
Harilik ogahai |
Squalus acantias |
DGS |
|
Huulkalalased (NS) |
Squalidae |
DGX |
|
Harilik liivhai |
Odontaspis taurus |
CCT |
|
Harilik heeringahai |
Lamna nasus |
POR |
|
Atlandi makohai |
Isurus oxyrinchus |
SMA |
|
Tõmmu hallhai |
Carcharhinus obscurus |
DUS |
|
Sinihai |
Prionace glauca |
BSH |
|
Ogahailised (NS) |
Squaliformes |
SHX |
|
Atlandi teravninahai |
Rhizoprionodon terraenova |
RHT |
|
Must koletishai |
Centroscyllium fabricii |
CFB |
|
Atlandi polaarhai |
Sonmnousus microcephalus |
GSK |
|
Hiidhai |
Cetorhinus maximus |
BSK |
|
Raid (NS) |
Raja sp. |
SKA |
|
Kanada rai |
Leucoraja erinacea |
RID |
|
Arktika rai |
Amblyraja hyperborea |
RIG |
|
Teravkoon-rai |
Dipturus laevis |
RIL |
|
Talirai |
Leucoraja ocellata |
RIT |
|
Okkaline rai |
Amblyraja radiata |
RJR |
|
Pehmerai |
Malcoraja senta |
RIS |
|
Astelsaba gröönirai |
Bathyraja spinicauda |
RIO |
|
Merikogerlased (NS) |
FIN |
|
|
(1) STACRESi 1970. aasta koosolekul vastuvõetud soovituse kohaselt (ICNAF Punane raamat 1970, I osa, lk 67) tähistatakse merluusid (Urophycis spp.) statistilise aruandluse eesmärgil järgmiselt: (a) alapiirkondadest 1, 2 ja 3 ning rajoonidest 4R, S, T ja V püütud merluus: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis); (b) õngejadaga püütud või 55 cm standardpikkusest pikem merluus, olenemata püügivahendist, mis on püütud rajoonidest 4 W ja X, alapiirkonnast 5 ja statistilisest piirkonnast 6: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis);(c) Urophycis spp. (välja arvatud punktis b märgitud juhtudel), mis on püütud rajoonides 4 W ja X, alapiirkonnas 5 ja statistilises piirkonnas 5: punane ameerikaluts (Urophycis chuss). |
||
XI LISA
LUBATUD PÄRAÜLAKAITSED
1. ICNAF-tüüpi päraülakaitse
ICNAF-tüüpi päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk, mis kinnitatakse kahjustuste vähendamiseks või ärahoidmiseks traalnooda pära ülaosa külge, kui on täidetud järgmised tingimused:
(a) võrgutüki silmasuurus ei tohi olla väiksem noodapära artiklis 10 ettenähtud võrgu silmasuurusest;
(b) võrgutüki võib kinnitada noodapära külge ainult selle esi- ja külgservadest ja mitte muudest kohtadest ning see tuleb kinnitada nii, et see ulatuks kõige rohkem nelja võrgusilma võrra üle sulgurtropi ja lõpeks vähemalt nelja võrgusilma kaugusel gaitanist; kui sulgurtroppi ei kasutata, võib võrgutükk katta kõige rohkem ühe kolmandiku noodapärast, mõõdetuna vähemalt nelja võrgusilma kauguselt gaitanist;
(c) võrgutüki laius peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui noodapära kaetud osa laius; mõlemad mõõdud tuleb võtta noodapära pikitelje suhtes täisnurga alt.
2. Mitmeosaline päraülakaitse (multiple flap)
Mitmeosalise päraülakaitse moodustavad võrgutükid, mille kõikides osades on võrgusilma mõõtmed nii märja kui ka kuiva võrgu puhul vähemalt sama suured kui noodapära võrgusilma mõõtmed, tingimusel et:
i) iga võrgutükk:
a) on kinnitatud noodapära külge ainult esiservaga ja noodapära pikitelje suhtes täisnurga all;
b) on vähemalt sama lai kui noodapära (seda laiust mõõdetakse kinnituskohast noodapära pikitelje suhtes täisnurga alt); ja
c) on kõige rohkem 10 võrgusilma pikkune; ja
ii) niiviisi kinnitatud võrgutükkide kogupikkus on kõige rohkem kaks kolmandikku noodapära pikkusest.
