IMMC.COM%282019%29448%20final.EST.xhtml.1_ET_ACT_part1

Aasta
2019

Aasta
2020

Aasta
2021

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

• Personalikulud

• Muud halduskulud

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.10.2019

COM(2019) 448 final

2019/0210(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu võttis 8. juulil 2019 vastu otsuse, 1 millega antakse Euroopa Komisjonile volitused alustada läbirääkimisi, et uuendada ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelist kalandusalast partnerluslepingut ja lepingu rakendusprotokolli, millega määratakse kindlaks partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ning mis kaotab kehtivuse 15. novembril 2019.

Volitustega nähakse ette, et juhul, kui läbirääkimised Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli üle kestavad oodatust kauem, ning selleks, et vältida püügitegevuse katkemist pikaks perioodiks, peaks komisjonil olema võimalus leppida Mauritaania Islamivabariigiga kokku, et kehtivat partnerluslepingut ja selle protokolli pikendatakse maksimaalselt üheks aastaks, jätkates samal ajal püüdlusi jõuda kokkuleppele uue säästva kalapüügi partnerluslepingu suhtes vastavalt volituses määratletud eesmärkidele.

Läbirääkimiste esimeses voorus (2.–4. september 2019) jõudsid Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi läbirääkijad ühisele seisukohale, et keerukate läbirääkimiste lõpuleviimiseks on vaja mitut läbirääkimisvooru. Seepärast leppisid pooled kokku protokolli kehtivusaja pikendamises üheks aastaks vastavalt nõukogu antud volitustele. Pikendamine on sätestatud kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppes, mis parafeeriti Brüsselis 4. septembril 2019.

Selleks et vältida Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse katkemist Mauritaania vetes, on vaja kiiresti vastu võtta nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe heakskiitmise kohta, et mõlemad pooled saaksid kokkuleppele alla kirjutada enne 15. novembrit 2019, mil praegune protokoll kaotab kehtivuse.

Ettepaneku eesmärk on kiita heaks protokolli sõlmimine.

Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires, võttes arvesse eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusalaseid hinnanguid ning lähtudes teadusuuringutest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Lisaks on partnerluslepingu eesmärk tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Mauritaania Islamivabariigi kalapüügipiirkonnas.

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

–püügikategooria 1 – vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ettenähtud laevad: 5000 tonni, 25 laeva;

–püügikategooria 2 – senegali merluusi püügi traalerid (mitte külmutustraalerid) ja põhjaõngejadalaevad: 6 000 tonni, 6 laeva;

–püügikategooria 2a – senegali merluusi püügi külmutustraalerid: 3 500 tonni merluusi, 1 450 tonni kalmaari, 600 tonni seepiat; 6 laeva;

–püügikategooria 3 – põhjalähedaste liikide (v.a senegali merluus) püügiks ettenähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot: 3000 tonni, 6 laeva;

–püügikategooria 4 – tuunipüügiseinerid: 12 500 tonni (võrdluskogus), 25 laeva;

–püügikategooria 5 – ritvõngedega ja triivõngejadaga tuunipüügilaevad: 7 500 tonni (võrdluskogus), 15 laeva;

–püügikategooria 6 – pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid: 225 000 tonni, 2 19 laeva;

–püügikategooria 7 – värske pelaagilise püügi laevad: 15 000 tonni (püügikategooria 6 kasutamise korral arvatakse maha kõnealuse kategooria kogustest), 2 laeva.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kooskõlas kalanduspoliitika reformi prioriteetidega 3 pakub protokoll liidu laevadele kalapüügivõimalusi Mauritaania vetes, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Protokoll võimaldab Euroopa Liidul ja Mauritaania Islamivabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Mauritaania vetes ja toetada Mauritaania kalandussektorit mõlema poole huvides.

