|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2024/7448 |
18.12.2024 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2024/7448)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Valencia“
PDO-ES-A0872-AM05
Teate esitamise kuupäev: 20.9.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. ROOSADE JA PUNASTE VEINIDE VÄLJAJÄTMINE AROMAATSETE KVALITEETVAHUVEINIDE KATEGOORIAST
Kirjeldus
6. kategooriast (aromaatsed kvaliteetvahuveinid) on välja jäetud roosad ja punased veinid.
Muudetud on tootespetsifikaadi punkti 2 ja muudetakse koonddokumendi punkti 4.
Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 osutatud kategooriasse.
Põhjendus
Tegemist on veinitüüpidega, mis olid küll tootespetsifikaadis esindatud, kuid mida tegelikult ei toodeta.
2. KAHE UUE MÄRKE KASUTUSELEVÕTT ETIKETIL
Kirjeldus
Teatavate väiksemate geograafiliste üksuste jaoks on etikettidel kasutusele võetud märked „Vino de pueblo“ ehk „Vi de Poble“ (külavein) ja „Vino de parcela“ ehk „Vi de parcel·la“ (maatükivein) ning on määratud kindlaks nende omadused ja kasutustingimused. Nende märgetega veinide puhul on viinamarjade saagikus hektari kohta ja ekstraheerimissaagis väiksem ning ei ole lubatud veinide rikastamine, välja arvatud liköörveini tootmisel.
Muudetud on tootespetsifikaadi punkte 3 ja 5 ning punkti 8 alapunkti b alapunkti v, muudetakse koonddokumendi punkte 5 ja 9.
Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 osutatud kategooriasse.
Põhjendus
Eesmärk on anda tarbijatele rohkem teavet, osutades nende viinamarjade täpsemale päritolule, millest teatavaid veine toodetakse, ning samal ajal on nende suhtes kehtestatud rangemad kvaliteedinõuded.
3. ALAPIIRKONDADE ALTO TURIA JA VALENTINO MÄÄRATLUSE PARANDAMINE
Kirjeldus
VALENTINO alapiirkonnast on jäetud välja kolm omavalitsusüksust (Alcublas, Andilla ja Higueruelas) ja need on lisatud ALTO TURIA alapiirkonda.
Muudetud on tootespetsifikaadi punkti 4 ja muudetakse koonddokumendi punkti 6.
Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 osutatud kategooriasse.
Põhjendus
On kasutatud võimalust parandada nende kolme omavalitsusüksuse asukohaga seotud viga tootespetsifikaadis ja koonddokumendis.
4. SELGITUSED TEATAVAT LIIKI LIKÖÖRVEINIDE TOOTMISE KOHTA
Kirjeldus
Liköörveinide puhul, mille etiketil võib kasutada märkeid „MOSCATEL DE VALENCIA“ või „VINO DE LICOR MOSCATEL DE VALENCIA“ ja „VINO DULCE“, selgitatakse nende valmistamisviisi täpsemalt, lisades, et neid valmistatakse viinamarjavirdest või viinamarjavirde ja veini segust.
Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkti b alapunkti v ja muudetakse koonddokumendi punkti 9.
Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 osutatud kategooriasse.
Põhjendus
Seni oli üksnes märgitud, et neid veine tuleb toota vastavalt 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (ühise turukorralduse määrus) VII lisa II osa punkti 3 alapunkti c neljandale taandele. Nimetatud sätte sisu väljakirjutamisega on sõnastus ja seega tootjate kohustused muudetud selgemaks.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Valencia
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
|
3. |
Liköörvein |
|
6. |
Aromaatne kvaliteetvahuvein |
|
8. |
Poolvahuvein |
3.1. CN-kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Valge vein
LÜHIKIRJELDUS
Ülekaalus on kollased toonid, mis varieeruvad kahvatukollasest kuldkollaseni. Valgeid veine võib laagerdada puitvaadis. Puhta ja mõnusalt intensiivse puuviljase lõhnaga. Maitselt hea happesusega, värsked, puuviljased ja püsiva järelmaitsega.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: 200 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ja 300 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l.
