<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-88/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0088</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:224">EU:C:2018:224</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Tanchevi ettepanek – Kohtuasi C‑88/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Zurich Insurance ja Metso Minerals</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Evgeni Tanchev</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180410">10. aprillil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑88/17</HT></P><P>Zurich Insurance plc</P><P>Metso Minerals Oy</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>Abnormal Load Services (International) Limited</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein oikeus (Soome kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE=")" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsus</KEYWORD><KEYWORD>Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades</KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Brüsseli I määrus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 44/2001</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus lepingutega seotud asjades</KEYWORD><KEYWORD>Kahju</KEYWORD><KEYWORD>Kohustuse täitmise koha kindlaksmääramine</KEYWORD><KEYWORD>Koht, kus teenused osutati või kus neid oleks tulnud osutada</KEYWORD><KEYWORD>Leping kauba vedamiseks ühest liikmesriigist teise mitmes etapis, milleks on vaja rohkem kui üht transpordiliiki (multimodaalne vedu</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi puudutab rahvusvahelist kohtualluvust lepingulise kahju nõude puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Brüsseli I määrus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande alusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42). Alates <DATE ISO="20150110">10. jaanuarist 2015</DATE> asendab seda määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>) (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Brüsseli Ia määrus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> seoses juhtumiga, milles on tegemist kauba multimodaalse veoga ühest liikmesriigist teise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Vastavalt Soome ettevõtjaga sõlmitud kokkuleppele vedas Suurbritannia vedaja kaupa Soomest Suurbritanniasse. Pärast seda, kui asjaomane kaup läks veo ajal Suurbritannias kaduma, esitasid Soome ettevõtja ja kauba kindlustusandja kahju hüvitamise hagi Soome kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kohtuvaidlus on jõudnud Korkein oikeusse (Soome kõrgeim kohus) ning see kohus soovib teada, kas Soome kohtutel on Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b alusel rahvusvaheline kohtualluvus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis oma otsustes Rehder<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja Flightright jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> seoses reisijate lennutranspordiga, et lepingulise kahju puhul võib kohtualluvus olla nii pardalemineku kohas kui ka lõppsihtkohas. Kuivõrd puudub täielikult Euroopa Kohtu praktika, mis käsitleks otseselt kohtualluvust liikmesriikide vahelist multimodaalset vedu puudutava lepingu rikkumise korral, peab Euroopa Kohus käesolevas asjas vastama küsimusele, kas reisijate lennutranspordiga seoses välja kujundatud reegel võib kehtida käesoleva olukorra suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Olen jõudnud järeldusele, et põhikohtuasjas käsitletav vaidlus saab kuuluda Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b alusel Soome kohtute alluvusse, sest koht, kust kaup veoteenuste lepingu alusel teele saadetakse, on koht, kus kaubaveolepingu kontekstis teenust osutatakse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Brüsseli I määruse artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(a)</NO.P><TXT>lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(b)</NO.P><TXT>kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>[…]</P></ITEM><ITEM><P>teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></TXT><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja asjaolud ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja vastustaja Abnormal Load Services (International) Ltd (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>ALS<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) on Suurbritannia vedaja, kelle asukoht on Ühendkuningriigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Asukoht on märgitud seisukohtades, mis vastustaja Euroopa Kohtule esitas.