20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/88


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. mai 2014,

millega lubatakse Madalmaade taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 3103 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2014/291/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 8. detsembril 2005 vastu otsuse 2005/880/EÜ, (2) millega lubatakse teatavatel tingimustel laotada aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 70 % rohumaad.

(3)

Komisjon võttis 5. veebruaril 2010 vastu otsuse 2010/65/EL, (3) millega muudetakse otsust 2005/880/EÜ ning pikendatakse erandit 31. detsembrini 2013.

(4)

Otsusega lubatud erandi alla kuulus 2012. aastal 21 752 põllumajandusettevõtet, mis moodustas 46 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(5)

22. jaanuaril 2014 esitasid Madalmaad komisjonile direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohaselt taotluse erandi uuendamiseks.

(6)

Madalmaad kohaldavad tegevusprogrammi direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt kogu oma riigi territooriumil.

(7)

Madalmaade õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi kasutamisnorme.

(8)

Madalmaade esitatud andmed ajavahemiku 2008–2011 kohta näitavad sigade arvu kasvu 7 % ja kodulindude arvu kasvu 8 % võrreldes ajavahemikuga 2004–2007. Veiste, lammaste ja kitsede arv ei muutunud. Madalmaade pädevad asutused on seadnud piirangud sigade ja kodulindude arvule koos kohustusega, et nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses ei ületaks sõnnikutoodang 2002. aasta taset. Lisaks sellele peavad Madalmaade pädevad asutused alates 2015. aasta jaanuarist tagama, et asjakohane osa piimasektoris üle jäävast sõnnikust töödeldakse. Need meetmed on vajalikud tagamaks, et praeguse erandi kohaldamine ei tooks kaasa edasist intensiivistamist.

(9)

Ajavahemikul 2008–2011 kasutati loomasõnnikupõhist lämmastikku 344 000 tonni, mis on veidi vähem kui ajavahemikul 2004–2007. Võrreldes ajavahemikuga 2004–2007 vähenes aastatel 2008–2011 keemilise lämmastikväetise kasutamine ligikaudu 18 %. Ajavahemikul 2008–2011 tekkinud liigne loomasõnnikupõhise fosfori kogus oli 16 000 tonni, mis on 51 % vähem kui ajavahemikul 2004–2007.

(10)

Madalmaade kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine kogu aasta vältel, soodustab pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 250 päevani aastas.

(11)

Hollandi asutuste esitatud teave seoses otsuse 2010/65/EL alusel lubatud erandiga näitab, et kõnealuse erandi kohaldamine ei ole toonud kaasa vee kvaliteedi halvenemist. Liikmesriikide poolt ajavahemiku 2008–2011 kohta esitatud aruannete alusel koostatud komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamise kohta näitab, et 88 protsendil Madalmaade seirejaamadest on põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 79 protsendil seirejaamadest on põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Võrdlemine eelmise aruandlusperioodi (2004–2007) seireandmetega näitab põhjavee nitraadisisalduse langustendentsi. 98 protsendil seirejaamadest on pinnavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 92 protsendil seirejaamadest on pinnavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Enamikus pinnavee seirekohtadest on pinnavee nitraadisisaldus stabiilne või väheneb. Lämmastiku ja fosfori liiga mullas aasta kohta on vähendatud peamiselt sõnniku- ja mineraalväetisekoguste jätkuva vähendamisega, kuna Madalmaade tegevusprogrammides kehtestatud lämmastiku ja fosfori kasutamise norme on pidevalt vähendatud. Aruandeperioodil 2008–2011 klassifitseeriti kõik magevee- ja üleminekuveekogud eutroofseteks või hüpertroofseteks.

(12)

Komisjon leiab Madalmaade 22. jaanuaril 2014 esitatud taotluse läbivaatamise põhjal ning arvestades tegevusprogrammi, teavet vee kvaliteedi kohta ning samuti otsusega 2010/65/EL lubatud erandist ja teistes liikmesriikides kehtivatest eranditest saadud kogemusi, et erandi lubamise tingimusi tuleb muuta. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et põllumajandusettevõtetes, milles on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad tegevusprogrammis määratletud lõuna- ja keskosa liivastel ja lössimuldadel, võib kasutada rohusööjate kariloomade sõnnikut koguses, mis vastab kuni 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas, samal ajal kui 250 kg lämmastikku hektari kohta aastas on lubatud ainult põllumajandusettevõtetes, milles on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad muudel muldadel. Komisjon leiab, et see ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavaid rangeid tingimusi.

