11.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/47


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/940,

10. juuni 2021,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

14. oktoobril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Venemaalt (edaspidi „asjaomane riik“) pärit kasevineeri impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. augustil 2020 Woodstocki konsortsium (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu kasevineeri tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

1.2.   Algatamisteate muutmine

(3)

Algatamisteatest jäeti tahtmatult välja osa, mis käsitles liidu huvide hindamise menetlust. Kuigi see väljajätt ei mõjutanud huvitatud isikute õigust esitada märkusi liidu huvide kohta, peeti menetlusliku läbipaistvuse huvides asjakohaseks seda väljajättu käsitleda. Seetõttu muudeti algatamisteadet 11. detsembril 2020 (3).

1.3.   Registreerimine

(4)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peab komisjon registreerima selliste toodete impordi, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast uurimist, eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud. Üks alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d märgitud nõuetest on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Komisjon analüüsis impordi suundumust ega tuvastanud impordi edasist olulist suurenemist.

(5)

Sellest tulenevalt ei kehtestanud komisjon punktis 2 määratletud kasevineeri impordi suhtes, mis pärineb Venemaalt, alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohast registreerimisnõuet.

1.4.   Huvitatud isikud

(6)

Muudetud algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Venemaa ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(7)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Mitu isikut taotles komisjonilt ärakuulamist. Komisjon kuulas ära Woodstocki konsortsiumi, UPM Plywood Oy, UPM Kymmene Otepää OÜ ja Venemaa tootja UPM Kymmene Chudovo LLC.

1.5.   Algatamist käsitlevad märkused

1.5.1.   Avalik versioon ei ole piisav

(8)

Mitu isikut väitis, et kaebus ei sisaldanud piisavalt teavet selle avaliku versiooni kohta.

(9)

Komisjon leidis, et kaebuse huvitatud isikutele tutvumiseks mõeldud avalik versioon sisaldas piisaval hulgal olulisi tõendeid ja konfidentsiaalse teabe mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid selleks, et huvitatud isikutel oleks võimalus teostada oma kaitseõigust kogu menetluse jooksul.

1.5.2.   Puuduvad tõendid kahju kohta

(10)

Mitu isikut väitis, et teatavad kaebuses sisalduvad kahjunäitajad, nagu tootmisvõimsuse, liidu hindade ja liidu tarbimise näitajad, ei toeta järeldust kahju kohta uurimisperioodil.

(11)

Komisjon tuletab meelde, et prima facie järelduse tegemiseks olulise kahju kohta, mis on vajalik uurimise algatamiseks, tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruses. Siiski ei nõuta alusmääruse artiklis 5 konkreetselt, et selleks, et oluline kahju oleks uurimise algatamiseks piisavalt põhjendatud, peavad kõik artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegurid olema halvenenud. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet väidetava dumpinguhinnaga impordi mahu muutuste kohta, kõnealuse impordi mõju kohta samasuguse toote hindadele liidu turul ja sellest tuleneva mõju kohta, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid. Kaebus sisaldas seda teavet, mis viitas kahju olemasolule. Seetõttu leidis komisjon, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid kahju kohta.

1.6.   Väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.6.1.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Esialgsesse valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kes asusid kolmes eri liikmesriigis ja kelle toodang moodustas peaaegu 40 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 35 % selle hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Nende kolme äriühingu valik põhines samasuguse toote suurimal tootmis- ja müügimahul ELis ajavahemikus 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta juunini, mida oli võimalik uurida, ning arvesse võeti ka geograafilist jaotust. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi.

(14)

Komisjon sai märkusi omavahel seotud liidu tootjate kontsernilt (UPM), kes taotles enda kaasamist valimisse. Pärast esitatud teabe hoolikat analüüsimist ei leidnud komisjon siiski mõjuvat põhjust esialgselt moodustatud valimi muutmiseks. Esiteks, arvestades kontserni struktuuri ja müügikanaleid, ohustanuks kummagi äriühingu lisamine või kaasamine valimisse komisjoni võimet viia uurimine läbi seadusega määratud tähtaegade jooksul, kuna töökoormus oleks märkimisväärselt suurenenud. Lisaks muudaks ühe või teise äriühingu kaasamine valimisse esialgselt moodustatud valimi tüüpilisust osakaaluna liidu tootmis- või müügimahust või geograafilist jaotust vaid vähesel määral. Seepärast otsustas komisjon esialgselt valitud äriühingud lõpliku valimina alles jätta.

(15)

Pärast lõpliku valimi moodustamisest teatamist väitis UPM, et valimisse kaasatud teistel tootjatel on sama keeruline või veelgi keerulisem struktuur ja müügikanalid. Samuti väitis ta, et ühe tema üksuse, UPM-Kymmene Otepää OÜ valimisse lisamine ja kontrollimine ei oleks koormav ning kuna kontrollkäik toimuks distantsilt, ei mõjutaks see komisjoni võimet uurimist läbi viia.

(16)

Komisjon märkis, et kuna valim juba sisaldab keeruka struktuuriga äriühinguid, suurendaks veel ühe keeruka struktuuriga äriühingu kaasamine oluliselt töökoormust ja ohustaks seega komisjoni võimet viia uurimine läbi seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. UPM-Kymmene Otepää OÜ lisamine oleks ettevõtte müügikorralduse tõttu nõudnud mitme muu UPM kontserni kuuluva juriidilise isiku (sealhulgas müügi- ja tootmisüksuste) kontrollimist. Neid üksusi ei olnud ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(17)

Seetõttu jäi komisjon oma otsuse juurde mitte lisada UPMi lõplikku valimisse. Esialgne valim kinnitati lõpliku valimina, mis on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

1.6.2.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(18)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valimi, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(19)

Nõutud teabe esitasid 13 sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest importijast koosneva valimi, võttes aluseks uurimisaluse toote suurima müügimahu liidus. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 2 teavitati kõiki teadaolevaid asjaomaseid importijaid valimi moodustamisest, kuid märkusi ei esitatud.

1.6.3.   Venemaa eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Venemaa eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Venemaa Föderatsiooni esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kui neid on, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitasid vaatlusaluse riigi 15 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes olid nõus valimisse kaasamisega. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon valimi kolmest kontsernist, millest üks koosnes seitsmest seotud eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valim esindas ligikaudu 47 % uurimisperioodil liitu suunatud koguekspordist.

(22)

Kaks valimisse kaasamata koostööd tegevat eksportivat tootjat väitsid, et nad tuleks samuti valimisse kaasata. Esimene väitis, et ta tuleks valimisse kaasata, kuna tema müügimaht liitu oli sarnane kolmanda valimisse kaasatud eksportiva tootjaga. Teine väitis, et komisjon on varem uurinud märkimisväärselt suuremat arvu eksportivaid tootjaid ja seega ei suurendaks tema lisamine põhjendamatult komisjoni töömahtu ja ressursivajadust. Lisaks väitis sama eksportiv tootja, et asjaolu, et ta on seotud ühe liidu tootjate kontserniga, eristab teda teistest eksportivatest tootjatest. Eelkõige väitis ta, et tema juhtimine, müügistruktuur ja logistika korraldus eristavad teda mõnest valimisse kaasatud eksportivast tootjast või kõigist neist (4).

(23)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 21, kaasas komisjon valimisse kolm äriühingut/kontserni. Uuritavate üksuste arv oli siiski palju suurem, kuna üks kontsern koosnes seitsmest eksportivast tootjast. Lisaks oli äriühingutel/kontsernidel ka seotud kauplejaid ja üks seotud importija, kes osalesid vaatlusaluse toote müügis. Esimese eksportiva tootja väide müügimahu kohta põhines väljavõttelise uuringu vastuse avalikul versioonil, mis oli kättesaadav kõigile koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, ent valimi moodustamise otsus põhines kõigi eksportivate tootjate teatatud tegelikul mahul. Mis puutub kahe kõnealuse eksportiva tootja teatatud müügimahtu, teatas kolmas eksportiv tootja, et müügimaht on neljandaga võrreldes [5–10 %] suurem. Peale selle ei ole teise eksportiva tootja esitatud väited alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohase valimi moodustamisel asjakohane kriteerium. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et moodustatud valim on artikli 17 lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel tüüpiline ning et kaks kõnealust isikut ei ole esitanud asjakohaseid andmeid, mis selle järelduse kahtluse alla seaks. Seetõttu lükati taotlused tagasi.