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>ALS sõlmis 2008. aasta juulis kaubaveolepingu Soome mäe- ja ehitustööstuse seadmete tootjaga Metso Minerals Oy (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Metso<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>). Selle ese oli silinderpurusti vedamine Porist Soomes Sheffieldi Suurbritannias. Purusti oli kindlustatud Zurich Insurance plc poolt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Zurich<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>). Nii Metso kui ka Zurich on põhikohtuasjas kaebajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>ALS vedas alltöövõtjate abiga purustit järgmiselt. See veeti kõigepealt veoki madalraamhaagisel Soomes Porist Raumasse. Raumas laaditi see veokilt maha ja lastiti seadme oma veomootorit kasutades laeva. Pärast merevedu Ühendkuningriiki lossiti purusti jällegi seadme oma veomootorit kasutades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Nagu ALS oma seisukohtades täpsustas, kasutati mereveoettevõtte Finnlines laeva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Birka Exporter<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></NOTE> Hulli sadamas ja laaditi teisele veokile. Kuna Metso vastuvõtjal puudus piisav või sobiv ladustamismaht, palus ta ALSi alltöövõtjal viia purusti viimase enda lattu ja hoida seda ajutiselt mõni päev seal. Kuid purustit hoiti seal pikemat aega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vastavalt ALSi kirjalikele seisukohtadele.</P></NOTE> ja see läks kaduma enne, kus see jõuti Sheffieldis asuvale vastuvõtjale kätte toimetada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Zurich hüvitas Metsole purusti väärtuse, millest enne arvati maha omavastutusega kaetud summa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Zurich ja Metso esitasid <DATE ISO="20090930">30. septembril 2009</DATE> Satakunnan käräjäoikeusele (Satakunta maakonna esimese astme kohus, Soome) nõude mõista ALS‑ilt nende kasuks välja kahjuhüvitusena summa, mis vastab purusti väärtusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Satakunnan käräjäoikeus (Satakunta maakonna esimese astme kohus) mõistis <DATE ISO="20130322">22. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsusega ALS‑ilt välja hagis nõutud summa, olles esmalt järeldanud, et see kohus oli pädev asja arutama, sest see puudutas maanteevedu ning kohtualluvuse aluseks olid Soome õigusnormid, millega rakendati rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>CMR<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Allkirjastatud <DATE ISO="19560519">19. mail 1956</DATE> Genfis, <HT TYPE="ITALIC">United Nations Treaty Series</HT> 1961, nr 5742, lk 190. Ametlik lühend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>CMR<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on tuletatud konventsiooni prantsuskeelsest pealkirjast (<HT TYPE="ITALIC">Convention relative au contrat de transport international de marchandises par route</HT>).</P></NOTE> artiklit 31.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>ALSi esitatud apellatsioonkaebuse alusel otsustas Vaasan Hovioikeus (Vaasa apellatsioonikohus, Soome), et tegemist oli kombineeritud veoga, pooled ei olnud CMRi alusel sõlminud kokkulepet kohtualluvuse kohta, viimati nimetatud konventsioon ei olnud kohaldatav ning asi ei kuulunud Vaasan Hovioikeuse (Vaasa apellatsioonikohus) alluvusse ka Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alusel. Oma <DATE ISO="20150330">30. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuses jättis see kohus seega asja vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Korkein oikeusele (Soome kõrgeim kohus) esitatud kassatsioonkaebuses väitsid Zurich ja Metso, et Vaasan Hovioikeuse (Vaasa apellatsioonikohus) otsus tuleb tühistada ja ALS‑ilt tuleb mõista välja kahjuhüvitis, või et kohtuasi tuleb saata tagasi uueks sisuliseks arutamiseks Vaasan Hovioikeusele (Vaasa apellatsioonikohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustaski Korkein oikeus (Soome kõrgeim kohus) põhikohtuasjas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Kuidas tuleb määrata teenuse osutamise koht või kohad nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses siis, kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt vedu toimub mitmes etapis ja erinevat liiki veovahenditega?<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vastustaja ning Soome, Portugali ja Šveitsi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad. Kohtuistungit ei taotletud ja seda ei toimunud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kokkuvõte esitatud seisukohtadest</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Küsimust lahendama asudes teen kõigepealt kokkuvõtte põhilistest Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>ALS vaidleb vastu Soome kohtute rahvusvahelisele kohtualluvusele, samas kui Soome, Portugali ja Šveitsi valitsus ning komisjon on seisukohal, et Soome kohtutel on rahvusvaheline kohtualluvus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>ALS väidab, et kohustuse täitmise kohaks saab pidada ainult mahalaadimise kohta, leides, et kohustuse täitmise koht saab olla üksainus koht ning lõppsihtkoht on oluliselt suurema tähtsusega kui lähtekoht. Tema väitel ei ole viimati nimetatud koht eriti olulisem kui erinevad ümberlaadimise kohad. Erinevalt lennureisijatest ei ole kaubaveolepingu pooled huvitatud mitte sellest, milliseid transpordiliike teekonnal kasutatakse, vaid üksnes sellest, et kaup jõuaks lõppsihtkohta. Lisaks väidab ALS, et olukord on sarnane erinevates liikmesriikides tegutseva müügiesindaja olukorraga, millega seoses on Euroopa Kohus otsustanud kohtuotsuses Wood Floor Solutions Andreas Domberger, et pädevad on müügiesindaja alalise elukoha kohtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20100311">11. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus Wood Floor Solutions Andreas Domberger, C‑19/09, EU:2010:137, punkt 42.</P></NOTE> Veel viitab ALS Euroopa Kohtu otsusele Réunion européenne jt, mille kohaselt kuulub kombineeritud mere- ja maanteeveo korral lepinguvälise kahju<?PAGE NO="4"?> alaste asjade lahendamine selle koha kohtute alluvusse, kuhu kaup tuleb kohale toimetada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="19981027">27. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Réunion européenne jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑51/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:509">EU:C:1998:509</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> See oleks ALSi hinnangul kooskõlas veolepingute suhtes kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise reeglitega Rooma I määruse alusel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080617">17. juuni 2008. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Rooma I<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 177, lk 6</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> mille kohaselt on määravaks kauba saajale üleandmise koht ja mida tuleb tõlgendada Brüsseli I määrust arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Nii Soome kui ka Portugali valitsus tuginevad Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt koht, kus vedaja kauba veoks vastu võttis, ja kauba üleandmiseks ette nähtud koht on samavõrra tihedalt seotud lepingulise kohustuse täitmisega veolepingu kontekstis. Soome valitsus viitab põhiliselt Euroopa Kohtu otsusele Wood Floor Solutions Andreas Domberger, samas kui Portugali valitsus viitab kohtuotsustele Rehder, Nickel &amp; Goeldner Spedition<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja Color Drack<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20070503">3. mai 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Color Drack</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:262">EU:C:2007:262</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ning tugineb mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>peamine teenuste osutamise koht<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Komisjon, kes viitab Euroopa Kohtu otsustele Rehder, Wood Floor Solutions Andreas Domberger ja Color Drack, möönab, et igal juhul on saabumiskoht kohustuse täitmise kohaks, kuna see on viimane koht veoahelas. Komisjon väidab siiski seejärel, et lähedust, etteaimatavust ja õiguskindlust silmas pidades oleks kohane tunnustada kohustuse täitmise kohana ka lähtekohta. Komisjon leiab, et olukord oleks siis sarnane kohtuasjas Rehder esinenud olukorraga. Komisjon arvab sellest tulenevalt, et käesolevas asjas võib kaebaja valida veolepingust tuleneva lähtekoha ja selles lepingus määratud saabumiskoha vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Šveitsi valitsus märgib, et kohtualluvusnormi tõlgendamisel tuleb arvesse võtta normi eesmärki. Muude argumentide hulgas väidab Šveitsi valitsus, et Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunktis b lepinguga seotud asjade kohta sätestatud kohtualluvuse kindlaksmääramise eesmärgid on lähedus ja etteaimatavus. Šveitsi valitsus on seisukohal, et kohustuse täitmise kohaks võib pidada nii lähte- kui ka üleandmiskohta. Kui kaup oleks näiteks kahjustatud või läinud kaduma lähtekohas, ei tunduks olevat kohane piirata kohtualluvust nii, et pädevad on ainult sihtkoha riigi kohtud, arvestades raskusi, mis tekiksid seal asjasse puutuvate tõendite kogumisega. Šveitsi valitsus lisab, et ümberlaadimise kohti kogu teekonna vältel ei peaks seevastu käsitama kohustuse täitmise kohtadena, sest esiteks ei saa mõlemad lepingu pooled neid ette näha, kuna nende kohtade valik jäetakse tavaliselt ainuüksi vedajale, ning teiseks peaks võimalike kohtualluvuste hulk olema piiratud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleks märkida, et eelotsusetaotluse esitanud Soome kohtus arutatav põhikohtuasi puudutab vaidlust selle üle, kas rahvusvahelise multimodaalse kaubaveo puhul on kauba lähtekoha liikmesriigi kohtutel rahvusvaheline kohtualluvus. Eelotsusetaotlus on sõnastatud laiemalt, et hõlmata vajaduse korral sihtliikmesriigi ning transiidipunktide liikmesriikide kohtualluvust. Selleks et lahendada tõstatud probleem eelotsuses sõnastatud kujul, ei ole aga eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimusele vastamisel tarvis neid punkte käsitleda. Kuid arvestades eespool mainitud kohtualluvuste hulga piiratuse aspekti, on need siiski kaudselt asjasse puutuvad, nii et ma puudutan nende teemat selles kontekstis ettepaneku eri kohtades.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on mitmes kohtuasjas käsitlenud rahvusvahelist kohtualluvust rahvusvahelise kaubaveo kontekstis. Siiski ei puuduta ükski neist kohtuasjadest Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b kohast valikulist kohtualluvust kaubaveolepingu puhul, mis on käesolevas eelotsusetaotluses tõstatatud küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kaupade maismaaveo osas käsitlevad need kohtulahendid põhiliselt CMRi ja selle konventsiooni kohaldamisala. Euroopa Kohus on siiski otsustanud, et liikmesriikide kohtute ülesandeks on otsustada, kas vaidlus kuulub CMRi kohaldamisalasse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ning käesolevas asjas on Vaasan Hovioikeus (Vaasa apellatsioonikohus) otsustanud, et CMR ei ole <HT TYPE="ITALIC">ratione materiae</HT> kohaldatav, sest käesolev kohtuasi puudutab kombineeritud vedu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Sel põhjusel esitabki Korkein oikeus (Soome kõrgeim kohus) CMRi kohaldamatusest lähtudes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eespool punktid 13 ja 14.