<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑272/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0272</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:573">EU:C:2016:573</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SAUGMANDSGAARD ØE ETTEPANEK – KOHTUASI C‑272/15</P><P>SWISS INTERNATIONAL AIR LINES</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160719">19. juulil 2016</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑272/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Swiss International Air Lines AG</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Secretary of State for Energy and Climate Change,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Environment Agency</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium), Ühendkuningriik))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Keskkond</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/87/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem</KEYWORD><KEYWORD>Otsus nr 377/2013/EL</KEYWORD><KEYWORD>Kehtivus</KEYWORD><KEYWORD>Ajutine erand kohustusest heitkoguseid kontrollida ja nendest aru anda ning tagastada saastekvoodid Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja enamiku kolmandate riikide vaheliste lendude puhul</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi vaheliste lendude väljajätmine</KEYWORD><KEYWORD>Kolmandate riikide erinev kohtlemine</KEYWORD><KEYWORD>Võrdse kohtlemise üldpõhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamatus</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>ELi HKS<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> (ELi heitkogustega kauplemise süsteem)), mis loodi direktiiviga 2003/87/EÜ,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031013">13. oktoobri 2003. aasta</DATE> direktiiv, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="275" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 275, lk 32</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081119">19. novembri 2008. aasta</DATE> direktiiviga 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 8, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kohaldatakse alates <DATE ISO="20120101">1. jaanuarist 2012</DATE> heitkogustele, mis on seotud õhusõidukite lendudega, mille algus- või sihtpunkt asub Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>EMP<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) liikmesriigis.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt käesolev ettepanek, punktid 5 ja 6.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ent otsusega nr 377/2013/EL<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130424">24. aprilli 2013. aasta</DATE> otsus ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="113" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 113, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> peatati ajutiselt süsteemi kohaldamine heitkogustele, mis tulenevad EMP liikmesriikide ja enamiku kolmandate riikide vahelistest lendudest. Kehtestatud moratooriumist arvati siiski välja lennud EMP liikmesriikide ja teatavate liiduga tihedalt seotud või assotsieerunud alade ja riikide (sh Šveitsi) vahel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt käesolev ettepanek, punktid 11–16.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusega soovib Court of Appeal (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium), Ühendkuningriik) Euroopa Kohtult teada eelkõige seda, kas nimetatud otsus on kehtiv, arvestades asjaolu, et sellega sätestatakse lendude erinev kohtlemine ühelt poolt juhul, kui need suunduvad Šveitsi ja algavad Šveitsist, ja teiselt poolt juhul, kui need suunduvad teistesse kolmandatesse riikidesse või algavad nendest kolmandatest riikidest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiiv 2003/87</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/87 põhjenduse 5 kohaselt aitab see direktiiv kaasa sellele, et liit ja selle liikmesriigid täidaksid kohustusi, mis on võetud vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollile.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kyoto protokoll kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20020425">25. aprilli 2002. aasta</DATE> otsusega 2002/358/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="130" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 130, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/42, lk 24).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Algselt ei kohaldatud ELi HKSi lennutegevusest tulenevatele heitkogustele. Kuid tulenevalt kõnealusesse direktiivi direktiiviga 2008/101/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081119">19. novembri 2008. aasta</DATE> direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 8, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> tehtud muudatustest kohaldatakse ELi HKSi kõikide liidu territooriumil asuvatelt lennuväljadelt väljuvate ja neisse saabuvate lendude suhtes alates <DATE ISO="20120101">1. jaanuarist 2012</DATE>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Direktiivi 2003/87 artikli 2 lõige 1 ja I lisa punkt 6.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>EMP ühiskomitee otsustega nr 146/2007<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>EMP Ühiskomitee <DATE ISO="20071026">26. oktoobri 2007. aasta</DATE> otsus, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XX lisa (keskkond) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="100" PAGE.FIRST="92" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 100, lk 92</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja nr 6/2011<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>EMP Ühiskomitee <DATE ISO="20110401">1. aprilli 2011. aasta</DATE> otsus, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XX lisa (Keskkond) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="093" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 93, lk 35</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> inkorporeeriti vastavalt direktiivid 2003/87 ja 2008/101 Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>EMP leping<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="19920502">2. mai 1992. aasta</DATE> leping (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 1, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/87 artikli 3e kohaselt võivad õhusõidukite käitajad taotleda igal kalendriaastal liikmesriikidelt saastekvootide tasuta eraldamist. Nimetatud direktiivi artiklis 3d on sätestatud täiendavate saastekvootide enampakkumisele panemine liikmesriikide poolt. Direktiivi artikli 3 punkti a kohaselt võimaldab iga tasuta eraldatud või tasu eest omandatud kvoot selle omanikul kindlaksmääratud aja jooksul õhku paisata ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguseid. Kvoote võib üle anda direktiivi artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/87 artikli 12 lõike 2a kohaselt tagavad liikmesriigid, et iga aasta 30. aprilliks tagastab iga õhusõiduki käitaja saastekvoodid, mille arv on võrdne eelneva kalendriaasta heitkoguste üldkogusega ja mis tulenevad tema lennutegevustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 14 lõige 3 kohustab liikmesriike tagama, et iga õhusõiduki käitaja teeb seiret ja annab aru tema poolt käitatavast õhusõidukist pärinevate heitkoguste kohta pärast iga aasta lõppu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 16 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et õhusõiduki käitaja, kes ei tagasta piisaval hulgal kvoote, et täita sama direktiivi artikli 12 lõikest 2a tulenevat kohustust, peab ülemääraste heitkoguste eest trahvi maksma. Artikli 16 lõike 5 kohaselt võib õhusõiduki käitajale, kes ei ole täitnud direktiivi 2003/87 nõudeid, teatud tingimustel kehtestada ka tegevuskeelu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Otsus nr 377/2013</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Otsusega nr 377/2013 kehtestati moratoorium teatavate direktiivis 2003/87 sätestatud nõuete suhtes. EMP Ühiskomitee otsusega nr 50/2013<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>EMP Ühiskomitee <DATE ISO="20130430">30. aprilli 2013. aasta</DATE> otsus nr 50/2013, millega muudetakse EMP lepingu XX lisa (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Keskkond<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="231" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 231, lk 24</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> inkorporeeriti