–

MO, esindajad: avocats H. Carrasco, F. Molinié ja M. Nguyen Chanh,

–

Prantsuse valitsus, esindajad: R. Bénard ja M. Guiresse,

–

Belgia valitsus, esindajad: A. De Brouwer ja L. Van den Broeck,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: O. Gariazzo, G. Goddin, M. Mataija ja G. von Rintelen,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT 2006, L 376, lk 36) artiklit 25 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT 2006, lk 157, lk 87), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/56/EL (ELT 2014, L 158, lk 196) (edaspidi „direktiiv 2006/43“), ning koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrusega (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT 2014, L 158, lk 77).

2

Taotlus esitati vaidluses, mille pooled on Haut Conseil du commissariat aux comptes (kõrgem audiitorite nõukoda, Prantsusmaa; edaspidi „H3C“) ja MO, kes on audiitor, seoses asjaoluga, et viimane tegutses samal ajal nii audiitorina kui tegeles ka teatava äritegevusega.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Direktiiv 2006/43

3

Direktiivi 2006/43 artikli 2 punktis 10 on sätestatud:

4

Nimetatud direktiivi artikli 30 „Uurimiste ja sanktsioonide süsteemid“ lõikes 1 on sätestatud:

5

Direktiivi artikli 30a „Karistuste kohaldamise õigus“ lõikes 1 on sätestatud:

6

Direktiivi artikli 32 lõigetes 1 ja 4 on ette nähtud:

Direktiiv 2006/123

7

Direktiivi 2006/123 artikli 25 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

Prantsuse õigus

Äriseadustik

8

Äriseadustiku (code de commerce) artikkel L. 822‑10 nägi põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „äriseadustik“) ette järgmist:

9

Äriseadustiku artiklis L. 824‑1 oli eelkõige sätestatud, et audiitori kutsetegevust käsitlevate seadusjärgsete tingimuste rikkumine kujutab endast distsiplinaarsüütegu.

10

H3C piiratud koosseis loodi äriseadustiku artikliga L.821‑2 II, mille kohaselt on tal pädevus määrata audiitoritele distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest sanktsioone.

11

H3C kolleegiumi liikmetena on H3C piiratud koosseisu liikmete suhtes kohaldatavad 20. jaanuari 2017. aasta seaduse nr 2017‑55 sõltumatute haldusasutuste ja riigiasutuste üldise staatuse kohta (loi no 2017‑55, du 20 janvier 2017, portant statut général des autorités administratives indépendantes et des autorités publiques indépendantes; JORF, 21.1.2017, köide nr 2) sätted. Sellest tuleneb eelkõige, et nende liikmete ametiaega ei saa ennetähtaegselt lõpetada ning nende suhtes kohaldatakse kutse-eetika eeskirju, millega nähakse ette mitmesugused ühildamatused ja kohustatakse neid täitma oma ametikohustusi väärikalt, ausalt ja usaldusväärselt, lõpetama viivitamata igasugune huvide konflikt ning mitte saama ega küsima oma ülesannete täitmisel juhiseid üheltki asutuselt.

12

Äriseadustiku artiklis L. 824‑13 oli sätestatud:

13

Äriseadustiku artiklis L. 824‑14 oli sätestatud:

Halduskohtumenetluse seadustik

14

Halduskohtumenetluse seadustiku (code de justice administrative) artiklis L. 311‑4, mida on muudetud 25. oktoobri 2021. aasta seaduse nr 2021‑1382 (loi no 2021‑1382; JORF, 26.10.2021, köide nr 2) artikliga 33, oli sätestatud:

Määrus nr 2023‑1142

15

6. detsembri 2023. aasta määrus nr 2023‑1142, mis käsitleb kestlikkusteabe avalikustamist ja sertifitseerimist ning ettevõtte keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstandardeid puudutavaid kohustusi (ordonnance nº 2023‑1142, du 6 décembre 2023, relative à la publication et à la certification d’informations en matière de durabilité et aux obligations environnementales, sociales et de gouvernement d’entreprise des sociétés commerciales; JORF, 7.12.2023, köide nr 19), sisaldab sätteid, millega H3C asemele luuakse Haute autorité de l’audit (kõrge auditeerimisasutus).