</P></NOTE> eelotsuse küsimuse, paludes tõlgendada Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkt b sätestab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>valikulise kohtualluvuse<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> alternatiivina <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>üldisele kohtualluvusele<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. Põhikohtuasja vastustaja osas on Brüsseli I määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt koostoimes selle määruse artikli 60 lõikega 1 üldine kohtualluvus Ühendkuningriigi kohtutel, kus on ALSi asukoht. Põhikohtuasja kaebajad võivad seega otsustada esitada kaebuse Soome kohtule üksnes juhul, kui Soome vastab Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunktis b sätestatud valikulise kohtualluvuse tingimustele, st kui Soome oli selle artikli tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>kohustuse täitmise koht<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas esitati rahvusvahelise kohtualluvuse küsimus sellepärast, et asi ei ole seotud mitte üksnes Soomega, vaid ka teiste riikidega: Soome on riik, kust kaup teele saadeti ja kus on saatja asukoht, samas kui kaubaveo sihtkoht ning vedaja asukoht on Ühendkuningriigis, kus kaup pealegi lõpuks kaduma läks. Peale selle tuli käesolevas asjas purusti vedada Soomest Ühendkuningriiki läbi teiste liikmesriikide territoriaalvete või mitte ühegi riigi territoriaalvee. Lihtsamalt öeldes on kõik need territooriumid ja veed kohad, kus veolepingut täideti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kuna teenuselepinguga seotud rahvusvahelise kohtualluvuse kindlaksmääramise kohta sätestab Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkt b, et lepingulise kohustuse täitmise kohana käsitletakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kohta […], kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, tekib küsimus, kas kohtualluvus on kõikide nende riikide kohtutel, kus osa kohustusest täideti, või nendest riikidest ainult ühe või mõne riigi kohtutel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunktide a ja b sõnastuse kohaselt viitavad need alapunktid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>selle[le] <HT TYPE="ITALIC">paiga[le</HT>] […], kus tuli täita […] kohustus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ning alapunktis b ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/><HT TYPE="ITALIC">koh[ale</HT>] liikmesriigis<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Arvestades, et kasutatud on ainsust, näib, et lepingutega seotud asjades võib valikulise kohtualluvuse kohaks pidada ainult üht kohta. Seda järeldust ei toeta aga kohtupraktika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on otsustanud, et juhul kui ühtainsat kohustuse täitmise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, on igal kohustuse täitmise kohal piisavalt tihe lähedusseos kohtuvaidluse faktiliste asjaoludega ja sellest tulenevalt oluline seos kohtualluvuse vaatepunktist. Kauba müüki puudutavas vaidluses leidis Euroopa Kohus, et niisugusel juhul võib hageja kaevata kostja Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b esimese taande alusel omal valikul ühte kohustuse täitmise koha järgsetest kohtutest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20070503">3. mai 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Color Drack</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:262">EU:C:2007:262</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Kohtuasi puudutas niisuguse müügilepingu täitmist, mille kohaselt kostja, kes oli Saksamaal asutatud äriühing, kohustus kauba üle andma hageja eri edasimüüjatele Austrias. Euroopa Kohus otsustas, et kauba üleandmise kohti sai olla mitu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>See on kooskõlas kohtupraktikaga, mis käsitleb kohtualluvust õigusvastaselt tekitatud kahju puhul ja milles Euroopa Kohus on samuti leidnud, et see kohtualluvus võib olla rohkem kui ühes kohas, kui koht, kus kahju tekkis, ei ole sama, mis koht, kus kahju tekitanud sündmus aset leidis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Nt <DATE ISO="19761130">30. novembri 1976. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bier <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Mines de Potasse d’Alsace</NAME.CASE>, <NO.CASE>21/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:166">EU:C:1976:166</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="19981027">27. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Réunion européenne jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑51/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:509">EU:C:1998:509</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Réunion européenne jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="19981027">27. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Réunion européenne jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑51/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:509">EU:C:1998:509</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, kus käsitleti kaubavedu merd ja siis maismaad pidi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Euroopa Kohus tegi otsuse Brüsseli konventsiooni alusel, mis on Brüsseli I määruse õiguseellane ja millega kooskõlas tuleb viimast tõlgendada, vt Brüsseli I määruse põhjenduse 19 teine lause ja vt nt <DATE ISO="20100504">4. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TNT Express Nederland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑533/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:243">EU:C:2010:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, otsustas Euroopa Kohus, et tegemist oli õigusvastase käitumisega tekitatud kahjuga, mistõttu ei laiene vaidlusele kohtualluvus, mis on ette nähtud lepingutega seotud asjade puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Reisijate lennuveolepingute kohta on Euroopa Kohus teinud kaks lahendit, milles on selgitatud Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b teisest taandest tuleneva lepingutega seotud asjade kohtualluvuse tingimusi ning mida ma asun nüüd üksikasjalikult vaatlema.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Reisijate lennuvedu käsitlev kohtupraktika</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rehder</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Rehder<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> paluti Euroopa Kohtul otsustada lennureisijate õigusi käsitleval Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 261/2004<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 46, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> põhinevate nõuetega seotud rahvusvahelise kohtualluvuse üle. Selles kohtuasjas esitas hageja tühistatud Müncheni (Saksamaa) – Vilniuse (Leedu) lennu tõttu kahju hüvitamise hagi Saksa kohtule, kuigi lennuettevõtja asukoht oli Riias (Läti). Euroopa Kohus otsustas, et kohtualluvus on nende liikmesriikide kohtutel, kus on lennuki väljumis- <HT TYPE="ITALIC">või</HT> saabumiskoht. Nende kahe võimaluse vahel lõpliku valiku tegemise õigus kuulub hagejale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järeldas, et mõlemal neist kohtadest on piisav lähedusseos vaidluse faktiliste asjaoludega, arvestades marsruudil reisijatele osutatud asjakohaste teenuste laadi. Samas leidis Euroopa Kohus, et lennuki vahemaandumiskohtadel ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>piisavat seost [asjaomasest] lepingust tulenevate teenuste sisuga<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kaaludes lennu väljumis- ja saabumiskoha asjakohasust, eristas Euroopa Kohus seda olukorda müügilepingust, märkides, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>erinevalt kaupade tarnimisest erinevatesse kohtadesse, mis kujutab endast eristatavaid ja kvantitatiivselt väljendatavaid toiminguid, nii et peamise tarne kohta on võimalik määratleda majanduslike kriteeriumide alusel<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Euroopa Kohus täheldas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>õhutransport on oma olemuse tõttu teenus, mida osutatakse lennuki väljumiskohast saabumiskohani jagamatul ja ühtsel viisil nii, et sellisel juhul ei ole võimalik eristada majandusliku kriteeriumi alusel teenuse üht osa, mis kujutaks endast põhiteenust, mida tuleb osutada mõnes kindlas kohas<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Lisaks märkis Euroopa Kohus, et tema järeldus on kooskõlas läheduse, etteaimatavuse ning õiguskindluse nõuetega. Euroopa Kohus märkis sellega seoses, et kahe kohtuga piirduv kohtualluvuse valik võimaldab mõlemal poolel hõlpsasti kindlaks määrata kohtud, kuhu võib pöörduda, ja ka asjasse puutuvat riski hinnata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Flightright jt</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Eespool esitatud põhimõtteid kinnitati kohtuotsuses Flightright jt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kus Euroopa Kohus käsitles kolme liidetud kohtuasja, mis puudutasid mitmeosalisi lende, mille puhul iga osa teostas pealegi erinev lennuettevõtja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nendest kohtuasjadest esimeses loovutasid kaks reisijat oma nõude seoses hilinenud lendudega Flightright GmbH‑le, kes esitas hagi Saksamaa kohtus Air Nostrumi vastu. Nõude loovutajad olid broneerinud lennuettevõtjalt Air Berlin sama broneeringunumbri all kohad lennule Eivissalt (Hispaania) Düsseldorfi (Saksamaa), ümberistumisega Palmas (Hispaania). Esimene lend Eivissa ja Palma vahel, mida teostas Air Nostrum, hilines ning reisijad jäid seetõttu maha Palma–Düsseldorfi lennust. Küsimus oli selles, kas asi oli Saksa kohtu alluvuses, mille poole Flightright GmbH oli pöördunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas, et Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b teist taanet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kuna kohtuotsus Flightright jt puudutas kolme liidetud kohtuasja, mis algatati erineval ajal, oli Euroopa Kohus sunnitud tõlgendama nii Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b teist taanet kui ka selle järel kehtima hakanud Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti b teist taanet, mille sõnastus on identne.