nimetatud otsus EMP lepingusse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Otsuse nr 377/2013 põhjenduses 5 mainitakse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>ICAO<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) tehtud edusamme <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>võtmaks […] vastu üleilmne heitekoguste vähendamise poliitika raamistik, mis hõlbustaks riikidel kohaldada turupõhiseid meetmeid rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes, ning üleilmse turupõhise meetme väljatöötamisel<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>. Otsuse põhjenduse 6 kohaselt on otsuse eesmärk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>[k]õnealuste edusammude soodustami[ne] ja [nende] hoogustami[ne]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, lükates edasi direktiivis 2003/87 sätestatud nõuete täitmise selliste lendude suhtes, mida teostatakse väljaspool liitu asuvate riikide lennuväljadele ja lennuväljadelt, välja arvatud Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmete, EMP riikide sõltkondade ja territooriumide ja liiduga ühinemislepingu allkirjastanud riikide puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Otsuse põhjendus 9 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Käesolevas otsuses sätestatud erand ei tohiks mõjutada keskkonna terviklikkust ega kliimamuutusi käsitlevate liidu õigusaktide peamist eesmärki ning see ei tohiks põhjustada konkurentsimoonutusi. Sellest tulenevalt, ja [direktiivi 2003/87] (mis moodustab osa liidu õigusraamistikust, mille eesmärk on täita liidu sõltumatu kohustus vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemega) peamise eesmärgi säilitamiseks tuleks kõnealust direktiivi jätkuvalt kohaldada liikmesriikide territooriumil asuvatele lennuväljadele saabuvate või sealt lahkuvate lendude suhtes, mis saabuvad teatavate liidust väljaspool asuvate tihedalt seotud või assotsieerunud alade või riikide lennuväljadelt või lahkuvad sinna.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Otsuse artiklis 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[e]randina [direktiivi 2003/87] artiklist 16 ei võta liikmesriigid õhusõiduki käitajate suhtes nimetatud direktiivi artikli 12 lõikes 2a ja artikli 14 lõikes 3 kalendriaastateks 2010, 2011 ja 2012 sätestatud nõuetest tulenevaid meetmeid seoses lendude teostamisega selliste väljaspool liitu asuvate riikide lennuväljadele ja lennuväljadelt, mis ei ole EFTA liikmed, Euroopa Majanduspiirkonna riikide sõltkonnad ja territooriumid ega liiduga ühinemislepingu allkirjastanud riigid, juhul kui sellistele õhusõiduki käitajatele ei ole 2012. aastal eraldatud kõnealuseks tegevuseks tasuta saastekvoote, või juhul, kui neile on sellised saastekvoodid eraldatud, kuid nad on hiljemalt 30. päeval pärast käesoleva otsuse jõustumist tagastanud liikmesriikidele kehtetuks tunnistamiseks kõnealuse tegevuse võrdlusaastal 2010 põhinevale tõendatud tonnkilomeetrite osakaalule vastava arvu 2012. aasta lennunduse saastekvoote.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Kategooria <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>EFTA liikmed<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> nimetatud sätte tähenduses tähendas konkreetselt Šveitsi, kuna ülejäänud kolm EFTA liikmesriiki, st Island, Lichtenstein ja Norra, on ühtlasi ka EMP liikmed. Niisiis ei puudutanud moratoorium neid niikuinii, kuna ELi HKSi kohaldati jätkuvalt EMP siselendude suhtes.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt komisjoni teatis – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 377/2013/EL (ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) rakendamise suunised (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="289" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, C 289, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>komisjoni suunised<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) (punkt 2.1.1).</P></NOTE> Kategooria <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Euroopa Majanduspiirkonna riikide sõltkonnad ja territooriumid<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> all peeti silmas EMP riikide ülemeremaid ja territooriume.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Komisjoni suunised (punkt 2.1.2).</P></NOTE> Kategooria <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>liiduga ühinemislepingu allkirjastanud riigid<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> hõlmas üksnes Horvaatiat. Niisiis olid ainsad lennud kolmandate riikide (st riikide, mis ei kuulu EMP-sse) lennuväljadele või lennuväljadelt, mis jäid moratooriumi kohaldamisalast välja, sellised lennud, mis väljusid Šveitsi või Horvaatia lennuväljadelt või saabusid sinna. Pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga <DATE ISO="20130701">1. juulil 2013</DATE>, oli Šveits ainus kolmas riik, mida kõnealune erand puudutas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 6 kohaldatakse otsust alates 24. aprillist 2013 – seega mõned päevad enne <DATE ISO="20130430">30. aprilli 2013. aasta</DATE> tähtaega, mis oli direktiivi 2003/87 artikli 12a alusel sätestatud 2012. aasta jooksul tekitatud heitkogustega võrdse arvu saastekvootide tagastamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ühendkuningriigi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Greenhouse Gas Emissions Trading Scheme (Amendment) Regulations 2013-ga (2013. aasta (muutmis-) määrus, mis käsitleb kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>põhikohtuasjas käsitletav siseriiklik õigusakt<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) muutis Secretary of State for Energy and Climate Change (energeetika ja kliimamuutuste minister, Ühendkuningriik) kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevat siseriiklikku õigusakti (millega võeti siseriiklikku õigusesse üle direktiiv 2003/87), et rakendada otsust nr 377/2013.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Swiss International Air Lines AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Swiss<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), Šveitsis asuv lennuettevõtja, omandas 2012. aastaks teatava arvu kasvuhoonegaaside saastekvoote nii tasuta kui ka tasu eest. Nimetatud lennuettevõtja tagastas 2012. aastal EMP riikide ja Šveitsi vahel teostatud lendudest tulenevate heitkogustega võrdse arvu kvoote.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Swiss palus High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division’il (Administrative Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), kuningliku kohtu osakond (halduskolleegium), Ühendkuningriik) tühistada põhikohtuasjas käsitletav siseriiklik õigusnorm, kuna see jätab lennud EMP riikide ja Šveitsi vahel välja ELi HKSi kohaldamise moratooriumist. Taotlust põhjendades tugines Swiss väitele, et otsus nr 377/2013, mida selle õigusnormiga rakendatakse siseriiklikus õiguses, on vastuolus liidu õigusega. Swiss väitis täpsemalt, et otsus rikub võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, kuna jätab nimetatud lennud moratooriumist välja, samas kui selle kohaldamisalasse kuuluvad EMP riikide ja enamiku kolmandate riikide vahelised lennud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Ühtlasi palus Swiss tühistada EMP riikide ja Šveitsi vaheliste lendudega seotud kvootide tagastamine ning teha vastav parandus saastekvootide registrisse. Teise võimalusena palus Swiss rahalist hüvitist nende ostetud saastekvootide väärtuse ulatuses, mis ta tagastas, või mis tahes muud asjakohast hüvitist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kuna kaebus jäeti rahuldamata, esitas Swiss apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Court of Appeal (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium)) otsustas <DATE ISO="20150324">24. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>1.