Kohalikul tasandil aitaks Mauritaania kalandussektoris toimuv majandustegevus leevendada ebaseadusliku rände algpõhjusi.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli sõlmimiseks Mauritaania Islamivabariigiga on osa ELi välistegevusest seoses AKV riikidega ning vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikes 2 on sätestatud ühine kalanduspoliitika, artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktis v on sätestatud liidu ja kolmandate riikide vaheliste läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise kord ning artikli 218 lõikes 7 on sätestatud protokolli muudatuste heakskiitmise kord.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja sama määruse artikli 32 sätetele kolmandale riigile antava finantsabi kohta.

15. novembril 2019 aeguva protokolliga kehtestatud raamistiku aastane pikendamine, et tagada Mauritaania vetes tegutsevate Euroopa laevade püügitegevuse järjepidevus, on kooskõlas nõukogu antud volitustega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku 2015–2019 hõlmanud protokolli hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalandusprotokolli uuendamise vastu.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Mauritaania kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

4.MÕJU EELARVELE

Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 61 625 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) 57 500 000 euro suurune aastane summa protokolli pikendatud kehtivuse ajal juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;

b) 4 125 000 euro suurune aastane toetus protokolli pikendatud kehtivuse ajal Mauritaania kalandusvaldkonna arendamiseks. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 4 .

Kehtivusaja pikendamist käsitlevas kirjavahetuses on sätestatud, et neid summasid vähendatakse proportsionaalselt, kui läbirääkimised partnerluslepingu ja selle protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule ja allkirjastatud dokumente hakatakse kohaldama enne kirjavahetuse teel kokku lepitud aastase pikendamistähtaja lõppu.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve kord on sätestatud protokollis, mille kehtivusaja pikendamist kirjavahetuses käsitleti.

2019/0210 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt nõukogu otsusele 2019/ … /EL 5 allkirjastati [kuupäev] kirjavahetuse vormis kokkulepe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) (edaspidi „kirjavahetuse vormis kokkulepe“), tingimusel et nimetatud kokkulepe hiljem sõlmitakse.

(2)Kirjavahetuse vormis kokkuleppe eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul ja Mauritaania Islamivabariigil jätkata koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Mauritaania vetes ning anda liidu laevadele võimalus neis vetes kala püüda.

(3)Kirjavahetuse vormis kokkulepe tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline kirjavahetuse vormis kokkulepe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) (edaspidi „kirjavahetuse vormis kokkulepe“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Kirjavahetuse vormis kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud kirjavahetuse vormis kokkuleppe artikliga 6 ettenähtud teate Euroopa Liidu nimel esitama, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end kirjavahetuse vormis kokkuleppega siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimise kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

11 – Merendus ja kalandus

11.03 – Kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena ja säästva kalanduse kokkulepetes osalejana

11.03.01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 6

X olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide püügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.

Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2. Erieesmärgid

Erieesmärk

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool liitu asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas Euroopa muude poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud) (eelarverida 11.03.01).

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kalandusalase partnerluslepingu protokolli kehtivuse pikendamine võimaldab vältida Euroopa laevade püügitegevuse katkemist protokolli kehtivuse lõppemise kuupäeval 15. novembril 2019. Kokkulepe kehtib maksimaalselt üks aasta, kuni kalandusalase partnerluslepingu uuendamise üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud.

Protokolliga luuakse Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi strateegiline partnerlus kalandusvaldkonnas. Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus

Kaasa aitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Kaasa aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Kirjavahetuse vormis kokkulepet protokolli kehtivusaja pikendamise kohta on kavas kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamisest 16. novembril 2019, et vältida kehtiva protokolli alusel toimuva püügitegevuse katkemist.