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

16

MO on alates 1967. aastast raamatupidamisekspertide kutseliidu liige ja audiitorite kutseliidu liige.

17

MO-le kuulub otseselt või kaudselt äriühingu Fiducial International SA kaudu 99,9% tema juhitava äriühingu Fiducial SC kapitalist. See äriühing on emaettevõtja multidistsiplinaarses kontsernis Fiducial, mille MO asutas 1970. aastal ja mis pakub ettevõtjatele mitmekülgseid teenuseid.

18

Selles kontsernis tegeleb société fiduciaire nationale d’expertise comptable Fidexpertise SA – mille kapitalist kuulub otseselt või kaudselt 98,69% MO-le, kes on selle juhatuse esimees ja tegevdirektor – koos oma tütarettevõtjatega raamatupidamisekspertiisiga. Selles kontsernis tegeleb société fiduciaire nationale de révision comptable Fidaudit SA – mille kapitalist kuulub otseselt või kaudselt 98% MO-le, kes on selle juhatuse esimees ja tegevdirektor – koos oma tütarettevõtjatega audiitortegevusega.

19

Peale selle pakub kontsern Fiducial SC tütarettevõtjate kaudu ettevõtjatele mitmesuguseid muid teenuseid, nagu turvateenused, kontorivarustuse ja -mööbli müük, IT-teenuste osutamine, kinnisvarateenused ja kinnisvara investeerimisühingute haldamine ning pangandustegevus. Nimetatud kontsern käitab ka üleriigilise leviga raadiojaama ja piirkondlikku meediat.

20

H3C president teavitas 3. jaanuaril 2022 H3C peaettekandjat reast asjaoludest, mis lubavad oletada, et MO tegeleb äritegevusega, mis ei ole audiitori ülesannetega kokkusobivad.

21

Pärast seda, kui H3C peaettekandja uuris MO audiitortegevusega seotud kohustuste täitmist, tegi H3C üksikjuhte lahendav koosseis 13. oktoobri 2022. aasta otsuse algatada MO suhtes sanktsiooni määramise menetlus.

22

Selle koosseisu vastuväidetes heideti talle ette, et ta rikkus alates 3. jaanuarist 2016 äriseadustiku artiklit L. 822‑10, kuna ta tegeles otseselt või kaudselt äriühingute Fiducial SC ja Fiducial International kaudu äritegevusega, mida ei saa pidada „raamatupidamiseksperdi kutseala kõrvaltegevuseks“ ja mis on seega vastuolus audiitori ülesannetega.

23

H3C peaettekandja edastas 3. jaanuaril 2023 H3C piiratud koosseisu presidendile nende etteheidete kohta esitatud teate koopia koos uurimisaruande ja uurimistoimiku koopiaga ning saatis talle lõpparuande 19. jaanuaril 2023.

24

13. aprilli 2023. aasta istungil, kuhu MO oli kutsutud, taotles peaettekandja, et MO kustutataks audiitorite registrist, talle määrataks rahatrahv ja määrataks otsuse avaldamine majandus- või finantsajalehes asjaomase isiku kulul.

25

Nende distsiplinaarmenetluste kontekstis peab H3C piiratud koosseis vajalikuks küsida Euroopa Kohtult, kuidas tõlgendada direktiivi 2006/123 artiklit 25 koostoimes direktiivi 2006/43 ja määruse nr 537/2014 sätetega.

26

Oma eelotsusetaotluses rõhutab H3C piiratud koosseis, et ta on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses.

27

Sellega seoses märgib ta, et ta loodi äriseadustiku artikliga L.821‑2 II, mille kohaselt on tal pädevus määrata audiitoritele distsiplinaarsüütegude ja rikkumiste toimepanemise eest sanktsioone.

28

H3C kolleegiumi liikmetena ei saa piiratud koosseisu kuuluvate liikmete ametiaega ennetähtaegselt lõpetada. Nende suhtes kohaldatakse kutse-eetika eeskirju, millega nähakse ette mitmesugused ühildamatused ja kohustatakse neid täitma oma ametikohustusi väärikalt, ausalt ja usaldusväärselt, lõpetama viivitamata igasugune huvide konflikt ning mitte saama ega küsima oma ülesannete täitmisel juhiseid üheltki asutuselt.