</NO.P><TXT>Kas [otsus nr 377/2013] rikub liidus kehtivat võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, niivõrd kui vaidlusaluses otsuses on kehtestatud moratoorium nõuetele tagastada saastekvoodid, mis on kehtestatud [direktiiviga 2003/87] seoses lendudega [EMP] riikide ja peaaegu kõikide EMP-väliste riikide vahel, kuid ei ole laiendatud seda moratooriumi lendudele EMP riikide ja Šveitsi vahel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: milline õiguskaitsevahend tuleb võimaldada [Swissi] olukorras olevale kaebajale, kes on tagastanud saastekvoodid lendude suhtes, mis toimusid 2012. aasta jooksul EMP riikide ja Šveitsi vahel, et ennistada kaebaja olukord, nagu see oleks olnud, kui EMP riikide ja Šveitsi vahelisi lende ei oleks moratooriumi alt välja jäetud. Eelkõige:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas registrisse tuleb teha parandus nii, et selles kajastuks väiksem arv saastekvoote, mille niisugune kaebaja olnuks kohustatud tagastama, kui lennud Šveitsi või Šveitsist oleksid kuulunud selle moratooriumi kohaldamisalasse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav: millise meetme (kui üldse) peab siseriiklik pädev asutus ja/või siseriiklik kohus võtma tagamaks, et tagastatud täiendavad saastekvoodid antakse niisugusele kaebajale tagasi?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kas niisugusel kaebajal on õigus nõuda Euroopa Parlamendilt ja nõukogult ELTL artikli 340 alusel hüvitist kahju eest, mis talle on tekitatud seetõttu, et ta pidi otsuse nr 377/2013 tagajärjel tagastama täiendavaid saastekvoote?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Kas kaebajale tuleb anda mingil muul kujul hüvitist ja kui, siis millist?<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Swiss, Itaalia ja Ühendkuningriigi valitsus, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. Kõik peale Itaalia valitsuse olid esindatud ka <DATE ISO="20160504">4. mai 2016. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kõigepealt väitis komisjon – vaidlustamata Euroopa Kohtu pädevust või eelotsuse küsimuste vastuvõetavust – et Ühendkuningriik on rikkunud liidu õigust, võttes põhikohtuasjas käsitletava siseriikliku õigusnormiga meetme, mis võtab otsuse nr 377/2013 üle siseriiklikku õigusesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Komisjon märgib, et nimetatud õigusnorm muudab direktiivi 2003/87 üle võtnud siseriiklikku õigusakti ja kordab otsuse nr 377/2013 sisu. Kõnealune meede varjab seega otsusega kehtestatud sätete õiguslikku laadi ja nende otsest kohaldatavust. Kohtuistungil palus komisjon sisuliselt neil põhjustel Euroopa Kohtul tuvastada, et põhikohtuasjas käsitletav siseriiklik õigusnorm on kehtetu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Meenutan sellega seoses, et Euroopa Kohtul puudub ELTL artikli 267 kohaselt pädevus otsustada siseriiklike õigusnormide kokkusobivuse üle liidu õigusega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060323">23.3.2006</DATE>, <NAME.CASE>Enirisorse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:197">EU:C:2006:197</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski pädev esitama eelotsusetaotluse esitanud kohtule liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis võimaldavad viimasel hinnata selliste normide kokkusobivust, et nimetatud kohus saaks teha otsuse.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060323">23.3.2006</DATE>, <NAME.CASE>Enirisorse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:197">EU:C:2006:197</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Kuid käesoleva menetluse raames ületaks ka selline tegevus minu arvates Euroopa Kohtu pädevust. Komisjoni esitatud väited nimelt puudutavad probleemistikku, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tõstatanud. Vastavalt ELTL artikliga 267 sätestatud pädevuste jaotusele on aga üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne määrata kindlaks Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste eesmärk.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19851003">3.10.1985</DATE>, <NAME.CASE>CBEM</NAME.CASE> (<NO.CASE>311/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:394">EU:C:1985:394</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040212">12.2.2004</DATE>, <NAME.CASE>Slob</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑236/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:94">EU:C:2004:94</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Komisjonil on siiski võimalik vajaduse korral need väited esitada Ühendkuningriigi suhtes ELTL artikli 258 alusel algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames (vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19730207">7.2.1973</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>39/72</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:13">EU:C:1973:13</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850328">28.3.1985</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>272/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:147">EU:C:1985:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leian, et Euroopa Kohus ei pea vastama komisjoni esitatud sissejuhatavatele märkustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Igal juhul kaldun ma arvama, et liidu õigusega ei ole vastuolus selliste meetmete võtmine, mis võtavad otsuse nr 377/2013 üle siseriiklikku õigusesse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on korduvalt tuvastanud, et määruste vastuvõtmiseks meetmete võtmine liikmesriikide poolt rikub liidu õigust, kuna see takistab määrustele ELTL artikli 288 teise lõiguga ette nähtud vahetut kohaldatavust ning ei võimalda seega määrusi kogu liidus samaajal ja ühetaoliselt kohaldada.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19730207">7.2.1973</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>39/72</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:13">EU:C:1973:13</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19731010">10.10.1973</DATE>, <NAME.CASE>Variola</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:101">EU:C:1973:101</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121115">15.11.2012</DATE>, <NAME.CASE>Al-Aqsa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja Madalmaad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Al-Aqsa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑539/10 P ja C‑550/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:711">EU:C:2012:711</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eelkõige ei tohi liikmesriigid vastu võtta akte, millega varjatakse õigussubjektide eest õigusnormi liidu õigusest tulenemist ning sellest tulenevaid tagajärgi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19731010">10.10.1973</DATE>, <NAME.CASE>Variola</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:101">EU:C:1973:101</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Al-Aqsa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja Madalmaad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Al-Aqsa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑539/10 P ja C‑550/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:711">EU:C:2012:711</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul kohustab otsus nr 377/2013 liikmesriike hoiduma teatavate direktiivi 2003/87 kohaste meetmete kohaldamisest. Ehkki liikmesriigid on kohustatud nimetatud otsuse täide viima, võttes vajaduse korral vastu teatavaid haldusakte,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt eelkõige komisjoni suuniste punkt 3.3.2 (heitkoguste ühikute kehtetuks tunnistamise kohta) ja punkt 3.3.3 (heitkoguste ühikute tagasiandmise teabe avaldamine). Euroopa Kohtu praktikast (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150505">5.5.2015</DATE>, <NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:299">EU:C:2015:299</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika)) tuleneb, et keeld võtta meetmeid määruse siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks ei takista liikmesriikidel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>vajalike õigus-, haldus- ja finantsmeetmete võtmis[t] selle määruse sätete tõhusaks kohaldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</P></NOTE> ei sõltu selle kohaldatavus otsuse siseriiklikku õigusesse ülevõtmisest või sellesse inkorporeerimisest. Niisiis ei ole otsuses nr 377/2013 ühtegi sätet selle ülevõtmise kohta liikmesriikide poolt:<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Ma ei nõustu sellega seoses Ühendkuningriigi valitsuse välja pakutud tõlgendusega, mille kohaselt otsuse nr 377/2013 artiklis 4 olev viide otsuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>rakendamisele<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> tähendab, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid selle otsuse siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks. Nimetatud sättes on täpsemalt märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>[k]omisjon koostab [kõnealuse] otsuse rakendamiseks vajalikud suunised.