(1)

29. jaanuaril 2007 kiitis komisjon heaks 5 miljoni euro suuruse päästmisabi andmise ettevõtjale Sandretto Industrie srl (edaspidi „Sandretto”) (1). Abimeede seisnes garantiis kahele erapankadest saadud arvelduslaenule, mille tingimused määrati kindlaks pärast komisjoni heakskiidu saamist. Päästmisabist teatades kohustus Itaalia lõpetama garantii mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle andmist ning esitama komisjonile Sandretto ümberkorralduskava kuue kuu jooksul alates abimeetme lubamisest.

(2)

Saamata Itaalialt teavet asjade käigu kohta, küsis komisjon 14. detsembri 2007. aasta kirjas Itaalialt juhtumi kohta teavet (kirja viitenumber D/54995).

(3)

Itaalia saatis 21. jaanuaril 2008 kirja (viitenumber A/1233), milles teavitas komisjoni, et abi anti kahes osas, esimene 24. juulil 2007 ja teine 13. augustil 2007.

(4)

Komisjon palus 23. jaanuari 2008. aasta kirjas (viitenumber D/50314) Itaalial kinnitada, et garantii kehtivus lõppes 24. jaanuaril 2008, või esitada ümberkorralduskava ning teavitas Itaaliat, et juhul kui Itaalialt ei saada kiiret vastust, teevad komisjoni talitused ettepaneku algatada ametlik uurimismenetlus.

(5)

Itaalia vastas 8. veebruaril 2008 (viitenumber A/2526), teavitades komisjoni, et garantii esimese osa kehtivus lõppes 24. jaanuaril 2008 ning kui ettevõtja vara müük oli mitmel korral nurjunud, oli pädev kohus hoiatanud, et menetlus võidakse muuta pankrotiavalduseks.

(6)

Otsus algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus (edaspidi „algatusotsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas koos üleskutsega huvitatud isikutele esitada märkusi (2). Itaalia saatis märkused 19. mai 2008. aasta kirjaga (viitenumber A/9253). Muud huvitatud isikud märkusi ei saatnud.

(7)

Seejärel nõudis komisjon lisateavet 20. augusti 2008. aasta kirjas (viitenumber D/53263), millele Itaalia ametiasutused vastasid 18. septembril (viitenumber A/19134), ja 20. oktoobri 2008. aasta kirjas (viitenumber D/54063), millele Itaalia ametiasutused vastasid 4. novembril (viitenumber A/23219).

(8)

Sandretto toodab ja müüb termoplastide survevaluseadmeid. Ettevõtja loodi 1947. aastal Fratelli Sandretto nime all, hiljem on selle nime ja ettevõtte vormi mitu korda muudetud. Abi andmise ajal aastal 2007 oli Sandretto aastakäive 30 miljonit eurot ja selles töötas 340 inimest. Äriühing oli kohaliku majanduse oluline tuluallikas ja tal oli kaks tehast: Torino provintsi Grugliasco ja Pont Canavese omavalitsusüksuses, mis on mõlemad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblikud piirkonnad.

(9)

Äriühing kuulutati 2006. aasta märtsis maksujõuetuks ja lubati seejärel algatada „erakorralise halduse” menetlus, mis oleks lubanud tal tegevust jätkata (3). Kuid lõpuks otsustati, et äriühing peaks äritegevuse lõpetama, ning erakorraline haldur käivitas vastavalt korralduses nr 270/99 (4) sätestatud menetlusele äriühingu likvideerimise ja seega selle vara müügi vastutava ministeeriumi loal, mis anti 27. veebruaril 2007.

(10)

Äriühingu vara põhiosa (5) müügiks tehti edutult mitu avalikku pakkumiskutset, kuni 24. mail 2008 saavutati eelkokkulepe Brasiilia äriühinguga Indústrias Romi SA, mille järel sõlmiti 12. juunil 2008 lõplik leping Sandretto ja ostja Itaalias asuva tütarettevõtte Romi Italia vahel.

(11)

29. juulil 2008 kinnitas Torino ringkonnakohus (Tribunale) müügi, mille tagajärjel Sandretto lõpetas äritegevuse täielikult ja oli määratud likvideerimisele juriidilise isikuna niipea, kui tema vara saab võlausaldajate vahel jagatud.

(12)

Ehkki päästmisabi kiideti heaks 29. jaanuaril 2007, anti arvelduslaenud (5 miljonit eurot) peaaegu kuus kuud pärast nende lubamise kuupäeva: üks 24. juulil 2007 ja teine 13. augustil 2007. Itaalia väitel kulus see aeg erapankade valimiseks, kes annaksid laenu ja lepiksid haldajatega kokku rahastamise tingimustes.

(13)

Abi anti garantiina kahele 2,5 miljoni euro suurusele arvelduslaenule, mille andsid Banca Popolare di Novara ja Banca Intesa Sanpaolo.