1.7.   Individuaalne kontrollimine

(24)

Kümme Venemaa eksportivat tootjat taotlesid alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Siiski esitas ainult kolm eksportivat tootjat ettenähtud tähtaja jooksul täidetud küsimustiku. Nende taotluste läbivaatamine uurimise esialgses etapis oleks olnud põhjendamatult koormav. Seetõttu otsustab komisjon uurimise lõppetapis, kas lubada individuaalset kontrollimist.

1.8.   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(25)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud Venemaa eksportivale tootjale/kontsernile, valimisse kaasatud liidu tootjatele ja valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (5).

(26)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud Venemaa eksportivalt tootjalt/kontsernilt, kolmelt koostööd tegevalt Venemaa eksportivalt tootjalt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, valimisse kaasatud sõltumatutelt importijatelt ja üheksalt kasutajalt.

(27)

Arvestades COVID-19 pandeemiat ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas esialgsete otsuste tegemisel vajalikuks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (6). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

liidu tootjad

—

Latvijas Finieris AS, Läti, ja müügiga tegelevad seotud äriühingud

—

Paged Pisz sp. z o.o., Poola, ja müügiga tegelevad seotud äriühingud

—

Metsä Wood, Soome, ja müügiga tegelevad seotud äriühingud

importijad

—

Orlimex CZ s.r.o., Osik, Tšehhi Vabariik

—

Robert Neudeck GmbH &Co KG, Germersheim, Saksamaa

—

Groupe ISB, Pacé, Prantsusmaa

Venemaa eksportivad tootjad

—

Sveza kontsern, mis koosneb seitsmest eksportivast tootjast: JSC „SVEZA Manturovo“ JSC „SVEZA Novator“ Tyumen Plywood Plant Limited JSC „SVEZA Ust-Izhora“ JSC „SVEZA Uralskiy“ JSC „SVEZA Kostroma“ JSC „SVEZA Verhnaya Sinyachiha“ (edaspidi „Sveza kontsern“)

—

Zheshartsky LРK LLC (edaspidi „UPG“)

—

Syktyvkar Plywood Mill Ltd.

1.9.   Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(28)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.10.   Ühendkuningriigi väljaastumine EList

(29)

Menetlus algatati 14. oktoobril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodi jooksul, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(30)

19. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leiavad, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena (7). Ükski äriühing ei andnud endast teada.

(31)

Et viia huvitatud isikutelt kogutud andmed vastavusse asjaoluga, et üleminekuperiood oli lõppenud ja et Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldatud enam liidu õigust, paluti asjaomastel huvitatud isikutel esitada küsimustikule muudetud vastused 27 ELi liikmesriigi põhjal.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(32)

Vaatlusalune toode on Venemaalt pärit üksnes spoonikihtidest koosnev vineer, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm, ning millel on puidust väliskihid, nagu kirjeldatud alamrubriigis 4412 33, ja vähemalt üks väliskiht on kasepuidust, kas kaetud või katmata, ja mis praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 4412 33 00 (TARICi koodi 4412330010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(33)

Kasevineer on puitlehtedest materjal, mis koosneb spoonikihtidest, mis on liimitud kokku suurteks lamedateks plaatideks. Sellel on palju kasutusotstarbeid, näiteks ehitus-, pakendamis- ja mööblisektoris.

2.2.   Samasugune toode

(34)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—

vaatlusalune toode;

—

toode, mida toodetakse ja müüakse Venemaa siseturul, ja

—

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus.

(35)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis käsitada neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3.   Toote määratlusega seotud väited

2.3.1.   Toote väljajätmine

(36)

Üks kasutaja, Emiliana Imballaggi S.p.A. ja kaks Venemaa eksportivat tootjat, Sveza ja Vlas truda, taotlesid, et ruudukujuline kasevineer, mille pikkus ja laius on viis jalga (1 525 × 1 525 mm), jäetaks uurimisest välja järgmiste erinevuste tõttu: i) füüsikalised, tehnilised ja keemilised ning geomeetrilised omadused; ii) lõppotstarve ja asendatavus; iii) toote kvaliteet ja iv) tarbijate arusaamad ja hinnad ning v) ristkülikukujulise ja ruudukujulise kasevineeri vahelise konkurentsi puudumine.

(37)

Komisjon analüüsis taotlusi ja jõudis järeldusele, et ruudukujulist vineeri ei saa tootevalikust välja jätta järgmistel põhjustel: sel on ristkülikukujulise vineeriga samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Samuti avaldab ruudukujuline kasevineer ristkülikukujulisele kasevineerile konkurentsisurvet, kuna need tooted on teataval määral asendatavad ning liitu imporditud ruudukujulist vineeri on võimalik edasi töödelda ristkülikukujuliseks kasevineeriks, millega kaasneb meetmetest kõrvalehoidmise oht. Lisaks toodab ja omab liidu tootmisharu seadmeid, mis on vajalikud toodete kohandamiseks konkreetsete klientide vajadustega. Seetõttu lükkas komisjon väljajätmise taotlused tagasi.

2.3.2.   Hõlmatud tooted

(38)

Üks Venemaa tootja, Segezha, väitis, et tootevalikut tuleks laiendada nii, et lisaks kasevineerile oleks hõlmatud ka männi-, papli-, okumee- ja pöögivineer. Väideti, et eespool nimetatud vineeriliigid konkureerivad otseselt ja on asendatavad kasevineeriga, moodustades kokku ühe toote.

(39)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna männi-, papli-, okumee- ja pöögivineeri füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ei ole samad mis kasevineeril. Asjaolu, et mõnes taotluses selgitamata või tuvastamata kasutusotstarbel võib kasutada alternatiivseid tooteid ja materjale kindlaksmääramata asendusvõimega, ei muuda vaatlusaluse toote ja nimetatud toodete füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste erinevuste olemust.

3.   DUMPING

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(40)

Valimisse kaasati kolm eksportivate tootjate kontserni.

(41)

Sveza kontsern koosnes seitsmest tootjast ja ühest kauplejast, kes kõik olid otseselt seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga. Need seitse tootjat müüsid tooteid omamaisel turul seotud kaupleja kaudu ja eksportisid otse liitu.

(42)

Zheshartsky LРK LLC kuulub kontserni UPG. See tootja eksportis nii otse kui ka Lätis registreeritud seotud äriühingu kaudu.

(43)

Syktyvkar Plywood Mill Ltd. kuulub kontserni, mis on otseselt seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga. Sellesse kontserni kuulus neli siseturul tegutsevat seotud kauplejat.

3.2.   Normaalväärtus

(44)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks palus komisjon kõigil valimisse kuuluvatel vaatlusalust toodet tootvatel tootjatel küsimustikule vastata.

(45)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(46)

Sellest lähtuvalt leiti, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote omamaine kogumüük on tüüpiline.

(47)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(48)

Järgmiseks uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(49)

Kolme eksportiva tootja/eksportivate tootjate kontserni puhul ei toimunud mõne uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliigi puhul kas üldse omamaist müüki või oli kõnealuse tooteliigi omamaine müük mahult alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(50)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suure osa tooteliigi müügist uurimisperioodil moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(51)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)

sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab rohkem kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja

b)

selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(52)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(53)

Teisalt on normaalväärtus tooteliigi tegelik omamaine hind ainult nende tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral uurimisperioodi jooksul, kui

a)

tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)

kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulu.

(54)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 28–93 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Vastavalt sellele arvutati normaalväärtus olenevalt tooteliigist uurimisperioodi jooksul kogu omamaise müügi hinna kaalutud keskmisena põhjenduses 51 kirjeldatud olukorras või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena eespool mainitud põhjenduses kirjeldatud olukorras.

(55)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud seda tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(56)

Normaalväärtuse saamiseks liideti valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

a)

valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote omamaise müügiga seoses kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud tavapärase kaubandustegevuse käigus uurimisperioodil ja

b)

kaalutud keskmine kasum, mida valimisse kaasatud koostööd tegevad eksportivad tootjad teenisid samasuguse toote omamaiselt müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus uurimisperioodil.

(57)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

3.2.1.   Ekspordihind

(58)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingu kaudu, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 40 ja 43.

(59)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(60)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

3.2.2.   Võrdlus

(61)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(62)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Korrigeerimisi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimis-, pakendamis- ja krediidikulude, pangatasude, ELi tollimaksude, muude impordimaksude ja komisjonitasude arvessevõtmiseks.

(63)

Eksportiv tootja UPG väitis, et Venemaa Föderatsiooni valitsus hüvitas kuni 80 % tootjate transpordikuludest, mis tekkisid nende toodete transportimisel välisturgudele. See eksportiv tootja väitis, et ekspordihinda tuleks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktidele e ja k ülespoole korrigeerida, sest omamaise müügi puhul sarnast hüvitamist ei toimunud.