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> Minu arvates viitab rakendamise mõiste selles kontekstis üksnes liikmesriikide kohustusele kohaldada otsust nr 377/2013 nii, et täidetaks sellega neile kehtestatud kohustused. Sellist tõlgendust kinnitavad komisjoni suunised, mis on koostatud otsuse artikli 4 kohaselt ja mille eesmärk on saavutada otsuse ühtlustatum <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kohaldamine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> liikmesriikide pädevate asutuste poolt (vt eelkõige komisjoni suunised, punkt 1).</P></NOTE> artikli 6 alusel kohaldatakse seda otsust alates selle vastuvõtmise päevast. Seega on kõnealune otsus minu arvates sarnaselt määrusele vahetult kohaldatav.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vahetu kohaldatavuse ja vahetu õigusmõju erinevuse kohta vt Winter, J. A., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Direct applicability and direct effect: two distinct and different concepts in Community law<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, <HT TYPE="ITALIC">CMLRev</HT>, 1972, 2. kd, lk 425–438. Minu arvates on otsuse nr 377/2013 sätetel ka vahetu õigusmõju, kuna need kehtestavad liikmesriikidele kohustusi selgelt, täpselt ja tingimusteta, ning nende rakendamine ei eelda meetmete võtmist kaalutlusõiguse alusel (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860115">15.1.1986</DATE>, <NAME.CASE>Hurd</NAME.CASE> (<NO.CASE>44/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:2">EU:C:1986:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). Liikmesriikidele kehtestatud kohustustele vastavad õigused, millele õhusõidukite käitajad võivad tugineda liikmesriikide kohtutes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Siiski, isegi kui oletada, et käesoleva ettepaneku punktis 30 mainitud põhimõte, mis kehtib määruste puhul, laieneb ka otsustele, ei keela see põhimõte kategooriliselt siseriiklikku õigusse ülevõtmise meetmete võtmist. Euroopa Kohus on ka tunnistanud, et teatud tingimustel võib määruse sätteid sellistes meetmetes korrata, eelkõige selleks, et suurendada määruse rakendussätete omavahelist sidusust ja muuta need adressaadile arusaadavamaks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850328">28.3.1985</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>272/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:147">EU:C:1985:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skoma-Lux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:525">EU:C:2007:525</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja puhul on minu arvates tegemist just sellise olukorraga. Otsuse nr 377/2013 ja direktiivi 2003/87 vahelist seost arvestades peaks liikmesriikidel olema õigus võtta meetmeid nimetatud otsuse siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks, et oleks tagatud õige arusaamine nimetatud direktiivi ulatusest ja õiguskindlus. Kui selliseid meetmeid ei võeta, ei kajastu direktiivi ülevõtmise siseriiklikes õigusnormides otsusega nr 377/2013 kehtestatud moratoorium. Asjaomased õhusõidukite käitajad võivad seega valesti aru saada nende kohustuste ulatusest, mis on neile kehtestatud kõnealuste õigusnormidega. Pealegi, kuna sellised meetmed on lahutamatult seotud kõnealuste õigusnormidega, ei varja need asjaolu, et nendega kehtestatavad kohustused tulenevad liidu õigusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja raames on eelotsusetaotluse esitanud kohus suurepäraselt ära tundnud põhikohtuasjas käsitletava siseriikliku õigusaktiga sätestatud normide algupära. Samuti on nimetatud kohus täiesti õigesti leidnud, et kuna see õigusakt lisab otsuse nr 377/2013 siseriiklikku õigusesse, sõltub selle kehtivus nimetatud otsuse kehtivusest, mistõttu esitaski ta Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Väidetava erineva kohtlemise olemuses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Otsuse nr 377/2013 artikkel 1 keelab põhimõtteliselt liikmesriikidel karistada õhusõidukite käitajaid juhul, kui nad ei täida neile direktiiviga 2003/87 pandud seire- ja aruandluskohustusi 2010., 2011. ja 2012. aasta jooksul tekitatud heitkoguste puhul ning tagastamiskohustusi 2012. aastal tekitatud heitkogustele vastavate saastekvootide puhul,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Seda erandit kohaldatakse vaid juhul kui õhusõidukite käitaja, kes sai 2012. aastaks tasuta saastekvoote, tagastas neid kõnealuse erandi alla kuuluvatest lendudest tulenevatele heitkogustele vastava arvu.</P></NOTE> tingimusel et asjaomased heitkogused olid seotud lendudega EMP riikide ja liiduväliste riikide – eelkõige välja arvatud Šveits<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Pärast Horvaatia ühinemist liiduga oli Šveits ainus kolmas riik, keda see erand puudutas (vt käesolev ettepanek, punkt 15).</P></NOTE> – vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Jättes moratooriumi kohaldamisalast välja lennud Šveitsi ja Šveitsist, annab kõnealune säte alust lennumarsruutide erinevaks kohtlemiseks sõltuvalt lendude siht- ja alguspunktidest. Nagu väidab parlament, on selline vahetegemine lennumarsruutide vahel samaväärne kolmandate riikide erineva kohtlemisega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Euroopa Kohus on samamoodi otsustanud, et kaupade erinev kohtlemine nende päritolu alusel kujutab endast kolmandate riikide erinevat kohtlemist (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE>, <NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)).</P></NOTE> Lennumarsruudid määratletakse tõepoolest üksnes nende riikide järgi, mida need ühendavad. Kolmandate riikide erinevast kohtlemisest tuleneb seejärel õhusõidukite käitajate erinev kohtlemine olenevalt sellest, milliseid lende nad teostavad – st nende tegevusega seotud geograafilise kriteeriumi alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Lisaks, ehkki moratooriumi kohaldamine ei sõltu õhusõidukite käitajate riikkondsusest või registreeritud asukohast, võib Šveitsi suunduvate või sealt väljuvate lendude väljajätmine Šveitsis asuvaid käitajaid – näiteks Swissi – mõjutada rohkem kui muudes kolmandates riikides asuvaid käitajaid, kuna esimeste tegevuses on nimetatud lennud tähtsamal kohal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Selleks et hajutada igasugune kahtlus selles küsimuses, märgin, et kodakondsuse või asukoha alusel võrdse kohtlemise üldpõhimõte,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Euroopa Kohus on rõhutanud <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860128">28. jaanuari 1986. aasta</DATE> kohtuotsuses <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>270/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:37">EU:C:1986:37</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et kuna ettevõtja asukoht määrab kindlaks ettevõtja allumise teatava riigi õiguskorrale, on see võrreldav füüsilise isiku kodakondsusega.</P></NOTE> mille konkreetseks väljenduseks on ELTL sätted, mis käsitlevad liikumisvabadusi, on määratud üksnes liikmesriikide kodanikele ja ettevõtjatele, kelle asukoht on liidus.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt ELTL artiklid 49, 54, 56 ja 62.</P></NOTE> Ka EÜ ja Šveitsi vahelise õhutranspordialase kokkuleppe<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkulepe, allkirjastatud <DATE ISO="19990621">21. juunil 1999</DATE> Luxembourgis, ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) <DATE ISO="20020404">4. aprilli 2002. aasta</DATE> otsusega 2003/309/EÜ, Euratom seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="114" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT L 114, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/41, lk 89).</P></NOTE> artikkel 3, mis käsitleb kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu kokkuleppe kohaldamisalas, keelab minu arvates diskrimineerimise üksnes Šveitsis asuvate ja liidus asuvate äriühingute vahel (mitte Šveitsis asuvate ja kolmandates riikides asuvate äriühingute vahel). On aga selge, et otsus nr 377/2013 ei aseta liidus asuvaid õhusõidukite käitajaid soodsamasse olukorda võrreldes Šveitsis asuvate käitajatega. Sellega kehtestatud moratoorium ei hõlma nimelt ei EMP riikide ja Šveitsi vahelisi lendusid ega EMP siselendusid. Swiss muide ei viita õhusõidukite käitaja riikkondsuse või asukoha alusel kaudse diskrimineerimise olemasolule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Niisiis tuleb esimesele küsimusele vastamiseks analüüsida otsuse nr 377/2013 kehtivust, arvestades võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, mis piirab liidu institutsioonide pädevusi, nõudes üldiselt, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081216">16.