29

Mis puudutab sanktsioonide määramise menetlust audiitori suhtes, siis täpsustab eelotsusetaotluse esitanud organ, et ta ei saa omal algatusel kaebust läbi vaadata, kuna menetlust saab alustada alles pärast seda, kui H3C peaettekandja tema poole pöördub. Peaettekandja ülesanne on viia läbi uurimine, mille tulemusel esitab ta pärast huvitatud isiku ärakuulamist H3C-le aruande. H3C kolleegium arutab asja ilma eelotsusetaotluse esitanud organi liikmeteta ja koostab olenevalt olukorrast etteheite või etteheited, mille H3C peaettekandja edastab huvitatud isikule ja mis esitatakse seejärel H3C piiratud koosseisule.

30

Huvitatud isik kuulatakse avalikul istungil ära, kusjuures tal on võimalus olenevalt olukorrast taotleda piiratud koosseisu mõne liikme taandamist; piiratud koosseis arutab asja ilma, et huvitatud isik ja H3C peaettekandja seal viibiks, ning teeb põhjendatud otsuse.

31

Selles kontekstis võib H3C piiratud koosseis muu hulgas määrata sanktsioone.

32

H3C piiratud koosseisu otsuste peale võib karistatud isik või H3C president pärast H3C kolleegiumilt nõusoleku saamist esitada Conseil d’État’le (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kaebuse.

33

Neil asjaoludel otsustas H3C piiratud koosseis menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Eelotsusetaotluse vastuvõetavus

34

Prantsuse valitsus väidab oma kirjalikes seisukohtades, et H3C piiratud koosseis ei ole „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses. Eelkõige väidab ta, et otsus, mille see organ peab tegema, ei ole kohtuotsus. Lisaks leiab see valitsus, et H3C-l on korraga reguleerimise, valdkondliku järelevalve ja karistamise ülesanded, mida ta täidab omal algatusel, mis kinnitab, et tema ülesanded on laadilt haldusülesanded. Sellist järeldust ei sea kahtluse alla H3C sisemine korraldus, mis tuleneb eelkõige Prantsuse põhiseadusest tulenevatest nõuetest.

35

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võtab Euroopa Kohus selle hindamisel, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses – mis on üksnes liidu õiguse valdkonda kuuluv küsimus –, arvesse järgmisi asjaolusid nende kogumis: organi asutamine seaduse alusel, tema alalisus, tema kohtualluvuse kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine organi poolt ning tema sõltumatus (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Samuti nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et liikmesriigi kohus võib pöörduda Euroopa Kohtu poole vaid juhul, kui tegemist on poolelioleva vaidlusega ja liikmesriigi kohus peab vastavas menetluses tegema kohtuotsuse jõudu omava lahendi (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Seega tuleb see, kas organil on õigus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus, määrata kindlaks nii struktuuriliste kui ka funktsionaalsete kriteeriumide järgi. Nii võib riigiorganit pidada „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses, kui ta täidab õigusemõistmise ülesandeid, samas ei saa teda muude, eeskätt haldusülesannete täitmisel pidada kohtuks (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Siit tulenevalt on selleks, et teha kindlaks, kas riigiasutust, kellele seadus annab erinevat laadi ülesanded, tuleb kvalifitseerida „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses, vaja kontrollida, millist spetsiifilist laadi ülesandeid ta täidab konkreetses õiguslikus kontekstis, millega seoses ta Euroopa Kohtu poole pöördub (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Euroopa Kohus täpsustas samuti, et see kontroll on eriti tähtis haldusasutuste puhul, kelle sõltumatus on liidu õigusest tulenevate nõuete otsene tagajärg, mis annab neile sektoriaalse kontrolli ja turujärelevalve pädevuse. Kuigi need asutused võivad vastata käesoleva kohtuotsuse punktis 35 loetletud kriteeriumidele, on sektoriaalne kontroll ja turujärelevalve peamiselt halduslikku laadi, kuna see eeldab selliste pädevuste teostamist, mis ei ole seotud kohtutele antud pädevusega (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 45).