</P></NOTE> tuleb tõlgendada nii, et see tähendab, et ümberistumisega lennu puhul on kogu lennu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>kohustuse täitmise koht<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> nimetatud sätte tähenduses teise lennu saabumiskoht. Euroopa Kohus jõudis sellele järeldusele kontekstis, milles vedu kahel ümberistumisega lennul teostas kaks erinevat lennuettevõtjat, ning selle ümberistumisega lennu pikaajalise hilinemise eest määruse nr 261/2004 alusel esitatud hüvitise saamise nõue põhines vahejuhtumil, mis leidis aset esimesel lennul, mida teostas lennuettevõtja, kellega asjaomastel reisijatel ei olnud lepingulist suhet (Air Nostrum).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis, et kuigi kohtuotsuses Rehder esitatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kohustuse täitmise koht<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> käsitus viitas asjaomase reisija lepingupartneri teostatud otselennule, kehtib see <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ka niisuguste olukordade suhtes nagu kohtuasjas Flightright jt käsitletavad olukorrad, kus esiteks oli probleem seotud vaid jätkulennuga ning teiseks ei olnud asjaomast lendu teostav lennuettevõtja asjaomaste reisijatega otse lepingut sõlminud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kuna teise lennu saabumiskohal oli piisavalt tihe seos kohtuvaidluse faktiliste asjaoludega ja sellest tulenevalt tagas see tiheda seose lennuveolepingu ja pädeva kohtu vahel, mida nõuavad Brüsseli I määruse artikli 5 punktis 1 sätestatud eeskirjad valikulise kohtualluvuse kohta, siis vastas see läheduse eesmärgile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt selle kohta ka <DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> See lahendus vastas ka nendesamade normidega silmas peetud etteaimatavuse põhimõttele selles osas, et see võimaldas nii hagejal kui ka kostjal määrata kindlaks kohtuna, kuhu võib pöörduda, teise lennu saabumise koha kohtu, nagu on kirjas lennuveolepingus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt selle kohta ka <DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes peab Euroopa Kohus hilinenud lendude või lennureisist mahajätmise ning sedalaadi veolepingu rikkumise eest makstava hüvitise osas lepingu alusel võrdselt oluliseks nii väljumis- kui ka lõppsaabumiskohta, luues seega piisava territoriaalse seose nende kohtade ja lepingulisest olukorrast tulenevate võimalike kohtuvaidluste vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Seega peab Euroopa Kohus neid mõlemat kohta Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kohustuse täitmise kohtadeks<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, millel on piisavalt tihe seos lepingulisi kohustusi – näiteks kohustust hüvitada kahju – puudutavate kohtuvaidluste faktiliste asjaoludega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus põhjendab seda kvalifitseerimist valikulist kohtualluvust käsitlevast kindlalt väljakujunenud kohtupraktikast tulenevate täiendavate põhimõtetega, nimelt etteaimatavuse ja riskihindamise põhimõtetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on lisaks neile kahele põhilisele kohustuse täitmise kohale eristanud veel ühte kohta, mis võib samuti olla veolepingu täitmise jaoks oluline. See on koht, kus lõpeb kahest osast koosneva reisi esimene lend. Euroopa Kohtu otsuse Flightright jt kohaselt <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> vasta see koht aga läheduse eesmärgile.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohaldatavus multimodaalse kaubaveo suhtes</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et need kaalutlused saab üle kanda käesolevas kohtuasjas käsitletavale multimodaalse kaubaveo olukorrale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Käesolev olukord erineb lennuettevõtjaid käsitlevatest juhtumitest veo eseme ja veoliigi poolest. Käsitlen neid erinevusi järgemööda ning selgitan, miks on kohtuotsused Rehder ja Flightright jt minu arvates siiski kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kaup <HT TYPE="NORMAL">vs.