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Arcelor Atlantique et Lorraine jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:728">EU:C:2008:728</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Balkani kohtuotsuse põhimõtte</HT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ulatus (esimene küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Sissejuhatavad märkused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Üldiselt reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kui rahvusvahelise avaliku õiguse subjektide vahelisi suhteid rahvusvaheline avalik õigus. Nagu komisjon kohtuistungil märkis, ei sisalda nimetatud õigus mingit võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, mis kohustaks üht subjekti teisi subjekte võrdselt kohtlema.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Eelkõige võimaldab lepinguõigus sätestada privilegeeritud suhted rahvusvahelise avaliku õiguse subjektide vahel. See kehtib olenemata nende õigusest sõlmida lepinguid võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Näiteks võib tuua enamsoodustusrežiimi klausli, mis on sätestatud 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli 1 lõikes 1, mis sisaldub Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1A, mis allkirjastati <DATE ISO="19940415">15. aprillil 1994. aastal</DATE> Marrakechis ja kiideti heaks nõukogu <DATE ISO="19941222">22. detsembri 1994. aasta</DATE> otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="336" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 336, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Ka liidu õiguses ei ole sätestatud võrdset kohtlemist kolmandate riikide vahel. Euroopa Kohus nentis kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>asutamislepingus ei sisaldu üldpõhimõtet, mis kohustaks [liitu] välissuhete valdkonnas kolmandaid riike igas suhtes võrdselt kohtlema<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon täpsustas Euroopa Kohus selle nendingu tagajärgi majandustegevuses osalejate jaoks ning märkis, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>kui kolmandate riikide erinev kohtlemine on [liidu] õigusega kooskõlas, tuleb ettevõtjate erinevat kohtlemist ühenduse piires samuti pidada [liidu] õiguse kohaseks, kui see erinev kohtlemine on pelgalt automaatne tagajärg, mis tuleneb niisuguste kolmandate riikide erinevast kohtlemisest, kellega need ettevõtjad on astunud kaubandussuhetesse<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Teoreetilises plaanis tuleneb see järeldus minu arvates asjaolust, et sellisel juhul ei ole majandustegevuses osalejad sarnases olukorras, kuna nad on seotud erinevate kolmandate riikidega, keda liit erinevalt kohtleb. Igal juhul – ja see teeb sama välja – saab majandustegevuses osalejate erinevat kohtlemist põhjendada asjaoluga, et see tuleneb automaatselt selliste kolmandate riikide erinevast kohtlemisest, kellega nad on sõlminud suhted. Vt selle kohta kohtujuristi ettepanek, Sir Gordon Slynn, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:205">EU:C:1982:205</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 3773).</P></NOTE> Selline järeldus laieneb minu arvates <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> liidust väljaspool asuvate majandustegevuses osalejate (või liidus asuvate majandustegevuses osalejate ja liidust väljaspool asuvate majandustegevuses osalejate) erinevale kohtlemisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Põhimõte, mille Euroopa Kohus tõi välja kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja sellest tehtud järeldus kohtuotsuses Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> moodustavad koos põhimõtte, mida ma edaspidi nimetan <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Balkani kohtuotsuse põhimõtteks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on EMP riikide ja Šveitsi vaheliste lendude käitajad ebasoodsamas olukorras, kuna nad ei saa erinevalt EMP riikide ja muude kolmandate riikide vaheliste lendude käitajatest kasu otsusega nr 377/2013 kehtestatud moratooriumist. Keegi ei vaidlusta seda, et ebasoodsam olukord <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>tuleneb automaatselt<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> erinevast kohtlemisest, mida liit rakendab ühelt poolt Šveitsi puhul ja teiselt poolt ülejäänud kolmandate riikide puhul neisse riikidesse suunduvate või sealt algavate lennumarsruutide erineva kohtlemise vormis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Swiss tõstatab siiski küsimuse, kas selline Šveitsi ja muude kolmandate riikide erinev kohtlemine ning vastavalt õhusõidukite käitajate erinev kohtlemine teostatavate lendude alusel on õiguspärane.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Swissi argumendid, mis puudutavad Balkani kohtuotsuse põhimõtte ulatuse võimalikku piiramist</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Swissi argumendid põhinevad kohtuotsuste Balkan‑Import‑Export,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> analüüsist tuleneval induktiivsel arutluskäigul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Nimetatud kohtuotsused käsitlesid kõik võrdse kohtlemise üldpõhimõtte seisukohast ühenduse meetmeid, mis takistasid teatavatest kolmandatest riikidest pärinevate kaupade importi rohkem kui muudest kolmandatest riikidest pärinevate kaupade importi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Täpsemalt käsitles kohtuotsus Balkan‑Import‑Export<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> küsimust, kas kõnealuse põhimõttega on kooskõlas see, et Bulgaariast pärinevate juustude impordi puhul tuli maksta kursikompensatsiooni, samas kui nimelt Šveitsist pärinevate juustude impordi puhul seda teha ei tulnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> puudutas selliste määruste õiguspärasust, millega peatati kõikidest kolmandatest riikidest (sh Taiwan) pärit konserveeritud seente impordilitsentside väljaandmine, välja arvatud riikide puhul, kes olid nõustunud vabatahtlike impordipiirangutega (nimelt Hiina ja Lõuna-Korea).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Euroopa Kohus oli eelnevalt sarnast probleemistikku analüüsinud <DATE ISO="19820715">15. juuli 1982. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Edeka Zentrale</NAME.CASE> (<NO.CASE>245/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:277">EU:C:1982:277</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> hindas Euroopa Kohus nõukogu sellise otsuse õiguspärasust, millega kiideti heaks raamleping, millega määrati kindlaks kolmandatest riikidest pärit banaanide importimise tariifikvoodid (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>raamleping banaanide kohta<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>), ning millest tulenes banaanide importijate eri kategooriate erinev kohtlemine olenevalt banaanide päritolust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Euroopa Kohus tegi ka otsuse nimetatud raamlepingu rakendamise määruse kehtivuse kohta <DATE ISO="19980310">10. märtsi 1998. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑364/95 ja C‑365/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:95">EU:C:1998:95</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kuna selle määrusega sätestati selline erinev kohtlemine.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Swiss väidab esiteks, et Euroopa Kohus ei ole kõikides nimetatud otsustes järginud sama arutluskäiku. Kohtuotsustes Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> olevat Euroopa Kohus sedastanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei ole kohaldatav. Kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> olevat Euroopa Kohus seevastu kohaldanud sama põhimõtet ja järeldanud, et seda põhimõtet ei ole rikutud, kuna erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Swiss märgib sellega seoses, et Euroopa Kohus on esitanud kolmandate riikide erineva kohtlemise põhjendatust puudutavad kaalutlused üksnes kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tõepoolest, pärast seda, kui Euroopa Kohus oli kinnitanud, et ükski liidu õiguse üldpõhimõte ei kohusta liitu kolmandaid riike võrdselt kohtlema, loetles ta põhjuseid, miks võib asjaomaseid tooteid erinevalt kohelda olenevalt<?PAGE NO="10"?