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus, kui tegelik alkoholisisaldus on > 12,5 % mahuprotsenti: 18 meq/l.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 3,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
2. Roosad ja punased veinid
LÜHIKIRJELDUS
Roosades veinides varieeruvad vaarika-, maasika-, sõstra- või lõheroosad toonid. Puhta ja tugeva valdavalt puuviljalõhnaga. Hea happesusega, puhta ja tasakaalus maitsega. Püsiva järelmaitsega. Punased veinid on pigem tumedamat tooni, valdavalt lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunase varjundiga. Intensiivse puuviljalõhnaga.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: roosades veinides 200 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l kohta, ja 250 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l; punastes veinides 150 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l.
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus, kui tegelik alkoholisisaldus on > 12,5 % mahuprotsenti: roosade veinide puhul 18 meq/l ja punaste veinide puhul 20 meq/l.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 9,5 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 3,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
3. Veinid „Crianza“, „Reserva“ ja „Gran Reserva“
LÜHIKIRJELDUS
Värvilt rõhutavad baasveini toone. Valge vein on erksamat kollast tooni. Punane vein võib olla isegi tellisepunane. Lõhnas on tunda heas tasakaalus puuviljasust ja puidusust. Mõnusa järelmaitsega.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: valgetes ja roosades veinides 200 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l; kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l, siis valgete veinide puhul 300 mg/l ja roosade puhul 250 mg/l; punastes veinides 150 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l.
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus, kui tegelik alkoholisisaldus on > 12,5 % mahuprotsenti: 18 meq/l.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 12 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 3,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
4. Valge, roosa ja punane liköörvein
LÜHIKIRJELDUS
Valge liköörveini puhul on ülekaalus kollased toonid, mis varieeruvad kahvatukollasest kuldkollaseni. Roosa liköörveini puhul varieeruvad vaarika-, maasika-, sõstra- või lõheroosad toonid. Punase liköörveini puhul varieeruvad lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunased toonid. Intensiivse lõhnaga, eelkõige kui vein on valmistatud sordi „Moscatel“ viinamarjadest. Magusa ja hõrgu, heas tasakaalus maitsega, jõulise järelmaitsega.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: 150 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 15 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 1,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 20 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
5. Valge aromaatne kvaliteetvahuvein
LÜHIKIRJELDUS
Kui baasvein on valge, on ülekaalus toonid, mis varieeruvad kahvatukollasest kuldkollaseni. Lõhn on puhas ja intensiivne, sordile omaste nootidega. Hea happesuse ja jõulise maitsega. Tegemist on meeldiva mulliga värskete veinidega.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 6 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 3,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 185 |
6. Valge, roosa ja punane poolvahuvein
LÜHIKIRJELDUS
Kui baasvein on valge, on ülekaalus toonid, mis varieeruvad kahvatukollasest kuldkollaseni. Kui baasvein on roosa, annavad tooni vaarika-, maasika-, sõstra- ja lõheroosa. Kui baasvein on punane, annavad tooni lillakas-, purpur-, granaat-, kirsi- või rubiinpunased varjundid. Lõhn on puhas ja intensiivne, sordile omaste nootidega. Värske, puuviljase ja jõulise maitsega, milles on tunda süsinikdioksiidisisaldust.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: valgetes ja roosades veinides 200 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ning mõlema puhul 250 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l; punastes veinides 150 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on suurem või sama.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 7 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 3,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
7. Valge, roosa ja punane vein „Petit Valencia“
LÜHIKIRJELDUS
Omadustelt sarnaneb valgete, roosade ja punaste veinidega.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: valgetes ja roosades veinides 200 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l; kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l, siis valgete veinide puhul 300 mg/l ja roosade puhul 250 mg/l; punastes veinides 150 mg/l, kui suhkrusisaldus jääb alla 5 g/l, ja 200 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l.
Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides 9 % mahuprotsenti.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 4,5 |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: 3,5 viinhappe grammi liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33 |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1.