(13)

Need tingimused hõlmavad väetamiskava väljatöötamist põllumajandusettevõtte tasandil, väetamismeetodite dokumenteerimist väetamisarvestuse abil, regulaarseid mullaanalüüse, rohukatet talvel pärast maisikasvatust, rohumaa kündmist käsitlevaid erisätteid, sõnniku laotamist alles pärast rohumaa kündi, väetamise kohandamist vastavalt liblikõieliste taimede panusele, keemiliste fosforväetiste kasutamisest loobumist ning tugevdatud kontrolli. Kõnealuste tingimuste eesmärk on tagada põllukultuuride vajadustele vastav väetamine, mille puhul vähendatakse ja välditakse lämmastiku ja fosfori kadusid vette.

(14)

Madalmaade esitatud teabest selgub, et rohusööjate kariloomade sõnniku kasutamise lubamine koguses, mis vastab kuni 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, milles on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad tegevusprogrammis määratletud lõuna- ja keskosa liivastel ja lössimuldadel, ning kuni 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, milles on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad muudel muldadel, on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netokogus, pikad kasvuperioodid ja hästi lämmastikku omastava rohumaa suur saagikus.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (4) nähakse ette mitmekülgne ja piiriülene lähenemine veekaitsele, mis on organiseeritud jõgede vesikondades eesmärgiga saavutada 2015. aastaks Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on toitainetesisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi lubamisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivis 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), (5) on sätestatud Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad ühenduse keskkonnapoliitika ja selliste poliitikate või tegevuste rakendamiseks, millel võib olla mõju keskkonnale. Kõnealuse erandi rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid olema kooskõlas osutatud direktiivi sätetega, kus need on kohaldatavad. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaksid Madalmaad kõnealuse erandi raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral kasutama teavet, mis on saadud sellise ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008) (6) V jaotise II peatükile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Madalmaadele tehakse erand, mida taotleti 22. jaanuari 2014. aasta kirjas ja mille eesmärk on saada luba laotada igal aastal maale suurem kogus rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui on ette nähtud direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 alapunktis a, kui on täidetud käesolevas otsuses esitatud tingimused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „rohumaapõhine põllumajandusettevõte”— ettevõte, kus vähemalt 80 % alast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

2)   „rohusööjad kariloomad”— veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, kitsed ja hobused, eeslid, hirved ja vesipühvlid;

3)   „põllumajandusmaa”— eraomanduses, renditav või põllumajandusettevõtja poolt muu isikliku kirjaliku lepingu alusel haritav maa-ala, mille haldamise eest on põllumajandusettevõtja otseselt vastutav;

4)   „rohumaa”— püsirohumaa või ajutine rohumaa, mida kasutatakse vähem kui viis aastat.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse igale rohumaapõhisele põllumajandusettevõttele eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane taotlemine ja kohustus

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit taotlevad põllumajandustootjad esitavad pädevale asutusele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud taotluse esitamisega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt sinna tekitatud sõnnik, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 230 kg lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, milles on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad tegevusprogrammis määratletud lõuna- ja keskosa liivastel ja lössimuldadel, ning kuni 250 kg lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, milles on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad muudel muldadel; seejuures peavad olema täidetud lõigetes 2–9 sätestatud tingimused.

2.   Lämmastiku ja fosfaadi üldkogused vastavad asjaomase põllukultuuri toitainevajadusele ning maapinnast saadavale lämmastikule. Lämmastiku ja fosfaadi üldkogused ei ületa tegevusprogrammis kehtestatud suurimaid kasutuskoguseid.

3.   Käesoleva otsuse kohase erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes ei ole lubatud kasutada keemilisi fosforväetisi.

4.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikord ja sõnniku ning muude lämmastik- ja fosforväetiste kavandatud kasutamine. Iga kalendriaasta kava on põllumajandusettevõttes kättesaadav esimesel aastal hiljemalt juuniks ning järgmistel aastatel veebruariks.