> nende päritolust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nii tulenes Šveitsist pärinevaid juuste puudutav erand asjaolust, et nende import tõi kaasa väiksema häirete ohu põllumajandustoodetega kauplemisel kui see, mis kaasnenuks Bulgaaria juustude impordiga.</P></NOTE> Seevastu kohtuotsustes Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> piirdus Euroopa Kohus järeldusega, et sellise kohustuse puudumise tõttu ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud, juhul kui majandustegevuses osalejate erinev kohtlemine on kolmandate riikide erineva kohtlemise automaatne tagajärg.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE>, <NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sama arutluskäiku järgis Euroopa Kohus ka <DATE ISO="19820715">15. juuli 1982. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Edeka Zentrale</NAME.CASE> (<NO.CASE>245/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:277">EU:C:1982:277</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="19980310">10. märtsi 1998. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑364/95 ja C‑365/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:95">EU:C:1998:95</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Teiseks püüab Swiss selgitada seda väidetavat arutluskäigu erinevust sellega, et kohtuasjas, milles tehti otsus Balkan‑Import‑Export,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> puudus välistegevus – näiteks rahvusvaheline kokkulepe, mis põhjendaks asjaomast erinevat kohtlemist. Seevastu erinev kohtlemine, mis oli sätestatud ühenduse meetmetega, mida analüüsitakse kohtuotsuses Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenes Swissi arvates ühenduse ja Hiina vahelisest kaubanduslepingust ning nende kahe osapoole läbirääkimistest – mida tõendavad mitteametlikud dokumendid (teleksite kujul) – teemal, kas Hiina nõustub asjaomaste toodete vabatahtlike impordipiirangutega. Erinev kohtlemine, mida käsitleti kohtuotsuses Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenes Swissi arvates samuti rahvusvahelisest lepingust, täpsemalt raamlepingust banaanide kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Eelnevast järeldab Swiss kolmandaks, et Balkani kohtuotsuse põhimõtte kohaldatavus sõltub tingimusest, mis peegeldab seda faktilist vahetegemist. Swissi arvates kohaldatakse nimetatud põhimõtet vaid juhul kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>[liit] teostab välissuhtluspädevust (näiteks lepinguid sõlmides, tavaliselt ühise kaubanduspoliitika kontekstis)<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Swissi arvates hõlmab kõnealune põhimõte sisuliselt üksnes olukordi, kus kolmandate riikide erinev kohtlemine on sellise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>välistegevuse<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> tagajärg, millel on järgmised tunnusjooned:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Materiaalsest vaatepunktist peaks selline tegevus – mis ei pea tingimata kujutama endast rahvusvahelist lepingut – kuuluma liidu pädevuse teostamisse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>välistegevuse<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> valdkonnas, vastandina liidu sisepoliitika välisaspektidele.</P></ITEM><ITEM><P>Formaalsest vaatepunktist peaks välistegevus lisaks aset leidma enne seda, kui liit võtab vastu õigusakti, millega sätestatakse kolmandate riikide erinev kohtlemine,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>See kehtib Swissi arvates ka juhul, kui liit on kõnealuse akti vastu võtnud oma välissuhtluse volitusi kasutades. Swissi arvates nimelt ei oleks Balkani kohtuotsuse põhimõtet saanud kohaldada <DATE ISO="19821028">28. oktoobri 1982. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kui ühelt poolt Taiwani ning teiselt poolt Hiina ja Lõuna-Korea (ja majandustegevustes osalejate, kes importisid tooteid nimetatud riikidest) erinev kohtlemine – mis ometi tulenes ühise kaubanduspoliitika valdkonna määrustest, st liidu välissuhtlusest EL lepingu artikli 21 lõike 3 tähenduses – ei oleks olnud põhjendatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>konkreetse välistegevusega<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, mida on nimetatud käesoleva ettepaneku punktis 53.</P></NOTE> ning see peaks olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>konkreetne<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>avalik<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Kohtuistungil põhjendas Swiss seda nõuet vajadusega tagada sellise erineva kohtlemise avalikkus ja demokraatlik kontroll.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Swissi väitel ei ole see tingimus käesolevas kohtuasjas täidetud. Niisiis ei saa võrdse kohtlemise üldpõhimõtet jätta kohaldamata ühelt poolt EMP riikide ja Šveitsi vaheliste lendude ning teiselt poolt EMP riikide ja muude kolmandate riikide vaheliste lendude erinevale kohtlemisele. Ilma objektiivse põhjenduseta – mis kõnealusel juhul puuduvat – võrdub selline kohtlemine diskrimineerimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Alljärgnevalt esitatud põhjustel leian, et sellist tingimust ei saa ei materiaalsest ega formaalsest vaatepunktist eespool osutatud kohtupraktikast tuletada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Balkani kohtuotsuse põhimõtte kohaldatavus ei sõltu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>välistegevuse<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> olemasolust Swissi pakutud materiaalses tähenduses</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kuna Swiss viitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>välistegevuse<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> mõistega üksnes õigusaktidele, mis on vastu võetud seoses liidu pädevuse teostamisega välistegevuse valdkonnas ELL artikli 21 lõike 3 tähenduses,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Swiss ei ole täpsustanud, milline tähendus täpselt on tema arvates mõistel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>välistegevus<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Kuid kuna ta vastandab selle liidu sisepoliitika välisaspektidele, näib, et ta peab silmas liidu välistegevust ELL artikli 21 lõike 3 tähenduses.</P></NOTE> läheb Swissi väide vastuollu sõnadega, mida Euroopa Kohus kasutas Balkani kohtuotsuse põhimõtte sõnastamiseks. Euroopa Kohus nimelt sõnastas kõnealuse põhimõtte selles tähenduses, et liit ei ole kohustatud kohtlema eri kolmandaid liikmesriike võrdselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>oma välissuhete valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE>, <NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19820715">15.7.1982</DATE>, <NAME.CASE>Edeka Zentrale</NAME.CASE> (<NO.CASE>245/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:277">EU:C:1982:277</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑364/95 ja C‑365/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:95">EU:C:1998:95</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860624">24.6.1986</DATE>, <NAME.CASE>Malt</NAME.CASE> (<NO.CASE>236/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:254">EU:C:1986:254</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nagu väitis Ühendkuningriigi valitsus, ei piirdu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>välissuhete<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> mõiste liidu välistegevusega valdkondades, mis on määratletud ELL V jaotises<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>St ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eri valdkonnad.</P></NOTE> ja ELTL viiendas osas,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>St ühine kaubanduspoliitika, koostöö ja humanitaarabi, piiravad meetmed, rahvusvahelised lepingud ning rahvusvahelised suhted ja liidu delegatsioonid.</P></NOTE> ELL artikli 21 lõike 3 tähenduses. See mõiste hõlmab ka liidu teisi poliitikavaldkondi nende välisaspektide puhul<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Selline tõlgendus nähtub otseselt kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). See kohtuotsus puudutas ühenduse määruste kehtivust ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas, mida loetakse liidu sisepoliitika valdkonnaks. Euroopa Kohus pidas seega mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>välissuhted<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> silmas nimetatud sisepoliitika valdkonna välisaspekte.