(64)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis k on sätestatud, et korrigeerimisi võib teha ka punktides a–j nimetamata muude tegurite erinevuste arvessevõtmiseks, kui tõendatakse, et need mõjutavad kõnealuse lõikega nõutavat hindade võrreldavust, eelkõige juhul, kui kliendid maksavad selliste tegurite erinevuse tõttu siseturul järjepidevalt erinevaid hindu. Eksportiv tootja ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis näitaks, et kõnealune subsiidiumikava mõjutas hindu. Eelkõige ei esitanud korrektsiooni taotlev eksportiv tootja tõendeid selle kohta, et tema kliendid maksid siseturul järjepidevalt erinevaid hindu väidetava erinevuse tõttu transpordikulude hüvitamisel Venemaa Föderatsiooni valitsuse poolt omamaise ja eksportmüügi vahel. Ilma et see piiraks eespool esitatut, märkis komisjon veel, et välisturgudele müümise transpordikulude hüvitamine nii, et välistatakse omamaine müük, kujutab endast suure tõenäosusega ekspordisubsiidiumi määruse (EL) 2016/1037 artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellised kavad suurendavad eksportijate suutlikkust konkureerida ebaõiglaselt välisturgudel ja eelkõige toetada rahaliselt dumpingut. Seega ei kujuta need endast tegurit, mis kvalifitseeruks alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaseks korrigeerimiseks. Korrigeerimise lubamine selliste tegurite puhul, mis lihtsustavad eksportijal dumpinguga tegelemist, tooks kaasa tegelikult toimunud dumpingu ulatuse varjamise. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(65)

Sama eksportiv tootja taotles veel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i vastava korrektsiooni tegemist seoses komisjonitasudega, mida makstakse seotud kauplejale omamaise müügi eest. Eksportiv tootja esitas siiski ka teabe selle kohta, et makstud komisjonitasud olid seotud nii omamaise müügi kui ka liitu suunatud eksportmüügiga. Sellest tulenevalt võttis komisjon seotud kauplejale makstud komisjonitasude summat arvesse nii omamaise kui ka eksportmüügi puhul, võttes aluseks müügimahu.

(66)

Kõik valimisse kaasatud Sveza kontserni eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu Peterburis asuva seotud omamaise äriühingu Sveza-Les LLC kaudu. Kõik Sveza kontserni eksportivad tootjad on sõlminud kõnealuse seotud kauplejaga komisjonitasu alusel töötava esindaja lepingu. Kõik kontserni eksportivad tootjad on kas otseselt või kaudselt selle äriühinguga seotud. Nad väitsid, et kauplejale makstud komisjonitasusid ei tohiks ekspordihinnast maha arvata, sest need ei mõjuta hindade võrreldavust, sest seotud kaupleja täitis eksportmüügi ja omamaise müügi puhul täpselt samu funktsioone. Ainus erinevus on väidetavalt seotud kaupleja tegevuse tasustamisega: omamaine müük on hõlmatud hinnalisandiga, samal ajal kui eksportmüük toimub komisjonitasu alusel, mis põhineb komisjonikokkulepetel. Lisaks väitsid eksportivad tootjad, et nad moodustavad kauplejaga ühe majandusüksuse, mis mõjutab nii omamaist kui ka eksportmüüki.

(67)

Vastuseks tuletas komisjon meelde, et kõik seitse kontserni kuuluvat tootjat olid allkirjastanud lepingu, millega nähti ette selgelt määratletud komisjonitasu iga eksportmüügi puhul, mida tegelikult maksti. Omamaisel siseturul see nii ei olnud. See annab põhjust kahelda normaalväärtuse ja ekspordihinna võrreldavuses kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10, ning seetõttu arvas komisjon artikli 2 lõike 10 punkti i alusel maha makstud komisjonitasu.

(68)

Peale selle tuletas komisjon seoses ühe majandusüksusega meelde, et liidu kohtupraktika kohaselt on üksnes eksportmüüki käsitleva kirjaliku komisjonilepingu olemasolu väga oluline element, mis näitab, et eksportmüügi puhul ei saa kauplejat käsitada eksportiva tootja sisemise müügiosakonnana (8). Leping sisaldab ka mitmeid klausleid, näiteks vahekohtuklauslit, mis osutavad solidaarsuse puudumisele äriühingute vahel. Need klauslid ei haakunud nõudega, et eksportivaid tootjaid ja seotud kauplejat tuleks käsitada ühe majandusüksusena, ehkki need on juriidiliselt eraldi äriühingud. Samuti tundus müügi, üld- ja halduskulusid vaadates, et osa müügiülesandeid täitsid endiselt eksportivad tootjad. Lõpuks väitis komisjon, et seotud kaupleja väljastas eksportivate tootjate nimel arveid esimestele sõltumatutele klientidele liidus. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon esialgu tagasi väite, et kaupleja ja eksportivad tootjad moodustavad eksportmüügi puhul ühe majandusüksuse.

(69)

Lisaks selgus uurimise käigus, et liidus asuvad sõltumatud esindajad olid seotud ka Sveza kontserni teatava eksportmüügiga. Need esindajad said komisjonitasu, mida kajastati Sveza Lesi raamatupidamisarvestuses osana tema müügi-, üld- ja halduskuludest. Seetõttu korrigeeris komisjon ekspordihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, võttes arvesse komisjonitasu, mida maksti sõltumatutele müügiesindajatele eksportmüügi eest. See korrektsioon vastas Sveza-Lesi raamatupidamises kajastatud esindajatasudes seisnevale komisjonitasule.

(70)

Lõpuks väitis sama kontsern, et kui komisjon korrigeerib ekspordihinda, tähendab see, et komisjon leiab, et eksportivad tootjad ja seotud kaupleja ei moodusta ühte majandusüksust. Seega tuleks maha arvata ka müügi-, üld- ja halduskulud ning siseturul müüdud samasuguse toote edasimüügiga seotud kasum.

(71)

Komisjon tuletas meelde, et vastupidiselt eksportmüügile, mille puhul tehased väljastavad arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus, toimub müük siseturul esimesele sõltumatule kliendile Sveza-Lesi kaudu. Teisisõnu müüb Sveza-Les edasi vaatlusalust toodet, mille ta on ostnud kontserni tehastelt. Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse normaalväärtuse aluseks tavaliselt omamaise müügi hind esimesele sõltumatule kliendile. Korrigeerimine artikli 2 lõike 10 punkti i alusel hinnalisandi arvessevõtmiseks eeldaks, et normaalväärtuse määramiseks oleks asjakohane müük pigem tehaste ja Sveza-Lesi vahel toimuv müük, mille hind määrataks kindlaks pärast Sveza-Lesile toote edasimüümisel makstud väidetava hinnalisandi mahaarvamist. Siiski ei saa müüki tehastelt Sveza-Lesile käsitada müügina esimesele sõltumatule kliendile. Sellises olukorras ei oleks Sveza-Lesile makstud hinnalisandi mahaarvamine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 1. Pealegi oleks artikli 2 lõike 10 punkti i teksti kohaselt vaja kauplejale makstud hinnalisandi arvessevõtmiseks korrektsioone tehes esitada ka tõendid selle kohta, et Sveza-Lesi funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel omamaise müügi alal töötava esindaja omaga. Toimikus sellised tõendid puuduvad. Eespool kirjeldatud kaalutlustel lükkas komisjon esialgu tagasi väite, et omamaise müügi hinnalisandi arvessevõtmiseks tehtud korrektsioon oli põhjendatud.

3.2.3.   Dumpingumarginaalid

(72)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(73)

Sveza kontserni eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kõigepealt iga eksportiva tootja individuaalse dumpingumarginaali ja teise sammuna arvutas kaalutud dumpingumarginaali kogu Sveza kontserni kohta.

(74)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

Äriühing

Esialgne dumpingumarginaal

Sveza kontsern

15,9 %

Syktyvkar Plywood Mill Ltd.

15,0 %

Zheshartsky LРK LLC

15,3 %

(75)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(76)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 15,7 %.

(77)

Kõikide teiste Venemaa eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(78)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 81 % koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(79)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing

Esialgne dumpingumarginaal

Sveza kontsern

15,9 %

Syktyvkar Plywood Mill Ltd.