(14)

Itaalia väitel nõuti abi esimese osaga seotud garantii sisse 24. jaanuaril 2008. Itaalia ei esitanud kuue kuu jooksul pärast lubava otsuse tegemist äriühingu ümberkorraldamise (ega likvideerimise) kava. Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist teavitas Itaalia komisjoni ametlikult, et riigi garantiid mõlemale laenule on sisse nõutud (6).

(15)

Komisjon võttis algatusotsuses seisukoha, et puudusid tõendid selle kohta, et Sandretto oleks lõpetanud päästmisabi kasutamise kuue kuu möödumisel esimese laenuosa andmisest ehk 24. jaanuariks 2008.

(16)

Peale selle kahtles komisjon, kas päästmisabi, mida oli seadusevastaselt pikendatud, saab käsitada ümberkorraldusabina, mis on kokkusobiv ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „suunised”) (7) punktidega 34–51, eriti ümberkorralduskava puudumisel.

(17)

Itaalia ametiasutused saatsid oma märkused 18. mai 2008. aasta kirjas, millega nad teavitasid komisjoni, et asjaomased pangad nõudsid 24. juulil ja 13. augustil 2007 antud laenuosade katteks antud garantii sisse vastavalt 23. märtsil ja 4. aprillil 2008.

(18)

Itaalia väitel on riigi nõue Sandretto vastu pärast garantii sissenõudmist „prededucibile”. See tähendab, et riigil on võla tagasisaamisel muude võlausaldajate ees eesõigus. Itaalia ametiasutuste väitel on abi täielik tagasisaamine piisavalt kindel.

(19)

Peale selle esitasid Itaalia ametiasutused teavet Sandretto likvideerimise seisust ja Sandretto vara müügiks korraldatud pakkumiskutsetest 2007. aasta juunist kuni 2008. aasta maini, mille tulemusena äriühing Romi Italia ostis osa varast.

(20)

Hiljem edastasid Itaalia ametiasutused vastuseks komisjoni teabenõudele Sandretto vara müügi kohta Romi Italiale järgmise teabe.

(21)

Romi Italia oli omandanud 7,9 miljoni euro eest osa Sandretto varast. Hind oli 2007. aasta juunis antud hinnangust madalam, kuid samas kõrgeim, mida pakuti pärast mitut nurjunud avalikku müügipakkumist. Itaalia ametiasutuste väitel tuleks saadud hinda seetõttu pidada vastavaks asjaomase vara turuhinnale.

(22)

Pärast Torino ringkonnakohtu määrust lõpetas Sandretto alates 29. juulist 2008 äritegevuse täielikult ja oli määratud likvideerimisele juriidilise isikuna niipea, kui tema vara saab võlausaldajate vahel jagatud.

(23)

Itaalia ametiasutused rõhutasid ka, et Romi Italia ei olnud üle võtnud Sandretto olemasolevaid kohustusi. Sandretto oli lõpetanud kõik töölepingud oma töötajatega ning Romi Italia oli sõlminud uued ja erinevad lepingud, millest vaid mõned sõlmiti Sandretto endiste töötajatega. Romi Italia ei hõivanud Sandretto kohta suhetes viimase vahendajate, tarnijate ja klientidega, vaid võttis üle ainult äritegevuseks hädavajalikud lepingud (gaasi- ja elektrivarustuse, hooldus- ja turvajärelevalve lepingud).

(24)

Komisjon leiab, et päästmisabimeede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Abi anti garantiidena, mis on riigi vahenditest rahastatud eelis. Meede on valikuline, sest piirdub äriühinguga Sandretto, ja see võib tõenäoliselt moonutada konkurentsi, andes äriühingule Sandretto eelise teiste konkurentide ees, kes abi ei saa. Peale selle toimub turul, kus Sandretto tegutseb, ulatuslik liikmesriikidevaheline kaubavahetus (8).

(25)

Suuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt peab päästmisabi lõppema mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist äriühingule.

(26)

Käesoleval juhul tehti esimene väljamakse 24. juulil 2007. Seetõttu oleks tulnud garantii kehtivus lõpetada 24. jaanuaril 2008, nagu tunnistasid Itaalia ametiasutused oma 2. veebruari 2008. aasta kirjas (9).

(27)

Päästmisabist teatades kohustus Itaalia lõpetama garantii mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle andmist ning esitama komisjonile Sandretto ümberkorralduskava kuue kuu jooksul pärast abimeetme lubamist.

(28)

Itaalia ei esitanud aga äriühingu ümberkorraldamise (ega likvideerimise) kava kunagi. Selle asemel nõuti garantii ettenähtud kuue kuu möödumisel sisse ja Sandretto võlgneb nüüd riigile 5 miljonit eurot. Itaalia ei ole seni tõendanud selle võla tasumist riigile.