</P></NOTE> – millele kehtivad kõnealuse sätte kohaselt samad põhimõtted ja eesmärgid kui need, mis reguleerivad liidu välistegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Liidu ülejäänud poliitikavaldkondade välisaspektid hõlmavad sellise pädevuse teostamist, mis on liidule antud ELTL artikli 192 lõikega 1, et saavutada ELTL artikli 191 lõike 1 neljandas taandes sätestatud eesmärk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>[edendada meetmeid] rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>ELTL artikli 192 lõige 1 on käesoleval juhul otsuse nr 377/2013 õiguslik alus. Nimetatud otsusega kehtestatud moratooriumi eesmärk oli nimelt hõlbustada lennuliiklusega seotud heitkoguste vähendamise üldise käsitluse läbirääkimisi ICAO raames.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Otsuse nr 377/2013 põhjendused 5 ja 6.</P></NOTE> Siiski pidas seadusandja vajalikuks jätta moratooriumi kohaldamisalast välja lennud EMP riikide ja Šveitsi vahel, et vältida konkurentsimoonutusi ja ELi HKSi – mis, meenutagem, aitab tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmist vastavalt Kyoto protokollile – keskkonnaalase terviklikkuse kahjustamist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Otsuse nr 377/2013 põhjendus 9.</P></NOTE> Nagu Euroopa Parlament rõhutas, peegeldab otsus nr 377/2013 liidu seisukohti välissuhetes keskkonnaõiguse ja kliima valdkonnas</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Järeldan sellest, et Balkani kohtuotsuse põhimõtte kohaldamisala ei piirdu üksnes kolmandate riikide erineva kohtlemisega, mis tuleneb liidu pädevuse teostamisest välistegevuse raames ELL artikli 21 lõike 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Balkani kohtuotsuse põhimõtte kohaldatavus ei sõltu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>välistegevuse<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> olemasolust Swissi pakutud formaalses tähenduses</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Swissi arvates ei saa Balkani kohtuotsuse põhimõtet kohaldada kolmandate riikide erineva kohtlemise suhtes, mis tuleneb üksnes aktist, mis sellise kohtlemise sätestab. Nimetatud põhimõtte ulatus on piiratud erineva kohtlemisega, mida põhjendab konkreetne ja avalik välistegevus, mis eelneb liidu õigusaktile, millest erinev kohtlemine tuleneb.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Näiteks põhikohtuasjas käsitletav otsus nr 377/2013, määrused, millega sätestatakse kursikompensatsioonid, mida käsitleti kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), määrused, millega kehtestatakse piirangud teatavate toodete impordile, mida käsitleti kohtuotsustes, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE>, <NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19820715">15.7.1982</DATE>, <NAME.CASE>Edeka Zentrale</NAME.CASE> (<NO.CASE>245/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:277">EU:C:1982:277</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), otsus banaanide raamlepingu heakskiitmise kohta, mida käsitleti kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), või selle rakendamise otsus, mida käsitleti kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑364/95 ja C‑365/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:95">EU:C:1998:95</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Esiteks märgin, et selline lähenemine võtaks Balkani kohtuotsuse põhimõttelt kasuliku mõju. See tähendaks, et nõutaks kolmandate riikide erineva kohtlemise põhjenduse esitamist sellise tegevuse vormis, see aga omakorda eeldaks, et selline kohtlemine kuulub võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisalasse. Kuid Balkani kohtuotsuse põhimõte välistab just nimelt võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldatavuse suhetele, mis liidul on eri kolmandate riikidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 40, on selline välistamine kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. Suhteid rahvusvahelise avaliku õiguse subjektide vahel üldiselt ning konkreetsemalt liidu välissuhteid iseloomustab nende suuresti kaalutlusõiguslik olemus. Minu arvates kinnitas kohtujurist Sir Gordon Slynn just sellest vaatepunktist lähtudes oma ettepanekus kohtuasjas Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>[i]segi kui ekspordi piiramise kokkuleppe puudumine tuleneb komisjonipoolsest meelevaldsest diskrimineerimisest, ei ole olemas lubamatut diskrimineerimist importijate vahel, kuna komisjon ei ole õiguslikult kohustatud kolmandaid riike võrdselt kohtlema<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Kohtujuristi ettepanek, Sir Gordon Slynn, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:205">EU:C:1982:205</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 3779).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Vastupidi Swissi väidetele ei kujuta Balkani kohtuotsuse põhimõte seega endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>erandit<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> võrdse kohtlemise üldpõhimõttest. Kõnealust põhimõtet lihtsalt ei kohaldata sellele, kuidas liit kohtleb kolmandaid riike oma välissuhete raames, muidu muutuksid need tunduvalt keerulisemaks või isegi võimatuks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Sellega seoses märkis kohtujurist Elmer asjakohaselt oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:309">EU:C:1997:309</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>ühenduse õigus ei kaitse niisiis ettevõtjaid liidu ja kolmandate riikide poliitiliste suhetega seotud võimalike kahjulike mõjude eest, mis pealegi on raskesti eristatavad muudest tavapärastest ärialastest riskidest. Vastupidise tunnistamine tooks kaasa selle, et ühendusel muutuks ülimalt keeruliseks kaubanduspoliitika valdkonna meetmete võtmine.<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/></P></NOTE> Liidu välissuhted põhinevad tegelikult poliitilistel ja diplomaatilistel valikutel, mille aluseks omakorda on mitmesugused parameetrid ning mille tegemiseks peab seadusandjal olema ulatuslik kaalutlusruum.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu ametiasutusel, kui ta peab andma keerukaid hinnanguid, üldiselt ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine on allutatud kohtu piiratud kontrollile. Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NAME.CASE>Balkan‑Import‑Export</NAME.CASE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hubei Xinyegang Steel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/14 P ja C‑193/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:209">EU:C:2016:209</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks, kuna rahvusvahelises avalikus õiguses puudub võrdse kohtlemise üldpõhimõte, piiraks liit ühepoolselt oma tegutsemisruumi välissuhetes, kui ta endale ise sellise põhimõtte kehtestaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes kaldun arvama sarnaselt parlamendiga, et küsimust, kas määrustest tulenev kolmandate riikide erinev kohtlemine oli objektiivselt põhjendatud, analüüsis Euroopa Kohus kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> täiendavalt, selleks et anda tuge oma järeldusele, et asjaomased määrused ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Pealegi tähendab Swissi pakutud tõlgendus seda, nagu Euroopa Kohus paradoksaalselt ei olekski kohaldanud Balkani kohtuotsuse põhimõtet kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE> (<NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu arvates on keeruline nõustuda tõlgendusega, et Euroopa Kohus sõnastas kõigepealt punktis 14 kõnealuse põhimõtte ning kohe seejärel punktis 15 ütles sellest lahti. Kui see oleks olnud Euroopa Kohtu kavatsus, oleks ta minu arvates vähemalt sõnaselgelt kinnitanud, et käsitletav olukord ei kuulu kõnealuse põhimõtte kohaldamisalasse, ning esitanud selle väljajätu põhjendused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teiseks ei saa minu arvates kohtuotsuste Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980310">10.3.1998</DATE> (<NO.CASE>C‑122/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:94">EU:C:1998:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> aluseks olnud kohtuasjade konteksti iseloomustavaid <HT TYPE="ITALIC">asjaolusid</HT> seada Balkani kohtuotsuse põhimõtte kohaldatavuse <HT TYPE="ITALIC">tingimuseks</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Sellega seoses märkis parlament õigustatult, et kohtuotsuses Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei selgitanud ühenduse ja Hiina vahelise kaubanduslepingu olemasolu otseselt nimetatud riigist pärit toodete impordi sooduskohtlemist. Sooduskohtlemise aluseks oli asjaolu, et Hiina, erinevalt Taiwanist, oli ühepoolselt nõustunud importi piirama. Niisiis oli kõnealune leping ainult üks element ühenduse ja Hiina kaubandussuhete üldises kontekstis.