15,0 %

Zheshartsky LРK LLC

15,3 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

15,7 %

Kõik muud äriühingud

15,9 %

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(80)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet viisteist teadaolevat liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(81)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt ligikaudu 849 000 kuupmeetrit. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastused küsimustikule. Nagu on märgitud punktis 1.6, moodustas valimisse kaasatud kolme liidu tootja toodang 39 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(82)

Tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud liidu toodang oli hinnanguliselt alla 0,5 %. Ebaolulisuse tõttu ei peeta tootmisharusisese tarbimise arvessevõtmist käesoleval juhul kahju analüüsimisel asjakohaseks.

4.2.   Liidu tarbimine

(83)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks järgmiste andmete põhjal: a) kaebuse esitaja esitatud andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele liidus; neid andmeid võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega; b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele (9).

(84)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine kuupmeetrites (m3)

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

1 874 725

2 000 293

2 080 786

2 130 325

Indeks

100

107

111

114

Allikas: kaebuse esitaja, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat

(85)

Tarbimine liidus suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %. Üksikasjalik analüüs näitab aasta-aastalt pidevat kasvu, kusjuures suurim aastakasv – 7 % – oli 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes: seejärel kasv aeglustus, kuid jätkus pidevalt.

4.3.   Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1.   Vaatlusaluse toote impordi kindlaksmääramise metoodika

(86)

Enne menetluse algatamist ja sellele järgnevat konkreetse TARICi koodi loomist (10) registreeriti vaatlusaluse toote import CNi tasandil, (11) hõlmates ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote. Vaatlusaluse toote impordimahu hindamiseks vaatlusalusel perioodil kasutas komisjon sama suhtarvu (TARIC/CN), mida täheldati pärast algatamist kogu CN-koodi impordimahtude ja vaatlusaluse toote impordi vahel TARICi andmete põhjal. Asjaomasest riigist pärit impordi puhul määrati selleks suhtarvuks 78 %.

(87)

Selle metoodika tulemused kinnitavad kaebuses esitatud impordisuundumust.

4.3.2.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(88)

Eespool nimetatud metoodika alusel tegi komisjon Eurostati andmete põhjal kindlaks impordimahu. Impordi turuosa määrati kindlaks nii, et impordimahtu võrreldi liidu tarbimisega.

(89)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (m3) ja turuosa

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Venemaalt pärit impordi maht (m3)

871 050

933 329

1 081 937

1 192 712

Indeks

100

107

124

137

Turuosa

46 %

47 %

52 %

56 %

Indeks

100

100

112

120

Allikas: Eurostati andmed

(90)

Asjaomasest riigist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 871 050 kuupmeetrilt ligikaudu 1 192 712 kuupmeetrini ehk 37 %. Vaatlusalusel perioodil kasvas kõnealuse impordi turuosa 46 %-lt 56 %-ni ehk 20 %.

4.3.3.   Asjaomasest riigist pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(91)

Komisjon määras impordihinnad Eurostati statistika põhjal (eurot tonni kohta) CN-tasandil. Kuigi vaatlusaluse toote import, nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.1, registreeriti koos suurema toodete kogumiga, võimaldab see metoodika usaldusväärselt hinnata hindu ja nende muutumist aja jooksul, kuna valdava osa selle CN-koodi alla kuuluvast impordist moodustas vaatlusalune toode, ning see võimaldab võrrelda hindade arengut eksportivate riikide vahel.

(92)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Venemaa

646

681

608

584

Indeks

100

105

94

90

Allikas: Eurostati andmed

(93)

Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad langesid 646 eurolt tonni eest 2017. aastal 584 euroni tonni eest uurimisperioodil, mis tähendab 10 % langust. Impordi keskmine hind tõusis 2018. aastal 5 % ja langes järgnevatel perioodidel 15 %.

(94)

Sama suundumust võib täheldada ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud kaalutud keskmisi ekspordihindu kasutades, mis annab vaatlusaluse toote hinnaks uurimisperioodil 434 eurot/m3. Impordihinnad olid pidevalt liidu tootjate müügihindadest madalamad (vt tabel 7); hinnavahe oli uurimisperioodil 38 %.

(95)

Kasevineeri müüakse väga erinevates mõõtmetes, kvaliteediga ja vastavalt kliendi konkreetsetele nõuetele. Kuna liidu tootmisharu ja Venemaa eksportivad tootjad müüsid väga erinevaid tooteliike, muutis uurimise algatamisel loodud üksikasjalik toote kontrollnumbrite süsteem identsete toodete leidmise raskeks. Hinnavõrdluse eesmärgil viis komisjon seetõttu läbi mõistliku ja tehniliselt usaldusväärse lähenduse, koondades mõned sarnased tooteliigid, mis võimaldas liidu tootmisharu müüdud tooteid nõuetekohaselt võrrelda Venemaa eksportivate tootjate müüdud samaväärsete tooteliikidega. Sellest nähtus liidu tootmisharu müüdud erinevate tooteliikide ja Venemaa eksportivate tootjate müüdud tooteliikide vastavus üle 68 % ulatuses valimisse kaasatud Venemaa eksportivate tootjate impordimahust

(96)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(97)

valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks. Arvestades, et liidu tootjad müüsid vaatlusalust toodet nii otse kui ka seotud müügiettevõtete kaudu, tehti müügihinna asjakohased korrigeerimised transpordi-, kindlustus- ja käitlemiskuludega, et viia hind tehasehinna tasemele ja

(98)

vastavad valimisse kaasatud Venemaa tootjate impordi kaalutud keskmised hinnad tooteliigi kohta esimesele sõltumatule kliendile liidu turul, tehes asjakohased korrektsioonid, et viia hind liidu tollipiiri tasemele. Seotud kaupleja kaudu tehtud müügi puhul tehti veel üks korrigeerimine alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Seejärel lisati liidu tollipiiri tasemel kindlaksmääratud hinnale teatav summa impordijärgsete kulude ja tollimaksu arvessevõtmiseks. Kõnealune müük moodustas alla 5 % valimisse kaasatud Venemaa tootjate kogumüügist.

(99)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt, arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil.

(100)

Eespool kirjeldatu põhjal oli valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 12,6 % (vahemikus 9,5–18,5 %). Hinna allalöömise marginaale peetakse märkimisväärseks.

4.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1.   Üldised märkused

(101)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(102)

Nagu on märgitud punktis 1.6.1, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(103)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis sisaldusid kaebuse esitaja vastuses küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustikule antud vastustes ja mille suhtes tehti ka kaugkontrolli. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majandusolukorra suhtes tüüpiliseks.

(104)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(105)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(106)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Tootmismaht (m3)

982 658

1 009 772

879 540

848 900

Indeks

100

103

90

86

Tootmisvõimsus (m3)

1 244 310

1 296 650

1 328 000

1 203 000

Indeks

100

104

107

97

Tootmisvõimsuse rakendamine

79 %

78 %

66 %

71 %

Indeks

100

99

84

89

Allikas: kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(107)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 14 % ehk ligikaudu 140 000 kuupmeetri võrra. 2017. aastast 2018. aastani toimus väike kasv, millele järgnes märkimisväärne vähenemine järgmistel perioodidel.

(108)

Liidu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 3 %. Liidu tootmisvõimsus suurenes veidi 2018. ja 2019. aastal, mida selgitab ajavahemik tootmisvõimsuse suurendamise otsuse ja selle mõju vahel. Uurimisperioodil aga vähendati liidu tootmisharu tootmist 2019. aastaga võrreldes 10 %.

(109)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisvõimsuse rakendamine 11 % võrra, sest liidu tootjad ei suutnud oma tootmist vastavalt turu kasvule suurendada. Aastatel 2017–2019 vähenes kasutusmäär 16 %, millele järgnes uurimisperioodil 5 % kasv investeeringute vähenemise ja tootmisrajatiste sulgemise tõttu.

4.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(110)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Müügi kogumaht liidu turul (m3)

821 341

818 621

757 103

680 243

Indeks

100

100

92

83

Turuosa

44 %

41 %

36 %

32 %

Indeks

100

93

83

73

Allikas: kaebuse esitaja, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat

(111)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (17 %). Liidu müügimaht püsis 2017.–2018. aastal samal tasemel, kuid 2019. aastal vähenes see 8 % ja 2019. aastast kuni uurimisperioodini veel 9 %.

(112)

Koos müügi vähenemisega vähenes liidu tootmisharu turuosa 27 %; püsiva langustrendi tagajärjel vähenes liidu tootmisharu turuosa 44 %-lt 2017. aastal 32 %-le uurimisperioodil.

4.4.2.3.   Kasv

(113)

Seoses turu laienemisega ja liidu tarbimise suurenemisega näitavad eespool esitatud näitajad, et liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht ning turuosa vähenesid märkimisväärselt.