PÄRAÜLAKAITSE POOLA MUDEL
3. Suuresilmaline päraülakaitse (muudetud Poola mudel)
Suuresilmaline päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk samast niidist kui noodapära või ühekordsest jämedast sõlmedeta niidist, mis on kinnitatud noodapära ülaosa tagumise osa külge niiviisi, et katab noodapära tervenisti või osaliselt, selle silmasuurus on märjalt mõõdetuna kõikides osades kaks korda suurem kui noodapära silmasuurus ja see on noodapära külge kinnitatud ainult esi-, külg- ja tagaservast nii, et iga võrgutüki silm katab täpselt neli noodapära võrgusilma.
XII LISA
KALADE ALAMMÕÕT (1)
|
Liik |
Lõpuste ja sisikonnata kala nahaga või ilma nahata; värske või jahutatud, külmutatud või soolatud |
|||
|
Terve |
Peata |
Ilma pea ja sabata |
Ilma peata ning tükeldatud |
|
|
Tursk |
41 cm |
27 cm |
22 cm |
2 725cm (2) |
|
Süvalest |
30 cm |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
|
Harilik karelest |
25 cm |
19 cm |
15 cm |
ei kohaldata |
|
Ruske soomuslest |
25 cm |
19 cm |
15 cm |
ei kohaldata |
|
(1) Kala suurus on tursa puhul pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; kogupikkus muude liikide puhul. (2) Väiksem suurus värske soolatud kala puhul. |
||||
XIII LISA
SAAGI REGISTREERIMINE (PÜÜGIPÄEVIKU KANDED)
PÜÜGIPÄEVIKU KANDED
|
Teave |
Standardkood |
|
Laeva nimi |
1 |
|
Laeva riikkondsus |
2 |
|
Laeva registrinumber |
3 |
|
Registreerimissadam |
4 |
|
Kasutatud kalapüügivahendite tüübid (eraldi kanne eri tüüpide puhul) |
10 |
|
Püügivahendi tüüp |
|
|
Kuupäev: |
|
|
— päev |
20 |
|
— kuu |
21 |
|
— aasta |
22 |
|
Asukoht: |
|
|
— laiuskraad |
31 |
|
— pikkuskraad |
32 |
|
— statistiline piirkond |
33 |
|
Loomuste arv 24 tunni jooksul (1) |
40 |
|
Püügivahendi veesolekutundide arv 24 tunni jooksul (1) |
41 |
|
Liikide nimetused (II lisa) |
|
|
Iga liigi päevane saak (elusmassi tonnides) |
50 |
|
Iga liigi päevane saak inimtoiduks kalana |
61 |
|
Iga liigi päevane saak allahindluseks |
62 |
|
Iga liigi päevased vette tagasi lastud kogused |
63 |
|
Ümberlaadimiskoht/ümberlaadimiskohad |
70 |
|
Ümberlaadimise kuupäev(ad) |
71 |
|
Kapteni allkiri |
80 |
|
(1) Kui ühe 24 tunnise ajavahemiku jooksul kasutatakse kahte või enamat kalapüügivahendi tüüpi, tuleb eri tüüpide kohta teha eraldi kanded. |
|
PÜÜGIVAHENDITE KOODID
|
Püügivahendi kategooria |
Standard lühi kood |
|
Haardnoodad |
|
|
Kokkuveotrossidega (seinnoodad) |
PS |
|
— ühest paadist kasutatavad seinnoodad |
PSi |
|
— kahest paadist kasutatavad seinnoodad |
PS2 |
|
Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot) |
LA |
|
Noodad |
SB |
|
Paadi- või laevanoodad |
SV |
|
— ankurdatud põhjanoodad |
SDN |
|
— ankurdamata põhjanoodad |
SSC |
|
— kaksiknoodad |
SPR |
|
Noodad (täpsustamata) |
SX |
|
Traalid |
|
|
Lõksud |
FPO |
|
Põhjatraalid |
|
|
— piimtraalid |
TBB |
|
— traallaudadega põhjatraalid (1) |
OTB |
|
— kaksiktraalid |
PTB |
|
— merevähitraalid |
TBN |
|
— krevetitraalid |
TBS |
|
— põhjatraalid (täpsustamata) |
TB |
|
Pelaagilised traalid |
|
|
— traallaudadega põhjatraalid |
OTM |
|
— kaksiktraalid |
PTM |
|
— krevetitraalid |
TMS |