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Ühenduse ja Hiina vahelise lepingu eesmärk oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>soodustada vastastikuse kaubavahetuse ühtlast laienemist<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE>, <NAME.CASE>Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 3755).</P></NOTE> Igal juhul ei olnud sellist lepingut ühenduse ja Lõuna-Korea vahel. Euroopa Kohus kinnitas siiski ka Taiwani ja Lõuna-Korea erinevat kohtlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Mis puutub teleksitesse, mida ühendus ja Hiina vahetasid viimase vabatahtlike impordipiirangutega nõustumise ettevalmistamise raames, siis need on ühepoolsed aktid ja tõenäoliselt konfidentsiaalsed. Swiss aga viitab oma väidete toetuseks vajadusele, et eelkõige parlament teostaks avalikku kontrolli põhjuste üle, mis õigustavad kolmandate riikide erinevat kohtlemist. Lisaks ei saa ma käesoleval juhul eriti hästi aru sellise parlamendipoolse kontrolli vajalikkusest, kuna nimetatud institutsioon on üks otsuse nr 377/2013 kaasautoritest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Need asjaolud tõendavad minu arvates lihtsalt seda, et eespool nimetatud kohtuotsustes käsitletav kolmandate riikide erinev kohtlemine kuulub igal juhul rahvusvahelisse konteksti. Nii oli see ka kohtuotsuses Balkan‑Import‑Export käsitletava erineva kohtlemise puhul.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Täpsemalt oli Šveitsi juustude impordi soodsama kohtlemise taustaks Šveitsi ja ühenduse vaheline kaubandusvaidlus, mis puudutas GATTi kohaldamist (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760122">22.1.1976</DATE>, <NO.CASE>55/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:8">EU:C:1976:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nii on ka otsuses nr 377/2013 sätestatud vahetegemisega kolmandate riikide vahel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Vt käesolev ettepanek, punkt 60. Ka <DATE ISO="19990621">21. juunil 1999. aastal</DATE> Luxembourgis allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline õhutranspordialane kokkulepe, mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu ja komisjoni (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) <DATE ISO="20020404">4. aprilli 2002. aasta</DATE> otsusega 2002/309/EÜ, Euratom seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="114" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">ELT 2002, L 114, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/41, lk 89), annab tunnistust nendevahelistest erisuhetest otsuses nr 377/2013 käsitletud valdkonnas. Eelkõige nähtub nimetatud kokkuleppe artikli 1 lõikest 2 ja I lisast, et Šveitsi suhtes kohaldatakse olulist osa lennutranspordi valdkonda käsitlevast liidu <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’st. Lisaks pidasid liit ja Šveits kõnealuse otsuse vastuvõtmise ajal läbirääkimisi, mille eesmärk oli liita lennundussektoris ELi HKS Šveitsi HKSiga.</P></NOTE> Üldiselt tundub mulle, et see, kuidas liit kohtleb eri kolmandaid riike, on juba oma olemuselt alati seotud rahvusvahelise kontekstiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes leian, et Balkani kohtuotsuse põhimõtte kohaldatavus ei sõltu sellest, kas enne seda, kui võetakse vastu liidu õigusakt, millega sätestatakse kolmandate riikide erinev kohtlemine, on toimunud liidu konkreetne ja avalik välistegevus, mis põhjendab nimetatud erinevat kohtlemist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Järeldus otsuse nr 377/2013 kehtivuse kohta</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Eelnevast arutluskäigust nähtub, et Balkani kohtuotsuse põhimõtte ulatust ei tohiks piirata üksnes olukordadega, kus liidu õigusakt, mis sätestab kolmandate riikide erineva kohtlemise, tugineb liidu välistegevusele, millel on käesoleva ettepaneku punktis 54 kirjeldatud tunnusjooned.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Järelikult on see põhimõte käesolevas asjas kohaldatav. Liit ei ole seega kohustatud võrdselt kohtlema ühelt poolt lende EMP riikide ja Šveitsi vahel ja teiselt poolt lende EMP riikide ja muude kolmandate riikide vahel – nende lennumarsruutide erinev kohtlemine on samastatav kolmandate riikide erineva kohtlemisega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt käesolev ettepanek, punkt 36.</P></NOTE> Liit ei ole ka kohustatud kohtlema nimetatud kahe kategooria lendude käitajaid võrdselt. Käitajate erinev kohtlemine olenevalt käitatavate lendude siht- ja alguspunktist on lennumarsruutide erineva kohtlemise automaatne tagajärg kohtuotsuse Faust <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19821028">28.10.1982</DATE> (<NO.CASE>52/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:369">EU:C:1982:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Itaalia ja Ühendkuningriigi valitsus ning samuti parlament, nõukogu ja komisjon on pealegi esitanud kaalukaid argumente viimati nimetatud erineva kohtlemise põhjendamiseks, juhuks kui Euroopa Kohus peaks neid nõudma. Nimetatud argumendid koosnevad peaasjalikult sellistest otsuse nr 377/2013 rahvusvahelise kontekstiga seotud kaalutlustest, nagu on esitatud käesoleva ettepaneku punktis 60. Minu arvates ei ole vaja nimetatud argumente üksikasjalikumalt analüüsida. Kuna sellisele erinevale kohtlemisele ei kohaldata mingit võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, ei ole seda vaja ka põhjendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Samadel põhjustel ei puutu asjasse nending, et määrusega (EL) nr 421/2014 pikendas seadusandja ajavahemikuks <DATE ISO="20130101">1. jaanuarist 2013</DATE> kuni <DATE ISO="20161231">31. detsembrini 2016</DATE> ELi HKSi kohaldamise moratooriumi kõikidele lendudele riikidesse või riikidest, mis ei kuulu EMPsse, kaasa arvatud Šveits.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140416">16. aprilli 2014. aasta</DATE> määruse, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="129" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 129, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 1 punkt 1.</P></NOTE> See nending võiks olla asjakohane üksnes juhul, kui oleks vaja põhjendada otsusest nr 377/2013 tulenevat erinevat kohtlemist. Kuid ma juba järeldasin, et see ei ole vajalik. Igal juhul on minu arvates seadusandjal õigus liidu välissuhete valdkonna poliitikat ümber kujundada eelkõige vastavalt välissuhete rahvusvahelise konteksti muutumisele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Parlament märkis sellega seoses, et läbirääkimised ELi HKSi Šveitsi HKSiga liitmise teemal peatati pärast seda, kui 2014. aasta veebruaris hääletati Šveitsis sisserändekvootide taaskehtestamise poolt, ning neid jätkati 2015. aasta märtsis. Samuti alustati läbirääkimisi ELi HKSi liitmiseks Austraalia HKSiga. Lisaks ei edenenud ülemaailmse HKSi väljatöötamise läbirääkimised ICAO raames loodetud määral.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Eeltoodud põhjenduste alusel teen järelduse, et otsuse nr 377/2013 artikkel 1 ei riku võrdse kohtlemise üldpõhimõtet sellega, et nimetatud sättes ette nähtud erandit ei kohaldata EMP riikide ja Šveitsi vahelistele lendudele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Leian, et teisele eelotsuse küsimusele ei ole vaja vastata, kuna vastus esimesele küsimusele on eitav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Järeldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Court of Appeali (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium), Ühendkuningriik) esitatud küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130424">24. aprilli 2013. aasta</DATE> otsuse nr 377/2013/EL ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, artikkel 1 ei ole vastuolus võrdse kohtlemise üldpõhimõttega seetõttu, et nimetatud sättes ette nähtud erandit ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide ja Šveitsi vahelistele lendudele.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>