5.   Väetamiskava sisaldab järgmist:

a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

b)

põllumajandusettevõttes tekkiva sõnniku lämmastikusisalduse (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforisisalduse arvutus;

c)

põllukultuuride külvikorrakava, milles on kindlaks määratud iga põllu heintaimede ja muude põllukultuuride all olev kasvupind koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)

põllumajandusettevõtte maal kasutamata jääva ja allhankijatele tarnitava sõnniku liik ja kogus;

f)

sissetoodud ja põllumajandusettevõtte maal kasutatava sõnniku kogus;

g)

orgaanilise mineraliseerumise, liblikõieliste taimede ja atmosfääri sadestumise osakaalu ning pinnases oleva lämmastiku koguse arvestus hetkel, kui põllukultuur hakkab seda kasutama olulistes kogustes;

h)

sõnnikuga antav lämmastiku ja fosfori kogus igale põllule (põllukultuuri ja pinnasetüübi poolest samalaadsed põllumajandusettevõtte maatükid);

i)

keemiliste ja muude väetistega antava lämmastiku kogus igale põllule;

j)

arvutused selle kohta, kas lämmastiku ja fosfori kasutamine vastab kasutamisnormidele.

Vastavuse tagamiseks kava ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kava läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse iga muudatust.

6.   Iga põllumajandusmaa kohta tuleb pidada väetamisarvestust. Kõnealune arvestus esitatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

7.   Väetamisarvestuses esitatakse järgmised andmed:

a)

põllukultuurialune kasvupind;

b)

kariloomade arv ja liik;

c)

sõnnikutoodang looma kohta;

d)

põllumajandusettevõtte imporditud väetiste kogus;

e)

põllumajandusettevõttest välja veetud sõnniku kogus ja selle saajad.

8.   Iga üksikerandit kasutav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus väetisekasutuse ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

9.   Igas üksikerandit kasutavas põllumajandusettevõttes tehakse korrapäraselt vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste poolest samalaadsetel maa-aladel pinnases oleva lämmastiku ja fosfori analüüs.

Lämmastikusisalduse analüüs, milles käsitletakse mineraallämmastikku ja näitajaid, mis võimaldavad hinnata orgaanilise mineraliseerumise panust lämmastikusisaldusse, tehakse pärast rohumaade kündi põllumajandusettevõtte iga samalaadse ala kohta.

Esimeses ja teises lõigus osutatud analüüside puhul on nõutav vähemalt üks analüüs viie hektari kohta.

10.   Sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maakate

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit kasutav põllumajandustootja peab oma põllumajandusettevõttes kasvatama heintaimi alal, mis moodustab sõnniku laotamiseks olemasolevast kasvupinnast 80 % või rohkem.

2.   Käesoleva otsuse kohast erandit kasutav põllumajandustootja peab lisaks võtma järgmised meetmed:

a)

leostumisvõimaluste vähendamiseks külvatakse liivasele ja lössimullale pärast maisi heintaimed või muud põllukultuurid, mis tagavad talvise pinnakatte;

b)

selleks et haritava maa püsirohukate taastaks sügisesi nitraadikaotuseid aluspinnases ning et piirata talviseid kadusid, ei künta vahekultuure sisse enne 1. veebruari;

c)

liivastel ja lössimuldadel asuvad rohumaad küntakse ainult kevadel;

d)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel kohe suure lämmastikunõudlusega põllukultuur ning väetamine põhineb mineraallämmastikku ning muid näitajaid käsitleval pinnase analüüsil, mida saab võtta aluseks pinnase orgaanilise mineraliseerumise tulemusel vabaneva lämmastiku hindamisel, ning

e)

kui külvikorrad sisaldavad liblikõielisi või muid õhulämmastikku siduvaid taimi, vähendatakse väetiste kasutamist vastavalt.

3.   Erandina punktist c on rohumaa kündmine sügisel lubatud lillesibulate istutamiseks.

Artikkel 7

Sõnnikutootmise meetmed

Madalmaade riigiasutused tagavad, et nii lämmastiku kui ka fosfori suhtes ei ületaks sõnnikutoodang riigis 2002. aasta taset. See tähendab, et sigade ja kodulindude puhul säilitatakse tootmisõigusi käesoleva otsusega lubatud erandi kohaldamise ajal.

Lisaks sellele tagavad Madalmaade pädevad asutused, et alates 2015. aasta jaanuarist töödeldakse asjakohane osa piimasektoris üle jäävast sõnnikust.

Artikkel 8

Seire

1.   Pädevad asutused koostavad kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksikerandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas omavalitsuses, ning ajakohastavad neid igal aastal.

2.   Erandi kasutamise kontrolli keskustes luuakse toimiv seirevõrgustik proovide võtmiseks pinnases olevast veest, ojadest ja madalast põhjaveest.

