|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/2402 |
1.12.2025 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2025/2402,
28. november 2024,
eelotsuse SA.38374 (2014/C) (ex 2014/NN) (ex 2014/CP) kohta – Madalmaad, väidetav abi Starbucksile
(teatavaks tehtud numbri C(2024) 8566 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi (1) ja võttes nende märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
|
(1) |
Starbucks Coffee EMEA bv (edaspidi „Starbucks Coffee BV“) ja Starbucks Manufacturing EMEA bv (edaspidi „SMBV“) on äriühingud, mida kontrollib kaudselt äriühing Starbucks Corporation. Starbucks Corporation, mis asutati Ameerika Ühendriikides, on kontserni peakorter. Korraga nii äriühingule Starbucks Corporation kui ka kõigile tema kontrollitavatele äriühingutele viitamiseks kasutatakse edaspidi nimetust „Starbucks“ või „Starbucksi kontsern“. |
|
(2) |
30. juuli 2013. aasta kirjas palus komisjon Madalmaade Kuningriigi (edaspidi „Madalmaad“) ametiasutustel esitada teavet eelotsuste tegemise tava kohta Madalmaades ning kõigi Starbucks Coffee BV ja SMBVga seotud eelotsuste kohta. |
|
(3) |
2. oktoobri 2013. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused komisjonile küsitud teabe, sealhulgas siirdehinna eelkokkuleppe„ (2) (3) mille Madalmaade maksuhaldur ja Starbucks Coffee BV sõlmisid 2008. aastal, ja siirdehinna eelkokkuleppe, mille Madalmaade maksuhaldur ja SMBV sõlmisid 2008. aastal (edaspidi „SMBV eelkokkulepe“), ja asjaomased tõendavad dokumendid. Tõendavad dokumendid hõlmasid mõlema siirdehinna eelkokkuleppe taotluse aluseks olevat 2007. aasta siirdehindade aruannet (edaspidi „2007. aasta siirdehindade aruanne“) ning kirju, mida vahetasid omavahel Madalmaade maksuhaldur ja äriühingu Starbucks Corporation maksunõustaja (edaspidi „maksunõustaja), kes tegutses Starbucks Coffee BV ja SMBV nimel. Madalmaade ametiasutused esitasid komisjonile tõendavate dokumentide hulgas ka Madalmaade maksuhalduri ning Starbucks Coffee BV ja SMBV vahel 2001. aastal sõlmitud siirdehinna eelkokkuleppe. |
|
(4) |
Pärast esialgset uurimist tegi komisjon 11. juunil 2014 otsuse algatada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikega 2 ametlik uurimismenetlus SMBV eelkokkuleppe suhtes põhjendusel, et kõnealune siirdehinna eelkokkulepe võib kujutada endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) (4). 16. juuli 2014. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. |
|
(5) |
19. detsembril 2014 avaldati menetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama menetluse algatamise otsuse kohta märkusi. |
|
(6) |
Starbucks esitas oma tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta 16. jaanuari 2015. aasta kirjas. Menetluse algatamise otsuse kohta esitasid märkusi ka Madalmaade maksunõustajate liit (De Nederlandse Orde van Belastingadviseurs, edaspidi „NOB“), Madalmaade ettevõtjate liit ja Madalmaade kristlike tööandjate liit (Verbond van Nederlandse Ondernemingen & Nederlands Christelijk Werkgeversverbond, edaspidi „VNO-NCW“), ATOZ Tax Advisers Luxembourg, Oxfam International ja Austria kaubanduskoda (Bundesarbeitskammer Österreich, edaspidi „BAK“). |
|
(7) |
20. ja 26. märtsi 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma tähelepanekud märkuste kohta, mille kolmandad isikud olid teinud menetluse algatamise otsusega seoses. |
|
(8) |
21. oktoobril 2015 võttis komisjon vastu otsuse (EL) 2017/502, (5) millega lõpetati SMBV eelkokkuleppe ametlik uurimine. Selles otsuses leidis komisjon, et kõnealune eelkokkulepe kujutab endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud siseturuga kokkusobimatut abi, mida Madalmaade ametiasutused andsid ebaseaduslikult, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Madalmaadele anti korraldus SMBV saadud siseturuga kokkusobimatu ja ebaseadusliku abi summa tagasi nõuda. |
|
(9) |
24. septembril 2019 tühistas Üldkohus oma otsusega Starbucksi kohta otsuse (EL) 2017/502, (6) kuid jättis menetluse algatamise otsuse muutmata. See kohtuotsus on jõustunud. |
|
(10) |
Sellest tulenevalt pidi komisjon SMBV eelkokkuleppe uuesti läbi vaatama. |
|
(11) |
23. detsembril 2020 palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada lisateavet SMBV tegevusega seotud funktsioonide, varade ja riskide kohta Madalmaades uuritaval perioodil. |
|
(12) |
Euroopa Liidu juures tegutseva Madalmaade alalise esinduse taotlusel korraldas komisjon 22. jaanuaril 2021 koosoleku, et arutada komisjoni 23. detsembri 2020. aasta täiendavat teabenõuet. |
|
(13) |
18. märtsil 2021 esitasid Madalmaade ametiasutused vastused komisjoni 23. detsembri 2020. aasta täiendava teabenõude täitmiseks. |
|
(14) |
29. aprillil 2021 peeti komisjoni ning SMBV ja Madalmaade ametiasutuste esindajate vaheline kohtumine nende vastuste arutamiseks. |
|
(15) |
Seega on vaidlusaluse eelotsuse ametlik uurimine endiselt pooleli ja tuleb veel lõpule viia. |
2. MEETME KIRJELDUS
2.1. Abisaaja
|
(16) |
Meetme puhul on abisaaja SMBV, Starbucksi kontserni Madalmaades asutatud tütarettevõtja. Starbucksi kontserni kuuluvad äriühing Starbucks Corporation ja kõik selle äriühingu kontrollitavad äriühingud. Starbucks Corporation on Starbucksi kontserni peakorter. Starbucks Corporation asub Ameerika Ühendriikides Seattle’is. |
|
(17) |