Veinivalmistuse eritava
Viinamarjavirde või veini ekstraheerimiseks ja pressimisjääkidest eraldamiseks tuleb rakendada sobivat survet, nii et 100 kilogrammist viinamarjadest saaks kuni 82 liitrit virret või 76 liitrit veini. Kaitstud veinide valmistamiseks ei tohi mingil juhul kasutada sobimatu survega saadud virde või veini partiisid.
Märkega „Vino de parcela“ või „Vi de parcel·la“ veinide maksimaalne lubatud ekstraheerimissaagis on 65 liitrit 100 kg viinamarjade kohta.
Laagerdamisel tuleb kasutada tammevaate, mille maht vastab mahupiirangutele, mis on sätestatud teatavate traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta kehtivates õigusaktides.
Aromaatsete kvaliteetvahuveinide tootmiseks kasutatakse järgmisi sorte: „Albariño“, „Gewürztraminer“, „Macabeo“, „Alarije“ („Malvasía Riojana“, „Subirat Parent“), „Moscatel de Alejandría“, „Moscatel de Grano Menudo“ ja „Verdejo“.
Veinide puhul märkega „Vino de parcela“ või „Vi de parcel·la“ ei ole rikastamine lubatud, välja arvatud liköörveini tootmisel.
5.2. Maksimaalne saagikus
|
1. |
Punased sordid 9 100 kg viinamarju hektari kohta |
|
2. |
69,16 hektoliitrit hektari kohta |
|
3. |
Punased sordid, mida kasutatakse märkega „Vino de pueblo“ või „Vi de poble“ veinide tootmiseks 8 190 kilogrammi viinamarju hektari kohta |
|
4. |
62,24 hektoliitrit hektari kohta |
|
5. |
Punased sordid, mida kasutatakse märkega „Vino de parcela“ või „Vi de parcel·la“ veinide tootmiseks 5 460 kilogrammi viinamarju hektari kohta |
|
6. |
35,49 hektoliitrit hektari kohta |
|
7. |
Valged sordid 12 000 kg viinamarju hektari kohta |
|
8. |
91,20 hektoliitrit hektari kohta |
|
9. |
Valged sordid, mida kasutatakse märkega „Vino de pueblo“ või „Vi de poble“ veinide tootmiseks 10 800 kilogrammi viinamarju hektari kohta |
|
10. |
82,08 hektoliitrit hektari kohta |
|
11. |
Valged sordid, mida kasutatakse märkega „Vino de parcela“ või „Vi de parcel·la“ veinide tootmiseks 7 200 kilogrammi viinamarju hektari kohta |
|
12. |
46,80 hektoliitrit hektari kohta |
|
13. |
Sort „Moscatel de Alejandría“ 16 000 kg viinamarju hektari kohta |
|
14. |
121,60 hektoliitrit hektari kohta |
|
15. |
Sort „Moscatel de Alejandría“, mida kasutatakse märkega „Vino de pueblo“ või „Vi de poble“ veinide tootmiseks 14 400 kilogrammi viinamarju hektari kohta |
|
16. |
109,44 hektoliitrit hektari kohta |
|
17. |
Sort „Moscatel de Alejandría“, mida kasutatakse märkega „Vino de parcela“ või „Vi de parcel·la“ veinide tootmiseks 9 600 kilogrammi viinamarju hektari kohta |
|
18. |
62,40 hektoliitrit hektari kohta |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ veinide tootmispiirkonda kuuluvad Valencia provintsi maatükid, mis asuvad kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna väiksemates geograafilistes üksustes, mida nimetatakse alapiirkondadeks ja mille moodustavad järgmised omavalitsusüksused:
|
a) |
ALTO TURIA alapiirkond: Alcublas, Alpuente, Andilla, Aras de los Olmos, Benagéber, Calles, Chelva, Higueruelas, La Yesa, Titaguas ja Tuéjar. |