3.   Seirevõrgustikku kuulub vähemalt 300 üksikerandit kasutavat põllumajandusettevõtet ja see hõlmab kõiki pinnasetüüpe (savi, turvas, liiv- ja liiv-lössimullad), väetamismeetodeid ja külvikordi. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul seirevõrgustiku koosseisu ei muudeta.

4.   Seire ja pideva toitainete analüüsi alusel saadakse andmeid maade kasutamise kohta kohalikul tasandil, külvikordade ja väetamismeetodite kohta üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude mudelarvutusteks põldudel, kus kasutatakse rohusööjate kariloomade sõnnikut koguses, mis vastab kuni 230 kg või 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas.

5.   Seirevõrgustikku kuuluvate põllumajandusettevõtete madala põhjavee, pinnasevee, äravooluvee ja ojade seirevõrgustikust saadakse andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juurte tsoonist põhjavette ning maapealsesse veesüsteemi.

6.   Liivmuldadel asuvate põllumajandusalade puhul tuleb kohaldada tugevdatud veeseiret.

Artikkel 9

Kontrollid

1.   Pädev riigiasutus teeb halduskontrolle kõikide üksikerandit kasutavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas maa harimisel peetakse kinni rohusööjate kariloomade sõnnikuga maasse viidava lämmastiku ülempiirist 230 kg või 250 kg hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, samuti üldlämmastiku ja -fosfaadi kasutamise normidest ning maakasutuse tingimustest. Kui riiklike asutuste tehtud kontrolli käigus selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2.   Kontrolliprogramm koostatakse riskianalüüsi põhjal ja kontrollide sagedus peab olema asjakohane; programm tugineb eelnevate aastate kontrollide tulemustele, direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldiste pisteliste kontrollide tulemustele ja mis tahes teabele, mis võib viidata nõuete rikkumisele.

Vähemalt 5 % üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes tehakse halduskontrolle maa kasutamise, kariloomade arvu ja sõnnikutootmise suhtes.

Käesoleva otsuse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks tehakse põldtunnustamisi vähemalt 7 % käesoleva otsuse kohast üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes.

3.   Pädevatele asutustele antakse volitused ja vahendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida vastavust käesoleva otsuse alusel tehtud erandile.

Artikkel 10

Aruandlus

1.   Pädevad asutused esitavad komisjonile iga aasta märtsiks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

väetamisega seotud andmed kõikides üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes, sealhulgas teave saagiste ja mullatüübi kohta;

b)

kariloomade arvu suundumused Madalmaade igas kariloomakategoorias ja erandit kasutavates põllumajandusettevõtetes;

c)

siseriikliku sõnnikutootmise suundumused sõnnikus oleva lämmastiku ja fosfori koguste arvestuses;

d)

kokkuvõte sigade ja kodulindude sõnniku eritumiskoefitsiendi kontrollimiste tulemustest riigi tasandil;

e)

käesoleva otsuse artikli 8 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete, kariloomade ning üksikerandiga hõlmatud põllumajandusmaa protsent igas omavalitsusüksuses;

f)

veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee veekvaliteedi suundumuste kohta ning andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

g)

andmed lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juurtetsoonist põhjavette ning maapealsesse veesüsteemi, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 5, ning liivmuldadel asuvate põllumajandusalade artikli 8 lõikes 6 osutatud tugevdatud veekontrolli tulemused;

h)

uuringute tulemused, milles käsitletakse andmeid maade kasutamise kohta kohalikul tasandil, külvikordi ja väetamismeetodeid, ning nitraatide leostumise ja fosforikao artikli 8 lõikes 4 osutatud mudelarvutuste tulemused üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes;

i)

hinnang artiklis 9 osutatud erandi tingimuste rakendamisele põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemuste põhjal ning teave tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta, mis põhineb halduskontrollidel ja kohapealsetel kontrollidel.

2.   Aruandes sisalduvad ruumiandmed peavad vastama direktiivi 2007/2/EÜ sätetele, kui need on kohaldatavad. Vajalike andmete kogumisel kasutavad Madalmaad vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise II peatüki alusel loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames saadud teavet.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2017.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 16. mai 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)   EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2)   ELT L 324, 10.12.2005, lk 89.

(3)   ELT L 35, 6.2.2010, lk 18.

(4)   EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(5)   ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

(6)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.