|
— pelaagilised traalid (täpsustamata) |
TM |
|
Traallaudadega kaksiktraalid |
OTT |
|
Traallaudadega traalid (täpsustamata) |
OT |
|
Kaksiktraalid (täpsustamata) |
PT |
|
Muud traalid (täpsustamata) |
TX |
|
Tragid |
|
|
Paaditragid |
DRB |
|
Käsitragid |
DRH |
|
Sulgurnoodad |
|
|
Portatiivsed sulgurnoodad |
LNP |
|
Paadist kasutatavad sulgurnoodad |
LNB |
|
Kaldalt kasutatavad statsionaarsed sulgurnoodad |
LNS |
|
Sulgurnoodad (täpsustamata) |
LN |
|
Pealtheidetavad püünised |
|
|
Viskevõrgud |
FCN |
|
Pealtheidetavad püünised (täpsustamata) |
FG |
|
Nakkevõrgud ja takervõrgud |
|
|
Seisevvõrk (ankurdatud) |
GNS |
|
Ajuvõrgud |
GND |
|
Haard-nakkevõrgud |
GNC |
|
Seisevvõrgud (vaiadel) |
GNF |
|
Abarad |
GTR |
|
Kombineeritud nakkevõrgud-abarad |
GTN |
|
Nakkevõrgud ja takervõrgud (täpsustamata) |
GEN |
|
Nakkevõrgud (täpsustamata) |
GN |
|
Lõkspüünised |
|
|
Lõkspüünised (katmata seisevnoodad) |
FPN |
|
Mõrrad |
FYK |
|
Stoovitud võrgud |
FSN |
|
Piirded, tarad, ülevoolupaisud jne |
FWR |
|
Ripp-püünised |
FAR |
|
Lõkspüünised (täpsustamata) |
FIX |
|
Õngekonksud ja nöörid |
|
|
Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi käitatavad) (2) |
LHP |
|
Ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehaanilised) (2) |
LHM |
|
Põhjaõngejadad |
LLS |
|
Triivõngejadad |
LLD |
|
Õngejadad (määratlemata) |
LL |
|
Lantidega õngejadad |
LTL |
|
Õngekonksud ja -nöörid (täpsustamata) (3) |
LX |
|
Haarde- ja torkevahendid |
|
|
Harpuunid |
HAR |
|
Saagikäsitsemismasinad |
|
|
Pumbad |
HMP |
|
Mehaniseeritud põhjasüvendid |
HMD |
|
Saagikäsitsemismasinad (täpsustamata) |
HMX |
|
Muud püügivahendid (4) |
MIS |
|
Harrastuspüügivahendid |
RG |
|
Tundmatud või täpsustamata püügivahendid |
NK |
|
(1) Kalandusametid võivad tähistada poordi ja ahtri põhjatraalid vastavalt koodidega OTB-1 ja OTB-2 ning poordi ja ahtri pelaagilised traalid vastavalt koodidega OTM-1 ja OTM-2. (2) Kaasa arvatud taglasõngejadad. (3) Kood LDV tähistamaks ruubist kasutatavaid õngejadasid säilitatakse varasemate andmetega seotud põhjustel. (4) Sellesse kandesse kuuluvad: käsivõrgud ja kahvad, paadist sisselastavad võrgud, mis kogutakse käsitsi lihtsate käsiseadmete abil, kasutades või kasutamata sukeldumisvarustust, mürk- ja lõhkeaineid, treenitud loomi, elektrikalastust. |
|
KALALAEVADE KOODID
A. Põhilised laevatüübid
|
FAO kood |
Laevatüüp |
|
BO |
Kaitselaev |
|
CO |
Kalapüügi õppelaev |
|
DB |
Põhjasüvendi, mitte pidev |
|
DEM |
Põhjasüvendi, pidev |
|
DO |
Piimtraaler |
|
DOX |
Põhjasüvendi MN |
|
FO |
Kalavedaja |
|
FX |
Kalalaev MN |
|
GO |
Nakkevõrguga laev |
|
HOX |
Emalaev MN |
|
HSF |
Töötlusemalaev |
|
KO |
Hospitaallaev |
|
LH |
Ridvata õngepüügilaev |
|
LL |
Õngepüügilaev |
|
LO |
Liinilaev |
|
LP |
Lati- ja õngepüügilaev |
|
LT |
Landipüügilaev |
|
MO |
Mitmeotstarbelised laevad |
|
MSN |
Käsinoodalaev |
|
MTG |
Triivtraaler |
|
NITS |
Seinertraaler |
|
NB |
Sulgurnooda tender |
|
NO |
Sulgurnoodalaev |
|
NOX |
Sulgurnoodalaev MN |
|
PO |
Pumpasid kasutav laev |
|
SN |
Noodapüügilaev |
|
SO |
Noodalaev |
|
SOX |
Noodalaev MN |
|
SP |
Seiner |
