C-89/2162021CJ0089EU:C:2022:31300011188CJ

Kohtuotsus 28.4.2022 – Kohtuasi C‑89/21

Romega

<TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20220428">28. aprill 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: leedu.</P></NOTE></P></TI>EelotsusetaotlusToidualased õigusaktidMäärus (EÜ) nr 2073/2005Toiduainete mikrobioloogilised kriteeriumidArtikkel 1I lisaVärske kodulinnulihaSelle lisa 1. peatüki punktis 1.28 loetletud salmonella esinemise kontrollimine pädevate riigisiseste asutuste pooltMuude patogeensete mikroorganismide esinemise kontrollMäärus (EÜ) nr 178/2002Artikli 14 lõige 8Riigisiseste asutuste kaalutlusõigusUlatus

Kohtuasjas C‑89/21,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase (Leedu kõrgeim halduskohus) 10. veebruari 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. veebruaril 2021, menetluses

Romega UAB

versus

Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba,

EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja president N. Jääskinen, kohtunikud M. Safjan ja N. Piçarra (ettekandja),

kohtujurist: G. Pitruzzella,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Romega UAB, esindajad: advokatas M. Endzinas ja R. Čiupkevičius,

Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis ja R. Dzikovič,

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Pavliš ja J. Vláčil,

Taani valitsus, esindajad: M. Wolff, L. Teilgård ja J. Nymann-Lindegren, hiljem M. Wolff,

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato L. Vignato,

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,

Euroopa Komisjon, esindajad: W. Farrell, I. Galindo Martín ja A. Steiblytė,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,on teinud järgmise<TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI>1Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT 2005, L 338, lk 1), mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1086/2011 (ELT 2011, L 281, lk 7), (edaspidi määrus nr 2073/2005) artiklit 1 ja I lisa 1. peatüki punkti 1.28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artikli 14 lõikeid 1, 2 ja 8.2Taotlus on esitatud kodulinnuliha hulgimüüja Romega UAB ja Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (riigi toidu ja veterinaaramet, Leedu) (edaspidi Leedu asutus) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab selle asutuse otsust määrata trahv ja kohustada Romegat kõrvaldama turult kodulinnuliha, milles tuvastati teatud salmonella serotüüpe.<TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 178/2002</HT></HT></P></TI>3Määruse nr 178/2002 artikli 1 Eesmärk ja reguleerimisala lõikes 1 on sätestatud:

Käesoleva määrusega kindlustatakse inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase toiduvaldkonnas, võttes eelkõige arvesse toiduga, kaasa arvatud traditsiooniliste toodetega varustamise mitmekesisust, ning tagatakse siseturu tõhus toimimine. […].

4Määruse artiklis 14 Toiduohutusnõuded on ette nähtud:

1.Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.2.

Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on:

a)tervisele kahjulik;b)inimtoiduks kõlbmatu.3.

Toidu ohutuse üle otsustades võetakse arvesse:

a)toidu tavapäraseid kasutustingimusi tarbija poolt ning igal tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapil ningb)tarbijale antavat teavet, kaasa arvatud etiketiandmed ja muu tarbijale üldiselt kättesaadav info konkreetse toidu või toidukategooria tervistkahjustava toime ärahoidmise kohta.4.

Toidu tervistkahjustava toime üle otsustamisel võetakse arvesse:

a)kõnealuse toidu võimalik kohene ja/või lühiajaline ja/või pikaajaline mõju mitte ainult tarvitava isiku, vaid ka järgmiste põlvkondade tervisele;b)võimalik kumulatiivne toksiline mõju;c)konkreetse tarbijarühma tervise teatavad nõrgad kohad, kui toit on ette nähtud kõnealusele tarbijarühmale.5.Toidu inimtoiduks tarvitamise kõlblikkuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, kas toit on selle kavandatud kasutuseks inimtoiduks sobimatu seetõttu, et on saastunud kas võõrkehade või muuga või mädanemise, riknemise või lagunemise teel.[…]7.Ühenduse toiduohutust reguleerivatele erisätetele vastav toit loetakse ohutuks ühenduse erisätetega hõlmatud aspektide ulatuses.8.Toidu vastavus kõnealuse toidu suhtes kohaldatavatele erisätetele ei takista pädevatel asutustel võtmast asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud toidu turuleviimisele või taotleda selle turult kõrvaldamist, kui toidu ohutuses on selle vastavusest hoolimata põhjust kahelda.[…].

<TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 2073/2005</HT></HT></P></TI>5Määruse nr 2073/2005 põhjendustes 1 ja 3 on märgitud:(1)Toidualaste õigusnormide üks põhieesmärke on rahvatervise kaitse, nagu on sätestatud [määruses nr 178/2002]. Toiduainete mikrobioloogilised ohuallikad on inimestel toidupõhiste haiguste üks peamisi põhjusi.

[…]

(3)[…] Rahvatervise kaitseks ja erinevate tõlgenduste vältimiseks on vaja kehtestada toidu vastuvõetavuse ühtlustatud ohutuskriteeriumid, eriti teatavate patogeensete mikroorganismide esinemise suhtes.6Määruse nr 2073/2005 artiklis 1 Sisu ja reguleerimisala on sätestatud:

Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida […] üld- ja erihügieenimeetmete rakendamisel. Pädev asutus kontrollib käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimist […], ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga.[…].

7Määruse artikli 3 Üldnõuded lõikes 1 on sätestatud, et toidukäitlejad tagavad, et toiduained vastavad I lisas sätestatud asjaomastele mikrobioloogilistele kriteeriumidele. See lisa sisaldab 1. peatükki Toiduohutuskriteeriumid, mille komisjoni 7. veebruari 2019. aasta määrusega (EL) 2019/229 (ELT 2019, L 37, lk 106) muudetud redaktsiooni punktis 1.28 on ette nähtud:

Toidu liikMikroorganismid/nende toksiinid, metaboliididProovivõtukava (1)Piirmäärad (2)Analüütiline standardmeetod (3)Kriteeriumi kohaldamise etappncmM1.28. Värske kodulinnuliha (20)Salmonella Typhimurium (21) Salmonella Enteritidis50Puudub 25 g‑sEN/ISO 6579‑1 (tuvastamiseks) – White-Kaufmann-Le Minor kava (serotüüpide kindlaksmääramiseks)Kõlblikkusajal turule viidud toote(20) Käesolevat kriteeriumi kohaldatakse Gallus gallus liiki aretuskarjade, munevate kanade, broilerite ning broilerkalkunite aretuskarjade suhtes.

<TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1086/2011</HT></HT></P></TI>8Määruse nr 1086/2011 põhjendused 9–10 on sõnastatud järgmiselt:(9)Euroopa Toiduohutusameti koostatud ühenduse 2008. aasta koondaruandest zoonooside, zoonootiliste haigusetekitajate ja toidu kaudu levivate haigusepuhangute kohta Euroopa Liidus [(The EFSA Journal (2010); 8(1):1496)] nähtus, et sarnaselt eelmiste aastatega on inimeste salmonelloosi haigestumise põhjuseks ligikaudu 80% juhtudest Salmonella enteritidis ja Salmonella typhimurium. Kodulinnuliha on endiselt inimeste salmonelloosi peamine allikas.(10)Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i käsitleva kriteeriumi kehtestamisega saavutatakse optimaalne tasakaal kodulinnuliha tarbimisega seostatava inimeste salmonelloosi haigestumise vähendamise ja selle kriteeriumi rakendamisest tuleneva majandusliku mõju vahel. Samal ajal julgustaks see toidukäitlejaid võtma meetmeid kodulinnuliha tootmise eelnevates etappides ning see võib kaasa aidata kõikide rahvatervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide vähendamisele. Keskendumine nendele kahele serotüübile on kooskõlas ka seoses kodulinnuliha esmatootmise tasandiga seatud liidu eesmärkidega.<TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI>9Reageerides kiireloomulisele teatele, milles oli märgitud, et Poolast imporditud värskes kodulinnulihas oli leitud patogeenseid Salmonella Kentucky mikroorganisme, viis Leedu asutus 19. oktoobril 2018 Romegas läbi kontrolli. Kontrolli käigus leiti, et Romega turule viidud kodulinnulihas on seda salmonella serotüüpi. See asutus määras talle 4. aprilli 2019. aasta määrusega trahvi summas 540 eurot eelkõige määruse nr 178/2002 artikli 14 lõike 1 ning lõike 2 punktide a ja b rikkumise eest.10Olles tuvastanud Romega turustatud värskes kodulinnulihas Salmonella Infantis’e esinemise, keelas Leedu asutus 12. aprilli 2019. aasta otsusega tal jätkata sellise liha turustamist ning kohustas teda turult kõrvaldama ja hävitama selle liha, mis oli juba turustatud.11Romega esitas Vilniaus apygardos administracinis teismasele (Vilniuse regionaalne halduskohus, Leedu) kaebuse nõudega tühistada 4. aprilli 2019. aasta määrus ja 12. aprilli 2019. aasta otsus. See kaebus jäeti 2. juuli 2019. aasta kohtuotsusega rahuldamata, mille peale Romega esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule edasikaebuse. Romega väidab sisuliselt, et määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punkt 1.28 keelab värskes kodulinnulihas üksnes Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i esinemise. Romega sõnul ei võimalda muu salmonella, nagu Salmonella Kentucky või Salmonella Infantis’e esinemine selles lihas seda käsitada ohtliku toiduna määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses.12Leedu asutus leiab omalt poolt, et kuna tema pädevus tagada määruses nr 2073/2005 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimine toimub selle määruse artikli 1 kohaselt ilma, et see piiraks selle asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, on tal pädevus kontrollida värskes linnulihas mitte ainult nende salmonella serotüüpide esinemist, mis on loetletud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28, vaid ka nende salmonella serotüüpide esinemist, mida seal nimetatud ei ole. Asjaolu, et lihas ei esine punktis 1.28 loetletud salmonella serotüüpe, ei võimalda automaatselt neid pidada inimtoiduks ohutuks.13Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selleks, et värske kodulinnuliha oleks kooskõlas nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktiga 1.28, ei tohi selles esineda kumbagi salmonella serotüüpi, milleks on Salmonella Typhimurium ja Salmonella Enteritidis. Kuna see kriteerium lisati määrusega nr 1086/2011, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, arvestades eelkõige viimati nimetatud määruse põhjenduses 10 nimetatud eesmärki vähendada värske kodulinnuliha tarbimisega seostatavat inimeste salmonelloosi haigestumist, milline on pädevate asutuste kaalutlusõigus kontrollida, kas selles lihas esineb muid salmonella serotüüpe kui need, mis on loetletud määruse nr 2073/2005 punktis 1.28, või muid patogeenseid mikroorganisme.14Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et kuigi selles lisas kehtestatud kriteeriume kohaldatakse ainult kahe salmonella serotüübi suhtes, on määruse nr 2073/2005 artiklis 1 selgelt märgitud, et pädev asutus võib teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga. Teiseks märgib see kohus, et määruse nr 178/2002 artikli 14 lõige 1 keelab turule viia ohtlikku toitu, kusjuures selle artikli lõige 8 annab pädevatele asutustele sellel eesmärgil ulatusliku kaalutlusõiguse.15Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

Kas [määruse nr 2073/2005] artiklit 1 ja [määruse nr 178/2002] artikli 14 lõiget 8 tuleb tõlgendada nii, et see annab liikmesriigi pädevatele asutustele kaalutlusõiguse tuvastada, et määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28 sätestatud nõuetele vastav värske kodulinnuliha ei vasta määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 nõuetele, kui selle toiduliigi toiduaine on saastunud salmonella serotüüpidega, millele ei ole viidatud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28, nagu on tuvastatud põhikohtuasjas?

<TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI>16Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 2073/2005 artiklit 1 koostoimes määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses käsitada ohtlikuna sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui salmonella serotüübid, millele on viidatud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28.17Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 2073/2005 artiklile 1 kehtestatakse selle määrusega toidusektoris teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ning see annab pädevale asutuse mitte ainult õiguse kontrollida nende kriteeriumide järgimist, vaid ka õiguse teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga.18Sellest sättest koostoimes määruse nr 2073/2005 põhjendusega 3 tuleneb seega, et kuigi selles määruses kehtestatud mikrobioloogilisi kriteeriume kohaldatakse üksnes selle määruse I lisas loetletud patogeensete mikroorganismide suhtes, ei ole pädev asutus kohustatud toiduainete analüüsimisel piirduma üksnes nende mikroorganismide esinemise kontrollimisega.19Lisaks, kuigi määruse nr 2073/2005 artikli 3 lõige 1 kehtestab toidukäitlejatele kohustuse tagada, et toiduained vastavad määruse I lisas sätestatud asjaomastele mikrobioloogilistele kriteeriumidele, ei takista see kohustus pädevaid asutusi analüüsimast muid patogeenseid mikroorganisme peale nende, millele on selles lisas viidatud, vastavalt selle määruse põhjenduses 1 toodud eesmärgile saavutada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades rõhutas, peavad toidukäitlejad selleks, et võtta arvesse nimetatud lisa 1. peatükis sätestatud toiduohutuskriteeriume, nende poolt kohaldatavates menetlustes süstemaatiliselt läbi viima kontrolle teatavate mikroorganismide esinemise kohta, ilma et see kohustus tähendaks, et üksnes nendes kriteeriumides viidatud patogeensed mikroorganismid on ohtlikud inimeste tervisele.20Seda analüüsi kinnitab määrus nr 178/2002, millega on vastavalt selle artikli 1 lõikele 1 kehtestatud liidu toidualaste õigusnormide alussätted. Määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikes 8 on sõnaselgelt ette nähtud, et [t]oidu vastavus kõnealuse toidu suhtes kohaldatavatele erisätetele ei takista pädevatel asutustel võtmast asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud toidu turuleviimisele või taotleda selle turult kõrvaldamist, kui toidu ohutuses on selle vastavusest hoolimata põhjust kahelda.21Mis puudutab määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikeid 1 ja 2, siis neist nähtub, et ohtliku toidu, see tähendab tervisele kahjuliku või inimtoiduks kõlbmatu toidu turuleviimine tuleb keelata (19. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Queisser Pharma, C‑282/15, EU:C:2017:26, punkt 44).22Selles kontekstis on määruse artikli 14 lõikes 7 täpsustatud, et liidu toiduohutust reguleerivatele erisätetele, milleks on näiteks määruse nr 2073/2005 sätted, vastav toit loetakse ohutuks nende […]sätetega hõlmatud aspektide ulatuses.23Määruse nr 178/2002 artikli 14 lõiked 1, 2, 7 ja 8 võimaldavad seega pädevatel riigisisestel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud turule viimisele või nõuda turult kõrvaldamist nende toiduainete puhul, mis vastavad küll nende suhtes kohaldatavatele liidu õiguse erisätetele, kuid mille ohutuses on neil asutustel objektiivselt põhjus kahelda. Arvestades seda, kui oluline on vastavalt määruse artikli 1 lõikele 1 see määrus selleks, et saavutada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase, tuleb seda sätet tõlgendada laialt.24Sellest järeldub, et määrust nr 2073/2005 ei saa tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui pädev asutus võtab sellise toiduliigi nagu värske kodulinnuliha puhul, mis vastab käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis kirjeldatud tingimustele, määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikes 8 nimetatud asjakohased meetmed.25Siinkohal olgu lisatud, et määruse nr 1086/2011 põhjendusest 9 nähtub, et 2008. aastal sarnaselt eelmiste aastatega oli inimeste salmonelloosi haigestumise põhjuseks ligikaudu 80% juhtudest Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium ning kodulinnuliha oli endiselt inimeste salmonelloosi peamine allikas. Määruse põhjenduses 10 on siiski täpsustatud, et keskendumine nendele kahele serotüübile peaks samal ajal julgustama toidukäitlejaid võtma meetmeid kodulinnuliha tootmise eelnevates etappides ning see võib kaasa aidata kõikide rahvatervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide vähendamisele.26Isegi kui käesoleval juhul Leedu asutuse poolt värskes kodulinnulihas tuvastatud serotüübid, milleks on Salmonella Kentucky ja/või Salmonella Infantis, näivad olevat vähem levinud kui Salmonella Typhimurium ja Salmonella Enteritidis, siis nagu aga sisuliselt rõhutavad Leedu, Tšehhi ja Itaalia valitsus ning komisjon, ei saa kahe esimese serotüübi kahjulikku mõju tervisele siiski välistada.27Pädeva liikmesriigi kohtu ülesanne on vastavalt määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikele 8, nagu seda on tõlgendatud käesoleva kohtuotsuse punktis 23, kontrollida, kas selliste spetsitüüpide esinemine, mida ei ole mainitud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28, annab aluse kahtlustada, et kõnealune värske kodulinnuliha on ohtlik määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 2–5 tähenduses, ning võimaldab põhjendada selle asutuse võetud meetmeid kui esimesena nimetatud sätte alusel võetud asjakohaseid meetmeid.28Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 2073/2005 artiklit 1 koostoimes määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses ohtlikuna käsitada sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28 viidatud salmonella serotüübid.<TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI>29Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1086/2011, artiklit 1 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses ohtlikuna käsitada sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui määruse nr 2073/2005, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1086/2011, I lisa 1. peatüki punktis 1.28 viidatud salmonella serotüübid.

Allkirjad