|
b) |
VALENTINO alapiirkond: Alborache, Bétera, Bugarra, Buñol, Casinos, Cheste, Chiva, Chulilla, Domeño, Estivella, Gestalgar, Godella, Godelleta, Llíria, Losa del Obispo, Macastre, Montserrat, Montroy, Náquera, Paterna, Pedralba, Picaña, Real, Riba-roja de Túria, Torrent, Turís, Vilamarxant, Villar del Arzobispo ja Yátova. |
|
c) |
MOSCATEL DE VALENCIA alapiirkond: Catadau, Cheste, Chiva, Godelleta, Llombai, Montroy, Montserrat, Real, Torrent, Turís ja Yátova. |
|
d) |
CLARIANO alapiirkond: Atzeneta d’Albaida, Agullent, Albaida, Alfarrasí, Anna, Aielo de Malferit, Aielo de Rugat, Ayora, Barx, Bèlgida, Bellreguard, Bellús, Beniatjar, Benicolet, Benigánim, Benissoda, Benisuera, Bicorp, Bocairent, Bolbaite, Bufali, Castelló de Rugat, Carrícola, Chella, Enguera, Fontanars dels Alforins, Guardamar de la Safor, La Font de la Figuera, Guadasequies, La Llosa de Ranes, Llutxent, Mogente, Montaverner, Montesa, Montichelvo, L’Olleria, Ontinyent, Otos, El Palomar, Pinet, La Pobla del Duc, Quatretonda, Ráfol de Salem, Rugat, Salem, Sempere, Terrateig, Vallada ja Xàtiva. |
Tootmispiirkonda kuuluvad ka maatükid, mis on kantud viinamarjaistanduste registrisse ja mida käitavad reguleeriva asutuse registritesse kantud ühistute liikmed või veinikeldrite omanikud, kes on traditsiooniliselt eraldanud need maatükid kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ hõlmatud veinide tootmiseks, ning mis asuvad Albacete provintsi Almansa ja Caudete omavalitsusüksuses järgmistes kohtades: Campillo, Estación, Casa Pino, Casa Pina, Mojón Blanco, Moleta, Molino Balsa, Prisioneros, Canto Blanco, La Venta, Derramador, Montalbana, Casa Alberto, Escribanos, Escorredores, Capitanes, Pandos, Venta del Puerto, Torre Chica, Torre Grande, Casa Blanca, El Pleito, Herrasti ja Casa Hondo Almansa omavalitsusüksuses ning Vega de Bogarra, Derramador ja El Angosto Caudete omavalitsusüksus.
Tootmispiirkonda kuuluvad ka need ühistu Cooperativa Vinícola La Viña Coop V liikmete maatükid, mis paiknevad Villena asulas ja on kantud viinamarjaistanduste registrisse ning mis on traditsiooniliselt eraldatud kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ hõlmatud veinide tootmiseks.
7. Veiniviinamarjasordid
ALARIJE – MALVASÍA RIOJANA
ALARIJE – SUBIRANT PARENT
ALBARIÑO
BOBAL
BONICAIRE
CABERNET FRANC
CABERNET SAUVIGNON
CHARDONNAY
FORCALLAT TINTA
GARNACHA BLANCA
GARNACHA TINTA
GARNACHA TINTORERA
GARRO – MANDO
GEWÜRZTRAMINER
GRACIANO
MACABEO – VIURA
MALBEC
MARSELÁN
MAZUELA – MAZUELO
MENCÍA
MERLOT
MERSEGUERA
MIGUEL DEL ARCO
MONASTRELL
MOSCATEL DE ALEJANDRÍA
MOSCATEL DE GRANO MENUDO
PEDRO XIMÉNEZ
PETIT VERDOT
PINOT NOIR
PLANTA FINA DE PEDRALBA
PLANTA NOVA – TARDANA
RIESLING
SAUVIGNON BLANC
SEMILLON
SYRAH
TEMPRANILLO
TORTOSÍ
VERDEJO
VERDIL
VIOGNIER
8. Seos(t)e kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ veinidele on iseloomulik nende suur aromaatsus, mis on tingitud viinapuude veepuudusest kevadel ja suvel, kuna selle aja jooksul on temperatuur kõrge ja koguaurumine märkimisväärne.