|
SPE |
Euroopa seiner |
|
SPT |
Tuunipüügiseiner |
|
TO |
Traaler |
|
TOX |
Traalerid MN |
|
TS |
Külgtraaler |
|
TSF |
Külgkülmutustraaler |
|
TSW |
Külgmärgtraaler |
|
TT |
Ahtertraaler |
|
TTF |
Ahterkülmutustraaler |
|
TTP |
Vabrik-ahtertraaler |
|
TU |
Katamaraantraalerid |
|
WO |
Mõrraseadja |
|
WOP |
Lõksupüügilaevad |
|
WOX |
Mõrraseadjad MN |
|
ZO |
Kalanduse uurimislaev |
|
DRN |
Triivvõrgupüügilaev |
|
NEI = mujal nimetamata (MN) |
|
B. Laeva põhitegevus
|
Tähtkood |
Kategooria |
|
ANC |
Ankurdamine |
|
DRI |
Triiv |
|
FIS |
Kalapüük |
|
HAU |
Haalamine |
|
PRO |
Töötlemine |
|
STE |
Aurutamine |
|
TRX |
Ümber-, peale- ja mahalaadimine |
|
OTH |
Muud toimingud (täpsustada) |
XIV LISA
NAFO TSOON
Järgmine kalavarude loetelu on osaline ja sellest tuleb ette kanda artikli 30 lõikega 2 ettenähtud korras.
|
ANG/N3N0. |
Lophius americanus |
Ameerika merikurat |
|
CAA/N3LMN. |
Anarhichas lupus |
Tähniline merihunt |
|
CAT/N3LMN. |
Anarhichas spp. |
Merihundid, mujal nimetamata |
|
HAD/N3N0. |
Melanogrammus aeglefinus |
Kilttursk |
|
HAL/N23KL. |
Hippoglossus hippoglossus |
Harilik hiidlest |
|
HAL/N3M. |
Hippoglossus hippoglossus |
Harilik hiidlest |
|
HAL/N3N0. |
Hippoglossus hippoglossus |
Harilik hiidlest |
|
HKR/N2)3KL |
Urophycis chuss |
Punane ameerikaluts |
|
HKR/N3MN0. |
Urophycis chuss |
Punane ameerikaluts |
|
HKS/N3NLMO |
Merlucius bilinearis |
Hõbemerluus |
|
HKW/N2J3KL |
Urophycis tenuis |
Valge ameerikaluts |
|
RED/N30. |
Sebastes spp. |
Kuldsed meriahvenad |
|
RHG/N23. |
Macrourus berglax |
Põhja-pikksaba |
|
SKA/N2J3KL |
Raja spp. |
Raid |
|
SKA/N3M. |
Raja spp. |
Raid |
|
SKA/N3N0. |
Raja spp. |
Raid |
|
VFF/N3LMN. |
— |
Sorteerimata, kindlaksmääramata kala |
|
WIT/N3M. |
Glyptocephalus cynoglossus |
Pikklest |
|
YEL/N3M. |
Limanda ferruginea |
Ruske soomuslest |
XV LISA
SPETSIALISEERITUD PÜÜGI KEELD CCAMLRI TSOONIS
|
Sihtliigid |
Tsoon |
Keeluaeg |
|
Notothenia rossii |
FAO 48.1 Antarktika, poolsaareala |
Kogu aasta |
|
FAO 48.2 Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus |
||
|
FAO 48.3 Antarktika, Lõuna-Georgia ümbrus |
||
|
Merikogerlased |
FAO 48.1 Antarktika (1) |
Kogu aasta |
|
FAO 48.2 Antarktika (1) |
||
|
Gobionotothen gibberifrons |
FAO 48.3 |
Kogu aasta |
|
Chaenocephalus aceratus |
||
|
Pseudochaenichthys georgianus |
||
|
Lepidonotothen squamifrons |
||
|
Patagonotothen guntheri |
||
|
Dissostichus spp. |
FAO 48.5 Antarktika |
1.12.2003–30.11.2004 |
|
Dissostichus spp. |
FAO 88.3 Antarktika (1) |
Kogu aasta |
|
FAO 58.5.2 Antarktika, idapool 79o20' E ja väljaspool Angola ja Namiibia majandusvööndit, läänepool 79o20' E (1) |
||
|
FAO 88.2 Antarktika, põhjapool 65o S (1) |
||
|
FAO 58.4.4 Antarktika (1) |
||
|
FAO 58.6 Antarktika (1) |
||
|
FAO 58.7 Antarktika (1) |
||
|
Lepidonotothen squamifrons |
FAO 58.4.4 (1) |
Kogu aasta |
|
Kõik liigid, välja arvatud:Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides |
FAO 58.5.2 Antarktika |
1.12.03–30.11.2004 |
|
Dissostichus mawsoni |
FAO 48.4 Antarktika (2) |
Kogu aasta |
|