4.4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(114)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Töötajate arv

6 039

5 960

5 325

5 308

Indeks

100

99

88

88

Tootlikkus (m3 töötaja kohta)

163

169

165

160

Indeks

100

104

102

98

Allikas: kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(115)

Liidu tootmisharu tööhõive tase vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Tööhõive püsis 2017.–2018. aastal suhteliselt stabiilsena, kuigi isegi selle suhteliselt stabiilse perioodi jooksul vähenes töötajate arv 79 võrra. Tööhõive vähenes ka 2019. aastal märkimisväärselt ja uurimisperioodil see ei suurenenud, kuid vähenes jätkuvalt, ehkki aeglasemalt.

(116)

Võttes arvesse toodangu ja tööhõive vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodanguna tonnides, vaatlusalusel perioodil 2 %. See suurenes 2017. aastast 2018. aastani 4 %, millele järgnes vähenemine järgnevatel perioodidel.

4.4.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(117)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(118)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

4.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1.   Hinnad ja hindu mõjutavad tegurid

(119)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu koguturul (eurot/m3)

717

746

732

694

Indeks

100

104

102

97

Ühiku tootmiskulu (eurot/m3)

629

670

713

692

Indeks

100

107

113

110

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(120)

Müügihinnad sõltumatutele isikutele liidu turul langesid vaatlusalusel perioodil 717 eurolt kuupmeetri kohta 694 eurole kuupmeetri kohta, langedes 3 %. 2018. aastal hinnatase veidi tõusis (4 %), kuid tõus jäi ajutiseks, taandudes järgmistel perioodidel.

(121)

Samal ajavahemikul suurenes valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu 10 %. Tootmiskulusid mõjutasid peamise tooraine – kasespooni – hinnamuutus ning müügi ja tootmise vähenemisest tulenevad raskused mastaabisäästu täielikul ärakasutamisel.

4.4.3.2.   Tööjõukulud

(122)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

23 474

23 542

23 733

23 690

Indeks

100

100

101

101

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(123)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 1 %.

4.4.3.3.   Varud

(124)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Lõppvarud (m3)

30 894

43 550

35 706

37 685

Indeks

100

141

116

122

Lõppvarud protsendina toodangust

3,1 %

4,3 %

4,1 %

4,4 %

Indeks

100

137

129

141

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas perioodil 22 %. Suurim kasv (41 %) toimus 2017. ja 2018. aasta vahel, kui varud saavutasid 2018. aastal maksimaalse taseme. Seejärel suutis liidu tootmisharu 2019. aastal tootmist kohandades vähendada varusid 25 %, kuid alates 2019. aastast kuni uurimisperioodini suurenesid varud liidu müügi jätkuva vähenemise tõttu taas 6 %. Lõppvarud protsendina toodangust suurenesid 3,1 %-lt 2017. aastal 4,4 %-le uurimisperioodil.

4.4.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(126)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

9,7 %

7,4 %

0,2 %

–2,8 %

Indeks

100

76

2

–28

Rahavoog (eurodes)

191 991 172

187 065 363

175 135 121

165 108 224

Indeks

100

97

91

86

Investeeringud (eurodes)

14 326 493

12 473 095

11 169 293

14 237 597

Indeks

100

87

78

99

Investeeringutasuvus

20 %

11 %

0 %

–2 %

Indeks

100

55

2

–10

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(127)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus langes kogu perioodi jooksul, kukkudes peaaegu 10 %-lt 2017. aastal ligikaudu -3 %-ni uurimisperioodil.

(128)

Nagu on selgitatud punktis 4.4.3.1, kasvasid liidu tootjate kulud märgatavalt rohkem kui nende hinnad. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samal määral Venemaa dumpinguhinnaga impordist põhjustatud langussurve tõttu nii mahule kui ka hinnale. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel oli Venemaalt pärit impordi maht tõepoolest suur ja kasvas pidevalt ning selle hinnad olid püsivalt madalad, ilmutades vaatlusalusel perioodil selget langustendentsi. Venemaalt pärit impordi keskmine hind oli liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalam, piirates seega hinnatõusu võimalust, mida oleks toorainekulude ja nõudluse suurenedes võinud eeldada. Selle tagajärjel vähenes kasumlikkus sel määral, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodil kahjumis.

(129)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog näitas vaatlusalusel perioodil negatiivset suundumust ja vähenes igal aastal, mis tõi alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini kaasa üldise 14 % languse. Kasumi langus mõjutas negatiivselt kapitali kaasamise võimet.

(130)

Aastane investeeringute tase vähenes vaatlusalusel perioodil 1 % võrra, kuid 2018. ja 2019. aastal 22 %, jõudes uurimisperioodil vaevalt 2017. aasta tasemele. Kui esialgse languse põhjuseks on turu areng ning mõju müügile ja kasumlikkusele, siis uurimisperioodil toimunud hiljutise kasvu eesmärk oli säilitada olemasolev tootmisvõimsus ja asendada nõuetekohaselt vajalikud tootmisvahendid.

(131)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil see langes, kukkudes 20 %-lt 2017. aastal -2 %-ni uurimisperioodil. See negatiivne areng näitab, et kuigi konkurentsivõime säilitamiseks on tehtud jätkuvalt investeeringuid, vähenes nende investeeringute tasuvus vaatlusalusel perioodil oluliselt.

4.4.4.   Järeldus kahju kohta

(132)

Liidu tarbimise olulise kasvu taustal (+ 14 %) suurenes Venemaalt pärit import vaatlusalusel perioodil veelgi rohkem (+ 37 %) ja hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. See võimaldas Venemaa eksportivatel tootjatel saavutada uurimisperioodil 56 % turuosa (võrreldes 46 %-ga 2017. aastal).

(133)

Sellises olukorras ei olnud pärsitud mitte üksnes liidu tootmisharu võime laienevast turust kasu saada, vaid halvenes ka liidu tootmisharu majanduslik olukord, nagu näitasid kõik peamised makromajanduslikud näitajad, mis ilmutasid negatiivset suundumust: tootmismaht (–14 %), müük ELis (–17 %) ja turuosa märkimisväärne vähenemine (44 %-lt 32 %-le) vaatlusalusel perioodil.

(134)

Vastuseks Venemaa madalate hindade survele püüdis liidu tootmisharu vähendada kulusid ja kohandas tööhõivet (–12 %). Venemaa dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise ja madalate hindade survel ELi müük aga vaatlusalusel perioodil vähenes ja varud suurenesid kiiresti (+ 22 %), jõudes 2018. aastal maksimumtasemeni (+ 41 %).

(135)

Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (+ 10 %), mis oli peamiselt tingitud tooraine suurest hinnatõusust.

(136)

Liidu tootmisharu kulud kasvasid rohkem kui müügihinnad, mistõttu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil langes 2017. aasta tugevast tasemest (+ 10 %) jätkusuutmatu kahjumit tekitava stsenaariumini (-3 %) uurimisperioodil.

(137)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

5.1.   Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. Import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditulemused, tarbimine, ebasoodsad konkurentsitingimused peamisele toorainele juurdepääsul, enda põhjustatud kahju, streigid Soomes, COVID-19 mõjud, toodete võrreldavus.

5.2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(138)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajal toimus Venemaa kasvava impordi märkimisväärne ja aina suurem turu hõlvamine, mis lõi järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindu ning surus alla liidu turu hinnataset. Impordimahu ja -hinna tabelis 2 ja 3 näidatud areng surus alla liidu tootmisharu hinnataset, luues nende kahe vahel põhjusliku seose.

(139)

Venemaalt pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 37 %, ligikaudu 870 050 m3-lt 2017. aastal, kui selle turuosa oli 46 %, 1 192 712 m3-ni uurimisperioodil, kui selle turuosa oli 56 %. See kasvav import toimus vaatlusalusel perioodil madalamate hindadega kui liidu tootmisharu hinnad ja igal juhul sellise hinnatasemega, mis viis hinna allasurumiseni, pidades silmas asjaolu, et liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta, et viia need vastavusse tootmiskulude suurenemisega.

(140)

Sellel oli uurimisperioodil liidu tootmisharule tugev negatiivne mõju. Olukorras, kus kulud kasvasid ja Venemaa dumpinguhinnaga import avaldas hinnasurvet, ei saanud liidu tootmisharu kehtestada jätkusuutlikke hindu, mis tõi kaasa kasumlikkuse väga järsu languse 10 %-lt kahjumlikule tasemele (-3 %) ja sellest tuleneva finantsnäitajate halvenemise.