Starbucksi kontsern on 65 riigis tegutsev erikohvi röstija, turustaja ja jaemüüja. Ta ostab ja röstib kohvi, mida müüakse koos käsitöökohvi, tee ja muude jookide ning värske toiduga äriühingu juhitavates kauplustes. Starbucksi kontserni 2014. aasta aruande kohaselt müüb ta mitmesuguseid kohvi- ja teetooteid ning litsentsib oma kaubamärki muude kanalite kaudu, nagu litsentsitud kauplused, toidupoed ja riiklikud toitlustusettevõtted. 2014. aastal oli Starbucksi kontserni ülemaailmne netotulu 16,448 miljardit USA dollarit ja maksustamisjärgne kasum 2,067 miljardit USA dollarit. |
|
(18) |
Starbucksi kontserni üksused, kes maksavad Madalmaades makse, on Starbucks Coffee BV ja SMBV, kes moodustavad ühise maksustamisüksuse. Sellest tulenevalt esitavad nad ühe üksusena ühe ühise maksudeklaratsiooni. |
|
(19) |
SMBV on alates 2002. aastast tegutsev kohviröstimisettevõtja. Tema Amsterdamis asuv röstimistehas on kontserni ainus väljaspool USAd asuv röstimistehas. SMBVd varustab roheliste kohviubadega Starbucksi kontserni Šveitsi tütarettevõtja Starbucks Coffee Trading Company SARL, kes ostab need rohelised kohvioad kogu Starbucksi kontserni ja selle sõltumatute litsentsisaajate jaoks. Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turule suunatavad oad röstitakse ja pakendatakse Madalmaades. |
|
(20) |
SMBV litsentsib kohvi röstimise alast intellektuaalomandit (edaspidi „intellektuaalomand“) äriühingult Alki Limited Partnership (edaspidi „Alki LP“) – Starbucksi kontserni Ühendkuningriigis asutatud tütarettevõtjalt, kes kaudselt kontrollib SMBVd –, kuna see on vajalik röstimisprotsesside tarvis ja röstitud kohviubade kauplusepidajatele tarnimiseks. SMBV maksab Alki LP-le selle litsentsi eest litsentsitasu. Alki LP ja SMBV vahelise röstimislepingu kohaselt tegutseb Alki LP Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna põhiettevõtjana ning kannab kõik toodete müügiga seotud riskid ning tootmis-, müügi-, transpordi- ja ladustamistegevusega kaasnevate kahjudega seotud kulud. |
|
(21) |
Vastavalt kulude jagamise kokkuleppele maksab Alki LP äriühingule Starbucks Corporation litsentsitasu kohvi röstimisega seotud teadmiste jagamise eest ja teenustasu Starbucks Corporationi osutatud teenuste eest ning teeb kulude jagamise makseid teatava immateriaalse vara arendamiseks. |
|
(22) |
Starbucksi Euroopa kohviröstimistehase omanikuna peab SMBV tagama õigete seadmete kasutamise, õigete protsesside kohaldamise ning röstitud kohviubade tootmise kooskõlas tootekirjeldusega, mille Alki LP on röstimislepingus esitanud. Lepingu kohaselt on SMBV roheliste kohviubade omanik ja ta ostab neid Alki LP määratud või heakskiidetud tarnijatelt. SMBV peab tagama, et tooted vastavad röstimistehasesse saabumisel Alki LP tootekirjeldusele, ning on kohustatud mis tahes koguses puudustega või kirjeldusele mittevastavad tooted viivitamata oma kulul asendama. Alki LP aga kannab kohviubade tootmise, müügi, transpordi, ladustamise, töötlemise või kasutamisega kaasnevate kahjudega seotud riskid ning peab SMBV-le korvama tootega seotud hüvitisnõuded. |
|
(23) |
Alki LP ei ole palganud töötajaid oma röstimislepingus ette nähtud põhiettevõtja ülesannete täitmiseks, samuti pole nende ülesannete täitmiseks palganud töötajaid tema partnerid. Selle teabe kohaselt, mille Starbucksi kontsern ametlikus uurimismenetluses esitas, täidab Alki LP oma ülesandeid suuniste andmise ja eksperditeadmiste jagamise kaudu ning täites nõutavaid funktsioone Starbucksi kontserni USA üksuste abil vastavalt kulude jagamise lepingule. |
|
(24) |
Alki LPd käsitatakse Madalmaades maksustamise seisukohast läbipaistva üksusena ja seega ei ole tal Madalmaade maksuõiguse kohaselt kohustust tasuda äriühingu tulumaksu. Kuna tema maksustamine on läbipaistev, käsitab Madalmaade maksuhaldur litsentsitasu, mida SMBV maksab Alki Lp-le intellektuaalomandi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tarbeks kasutamise eest, otsemaksena Starbucks Corporationile USAs. |
|
(25) |
Starbucksi kontserni tütarettevõtjad sõlmivad Starbucks Coffee BV-ga lepingud röstitud kohviubade ja muude toodete tarnimiseks. Kõik SMBV turustatavad tooted (röstitud kohvioad, topsid, pabersalvrätid jne), mille SMBV on kas ise tootnud või siis ostnud teistelt tarnijatelt, müüakse kauplustele. Osa kauplusi on sõltumatud ja osa neist kuulub Starbucksile. Hinnad, mida SMBV kauplustelt küsib, määratakse kindlaks Starbucksi kontserni teiste üksuste väljatöötatud valemi alusel. |
2.2. Hinnatav meede
SMBV eelkokkulepe
|
(26) |
Käesolev otsus käsitleb SMBV eelkokkulepet. SMBV eelkokkulepe oli põhimõtteliselt siduv kümme aastat, alates 1. oktoobrist 2007 kuni 31. detsembrini 2017. Komisjonile esitatud teabe kohaselt aga lõpetati SMBV eelkokkuleppe kohaldamine 30. septembril 2014 eelkokkuleppe punktis 1 esitatud asjaolude olulise muutumise tõttu. |
|
(27) |
2007. aasta siirdehindade aruandes oli tasuna ette nähtud juurdehindlus [9–12] (*1) % asjaomasest kulubaasist. |
|
(28) |
Madalmaade 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse (Wet op de vennootschapsbelasting 1969) artikli 8b kohaselt peaksid niisugused siirdehinna eelkokkulepped nägema ette siirdehindade määramise reaalturuväärtusele vastava tasu alusel. SMBV eelkokkuleppe sõlmimisega kinnitas Madalmaade maksuhaldur, et Starbucksi maksunõustaja 2007. aastas siirdehinnaaruandes kindaks määratud tasu SMBV Madalmaades täidetavate funktsioonide (sh võetud riski ja kasutatud vara) eest oli reaalturuväärtusele vastav tasu (7). |
|
(29) |
2007. aasta siirdehindade aruanne, mis esitati Madalmaade maksuhaldurile SMBV eelkokkuleppe sõlmimise raames, on selle eelkokkuleppe lahutamatu osa. |
|
(30) |