(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil. (2) Välja arvatud siseriikliku jurisdiktsiooni (EEZ) all olevad veed. |
||
XVI LISA
PÜÜGI- JA KAASPÜÜGILIMIIDID CCAMLRI TSOONI UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES 2002/2004. AASTAL
|
Alapiirkond/rajoon |
Piirkond |
Kalastushooaeg |
Uurimisüksus (SSRU) |
Dissostichus spp. Püügilimiit (tonnides) |
Kaaspüügilimiit (tonnides) |
||||||||
|
Railased |
Macrourus spp. |
Muud liigid |
|||||||||||
|
48.6 |
Põhja pool 60o S |
1.3.–31.8.2004 |
A |
455 |
50 |
73 |
20 |
||||||
|
Lõuna pool 60o S |
15.2.–15.10.2004 |
Kõik |
455 |
50 |
73 |
20 |
|||||||
|
88.1 |
Kõik alapiirkonnad |
1.12.2003–31.8.2004 |
A |
0 |
0 |
||||||||
|
B |
80 |
20 |
|||||||||||
|
C |
223 |
20 |
|||||||||||
|
D |
0 |
0 |
|||||||||||
|
E |
57 |
20 |
|||||||||||
|
F |
0 |
0 |
|||||||||||
|
G |
83 |
20 |
|||||||||||
|
H |
786 |
20 |
|||||||||||
|
II |
776 |
20 |
|||||||||||
|
J |
316 |
20 |
|||||||||||
|
K |
749 |
20 |
|||||||||||
|
L |
180 |
20 |
|||||||||||
|
Kogu alapiirkond |
3 250 |
163 |
520 |
||||||||||
|
(1)
Kaaspüügiliikide püügipiirangute eeskirjad uurimisüksuse (SSRU) kohta, kohaldatakse alapiirkonna kaaspüügipiirangute raames järgmiselt:
|
|||||||||||||
( 1 ) EÜT L 236, 23.9.2003, lk 1.
( 2 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
( 3 ) EÜT L 6, 10.1.1998, lk 1. Määrust on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 2742/1999 (EÜT L 341, 31.12.1999, lk 1).
( 4 ) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.
( 5 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.
( 6 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.
( 7 ) EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.
( 8 ) EÜT L 161, 2.7.1993, lk 1.
( 9 ) EÜT L 332, 20.12.1996, lk 1.
( 10 ) EÜT L 332, 20.12.1996, lk 6.
( 11 ) EÜT L 332, 20.12.1996, lk 16.
( 12 ) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.
( 13 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).
( 14 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (EÜT L 289, 7.11.2003, lk 1).
( 15 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001 (EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1).
( 16 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
( 17 ) EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1520/98 (EÜT L 201, 17.7.1998, lk 1).
( 18 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001 (EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1).
( 19 ) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.
( 20 ) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2341/2002, millega määratakse 2003. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (EÜT L 356,31.12.2002, lk 12). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1754/2003 (EÜT L 252, 4.10.2003, lk 1).
( 21 ) EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 839/2002 (EÜT L 134, 22.5.2002, lk 5).
( 22 ) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/92/EÜ (EÜT L 260, 11.10.2003, lk 8).
( 23 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).
( 24 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).
( 25 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).