(141)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule hinna ja mahu tasandil olulist kahju.

5.3.   Muude tegurite mõju

5.3.1.   Import kolmandatest riikidest

(142)

Nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.1, kohaldas komisjon kolmandatest riikidest pärit impordi mahu kindlaksmääramiseks sama suhtarvu (TARIC/CN), mida täheldati pärast uurimise algatamist kogu CN-koodi impordimahtude ja vaatlusaluse toote impordi vahel TARICi andmete põhjal. Ainsad kolmandad riigid, kes importisid liitu märkimisväärses koguses, olid Valgevene ja Ukraina. Valgevene puhul on suhtarvuks kehtestatud 43 %.

(143)

Ukraina puhul leidis komisjon esitatud statistikas moonutatud andmeid täiendava mõõtühiku (käesoleval juhul kuupmeetri) tasandil. Võrdlemise eesmärgil otsustas komisjon seega muuta teatatud kaalu (tonnides), mis on usaldusväärsem ja stabiilsem andmekogum, kuupmeetriteks.

(144)

Tonnide ümberarvestamiseks kuupmeetriteks kasutas komisjon konventeerimispõhimõtet, nimelt Venemaa ja Valgevene impordi mahu ja kaalu „moodi“ TARICi tasandil pärast uurimise algatamist (mood määratletakse andmeväärtuste rühma kõige sagedamini esineva väärtusena). Konventeerimispõhimõte, mille abil teisendati Ukrainast imporditud tonnid kuupmeetriteks, määrati kindlaks tasemel 0,69.

(145)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks eurodes tonni kohta CNi tasemel, nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.3.

(146)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Ukraina

Maht (m3)

82 029

100 935

104 962

106 785

 

Indeks

100

123

128

130

 

Turuosa

4 %

5 %

5 %

5 %

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

651

725

641

616

 

Indeks

100

111

98

95

Valgevene

Maht (m3)

81 638

112 922

75 961

93 231

 

Indeks

100

138

93

114

 

Turuosa

4 %

6 %

4 %

4 %

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

403

481

387

363

 

Indeks

100

119

96

90

Muud kolmandad riigid (12)

Maht (m3)

18 668

34 486

60 822

57 354

 

Indeks

100

185

326

307

 

Turuosa

1 %

2 %

3 %

3 %

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

566

576

565

561

 

Indeks

100

102

100

99

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Venemaa

Maht (m3)

182 335

248 344

241 746

257 371

 

Indeks

100

136

133

141

 

Turuosa

10 %

12 %

12 %

12 %

 

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

537

574

535

520

 

Indeks

100

107

100

97

Allikas: Eurostati andmed

(147)

Võrreldes Venemaaga on Valgevenel ja Ukrainal liidu turul piiratud turuosa. Vaatlusalusel perioodil jäid nende turuosad minimaalsete kõikumistega või kõikumisteta stabiilseks, vastavalt 4 % ja 5 %. Kõik muud kolmandad riigid suurendasid veidi oma turuosa, 1 %-lt ikkagi väga väikese 3 % turuosani. Kõigist kolmandatest riikidest (v.a Venemaa) pärit impordi ühine turuosa suurenes 2017.–2018. aastal 2 % ja jäi seejärel stabiilseks 12 % tasemel.

(148)

Vaatlusalusel perioodil müüs Ukraina tooteid veidi kõrgema hinnaga ja Valgevene madalama hinnaga kui Venemaa. Valgevene madalamad hinnad on seletatavad Valgevene piiratud tehnoloogiaga, mis võimaldab toota turul ainult väga spetsiifilist ja odavama kvaliteediga toodet. Erinevalt Valgevenest on Venemaalt pärit import seotud kõrgema kvaliteediga kasevineeriga, mistõttu selle keskmised hinnad on kõrgemad.

(149)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit impordi mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

5.3.2.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

(150)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditulemus

 

2017

2018

2019

Uurimisperiood

Ekspordimaht (m3)

98 324

96 327

93 892

101 866

Indeks

100

98

95

104

Keskmine hind (eurodes m3 kohta)

689

755

752

705

Indeks

100

110

109

102

Allikas: Valimisse kaasatud liidu tootjad

(151)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 4 %. 2017.–2019. aastal vähenes eksport 5 %, millele järgnes uurimisperioodil 9 % kasv. Keskmised ekspordihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 2 %. 2017.–2018. aastal tõusid keskmised hinnad 10 %; järgmisel perioodidel need vähenesid.

(152)

Võttes arvesse nii ekspordimahu kui ka keskmiste hindade positiivset arengut vaatlusalusel perioodil, järeldas komisjon esialgu, et eksporditulemuste mõju ei saanud liidu tootmisharu kantud kahju suurendada.

5.3.3.   Ebasoodsad konkurentsitingimused peamisele toorainele juurdepääsul

(153)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kannatab peamise tooraine, kasepalkide piiratud kättesaadavuse tõttu võrreldes Venemaaga. Tooraine piiratud kättesaadavus vähendaks tootmismahtu ja suurendaks kulusid ning oleks seega kahju põhjus.

(154)

Juurdepääs põhitoorainele – kasepalkidele – ei selgita kahju, sest liidu tootjatel on kasepalkide varudele piisav juurdepääs. Varude suurenemine näitab, et probleem ei seisne tootmises, vaid pigem toodangu turustamises. Seega ei ole tootmise vähenemine vaatlusalusel perioodil seletatav puidu kättesaadavusega.

(155)

Seoses väidetava kulude ebasoodsa olukorraga tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu tootmiskulude suurenemist mõjutav oluline tegur on kasepalkide hind. Tooraine hind ja selle mõju liidu tootmisharu tootmiskulude üldisele suurenemisele põhjuslikku seost siiski ei nõrgenda. Täpsemalt näitab seda asjaolu, et 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal liidu tootmisharu tootmiskulud vähenesid, ent see ei toonud kaasa kasumlikkuse paranemist.

5.3.4.   Enda põhjustatud kahju

(156)

Mõned isikud väitsid, et liidu tootmisharu tegi põhjendamatuid investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamisse, kui müük aeglustus, ning põhjustas sellega kahju.

(157)

Liidu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil siiski kokku 3 %. Liidu tootmisvõimsus suurenes veidi 2018. ja 2019. aastal, kuid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu vähendas tootmist. Väide, et investeeringud tootmisvõimsuse suurendamisse olid kahju allikaks, ei ole seega põhjendatud.

5.3.5.   Streigid Soomes

(158)

Mõned isikud väitsid, et tootmise vähenemise põhjuseks on mitu Soome tehaste streiki, mis toimusid 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta alguses.

(159)

Komisjon tegi esialgse järelduse, et Soome tehaste streigid ei nõrgenda põhjuslikku seost, sest nende mõju oli geograafiliselt (Soome) ja ajaliselt (streigid toimusid 2019. aasta detsembrist 2020. aasta jaanuarini) piiratud.

5.3.6.   COVID-19 mõju

(160)

Mõned isikud väitsid, et komisjon peaks 2019. aasta lõpu ja 2020. aasta esimese poole andmeid käsitlema erilise ettevaatusega, et eristada COVID-19 mõju majandusele väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mõjust.

(161)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kasevineeri nõudlus püsis 2020. aasta teises kvartalis suhteliselt stabiilsena. Lisaks ei esinenud sel perioodil suuri häireid tarneahelas ja jätkus ka eksportmüük. Seega järeldas komisjon, et COVID-19 mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost.

5.3.7.   Toodete võrreldavus

(162)

Mõned isikud väitsid, et Venemaa tootmisharu toodetud kasevineer ei konkureeri ELi tootmisharu toodetud vineeriga, sest väidetavalt toodavad nad eri segmentidele mõeldud erineva kvaliteediga vineeri, ja seetõttu ei ole kahju põhjustanud Venemaa import.

(163)

Liidu tootmisharu müüdud eri tooteliikide ja Venemaa eksportivate tootjate müüdud tooteliikide võrdlus näitab siiski, et tooteliigid on väga sarnased ja üsna sageli isegi identsed, samuti on olemas märkimisväärne asendatavus. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et peamisi kasevineeri kasutavaid sektoreid varustavad nii liidu tootmisharu kui ka Venemaa tootjad. Igal juhul näitas uurimine, nagu on selgitatud punktis 2, et liidu tootmisharu ja Venemaa eksportiva tootja müüdavad tooted on samasugused tooted, kuna neil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed. Seega leitakse, et väide ei ole põhjendatud.

5.4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(164)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise tõttu ei saanud liidu tootmisharu kehtestada jätkusuutlikke hindu, mis halvendas oluliselt tema majanduslikku olukorda.