SMBV maksubaasi kindlaksmääramiseks käsitleti SMBV eelkokkuleppes Madalmaade maksuhalduri hinnatud kontsernisiseseid tehinguid. SMBV maksis ühele kontserni kuuluvale äriühingule (Alki LP) tasu kohvi röstimisega seotud intellektuaalomandi kasutamise eest ja teisele kontserni kuuluvale äriühingule (Starbucks Coffee Trading Company SARL) tasu roheliste kohviubade tarnimise eest. SMBV eelkokkuleppe kaudu määrasid Madalmaade maksuhaldur ja SMBV kindlaks sellise maksustatava tasu suuruse, mida maksti röstimisteenuste ja tarneahelaga seotud tegevuse (st kohvi- ja muude toodete turustamise) eest, milles SMBV osales. |
|
(31) |
Madalmaade maksuhaldur nõustus SMBV eelkokkuleppes sellega, et SMBV litsentsitasu Alki LP-le määratakse kindlaks iga aasta lõpus ning et see võrdub litsentsitasu maksmise eelse realiseeritud tegevuskasumi ja [9–12] % tegevuskulude juurdehindluse vahega. SMBV eelkokkuleppes on lisaks sätestatud, et „see litsentsitasu on äriühingu tulumaksu kohaldamisel mahaarvatav ja sellelt ei peeta Madalmaades kinni maksu“. |
2007. aasta siirdehindade aruanne
|
(32) |
Tasu, millega Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkuleppes nõustus, põhines Starbucksi maksunõustaja tehtud siirdehinnaanalüüsil, mis esitati 2007. aasta siirdehinnaaruandes, mis on kõnealuse eelkokkuleppe lahutamatu osa. |
|
(33) |
2007. aasta siirdehindade aruandes kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit kui eelistatud siirdehindade määramise meetodit SMBV tegevuse tulemuslikkuse võrdlemisel. See meetod on üks kaudsetest meetoditest sama kontserni äriühingute vaheliste tehingute ja kasumijaotuse reaalturuväärtuse ligikaudselt kindlaks määramiseks. Sellega määratakse kindlaks kogu tegevuse, mitte ainult kindlaks tehtud üksikute tehingute reaalturuväärtusele vastav ligikaudne kasum. Sellega ei püüta kindlaks teha müüdud kauba hinda, vaid hinnatakse sellise kasumi suurust, mida sõltumatud äriühingud oma tegevuse tulemusena, näiteks kauba müümise korral saaksid. Selleks arvutatakse välja kasumimäär (kasumlikkuse näitaja) asjakohase baasi alusel, nagu kulud, käive või püsiinvesteeringud, ning seejärel võrreldakse seda määra võrreldavate kontrollimata tehingute vastava määraga. Tehingupõhise tootluse meetodi kasutamist on täpsemalt selgitatud käesoleva otsuse põhjenduses 44. |
|
(34) |
SMBV maksunõustaja tegi 2007. aasta siirdehinnaaruandes kõnealuse ettevõtja tootmistegevusega seotud kontsernisiseste ja sõltumatute tehingute kohta funktsionaalse analüüsi. SMBVd iseloomustati kui madala riskitasemega kohviröstimisettevõtjat. |
|
(35) |
Kuna SMBVd käsitati nende tehingute puhul funktsioonide, varade ja riskide poolest kõige vähem keeruka tehingupoolena, kasutas maksunõustaja tehingupõhise tootluse meetodi analüüsi raames reaalturuväärtusele vastava tasu kindlaksmääramiseks hinnatava poolena SMBVd. |
|
(36) |
Maksunõustaja leidis SMBV tootmistegevuse suhtes tehingupõhist tootluse meetodit kohaldades, et kooskõlas kulupõhise hinnakujundusega, mida peetakse tarneahela- ja tootmisteenuste korral sobivaks meetodiks, on puhaskasumi näitaja arvutamisel asjakohaseks baasiks SMBV osutatud teenuste kulud. |
|
(37) |
Maksunõustaja leidis siiski, et juurdehindlust tuleks kohaldada ainult nende aluseks olevate kulude suhtes, mis on seotud tegevusega, mille puhul SMBV lõi lisaväärtust (8). 2007. aasta siirdehindade aruandes on selliste kuludena nimetatud (muu hulgas) kõik tootmis- ja tarneahelaga seotud personalikulud, tootmisseadmete maksumus (st amortisatsioon) ning tehase üldkulud (nagu rajatise kui sellise maksumus). |
|
(38) |
Funktsionaalse analüüsi usaldusväärsuse suurendamiseks tegi maksunõustaja siirdehindade korrigeerimise, et võtta arvesse asjaolu, et väljapakutud juurdehindluse kohaldamisel SMBV kulubaasi suhtes ei tohiks hõlmata roheliste kohviubade kulukomponenti. |
|
(39) |
Võrreldavatel äriühingutel, kellega tulemustega SMBV finantstulemusi kõrvutada kavatseti, tuli kanda ka toorainekulud. Seetõttu tegi maksunõustaja toorainekuludega seotud korrigeerimise, et kohandada iga võrreldavate äriühingute rühma kuuluva äriühingu kohta arvutatud kogukulude juurdehindlust. |
|
(40) |
Roheliste kohviubade kulukomponendi ja toorainekuludega seotud korrigeerimiste tulemusena asendati tasu hinnanguline mediaanväärtus 7,8 % kogukuludest uue hinnangulise mediaanväärtusega 9,9 % tegevuskuludest. Leiti, et juurdehindlus [9–12] % (ümardatuna) tegevuskuludest kajastab SMBV röstimisteenuste ja nendega seotud tarneahelategevuse reaalturuväärtusele vastavat juurdehindlust kontsernisiseste tehingute puhul. |
2.3. OECD siirdehindade alased suunised
|
(41) |
Siirdehinnad on hinnad, mida kohaldatakse sama kontserni eri üksuste vaheliste äritehingute puhul. Hargmaistel ettevõtjatel on rahaline stiimul jaotada võimalikult vähe kasumit jurisdiktsioonides, kus seda maksustatakse kõrgema maksumääraga. Sellega seoses võidakse kehtestada siirdehindu, mida ei tohiks maksustatava tulu arvutamisel aluseks võtta. Selle probleemi vältimiseks kasutavad maksuhaldurid siirdehindade määramise metoodikaid, mille kohaselt aktsepteerivad nad ainult selliseid kontsernisiseste äriühingute vahelisi siirdehindu, mis on võrreldavad reaalturuväärtuses hindadega, milles oleksid kokku leppinud sõltumatud äriühingud võrreldavas olukorras. See tähendab, et järgitakse nn reaalturuväärtuse põhimõtet. |
|
(42) |