</HT> reisijad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Asjaolu, et käesolevas asjas veeti kaupa, ei muuda märkimisväärselt olukorda lähtekoha osas. See koht on endiselt lepingu täitmise aspektist asjasse puutuv ning piisavalt lähedal ka võrreldes kohtadega, läbi mille veeti kaupu veoki ja laevaga Soomest Ühendkuningriiki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus märkis kohtuotsuses Rehder, kui lennureisija läheb lennukile, on teenusteks, mida osutatakse seoses reisijate lennuveolepinguga, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>asjaomases transpordilepingus kokku lepitud lennuki õhkutõusmise kohas reisijate lennule registreerimine ja lennukisse saatmine ning nende lennuki pardal vastuvõtmine, lennuki plaanijärgne väljumine, reisijate ja nende pagasi vedamine väljumiskohast saabumiskohta ning reisijate eest hoolitsemine lennureisi ajal<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Nende kaalutluste kohaselt on välistatud lennuki võimalike vahemaandumiskohtade kohtualluvus, sest neil ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>piisavat seost [asjaomasest] lepingust tulenevate teenuste sisuga<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kuivõrd kauba peab lähetama isik, olgu selleks siis saatja või mõni tema esindaja, on olukord väljumiskohas selle kauba eduka veo jaoks niisama otsustava tähtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellepärast võibki isikute lennutransporti käsitlevatest kohtulahenditest lähtuda ka käesolevas asjas. Kaubaveo puhul on saatja huvi see, et kaup saabuks sihtkohta õigel ajal ega läheks kaduma või saaks kahjustada. Selleks on saatjal vaja võtta lähtekohas ettevaatusabinõusid, st anda kaup üle õigel ajal ja õiges kohas, ning pakendada, katta ja kaitsta seda sobival viisil, et veo jooksul ei tekiks kahjustusi. Lepingu teine pool, st vedaja, peab samuti osutama olulise osa kokkulepitud teenusest sihtkohas, nimelt võtma kauba vastu, ladustama seda sobivalt ning kaitsma seda kahjude eest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Ehkki CMR ei ole põhikohtuasjas asjakohane, väärib peale selle äramärkimist, et – nagu väitsid Šveitsi valitsus ja komisjon – see tugineb samuti piisavalt tiheda seose tegurile kaubaveo ja selle riigi vahel, mille kohtud võivad pädevad olla. CMRi artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt on rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks sõltumatud siduvad tegurid nii väljumiskoht kui ka saabumiskoht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>CMRi artikli 31 lõige 1 sätestab: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tekkinud vaidluste korral võib hageja pöörduda […] selle maa kohtutesse või tribunalidesse, mille territooriumil: […] (b) asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht; […]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</P></NOTE> Sarnane kohtualluvuse norm on kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade mereveo kohta artikli 21 lõike 1 punktis c.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Alla kirjutatud <DATE ISO="19780331">31. märtsil 1978</DATE> Hamburgis, <HT TYPE="ITALIC">United Nations Treaty Series</HT> 1992, nr 29215, lk 3. See konventsiooni on laiemalt tuntud nimetusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Hamburgi reeglid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Konventsiooni artikli 2l lõige 1 näeb ette: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Selleks et algatataks käesoleva konventsiooni alusel toimuva kaupade veoga seotud kohtumenetlus, võib hageja oma valikul esitada hagi kohtule, mis on pädev selle riigi õiguse alusel, kus kohus asub, ja kelle jurisdiktsiooni alla kuulub üks järgmistest kohtadest: […] (c) laadimis- või lossimissadam; […]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Rooma I määrus, millele tugines ALS, ei ole eelotsuse küsimusele vastamiseks otseselt asjakohane, sest see puudutab õiguse valikut. Rahvusvahelise eraõiguse normid lähtuvad aga samuti kõige tihedamast seosest. Kaubaveolepingute suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks on Rooma I määruse artikli 5 lõikes 1 kasutatud koostoimes vedaja hariliku viibimiskoha, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>veose vedamiseks vastuvõtmise koha<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>veose saajale üleandmise koha<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> ja kaubasaatja hariliku viibimiskoha kriteeriume. Seda võib pidada kinnituseks seisukohale, et kõik need kohad on asjasse puutuvad tiheda seose kindlaksmääramiseks kaubaveo puhul, kusjuures üks nendest kohtadest on lähtekoht (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>vedamiseks vastuvõtmise koht<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Multimodaalne maantee-/merevedu <HT TYPE="NORMAL">versus</HT> lennutransport</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu otsus Flightright jt käsitles multimodaalse veo tüüpilist aspekti, nimelt asjaolu, et kaupu veetakse mitmes eri etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Niisugused eri etapid esinesid kohtuasjas Flightright jt, milles Euroopa Kohus otsustas, et sellise veo laad ei muuda asjaolu, et väljumiskoht on ülekaaluka tähtsusega, kuigi kohtuasjas Flightright jt kasutasid lennuveoettevõtja ja vedaja alltöövõtjaid, nagu tehti ka käesolevas asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nii multimodaalse kaupade veo kui ka mitmest osast koosneva lennureisi puhul on kaks kohta, kus teenuseid peamiselt osutatakse, lennutranspordi puhul omavahel seotud pardakaardiga või multimodaalse veo puhul saatja ja vedaja vahelise lepinguga. Tulenevalt lepingu esemest, milleks on viia teatud objekt ühest kohast teise, st selle vedu punktist A punkti B, on need kaks kohta ühe jada algus- ja lõpp-punktid, kuigi nende vahel võib