(165)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(166)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon kõnealuses etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

6.   MEETMETE TASE

(167)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

6.1.   Kahjumarginaal

(168)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks sihtkasumi, müües seda sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(169)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, milles käsitletakse taotletavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(170)

Esimese sammuna kehtestas komisjon põhikasumi, mis katab normaalsetes konkurentsitingimustes kõik kulud. Komisjon võttis valimisse kaasatud liidu tootjate kasumi arvesse ajast enne seda, kui Venemaalt pärit ebaõiglase impordi kasv kiirenes ja see hakkas liidu tootmisharu kahjustama. Selliseks kasumimarginaaliks määrati 9,7 %, mis vastab liidu tootmisharu 2017. aasta kasumi tasemele.

(171)

Mõned liidu tootjad väitsid, et nende investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem.

(172)

Komisjon hindas seda väidet, kuid märkis, et hoolimata käibe vähenemisest oli investeeringute tase uurimisperioodil kõrgem kui kahel varasemal aastal ja väga lähedal investeeringute tasemele 2017. aastal, mil liidu tootmisharu teenis keskmiselt 9,7 % kasumit. Võttes arvesse ka seda, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni on investeerimiskavadel põhinevad tulevikuprognoosid, komisjon neid väiteid esialgu ei aktsepteerinud.

(173)

Sellest lähtudes on mittekahjustav hind 766,33 eurot kuupmeetri kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 9,7 % kasumimarginaali kohaldamisest valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(174)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Tuginedes küsimustiku kaudristkontrollitud vastustele ja mõne valimisse kaasatud liidu tootja esitatud tõenditele, määras komisjon lisakuluks 6,68 eurot kuupmeetri kohta, millest ta lahutas kõnealuste konventsioonide järgimise tegelikud kulud uurimisperioodil, nimelt 5,28 eurot mõõtühiku kohta, mille tulemusena saadi tulemuseks 1,40 eurot kuupmeetri kohta See vahe lisati mittekahjustavale hinnale.

(175)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, mis oli 767,73 eurot kuupmeetri kohta, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(176)

Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(177)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „muude koostööd tegevate äriühingute“ ja „kõigi teiste äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal.

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal (%)

Sveza kontsern

15,9 %

30,9 %

Syktyvkar Plywood Mill Ltd.

15,0 %

43,8 %

Zheshartsky LРK LLC

15,3 %

54,0 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

15,7 %

38,1 %

Kõik muud äriühingud

15,9 %

54,0 %

7.   LIIDU HUVID

(178)

Komisjon uuris, kas ta saaks kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

7.1.   Liidu tootmisharu huvid

(179)

Liidu tootmisharu koosneb umbes 15 äriühingust. Enamasti paiknevad need geograafiliselt Kirde-Euroopa põhjaosa kasemetsade piirkondade lähedal (Soomes, Balti riikides ja Poolas) ning neil on otseseid töötajaid üle 5 000. Enamik liidu tootjaid toetas kaebust, kaks olid neutraalsel seisukohal ja ükski ei olnud uurimise algatamise vastu.

(180)

Praegune kasumlikkuse tase ei ole jätkusuutlik. Meetmete kehtestamine peaks võimaldama liidu tootmisharul saada tagasi osa kaotatud turuosast ja kehtestada hinnad tasemel, mis katab vähemalt kulud.

(181)

Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju, kuna hinnad surutakse veelgi enam alla ja müük väheneb veelgi, mis tähendab suuremat kahjumit ning tõenäoliselt tootmisrajatiste sulgemist ja töölepingute ülesütlemist.

(182)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

7.2.   Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid

(183)

Endast andsid teada 29 importijat ning saadi mitu esildist ja märkust. Nagu mainitud punktis 1.6.2, moodustas komisjon kolmest küsimustikule vastanud importijast koosneva valimi.

(184)

Mitu importijat väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine suurendaks nende ja nende klientide materjalikulusid. Neid lisakulusid oleks raske katta ning seetõttu ohustaksid need nende kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Lisaks väideti, et liidu tootmisharul puudub vajalik tootmisvõimsus, et rahuldada liidu nõudlust, mis on hinnanguliselt 2,1 miljonit m3, mistõttu väideti, et meetmed põhjustaksid turul puudujäägi. Lisaks esitati väiteid liidu tootjate huvi puudumise kohta väikeettevõtjate varustamise vastu ning teatavate materjalide tarnimisest keeldumise kohta.

(185)

Importijatele avalduvate majanduslike tagajärgede osas tehti uurimise käigus kindlaks, et valimisse kaasatud importijate kaalutud kasum on 4,7 %, kusjuures kasevineeri osakaal nende tooteportfellis on erinev. Kuigi imporditava Venemaa vineeri osakaal võib meetmete kehtestamise korral väheneda, ei eeldata, et meetmete tase viiks Venemaa impordi täieliku lõppemiseni. Arvestades, et ka naaberriikides, näiteks Ukrainas ja Valgevenes, on alternatiivseid tarneallikaid, on meetmete mõju importijate kasumlikkusele ja konkurentsivõimele eeldatavasti piiratud. Kasutajate huvi käsitletakse allpool punktis 7.3.

(186)

Mis puudutab tarneriski, siis meetmete tase ei peata tõenäoliselt Venemaa importi, vaid pigem võimaldab jätkata kasevineeri hankimist Venemaalt õiglaste hindadega. Lisaks võib kasevineeri importida ka muudest kolmandatest riikidest, näiteks Ukrainast ja Valgevenest.

(187)

Seoses väikeste koguste tarnimisega tarbijatele tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu on välja arendanud ulatusliku seotud ja sõltumatute jaemüüjate võrgustiku, mis võimaldab liidu tootmisharul jõuda väikeklientideni, kellel ei ole suutlikkust osta terveid konteinereid. Pealegi võivad kõik tarbijad ka edaspidi hankida tooteid Venemaa tootjatelt, nagu eespool mainitud.

(188)

Samuti tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharul on olemas vajalikud seadmed ja võimsus, et kohandada toodangut klientide konkreetsete nõuetega, ning seega on ta suuteline tootma kõiki nõutavaid tooteliike.

(189)

Kokkuvõttes võivad kindlaks tehtud tasemel kehtestatud dumpinguvastased meetmed avaldada negatiivset mõju mõnele sõltumatule importijale. See mõju ei tohiks aga üldiselt suur olla ja sõltub suures ulatuses importijate ärimudelist, nende tarneallikate valikust ja sellest, mil määral nad suuremad kulud oma klientidele üle kannavad.

(190)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete mis tahes negatiivne mõju sõltumatutele importijatele tervikuna on eeldatavasti piiratud ega kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

7.3.   Kasutajate huvid

(191)

Endast andis teada 13 kasutajat. Üheksa kasutajat esitasid märkusi ja/või vastasid küsimustikule.

(192)

Komisjon tegeleb puuduste kõrvaldamisega enamiku küsimustikule vastanud kasutajate puhul, kuna puuduvad versioonid huvitatud isikutega konsulteerimiseks. Praeguses etapis on ainult üks vastaja, Emiliana Imballaggi S.p.A, kes ostab kasevineeri pakendiäri tarbeks, lisanud küsimustiku vastusele avaliku versiooni.

(193)

Väideti, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine suurendaks kasutajate kulusid, mida oleks raske tarbijatele üle kanda, ning mis ohustaks seega nende kasumlikkust ja konkurentsivõimet.

(194)

Kasevineeri kasutatakse eri liiki sektorites. Meetmete kehtestamisel on eri kasutajatele tõenäoliselt erinev mõju, sõltuvalt kasevineeriga seotud kulude osakaalust kõnealuse sektori kogukuludes ja suutlikkusest kanda kulud üle tootmisahela järgmise etapi tarbijatele. Kasutajatest esitas üksikasjaliku teabe koos avaliku versiooniga ainult üks äriühing, kes kasutab vineeri pakendisektoris. Lisaks esitas kaebuse esitaja sõltumatu uuringu, milles analüüsiti meetmete eeldatavat mõju kasutajatele, võttes aluseks teoreetilised tollimaksud 20–30 %.