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (edaspidi „OECD“) on vastu võtnud asjaomaseid juhendeid, nagu siirdehindade alased suunised. Kuna OECD siirdehindade alased suunised ei ole siduvad, siis kutsutakse OECD liikmesriikide maksuhaldureid lihtsalt üles neid järgima. Tegelikult on OECD siirdehindade alased suunised siiski oluline lähtepunkt ja neil on OECD liikmesriikide (ja ka muude riikide) maksutavadele selge mõju. Peale selle on need suunised saanud mitmes OECD liikmesriigis õigusjõu või võetud otseseks aluseks siseriikliku maksuõiguse tõlgendamisel. |
|
(43) |
OECD maksuasjade komitee võtab aeg-ajalt vastu oma siirdehindade alaste suuniste ajakohastatud versioone, näiteks tegi ta seda 1995. ja 2010. aastal. |
|
(44) |
Tehingupõhise tootluse meetodi kasutamine on seotud OECD 1995. aasta siirdehindade alaste suuniste punktiga 3.26. Nende suuniste kohaselt peaks puhaskasumi näitaja hindamisel olema hinnatav tehingupool vähem keerukate funktsioonidega äriühing. OECD siirdehindade alastes suunistes on märgitud, et sellise analüüsi abil saadakse pigem vastuvõetavate tulemuste vahemik, mitte üks konkreetne õige tulemus. Praktikas peetakse vastuvõetavaks tulemuste vahemikuks sageli vaadeldavate suhtarvude kvartiilihaaret. Andmerea kvartiilid on kolm punkti, mis jagavad väiksemast suurimani järjestatud väärtuste kogumi neljaks võrdseks kogumiks, nii et 25 % väärtustest on väiksemad kui 25. protsentiil (nimetatakse ka alumiseks kvartiiliks) või sellega võrdsed, 50 % väärtustest on väiksemad kui 50. protsentiil (nimetatakse ka keskmiseks kvartiiliks või mediaaniks) või sellega võrdsed, ja 75 % andmetest on väiksemad kui 75. protsentiil (nimetatakse ka ülemiseks kvartiiliks) või sellega võrdsed. Kvartiilihaarde vahemik hõlmab kõiki alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävaid väärtusi. |
2.4. Reaalturuväärtusele vastavate hindade määramise eeskirjad Madalmaades
|
(45) |
SMBV eelkokkulepe sõlmiti Madalmaade 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse (Wet op de Vennootschapsbelasting 1969, edaspidi „äriühingu tulumaksu seadus“) artikli 8b lõike 1 alusel. Äriühingu tulumaksu seaduses on reaalturuväärtuse põhimõte sätestatud artikli 8b lõikes 1, mis lisati sellesse seadusesse 2002. aastal. |
|
(46) |
Uuritaval perioodil olid juhised selle kohta, kuidas Madalmaade maksuhaldur peab tõlgendama äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 sätestatud reaalturuväärtuse põhimõtet, antud Madalmaade rahandusministeeriumi rahanduse riigisekretäri 30. märtsi 2001. aasta otsuses IFZ2001/295M (edaspidi „siirdehindade määrus“). |
|
(47) |
Siirdehindade määruses on selgitatud, et põhimõtteliselt on reaalturuväärtuse põhimõte Madalmaade äriühingu tulumaksu seaduse lahutamatu osa. Siirdehindade määruses täpsustatakse Madalmaade seisukohta ja püütakse tagada selgus nendes küsimustes, milles OECD suunised jäävad ebaselgeks. |
|
(48) |
Eelkõige on siirdehindade määruse peatükis 1.2 täpsustatud, et lubatud on kasutada reaalturuväärtusele vastavat vahemikku, kuna asjaomane siirdehindade määramise meetod annab sageli tulemuseks hulga arve, mis kõik on võrdselt usaldusväärsed. |
|
(49) |
Siirdehindade määruse 2. peatükis käsitletakse OECD siirdehindade alastes suunistes kirjeldatud siirdehindade määramise meetodeid. Kui Madalmaade maksuhaldur viib kõnealuste suuniste punkti 4.9 alusel läbi siirdehindade määramise auditi, peaks ta siirdehindade määruse kohaselt lähtuma oma auditis esialgu alati sellest siirdehindade määramise meetodist, mida maksumaksja tehingu tegemise ajal kasutas, eeldusel et kõnealune siirdehinna määramise meetod annab asjaomase tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse. |
3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
|
(50) |
Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses asus komisjon esialgu seisukohale, et SMBV eelkokkulepe, millega kiideti heaks Starbucksi maksunõustaja väljapakutud tasu funktsioonide eest, mida SMBV Madalmaades täidab, tähendab nähtavasti siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
|
(51) |
Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kolme järgmist kahtlust SMBV eelkokkuleppe reaalturuväärtuse põhimõttega kokkusobivuse suhtes. |
|
(52) |
Esiteks pidas komisjon küsitavaks 2007. aasta siirdehinnaaruandes esitatud maksunõustaja eeldust, et SMBV ei kandnud mingeid riske ja tuleks seepärast liigitada alltöövõtjaks või lepinguliseks tootjaks. Komisjon viitas eelkõige SMBV finantsaruannetes kajastatud varudega seotud riskile osutavatele tõenditele, mis ei toeta SMBV alltöövõtjana käsitamist. |
|
(53) |
Teiseks seadis komisjon kahtluse alla maksunõustaja tehtud kahe järjestikuse korrigeerimise asjakohasuse, kuna paistis, et mõlemaga lahendati sama probleemi seoses võrreldavuse analüüsiga. Esimese korrigeerimisega vähendati SMBV maksubaasi arvutamiseks kasutatud kulubaas tegevuskulude tasemele. Maksunõustaja pidas sellist korrigeerimist asjakohaseks, kuna ta käsitas SMBVd alltöövõtja või lepingulise tootjana. Teise korrigeerimisega, mida 2007. aasta siirdehinnaaruandes nimetati „teisendamisega seotud juurdehindluse korrigeerimiseks“, arvati siirdehindade määramisel võrdluseks kasutatud äriühingute kasumist maha müüdud kauba maksumus. See teine korrigeerimine, mida Madalmaad nimetasid käibekapitali korrigeerimiseks, vähendas SMBV maksubaasi Madalmaades. |
|
(54) |
Kolmandaks pidas komisjon küsitavaks SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu vastavust reaalturuväärtusele, sest litsentsitasu suurus ei näinud olevat seotud selle intellektuaalomandi väärtusega, mille eest seda tuli maksta. Kuna siirdehinnaanalüüsis kasutati tehingupõhist tootluse meetodit, vastas litsentsitasu tegelikult SMBV jääkkasumile – st SMBV kasum, mis ületas [9–12] % tegevuskuludest, teisendati maksubaasist mahaarvatavaks litsentsitasuks. |