(29)

Täitmata on ka suuniste punktis 26 sätestatud pikendamistingimused. Suuniste punktis 26 on sätestatud, et päästmisabi meedet võib pikendada seni, kuni komisjon võtab vastu otsuse ümberkorralduskava kohta, kui selline kava on kuue kuu jooksul esitatud, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole.

(30)

Lisaks ei saa garantii pikendamist üle kuue kuu pidada ka (seadusevastaseks) ümberkorraldusabiks, sest ei ole teavitatud ei ümberkorralduskavast ega ühestki muust meetmest, mis võiks täita suuniste punktis 34 ja järgnevates punktides esitatud tingimused.

(31)

Seepärast tuleb järeldada, et päästmisabi on kasutatud lubavat otsust rikkudes ning seda ei saa pidada kokkusobivaks ümberkorraldusabiks, sest ükski suuniste tingimus ei ole täidetud.

(32)

Lisaks jätkas äriühing päästmisabi kasutamist pärast lubavas otsuses osutatud kuue kuu möödumist, mistõttu leiab komisjon, et alates 24. jaanuarist 2008 abimeedet kuritarvitati nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (10) (edaspidi „menetlusmäärus”) artikli 1 punkti g tähenduses, sest seda abi kasutati rikkudes nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud otsust.

(33)

Menetlusmääruse põhjenduse 15 kohaselt võivad abi kuritarvitamisel olla siseturu toimimisele samasugused mõjud kui ebaseaduslikul abil ja seda tuleks seetõttu käsitleda samasuguse menetluse kohaselt.

(34)

Menetlusmääruse artiklis 14 on sätestatud, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Artiklis 16 on sätestatud, et artiklit 14 kohaldatakse abi kuritarvitamise korral mutatis mutandis. Sandrettole antud abi kuritarvitamise tõttu pärast 24. jaanuari 2008 peab Itaalia võtma kõik vajalikud meetmed, et abi tagasi saada, kusjuures sellelt tuleb arvestada intressi alates kuupäevast, mil abisaaja alustas abi kuritarvitamist, kuni selle tagasisaamise kuupäevani.

(35)

Pärast abi andmist toimus vara müük täies kooskõlas Itaalia õiguses sätestatud likvideerimismenetlusega, (11) mistõttu komisjon peab kontrollima, kas eelis on võinud üle minna ostjale. Komisjon peab uurima, kas vara müüdi turuhinnaga. Kui peaks selguma, et vara müüdi turuhinnast odavamalt, tuleb tagastamiskorraldust laiendada ka ostjale (12).

(36)

Komisjoni palvel teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni, (13) et Romi Italia oli omandanud enamiku Sandretto varast kokku 7,9 miljoni euro eest, millest 2,48 miljonit eurot tasuti osaluse eest väljaspool Itaaliat asuvates äriühingutes ja 5,42 miljonit eurot muu materiaalse ja mittemateriaalse vara (hooned, seadmed, kaubamärgid) eest. Materiaalse ja mittemateriaalse vara eest saadud hind (5,42 miljonit eurot) oli väiksem kui neile 2007. aasta juunis antud hinnang (7,5 miljonit eurot). Saadud hind oli sellegipoolest kõrgem kui kõik muud likvideerimise käigus saadud pakkumised. Itaalia ametiasutuste väitel tuleks saadud hinda seetõttu pidada vastavaks asjaomase vara turuhinnale.

(37)

Sandretto ja Romi Italia vaheliste lepingute ning Itaalia ametiasutuste esitatud teabe läbivaatamine näitab, et Romi Italia ei võtnud üle Sandretto kohustusi. Sandretto on lõpetanud kõik töölepingud ning Romi Italia oli sõlminud uued töölepingud, millest ainult osa Sandretto endiste töötajatega. Romi Italia ei ole võtnud üle Sandretto suheteid tolle endiste vahendajate, tarnijate ja klientidega, piirdudes vaid äritegevuse jätkamiseks vajalike lepingute ülevõtmisega.

(38)

Võttes arvesse kõiki eespool loetletud kaalutlusi, järeldas komisjon, et Romi Italia ei jätka tegelikult Sandretto äritegevust. Seepärast on komisjon seisukohal, et tehingu puhul oli tegu vara müügi ja mitte tegevuse jätkumisega. Komisjonil ei ole talle käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe alusel alust arvata, et Romi Italia makstud hind ei olnud turuhind.

(39)

Seepärast võtab komisjon seisukoha, et abi andis eelise ainult Sandrettole ja see eelis ei kandunud edasi Romi Italiale. Tagasinõude peaks seetõttu esitama otse Sandrettole.

(40)

Komisjon leiab, et 5 miljoni euro suurust päästmisabi, mida pikendati pikemaks ajaks kui 24. jaanuarini 2008 ja millest Sandretto sai kasu kuni äritegevuse täieliku lõpetamiseni 29. juunil 2009, on kuritarvitatud, seda ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks ning Itaalia peab selle abisaajalt (Sandretto) sisse nõudma,