40

Isegi kui riigisisese organi õiguslik alus, alalisus, menetluse võistlevus, tema poolt õigusnormide kohaldamine ja tema sõltumatus on väljaspool kahtlust, saab ta Euroopa Kohtule esitada eelotsusetaotluse üksnes juhul, kui ta täidab tema menetluses olevas asjas õigusemõistmisega seotud ülesandeid (vt selle kohta 3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 46).

41

Lisaks on kaudseteks tõenditeks selle kohta, et kõnealune organ ei täida mitte õigusemõistmise, vaid haldusülesandeid, tema õigus alustada menetlust omal algatusel ja tema õigus määrata tema pädevusse kuuluvates valdkondades – samuti omal algatusel – sanktsioone (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 48).

42

Organi ülesannete laadi hindamisel tuleb arvesse võtta ka tema rolli ja kohta liikmesriigi õiguskorras. Seega tuleb kvalifitseerida „halduslikuks“ nende organite tegevus, kelle ülesanne ei ole kontrollida otsuse õiguspärasust, vaid võtta esimest korda seisukoht hallatava õigussubjekti kaebuse suhtes, ja kelle otsuste peale saab kohtusse edasi kaevata (vt selle kohta 3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punktid 50 ja 51 ning seal viidatud kohtupraktika).

43

Euroopa Kohus on samuti meelde tuletanud, et mõiste „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses saab tähistada oma olemuselt ainult organit, kes on kaebuse esemeks oleva otsuse vastu võtnud organi suhtes kolmas isik (3. mai 2022. aasta kohtuotsus CityRail, C‑453/20, EU:C:2022:341, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

44

Lõpuks leidis Euroopa Kohus, et otsus on haldusotsus, kui sellel ei ole kohtuotsuse tunnuseid, sealhulgas jõustunud kohtuotsuse seadusjõudu (vt selle kohta 16. septembri 2020. aasta kohtuotsus Anesco jt, C‑462/19, EU:C:2020:715, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

45

Eeltoodut arvestades tuleb käesolevas asjas kõigepealt analüüsida H3C olemust ja ülesandeid direktiiviga 2006/43 ette nähtud vannutatud audiitorite avaliku järelevalve süsteemis.

46

Selle kohta olgu märgitud, et nimetatud direktiivi artikli 32 lõige 1 nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tõhusa avaliku järelevalve süsteemi ning määraksid sellise järelevalve eest vastutava pädeva asutuse.

47

Selle direktiivi artikli 32 lõike 4 kohaselt on pädeval asutusel lõplik vastutus järelevalve üle, mis puudutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist ja registreerimist, standardite vastuvõtmist audiitorühingute kutse-eetika, sisemise kvaliteedikontrolli ja audiitorkontrolli kohta, jätkuõpet, kvaliteedi tagamise süsteeme ning uurimis- ja halduslikke distsiplinaarsüsteeme.

48

Riiklikku järelevalvet teevad liikmesriikide pädevad asutused, kes on direktiivi 2006/43 artikli 2 punktis 10 määratletud kui õigusaktiga määratud asutus või kes vastutavad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse reguleerimise ja/või järelevalve eest.

49

Lisaks tuleb märkida, et selle direktiivi artikli 30 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid mõjusate uurimiste ja karistuste süsteemide olemasolu, et avastada, korrigeerida ja vältida nõuetele mittevastavate kohustuslike auditite tegemist, ning selle direktiivi artikli 30a lõike 1 kohaselt näevad liikmesriigid ette, et pädevatel asutustel on õigus kohaldada haldusmeetmeid ja karistusi, mis on selles direktiivis loetletud.

50

Arvestades talle liidu õigusega pandud järelevalve- ja karistamispädevust, täidab liikmesriigi poolt eelkõige direktiivi 2006/43 artikli 32 lõike 1 alusel määratud pädev asutus põhimõtteliselt haldusülesandeid.