4. MADALMAADE AMETIASUTUSTE MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA
|
(55) |
Madalmaad esitasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 16. juulil 2014. |
|
(56) |
Madalmaad jäid seisukohale, et SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu vastas reaalturuväärtusele ja et maksunõustaja valitud meetod (st tehingupõhine tootluse meetod koos kulupõhise kasumlikkuse näitajaga) oli selle tasu kindlaksmääramiseks asjakohane. Samuti olid Madalmaad seisukohal, et SMBV eelkokkulepe ei andnud SMBV-le valikulist eelist. |
|
(57) |
Oma seisukohtade toetuseks esitasid Madalmaad oma märkustes järgmised väited. |
|
(58) |
Esiteks väitsid Madalmaad, et Starbucksi kontserni eesmärk on alati olnud rajada toimiv madala riskitasemega kohviröstimistehas ning aastatega ei ole asjaolud ega tingimused märkimisväärselt muutunud. Pealgi täitis SMBV oma ülesandeid kontserni teiste üksuste järelevalve all ja asjaomaste tehingutega seotud riskid jäid lõpuks nende teiste üksuste kanda. |
|
(59) |
Seetõttu käsitasid Madalmaad SMBVd kõige vähem keeruka üksusena (ja seega hinnatava tehingupoolena), kelle reaalturuväärtusele vastav tasu tuli kindlaks määrata võrdlusuuringu abil, mille puhul tehingupõhine tootluse meetod oli rahvusvaheliselt enim kasutatud meetod. Võttes arvesse SMBV tootmisfunktsiooni, kasutas SMBV kulupõhist kasumlikkuse näitajat. Madalmaad rõhutasid, et niisugune lähenemisviis on kooskõlas kohaldatavate OECD siirdehindade alaste suunistega ja siirdehindade määrusega. Täpsemalt väitsid Madalmaad, et siirdehindade määruse alusel võib iga maksumaksja põhimõtteliselt vabalt valida siirdehindade määramise meetodi, tingimusel et valitud meetodiga saadakse asjaomase tehingu puhul reaalturuväärtusele vastav tulemus. Kuna Madalmaad leidsid, et SMBV eelkokkuleppe tulemus on piisavalt lähedane turuhinnale, ei antud riigi arvates SMBV-le eelist. |
|
(60) |
Võrreldavuse huvides tehtud korrigeerimistega seoses väitsid Madalmaad, et 2007. aasta siirdehinnaaruande koostamise ajal ei olnud kuskil viidatud, kuidas tuleks käsitleda madala riskiprofiiliga tootjaid. Madalmaad tunnistasid, et OECD siirdehindade alased 2010. aasta suunised sisaldasid rohkem juhiseid võrreldavuse huvides tehtavate korrigeerimiste, sealhulgas käibekapitali korrigeerimise kohta, kuid väitsid siiski, et kõnealused näited on pelgalt suunised, mis tähendab, et reaalturuväärtusele vastava tulemuse oleks võinud saada ka muul viisil. Lisaks väitsid Madalmaad, et SMBV eelkokkuleppe reaalturuväärtuse põhimõttele vastavuse hindamine peab põhinema nendel OECD siirdehindade alastel suunistel, mis olid kättesaadavad asjaomasel ajal, st OECD siirdehindade alastel 1995 aasta suunistel. Seega ei saanud kohaldada OECD 2010. aasta suuniste III peatüki lisa, milles on esitatud praktiline näide võrreldavuse huvides tehtava korrigeerimise kohta. |
|
(61) |
Madalmaad tegid ka 2007. aasta siirdehinnaaruandes esitatud metoodika kohaselt arvutatud reaalturuväärtusele vastava vahemiku tundlikkusanalüüsi, et hinnata tulemuste usaldusväärsust teatavate parameetrite muutumise korral. Nendele simulatsioonidele tuginedes tegid Madalmaad järelduse, et reaalturuväärtusele vastavasse vahemikku jääv tasu oleks saadud ka siis, kui kas või ühe komisjoni tõstatatud kahtlusega nõustuda. OECD siirdehindade alaste 1995. aasta suuniste kohaselt ei ole vaja teha korrigeerimisi, kui tasu jääb reaalturuväärtustele vastavasse vahemikku. |
|
(62) |
Peale selle väitsid Madalmaad, et võrdlussüsteem, millele komisjon tugines oma valikulisuse analüüsis, nimelt tavapärane maksusüsteem, mis põhineb tavapärastes turutingimustes tegutseva ettevõtja tulude ja kulude vahel, ei olnud valitud õigesti. Madalmaade väitel oleks õige võrdlussüsteem olnud äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1, mis käsitleb reaalturuväärtuse põhimõtet, ja siirdehindade määrus, milles antakse reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise kohta täiendavaid juhiseid. Madalmaad väitsid, et kuivõrd SMBV eelkokkuleppega ei kaldutud kõrvale äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikest 1 ega siirdehindade määrusest, ei saanud valikulise eelise andmisega tegu olla. |
|
(63) |
Lõpuks täheldasid Madalmaad veel, et kui komisjon kohaldaks oma tõlgendust liikmesriikide maksupõhimõtetest, riivaks ta sellega Madalmaade suveräänsust. |
5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA
5.1. Starbucks
|
(64) |
Starbucks esitas oma märkused algatamisotsuse kohta 16. jaanuaril 2015. Lisaks esitas Starbucks komisjonile turuteavet 13. aprilli 2015. aasta, 29. mai 2015. aasta, 10. septembri 2015. aasta ja 23. septembri 2015. aasta kirjaga. |
|
(65) |
Starbucksi märkused kattusid suuresti Madalmaade märkustega, kuivõrd mõlemad väitsid, et SMBV eelkokkuleppes sätestatud tasu vastas reaalturuväärtusele ega andnud SMBV-le valikulist eelist. |
|
(66) |
Sarnaselt Madalmaadega väitis Starbucks, et SMBV täitis vaid väheseid madala riskitasemega ülesandeid, toetades Starbucks Corporationi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna teenindamist. SMBV tegevuse eest vastutasid ja sellega seotud tehingutega kaasnevad majandusriskid (sealhulgas laovarudega seotud riski) kandsid seega kokkuvõttes teised kontserni üksused, nagu Alki LP. |
|
(67) |