Neid veine iseloomustab suure temperatuurikõikumise tõttu ka intensiivne värvus. Kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ liköörveinid eristuvad oma intensiivse aroomi poolest, mis on tingitud aastaringsest keskmiselt mõõdukast temperatuurist ning viinapuude veepuudusest kevadel ja suvel.
Samas on kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ aromaatsetele kvaliteetvahuveinidele iseloomulik puuviljasus, kergus ja tasakaalustatus. Need omadused tulenevad vahemerelisest kliimast, kus on aasta ringi mõõdukas temperatuur.
Kaitstud päritolunimetusega „Valencia“ poolvahuveinid on keskmiselt mõõduka temperatuuri tõttu puuviljased, kerged ja tasakaalustatud.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik:
siseriiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
täiendavad märgistusnõuded
Tingimuse kirjeldus
Nimetus „VALENCIA“ peab olema selgesti näha. Alapiirkonna võib märkida, kui kõik viinamarjad pärinevad sellest piirkonnast. Ühe sordi nime võib kasutada veinide puhul, mis on valmistatud eranditult vähemalt 85 % ulatuses selle sordi viinamarjadest, välja arvatud liköörvein „Moscatel de Valencia“, mida tuleb valmistada üksnes sordist „Moscatel de Alejandría“.
Võimalikud märgistamistingimused
Nimetuse „VINO PETIT VALENCIA“ võib märkida looduslikult toodetud noorele veinile, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 4,5 % mahuprotsendi ja üldalkoholisisaldus üle 9 % mahuprotsendi.
Nimetust „MOSCATEL DE VALENCIA“ või „VINO DE LICOR MOSCATEL DE VALENCIA“ võib kasutada 100 % sordi „Moscatel de Alejandría“ viinamarjadest valmistatud veini puhul, mis on toodetud vastavalt 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti c neljandale taandele, st viinamarjavirdest või viinamarjavirde ja veini segust. Kui valmistamisel kasutatakse käärimissette ja kestadega virret, on kohustuslik kasutada märget „Tradicional“.
Nimetust „VINO DULCE“ võib kasutada liköörveinide puhul, mis on toodetud vastavalt 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti c neljandale taandele, st viinamarjavirdest või viinamarjavirde ja veini segust.
Märget „VINO DE PUEBLO“ või „VI DE POBLE“ koos omavalitsusüksuse geograafilise nimega võib kasutada veinide puhul, mille tootmiseks kasutatud viinamarjadest 85 % on pärit asjaomases omavalitsusüksuses asuvatelt maatükkidelt. 15 % ulatuses on lubatud kasutada viinamarju, mis on pärit asjaomase omavalitsusüksuse tootmispiirkonnaga piirnevates omavalitsusüksustes registreeritud viinamarjaistandustest.
Märget „VINO DE PARCELA“ või „VI DE PARCEL·LA“ võib kasutada veinide puhul, mille tootmiseks kasutatud viinamarjadest 100 % on pärit ühelt maatükilt. Viinamarjad võivad pärineda ühest eri maatükiosasid sisaldavast katastriüksusest või rohkem kui ühelt maatükilt, kui on tõendatud, et:
|
— |
need maatükid on külgnevad ja kuuluvad samasse omandisse; |
|
— |
istutamine toimus samal aastal sama pookealust kasutades; |
|
— |
maatükkidel kasvatatakse sama viinamarjasorti. |
Traditsioonilist nimetust „Primero de cosecha“ võib kasutada punaste, valgete ja roosade veinide puhul, mis on valmistatud saagikoristusperioodi esimese kümne päeva jooksul korjatud viinamarjadest ning mis villitakse 30 päeva jooksul pärast saagikoristuse lõppu, seejuures tuleb sildile märkida aastakäik.
Õigusraamistik:
siseriiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
erand määratletud geograafilises piirkonnas valmistamise nõudest
Tingimuse kirjeldus
Veinivalmistus- ja laagerdamistehased peavad asuma tootmispiirkonnas või Valencia autonoomse piirkonna omavalitsusüksustes, mis külgnevad geograafilise piirkonna omavalitsusüksustega.
Link tootespetsifikaadile
https://breu.gva.es/b/qXiGABNBEz
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/7448/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)