51

Vaatamata sellele, et niisuguse asutuse ülesanded on laadilt põhimõtteliselt haldusülesanded, tuleb siiski kindlaks teha, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud kohtupraktikast, kas seda asutust tuleb põhikohtuasjas täidetavate ülesannete konkreetses kontekstis pidada „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses.

52

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 42, et H3C-l on võimalus teha otsus omal algatusel. Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas algatati distsiplinaarmenetlus ilma, et H3C-le oleks eelnevalt kaebust esitatud.

53

Seejärel tuleb märkida, et nagu nähtub äriseadustiku artiklist L. 824‑14, võib sellises distsiplinaarmenetluses, nagu on kõne all põhikohtuasjas, karistuse määramise otsuse peale esitada kaebuse Conseil d’État’le (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu).

54

Selle kohta tuleb märkida, et kui selline kaebus esitatakse, on H3C vastustaja rollis. Kuid H3C selline osalemine kaebemenetluses, milles vaidlustatakse tema enese otsus, kujutab endast tõendit selle kohta, et kui H3C selle otsuse tegi, ei olnud ta kolmas isik vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 43 viidatud tähendusele.

55

Lõpuks, nagu rõhutas Prantsuse valitsus oma kirjalikes seisukohtades, teeb Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) sellise sanktsiooni määrava otsuse peale esitatud kaebuse kohta otsuse esimeses ja viimases astmes kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku artikliga L.311‑4 ja äriseadustiku artikliga L. 824‑14. Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest nähtub, et Prantsuse õiguses tähendab see asjaolu, et nimetatud karistuse määramise otsust ei peeta seadusjõudu omavaks.

56

On tõsi, nagu väitis MO, et käesolevas eelotsusetaotluses pöördub Euroopa Kohtu poole H3C erikoosseis, st tema piiratud koosseis. Selle kohta väidab MO sisuliselt, et piiratud kooseisu tegevust ja H3C tegevust tuleb lahus hoida nii seoses menetluse algatamisega kui ka seoses piiratud koosseisu staatusega Conseil d’État’s (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) viimasele esitatud kaebuste raames.

57

Siiski, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 43 sisuliselt märkis, tuleb käesoleva eelotsusetaotluse aluseks olevates menetlustes H3C-d tervikuna lugeda järelevalveasutuseks, ehkki ta tegutseb oma organisatsioonilise struktuuri erinevate üksuste kaudu.

58

Sellega seoses tuleb märkida, et direktiiv 2006/43 viitab üksnes „pädevatele asutustele“, eristamata neid asutusi ja nende erinevaid osi. Seega ei saa asjaolu, et liikmesriik on sellise asutuse organiseerimise korra määratlemisel otsustanud kehtestada sisemenetluse, mis hõlmab selle asutuse mitme üksuse järjestikuseid samme, et lahutada ühelt poolt uurimis- ja menetlemisülesanded ning teiselt poolt sanktsiooni määramise ülesande, viia järelduseni, et selle asutuse poolt kõnealuse sisemenetluse lõpus vastu võetud otsus ei ole halduslikku laadi.

59

Eelkõige ei saa sellest järeldada, et H3C sisemine korraldus võimaldab asuda seisukohale, et tema piiratud koosseisul on H3C enda suhtes „kolmanda isiku“ staatus käesoleva kohtuotsuse punktis 43 meenutatud tähenduses.

60

Lisaks, nagu märkis Prantsuse valitsus oma kirjalikes seisukohtades, tuleneb kohaldatavast riigisisesest õigusest, et äriseadustiku artikkel L.824‑13 viitab sõnaselgelt H3C piiratud koosseisu otsusele distsiplinaarvaldkonnas kui „[H3C] otsusele“, mitte aga selle koosseisu otsusele.

61

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et H3C piiratud koosseisul ei ole konkreetses õiguslikus kontekstis, millega seoses ta Euroopa Kohtu poole pöördub, mitte õigusemõistmise, vaid haldusülesandeid. Seetõttu ei saa teda lugeda „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses, mistõttu on tema esitatud eelotsusetaotlus vastuvõetamatu.

Kohtukulud

62

Kuna põhimenetluse poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud organis pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse see organ. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.