Seega järeldas Starbucks, et tehingupõhine tootluse meetod oli kõige sobivam siirdehindade määramise meetod. Starbucks leidis, et Madalmaade maksuhaldur pidi igal juhul alustama siirdehindade uurimist maksumaksja valitud meetodist lähtudes. |
|
(68) |
Starbucks tuletas meelde, et siirdehindade määramine ei kuulu täppisteaduse valdkonda, mis tähendab, et iga siirdehindade määramise meetodiga saadakse tavaliselt hulk väärtusi, mis kõik võivad olla ühtviisi põhjendatud. Iga siirdehinnaanalüüs annab juba olemuslikult tulemuseks reaalturuväärtusele vastavas vahemikus tulemused, millest saab järeldada ühe võimaliku, mitte ühe ja ainsa reaalturuväärtusele vastava hinna. |
|
(69) |
Starbucks lisas, et tal on mitu ad hoc aruannet, milles on täiendavalt põhjendatud SMBV eelkokkuleppes kindlaks määratud juurdehindluse reaalturuväärtusele vastavust. |
|
(70) |
Mis puutub 2007. aasta siirdehindade aruandes käsitletud korrigeerimisi, siis selgitas Starbucks, et nende eesmärk oli võtta arvesse olulisi erinevusi SMBV ja valimisse kuuluvate võrreldavate äriühingute funktsionaalsetes profiilides, et tuletada sobiv reaalturuväärtusele vastav tasu. Starbucksi väitel olid need korrigeerimised asjakohased, teatud aspektides konservatiivsed ning kindlasti ei hinnatud nendega alla SMBV tasu täidetud funktsioonide eest. |
|
(71) |
Sarnaselt Madalmaadega väitis Starbucks veel, et komisjon ei teinud õigesti kindlaks võrdlusraamistikku. Starbucks väitis, et võrdlussüsteemina peaks kasutama Madalmaade äriühingute maksustamise süsteemi, täpsemalt äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõiget 1, siirdehindade määrust ja Madalmaade maksuhaldurite haldustava. Nii Madalmaade kui ka Starbucksi hinnangul saanuks riigiabiga tegu olla ainult siis, kui SMBV eelkokkuleppega oleks kaldutud kõrvale reaalturuväärtuse põhimõtte tavapärasest tõlgendamisest ja kohaldamisest Madalmaades. Lisaks väitis Starbucks, et komisjon ei määranud kindlaks maksumaksjatest võrdlusrühma ning et sidusettevõtjate ja sõltumatute ettevõtjate õiguslik ja faktiline olukord ei ole alati võrreldavad. |
|
(72) |
Lõpuks kritiseeris Starbucks komisjoni käsitlusviisi, kuna see olevat vastuolus Madalmaade maksuhalduri põhimõttega, et „sisu on tähtsam kui vorm“. Peale selle märkis Starbucks, et komisjon ei saa oma hindamises kasutada SMBV eelkokkuleppele järgnevast ajast pärinevat teavet. |
5.2. Teised huvitatud isikud
|
(73) |
NOB väitel peaks otsus selle kohta, kas maksustamislahendus, mida siirdehinna eelkokkuleppe kohaselt maksumaksja suhtes kohaldatakse, kujutab endast riigiabi, põhinema kõnealuse siirdehinna eelkokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud Madalmaade õigusel, haldustaval ja reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise viisil. NOB märkis, et menetluse algatamise otsuses tehtud viide mõistlikule sõltumatule turuosalisele paistis osutavat sellele, et kasutusele on võetud uut liiki liidu standard, mis läheb kaugemale OECD siirdehindade alastest suunistest, mille abil hinnatakse aluseks oleva korra vastavust reaalturuväärtuse põhimõttele. Ta palus kinnitust selle kohta, et komisjon kasutab võrdlusraamistikuna kohalikku õigussüsteemi, mitte muid standardeid. Ta väitis veel, et maksumaksjatel on õiguspärane ootus, et siirdehindade eelkokkulepped, mis on sõlmitud riigisisese õiguse riikliku tõlgenduse alusel, ei kujuta endast riigiabi. |
|
(74) |
VNO-NCW väljendas muret seoses mõistliku sõltumatu turuosalise testi kohaldamisega ja palus tungivalt kasutada valikulisuse hindamisel võrdlusalusena riiklikult kohaldatavaid siirdehinnaeeskirju. |
|
(75) |
ATOZ väitis, et komisjon paistis olevat seisukohal, et kehtib OECD põhimõtetele tuginev ja kuidagi liidu õiguses sätestatud objektiivne reaalturuväärtuse määramise standard, mis on liikmesriikide õiguse ja tava suhtes ülimuslik. ATOZi sõnul oleks komisjon pidanud siiski kaaluma, kas SMBV eelkokkulepe oli kooskõlas Madalmaade õigusega. ATOZ väitis, et komisjoni käsitlusviis tekitas hargmaiste ettevõtete seas õiguslikku ebakindlust. |
|
(76) |
Oxfam ja BAK väljendasid oma märkustes komisjoni uurimise suhtes toetust. |
|
(77) |
Starbucksi kontserni konkurendist äriühing X, kes ei soovinud, et tema isik avalikustataks, esitas menetluse algatamise otsuse peale komisjonile märkused seoses roheliste kohviubade röstimisprotsessis lisaväärtuse loomisega. Ta väitis, et see lisaväärtus oleks röstitud ja jahvatatud kohvi või kohviubade puhul keskmiselt 13–17 % roheliste kohviubade hinnast. |
6. MADALMAADE MÄRKUSED KOLMANDATE ISIKUTE JA ÄRIÜHINGU X ESITATUD MÄRKUSTE KOHTA
|
(78) |
Oma 20. ja 26. aprilli 2015. aasta kirjas väljendasid Madalmaad oma nõusolekut Starbucksi, NOBi, VNO-NCW ja ATOZi tähelepanekutega. Seevastu ei toetanud Madalmaad Oxfami ja BAKi esitatud väited. |
|
(79) |
Oma 11. märtsi 2015. aasta kirjas väitsid Madalmaad, et nad ei saanud äriühingu X märkusi sisuliselt kommenteerida, sest Madalmaadele ei esitatud anonüümse konkurendi asjaomast funktsionaalset analüüsi ega võrdlusalust. |
7. HINDAMINE
|
(80) |
Põhjaliku uurimise tulemusena ja olles hoolikalt kaalunud menetluse algatamise otsuse peale esitatud märkusi ning võttes arvesse Starbucksi kohtuotsuses tehtud järeldusi, leiab komisjon, et menetluse algatamise otsuses vaidlusaluse eelotsuse suhtes tõstatatud kahtlused tuleb kõrvale heita. |
7.1. Abi olemasolu
|
(81) |
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. |
|
(82) |
Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, (9) liigitub meede abiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede peab olema seostatav riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest; ii) meede peab andma abisaajale eelise; iii) see eelis peab olema valikuline ning iv) meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. |