1.5.2. Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Kui liit ei sõlmi uut protokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest leping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu lepingu protokolliga kindlaks määratud raamistikus. ELi kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisandväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik liidu ja Mauritaania tihedamaks koostööks.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Mauritaania asjaomases püügipiirkonnas toimunud varasema püügi ja samaväärsete protokollide alusel piirkonnas toimunud hiljutise püügi analüüsi, samuti kättesaadavate hinnangute ja teaduslike seisukohtade alusel on lepinguosalised kehtestanud eespool esitatud seletuskirjas osutatud liikide jaoks püügipiirangud või võrdluskoguse. Valdkondliku toetuse puhul võetakse arvesse Mauritaania kalanduse eest vastutavate asutuste suutlikkuse suurendamise vajadust ja riikliku kalandusstrateegia prioriteete, sealhulgas neid, mis on seotud teadusuuringute ning püügitegevuse kontrolli ja seirega.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalase partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Mauritaania eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

ei kohaldata

Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X Kehtib alates 2019. kuni 2024. aastani.

X Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele 2020. aastal ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2019–2021.

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid 7

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

◻ rakendusametite kaudu;

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös riigis (Nouakchott) resideeruva kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastakoosolek, kus komisjon ja Mauritaania teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus

Kindlakstehtud risk on ELi laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ja Mauritaania puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused.

2.2.2. Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks

Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka tulemuste ühist analüüsimist.

Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Komisjon kohustub pidama Mauritaania Islamivabariigiga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada liidu osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolliga nähakse ette, et rahaline toetus kantakse Mauritaania keskpangas avatud riigikassa pangakontole.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Nr

Liigendatud/liigendamata 8

EFTA riigid 9

Kandidaatriigid 10

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

11.03.01

Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud)

Liigendatud assigneeringud

EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Nr

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele.

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

2

Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat			Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida 11 11.0301	Kulukohustused	(1a)	61,625			61,625
	Maksed	(2 a)	57,500		4,125	61,625
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 12
Eelarverida		3.
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1a + 1b + 3	61,625			61,625
	Maksed	=2a + 2b +3	57,500		4,125	61,625

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	4.	61,625		61,625
	Maksed	5.	57,500	4,125	61,625
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		6.
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <2> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	61,625		61,625
	Maksed	= 5 + 6	57,500	4,125	61,625

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	4.
	Maksed	5.
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		6.
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	= 4 + 6	61,625		61,625
	Maksed	= 5 + 6	57,500	4,125	61,625

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <5> assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	61,625			61,625
	Maksed	57,500		4,125	61,625

3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
2019

Aasta
2020

Aasta
2021

KOKKU

Liik 13

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 14 ...

– Juurdepääs

Aastane kulu

aastas

11,6

58

– Valdkondlik

Aastane kulu

aastas

4

20

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

15,6

78

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

◻ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N 15

Aasta
N + 1

Aasta
N + 2

Aasta
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 16 välja jäävad assigneeringud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad assigneeringud KOKKU

KOKKU

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

X Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

◻ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 17
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 18	– peakorteris
	– delegatsioonides
XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Protokolli rakendamine (maksed, ELi laevade pääs Mauritaania vetesse, püügilubade menetlemine), ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, protokolli uuendamise ettevalmistamine: välishindamine, seadusandlikud menetlused, läbirääkimised.
Koosseisuvälised töötajad	Protokolli rakendamine: suhtlemine Mauritaania ametiasutustega liidu laevade pääsuks Mauritaania vetesse, püügilubade menetlemine ja ühiskomiteede jälgimine, eelkõige valdkondliku toetuse rakendamine.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

See puudutab reservi eelarverea kasutamist (peatükk 40).

◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N 19	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻ omavahenditele

◻ muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu◻

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 20
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1) Nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsus, millega antakse luba alustada Mauritaania Islamivabariigiga läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimiseks (ST 10231 2019 INIT).

(2) Kogust on lubatud ületada 10 %, ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu poolt juurdepääsuks antavat rahalist toetust.

(3) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(4) Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).

(5) ELT L […], […], lk […].

(6) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(7) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/FR/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(8) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(9) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(10) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(11) Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(12) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(13) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(14) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(15) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(16) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(17) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(18) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(19) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(20) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.