olla pikk vahemaa ja ajavahe. Lepingu eesmärk on lihtsalt selle vahemaa läbimine. Mõlemad kohad – väljumis- ja sihtkoht – on kaupade veolepingu jaoks põhimõttelise tähtsusega ning ainult koos kujutavad nad endast selle lepingu põhilisi ja iseloomulikke punkte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Käesolevas olukorras, kus teekonna jooksul, iseäranis sadamates, kaupade vedamise vahendit muudetakse, on see, et kaupa veetakse mitmes eri etapis, samuti niisuguse veo üheks oluliseks tunnuseks. Olen siiski seisukohal, et isegi vajadus niisugune raske ja kogukas kaup nagu kõnesolev purusti maha laadida ja see veomootorit kasutades maismaad mööda üle viia ning sedalaadi toimingu käigus kauba kadumise või kahjustamisega seotud ohud (sealhulgas varguse võimalus) ei muuda olukorda sellisel viisil, et see annaks uuesti pealelaadimise või ümberlaadimise kohtadele sama suure tähtsuse kui lähtekohale. Seetõttu, kui tunnustada viimati nimetatud kohta – nagu ka sihtkohta – ühena kahest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kohustuse täitmise kohast<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, ei suurenda see kohtualluvuste valiku võimalikku arvu nii, et tekiks <HT TYPE="ITALIC">forum shopping</HT>’u oht.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Lisaks on sedalaadi lepingutes, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, väljakujunenud tavaks jätta uuesti pealelaadimise või ümberlaadimise kohad nimetamata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Šveitsi valitsus märkis oma seisukohtades, et see on väljakujunenud tava. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole täpsustanud üksikasju kaupade veolepingu sisu koha ega esitanud lepingut Euroopa Kohtule. ALS täpsustas, et tema põhikohustus oli võtta vajalikke logistilisi meetmeid purusti viimiseks Porist Sheffieldi. ALS täpsustas oma seisukohtades samuti, et 2004. kuni 2011. aastani olid Metso ja ALS sõlminud 418 lepingut Metso masinate vedamiseks.</P></NOTE> Tulenevalt etteaimatavuse aspektist, mida Euroopa Kohus rõhutas kohtuotsustes Rehder ja Flightright jt, ning meelepärase kohtualluvuse valimise piiramise kohustusest jäävad ümberlaadimise kohad Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b teises taandes sisalduva mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kohustuse täitmise koht<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> alt välja. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab kohustuse täitmise koha tuletama võimaluse piires lepingu tingimustest endist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt <DATE ISO="20100311">11. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wood Floor Solutions Andreas Domberger</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑19/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:137">EU:C:2010:137</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Tulenevalt lepingu suurest tähtsusest kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb vähem kaalukana käsitleda ka asjaolu, et purusti läks kaduma Ühendkuningriigis, mitte Soomes. Ajal, mil pooled lepingu sõlmisid, ei olnud võimalik ette näha, kus võib tekkida probleem lepingu täitmisega. Kuigi Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b eesmärk on ka tõendite kogumise hõlbustamine, on see eesmärk siiski vähem oluline kui etteaimatavus, mis on üks kohtualluvuse ühiseeskirjade alussammastest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Bobek, liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:787">EU:C:2017:787</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Seega olen seisukohal, et erinevused nende olukordade vahel, mida käesoleval juhul võrreldakse – ühelt poolt isikute lennuvedu ja teiselt poolt kaupade multimodaalne vedu – ei ole nii olulised, et põhikohtuasjas oleks põhjendatud erineva lähenemisviisi kasutamine võrreldes sellega, mida kasutati kohtuotsustes Rehder ja Flightright jt. Nendes otsustes järeldas Euroopa Kohus, et kohtualluvus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>teenuste <HT TYPE="ITALIC">peamistel</HT> osutamise kohtadel<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>, sest neil on piisavalt tihe seos kohtuvaidluse faktiliste asjaoludega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt <DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Maismaa- ja mereveo puhul kinnitavad seda tihedat seost muud õigusnormid, nagu CMR ja Hamburgi eeskirjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Lähte- ja sihtkoht on seega mõlemad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>peamised kohustuse täitmise kohad<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses, kuid ümberlaadimise kohad seda üldjuhul ei ole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen ettepaneku, et Korkein oikeuse (Soome kõrgeim kohus) eelotsuse küsimusele tuleks vastata järgmiselt:</TXT><P>Lähtekoht kuulub teenuse osutamise koha või kohtade mõiste alla nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande tähenduses, kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt toimub kaubavedu mitmes etapis ja mitut eri liiki veovahendiga.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>