|
(83) |
Järgmisena keskendub komisjon oma hindamisel sellele, kas vaidlusaluse eelotsusega anti SMBV-le eelis. |
7.2. SMBV-le eelise andmine
|
(84) |
Eelis ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on igasugune majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavapärastes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise andmise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda meetme enda mõju. Maksumeetmete puhul võidakse eelis anda ettevõtja maksukoormuse eri moel vähendamise kaudu, eelkõige maksustatava tulu või tasumisele kuuluva maksusumma vähendamisega. |
|
(85) |
Nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 3, algatas komisjon menetluse algatamise otsuses kirjeldatud kolme kahtluse alusel Madalmaade suhtes SMBV eelkokkuleppega seoses ametliku uurimise. |
|
(86) |
Esimene kahtlus, mida komisjon menetluse algatamise otsuses väljendas, oli see, kas Madalmaade maksuhaldurist oli õige nõustuda sellega, et SMBV liigitati reaalturuväärtusele vastava tasu kindlaksmääramisel madala riskitasemega alltöövõtjast tootjaks. |
|
(87) |
Sellega seoses järeldas Üldkohus oma otsuses, et riigiabi andmise tõendamiseks ei piisa ainuüksi järeldusest, et tavapärase siirdehinnaanalüüsi metodoloogilisi nõudeid ei ole täidetud. Isegi kui komisjoni kahtlus kohaldatud siirdehindade liigitamise osas oli põhjendatud, pidanuks ta siiski tõendama, et asjaomase metodoloogilise vea tulemusena sai SMBV eelise. Üldkohtu hinnangul ei tõendanud komisjon käesolevas asjas sellise eelise andmist õiguslikult piisavalt (10). |
|
(88) |
Komisjoni tõstatatud teine kahtlus seisnes küsimuses, kas Madalmaade maksuhaldurist oli õige nõustuda esimese ja teise korrigeerimisega, mille maksunõustaja tegi SMBV eelkokkuleppe raames SMBV tasu arvutamisel. Esimene kohandus oli seotud tegevuskulude valimisega kasumlikkuse näitajaks SMBV tasu arvutamisel. Teine korrigeerimine, mida SMBV kirjeldas, seisnes käibekapitali korrigeerimises. |
|
(89) |
Esiteks leidis Üldkohus, et komisjon ei olnud tõendanud, et kasumlikkuse näitaja valik oli ekslik (11). |
|
(90) |
Teiseks leidis Üldkohus seoses käibekapitali korrigeerimisega, et komisjoni järeldus, mille kohaselt Starbucksi kontsern ei olnud tehingupõhise tootluse meetodi alusel arvutatud tulemuste korrigeerimisi piisavalt põhjendanud, iseenesest ei ole piisav tõendamaks, et kõnealused korrigeerimised olid ekslikud või et need andsid SMBV-le eelise. Sellest tulenevalt tegi Üldkohus järelduse, et komisjon ei tõendanud, et SMBV sai tehtud käibekapitali korrigeerimise tulemusena eelise (12). |
|
(91) |
Komisjoni kolmas ja viimane kahtlus seisnes küsimuses, kas Madalmaade maksuhaldurist oli õige kiita heaks SMBV eelkokkuleppes kindlaks määratud meetod, mida kasutati SMBV makstavate litsentsitasude suuruse arvutamiseks. Sellega seoses leidis Üldkohus, et komisjon eksis, kui ta järeldas, et Starbucksi kontserni ja teiste kohviröstimisettevõtjate vahelistest lepingulistest suhetest nähtub, et SMBV makstava litsentsitasu suurus oleks pidanud võrduma nulliga (13). Üldkohus leidis, et komisjon eksis ka siis, kui ta järeldas, et Starbucksi kontserni konkurentide ja teiste kohviröstimisettevõtjate vahelistest lepingulistest suhetest nähtub, et SMBV makstava litsentsitasu suurus oleks pidanud võrduma nulliga (14). |
|
(92) |
Üldkohus leidis veel, et komisjon ei olnud piisavalt tõendanud väidet, et kui SMBV makstud litsentsitasu ei võrdu nulliga, peaks see siiski olema väiksem kui SMBV eelkokkuleppe alusel makstud summa (15). Üldkohus märkis, et komisjon ei ole oma otsuses täpsustanud, millist alternatiivset litsentsitasu suurust ta peaks sobivaks (16). |
|
(93) |
Üldisemalt leidis Üldkohus, et komisjon eksis, kui ta eeldas, et SMBV-le antud intellektuaalomandi väärtust kasutati ainult siis, kui tooteid müüdi lõpptarbijatele (17). Üldkohus leidis, et kuna intellektuaalomand oli SMBV majandustegevuse elluviimiseks vajalik, oli selle intellektuaalomandi kasutamine SMBV jaoks väärtuslik (18). |
|
(94) |
Lisaks leidis Üldkohus, et komisjonist oli ekslik väita, et SMBV ei saanud selle intellektuaalomandi eest litsentsitasu maksta, kuna tegevus, mille jaoks SMBV intellektuaalomandit vajas, oli kahjumlik (19). Üldkohus täheldas, et teave, mis näitab selle tegevuse kahjumlikkust, oli kättesaadav alles alates 2010. aastast, mis tähendab, et SMBV eelkokkuleppe sõlmimise ajal see veel kättesaadav ei olnud. Sellega seoses märkis Üldkohus, et kui SMBV eelkokkuleppega oleks kaasnenud uus abi, oleks komisjoni pidanud sellest abist enne selle kohaldamist teavitama, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3. Kuna komisjon oleks sellisel juhul pidanud võtma kõnealuse teatega seoses seisukoha üksnes teabe põhjal, mis oli talle sellel ajal kättesaadav, leidis Üldkohus, et komisjon ei saanud Madalmaade maksuhaldurile ette heita, et too ei võtnud arvesse teavet, mis ei olnud SMBV eelkokkuleppe sõlmimise ajal teada või mõistuspäraselt prognoositav (20). |
|
(95) |
Lisaks leidis Üldkohus, et kuigi Madalmaade maksuhaldur oleks SMBV eelkokkuleppe kehtivusaja jooksul võinud selle tühistada või seda muuta, ei olnud komisjon väitnud, et Madalmaade maksuhalduri otsus SMBV eelkokkulepet selle kehtivusaja jooksul mitte tühistada ega muuta andis SMBV-le eelise (21). Seega ei olnud komisjonil õigust kasutada niisugust argumenti, et põhjendada sellise teabe kasutamist, mis sai kättesaadavaks alles pärast SMBV eelkokkuleppe sõlmimist. |