(195)

Peamised kasevineeri kasutavad sektorid ELis on tarbimise järgi: ehitus- (39 %), transpordi- (27 %), mööbli- (10 %) ja pakendisektor (8 %). Kättesaadava teabe põhjal hinnati kasevineeri tarbimisest suurema osa moodustavate sektorite puhul meetmete mõju esialgu piiratuks või tähtsusetuks. Sektorid, kus tollimaksudel võib olla kõige suurem mõju, on pakendi- ja parketitootjad. Isegi nendes sektorites on meetmete mõju siiski piiratud. Pakendisektori puhul on hinnanguline mõju kulude struktuuris ligikaudu 2–4 %, mis eeldatavasti kantakse üle tarbijatele. Parketi- ja põrandamaterjalisektoris on kasevineeril mitmesuguseid asendajaid, nagu muud liiki puit ja alternatiivsed materjalid, mis on veel üks põhjus, miks saab eeldada, et võimaliku kasevineeri hinna mõningase tõusu mõju on piiratud.

(196)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete mis tahes negatiivne mõju kasutajatele on eeldatavasti piiratud ega kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

7.4.   Tarnijate huvid

(197)

Huvitatud isikutena andsid endast teada kolm tarnijat.

(198)

Kõik kolm äriühingut tarnivad kasevineeri tootmiseks kasutatavaid masinaid, puidutöötlemisseadmeid või materjale Venemaa eksportivatele tootjatele. Äriühingud väitsid, et meetmete kehtestamine tooks kaasa Venemaa impordi vähenemise, mis tooks kaasa Venemaa eksportivate tootjate poolt seadmetesse tehtavate investeeringute vähenemise ja avaldaks seega negatiivset mõju nende äritegevusele.

(199)

Komisjon eeldab, et Venemaa investeeringud seadmetesse ei muutu oluliselt, kuna meetmete tase ei peata eeldatavasti Venemaalt pärit importi. Teisest küljest võimaldavad meetmed tõenäoliselt liidu tootmisharul teha investeeringuid seadmetesse, mõjutades seega positiivselt liidu puidutöötlemisseadmete tarnijaid.

(200)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete mis tahes negatiivne mõju tarnijale tervikuna on eeldatavasti piiratud ega kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

7.5.   Muud huvitatud isikud: muud puiduvineeri tootjad, keskkonnahuvid ja COVID-19.

(201)

Huvitatud isikutena andsid endast teada kolm riiklikku ühendust (Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania ühendused), kes esindavad papli-, männi- ja muust puidust vineeri tootjaid. Nad väitsid, et kuigi vaatlusalune toode ja nende tooted on erinevad, võib esineda teatavat asendatavust. Nad väitsid, et kuigi traditsiooniliselt on kasevineeri hinnad kõrgemad, tekitavad dumpinguhinnad Venemaalt pärit kasevineeri järele nõudluse, mis tuleb muud liiki puidu, nagu papli, männi ja okumee nõudluse arvelt, ning ohustavad muud liiki puidutööstuse väärtusahelat. Seetõttu toetavad nad meetmete kehtestamist.

(202)

Mitu isikut väitis, et tollimaksude kehtestamine võib põhjustada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, kuna Venemaa kasevineer asendatakse Hiina paplivineeriga või muudest Euroopast kaugemal asuvatest riikidest pärit vineeriga, mis suurendab transpordiheidet ja riski, et asendustooted on vähem jätkusuutlikud kui Venemaa kasevineer. Komisjon märkis, et meetmed kehtestataks tasemel, mis eeldatavasti ei peata Venemaalt pärit importi. Lisaks ei ole tõendatud, et kui Venemaalt pärit import asendataks muust kolmandast riigist pärit impordiga, oleks see pärit Hiinast või et muu puiduliigi tootmine oleks vähem jätkusuutlik kui Venemaa kasepuidu tootmine. Seepärast lükati see väide tagasi.

(203)

Isikud on väitnud, et tollimaksud suurendaksid COVID-19 pandeemia mõju kasutajatele. Nagu eespool selgitatud, eeldatakse siiski, et meetmete mõju peamistele kasevineeri kasutavatele sektoritele on piiratud. Lisaks ei ole komisjoni käsutuses praegu tõendeid, mis näitaksid pandeemia mõju kasutajate eri sektoritele või seda, et mõju tootjatele oleks teistsugune kui mõju kasutajatele. Selliste tõendite puudumisel peetakse COVID-19 pandeemiat liidu huvide hindamisel neutraalseks teguriks.

7.6.   Järeldus liidu huvide kohta

(204)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

8.   AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(205)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(206)

Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus kehtestati dumpingu- või turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(207)

Eespool kirjeldatust lähtudes peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks

Sveza kontsern

15,9 %

Syktyvkar Plywood Mill Ltd.

15,0 %

Zheshartsky LРK LLC

15,3 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

15,7 %

Kõik muud äriühingud

15,9 %

(208)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad määrati kindlaks selle uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute kõnealuse uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(209)

Dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohase rakendamise tagamiseks kohaldatakse kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(210)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kõnealuse arve puudumise korral rakendatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(211)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

9.   ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE

(212)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(213)

Arvutuste õigsuse kohta esitati märkuseid. UPG esitas asjakohaseid märkusi, mida võeti arvesse, kuid Sveza kontserni ja äriühingu Syktyvkar Plywood Mill Ltd. märkused arvutusi ei mõjutanud. Venemaa ametiasutused esitasid märkusi ajutiste meetmete kehtestamise vastu, kuid ei esitanud siiski ühtegi täpsustust arvutuste õigsuse kohta.

10.   LÕPPSÄTTED

(214)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(215)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse Venemaalt pärit ja praegu CN-koodi ex 4412 33 00 (TARICi kood 4412330010) alla kuuluva sellise vineeri impordi suhtes, mis koosneb üksnes spoonikihtidest, kusjuures ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm, ning millel on alamrubriigis 4412 33 kirjeldatud puidust väliskihid, millest vähemalt üks on kasepuidust, kas kaetud või katmata.

2.   Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool nimetatud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Sveza kontsern, mis koosneb seitsmest eksportivast tootjast: JSC „SVEZA Manturovo“ JSC „SVEZA Novator“ Tyumen Plywood Plant Limited JSC „SVEZA Ust-Izhora“ JSC „SVEZA Uralskiy“ JSC „SVEZA Kostroma“ JSC „SVEZA Verhnaya Sinyachiha“

15,9 %

C659

Syktyvkar Plywood Mill Ltd.

15,0 %

C660

Zheshartsky LРK LLC

15,3 %

C661

Teised koostööd teinud äriühingud, mis on loetletud lisas

15,7 %

 

Kõik muud äriühingud

15,9 %

C999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriigi tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema poolt allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, ekspordiks Euroopa Liitu müüdava kasevineeri (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Venemaal. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4.   Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise tasumisel.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid õigusnorme.

Artikkel 2

1.   Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.

2.   Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.   Huvitatud isikud, kes soovivad, et kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik uurib esitatud taotlusi väljaspool tähtaega ja võib vajaduse korral otsustada, kas need vastu võtta või mitte.

Artikkel 3

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse kuus kuud.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)   ELT C 342, 14.10.2020, lk 2.

(3)   ELT C 428, 11.12.2020, lk 27.

(4)  TRONi dokumendid t20.006971 ja t20.006972, mõlemad kuupäevaga 2. november 2020.

(5)  Vastavad küsimustikud ning ka kasutajate küsimustik tehti internetis kättesaadavaks uurimise algatamise päeval aadressil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2486.

(6)  Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(7)  TRONi dokument t21.000594

(8)  Üldkohtu 25. juuni 2015. aasta otsus kohtuasjas T-26/12, PT Musim Mas, punkt 50, mida Euroopa Kohus kinnitas 26. oktoobri 2016. aasta kohtuasjas C-468/15 P esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel, punktid 43–44.

(9)  Eurostati andmed, mida on korrigeeritud punktis 4.3.1 selgitatud metoodika abil.

(10)  TARICi kood: 4412330010

(11)  CN-kood: 4412 33 00

(12)  Kogu CN-koodi impordimahu ja vaatlusaluse toote impordimahu suhe (TARIC/CN) pärast uurimise algatamist on muude kolmandate riikide puhul TARICi andmete põhjal 3 %.


LISA

Koostööd teinud eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud

Nimi

TARICi lisakood

Arkhangelsk Plywood Plant JSC

C662

CJSC Murom

C663

LLC InvestForest

C664

Joint Stock Company Bryansk Plywood Mill

C665

Joint-Stock Company Krasnyi Yakor

C666

Limited Liability Company Fanernyiy Zavod

C667

Limited Liability Company UPM-Kymmene Chudovo

C668

Murashi Plywood Factory

C669

Parfino Plywood Factori

C670

ZAO Plyterra

C671

Plywood Plant Vlast Truda JSC

C672

Limited Liability Company Vyatsky Plywood Mill

C673