|
(96) |
Kokkuvõttes leidis Üldkohus, et komisjon ei olnud õiguslikult piisavalt tõendanud, et SMBV eelkokkulepe andis SMBV-le eelise, ning seega, võttes arvesse põhjenduses 82 nimetatud tegurite kumulatiivset laadi, ei tõendanud komisjon, et Madalmaad andsid SMBV-le abi, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt sobimatu. Sellest tulenevalt otsustas Üldkohus lõpetamisotsuse tühistada. |
|
(97) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 kohaselt lasub komisjonil seega kohustus võtta vajalikud meetmed lõpetamisotsuse tühistanud Üldkohtu Starbucksi otsuse täitmiseks. |
|
(98) |
Selleks esitas komisjon Madalmaadele teabenõude, et koguda lisateavet Starbucksi kontserni äritegevuse kohta Madalmaades. Madalmaade ametiasutuste vastusest sellele teabenõudele ega ka komisjoni, Madalmaade ametiasutuste ja Starbucksi kontserni esindaja hilisemast järelkohtumisest ei saadud tõendeid, mis kinnitaksid õiguslikult piisavalt menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlusi seoses SMBV eelkokkuleppe vastavusega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1. |
|
(99) |
Peale selle ei leitud komisjoni uurimise käigus mingeid muid siirdehindade analüüsi seisukohast asjakohaseid ja usaldusväärseid finantsandmeid selle perioodi kohta, mil eelkokkulepe Madalmaade maksuhalduri ja SMBV vahel algselt sõlmiti. Usaldusväärsete andmete puudumine oli käesolevas asjas eriti suure tähtsusega, kuna Üldkohus leidis, et komisjon ei saanud tugineda teabele, mis ei olnud vaidlusaluse meetme sõlmimise ajal kättesaadav (22). |
|
(100) |
Seega peab komisjon tegema järelduse, et SMBV eelkokkuleppe ametlik uurimine ei tõendanud õiguslikult piisavalt, et SMBV eelkokkuleppe tulemusena paranes SMBV netofinantsseisund. |
Kokkuvõte
|
(101) |
Käesolevas otsuses peab komisjon heitma kõrvale menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlused seoses valikulise eelise andmisega. Kuna kriteeriumid, mille alusel saab järeldada riigiabi andmist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel, peavad olema täidetud kumuleeruvalt, ei ole vaja hinnata selles sättes sätestatud teiste kriteeriumide täidetust. |
8. JÄRELDUS ABI OLEMASOLU KOHTA
|
(102) |
Eeltoodut silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune SMBV eelkokkulepe ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Vaidlusaluse siirdehinna eelkokkuleppega, mille Madalmaade Kuningriigi maksuhaldur sõlmis 28. aprillil 2008, ei andnud Madalmaade Kuningriik äriühingule Starbucks Manufacturing EMEA bv abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.
Brüssel, 28. november 2024
Komisjoni nimel
juhtiv asepresident
Margrethe VESTAGER
(1) ELT C 460, 19.12.2014, lk 11.
(2) Käesolevas komisjoni otsuses kasutatakse mõisteid „eelotsus“ ja „siirdehinna eelkokkulepe“ sünonüümidena.
(3) Siirdehinna eelkokkulepe on maksuhalduri ja maksumaksja vaheline kokkulepe, mis käsitleb maksuõiguse kohaldamist (tulevaste) tehingute suhtes. Siirdehinna eelkokkuleppega määratakse enne kontsernisiseseid tehinguid kindlaks asjakohased kriteeriumid (nt meetod, võrdlusandmed ja nende asjakohane korrigeerimine, tulevikusündmuste olulised eeldused), mille alusel tehakse kindlaks kõnealuste tehingute reaalturuväärtusele vastavad hinnad konkreetsel ajavahemikul. Siirdehinna eelkokkuleppe sõlmimise algatab ametlikult maksumaksja.
(4) ELT C 460, 19.12.2014, lk 11.
(5) Komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2017/502 riigiabi SA.38374 (2014/C ex 2014/NN) kohta, mida Madalmaad andsid Starbucksile (ELT L 83, 29.3.2017, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2017/502/oj).
(6) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669.
(*1) Konfidentsiaalne teave.
(7) Hollandikeelsest algtekstist: „[SMBV] wordt geacht een arm’s length vergoeding te ontvangen voor haar activiteiten zoals beschreven [in het transfer pricing report] indien de operationele marge [9–12] % van de relevante kostgrondslag bedraagt“.
(8) Mõistet „lisaväärtus“ kasutatakse käesoleval juhul sellise olukorra kirjeldamiseks, kus äriühing saab homogeenseks peetava toote, mis erineb konkurendi omast vaid vähesel määral (kui üldse), ning pakub seda potentsiaalsetele klientidele edasi omadustega või täiustustega, mis suurendavad toote väärtust.
(9) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. september 2010, komisjon vs. Deutche Post, C-399/08 P, ECLI:EU:C:2010:481, punkt 39.
(10) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 427.
(11) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 501.
(12) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 541.
(13) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 359.
(14) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 358.
(15) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 362.
(16) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 368.
(17) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 260.
(18) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 262.
(19) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 273.
(20) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 250.
(21) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 248.
(22) Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, Madalmaad jt vs. komisjon, T-760/15 ja T-636/16, ECLI:EU:T:2019:669, punkt 251.
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/2402/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)